1992. aastal kolis ta Tartusse tagasi ning tema kui kunstniku edu hakkas tasapisi kasvama. Ta korraldas mitmeid väiksemaid näitusi ja ka "Lüliti" sai uue hoo sisse. 1993. aastal oli suur läbimurre - toimus Navitrolla ja Tarmo Roosimöldri näitus Tartu galeriis "Vaal" ning tähelepanu äratas "Lüliti" kui ühing, kuid tunnustust ei leidnud selle tööd, sest loomingult puudusid tolleaegsed tööstuslikud teemad ning üldse olid joonistused liiga optimistlikud "selle aja" jaoks. "Lüliti" läks sel aastal laiali, kunstnikud jätkasid omaette. 1993/94. aastatel arvati vahepeal veelkord Võrus elanud ning siis taas Tartusse kolinud Navitrolla Tartu kunstnike hulka. Navitrollast oli saanud tõeline kunstnik, mida näitas kindlalt tema näitus Tartus "Sebra" galeriis. 1994. aasta suvel esines Navitrolla Tartu kunstnikega Tamperes ühisnäitusel. 1995. aasta Helsingi Tuglase seltsi näitusel avaldas muljet ja tekitas huvi
peamiselt eksliibriste söega joonistamisega. 1950. aastatel lubati Okasel hakata reisima ning näitusi avama: alguses ainult Nõukogude Liidu piires, kuid hiljem ka väljaspool Nõukogude Liitu Aasias ning Lääne-Euroopas. Praegu elab Evald Okas Tallinnas, maalib, korraldab näitusi ning on Eesti Kunstnike Liidu liige. Kunstihoones esines Okas esimest korda 1939. aastal kujutava kunsti sihtkapitali valitsuse sügisnäitusel, kus temalt olid väljas joonistused. Evald Okase riigi kõrgema kunstikooli diplomitöö "Sügis" jäi Draamateatrisse. Sõja ajal rebisid venelased selle ribadeks, mõned tükid on veel alles. Kokkuvõtteks võib Okase kohta öelda Villem Raami sõnadega: "Kunstiõpilase arengut ei määra mitte ainult kool ning õpetajad. Võimekal õpilasel on ka oma "mängukapital", on oma ideed ja kavatsused. Evald Okase nooruslikku teealgust iseloomustas otsingute rahutus ja mitmekülgsus." Ja kuidagi sihikindlalt,
Seega on väljapanek koostatud teadlikult väga mitmekesise valikuga, kaasates loomingut kunstnikelt kes sõbrad ja mõttekaaslased elus ning teisalt konkurendid riiklike kunstiostude ning kultuurkapitali stipendiumide osas. Kunstikeskseid paralleele ja erisusi saab vaataja näha portreedel, vaikeludel, aktimaalidel, linnavaadetel ja maastikel. Eraldi moosustavad suure osa Adamson-Ericu tarbekunstiteosed aastatest 1931-1968 ja nendele aastakümmnete jooksul tehtud kavandite materjal ning joonistused. Adamson-Eric, 1967, Tallinn Adamson-Eric (1902-1968) oli silmapaistev kultuuritegelane ja loominguline isiksus eesti kunstis. Eelkõige pühendus ta maalimisele, aga tegeles ka peaaegu kõigi tarbekunstiharudega. Adamson-Ericu isikupärast maali-ja tarbekunstiloomingut iseloomustab elegants, peen värvivalik ja kohati ka vaimukus. Maalijana kujunes ta välja ning arendas end Pariisi vabaakadeemiates, ent samas oli ta sügavalt seotud koduse põhjamaise keskkonnaga ja Eesti
Jätnud kooli varakult pooleli(ta oli vaid 13 aastane), läks Michelangelo isa vastasseisust hoolimata õpipoisiks freskomaalija Domenico Ghirlandaio töökotta, kus õppisid ruumi ja inimkeha kujutamist ning veidi freskomaalimise põhitõdedest. Viimane omandas ta hilisema karjäääri käigus määrava tähtsuse. Kokkuleppeliselt pidi ta seal olema kolm aastat, kuid lahkus juba aastapärast. Kaasaegsete sõnul hakkasid meistri joonistused ta õpilase kõrval kahvatuma. 1490 aastal võttis Medicite perekond ta enda eeskoste alla ning enda paleesse elama. Tänu sellele pääses ta tutvuma antiikskulptuuride koguga linnavalitseja Lorenzo de' Medici aias San Marco kloostri lähedal. Aia ülevaatajaks oli Bertoldo di Giovanni, kuulsa skulptori Donatello(1386-1466) kunagine abiline, kes juhendas noori kunstnikke raidkunsti tehnilistes küsimustes. See seltskond andis tõuke Michelangelo
Nt kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid. Profaanarhitektuur - ilmaliku funktsiooniga ehitised. Tähtsad sõjalised ehitised nt kindlused, linnused linnakindlustused. Lisaks lossid, raekojad, aga ka elamud ja tööstushooned. SKULPTUUR -Reljeefid -kõrgreljeef -madalreljeef -süvendreljeef ,Ümarplastika MAALIKUNST -Seinamaal (e monumentaalmaal) ,Tahvelmaal, Miniatuurmaal, Klaasimaal ,Mosaiik GRAAFIKA -Trükigraafika -Kõrgtrükk -Sügavtrükk -Lametrükk, Joonistused TARBEKUNST -Keraamika, Metallehistöö, Klaasikunst, Nahkehistöö, Tekstiil, Puitehistöö 2. Kunstiajalugu on kunstiteaduse osa, mis tegeleb arhitektuuri, kujutava kunsti ja tarbekunsti ajaloolise arengu uurimise, teoste kirjeldamise, süstematiseerimise ning analüüsiga. 3.Stiil on ühiste joonte kogum kunstiteosel. Stiili mõistet on kasutatud kunstiteoste rühmitamiseks. Tuleneb sõnast ,,stilus". Stiiliks nimetati kunstniku käekirja
Esimesi Eesti kunstnike kes rajas oma karjääri Eestisse. Pärast Pariisi Reisi kujunes välja aujoomane stiil. Arhailised ja nurgelised vormid, siluettide väljenduslikkus, mamemehtaalsus. Domineerijad ka Eesti Talupoja jõulised vormid. Tema joonistustel on nähtava kuju saanud Tondid , kratid, persomitseeritud loodusjõud , 1935 illustratsioonidel. V Rahvus eepos Kalevipoeg. 21 illustratsiooni ( päised jne) Kristjan Raud oli iseloomulik , ekspersiivsus, pliiats, söe joonistused. Väga palju joonistas teeradasid. Esimesi eesti kunstnike kes rajas oma karjääri eestis. Arhailised nurgelised vormid. Suur osa on seotud Eesti valllaeveri pärandiga. 1940 oli Kristjan Raua aasta. Pühendatud kunstniku 75. Sünnipäeva. Suri 1942 . 1942 lõpetas ta ka raamatu. Talumaastikud. Kunstiliigid Tarbekunst ja kujutav kunst . k Kujutava kunsti : Maal , graafika, skulptuur. eeldab alestaskset mõtet( mõtteline) Kaali kui ka graafik kaudu Tarbekunst
Valitsuse poolt korraldatud graafikanäitusel Prahas. 1939. aasta sügisel, II maailmasõja puhkedes, sõitis Eduard Wiiralt tagasi Eestisse, kus lõi sellised tööd nagu "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta), "Viljandi maastik" ja "Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), "Monika" (1942, metsotinto) ja "Kaameli pea" (1939, puulõige). Pärand Kunstniku viimasesse elupaika jäid tema vähesed isiklikud asjad ja gravüürid, joonistused, skitsid ja kavandit ning graafikaplaadid. Tartu Ülikooli endise kunstiajaloo professori ja Stockholmi Ülikooli toonase kunstiajaloo professori Sten Karlingu abil toimetati Wiiralti pärand Stockholmi, kus seda esialgu hoiti Kunstiakadeemia ruumides Fredsgatanil. 2005. aasta aprillis andis Eesti Komitee Stockholmis olulisima osa Eduard Wiiralti pärandist üle Eesti Kunstimuuseumile. Viimas e d aas tad pariis is 1944
väljenduslikkus ja monumentaalsus meenutavad eesti taluarhitektuuri jõulisi vorme ja rahvalikesse puutöödesse lõigatud lihtsaid ornamente. Looming Suur osa Kristjan Raua loomingust on seotud eesti folklooripändiga. Tema joonistustel on saanud esmakordselt nähtava kuju kummalised muinasolendid, tondid ja kratid ning peronifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. Viimased tööd Kristjan Raua viimased tööd olid suured monumentaalsed joonistused, mis valmisid suviti Pedaspeal ja Riguldis. Taotuslikult lakoonilisel ning jõulistel söejoonistustel on kujutatud vanu taluõuesid, kaugusesse suunduvaid teid metsatukkadega, maastikke rukist lõikavate maainimestega. Motiivid eeposest ning rahvaluulest jäävad kunstnikule südamelähedasteks kuni surmani. Eksliibrid Muuhulgas on Kristjan Raud valmistanud ka eksliibriseid: "suuremate tööde vahele nagu puhkus". Teadaolevatel andmetel on ta loonud üle 91 eksliibrist ja
ideekavanditena monumentaalplastikale,siiski on praeguse vaataja jaoks nende vlu stiliseerivas privitivismilheduses.Eskiisid muudab huvitavaks kahe vastandliku faktori kujutamise katse ,mis kauni tardumuse poosina jdvustab staatikat ja teisalt osutab toimuvale vi eelseisvale aktiivse ju rakendamisele. Niisugune on ka Siuru III albumi kaanepilt kidikute rebijast.Metznerlik on pateetilise pea joonistus,kus philine on no ilmekus.Starkopfi primitivistlikud joonistused kuuluvad ekspressionismi varasemate avalduste hulka eesti kunstis.Nii joonistustes kui ka plastikas mjutasid teda kaks vastandlikku eeskuju-Metzner ja Lehmbruck.Vib oletada,et nende kontrastsus-jik demonstratiivsus ja teisalt tundlik hingestatus-sai omalt poolt takistuseks valiku tegemisel kummagi kasuks ja kiirendas realismi siirdumist.Starkopfi skulptuuristiili ji sellest ajast siiski psivaid eelistusi:vormis silueti lakoonilisus,kompositsiooni suletus,ka lihvimata
Sound Synthesizer", mis ainuüksi ei produtseerinud muusikat, vaid oli ka täielikult programmeritav. RCA produtseeris nii heli kui ka muusikat. Uut tüüpi helisid tekitati käsitsi juhitava vaakumtorude süsteemi abil. Sarnaselt mehhaanilisele klaverile kasutati perforeeritud paberlindi sekventsereid, mille abil kontrolliti heliallikat ja filtreid. 1958 ehitas Daphne Oram BBC raadiotehases süntesaatori, mille puhul kastutati Oramics-tehnikat, mida kontrollisid joonistused 35 millimeetrilisel filmilindil. Seda süntesaatorit kasutati BBC-s aastaid. 1960-ndatel olid süntesaatorid arenenud niivõrd, et neid võis mängida reaalajas, kuid neid leidus oma hiiglaslike mõõtmete tõttu vaid üksikutes stuudiotes. Need süntesaatorid olid tavaliselt konfigureeritud moodulitena eraldi signaaliallikate ja protsessoritega, mis olid omavahel ühendatud pistikute-kaablitega või muul meetodil ja mida kontrollis ühtne kontrollseadeldis.
Oma loomingus püüdles ta banaalsuse, staatilisuse ja monotoonsuse poole. Ta üritas hoiduda kunstnikuna oma loomingust võimalikult kaugel ja muuta kunsti tootmine masinlikuks. Warhol ei olnud oma kunstis ei irooniline ega kriitiline vaid peegeldas kõigest ümbritsevat tegelikkust. Maalikunst 1960-ndate alguseks oli Warholist saanud väga edukas reklaamide illustraator. Eriti populaarsed oli tema detailsed ja elegantsed joonistused I. Milleri kingadest. Kuid Warhol otsis midagi, mis teda teistest kunstnikutest täielikult eristaks. Ta sõber soovitas maalida asju, mida ta kõige rohkem armastas. Nii saidki Campbelli supipurkidest, mida Warhol enda väitel pea iga päev lõunaks sõi, maalide teemaks. Ta armastas kuulsusi ning seega pani nad ka oma maalidele. Sellest kujunes välja tema hilisem stiil. Enamasti kasutas Warhol siiditrükitehnikat, kopeerides siis seda mitmeid kordi ja värvides seejärel erksate värvidega
aasta oktoobris. 1920. aastast töötas noor kunstnik tollal Pallase õpetajaskonda mitte kuulunud Jaan Koorti juures õpilase-abilisena. Muuseas teostas ta Koorti puuskulptuur- büsti "Eesti neiu". 1920. aasta detsembris toimunud Pallase IV ülevaatenäitusel oli väljas tema "Vanamehe pea", mida kiideti kui väga huvitavat ja karakteristlikku teost. Pool aastat hiljem toimunud Pallase näitusel esineb ta juba graafikuna ning tema ofordid, linoollõiked ning joonistused saavad kiitva hinnangu. 19221923 jätkas Wiiralt oma skulptuuriõpinguid Pallase stipendiaadina Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri meisterõpilasena. 1923. aasta suve algul lõppes stipendium, kuid Wiiralt jäi siiski sügiseni Dresdenisse, kus töötas vasegravüüride trükkijana. Seal omandatud praktilised kogemused on õigupoolest ainuke kool, mille Wiiralt graafika tehnikate alal sai. Septembris sõitis kunstnik tagasi Tartusse. 1924.
17.10.2011 Renessanss Manerism 1 17.10.2011 Termin "renessanss" (rinascimento taassünd, s.t. antiigi taassünd) Esimest korda kasutas oma ajastu kohta Giorgio Vasari 1550.a. teoses "Itaalia kõige silmapaistvamate arhitektide, maalijate ja skulptorite elulood" ·Maise maailma ja inimese taasavastamine ·Inimene on kõigi asjade mõõt. Humanistlik maailmavaade ·Ilmalik kultuur 2 17.10.2011 Martin Luther (1483--1546) Johann Gutenbergi trükipress (leiutatud 1462) 3 17.10.2011 1492: Ameerika "avastamine" · Maailmapildi muutumine · Spetsialiseerumine · Itaalia kiireimad muutused · Prantsusmaa või...
Renessanss Prantsusmaal Jean Fouquet` Jean. Fouquet (umbes 1415 kuni umbes 1481) põlvnes Lõuna-Prantsusmaalt Tours`ist, tegutses aga Loire`I aladel. Ta oli käinud Itaalias, ent tundis ka kaasaegseid madalmaalasi. Kõigil kunstialadel, kus ta töötas - portrees, miniatuuris ja tahvelmaalis - , säilitas ta oma loomingulise sõltumatuse. Portrees ei jää Fouquet karakteri tabamise poolest maha madalmaalasest; itaallasest teda ta sügavalt väljakujunenud tundemeel kõige isikupärase vastu. Kuid ta ei huvitanud mitte niivõrd inimese siseelust ja tema muutlikest meeleoludest, kuivõrd modelli iseloomustavais muutumatuist joontest. Ta andis need edasi selges, kergesti arusaadavas vormis. Fouquet`le omistatud teostest on kuulsaim nn. "Meluni diptühhon", mille parempoolne osa on "Madonna lapsega". Maal paistab silma kahe karakteri kontrast: noore näo peene teravaninalise profiiliga ...
Kool Uurimustöö Eduard Wiiralt Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2007 Sisukord: 1. Sisukord lk 2 2. Sissejuhatus lk 3 3. Eduard Wiiralt lk 4 4. Eduard Wiiralti looming lk 5 5. Kokkuvõte lk 6 6. Kasutatud kirjandus lk 7 7. Lisa 1. Eduard Wiiralt. Vanamees kassiga. lk 8 8. Lisa 2. Eduard Wiiralt. Põrgu. lk 9 9. Lisa 3. Eduard Wiiralt. Jutlustaja. lk 10 Sissejuhatus Uuritavaks kunstnikuks on Eduard Wiiralt ja tema looming. See teema sai valitud sellepärast, et ta oli huvitav inimene ja tema teosed on veelgi huvitavamad ja ka laialdaselt kuulsust võitnud. Tema graafika on väga mitmekesine ning huvitav. Selle uurimistöö eesmärgiks on tutvustada Eduard Wiiraltit ja tema teoseid ...
Pagulaskirjandus. Tähtis oli eesti keele säilitamine, noorte kasvatus, eestikeelne haridus. 1944-1990 ilmus väliseestlastelt luulekogusid, romaane ning memuaarteoseid. 1944 kirjastus Orto. 1945 Välismaine EKL (Kirjastus). Ajakirjad Eesti Looming, Sõna, Tulimuld, Mana. KIRJANIKUD: Eestis tuntud: Suits, Under, Adson, Visnapuu, Gailit, Ristikivi. Minnes gümnaasiumi haridusega (arvukaim grupp): Lepik, Laaban, Kangro, Viirlaid. Minnes lapsed (seotud asukohamaaga): H.Nõu, E.Nõu, Toona, Ivask, Laaman. Sündinud paguluses (vähe kirjanike): Ilves, Kostabi. TEEMAD: Eesti ajalugu enne II maailmasõda, asukohamaa argipäev, Eestist põgenemine. Proosas romaaniuuenduse mõju: Ristikivi, Mägi, Uibopuu, Kangro. Luules teemadeks koduigatsus, Eesti okupeerimine, isiklik elu, eksperimendid, sürrealism, piltluule. Ristikivi 1. TALLINNA TRILOOGIA ,,Tuli ja raud" ; ,,Õige mehe koda" ; ,,Rohta...
kõrgused. Lascaux'i koopast on leitud isegi 3 meetri kõrguseid maale. Lascaux` ja Altamira koopamaalingute vanus on u. 15 000 aastat. Koopaseintel kujutati peamiselt suuri jahiloomi nagu mammuteid, piisoneid, veiseid, hobuseid ja põhjapõtru. Loomamaalid paistavad silma suure tõetruuduse ja realismiga. See on ilmselt seletatav sellega, et kunstnikud oma kunsti objekte, nende käitumist, harjumusi ja ka siseehitust hästi tundsid. Joonistused on tehtud korrapäratult, sageli üksteise peale. Värvidena on kasutatud musta, valget, punast ja kollast. Musta saadi süsist, valget kriidist ning punast ja kollast looduslikest värvimuldadest, mida segati vee, loomarasva või taimemahlaga. Puuduvad sinine ja roheline toon. Seda seletatakse sellega, et esiaegne inimene ei pruukinudki neid toone eristada, kuna tema silm polnud veel piisavalt arenenud. Seda
4. GRAAFIKA tasapinnaline kunstiline kujund, loodud trükkimise abil · Trükigraafika - Kõrgtrükk jälje jätavad värviga määritud trükiplaadi kõrgemad osad - Sügavtrükk trükipressi abil, kujutise jätab trükiplaadi uuretes olev värv, millele paber surutakse - Lametrükk trükitehnika, milles on trükiplaat täiesti lame, värv kinnitatakse keemiliste võtetega · Joonistused (söe-, grafiit-, pastell- jm joonistused) 5. TARBEKUNST tarbeesemed, millel on kunstiline tähendus · Keraamika · Metallehistöö · Klaasikunst · Nahkehistöö · Tekstiil · Puitehistöö MÕISTED Kujutav kunst graafika, maalikunst, skulptuur Vabad kunstid vt eelmist, mõiste tuli kasutusele 20. saj-l Kaunid kunstid maalikunst ja skulptuur, mõiste tuli kasutusele 17.-18. saj-l Disain 20
Mõtte kiireks kinnipüüdmiseks piisas vaid paberist ja pliiatsist. Ja joonistada ta oskas! Pole just palju kunstnikke, kes suudaksid joonistamisest nii palju välja võluda kui tema. Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks. Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg" (Lisa1). Esimesed Kalevipoja-ainelised joonistused valmisid juba 1913-1917. Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi. Tema loodud muinasmaailm on suursugune , ülev ja monumentaalne. Kristjan Raua teostega illustreeriti ,,Kalevipoja" 1935. aasta juubeliväljaanne.
Karolingide kujutavas kunstis märkame antiiktraditsioonide elustumist. Miniatuurmaalis kasvas tehniline meisterlikkus, milleks oma osa andsid arvatavasti ka Bütsantsist pärit meistrid. Kuidas kujutati tolleaegsetel miniatuurmaalidel elusolendeid? Miniatuurmaalis sagenesid inimeste ja loomade kujutised. Taaselustus püüe modelleerida kehasid valguse ja varjudega. Elusolendite kujutamisel pöörati tähelepanu liikumise edasiandmisele, mõnel juhul on joonistused loomadest ja inimestest väga elavad. Kirjelda ühte kloostrikompleksi. Millised hooned sinna kuulusid? Ühte kloostrikompleksi kuulusid kool, kirik, võõrastemaja, munkade eluruumid, majapidamishooned, töökojad, loomalaudad, köögiviljaaed ja palju muud. Mis sai Frangi riigist pärast keiser Karl Suure surma? Pärast Karl Suure surma jagati Karolingide riik kolmeks.
mis tihtipeale moodustas hoopis midagi muud, kui harmoonilise terviku. Sellist stiili nimetatakse eklektikaks. Kunstnikud William Blake(1757-1827)- Tema ainevalik oli suures osas inspireeritud kirjandusest, millesse põimus lisaks kummalised fantaasiad ja põnev isiklik mütoloogia. Pildid on illustratsioonideks tema tektidele ning eraldivõttes raskesti mõistetavad. Iseloomulikud on tugevate kontuuridega ja akvarellidega täidetud joonistused. Teosed: "Süütuse laulud", "Kogemuse laulud", "Taeva ja põrgu abielu". William Turner(1775-1851)- Tähtsaim inglise romantik ja üks suurimaid mariniste (meremaalijaid). Kuigi ta alustas akvarellidega, on tuntum tema voolav maaliline värvikäsitlus, mida ta rakendas õlivärvidega töötades. Värvid näisid kui lõuendile visatud, paljudes teostes nõrgenevad või kaovad kõik kontuurid ja värvid hakkavad elama objektidest sõltumatut elu
aastast esimesed ofordi- ja estambikatsetused Oma esimesel näitusel osales noor kunstnik Vabadussõja ajal, 1919. aasta suvel, kui Tallinnas korraldati Eesti kunsti ülevaatenäitus 1920. aasta detsembris toimunud Pallase IV ülevaatenäitusel oli väljas tema skulptuur "Vanamehe pea", mida kiideti kui väga huvitavat ja karakteristlikku teost Pool aastat hiljem toimunud Pallase näitusel esines ta juba graafikuna ning tema ofordid, linoollõiked ja joonistused said kiitva hinnangu Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas Võimeka graafikuna töötas ta puulõikes, ofordis, akvatintas, litos ja monotüüpias 1925. aasta sügisel sai ta Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi ning sõitis enesetäiendamiseks Pariisi ,,Lamav tiiger" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
kool ETRUSKI KUNST referaat nimi klass Tallinn 2011 Sisukord Lk 1 Etruski kultuur Lk 2,3,4 Etruski kunst Lk 4 Kokkuvõte Lk 5 Kasutatud kirjandus ETRUSKID Me ei tea siiani, kas etruskid on Euroopa päritoluga rahvas, või mitte. Etruskide etniline päritolu, keel, sotsiaalne kord, nende ilmumise aeg, osa Itaalia varajasemas ajaloos jne. -- need on küsimused, mis kuuluvad kõige komplitseeritumate ning vassitumate küsimuste hulka kogu ajalooteaduses, mis tegeleb antiikmaailmaga. Arheoloogid väidavad, et etruskide jäljed olid olemas Itaalias juba 10. sajandil eKr. Nende tekkimiseks on välja toodud põhiliselt kolm teooriat: esimene etruskid olid Itaalia põhiselanikud, autohtoonid. Teine -- nad tulid Itaaliasse Alpide tagant (KeskEuroopast?). Kolmas, kõige levinum teooria: etrus...
Debora hakkas käega lehvitama, et saada minu tähelepanu ja et ka mina kuulaksin kitarri mängu. Kui muusika on vaiksemaks jäänud, annan ma lapsele paberi ja pliiatsi - Debora vaatab mind ja hakkab joonistama või õigemini lihtsalt kritseldama. Kritseldamine ehk spontaanne joonistamine on lapse esimene kunstilise arengu etapp (Jalongo & Stamp, 1997). Spontaanne joonistamine on tähtis, arendamaks ladusaid ja rahulikke liigutusi ning loomaks elementaarseid kujutisi. Kritseldused ehk esimesed joonistused on aluseks lapse käe koordinatsiooni edaspidiseks arenguks. (Kikas, 2008) Deboral on kritseldamine pooleli, kuid võtan ta sülle ja teen talle suure kalli. Tüdruk kilkab ja naeratab mulle. Panen ta maha ja laps jätkab joonistamisega. Järgnevad viis minutit üritab ta suuri ringe valgele paberile teha. Minu lapsevaatluses selgus, et Debora on oma eale vastavate käitumisnormidega, kuid võib- olla võiks juba hakata vaikselt paari sõna ütlema ning toe najal kõndima. Kuna tegin
Kahjuks pole tänase päevani säilinud ühtegi skulptuuri, mille kohta me võiksime kindlalt ütelda, et selle on loonud Leonardo oma kätega.Leonaro võttis osa mõningate Verrocchio töökojas tehtud skulptuuriteoste loomisest; dokumentide järgi sai kirjeldatud ka tema tööd seitsme meetri kõrguse ,,Cavallo" loomisel ja meenutatud tema eskiise Gian Giacomo Trivulzio ratsamonumendi jaoks.Nende töödega seotud arvukad joonistused säilivad eeskätt Windsoris ja Madridis.Kirjanduses on sageli veel ära toodud seda, et Leonardo töötas ka koos G.F.Rusticiga aastail 15061507 tema pronsist kujudegupi ,,Püha Ristija Johannes levidi ja variseri vahel".On olemas muidugi skulptuuri teoseid, millede kohta siin ja seal on asjatundjad arvamust avaldanud, et need on loonud Leonaro ise.Toome ära vähemalt mõned:"Madonna lapsega" ja ,,Vanamehe pea".(Jilek, 1988) 3.2.Leiutised ja muud mehanismid
värvikasutusele. Leonardo lisab oma portreedele mõjukust, kasutades lihtsaid tumedaid taustu. Need muudavad modelli siledale nahale langevale valgusele mõju veelgi silmatorkavamaks. Seitsmeteistkümne Milanos veedetud aasta jooksul valmis Leonardol lugematu hulk joonistusi arhitektuurist, taimedest, inimestest, anatoomiast, mehhaanikast, matemaatikast- õieti peaaegu kõigest, mis talle huvi pakkus. Mõned neist on üksnes kiired visandid, teised aga väga üksikasjalikud joonistused. Umbes 7000 lehekülge illustreeritud märkmeid on säilinud, kuid tuhanded leheküljed on ka kaotsi läinud. Leonardot ei olnud koolitatud ülikoolis ja seetõttu oli tema lähenemine õppimisele omapärane, kuid põhjalik. Näiteks uuris ta anatoomiat hospidalis laipu lahates. See oli tavaline arstide, kuid mitte kunstnike hulgas. Leonardo oli vasakukäeline. Sule ja tindiga kirjutamise päevil oli see tõsine puudus:
inimesi. Praeguseks arvatakse, et Euroopas leidub veel palju avastamata koopaid. Siiani leitutest on suurim Kesk-Prantsusmaalt leitud asukoht Leoni lähistel. 3.2. Koobaste Asukoht Lascaux' koobas asub Edela- Prantsusmaal Dordogne 'i departemangus. See koobas on kuulus imepäraste eelajalooliste maalingute poolest, mis on umbes 17 000 aastat vanad. Koopamaalide tegemise täpset aega pole suudetud välja selgitada. Need iidsed joonistused on tehtud koopa seintele kõige pimedamatesse koopasoppidesse.. Nad võimaldavad inimeste esivanemate elu kohta mõndagi teada saada. Lascauxi ümbruses on veel umbes 40 koobast. 3.3. Koopamaalide avastamislugu 12. septembril 1940 otsustasid neli prantsuse noorukit uurida auku, mille oli endast jätnud juurtega maa seest üles kistud puu Vezere orus väikese Montignaci linna lähistel. Üks vana
html 8 kinnipüüdmiseks piisas vaid paberist ja pliiatsist. Pole just palju kunstnikke, kes suudaksid joonistamisest nii palju välja võluda kui tema. Kristjan Raua looming on põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel olid tema loomingu aluseks. Sajandi lõpul tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg." Esimesed ,,Kalevipoja" ainelised joonistused valmisid juba 1913-1917. Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi. Tema loodud muinasmaailm on suursugune , ülev ja monumentaalne. Kristjan Raua teostega illustreeriti ,,Kalevipoja" 1935. aasta juubeliväljaanne
päikesemaalijaks. Claude Lorrain suri 23. XI 1682 Roomas. Tema kunst on mõjutanud hollandi, prantsuse ja eriti inglise maastiku- ja meremaalijaid. Prantslased peavad Lorraini impressionistliku maalikunsti kaugeks esiisaks. Lorrain oli omal ajal kuulus kunstnik. Tema maale tellisid mitmed mõjukad tegelased, teiste seas ka paavst. Looming Umbes 1635 hakkas Lorrain koostama oma joonistuste ja skitside kogu "Liber Veritatis" ("Tõe raamat"). Selles on 195 maali, visandid ja joonistused. Ta märkis juurde töö valmimise aja ja tellija nime, püüdes sellega vältida maalide võimalikke võltsinguid. Lorrain maalis palju veduute ehk väga täpseid maastikupilte, nagu näiteks "Genova sadam" (1634). Romantiline valguse mäng taevas, merepinnal ning väga peenelt maalitud arhitektuuril on maalides "Kleopatra randumine Tarsoses" (1642), "Seeba kuninganna asumine laevale" (1648), "Odüsseus loovutab Chryseise tema isale" (1644).
1791 aastal hakkas ta õppima Toulouse akadeemias. 1797 aastal läks ta aga õppima Davidi juurde Pariisi, kelle ideaalid ja kunstinägemus olid talle eeskujuks. 1801 aastal sai ta oma Rooma Preemia maali " Achilleus võtab vastu Agamemnoni saadikud"(lisa 1) eest. Enne Itaaliasse sõitu joonistas ta väga palju ja sellest kujunes välja talle omane stiil- kindel vorm, selged ja teravad kontuurid, mäng joonega, värvide tagasihoidlik osa, varjude peaaegu puudumine. Ta maalid ja joonistused olid alati korralikult teostatud. Ise ta pidas end ajaloomaalijaks, kuid tema teoste paremiku moodustavad portreed. Ingres jäi Itaaliasse kauemaks kui oli plaaninud. Selle põhjustas prantslaste tõrjuv hoial tema maalide suhtes. 1811 aastal valmis tema viimane akadeemiale saadetud töö "Jupiter ja Thetis"(lisa 2). Tal valmis ka rida töid mis olid pühendatud renessansi meistritele, eriti köitis teda Raffael
JACQUES LOUIS DAVID--> KÕRGKLASS --> "Horatiuste vanne" , "Sabiinitarid""Napoleon I ja Josephine´i kroonimine" . JEAN AUGUSTE DOMINIQUE INGRES--> "suur supleja" CHARLES BARRY-- parlamendi hoone londonis. Prantsusmaal: EUGENE VIOLLET-LE- DUC--> "pariisi jumala ema kirik. ROMANTISM: WILLIAM BLAKE--> "Looja jumal" Käsitsi koloreeritud reljeeftrükk..pildid on tal illustratsioonideks tema tekstidele ja ilma tekstita pole need mõistetavad. Tugevate kontuuridefa joonistused , mida on täiendatud akvrarellvärvidega.. WILLIAM TURNER:tähtsaim ingilise romantik.. (meremaalija) Tihti piltidel vihma, lume, udu, .. mida valgustab päike, salapärane kuu ja vikerkaared. FRANCISCO GOYA--> hispaania romantik.. "Kapriisid".. paraadportree on tihti ka pilkav alltekst."ülestõusnute mahalaskmine, "sõjakoledused" CASPAR DAVID FRIEDRICH -->< võimsaim ja iseseisvam saksa romantik.. maasrikumaalija. " Kloostrikalmistu lumes" PHILIPP OTTO RUNGE .
sidumine ja joonistamine. Domineerib mäng, mängu kaudu laps realiseerib, oma tahet, õppib sotsiaalseid suhteid. Täiustub silma ja käe koostöö (kujundite joonistamine), mis paneb aluse kirjutamisoskusele. Selle aia jooksul muutuvad teised lapsed järjest tähtsamaks. Nii on koos keele arenemisega lapsel kergem suhelda teiste laste ja oma vanematega. Nad õpivad paremini küsima ja saavad enda eest seistes selle, mida tahavad. Nad harjutavad enesekontrolli. Nende keel, mängud ja joonistused on katsetused. Nad katsetavad läbi jäljendamise ja väljamõtlemise paljusid asju.2 Kui last selles vanuses toetada lapse küsimust ja julgusta vastuseni jõudma saab laps kogemuse , et teda aktsepteeritakse sellisena nagu ta on. See arendab lapses oma küsimustele vastuseid otsida, olema uudishimulik, olukordi seostama, eriarvamusi sõnadega arvestama. Jean Piaget teooria Lapse arengu seaduspärasusi aitavad mõista erinevad teooriad. Näiteks Jean Piaget 3
Sellest, et rohkeltmainitud Vilja on Edgar Savisaare endine naine Vilja, sain alles teose keskel aru, kui nägu tuttavana tunduma hakkas. Mulle meeldisid tuttavate, kolleegide, sõprade ja abikaasa jutud ja mälestused, kuna need andsid justkui kinnitust, et Kersna tõesti on selline, milliseks ta ennast teoses peab ja neid jutte oli lõbus ja huvitav lugeda. Piltide, dokumentide ja artiklite rohkus tegi selle teose lihtsasti arusaadavaks ja pilkupüüdvaks. Ajaleheartiklid, koolitunnistused, joonistused ja kirjad andsid ka tolle aja hõngu ja see tekitas peas võrdlusmomendi praeguse ja tollase ajastu vahel. See on huvitab raamat ajaviiteks ja uudistamiseks, sest tõesti- on palju, mida lugeda ja veel rohkem, mida uudistada. MIDA KÜSISKIN VAHUR KERSNALT? Piinlikult isiklik küsimus, aga hakkas huvitama, et miks nõnda ideaalse ja lõputuna tunduv suhe Viljaga lõppes? Veel huvitab mind, missugused olid Kersna vanemad. Seal oli küll neist alguses
Smolnõi instituut. *19.saj oli olemas ka vene arhitektid Andrejan Zahharov- admiraliteedi hoone. *Kaasani kirik David pühendub Napoleoni jäädvustamisele. Püüab esile tuua tema kangelaslikust, aga peale Napoleoni kukutamist elab Belgias. Ingres jääb surmani truuks klassitsismile. Püüab saada kaasaegseks Raphaeliks. Maalib suuri maale ja tema puuduseks on see, et ta ei mõistnud ühiskonna ja kunsti muutumist. Tema portreed, aktid, joonistused on ideaalsed näited klassitsismist. KLASSITSISM-SKULPTUUR *eeskuju võeti antiigist *Eelistatuim marmor *Antiikmütoloogiast võetud süzeed *Tavaliselt kujutati inimesi antiigipäraselt riietatuna või hoopis alasti *Tagasihoidlikud liigutused *Kuulsamad skulptorid: A.Canova (‘’Kolm graatsiat’’) ja B.Thorvaldsen (‘’Karjapoiss’’) * Thorvaldseni peetakse kõrgklassitsismi suurimaks meistriks, kes teostas klassitsismi ideesid kõige järjekindlamalt .
Ötzi kandis oma kaelas paelale aetud tükikest kasekäsnast Piptoporus betulinus. Seda seent kasutatakse praegugi tee valmistamisel. Seen sünteesib parasiidsete bakterite vastast antibiootikumi. 7. Kuidas on leiva- ja õlletegu seotud pärmiga ja mis ajast on see viis kasutusel? Pagaripärmil (Saccharomyces cerevisae) on võime muuta glükoosi alkoholiks ja CO2-ks. Eralduv CO2 on taignakergitajaks pagaritööstuses. Egiptusest on leitud 4000 aastat vanad joonistused, millel on kujutatud leivategu ja õlle valmistamine. 8. Mis valdkondades kasutatakse seeni tänapäeval? Toiduainetööstuses, meditsiinis, rahvameditsiinis, söögiseentena, põllumajanduses (sümbiondid), värvimiseks ja meelelahutuseks (riitusseened). 9. Mis on immunosupressiivsed ravimid? Need on immuunreaktsioone pärssivad ravimid, nt Tsüklosporiin, mis surub erakordse efektiivsusega alla immuunreaktsioone. Tsüklosporiini kasutatakse suurte organite
on "Põrgu" (1930-1932), "Kabaree" (1931) ja "Jutlustaja" (1932). 30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt ning ta hakkab rõhku panema loodusele, lastele ja sõpradele, aktidele ja maastikule, näiteks "Maastik Pariisi lähedal" (1937) ja ka loomadele. Viiralt annab töödes isikupärase elutunnetuse ja sügavad mõtted edasi jutustusena, mille väljenduseks on täisverelised, originaalsed, julgelt iseloomustatud ja ekspressiivselt mõjuvad kehad, kujud. Tema joonistused mõjuvad nii peenuse, tundlikkuse ja maalilisuse kui ka jõulisuse ning monumentaalsusega. 5 Näitused Wiiralt on esinenud näitustel Helsingis, Eestis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Königsbergis (1929), Kölnis ja Kopenhaagenis (1930), Marseille's (1933), Moskvas (1935), Riias ja Kaunases (1937), Varssavis (1933, 1936), Krakówis (1936), Brüsselis, Clevelandis
Kust võidi võtta eeskuju? Lossikabel-see on kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik.Eeskujuks võeti Ravennas asuv bütsantsi arhitektide ehitatud San Vitale kirik. 29. Kust võttis eeskujud tolleaegne miniatuurmaal? Kuidas kujutati nendel elusolendeid? Oma osa andsid arvatavasti Bütsantsist pärit meistrid. Püüti modelleerida kehasid valguse ja varjuga.Figuure ümbritseb roomapärane raamistik.Tähelepanu pöörati liikumise edasiandmisele, mõnel juhul on joonistused loomadest ja inimestest väga elavad. 30. Kirjelda üht kloostrikompleksi. Millised hooned sinna kuulusid? Portaalid pikihoone transept koor apsiid kooriümbriskäik kabelitepärg tornid.
Tintoretto. El Greco Tintoretto oli Itaalia hilisrenessansi maalikunstnik. Tintoretto õppis ja töötas Veneetsias. Seal õppis ta lühikest aega ka Tiziani juures. Kuid juba kümne päeva pärast saatis Tizian ta koju. Kuulujuttude järgi nägi umbes 56-aastane Tizian umbes 15-aastases õpipoisis nii suurt annet, et sai tema peale kadedaks ega tahtnud teda õpetada. Tõenäolisemalt näitasid Tintoretto joonistused nii suurt iseseisvust, et Tizian otsustas, et kuigi Jacopo võib saada kunstnikuks, ei tuleks temast head õpipoissi. Tintoretto jäi kuni surmani Tiziani geeniuse austajaks, kuid sõpru neist ei saanud. Hoolimata sellest, et ta oli Tiziani õpilane, arendas ta kunsti omas suunas, välja kõrgrenessansi raamistikust. Ta püüdles naturalismi poole, taotles oma maalides dramaatilisust ja dünaamikat, valmistades teed barokile. "Püha Markuse ime", "Püha õhtusöömaaeg"
Minu galerii Hardy Suits 10.klass ÜRGAJA KUNST q Koobaste või kaljude seintele kraabitud või kujutatud loomad. q Tähtsaid tööriistamaterjal oli kivi q Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest, eritoonidega , mis saadi veega või rasvas segades.Põhilisteks toonideks oli punane, must, valge, kollane. q Joonistustel ja maalingutel peamine aine on loomad.(Mammutid, piisonid, metshobused, põdrad, hirved) q Joonistused ja maalingud tehti sügavatesse koobastesse Koopamaaling Lascaux koopamaaling Prantsusmaal ~15 00010 000 a. e.Kr Koopamaaling Piison Altamira koopas Hispaanias ~14 00010 000 a. e.Kr Skulptuur Willendorfi Venus Vanem kiviaeg 30 00025 000 a. e.Kr Ta ebaloomulikult paks , kuna see kuju tähendas viljakuse jumalat Skulptuur Vogelherdi hobune Vanem kiviaeg ~28 000 a. e.Kr Mammutiluust
arhitektuurielemente kukil kandvaid inimfiguure, üle serva küüniatavaid hübriidelukaid ning silmi pungitavaid, irvitavaid või hoopiski hirmunult vastu seina surutud inimlojuseid. Motiivistikust leidis ka eksootilisi loomi, kellega skulptoritel oli eluskokkupuude vähetõenäoline. Loomade nagu ahvide ja lõvide kujutamisel lähtuti tõenäoliselt tolleaegsetest zooloogiaraamatutest ning kuna ka püüdlikumad ja oskuslikumad joonistused olid realismist ilmselt üsna kaugel, võis skulptuuri tulemuseks olla üks kummalis-hübriidne segu erineva liigikuuluvusega jäsemetest ja pea(de)st: skulptor võis mõnikord arvata end jäljendamas ehtsat looma. Allika sõnul leiab see väide isegi kinnitust: piirkonniti on jälgitavad sarnasused seal piirkonnas välja antud loomaõpikute ning groteskskulptuuride vahel. Tuleb mainida, et gooti zooloogiaraamatutes olid eluviisikirjeldused ka
lõuna vormiideaalide vahel. Düreri kunst kasvas välja saksa 15. sajandi provintsliku realismi pinnalt. Seda naiivset realismi püüab kunstnik hiljem kooskõlastada itaalia renessansi suurejoonelise vormikäsitlusega. Nende kahe elemindi lõplik ja täielik ühtesulatamine Düreril siiski ei õnnestu. 7 Düreri loomingu paremiku moodustavad just joonistused ja graafilised tööd, sest neis jääb renessansi jäljendamise püüd tahaplaanile, need tööd on kõige isikupärasemad. Vähemhuvipakkuvad on Düreri maaliteosed, arvatavasti seepärast, et kunstnik on püüdnud teadlikult oma laadi kohandada uuele ideaalile, mis jääb talle seesmiselt võõraks. Esimese perioodi vase- ja puulõigetes on kaunis palju nurgelisust, puisust ja ülekuhjamist, kuid neis avalduv fantaasiaküllus, mõtete sügavus, tunnete tõepärasus ja soojus, ilmekus ja
1. Inimahvid 2. Australopiteekus e lõunaahvlane (väike aju, suur nägu, väikest kasvu ~1.50m) 3. Homo habilis e osavinimene (toitus surnud loomadest) 4. Homo erectus e sirginimene (sirga kehahoiak, pikk, sale, pole tihedat karvkatet, suur nina, küttis pihukirvega, elas koopas või okstest onnis) 5. Neandertallased (esimesed, kes matsid surnuid, nende jäänuseid on leitud Saksamaalt) 6. Homo sapiens e tarkinimene (küttimine, korilus, kalapüük) 2. Milline oli muinasaja kunst? Esimesed joonistused kraabiti luule, sarvele või kivile. Hiljem koopamaalid, kus kujutati peamiselt jahiloomi. Pisiskulptuurid, neist tähtsam Willendorfi Venus kujutab lopsakat naist. 3. Mis on animism ja totemism? Animism- usk looduse hingestatusse. Totemism-usk üleloomulikku sosesse teatud rühma inimeste või loomade vahel. 4. Mis piirkondades ja miks kujunesid varased tsivilisatsioonid? Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres, seal oli viljakas maa: 1
euroopas. sureb mengiiti, pariis Novellid: Tähtsusetu naine 93, Ideaalne abikaasa 95, Kui tähtis on olla tõsine. Hendrik Ibsen 20märts 1828-23 mai 1906 Sündis norra väikelinnas Skienis. Isa Knud Ibsen oli varajas kaupmees. Lapsepõlvest pole palju teada. Peres 5 last kolm venda ja õde. Koolipõlv pole samuti midagi teada. Lapsena tahtis saada arstiks. Kolis 15aastasena kodust ära. Grimstadis. Hakkas tundma huvi kirjanduse vastu. Leidis endale paar hingekaaslast. Kirjutas epigranmme, joonistused, karikatuure. luges väga palju. Esimesed avaldatud teosed 19 a avaldas esimesed värsid Brynjolf Bjarme pseoudonüümi all. Katsetas näitekirjanikuna. Kristiana periood. 22a sõitis Kristianisse alates 1924 oslo Heldbergi erakool. Andis sõpradega välja nädalaleh "Inimene" Kus avaldas ka oma teoseid . Esimene lavastatud näiden Normannid. Kutsuti Bergeeni teatri kunstiliseks juhiks . Tuli Bergenisse vaesena nagu kirikurott lahkus veel vaesemana-suured võlad. Enamik näidendeid kukkus läbi
Sissejuhatus, Kokkuvõte, Kasutatud kirjandus jne.) esitatakse suurtähtedega, alapeatükkide pealkirjad väiketähtedega. Pealkirjade kirjutamisel tuleb kasutada laade (Pealkiri1, jne). Tabelid Tabeli pealkiri joondatakse tabeli üles vasakule, mille ette kirjutatakse sõna "Tabel". Pealkirja ja tabeli vahele ei jäeta tühja rida. Tabel paigutatakse lehe keskele. Joonised Joonised ja muud illustratsioonid (sh. diagrammid, graafikud, geograafilised kaardid, joonistused, skeemid, fotod...). Joonise allkiri märgitakse joonise alla, joondatuna vasakule, mille ette kirjutatakse sõna "Joonis" koos joonise numbriga (trükkida paksus kirjas) ning pärast punkti järgneb joonise allkiri Joonis 1. Võru Vene Gümnaasium Kasutatud allikmaterjalid Kõik referaadis kasutatud teiste autorite seisukohad ja mõtted peavad olema tekstis viidatud ja vastavad materjalid lisatud töö lõpus kasutatud kirjanduse nimekirja hulka.
Aleksander Abergist1 ning harrastas üsna tõsiselt raskejõustikku; hiljem Tallinnas oli tal seda võimalik mõnda aega Lurichi enda juhatusel teha. Selline huvi polnud tollal kantud ainuüksi tahtest end füüsiliselt arendada või sportlikku edu saavutada; sellesse segunes suuremal või vähemal määral ka rahvuslikku auahnust, mida Lurichi ja Abergi kuulsus meeldivalt kõditas. Koolikaaslaste mälestustes on Viiralt püsinud siiski eelkõige innuka joonistajana. Varaseimad dateeritud joonistused pärinevad 1914.aastast ja on veel kaunis lapselikud. Ent igatahes osutus poisi kunstinärv tugevamaks vanemate lootusest temast mõisavalitsejat või kantseleiametnikku koolitada. 1915. aasta sügisel sai temast Tallinna Kunstitööstuskooli 2 õpilane. Viiralti õpingud Kunstitööstuskoolis langevad selle algusaastatesse, mil õppekorraldus oli veel kujunemisjärgus ning õppetöö tuntavalt häiritud sõja- ja revolutsioonisündmustest.
joonistusi, oli edasilükkavaks jõuks moodsale kunstile ning looduslikule filosoofiale (tänapäevase teaduse eelkäija). Need märkmed olid tehtud ja korrastatud igapäevaselt läbi kogu Leonardo elu ja reiside, ta vaatles pidevalt maailma enda ümber. Päevikud on enamjaolt kirjutatud peegelkursiivis. Põhjuseks võis olla pigem praktika, kui saladuse pidamine, mida on tihti põhjuseks pakutud. Kuna Leonardo oli vasakukäeline, oli tal tõenäoliselt mugavam kirjutada paremalt vasakule. Tema joonistused ja märkmed näitavad tohutut huvide ulatust, alates poenimekirjadest ja inimestest, kes talle võlgu olid lõpetades kavanditega tiibade ja vee peal käimise kingade jaoks. Seal on maalide kompositsioone, uuringuid detailide, nägude ja emotsioonide, loomade, laste, lahkamiste, taimede, kivide moodustumise, veekeeriste, sõjamasinate, helikopterite ja arhitektuuri kohta. Need päevikud alguses lihtsad erineva suuruse ja tüübiga lahtised paberid, mis
suhkrutest. Pärmi elutegevuse jääk produktina tekkib etanool ja süsihappegaas. C6H12O6 2C2H5OH + CO2 Suhkur Etanool Süsihappegaas Fakte pärmide uurimise ajaloost Pärmid on arvatavasti ühed esimesed organismid kelle inimene kodustas. On teada, et Kaukaasias ja Mesopotaamias osati veini valmistada 8000 aastat tagasi. Egiptusest on leitud aga 4000 aastat vanad joonistused, millel on kujutatud leivategu ja õlle valmistamine. Pärmid olid ühed esimesed mikroorganismid, keda hakati teaduslikult uurima. Esimesed pärmide uurijad olid keemikud, kes iseloomustasid alkoholi käärimist. 1789. a. kirjeldas Antoine Lavoisier kuidas viinamarjamahlas olevast suhkrust moodustub CO2 ja alkohol. Fakte pärmide uurimise ajaloost
Viis Rooma objekti Tekst: ,,Rooma kunst ja arhitektuur" 2010 Piazza del Campidaglio Kui Michelangelo Buonarroti sai 1536. aastal paavst Paulus III käest ülesandeks kavandada keiser Karl V külaskäigu puhuks Kapitooliumile suurejooneline väljak, siis pidi tema plaan hõlmama ka 12. sajandil riigiarhiivi müüridele ehitatud senaatorite paleed ning lõunaküljele ehitatud senaatorite paleed ning lõunaküljele 14. sajandil keskpaigas püstitatud gildihoonet. Pärast viimaste ülesehitamist ei avanenud Kapitooliumilt peavaade enam mitte foorumile, nagu antiikajal, vaid vastassuunas linnale. Michelangelo kavandi järgi sai domineerivaks elemendiks väljaku keskel seisev keiser Marcus Aureliuse ratsamonument, mis toodi Kapitooliumile 1538. aastal. Ta kavandas olemasolevate ehitiste järgi moodustuvale trapetsi kujulisele alale ovaalse a...
motiiviga maalid. part of Diego Rivera's mural depicting Mexico's history at the National Palace in Mexico City 49 Rivera himself, as a pug-faced child, and Frida Kahlo Mural of David Alfaro Siqueiros in Tecpan stand beside the skeleton 50 ATELJEE on kunstniku tööruum, koht kus luuakse kunstiteoseid (maalid, joonistused, graafilised lehed või skulptuurid). Maalikunstnik töötoas. Adriaen van Ostade Kunstnik Kees Van Dongen värvib skulptuuri oma ateljees autoportree, 1663. Leon Mathieu Koshero. Jacques-Louis Davidi ateljee Nelja Riigi Kolledžis. 1813a. 51 52 PALETT alus värvide segamiseks, millel on auguke vasaku käe pöidla jaoks. Picasso's palettes Plastik palett
mida seejuures kasutatakse. Vahenduskanaleid on viis: 1. Suulised traditsioonid. Viimase 30. aasta jooksul on ajaloouurimises toimunud nihe. Nimelt lootus objektiivseid fakte tuvastada on kahanenud ja huvi narratiivi sümboolsete aspektide vastu on suurenenud. 2. Memuaarid ja muud kirjalikud ülestähendused. Sellega on muidugi probleem, kuna neid lugedes me loeme mingite mälestuste teisendusi kirja vahendusel. 3. Kujutised. Maalid, joonistused, fotod, monumendid, hauakivid jne - need kõik väljendavad ja kujundavad rahvuslikku mälu. 4. Tegevused. Erinevate rituaalsete tegevuste jäädvustamine. Näiteks Eestis on kadri- ja mardipäev, mis kujundab ühiskondlikku mälu läbi mineviku tõlgendamise. 5. Ruum. Kui inimene elab enda kodus ja ta peab uude kohta kolima, siis seal loob ta endise elamise järgi sarnase uue kodu. Burke arutleb oma raamatus, et miks osad inimesed on mütogeensemad ehk miks mõnele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
