"Külmale maale" E.Vilde Jaan, kes oli haige, kuulas nukralt orelimängu. Ta laskus väsinult istmele ja orelimängu tõttu läksid ta silmad niiskeks. Ta palvetas kaua, tänas selle eest, et tema noort elu kaitstud oli. Ta palus ja tänas, tänas ja palus, kuni ta meel vagusaks jäi. Kui tal enam midagi paluda ei olnud, ega mellegi eest tänada, ta vajus kössi ja püüdis jutlust kuulata. Kuid Jaani mõtted olid hajevil ja ta oli väsinud, ning ta jäi lõpuks jutlustuse ajal magama, ta ei olnud ainus magaja. Kuid õpetaja ei pannud seda neile pahaks. Jaan ärkas alles siis, kui orel uuesti mängima hakkas, tal oli häbi magama jäämise pärast. Kui kogu kirikurahvas välja läks, hakkas Jaani pea värsekst õhust ringi käima, ta toetus vastu kirikut ja ootas selle möödumist. Jaani ette seisis Virgu Anni, alguses ei öelnud kumbki sõnagi, vaikides teretasid üksteist. Siis aga tüdruk kurblikult ütles, et Jaan on nõrgaks jäänud, ja et Jaanil on pealagi juustest p...
Kutsu kiirabi Elektritrauma Elektrilöögi saanud inimene vajab ALATI haiglas üle vaatamist , sest mõne tunni möödudes võib ta seisund järsku halveneda, võivad tekkida eluohtlikud südamerütmihäired! Kõrgepingejuhtmest löögi saanud inimesele EI TOHI väga lähedale minna, kui juhe on katkenud ja maha langenud tekib selle ümber ohtlik maa-ala: · kuiva ilmaga18-25 meetri raadiuses · niiske ilmaga kuni 300 meetri raadiuses · joostes tekib sammupige ja appiruttaja võib saada ise elektrilöögi · Kui leiate kõrgepingevoolu alla sattunud inimese, helistage hädaabinumbril 112 · Voolu on võimalik välja lülitada vaid alajaamas, kus seda teevad elektrivõrgutöötajad · Kui appi minna, siis väikeste sammudega, kummitallaga jalatsitega ja muude elektrit edasi mittejuhtivate materjalidega Põlemisega lõppenud elektritrauma: · Too kannatanu kiiresti koldest välja · Kustuta põlevad riided
on tool ! Istume maha ja ajame pulmajuttu ja võtame ka natuke keelekastet ! Säh siin on sinu koha paberid ja minu tuhat eurot . (Suruvad kätt) See on nii öelda varajane pulmakink, sest tuleval pühapäeval laulatatakse teid kirikus ja siis oleme sugulased (Põder/Aabram läheb ära)- teie väimees ja mina äiapapa. Oh Põder mul on hea meel. Teie olete väga minu meele järele. Nüüd on kõik hää. Mul on tark ja rikas väimees Madis Põder. Oh rõõmu ja lusti VIIU( tuleb joostes ja hinge vaakudes) : Priidu, Priidu armas kallis Priidu ! PRIIDU : Mis juhtus, miks sa karjud ? VIIU :Priidu, Priidu. Sinu väimees ja Elsa peigmees on murjam ! Päris pigi kohe ! PRIIDU : Mis sa räägid ? Kuidas ta saab olla murjam ! Ta käib riides kui ärimees. Ning tal on Pärnus kaks villat. VIIU : Armas Priidu, see on sula tõsi ! Ta olevat küll ammu juba Pärnusse kolinud Nigeeriast aga muidu kohe päris nõgi. Mine kõrtsi juurde vaatama ! Söövad seal praekana ja arbuusi koos Elsaga
Kas ma seekord tulen - lihtsalt ei tea. Mis on kõige mõnusamad tegevused elus? Kõige mõnusam on muidugi niisama vedelemine, kahjuks ma ei oska seda eriti hästi. Muide, ma olen mõelnud, et ka jooksmas sh maratoni käin ma just sellepärast, et siis on natuke rohkem õigustust niisama vedeleda. Pealekauba - jooksmine ongi niisama vedelemise vorm, mis on huvitavam, kui niisama vedelemine. Sest sittagi sa joostes aastaaruannet teed vms Aju puhkab ju Mil moel annaks päästa olukorda, kus noored aina vähem raamatuid loevad ja teatris käivad? Või ongi see paratamatus? Tuleb teha raamatuid ja teatrit, mis noortele rohkem korda läheb. Mis neid massina kohale veab. Küllap siis osa neist ka selliseid marginaalsemaid teatritükke vaatama trehvab. See on põhilootus. Teine võimalus on minna raamatu ja teatriga hoopis sinna hängiva nooruki manu, sinna kus ta on harjunud olema.
POEETIKA Luule keeleline looming Ilukirjanduslik lüüriline, eepiline, dramaatiline tekst Poeetika luulekunsti, laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus. Kirjanduslikkus toimib seostes teose, autori, keele, teiste tekstide, maailma ja lugeja vahel kirjandusele võib läheneda mitmeti. Lähilugemine teose tõlgendamine selle struktuurist lähtuvalt. Psühholoogiline vaatlus, elu- ja loomingulooline vaatlus teose tõlgendamine läbi selle autori Ühiskondlikud teooriad teose tõlgendamine läbi selle tähenduse ehk läbi selle seose maailmaga Intertekstuaalne lähenemine teose avamine teiste tekstide taustal Lugejakeskne analüüs teose avamine läbi selle vastuvõtu ehk lugeja reaktsiooni. Sõnakunstis on olulisel kohal kujundid, ilukirjandus ongi kunstilise keelekasutuse tulemus. Ilukirjanduse mõistmine algab kujunditest aru saamisel. Ilukirjandusel on tavaliselt mingi väärtus vaimne, keeleline, moraalne, ajalooline jne Kujundi...
muutmiseks elektrienergiaks. Aku, mida võib laadida kütust (vesinik, maagaas, bensiin jms) juurde lisades. Parimaks kütuseks peetakse vesinikku, kasutegur kuni 100%. · Ergomeetria, inimese võimsus. o Ergomeeria lihaste mehhaanilise töö ja võimsuse mõõtmine. Inimene suudab lühiajaliselt (0,2 s) arendada võimsust 5 hj. (1 hj 1 s jooksul tõustakse joostes kõrgemale 1 m.) · Lihaste staatiline töö, ergomeetrid. o Staatiline koormus on silmale nähtamatu dünaamiline töö. Raskuste hoidmisel lihased pingutuvad ja lõtvuvad väga kiiresti ca 100 korda sekundis, seega inimene väsib ilma mehhaanilist tööd tegemata. o Ergomeetrid veloergomeeter, lint-kaldtee. · Soojuse mehhaaniline ekvivalent. o I = 4,18 . 6. Deformatsioonid. · Tahke keha elastne ja plastiline deformatsioon.
2007. aasta meistrivõistlustel Osakas sai ta 200 m jooksus Tyson Gay järel hõbemedali ajaga 19,91. Bolt on alates 2004 igal aastal jooksnud 200 m alla 20 sekundi. 2007. aasta juunis jooksis ta Jamaica meistrivõistlustel maa rekordi 19,75, ületades Donald Quarrie 36 aastat püsinud rekordi. Bolt püstitas 31. mail 2008 New Yorgis meeste 100 meetris maailmarekordi 9,72. Ta uuendas enda nimel olevat 100 meetri maailmarekordit 16. augustil 2008 olümpiamängudel Pekingis, joostes finaalis 9,69. 20. augustil püstitas ta samas 200 m maailmarekordi 19,30 (vastutuulega 0,9 m), ületades 2 sajandikuga oma eeskuju Michael Johnsoni rekordi. 16. augustil 2009 uuendas ta 100 m jooksu maailmarekordit veel kord, saades maailmameistrivõistluste finaalis aja 9,58. See oli läbi aegade suurim rekordiparandus alates elektroonilise ajamõõtmise kasutuselevõtust. 20. augustil püstitas ta ka 200 m jooksus maailmarekordi 19,19. 2011
Põlveliigse painutus: Kontsentriline: reie kakspealihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas, sääremarja kolmpealihas, rätsepalihas, õrnlihas Ekstsentriline: reie-nelipealihas Hüppeliigese sirutus: Kontsentriline: eesmine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja Ekstsentriline: sääremarja kolmpealihas, tagumine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja, lühike ja pikk pindluulihas PS! Joostes tuleb põlve ratsionaalsele kõrgusele tõsta, et jooksust rohkem kasu oleks ja põlvest mitte roteeruda 26. Paigalt kaugushüppe anatoomilis-funktsionaalne analüüs 1. ETTEVALMISTAV FAAS: Staatiline lihastöö. Ettevalmistavas faasis toimub painutus puusa- ja põlveliigesest, sirutus ülemisest hüppeliigesest ja keha kaldub ette. Puusaliigese painutus: Kontsentriline: niude-nimmelihas, reie sirglihas, rätsepalihas, laisidekirmepingutaja, keskmise ja väikese tuharalihase eesmine osa
Teeb tihti igal aastal uue pesaõõnsuse ja nii saavad tema õõnsusi kasutada mitmed teised 9Põldlõoke Alauda arvensis Põldlõoke on varblasest veidi suurem, jässaka kere, suure pea ja võrdlemisi väikese koonusja nokaga lind. Emas- ja isaslind välimuselt ei erine, mõlemal on ülapool muldpruun heledamate triibukeste ja laigukestega. Alapool on roostepruun, kõhualune kollakas. Lind paistab veidi raskepärane, kui ta liigub maapinnal kõndides, hüpates ja joostes väga kiiresti ning osavalt. Elupaik ja -viis Põldlõoke on väga sage haudelind peaaegukõigis lagemaastiku elupaikades - niitudel, laialdastel metsaväludel ja metsaservadelgi, eriti meelsasti aga põldudel (teravilja- ja heinapõllud). Elutseb ka steppides ja kinnistatud liivaaladel poolkõrbetes. Päevase eluviisiga, algul viibivad saabuvad linnud salkades, mõne päeva pärast jagunevad paaridesse. Ränne Oma leviala põhjapiirkondadest rändab talveks
Liikumise efektiivsus soojenduse osatähtsus lihaste kontraktsiooniomadustele ja liigeste liikuvuse suurenemisele, liigsete liiguste vältimiseks, ettekallutatud keha mõjust kiirendusele, sammu pikkuse ja sageduse mõjust kiirusele jne. Jõud jõu rakendamist ja selle amortiseerimist. Täpsus liigutuste täpset sooritamist (löögi/viske nurk, liikumise suund jne.). Seega, kui õpetatakse palliga põrgatamise oskust, siis õpitulemus oleks oskus palli põrgatada joostes, kõndides, liikumise pidurdamisel/kiirendamisel/peatamisel jne. Tuleb omandada kontroll rakendatava jõu suuruse üle. 4) mõtlemisoskused seostada uusi teadmisi juba olemasolevate kognitiivsete (tunnetuslike) struktuuridega. Vältimaks inertsete teadmiste arenemist (teadmiste rakendamine teatud situatsioonides), tuleks õpilased passiivse osaleja rollist välja tuua ja panna nad oskuste õppimisel kaasa mõtlema ja aktiivselt osalema. Sobiv on kasutada informatsiooni
HÜPOTAALAMUS - Sisekeskkond – rakuväline vedelik (valgud, süsivesikud, lipiidid, hapnik, CO2, ioonid, vesi, pH, temperatuur) - Haigused põhjustavad homöostaasi häireid, tavaliselt organism suudab ise taastada - Homöostaasi kõrvalekalded aktiveerivad organismi – käivituvad korrigeerivad protsessid või tekitavad ebamugavad aistingud mis tõukavad tasakaalu taastamise nimel tegutsema - Tasakaalupunkti saavutamine toimub negatiivse tagasiside abil nt joostes on ajul vaja südamele ja kopsudele saata signaal et töötage rohkem, siis tekib higistamine ja ainevahetuse ületöötlus Allostaas – tasakaalupunkt viiakse teise kohta. Näiteks loomad kes peavad talve üle elama – temperatuur viiakse madalamale, kõik protsessid aeglustuvad. Rändlindudel kes peavad suure rännaku jaoks ennast jämedaks sööma et vastu pidada. Milliseid käitumuslikke ja füsioloogilisi protsesse kasutavad linnud ja imetajad
(tõlge Gleitmani raamatust) EMOTSIOONID, TUNDMUSED: OMAENESE SISESEISUNDI TAJUMINE (Pilt) Sisetunde vääriti tõlgendamine. Gilberti ja Sullivani opereti üks tegelaskujudest, Kannatlikkus, arutleb: ,,Hulluse ebatavalisus on võrreldav sellega, et terava haigushoo äärmise piina mõjul on seda eksikombel kerge ka seedehäireks pidada". (New York Gilbert and Sullivan Players; Lee Snideri foto, 1987) On ilmne, et tunnetame omaenese sisemist hingeseisundit ise seda subjektiivselt tajudes. Mitmed sotsiaalpsühholoogid arvavad, et niisugune tunnetusprotsess võib mõju avaldada ka emotsioonide subjektiivsele tajumisele. Me räägime, et tunneme armastust, rõõmu, muret või viha. Kuid kas me oleme alati kindlad selles, mida tunneme? Ühes Gilberti ja Sullivani operetis üks tegelastest möönab, et tagasitõugatu võib armastust eksikombel seedehäireks pidada. Kuigi see on suuresti liialdatud, võib midagi ...
kraadini. Juba 10 minuti pärast hakkab higi voolama - seda juhul, kui eelnevalt on rohkelt vett 2 joodud. Infrapunasaun leevendab kroonilist väsimust, lihasevalu, elavdab närvisüsteemi, suurendab potentsi, kergitab kasvuhormoonide taset ja muudab reipaks. Saunaline põletab 30minutilise seansiga üle 600 cal. Seda on rohkem kui kulub energiat sama kaua joostes. Infarpunasaun on tõhus tselluliidi lammutaja ja mürgistest jääkainetest vabastaja, nagu näiteks toksiinid, alkohol, nikotiin, kolesterool ja raskemetallid. Ealisi keelde ega piiranguid ei ole - tegemist on kogu pere saunaga. Rasedatel soovitatakse tavalise 30 min. pikkuse seansi asemel olla saunas 12 minutit, et loote vedeliku temperatuur ei tõuseks üle normi. Infrapunasauna kasutatakse: spordimeditsiinis ja taastusravis, samuti liigesepõletike,
"Aeg?!" imestas Armastus. "Jah, Aeg" vastas Tarkus "Aeg on ainus, kes saab aru, kui tähtis Armastus tegelikult on." Ma näen, aga ei vaata. Ma leian, aga ei kaota. Ei mõtle sinule, kui silmad sulen, ometi unenäos su juurde tulen. Armastan päeva, kuid öösiti ärkan. Olen hajameelne, aga kõike märkan. Reegleid järgides neid purustan. Kõike mäletan, vahel iseennast unustan. Olen tugev, kuid vajan sind. Olen tuvi, vahel sinilind. Kallistan, aga ei puutu. Olen muutlik, kuid ei muutu. Joostes seisan paigal. Naeratades pisaraid peidan. Olen kerge, aga rõhun, Tahan luua, aga lõhun. Olen eksinud, kuid su leian. Lasen minna, aga südames hoian. Olen suur, aga ometi väike. Olen kuu, kuid kõrvetan kui päike. Olen vaikne, aga räägin palju. Vahel näed mind, vahel mu varju.. ütlen hüvasti, kuid ei lähe. Olen liiga palju, aga ikka veel vähe. Olen harjumus, millega sa iial ei harju. Mul on valus, aga ma ei karju. Ei ole ma igavik- olen vaid hetk. Ei ole sihtpunkt- olen su retk.
parimad loomad, sa võid need kõik maha müüa ja selle eest kõva raha saada. Nii nad siis läksidki kolmekesti Lassi, Jürga ja Ekke linna. Ekke pandi maha suvalises kohas teeääres ja ise mindi nahku müüma. Ta oli suutnud müüa kõik oma loomad ja saanud selle eest kõva raha. Ta mängis härrasmeest Londonist. Ta tahtis kõige paremat hotellituba ja palkas endale isegi teenri. Ühel hetkel tuleb talle pähe, et tahaks ära... ta saatis poisi joostes rongijaama, et ta ostaks Ekkele pileti lõpppunkti ja nii ta rändabki veel kaua. Sageli peatab ta inimesi ja pärib teed ingelandi. Inimesed vaatavad talle aga lolli näoga otsa ja ei oska midagi kosta. Ühtäkki tunneb Ekke nagu oleks tal ring peale tehtud ja on ta nagu vanas tuttavas kohas. Ta kuuleb puu otsas ragistamist ja ütleb, et poiss puu otsast alla tuleks, muidu saab vitsa. Nii tulebki poiss alandlikult puu otsast alla. Nüüd kostub aiast kellegi hüüe Ekke tule siia
need kõik maha müüa ja selle eest kõva raha saada. Nii nad siis läksidki kolmekesti Lassi, Jürga ja Ekke linna. Ekke pandi maha suvalises kohas teeääres ja ise mindi nahku müüma. Ta oli suutnud müüa kõik oma loomad ja saanud selle eest kõva raha. Ta mängis härrasmeest Londonist. Ta tahtis kõige paremat hotellituba ja palkas endale isegi teenri. Ühel hetkel tuleb talle pähe, et tahaks ära... ta saatis poisi joostes rongijaama, et ta ostaks Ekkele pileti lõpppunkti ja nii ta rändabki veel kaua. Sageli peatab ta inimesi ja pärib teed ingelandi. Inimesed vaatavad talle aga lolli näoga otsa ja ei oska midagi kosta. Ühtäkki tunneb Ekke nagu oleks tal ring peale tehtud ja on ta nagu vanas tuttavas kohas. Ta kuuleb puu otsas ragistamist ja ütleb, et poiss puu otsast alla tuleks, muidu saab vitsa. Nii tulebki poiss alandlikult puu otsast alla. Nüüd kostub aiast kellegi hüüe Ekke tule siia
maailma ühendavast üldisest omadusest rõõmu tunda, kuid kui palju mõistmist ja selgust sünnib sellest, kui nimetame näiteks nii jalajälgi liival kui inimese võimet deklameerida peast luuletust ühe ja sama sõnaga "mälu". Endel Tulving kirjutab oma klassikaliseks saanud raamatus "Episoodilise mälu elemendid" (1983), et üldine mäluteooria oleks sama sisutühi kui üldine lokomotsiooni teooria. Organism võib ühest kohast teise liikuda lõpmatul hulgal eri viisidel: sammudes, joostes, roomates, rulludes, ronides, hüpates, ujudes, hõljudes, lennates, Eesti psühholooge 2 Lisa 1 Eesti psühholooge uuristades ja nii edasi. Mis ühist võib olla kõigil nendel liikumise vormidel peale selle, et nad toimuvad organismi omal jõul ja kulutavad selleks energiat? Peale nende triviaalsete
Kui ta saab Tuhlaja kätte, siis läheb Tuhlaja ringi keskele ja püüdjast saab uus jookja ehk Tuhlaja. Kui mängija Tuhlajat ei taba, siis jõuab Tuhlaja tagaajaja kohale ringjoonel ja jääb sinna seisma. Ringi keskel seisev mängija saab mängu naasta siis, kui sinna satub mõni teine mängija. Ringi keskele võib sattuda ka see mängija, kes ei ole märganud, et tema selja taga lebab kinnas, ja Tuhlaja on jõudnud joostes ümber ringi temani tagasi. Ka see mängija, kes teistele ette üttleb, kui kinnas visatakse, peab minema ringi keskele. Mängijad võivad enda seljatagust kontrollida siis, kui Tuhlaja on mööda jooksnud. UURIJA Eesmärgid: arendada tähelepanu ja mälu Vanus: 4-6 a Osavõtjad: 10-20 mängijat Mängu käik: I VARIANT: Lapsed seisavad mingis asendis. Üks laps on uurija. Ta vaatleb teisi hoolikalt ja läheb siis ukse taha. Lapsed muudavad oma asendit. Uurija tuleb sisse, arvab
korralikult, et pesuvahendi jääke kangasse ei jääks. Kehakaalu langetamine ja sportlase toitumine: 1. Kuidas on kõige mõistlikum kaalu langetada: mitu kcal alandada päevast energia saamist toiduga, kuidas suurendada liikumist? · Soovitav on vähendada igapäevase toidu energiat 500-1000 kcal · võrreldes istumisega kulutatakse kiire kõnni või tantsimisega 2 3 korda rohkem energiat · jalgrattaga rahulikult sõites või ujudes samuti 3 korda, · suusatades ja joostes juba 5 korda enam energiat. · Mõne magusa vahepala võiks asendada nt. jalutuskäiguga. 2. Milline on sinu kehamassiindeks? Arvuta ja arutle teemal, kas peaksid kehakaalu langetama või tõstma, kuidas seda teeksid (maksimaalselt 5 lauset)? 3. Kuidas peaks sportlane treenigu ajal vedelikku tarbima? · Enne ja pärast treeningut ning selle ajal peab tarbima vedelikku · Keskmise intensiivsusega treeningul kaotab organism 0,5 1 liitrit/h,
1. Kuidas on kõige mõistlikum kaalu langetada: mitu kcal alandada päevast energia saamist toiduga, võrreldes varasemaga (menüüanalüüsi abil arvutatud tulemusega), kuidas suurendada liikumist? · Soovitav on vähendada igapäevase toidu energiat 500-1000 kcal · võrreldes istumisega kulutatakse kiire kõnni või tantsimisega 2 3 korda rohkem energiat · jalgrattaga rahulikult sõites või ujudes samuti 3 korda, · suusatades ja joostes juba 5 korda enam energiat. · Mõne magusa vahepala võiks asendada nt. jalutuskäiguga. 2. Milline on sinu kehamassiindeks? Arvuta ja arutle teemal, kas peaksid kehakaalu langetama või tõstma, kuidas seda teeksid (maksimaalselt 5 lauset)? 3. Kuidas peaks sportlane treenigu ajal vedelikku tarbima? · Enne ja pärast treeningut ning selle ajal peab tarbima vedelikku · Keskmise intensiivsusega treeningul kaotab organism 0,5 1 liitrit/h,
tavaline loom. Sealsed elanikud mäletavad aegu, kui soojadel kevad- ja suveöödel kostus rannast omapärast kõrinat, mis vahel nii tugevaks paisus, et magadagi ei lasknud. estis leiduvast kolmest kärnkonnaliigist on kõre kõige väiksem. Täiskasvanud isendi kehapikkuseks on mõõdetud 58 cm, kusjuures emasloomad on isastest suuremad. Kehaehituselt on kõre jässakas ja lühijalgne. Lühikeste jalgade tõttu liigub ta maapinnal ronides või joostes, meenutades seepärast pigem hiirt kui konna. Keha ülapoolel on nahk veidi köbruline ning pruunikas, hallikas või oliivroheline, kaetud punaste täppidega, mille värvus ärritunud konnal eriti erksaks muutub. Erutatud olekus eritab kõre valkjat haisvat nõret, mis inimesele suhu või silma sattudes tekitab ebameeldiva kiheluse. Piki selga kulgeb kitsas, liigile iseloomulik säravkollane triip. Keha alapoole nahk on hallikasvalge ning pruunikate või rohekate laikudega
enam süüa ei saa v.a Paas ja Ollino kellel oli palju tegemist - vürst protestis, et süüa ei saa, hakkas vihahood nõusid puruks loopima, Ramilda ilmudes vürst lõpetas lõhkumise, vürst vabandas ja lahkus - Maurus oli õnnelik, et nõud puruks peksti, sest nüüd sai uued. Vürsti isa maksis need kinni, mis tegi asja direktorile veel meeldivamaks - Ramilda murdis meelega uuel tassil kõrva ära, et näha tassi tugevust, joostes tädile kõrvata tassi näitama, pillas ta selle maha, Indrek ja Ramilda vaikisid, kumbi ei rääkinud Malmbergile tõtt - Mindi poodi uue tassi järele, millega tagasi saabudes käskis Ramilda Indrekul kõrva ära murda, pannes ta valiku ette kas saksa keel või tassikõrv, Indrek tegi kästut, murdis ka teise kõrva, et Malmberg usuks, et uued tassikõrvad murduvadki ja et ta enam nii valvsalt ei kuulaks koguaeg, mis söögitoas toimub XIII
tellimusi. Tema elu lõpuaastad oli majanduslikult ebakindlad, kuid ta polnud ka kõige parem majandaja(teenrid ja tõld kuulusid majapidamise juurde). 1791. valmis tema armastatuim ooper „Võluflööt“. Mozart suri 5. detsember 1791 ja tänini ei teata, mis haigus ta täpselt hauda viis, siis on see andnud alust romantilistele legendidele. Ta maeti ühishauda(jällegi teadmata miks). Reekviem-Mozarti tähtsaim teos on surmaga võidu joostes kirjutatud ja lõpetamata jäänud Reekviem d- moll. Legend räägib, et keegi salapärane võõras oli talt käinud surnumissat tellimas. Tegelikult oli tellija krahv Walsegg, kes tahtis seda esitada kui enda teost. Reekiviem lõpetas Mozarti õpilane Süssmayr. Viini ooperid –Tähtsaimad ooperid on „Haaremirööv“, „Figaro pulm“, „Don Giovanni“. „Don Giovanni“ süsee aluseks on 2 hispaania legendi, üks küünilisest võrgutajast don Juanist ja teine „kivist
Infarpunane saun aitab ravida ja vähendada inimestel reumaatilisi liigesepõletikke, seljavalu, peavalu, nikastusi ja paljusid teisi vaegusi, kuna parandab kudedes verevarustust. Samuti on infrapunasaun tõhus tselluliidi vähendaja ja naha toonuse tõstja, aidates oma mõjuga mitmel füsioloogilisel viisil kudedest välja viia rasva, vett ja jääkaineid. Ühe 30 min seansiga põletab inimene 600 kalorit. Seda on rohkem, kui kulub energiat sama kaua joostes. Inimesed, kellel on terviseprobleeme, peaksid enne sauna konsulteerima arstiga. Ei sobi rasedatele. Inhalatsioon - on ravimite sissehingamine aerosoolina. Patsient hingab maski või huuliku kaudu sisse aparaadiga peeneteks osakesteks pihustatud ravimit. Vajadusel võib ravim olla rögalahtistava, bronhide spasmi lõõgastava ning niisutav-rahustava toimega. Kasutusel erineva toimega inhalatsioonid. Intraceuticals näohooldus - lähtub naha individuaalsetest vajadustest
SPARTACUS 1. PEATÜKK Jutustus algas 10. Novembril 675.aastal (78.a. e.m.a.). Enam kui sada tuhat kodanikku oli kogunenud Suurde Tsirkusesse vaatama Lucius Cornelius Sulla Õnneliku, Itaalia valitseja poolt korraldatud gladiaatorite võitlust vaatama. Kuna vaatemängud kestsid tunde, tõi lihtrahvas pidustustele oma toidu kaasa. Ülipeened ja tähtsad rahameeste, ratsanike ja patriitside perekonnad kogunesid elavalt vestlevaisse gruppidesse. Triumfivärava lähedal kolmandas reas istus kahe kavaleri vahel haruldaselt ilus naine, Valeria. Alles mõni kuu tagasi oli Valeria hüljatud oma mehe poolt. Teda peeti ka kombelõdvaks naiseks. Kummalgi pool Valeriat istusid Aelvius Medullius ja Marcus Decius Caedicius. Viimane raiskas poole oma päevast maitsvate roogade nautimisele ja teise poole pühendas ta mõtteile õhtusest söömaajast. Nende juurde tuli hiljem ka Quintus Hortensius, ...
lubas. Bailey tundis endiselt huvi filmi kohta, lõpuks Tibby nõustus sellega ,et Bailey teda aitab. Nad rääkisid paljudest asjadest, Bailey oli alati õigus. Lõpuks palus ta tal lahkuda. Tibby Ma olen omadega läbi. Kostos tabas mind näkki ujumas ja ma läksin totaalselt endast välja. Sa ju tead , kuidas mul privaatsusega lood on. Niisiis tõmbasin riided kõik valesti selga ( ma suutsin Püksid pahupidi jalga tirida- kas see pole mitte maagiline? ) ja läksin joostes , omadega sassis, koju. Mu vanaema nägi mond ja arvas, et juhtus midagi palju halvemat kui tegelikult. Niisiis - oj jumal küll, seda on raske kirjutada -, ütles ta vanaisale ( kreeka keeles ), mis tema arvates juhtus, ja ma ei tee nalja, Bapi läks Kostosele peksa andma. Kostose vanaisa ei lasknud minu Bapit majja, ja siis hakkasid kaks vanaisa rusikavõistlust pidama. Kõlab naljakalt , ma tean , aga see oli jube. Nüüd on mu vanavanemad oma
Appiuse teelt ja sõitma mööda kõrvalteid. Nad olid Titusest ühe tunni võrra ees, kui äkki seitse miili Capuast kukkus Spartacuse hobune kokku ning Spartacus väänas oma vasaku käe. Füüsiline valu polnud midagi võrreldes tema hingeliste piinadega. See viis ta meeleheitele. Mehed kõmpisid edasi. Väravateni jõudes, tõmbasid nad hinge, igaksjuhuks, kuna äkki antsi valvuritele käsk linna sissetulijat arreteerida. Niipea kui nad olid väravast läbi, kihutasid nad joostes Lentulus Battiadese kooli poole, see asus linna kõige kaugemas kvartalis. Kohale jõudes leidsid nad kooli müüris varisenud koha, kust nad kavatsesid üle ronida. Kui Enomaios sai lihtsalt üle, läks Spartacusel hullemini. Tema vigastatud käe tõttu oli Spartacus nõrkemas füüsilisest ja moraalsest kannatusest. Gladiaatorite juurde jõudes hakati plaane tegema nende vabastamiseks. Nad pidid ühte relvalattu
anumat leiab ta hoopis kohaliku kadetust tekkitavat jahi oskustega Jürga. Too ei suhtun Ekkese kenasti, väidab, et tema telgi ees on luusinud kiskjad ning ta peab ettevaatlikum olema. Kui ekke ka oma telgi ümbrust uurib keiab ta über visatud anuma ja mõistab, et Jürga on siin tüli norimas, lausub talle, et siin pole mingeid loomajälgi ja ta on petis kes siin terve hoomik on luusinud. Ekke ähvardab söödikud talle peale nõiduda kuid Jürga karjub ära joostes, et ta juba tema peale on. Lüpsmine pole ültse lihtne porodega neile ei meeldi isegi oma vasikaid toita, sa pead olema osav ja välkkiire kui tahad head saaki, tavaliselt lõigatakse vasika kaela haav mida siis ema põder hakkab lakkuma, see rahustab neid tavaliselt. Ekke kohtub hiljem Lassiga ja küsib talt selle kohta, et Jürga kavatseb ümber tema telgi kolmkorda kõndida mis tähistaks siis pruudi võtmist. Ta ütleb Lassile, et too on kaunis ja talle südamelähedane kuid Lassi on juba
Õpimapp SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 KEVADE VÄRVID JA HELID.................................................................................................5 KEVADE LILLED.....................................................................................................................8 Võsaülane........................................................................................................................8 Varsakabi........................................................................................................................8 Võilill...................................................................................................................
Munaveeretamiskäitumine jätkub ka siis, kui muna on noka alt eemaldatud. 8. Tänapäevane seisukoht FAP-de suhtes. Kuigi loomadel tõepoolest esineb palju fikseeritud, stereotüüpseid, automaatseid käitumismustreid, ei ole suurem osa nende käitumisest siiski taandatav ainult sellistele. Käitumine ei koosne 100% FAPidest. Pole selget piiri nende ja muude käitumismustrite vahel. 9. Näiteid stereotüüpsetest käitumismustritest. Kaelkirjak tõstab joostes korraga ühe kehapoole jäsemeid. Tuvid imevad vett nokka tõstmata. 10. Stereotüüpsed käitumismustrid kosimiskäitumises, nende kasutamine taksonoomias. Eriti palju liigiomaseid stereotüüpseid käitumismustreid esineb loomade kosimiskäitumises. Arvatav põhjus: kosimisrituaalide ja pooside üks rolle on partnerile oma liigilisest kuuluvusest teatamine. Neid kasutatakse taksonoomilise määramistunnusena. 11
1924. a. võitis ta Pariisi OM-il hõbemedali kunstikonkursil arhitektuuri alal ja ühtlasi avalikustas oma tõelise nime - Alfred Guttmann. Ebaõnnemees oli itaallane Carlo Airoldi, kes saabus oma kodumaalt 1500 km kaugusel asuvasse Ateenasse jalgsi, kuid diskvalifitseeriti enne, kui jooksu starti asuda sai. Süü - elukutseline. Maratonijooksu idee on inspireeritud legendist kiirkäskjalg Pheidippidesest, kes viis joostes pärale sõnumi kreeklaste võidust pärslaste üle Marathoni lahingus aastal 490 e.m.a. Ateenasse jõudes hüüdis ta: "Rõõmustage! Meie võitsime!" ja langes surnult maha. Marathoni sillalt alustas olümpiamaratoni 17 sportlast. Nende hulgas oli neli välismaalast: austraallane Edwin Flack, ameeriklane Arthur Blake ja prantslane Albin Lermusiaux ning ungarlane Gyula Kellner, kes neist ainsana oli varem nii pikka maad jooksnud. Major
see psühoos ainult süvenes kuni ema läks veebruari külma kätte kodukitli väel, et surmnuks külmuda. Siis helistas 4 korda küsides, kas seda nad soovisidki? Lõpuks tuli kükmunud ema tuppa ja läks vihasena isale kallale ja hakkas teda peksma, isa ei teinud midagi. Lapsed püüdsid ema ära tirida, kuni Kreete tuli mõttele vanemale vennale Olavile helistada, kes lapsed märatseva ema juurest tuli ära viima. Ema tuli samal ajal üheksandalt korruselt alla joostes, kui nemad liftiga tulid ja üritas Kreetet juba liikuvast autost välja tirida. Kõik neli(kaks juba isesisvalt elavat)last otsustasid, et väiksemad ei lähe enne koju tagasi, kui ema on midagi ette võtnud- ravile läinud vm. Kui 2 nädalat möödus ei muutunud midagi peale selle, et isa kolis oma vanemate maamajasse, J otsustas koju tagasi koju minna ja Kreete jäi oma suure õe juurde ja läks uude kooli. -2.Kreete helistas ja küsis kuidas J läheb ja et ta ei taha emaga rääkida.
mõistusele, kuidas probleem, mis teda piinab on tegelikult olematu. Seda tehes „filosoof ravib/käsitleb küsimust kui haigust“kõigepealt diagnoosib selle ning seejärel ravib, „suunates sõnad metafüüsilisest kasutusest tagasi igapäevasesse kasutusse“ning „kogudes meelespeasid kindlate eesmärkidetarvis“.Tulemuseks on „ühe või teise mõttetuse paljastamine nagu ka nende muhkude paljastamine, mida aru on saanud, joostes vastu keele piire“ 2. TÕDE 1. Iseloomustage vähemalt kolme asja, mida võib tähendada „tõeteooria“! Teooria sellest mis teeb tõesed väited tõeseks, teooria fraasi ''on tõene'' funktsioonist, teooria sõna''tõene'' tähendusest. 2. Miks ei saa kivid ja autod olla tõesed? Sest nende asjade kohta pole midagi väidetud. Selleks, et saaksime rääkida nende asjade tõesusest tuleks nende kohta midagi väita. 3. Milles seisneb valetaja antinoomia (paradoks)
võttis mul käest kinni ja hakkas kutsudes ees minema, ise tagasi vaadates , kas kari järgneb vaguralt määgides.Järgnesime pisut hämmeldunult, ent taltsalt. Onu viis meid tükk maad ojaäärt pidi edasi kuni selge oja moodustas väikese kunstliku dusiorva, kus lebas leos tööpükse. Ta väljendas,et saame siin pesta ja puhast vett. Tänasime hämmeldusega. Ähmiga olin käterätiku maha pillanud ja läksin seda otsima; juba tuli seesama onu JOOSTES, rätik pikaltsirutatud käes. Pisara võttis silmanurka, tõepoolest! Kui nüüd meenutada eesti meeste staatilist isandlikkust- või mis te arvate . . Et meil oli aega bussikohtumiseni ainult kolm päeva ja kohtumispaika Curtea de Argesisse ettenägematu X- transpordi marsruut, siis otsustasime vallutada Bucegi kottideta, kergrünnakrühma varustuses. Seekord jäi baaslaagrisse karjustega suhtlema ja kukeseeni korjama Riina, meie surusime peale
kärbsepudelist“– näidata haigele mõistusele, kuidas probleem, mis teda piinab on tegelikult olematu. Seda tehes „filosoof ravib/käsitleb küsimust kui haigust“, kõigepealt diagnoosib selle ning seejärel ravib, „suunates sõnad metafüüsilisest kasutusest tagasi igapäevasesse kasutusse“ ning „kogudes meelespeasid kindlate eesmärkide tarvis“. Filosoofia tulemuseks on „ühe või teise mõttetuse paljastamine nagu ka nende muhkude paljastamine, mida aru on saanud, joostes vastu keele piire“. Tänapäeval võib sellise Wittgensteinist lähtuva metafilosooflise kontseptsiooni toetajateks pidada näiteks John McDowelli, Paul Horwichit ja Barry Stroudi.É Kõik nad jagavad arvamust, et filosoofa eesmärgiks ei ole luua uut teadmistmaailma kohta, vaid pigem lahendadamõtlemise ette kerkivaid probleeme, mis tekivad keele väärast kasutusest või selle toimimise väärast mõistmisest. 2. TÕDE 1. Mida võib silmas pidada mõistega „tõeteooria“?
sõpru suure rõõmuga. Inimene, kes soovib iseseisvat koera, kes ei hooli omanikuga suhtlemisest, peaks tõsiselt kaaluma, kas dobermann ikka sobib talle. Dobermann vajab pidevat tähelepanu ja inimestega suhtlemist, ning mitte ainult omaniku, vaid ka teiste inimeste ja koeraga. See on dobermanni jaoks hädavajalik. Dobermann vajab heas vormis püsimiseks piisavalt liikumist. Vähemalt üks jalutuskäik päevas peaks olema tunnipikkune, sellest osa peaks ta veetma joostes. Ka ujumine on väga kasulik. Samuti vajab dobermann koolitust, seda nii omaniku kui tema enda elu lihtsustamiseks. Dobermann, kellele antakse võimalus piisavalt liikuda ning vajalikul hulgal vaimset tööd, on palju tervem ja õnnelikum koer. On ka üks asi, mis ei vaja dobermanni puhul väga palju tähelepanu, see on karva eest hoolitsemine. Kord nädalas harjamisest piisab täiesti, see hoiab naha ja karva tervena ning põhimõtteliselt likvideerib ka vajaduse vannitamise järgi.
funktsioone. Käitumisökoloogide poolt püstitatavaks tüüpiliseks küsimuseks on see, kas ja kuidas aitab mingi konkreetne käitumisviis kaasa organismi edukusele olelusvõitluses, tema fitnessile. Järelikult uurib käitumisökoloogia organismide kohastumusi ehk adaptatsioone, nende käitumise adaptiivset väärtust. Kohastumust iseloomustavad järgmised aspektid: Kohastumus on organismile bioloogilises mõttes kasulik, kuna aitab olelusvõitluses paremini läbi lüüa. Näiteks elab joostes ootamatuid siksakke tegev jänes suure tõenäosusega vanemaks ja saab rohkem järglasi kui otse jooksev jänes, kuna kiskjal on esimest raskem kinni püüda. Kasulikkus on aga suhteline mõiste ja lähtub mingi tunnuse erinevustest eri isendeil. Jänesel, kes jookseb kiiremini kui teine jänes, on ilmselt suuremad shansid järglasi saada kui viimasel. Samas aga on oluline silmas pidada järgmist: Mitte kõik, mis tundub millegi suhtes kasulik olevat, ei pruugi alati olla kohastumus just selle
märjalt tumedamaks, aga meie nahk mitte. Miks? Vihje: valgus hajub karedate esemete pinnalt ; vesi katab kinni pinna karedused ja täidab poorid. · Aga miks märg veetass ei lähe tumedaks või auto ja teised siledad ning värvilised kehad? Vihje: kare pind hajutab kõiki värvusi ühtviisi, kuid sile pind peegeldab erinevaid värvusi erinevalt. Peegeldusvõime oleneb aine ehitusest. · Vihmaga inimesed jooksevad varju alla. Kas see päästab? Joostes on vihma käes olemise aeg küll lühem, kuid ühes sekundis läbin ma rohkem vihmajugasid kui käies. Käies olen kauem aega vihma käes, kuid ühes sekundis tabab mind vähem vihmajugasid. Palju oleneb ka tuule suunast, vihma tihedusest jne. · Kui kõndida plankaia ääres, siis me ei näe, mis on aia taga. Kui aga joosta või sõita rattaga, siis näeme. Miks? Vihje: kujutis säilib silma võrkkestal ca 0,05 s. · Näeme, et kass kah jookseb vihma eest varju
metshaldjate ja metsavaimuga. Kosel arvati, et metsas seeni korjates ei tohi laulda, sest siis lähevad seened mättasse tagasi. Seente kaitsevaimuna on tuntud Seene-Senni. Metsast tulnud seeneliselt küsiti, kas Seene-Senni seekord ka seenelist õnnistas. Usuti, et välk külvab seeni. 2. Loomariik Imetajad 1.Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) 38 Rebane on väikese koera suurune ja pika koheva sabaga. Joostes hoiab ta saba horisontaalselt. Tema selja karvad on oranzid. Eestis eelistab ta elupaigana metsatukkasid. Rebane toitub peamiselt närilistest. Ta on ettevaatlik ja oskab hästi põgeneda. Rebase urul on alati mitu väljapääsu. Urud on põhiliselt kutsikate kasvatamiseks. Ta kaevab urud ise või kohendab mägra urge. Rebasel on väga hea kuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas hästi. Rebane on karusloom. Ameerika punarebasest on aretatud farmides kasvatatav hõberebane. Inglismaal
!” imestas Armastus. “Jah, Aeg” vastas Tarkus “Aeg on ainus, kes saab aru, kui tähtis Armastus tegelikult on. Ma näen, aga ei vaata. Ma leian, aga ei kaota. Ei mõtle sinule, kui silmad sulen, ometi unenäos su juurde tulen. Armastan päeva, kuid öösiti ärkan. Olen hajameelne, aga kõike märkan. Reegleid järgides neid purustan. Kõike mäletan, vahel iseennast unustan. Olen tugev, kuid vajan sind. Olen tuvi, vahel sinilind. Kallistan, aga ei puutu. Olen muutlik, kuid ei muutu. Joostes seisan paigal. Naeratades pisaraid peidan. Olen kerge, aga rõhun, Tahan luua, aga lõhun. Olen eksinud, kuid su leian. Lasen minna, aga südames hoian. Olen suur, aga ometi väike. Olen kuu, kuid kõrvetan kui päike. Olen vaikne, aga räägin palju. Vahel näed mind, vahel mu varju.. ütlen hüvasti, kuid ei lähe. Olen liiga palju, aga ikka veel vähe. Olen harjumus, millega sa iial ei harju. Mul on valus, aga ma ei karju. Ei ole ma igavik- olen vaid hetk. Ei ole sihtpunkt- olen su retk.
· SAMMUPAARIDEGA · POOLITAMISE ABIL · VÕRDLUSE ABIL · OBJEKTI VÄLJANÄGEMISE JÄRGI · ÜKSUSE KESKMISE ABIL Kaugusi on võimalik mõõta veel: · BINOKLIGA · LASER- VÕI STEREO KAUGUS- MÕÕTJAGA Kauguse määramise meetodi valib sõdur ise, arvestades olusid ja võimalusi. SAMMUPAARIDEGA Iga sõdur peab teadma mitu sammupaari ta teeb 100 m kohta erinevates maastikuoludes kõndides ja joostes. Sammupaaride arvu teades on võimalik arvutada läbitud vahemaad. 42 POOLITAMISE ABIL Hinnatakse võimalik maksimaalne ja minimaalne kaugus objektini. Nende kahe arvu keskmine ongi tõenäoline kaugus objektini. Näide. Maksimaalne kaugus 800m, minimaalne kaugus 500 m (pilt 2.13). Tõenäoline kaugus (800 m + 500 m)/ 2 = 650 m Pilt 2.13 43 VÕRDLUSE ABIL
A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T L E E V I K E R A S V A T I H A N E S I N I T I H A N E K Ü N N I V A R E S H A L L V A R E S H A R A K A S L I N A V Ä S T R I K S U U R - K I R J U R Ä H N P Õ L D L Õ O K E K O D U V A R B L A N E P Õ L D V A R B L A N E S U I T S U P Ä Ä S U K E K U L D N O K K K Ä G U VALGE-TOONEKURG A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T E E S T I M A A LO ...
Kohastumuste skaala on lai. Varjevärvus – mitte eristumine substraadist. Nt putukad kes näevad välja kui puulehed. Kameelion – suudab värvi muuta 5. EHMATAV VÄRVUS – Paljudel liblikatel. Nt päevapaabusilm. Tema tiibade alumina pool on substraadi värvi, kui keegi tuleb teda ründama siis ta arvab tiivad, ning mustad ringid tunduvad kui silmad. Samuti ehmatatakse kujuga. 6. SEGAV VÄRVUS – nt sebra. Kui lõbi ründab sebrasi, siis joostes tekib triipude sigrimigri – ajab lõvi segadusse. 7. MIMIKRI – mõne teise organismi jäljendamine. Mimikri 2 tüüpi: 1. BATESI MIMIKRI – Kedagi jäljendades valetad, pettuse eesmärgil. Nt: Õiekärbes on täiesti kahjutu, herilase triipudega. Seetõttu teda kardetakse. Nt: orhideedel on õied ainult selleks, et tolmendajaid saada. See ei saa kunagi saada valdavaks – kaitse kaoks 2
balletis; break step stepptantsus; backward fall -Grahami tehnikas jne., need kõik on polükineetilised liikumised. Sammudele luuakse kindel ruumiline suund, vorm, kuju, rütm, koordinatsioon. ACTIONS OF THE WHOLE BODY need tegevused on kirjeldatavad kui: - raskuse muutmine (libisemine, kukkumine, rullimine, jalalt-jalale, kandadelt varvastele- proovi ja avasta palju uut materjali) - liikumine ruumis (liikudes eemale sellest, kus asetsed, sammudes, joostes, roomates, longates, libistades jne.-liigu eadsi, et jõuda kuskile. Liigu, et midagi maha jätta, liigu millegi poole jne.) - hüppamine (ühelt jalalt teisele; hüpe samale jalale, ühelt jalalt kahele või vastupidi; kahelt jalalt kahele kõikvõimalike variatsioonidega). See tegevus on kolmeosaline -tõukamine, lend ja maandumine. Pööra tähelepanu igale osale! Fantaseeri! Proovi hüpata ebaharilikest positsioonidest (n.Põlvedelt) ebaharilikesse positsioonidesse (n
Pealegi oli lihtne vahend kindlakstegemiseks, kuhu proua Bonacieux läheb: tuli talle vaid järgneda. Vahend 124 oli niivõrd lihtne, et dArtagnan seda instinktiivselt, pikemalt kaalumata kasutas. Märgates noormeest, kes eemaldus müüri varjust otsekui kuju nisist, ja kuuldes selja taga sammude müdinat, proua Bonacieux kiljatas ja pistis jooksma. DArtagnan jooksis talle järele. Ei olnud raske kinni püüda naist, kes joostes mantlisse takerdus. Seepärast tabas .ta proua Bonacieux' enne, kui see jõudis joosta kolmandiku tänava pikkusest, kuhu ta oli pöördunud. Õnnetu põgeneja jõud oli lõpul, ent mitte väsimusest, vaid hirmust: kui dArtagnan talle käe õlale pani, langes ta põlvili, hüüdes lämbuva häälega: «Tapke mind, kui tahate, aga teada ei saa te midagi!» DArtagnan pani käe talle piha ümber ja tõstis ta üles. Tundes proua Bonacieux'
Näiteks on vaja elada peamiselt pimedas, madala temperatuuriga keskkonnas, kus kasvab vähe rohelisi taimi. Keskkonna sotsiaalne mõõde võib asetada inimesed lisaks olukor- da, kus eelistatakse teistest sportlikus mõttes kiiremaid, vastupidavamaid või pallimängus rohkem silmapaistvaid jne. Kohanemisel võib eristada kahte ajalist mõõdet. Näiteks bussi peale joostes hakkab süda kiiremini lööma, kopsudest pumbatakse lihastesse rohkem verd, hingamine muutub kiiremaks ja soojuse tekkimisega muutub nahk higiseks. Kõik selle nimel, et organism suudaks tagada bussile jooksmiseks vajalikku jooksutem- pot. Kuigi viimane pole elu ja surma küsimus, talitles meie esivanemate organism
Ta küsis, kas ma olin seda lugenud, ja ma ütlesin ei, ta küs;s, kas ma oskan kirjutatud tähti lugeda, ja ma ütlesin: «Ei, ainult trükitud tähti»; siis ta ütles, et sedel on ainult märgiks raamat u vahel, et ta ei unustaks, kuhu ta lugemisjärjega jäi. Siis ta käskis mind mängima minna. Läksin alla jõe äärde, asja üle järele mõeldes; varsti märkasin, et mu neeger tuli mu järele. Kui meid majast enam ei võidud näha, vaatas ta korraks taha ja ümberringi, tuli siis joostes ja ütles: «Mister George, kui te minuga alla sohu tuleksite, siis näitaksin teile terve hunniku vesimadusid.» Mõtlesin: kui huvitav, seda ta ütles eile ka. Ta peaks teadma, et vesimadusid ei armastata nii väga, et hakatakse neid sood mööda taga ajama. Mis tal mõttes oli? Ütlesin siis: «Hea küll, mine ees.» Käisin ta järel p«ol miili, siis ta läks sohu ja sumpas veel pool miili edasi. Jõudsime
õnnelik ta on, kuna tal oled sina! Oota seda üht, kes pöördub oma sõprade poole ja ütle "see on TEMA!" Ma näen, aga ei vaata. Ma leian, aga ei kaota. Ei mõtle sinule, kui silmad sulen, ometi unenäos su juurde tulen. Armastan päeva, kuid öösiti ärkan. Olen hajameelne, aga kõike märkan. Reegleid järgides neid purustan. Kõike mäletan, vahel iseennast unustan. Olen tugev, kuid vajan sind. Olen tuvi, vahel sinilind. Kallistan, aga ei puutu. Olen muutlik, kuid ei muutu. Joostes seisan paigal. Naeratades pisaraid peidan. Olen kerge, aga rõhun, Tahan luua, aga lõhun. Olen eksinud, kuid su leian. Lasen minna, aga südames hoian. Olen suur, aga ometi väike. Olen kuu, kuid kõrvetan kui päike. Olen vaikne, aga räägin palju. Vahel näed mind, vahel mu varju.. ütlen hüvasti, kuid ei lähe. Olen liiga palju, aga ikka veel vähe. Olen harjumus, millega sa iial ei harju. Mul on valus, aga ma ei karju. Ei ole ma igavik- olen vaid hetk. Ei ole sihtpunkt- olen su retk
kelle jalg oli veel kange (niitjat temast ei saanud). Danijar oskas hästi laulda (sünteesis erinevaid rahvalaule), niivõrd, et Dzamilja polnud enam lõkerdav, muutus kevadiselt nukraks ning hakkas Danijarist väga hoolima100. Danijar oli ka töös visa101. Möödus mõni aeg. Ükskord nägi jutustaja, et Danijar ja Dzamilja lähevad külast ära. Jutustaja puhkes nutma, jättis justkui hüvasti oma lapsepõlvega. Külanaised arvasid, et niisugusest perest ära joostes ütles Dzamilja oma õnnest lahti. Endine mees tul ootamatult sõjast tagasi, ning sajatas: ,,Mingu, kärvab kusagil niikuinii. Kõige armetum poiss on etem kui ükskõik milline naine!" Dzamilja ja Danijari teineteiseleidmise nägemine äratas jutustaja maalimisande. Inspiratsioonihoos joonistas ka Dzamilja ja Danijari pildi. Mõni aasta hiljem sattus ta seda pilti vaatama, ent pilt ei meeldinud talle enam ja ta rebis selle katki. Ta sai aru, et peab minema joonistamist õppima. Teose
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAA...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
