vaid nende karjed enne saagide ulgumist ning ühtäkki saabus vaikus, mis ta veel enam kartma pani, sest ta arvas, et nüüd otsitakse teda ja temagi sureb. Ta ootas ühes kapis pool tundi, kuid siis tuli tal aga mõte hüpata aknast alla ja kutsuda kiirelt politsei ning nii ta tegigi. Pärast tänavale jõudmist, helistas ta meeleheitlikult oma vennale, ning rääkis kiirelt kogu loo ja vend sellepeale ütles, et Mart jooksku kiirelt sealt kooli tagasi, et temaga midagi ei juhtuks. Joostes nägi ta suurt kolonni politsei autosid mööda kihutamas. 15 minuti pärast jõudis ta kooli, kus teda ootasid teda juba ema, isa ja vend. Siis sõitsid nad tagasi vangla juurde ning poiss hakkas rääkima kogetust vanglas, kuid järsku kuuldi mootorsae ulgumist ja politsei karjet majas. Majja otsustati saata terve linna politsei eriüksus, mis koosnes 101-st liikmest. Pärast pooletunnist vaikust jooksis eriüksus majast välja ning raporteeris 25-st vigastatud politseinikust, keda veeti
päevaga suuremat viha. Minust oli saanud tema kiusamiste eestvedaja, initsiaator. Olin otsustanud ta hävitada. Maria oli tugev. Ta ei rääkinud oma läbielamistest kellelegi ning ka kõige hullemates vetsukähmlustes, ei näidanud ta kunagi pisaraid. Ta oli sitke ja kannatlik. Mõni päev enne jõule, lonkisin ma mööda õhtust vähe valgustatud tänavat. Lörtsi sadas! Eksisin oma meeltega lapsepõlve ning püüdsin lahtise suuga joostes ja hüpeldes suuri lumeräitsakaid. Sattusin täiesti hoogu. Olin korraga viie aastane ja suutnud unustada oma hooletu ema ja selle, et olin siin maailmas täiesti üksi. Ma ei tundnud oma isa. Mõlemad minu vanavanemad olid juba aastaid surnud ning minu ema armastas oma tööd ja olemist oma alluvatega minust rohkem. Mul polnud ühtegi tõelist sõbrannat, sest sisimas ei kannatanud ma nende lömitamist. Teadsin, et minu
Mõdupiisku piilab õitest ristik mesirõske. Maasikatel magus veri valgub ühte põske. Õnnekruusid ääretasa. Päeva on lukku pannud roosipuhma õhetusse mustad murekannud. Rõkka, kägu! Homme juba kustub hääl su nokas ja meil mõlemal on kurgus valus odraokas. Kui ma kauges lapsepõlves Kui ma kauges lapsepõlves aabitsat veel lugesin, mõnikord siis ema kleiti vallatades pugesin. Joostes ringi toas ja õues kuumas mängu-ahinas kuulsin nagu kurba kõnet raske riide kahinas. Talv mind kattis tormirüüga, tõukas hangeharjule ning ma tahaks jälle joosta tuppa kolde varjule. Kuid ma väsind lapse kombel kodu poole piiludes nõrken oma elu suurtes tuisukarva siiludes. Unenägu
Koolikell. ÕPETAJA: Kes jõudis, saab five! Kes ei jõudnud, saab one! Toomas toob tööd õpetajate cabinet! (Lahkub.) ANDRUS (annab lehe): See on Guitsi oma! TOOMAS: Aga sa ise? ANDRUS: Ma ei jõudnud! GUIDO: Tomma! Kui küsib, ütle, et kaotasid ära. Kui ei küsi, ütleme, et õps ise kaotas! Kõik nägid, et Vissi kirjutas. Vaheaeg veedetakse juba keemia klassis. GUIDO: Mis kemmis oli? TOOMAS: Happed. ANDRUS (tuustib oma portfellis.) GUIDO: Need on need, mis sööbivad või? VILLU (tuleb joostes, Guidole): Mis sa arvad, mis mul on? GUIDO: Kolm rutsi või? VILLU: No vaata, vaata! ,,Lp dr Noormann! Olen 13-aastane..." GUIDO: Meie klassist või? ANDRUS: Ei ole meie klassist. TOOMAS: Anna siia! ,,Mulle meeldib hirmsasti üks tüdruk meie klassist, ta on väga ilus ja aktiivne." (Naer.) ,,Ma hakkan tema pärast sambo trennis käima." VILLU: See on Guits! (Naer.) GUIDO: Kuulge, see ei ole minu käekiri. TOOMAS: Kuulge... (Andrusele) Mis sa trügid? Kelle käekiri?
Eevile, kes nüüd elab Kuusiku talu saunas ema juures. Villut pole talutöö huvitanud, teda huvitasid tööriistad ja masinad, üritas rikkaks saada hangeldamise ja puskariajamisega - siit ka joomine ja pahandused. Ema armastab Villut tingimusteta, isa aga toob eeskujuks Vabadussõjas langenud venda. Villu kuuleb, et suurde mõisataolisse Kõrboja tallu on linnast naasmas peretütar Anna (27), kellega ta noores eas sõbrustanud oli. Anna süü läbi on Villu metsas joostes noorena ühe silma kaotanud. Ema ei usalda Kõrboja rahvast ning tunneb halba eelaimust. Isa peab Kõrboja vastu vimma sellest ajast, kui sealne endine peremees tahtis tema talu maid ära osta. Vangist naasnud Villu sukeldub parimate kavatsustega hoogsalt talutöösse ja teeb talu arendamise plaane. Talu kõige viljakamad maad on kiviseljandiku all - Villul tekib plaan kivid õhku lasta. Kaevab ja puurib, aeg-ajalt näeb järve ääres Kõrboja Anna jälgi.
Kapsamaal palusid mehed, et äkki viskaks piiga nad laevani ära ja piiga tegi seda. Piiga pani nad laevale. Tüdruk lõõtsumisest tekkinud hingeöhk, ajas laeva merele. Mindi edasi põhjapoole. Aina külmemaks läks. Virmalised tulid taeva laele. Mehed hakkasid kartma aga Kalevipoeg julgustas neid. Jõuti uuele rannale, kus olid poistel koera kehad ja pikad penisabad. Kalevipoeg hüppas kaldale ja hakkas nendega võitlema. Kalevipoeg silmas hobust ja hüppas selle selga. Hobusega ringi joostes tampis poisse. Ühel hetkel hobu komistas ja langes. Kalevipoeg haaras maast tammepuu ja hakkas nendega poisse taguma. Tark hakkas temaga õiendama. Ja küsinud: "Miks sa tahad maailmalõppu jõuda?" Kalevipoeg vastas talle: "Lind rääkis mulle, et hea on olla maailmalõpus." Tark vastas talle, et lind oli talle valetanud ja seal ootab teda põrgu. Selle peale Kalevipoeg kippus kodu poole tagasi. . Laev veeres Viru poole. Uru ütles: "Jäi leidmatta maailmalõpp."
LOW IMPACT aeroobika madala koormusega aeroobikatund, mis põhineb erinevatel kõnni- ja sammukombinatsioonidel (tempo 120- 130 l/ min.). Ei kasutata jooksu ja hüplemisi. Liikumisi sooritades on vähemalt üks jalg koguaeg kontaktis põrandaga. HI IMPACT aeroobika suure koormusega aeroobikatund, mis põhineb erinevatel kõnni ja sammukombinatsioonidel ( tempo 135 155 l/ min.). Sobiv ainult väga hea ettevalmistusega inimestele. Kuna joostes langeb iga sammu ajal liigestele koormus, mis on võrdne harjutaja kolmekordse kehakaaluga, siis on see küllaltki traumaohtlik. Stiil oli valitsev aeroobika algusaastatel, tänapäeval puhtalt Hi impact tunde ei kasutata. COMBO aeroobika kombineeritud aeroobikatund, kus osutatakse tähelepanu võrdselt nii aeroobsele kui lihastreeningu osale. Soojenduse järgselt toimuvas aeroobses osas (â 1520 min.) vahelduvad kõnni (low impact) ning jooksu ja
vigurit, tabades nagu muuseas märki. Varjunimesid ja varikujusid on Priidul võimsasti veelgi, erakordne empaatia võimaldab tal kergesti sisse elada erinevatesse elutundeisse. Mitmedki luuletused kõnelevad Priidu Beierist kõrvaltvaates kaastunde ja hukkamõistu kurbhumoorika seguna. Poeet Priidu Beier on avaldanud kaheksa luulekogu. Tema õlale on riputatud Juhan Liivi luuleauhind vasikanahast karjasemärss. Ma luuletan sageli liikudes, kas käies või joostes, tunnistab Beier. «Teinekord panen esimesed paar rida kirja bussitalongile ja nikerdan siis kodus edasi. Ka bussis ja rongis on hea luuletada, vajan liikumist. Ma ei saa luuletada laua taga.» Beier on MoguÄi nime all kirjutanud skandaalseid küünilisi värsse, kuid identifitseerib end üdini tundeinimesena. «Olen armastuses ja ideaalides pettunud lüürik,» ütleb ta. Selle peale tundeinimene Beier nutab natuke. Ta on võimeline nutma treffneristidele kunstiajalugu õpetades
Lemmikud Runnel, Trubetsky, Kivisildnik, Vanapa, Rahman, Ruitlane, Ilves. Jaan Tätte, Sven Kuntu, Inboil ja lõpmatuseni. Mis on kõige mõnusamad tegevused elus? Kõige mõnusam on muidugi niisama vedelemine, kahjuks ma ei oska seda eriti hästi. Muide, ma olen mõelnud, et ka jooksmas sh maratoni käin ma just sellepärast, et siis on natuke rohkem õigustust niisama vedeleda. Pealekauba - jooksmine ongi niisama vedelemise vorm, mis on huvitavam, kui niisama vedelemine. Sest sittagi sa joostes aastaaruannet teed vms Aju puhkab ju ...... 7 8 Lõpetus Antud referaadi tegemisega sain palju rohkemat teada Contra kohta. Seni olen teadnud tema kohta vaid paari asja. Tutvusin lähemalt ka tema luulega. Kui mul tulevikus oleks võimalik temaga ise kohtuda kas siis koolis või kooliväliselt teeksin seda heameelega. 9 Kasutatud kirjandus http://www
Eesti keele lõputöö Sõnaliigid Sõnaliigid on käändsõnad, pöördsõnad ja muutumatud sõnad. Käändsõnad on sõnad mida saab käänata kõigis 14 käändes. NT: poisid, punane, hääl, koer... Pöördsõnad on sõnad mida saab pöörata: ma, sa, ta, me, te, nad. NT: töötavad, teevad, õppima... Muutumatud sõnad on sõnad mida ei saa käänata ega pöörata, kuid paljudes kohamäärsõnades on äratuntav 3 kohakäänet(alla,all,alt). NT: hästi, ohtrasti, mossis, alla... Õigekiri Käändsõna tüvi, tunnus ja lõpp Tüvi on sõna kõige tähtsama osa, mis jääb järgi peale tunnuse ja lõpu eraldamist. Käändsõna tunnus näitab, kas sõna on ainsuses või mitmuses. Ainsusel tähistus puudub, mitmusel on d, -de, -te Käändsõna lõpp näitab, mis käändes sõna on, tähistuseks on käände lõpud. Käändsõna lõpus võib esineda ka rõhuliide gi/-ki. NT:Võluri|te|ga, ranna|ni, kaunitari|lt|ki Laadivaheldus Laadivahelduses muutub sõna erivormides häälikute koosseis. La...
vastase väravajoone suunas edasi kanda. Kui see õnnestub, saadakse uued neli katset järgmise 10 jardi jaoks. Kui ei, läheb pall vastasmeeskonna kätte. Enne iga katset rivistuvad kaitse- ja ründemängijad vastamisi teine teisele poolele algusjoont katse algab, kui alustaja ulatab palli oma jalgade vahelt mängujuhile . Palli võidakse edasi viia kahel viisil – eespool olevale mängijale söötes või palliga joostes. Ettepoole sööta võib ainult algusjoone tagant ning iga rünnaku käigus vaid ühe korra. Enamasti on söötjaks mängujuht. Mängijad võivad palli ka käest kätte üle anda, sööta tagasi või külgsuunas Kui nelja katse jooksul ei õnnestu palli 10 jardi võrra edasi viia, läheb ründeõigus vastasmeeskonnale ja jätkatakse samast kohast. Üldjuhul neljanda katsega riskima ei hakata, seda tehakse vaid kriitilises olukorras.
ema juures. Villut pole talutöö huvitanud, teda huvitasid tööriistad ja masinad, üritas rikkaks saada hangeldamise ja puskariajamisega - siit ka joomine ja pahandused. Ema armastab Villut tingimusteta, isa aga toob eeskujuks Vabadussõjas langenud venda. Villu kuuleb, et suurde mõisataolisse Kõrboja tallu on linnast naasmas peretütar Anna (27), kellega ta noores eas sõbrustanud oli. Anna süü läbi on Villu metsas joostes noorena ühe silma kaotanud. Ema ei usalda Kõrboja rahvast ning tunneb halba eelaimust. Isa peab Kõrboja vastu vimma sellest ajast, kui sealne endine peremees tahtis tema talu maid ära osta. Vangist naasnud Villu sukeldub parimate kavatsustega hoogsalt talutöösse ja teeb talu arendamise plaane. Talu kõige viljakamad maad on kiviseljandiku all - Villul tekib plaan kivid õhku lasta. Kaevab ja puurib, aeg-ajalt näeb järve ääres Kõrboja Anna jälgi.
Eesti keele lõputöö Sõnaliigid Sõnaliigid on käändsõnad, pöördsõnad ja muutumatud sõnad. Käändsõnad on sõnad mida saab käänata kõigis 14 käändes. NT: poisid, punane, hääl, koer... Pöördsõnad on sõnad mida saab pöörata: ma, sa, ta, me, te, nad. NT: töötavad, teevad, õppima... Muutumatud sõnad on sõnad mida ei saa käänata ega pöörata, kuid paljudes kohamäärsõnades on äratuntav 3 kohakäänet(alla,all,alt). NT: hästi, ohtrasti, mossis, alla... Õigekiri Käändsõna tüvi, tunnus ja lõpp Tüvi on sõna kõige tähtsama osa, mis jääb järgi peale tunnuse ja lõpu eraldamist. Käändsõna tunnus näitab, kas sõna on ainsuses või mitmuses. Ainsusel tähistus puudub, mitmusel on d, -de, -te Käändsõna lõpp näitab, mis käändes sõna on, tähistuseks on käände lõpud. Käändsõna lõpus võib esineda ka rõhuliide gi/-ki. NT:Võluri|te|ga, ranna|ni, kaunitari|lt|ki Laadivaheldus Laadivahelduses muutub sõna erivormides häälikute koosseis. La...
tühiste asjade pärast.Katku Villu oli tapmise eest vangis olnud. Ta tappis ühe mehe(Künka Otto) teibaga ära, kes teda pussiga ähvardama oli tulnud ning osati ka sauna Eevi pärast. 3. Katku Villu oli 29-aastane mees, kes elas Katku talus koos oma ema ja isaga. Villu oli ainus Katku talu pärija, ta üks vend hukkus sõjas. . Noorel peremehel oli laps, sauna Eeviga.Tema elukäiku mõjutas väga tema lapsepõlv. Kord Annaga heinapõllul joostes puudutas tema silma oks. Ta jäi oma silmast ilma. Samuti mõjutas teda aastapikkune vanglakaristus. 4.- 5. Villu ehitas keldri, suure ja võimsa, aga Katkul polnud vaja sellist suurt keldrit, selline oleks sobinud vaid Kõrbojale. Ühel jaanipäeval läks Villu täis peaga kive laskma kivimäele. Ta tahtis näidata Annale kuidas ta dünamiitidega kivid taevasse laseb. Tal läks midagi nässu ja kivi plahvatas enne kui Villu oli jõudnud end ära peita
EMOTSIOONID 1. Emotsioon ahelreaktsioonina: emotsiooni põhjustav sündmus sündmuse kodeerimine (sündmus liigutatakse kategooriasse, näiteks alandus, meelelahutus, solvang) hinnang (sündmus positiivne või negatiivne, enda või teiste tekitatud, kas inimene kontrollib olukorda) füsioloogiline reaktsioon (hirmuga kaasneb külmatunne, higistamne, lihaste pingulolek) tegutsemisvalmidus (hirmuga kaasneb impulss ennast oletatatava hädaohu eest kaitsa, näiteks joostes) emotsioonide avaldumine (näoväljenduses, hääletoonis, muu emotsionaalne käitumine) regulatsioon (emotsioonide väljendumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult). Emotsiooni komponentidest osalevad sündmus, füsioloogiline reaktsioon ja regulatsioon. Kõige enam on kultuurinormidest mõjutatud regulatsioon. 2. Emotsioonide uurimisvõimalused: küsimustikud, eksperimendid, näoväljenduse uurimine, psühhofarmak...
ja sammukombinatsioonidel. Muusika tempo on rahulikum, liikumisi sooritades on vähemalt üks jalg kogu aeg kontaktis põrandaga. Ei koorma liigselt liigeseid, seetõttu on tund sobiv ka algajatele Hi Impact aeroobika suure koormusega aeroobikatund, mille aeroobne osa koosneb jooksu- ja hüplemissarjadest. Sobiv ainult edasijõudnutele, kellel ei ole probleeme selja ja põlvedega. Muusika tempo on kiirem ja liigutused väiksema ulatusega. Kuna joostes langeb iga sammu ajal liigestele koormus, mis on võrdne harjutaja kolmekordse kehakaaluga, siis on vigastusohtl suur. Stiil oli valitsev aeroobika algaastatel, tänapäeval puhtalt Hi impact tunde ei kasutata. Combo - treeningtund, kus soojendusele järgnevas aeroobses osas kasutatavate erinevate sammude (low impact), hüpete ja hüplemise (hi impact) sarjade sarjade vaheldumine annab tõhusa koormuse südameveresoonkonnale. Kombinatsioonid on liikuvamad ja
staatilised. Ballastilised venitusharjutused on vibutused, hooliigutused ja suure ulatusega ning jõuga sooritatavad painutusharjutused. Mis on vajalik kiiruse arendamiseks ? · Intensiivsus: 80105% (105% s.o. ülikiired, N: alla mäge, tuult) · Kestvus 110 sek: (N: 1 sek. topispalli visked)Kui läheb pikemaks on juba kiiruslik vastupidavus. Max. kiirusega joostes kuni 80 m d lõigud arendavad kiirust ja sellest pikemad arendavad kiiruslikku vastupidavust. · Spetsiifilisus · Ärritajate vahelduvus: Igasugused hüppeharjutused on kasulikud arendamiseks. Nii kui kuskil liigestes, kõõlustes tunda annab võta koormust hüpetes vähemaks. Kord hüppa poole jõuga, kord täisjõuga. Et saavutada paremat tulemust. · Taastumispausid 35 min, et pulss taastuks 90100le see on oluline
SELGROOTUD II KORDAMISKÜSIMUSED 1. Nimeta lülijalgsetele iseloomulikud tunnused Keha on lüliline, kitiinainest kest, lülilised jätked(jalad, tundlad jm.) 2. Nimeta lülijalgsete põhirühmad, too näiteid (igast rühmast 3) VÄHID nt: jõevähk, mullakakand, krabi ÄMBLIKULAADSED nt: tarantel, ristämblik, vesiämblik PUTUKAD nt: sipelgad, mardikad, liblikad, lepatriinud, sääsed, kirbud 3. Kus elavad vähid, too näiteid. Meres-homaar, krabi, krevett Magevees- jõevähk, vesikakand, vesikirp Maismaal- mullakakand, keldrikakand, kookosevaras ja TRIINU 4. Kirjelda jõevähi välimust (katted, kehaosad, nende osad) Nende keha katab kitiinist koorik, mis sisaldab lupja, värvuselt rohekas-pruun, keha koosneb 2. osast-pearindmik(2p.tundlaid, nokis, 1p liitsilm, suu, käimisjalad) ja tagakeha(6 lüli, 5p. ujujalgu, 5-osaline sabauim) 5. Kuidas vähid kasvavad? Vähid kasvavad kestu...
Koraani teades võivad nad peast tsiteerides oma usu seisukohti kõikide igapäevaelu vali- kute kohta. Kogu elu teevad nad nendest lähtudes otsuseid. Palvused Meka on moslemitele püha linn. Mekas asub ka Kaaba tempel. Kaaba templis on üks suur must kivi, mida kõik moslemid kummardavad. Iga moslem oma elus peab ühe korra võtma ette palverännaku Mekasse. Selleks peab tegema seitse tiiru ümber Kaaba. Palverändurid mälestavad Haagarit ja tema last joostes Marva mäe vahel. Ametlikult algab palverännak Minas. Sinna kogunevad kõik palverändurid, kus nad veedavad öö. Siis pilluvad nad kividega saatanat. Kuradisammas sümboliseerib kuradit, kes püüdis takistada Abrahami täitmast Jumala käsku ohverdada Iisak. Kivi viskamisega näitavad palverändurid, et nad on kurja vastu. Palverändurid joovad Zamzami kaevust, mille Jumal lõi kõrbesse. Siis kogunevad kõik Armu mäe otsa. Palverännak on muhameedlase elu kõrghetk.
o. kehalistel harjutustel (kõnd, jooks, hüplemine, hüpe, vise, ronimine, heitlus, ujumine, suusatamine, uisutamine, kelgutamine jne.). Täiesti tavalised igapäevased tegevused ja peaks olema tuttavad nii mõnelegi meist. Võib-olla need kolm viimast on rohkem talvised mängud, mida harrastada saab, aga no esimesed kaheksa ei tohiks nüüd küll kellelegi raskust valmistada! Kes meist poleks läinud kooli, tööle või koju kõndides, mõni lausa joostes või hüpeldes...Või kes võtab lihtsalt kivi maast ja viskab paar meetrit eemale- kah omamoodi mäng ju...Jne jne. Liikumismängud on suurepäraseks vahendiks inimeste kehaliste võimete arendamisel : * Osavust arendavad liikumismängud, mis : 1) on seotud suurte ja väikeste pallide söötmisega ja püüdmisega, põrgatamisega ; 2) sisaldavad märkiviskeid, hüplemist hüpitsaga, tasakaalu säilitamist (mängud jalgratastel, uiskudel- olen isegi jää peal
Lepistiku peatuses pidin muidugi ootama, sest minu bussini oli aega veel 6 minuti. Peatuses seistes jäid mulle silma kajakad, kes liuglesid taevavõlvil ja jalutasid inimeste vahelt läbi. Eemal pildusid algklassi poisid partidele saia. Peagi ühinesid partidega suured kajakad ja isegi varesed, kes muidu puude otsas tähtsalt kraaksusid. Sõpruse puiesteel kihutasid autod ilmselt kas koju, poodi, tööle või kuskile mujale. Inimesed möödusid tänavatel peaaegu, et joostes. Kõigil oleks just kui kuhugi kiire. Lõpuks jõudis ka minu oodatud buss kohale. Kohe seadsid ka inimesed end ukse ette valmis, et sisse trügida. Nad isegi ei märganud, et teised inimesed tahavad bussist väljuda. Buss jõudis juba liikuma hakata kui äkitselt möödus kiirabiauto, mis kihutas kui kuul ja undas nii valjult, et mul läks üks kõrv lukku. Ilmselt oli kusagil siis häda lahti. Sõjakooli peatuses väljusin bussist ja asusin kodu poole kõmpima. Kui tähele panna siis
Snusi pikaajalisel toimel võib tulla vähk. Snusi tehes esimestel kordadel tekib külm higi , väsimus , südame iiveldus , värisemine . Kõik se viitab sellele et oled saanud nikotiini üledoosi . Näiteks kui võrrelda sigaretti Kent HD ja snusi Thunder Frost on nikotiini vahe ligi kahe kordne Kendis on 0.8 mg/nikotiini , Frostis on 16 mg/nikotiini. Seega Thunder Frostis on 2 korda rohkem nikotiini kui suitsus. See põhjustabgi värisemise , iivelduse jne. Snusi tehes joostes mõjub snus sarnaselt suitsule- hakkab pistma. Mina arvan , et snus on võrdselt kahjulik suitsuga, kuna lõpptulemus on suhteliselt sarnane- vähk.
Ehkki kukkudes võib end kergelt nikastada, tuleb tõsiseid vigastusi selles spordis harva ette. Tavaliselt juhtub neid ainult siis, kui murdmaasuusataja läheb sõitma kõrgetele ja järskudele mäenõlvadele. Kuna murdmaasuusatamisega seotud liigutused on sujuvad ja rütmilised, on liigeste ja lihaste ülekoormuse või trauma oht väga väike. Spordiarstid soovitavad sageli murdmaasuusatamist ravina neile, kes on joostes või jalgrattaga sõites end vigastanud. Suusatamine on üks väheseid tegevusi, mille käigus inimene rakendab peaaegu kõiki oma põhilisi lihasgruppe, nii et seda sporti harrastades võib saada põhjaliku treeningu. See avaldab väga head mõju südame ja kopsude tööle ning tavaliselt on aktiivsetel suusatajatel vererõhk ja pulss madalamad kui kehaliselt mitteaktiivsetel inimestel
siis see thendab seda, et ta tahab temaga abielluda ja armastab teda. Humbert otsustab jda ja abielluda temaga, et olla Lolita lhedal. Charlotte ja Humbert abielluvad. Humbert allub tielikult oma pahelistele tunnetele ning muutub sna pea armukadedaks Lolita peale. Humbert on oma lauasahtlis pidanud pevikut, rkides seal avameelselt oma tunnetest Lolita vastu. Hiljem satub Lolita ema seda lugema ning otsustab ra kolida. Olles lekeevalt vihane ja kannustatud halvast meeleolust-kirjutab kirju ja joostes neid postkasti viima ,jb auto alla ja saab kohselt surma. Humbert neb aga Charlotte surmas vabat teed Lolitani ning otsustab ta enda hoole alla vtta, lausumata alguses tema ema surmast mitte htegi sna, vites, et Lolita ema on haiglas khuhaiguste prast. Hiljem, kui Lolita tahab helistada emale, peab Humbert les tunnistama, et ta ema on surnud. Ja ta saab Lolita tiesti endale. Humbert tunnetab, et Lolita ja tema suhe vib vlja tulla ning nad alustavad
Gabrieli võim ja jõud jäid taaskord peale. Isa tahtis, et Agnes abielluks Risbiteriga, kuid neiu seda ei soovinud. Õhtul algas joomapidu ning Gabriel otsustas ööbida rohuaias. Paar tundi maganud tungisid venelased laagrisse ning oli kuulda püssipauke. Gabriel märkas mõisas Agnest ning läks teda päästma. Gabriel võttis neiu sülle ja jooksis sealt minema. Agnes kartis oma isa pärast, kuid siiski läks ta Gabrieliga kaasa, sest joostes oli ta vahepeal oma jala vastu kivi ära löönud. Gabriel jättis Agnese revolvriga metsa varjule ning tõttas ise põlenud mõisalaagrisse sööki ja riideid neiule tooma. Tagasi jõudis ta alles koidikul. Ta oli toonud neiule junkru riided ning leiba. Agnes hakkas järgneval teekonnal Tallinnasse kandma nime junkur Georg võõrastele. Päeval poolel teel istusid nad maha, sõid ja rääkisid juttu. Gabriel jutustas Agnesele oma möödunud elust, kuni käesoleva hetkeni
Ei kasutata jooksu ja hüplemisi. Muusika tempo on rahulikum, liikumisi sooritades on vähemalt üks jalg kogu aeg kontaktis põrandaga. Ei koorma liigselt liigeseid, seetõttu on tund sobiv ka algajaile. HI IMPACT aeroobika Suure koormusega aeroobikatund, mille aeroobne osa koosneb jooksu- ja hüplemissarjadest. Sobiv ainult edasijõudnutele, kellel ei ole probleeme selja ja põlvedega. Muusika tempo on kiirem ja liigutused väiksema ulatusega. Kuna joostes langeb iga sammu ajal liigestele koormus, mis on võrdne harjutaja kolmekordse kehakaaluga, siis on vigastusohtl suur. Stiil oli valitsev aeroobika algaastatel, tänapäeval puhtalt Hi impact tunde ei kasutata. COMBO Treeningtund, kus soojendusele järgnevas aeroobses osas kasutatavate erinevate sammude (low impact), hüpete ja hüplemise (hi impact) sarjade sarjade vaheldumine annab tõhusa koormuse südameveresoonkonnale. Kombinatsioonid on liikuvamad ja
Eriti tähtis on see spordis, kus pidev koormus kestab üle minuti. Näiteks pikamaa jooksus, ujumises, suusatamises, rattasõidus jne. Vastupidavuse treenimiseks on erinevaid võimalusi. Vaikselt treeningutega alustates ja aegamisi koormust suurendades, on võimalik seda tõsta piisavalt Samas tuleb tähelepanna, et kõik keha osad saaksid üheaegselt sarnast koormust. Vastasel juhul näiteks vaid rattaga sõites on jalad ülivastupidavad, aga joostes ülejäänud keha annab varakult alla. Mõni inimene keskendubki vaid teatud keha osadele .Vastupidavuse tõstmise eesmärgiks on inimese füüsilist võimekust kasvatada. Vastupidavuseks võib nimetada ka kehalist võimet, mis on vajalik alustatud staatilise ja dünaamilise pingutuse jätkamiseks teatud aja vältel, tegevuse efektiivsust vähendamata.Selleks, et pikamaajooksudes või üldse spordis vastu pidada, tuleb teha trenni ja seda tuleb teha õigesti.
sekundi murdosa. MARATON Maraton ehk maratonijooks on kergejõutiku ala, pikamamaajooks. 1924. aastal määrati distantsi pikkuseks 42 195 m. See vahemaa vastab 1908. aasta Londoni olümpiamängudel läbitud vahemaale Windsori lossi ja White City staadioni vahel. Nimi pärineb legendist, mis tekkis Kreeka-Pärsia sõdades (u 499449 eKr) peetud Marathoni lahingu (u 490 eKr) järel, kui kreeklaste võiduteate olevat Marathonist Ateenasse (u 42 km) viinud käskjalg joostes. 1896. aastal nimetati maratoniks esimestel kaasaaegsetel olümpiamängudel kavas olnud ülipikamaajooks. 110 MEETRI TÕKKEJOOKS Kõik 110 m tõkkejooksu puhul kasutatavad mõõdud on tulnud inglise-süsteemist, kus pikkuseühikutena kasutusel tollid-jardid (1 jard =36 tolli) Tõkete kõrgus on meestel 3 jalga ja 6 tolli (106,7 cm) ja tõketevaheline iikaugus 10 jardi (9,14 m), kaugus stardist esimese tõkkeni on 15 jardi (13,72 m). 400 MEETRI TÕKKEJOOKS
Nimetu on end ära tapnud. Juudit tahab kiirelt lahkuda. Käib korra Olovernese telgis, tuleb joostes tagasi, käes mingi kotike ning lahkuvad laagrist. (Eesriie.) Neljas vaatus (Linnamüür, värav, väravavahid. Ruttu valgenev hämarik.) Juudit jõuab müüriväravateni, kus neli vahti peavad valvet. Juuditil on tähtis teade teada. (Väravad avatakse ja suletakse uuesti pärast tulijate sisseastumist. Vahid joostes ära. Ümmardaja võtab pambu seljast ja kohmitseb selle kallal. Sõdurid kogunevad naiste ümber.) Koti seest tuleb nähtavale Olovernese pea. (Osias, Kabris, Akior, rabi, sõdurid, mehed, naised, lapsed ilmuvad kord-korrald näitelavale.) Saades teada, et Juudit on vaenlase pea maha raiunud, tõstetakse naine taevani. Kõik kiidavad teda, tänavad jne. Jookstakse kuulutama võidust. (Joostakse minema; müra, kisa, kära.) Rahvas jookseb ühtse rindena kaeve tagasi vallutama
vahelduksid kerelihaste treeningutega nädalases treeningutsüklis. Levinud on ka mäkkejooksud. Need saab jagada pikkadeks mäkkejooksudeks, kus joostakse pikem distants, kuid mäe tõusunurk on väiksem, lühikesteks, kus joostakse lühem distants, kuid mäe tõusunurk muutub suuremaks ning keskmised mäkkejooksud, mis jäävad pikkade ja lühikeste vahele. Mäkkejooks arendab eelkõige lihase jõuvastupidavust, kuna tõuge nõuab rohkem jõudu kui joostes tasasel maal, see paneb tööle ka oksüdatiivsed- glükolüütilised lihaskiud. Mäkkejooksul on jooksusammu lennufaas väiksem, tõukefaas pikem . Lisaks kasutatakse ka hüppetreeninguid, sammhüppeid. Neid saab sooritada nii tasasel, kui tõusuga lõigul. Hüppeharjutused on üldiselt plahvatusliku jõu olemusega, sest hüpe on kiire ning jõuline. Hüpete sooritamisel tuleb jälgida hüppe sooritamise tehnikat, kuna ebaõigel sooritamisel on vigastuse oht
elevant.Võistkonna esimene mängija paneb silmad kinni ning võistkond peab liikuma sedeli juurde ja tagasi ühel jalal hüpates ning samal ajal juhendab võistkond kõige esimest mängijat, et võistkonnad omavahel kokku ei põrkaks. Kui võistkond jõuab tagasi, jookseb esimene mängija rivi lõppu ning see mängija, kes nüüd esimeseks sai, paneb silmad kinni ning võistkond liigub sedelini koosjalu hüpates. Samamoodi käib mäng edasi, järgmine kord liigutakse joostes ja siis kõndides (võib ka muu olla). Mäng lõppeb siis, kui üks võistkond on kõik sedelid kokku kogunud. 6. liikumistegevus valdkond keel ja kõne mõistete omandamiseks Vahendid: KAELKIRJAK JA NINASARVIK Eesmärk arendada lapse keelelisi teadmisi, tähtede tundmist, sõnade moodustamist ja koostööd. Liikumistegevus: lapsed seisavad rivis ja loevad kaheks. Numbrite järgi moodust 2 meeskonda. Mängu käik: Lapsed moodustavad grupid. Igale grupile antakse üks sõna. Tähed
5. Rong pidi kindla ajavahemiku jooksul läbima 840 km. Poolel teel rong peatus pool tundi semafori juures. Selleks, et jõuda kohale õigeaegselt, tuli kiirust suurendada 2 km võrra tunnis. Kui kaua oli rong teel? 6. Kaks sportlast jooksevad üheaegselt teineteisele vastu, üks punktist A ja teine punktist B. Mõlemad jooksevad erinevate kuid konstantsete kiirustega. Nad kohtuvad 300 m kaugusel punktist A. Joostes oma suunas lõpuni, pöördusid nad kohe ümber ja jooksid tagasi ning kohtusid 400 m kaugusel punktist B. Leida punktide A ja B vaheline kaugus. 7. Leida rongi kiirus ja pikkus, kui on teada, et ta möödus seisvast vaatlejast 7 sekundi jooksula ja kulutas 25 sekundit selleks, et mööda sõita platvormist pikkusega 378 m. 8. Kaks keha alustavad üheaegselt sirgjoonelist liikumist teineteisele vastu. Esimene keha läbib minutis 7 m. Teine
( Lihased on suured) 5. võimsus- töötegem kiirus N=A/t (N)= 1W, 1hj 1hj= 736W 6. Maksimaalne hapniku tarbimise tase näitab organismi aeroobset võimsust. Mida rohkem inim hapnik tarbib, seda suurem on tema võimsus. Näiteks 1) kui treenimata isik tarbib trepist üles minnes 25 ml hapni 1 kg kohta tema keha massist 1 minutis. Vastupidavusala tippsportlane aga tarbib sportides umbes 80 ml hapnikk 1 kg kohta tema keha massist 1 minutis. 2)Jooksja treenitud kopsud võimsus suurem. 7. Joostes kulutatakse energiat jalgade kiirendamiseks ja aeglustamiseks. Ühe sammu tegemisel tagapool olev jalg kiirendab 0-st kiiruseni v ning siis aeglustub kiiruseni 0. 8. jõumoment-kangile mõjuv jõu i jõuõla keskkorrutis. Jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. Valem: M=F*l (l=jõuõlg) (M)=N*s 9. Kangid on nt käsivars ja jalg (põlv) 10.- 11. biomaterjal- materj, mis kontakteer inim või loomkududega (hambaplomm, tehisliiges,
Minu kokkupuude sotsiaalhooldussüsteemiga Liis Viin Lapsehoidja I kursus Tartu Tervishoiu kõrgkool Lapsena leidsin end mitu korda situatsioonist, mil olin paljajalu lehmakoogi sisse astunud. Mänguhoos, joostes venna eest või liblika järel. Nii avastasin end ka sel varakevadel ,,liblikat" püüdmas koos paarikümne teise entusiastliku noorega, kellel oli sooviks osaleda projektis ,,Vanem Vend Vanem Õde" . Sel hetkel ei osanud ma aimata, et ühel hetkel ootab mind ees karjamaa - vasika ning ,,lehmakoogiga". Lennart Georg Meri on öelnud: ,, Olukord on sitt aga see on meie tuleviku väetis". Kirjeldaksin sellega osakest meie noorsoost
selle all. Kuni hõivamata elupaiga leidmiseni on loomad väga kaitsetud. Sel perioodil langeb palju isendeid röövloomade saagiks ja noorloomade suremus on seetõttu kõrge. (MacDonald, Barrett, 1993) Suhtlemine. Agressiivsusega kaasneb kile siristemaine ja viuksumine. Territooriumi märgistamisel on olulised preputsiaalnäärmed. Hirmununa võivad kriiskavalt häälitseda. (MacDonald, Barrett, 1993) Väga hästi kohastunud maa all elamiseks. Ujub hästi, kasutades kõiki nelja jäset. Joostes teeb tagajäseme iga sammu ajal eesjäsemega 2 sammu. Toitumine. Eranditult loomne. Valdavalt vihmaussid, keda kogutakse tagavaraks (neid närvitängu läbihammustamisega liikumisvõimetuks muutes). Sööb vähesel määral ka putukaid, nende vastseid, tigusid, isegi selgroogseid, kellest jõud üle käib (hiiri, karihiiri, roomajaid, konni, teisi mutte). Suur toidutarve ja kiire seedimine sunnib peaaegu kogu aeg tegelema toidu otsimisega
Koalal on suur lai pea, lame nägu ja teineteisest kaugel asetsevad pisikesed silmad. Tal on lühike ja lai keha, mis lõpeb rudimentse sabaga. Koala kinnitub puu külge tugevate küünistega, mida ta vajutab puukoore sisse. Küünised on eriti tugevasti arenenud kahel teineteisele vastandataval varbal. Need on piisavalt tugevad, et kanda looma raskust. Koala liigutused on äärmiselt aeglased. Seetõttu on ta võimetu joostes põgenema. Koalad tavaliselt vaikivad, kuid kohkunud või haavatud koala karjub ja «nutab» nagu laps. Koala on öise eluviisiga. Päeval võib ta tunde liikumatult paigal püsida. Inimeste suhtes on koalad üldislt heasoovlikud. Inimeste juures elades kohanevad nad kiiresti. 1.4 Toitumine Toitumiselt on koala väga kitsalt spetsialiseerunud. Täiskasvanud isend sööb ainult eukalüptilehti. Sellega seoses on tal hästi arenenud umbsool, mille pikkus ulatub 2,4 meetrini. Koala ei joo midagi
Pikamaajooks Jooksutreeningud on erinevad vastavalt valitud distantsidele. Kui sprinterid teevad rohkesti jõu ja plahvatusliku kiiruse treeninguid, siis kesk- ja pikamaa jooksjad arendavad jõusaalis natukene teisi lihaseid. Sprinterite treeningud põhinevad kiirusele ja plahvatuslikkusele. Pikkamaad joostes on aga tähtis suuremad mahutreeningud, mis tuleb aastate peale ratsionaalselt ära jagada, et organism harjuks pikema kurnava pingutusega. Tuues näiteks Lasse Vireni treeningkava 1971 aastal, siis oli tema treening suunatud vastupidavusele. Esimesed kolm kuud läbis ta 610, 609, 743km, sellest aeroobse töö osakaal oli 72- 78%. Aenroobse töö osakaal 12-22%. Jõusaal 5-6% treeningust, lisandudes väheke rütmi ja kiirustreeninguid.
" ,,Jaa":vastas ta. Kuna ma sain Reede jutust kinnitust, et ta on lõpuni minusse kiindunud ja me hakkasin koos paati ehitama. Kui ma selle kõigega valmis sain, tuli mul oma sulane Reede paati juhtima õpetada. Reede sai sellega hästi hakkama. Ma olin jõudnud oma vangipõlve kahekümne seitsmendasse aastasse, kuigi kolm viimast aastat, kus Reede mulle seltsiks oli eelnevaga võrreldes midagi sootuks teist. Ma magasin parajasti oma onnis sügavat und, kuni Reede joostes mu juurde tormas ja valju häälega hüüdis:" Issand! Issand! Nemad tulevad! Nemad tulevad!" Saarelt lahkudes ma võtsin mälestuseks kaasa suure omatehtud kitsenahast mütsi, päikesevarju, hõberaha ja ühe oma papakoi ja võtsin kaasa ka selle raha mis ma olin leidnud Hismaania laeva vrakist. Ja nõnda siis, nagu näib laeva päevik, lahkusin ma saarelt 1686. aasta 19. detsembril, pärastseda, kui ma olin elanud seal kakskümend kaheksa aastat kaks kuud ja üheksateistkümnendat päeva.
,,Eitede tarkus" (1965) Kord Veenuse faase oma emale teleskoobiga näitas Gauss. Eit vaatas. Täht paistis sealt temale kui uurakil nikkelkauss. Ja professorist poeg ühes jorus see talle rääkis, mis asi on faas... Eit kuulas. Ja pööras torusse oma vileda pilgu taas: 10 "Palju maksma see värk küll pidi sul, sest tähe ta ligi toob, jah. Aga miks ta valepidi sul selle tähe keerab? Ah? ,,Luiteliivadel joostes" (1971) Luiteliivadel joostes tuli sinine meretuul ja ütles mulle: Tõeline armastus on olemas. Tema ongi päike tumeroheliste mändide kohal. Sinu kujuteldav hing on olemas. Tema ongi läbipaistvate tiibadega kärbes helerohelisel männikasvul. Aga su süda on vaigupisar, mis saja tuhande aasta eest nõrgus tohutus laanes tohutust tüvest. Vaigupisar, millele laskus läbipaistvate tiibadega kärbes, millele ta kinni jäi ja millesse ta mattus nagu kollasest klaasist kirstu. Tohutu laanega koos vajus see merre
Soovita talle mängupaika, kus ta saaks oma ronimisoskusi vabalt harjutada. K: Olen kuulnud, et kiiremini kasvavad lapsed on targemad. Kas see on tõsi? V: Mõned uuringud tõendavad, et varases lapsepõlves väga kiire kasvuga lapsed saavad koolis veidi paremaid hindeid kui aeglaselt kasvavad lapsed. Kuid on olemas ju nii palju väiksekasvulisi lapsi, kes on oma suurematest eakaaslastest märksa nutikamad. Kasvutempo ei ole eriti oluline tegur. K: Mu 4,5 aastane laps komistab joostes palju. Kas tal on midagi viga ? V: Komistamise ja kukkumise põhjus on tõenäoliselt puudulik keskendumine, mitte aga tasakaalu ja koordinatsiooni häired. Laps on nii hõivatud kõige ümbritseva vaatlemisega, et ei pane väiksemaid takistusi tähele. Õpeta teda joostes ka jalge ette vaatama. K: Kui mu poeg juba pintslit oskab hoida, kas ta on siis näpumaalingute jaoks liiga vana ? V: Näpuga maalimisel kasutatakse pintslitehnikaga võrreldes rohkem käe erinevaid osi,
Miks Tiina hukkus? Tiina on tüdruk kelle ema arvati olevat LIBAHUNT ja hukati selle eest. Tema tütar Tiina jäi orvuks. Kuid sellel samal ööl kui ta ema hukati võttis Tammaru pere ta enda juurde. Talle anti süüa ja uued riided kuid temasse suhtuti ikka kui nõia lapsesse , sest ta oli teistsuguse mineviku ja välimusega . Tiinal olid mustad juuksed ja ta oli ilus erinevalt Tammaru suguvõsast. Ta hing oli vaba ning ta armastas metsa. Ta oli äkiline ja kiiresti solvuv . Tammaru perekonnalt sai Tiina küll ihule hoolitsust aga see pere tema hinge oma armuga ei toitnud ning see söövitas Tiina sisse viha mis süvenes aastatega järjest sügavamale hinge. Kui oli möödunud kümme aastat oli Tiina juba teismeline ja ta viibis palju aega metsas oma kasuõe Mariga kes samuti oli sinna perre võetud kasulapsena. Aga Mari oli rohkem Tammaru suguvõsa moodi. Blondid juuksed, orjameelne, mitte väga kena ja sinis...
asemele tulevad tugevamad täiskasvanu okkad. Siili okkad võivad ära tulla ka väga suure stressi all olles või haiguse ajal. Kaitse, mis on kõigil siilisortidel, on võime ennast ohu korral kerra tõmmata, mille käigus kõik okkad väljapoole osutuvad. However, selle efektiivsus sõltub okaste arvust, ja kuna mõned kõrbes elavad siilid on arenenud nii, et nad kannaksid vähem raskust, on palju tõenäolisem, et nad üritavad ära joosta või vahepeal isegi sissetungijat rünnata, joostes tema vastu ja üritades teda okastega vigastada, jäädes lõpuks veerema. Erinevatel sortidel on erinev number vaenlasi: kui metsas elavatel siilidel on vähe ohte, peamiselt linnud (eriti öökull) ja tuhkrud, siis väiksemaid liikide, nagu näiteks pikakõrvalist siili, jahivad rebased, hundid ja mangustid. Suhtlemine ja harjumused Kõik siilid on peamiselt öised, kuigi erinevatele liikidele on iseloomulik rohkem või vähem ka päevasel ajal ringi uudistada. Siil magab suure osa
J.Kross ,,Keisri hull" Peategelane: Viljandi kreisi Võisiku mõisa omanik Timotheus von Bock ajalooline isik, keiser Aleksander I tiibadjutant ja sõber, kes teadaolevalt võttis endale naise talurahva hulgast, kirjutas Al. I-le kirja, milles ütles tõtt tema valitsemismeetodite kohta, mille järgselt Aleksander I ta vangistada lasi. Põhiprobleem: Kas inimene (Timotheus von Bock) jääb kannatuste järel truuks oma vaadetele või murdub. Aeg: 19. saj algus (I pool) J.Kross alustab romaani Timotheus (Timo) von Bocki ja Eeva tutvumisest, mis on nähtud Eeva venna Jakob Mättiku silmade läbi (teos on kirjutatud Jakobi päevaraamatuna, seega mina-vormis). (Ilmselt ei olnud Krossi käsutuses nii palju materjali, et kirjutada Timo seisukohalt, eriti puudutab see tema surmaga seotud asjaolusid, mida ei olekski saanud Timo sõnadega kirja panna). Timo saadab Eeva (temaga koos läheb ka Jakob) mitmeks aastaks pastor O...
kindlustatud kloostri, põletasid selle maha, surmasid 28 munka ja piirasid Tallinna ümber. Liikumine levis kiiresti ka Läänemaale, kus piiramisrõngasse sattus Haapsalu. Hoeneke kirjutanud: ,,Mõne päeva pärast peale seda lõid ka läänlased kõik sakslased surnuks, keda nad leidsid, nagu see oli sündinud Harjus, läksid ja piirasid Haapsalut ja hukkasid 1800 inimest, noort ja vana. Selles hädas põgenes, kes põgeneda sai. Nii tulid mehed, naised ja lapsed alasti ja palja jalu joostes Paidesse ja teatasid foogtile sellest halastamatust tapmisest, mis oli harjus sündinud. Nii tulid edasi ka kirjad Läänemaalt, mis olid sama sisu. Sellest kirjutas foogt ruttu ordumeistrile." Maikuu alguses kutsusid sakslased Paide ordulinnusesse neli eestlate ,,kuningat", et nendega nõu pidada. Jüriöö ülestõusu kirjelduse tähtsaim allikas, sündmuste kaasaegne Bartholomäus Hoeneke kirjutanud Liivimaa noorem riimkroonika
J.Kross ,,Keisri hull" Peategelane: Viljandi kreisi Võisiku mõisa omanik Timotheus von Bock ajalooline isik, keiser Aleksander I tiibadjutant ja sõber, kes teadaolevalt võttis endale naise talurahva hulgast, kirjutas Al. I-le kirja, milles ütles tõtt tema valitsemismeetodite kohta, mille järgselt Aleksander I ta vangistada lasi. Põhiprobleem: Kas inimene (Timotheus von Bock) jääb kannatuste järel truuks oma vaadetele või murdub. Aeg: 19. saj algus (I pool) J.Kross alustab romaani Timotheus (Timo) von Bocki ja Eeva tutvumisest, mis on nähtud Eeva venna Jakob Mättiku silmade läbi (teos on kirjutatud Jakobi päevaraamatuna, seega mina-vormis). (Ilmselt ei olnud Krossi käsutuses nii palju materjali, et kirjutada Timo seisukohalt, eriti puudutab see tema surmaga seotud asjaolusid, mida ei olekski saanud Timo sõnadega kirja panna). Timo saadab Eeva (temaga koos läheb ka Jakob) mitmeks aastaks pastor O...
• Sõidab 3 rattalise rattaga. • Leiab tegutsemisajendi, plaanib ja organiseerib • Kõnnib trepist alla ja ülesse juurdevõtu sammuga. tegevusi täiskasvanu abiga. • Ronib ning roomab üle ja läbi väikeste takistuste. • Kõnnib piiratud pinnal. • Plaanib osaliselt oma käitumist ja tegevust iseendale • Säilitab kõndides ja joostes sihi. suunatud kõne vahendusel. • Hüpitab käes palli ning jälgib selle suunda. • Keskendub tegevusele lühikeseks ajaks, tema tähelepanu ei ole veel püsiv. 4 aastane – emotsionaalne areng 4 aastane kõne areng • Tegevuse muutumine ettekavatsetuks
Kaamelitel pole sõrgu ega kapju, nende kahevarbalistel jalgadel on kõverad nürid küünised. Mõhnad taldade all kaitsevad jalgu kõrvetava liiva ja liiva vajumise eest. Praegu elavad kaamelid on dromedar ja baktrian. Et nende vahelist erinevust meelde jätta,võib võrrelda tähte nimede algustähti , sest Dromedar meenutab oma algustähega ühte küüru ja Baktrian meenutab oma algustähega kahte küüru. Kaameleid on hüütakse vahest ,,kõrbelaevadeks", sest kaamel tõstab käies ja joostes korraga mõlema kehapoole jalgu. Sellist kõndimis viisi nimetatakse külijooksuks. Kaamelilt saadakse piima, villa, liha ja nahka. Kaameid kohtab kõrbetes, rohtlates ja steppides. Harjumuspäraselt nad elavad ~30 liikmelitses karjades. Kaamelid elavad tavaliselt 17- 30 aastaseks. Nad suudavad olla nädalate viisi joomata. Ta võib veeta vastu pidada mitu päeva. Kaameleid kasutatakse kõrbes liikumiseks ja veoloomana.
järgi oli surnud. Põgenedes sai ta aru et on Hiiese armunud. Olles saarel veetnud mõnda aega minnakse koju tagasi terve pere võtab teda soojalt vastu. Leemet soovis nüüd Hiiega koheselt abielluda, selle tähistamiseks pidi süütama suure lõkke . Abielu pidustuste ajal kui Leemet ja Hiie tantsisid jooksis nende vahele üks hunt kes haaras Hiie kaelast ning Hiie kukkus surnult maha. Algul ei saanud Leemet sellest aru joostes segaduses olles metsa, kuid tagasi tulles mõistis et enam pole tema naist Hiiet elavate kirjas. Leemeti iseloomustus Leemet on kõigi segaduses ja kinnismõtetes vaevlevate tegelaste keskel üks väheseid, kes säilitab nii nimetatud argitarkuse ja oskab käituda mõistlikult. Lihtsamalt öeldes, ta ei ole pettekujutelmade kütkes. Ta on püsiv kuna ta suutis ära õppida ussisõnad mida onu talle
Ta mõistab, et igal inimesel on oma lugu ja kõik kodutud ei ole sellisesse olukorda sattunud selle tõttu, et nad ei viitsi tööd teha ja liialdavad alkoholiga. Rebecca kohtab ka Taanielit, kelle kodu ja perekond on tema omast totaalselt erinevad. Ta ei ole enam isa peale solvunud ja tunneb temast puudust ning otsustab minna oma vanavanemate juurde, kes elavad seal kandis. Teose lõpus näebki Rebecca vanavanemate kodu juures oma isa, kes teda sinna otsima on tulnud, kuid tema poole joostes ei märka ta maanteel tema poole sõitvat autot ning saab sellelt tugeva löögi. Tüdruk ärkab haiglas, kus kuuleb juhtunust. Tagajärjed on kurvad, kuid Rebecca ei lase end sellest häirida, sest tema kõige suurem soov, et tema isa teda armastaks ja temale oma aega pühendaks, on täitunud. Teosel on küllaltki ootamatu lõpp, mis on mõneti kurb, kuid samas ka õnnelik. Teose peategelane Rebecca on pärit jõukast perest. Tema ema suri vähki,
Süda vajab kehalist koormust: ta tahab aeg-ajalt tempokamalt põksuda. Suurepäraselt aitab vastupidavust hoida igapäevane vähemalt pooletunnine- tunnine tempokas jalutuskäik, ujumine, jalgrattasõit, sörkjooks või suusatamine, mille puhul pulss on 140-150 lööki minutis. See tähendab, et kaaslasega on kogu aeg võimalik vabalt vestelda. Mõni kord nädalas võiks aga tavapärase vastupidavustreeningu ajal koormust kümneks-viieteistkümneks minutiks suurendada: kas kiiremini joostes, ujudes, hüpeldes, treppidest kõndides või 2014 Rakvere Ametikool muul viisil. Pulss peaks aga südame kahjuliku ülekoormuse vältimiseks jääma 160-170 löögi piiresse. Harjutuste intensiivsus ja kestvus määravad treeningtunni energiakulu. On leitud, et just kogu energiahulk, mis kulub ära ühes treeningus, määrab ära treeningu efekti. On tõestatud, et kui ühes treeningus kulutada ära rohkem kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
