`Izobrazitelnaja dejatelnost rebjonka kak forma usvojenija sotsialnogo opõta` Muhina.V.S, Moskva, `Pedagogika`, 1981 `Vosniknovenije isobrazitelnoi funktsii risovanija`, lk. 101-113 Refereerinud Üliõpilane: Ants Aasmets, AÜ, 3 k., SOPH Küsimus sellest, kuidas lapse kritseldused paberil omandavad kujutletava karakteri on üks peamisi aru saamaks lapse joonistamise sisu. Nimelt just kujutlemise funktsioon kirjeldab joonistamist, kui erilise tegevuse spetsiifikat. Selle tegevuse algsete allikateselgitamine võib heita valgust selle tegevuse üldisele determineerimisele ja määrata suundi, milles võiks otsida joonistamise arenemise seaduspärasusi. Laste joonistuste uurijad kirjeldasid kujutise tekkimise protsessi ja üritasid seda ka selgitada. On üldiselt tunnistatud, et mingil hetkel laps justkui ootamatult tunneb joonistustel-kritseldustel ühe või teise asja ning annab neile ka nimesid. Peale seda annab ta üha sagedamini oma kritselduste...
korrapärasus on nii hästi tasakaalustatud, et kujud mõjuvad meile elutruudena, kuida samas kaugete ja igikestvatena. Pea Giza kuningate kalmistult, u. 2551- 2528 eKr. Lubjakivi, kõrgus 27,8cm, kunstiajaloo muuseum 6 See geomeetriline korrapärasus ja looduslike vormide täpse edasiandmise kombinatsioon on iseloomulik kogu egiptuse kunstile. Kõige paremini peegeldavad seda hauakambrite seinu kaunistavad reljeefid ja joonistused. Tõsi küll, sõna ,,kaunistama" vaevalt sobib kunsti kohta, mida pidi nägema vaid surnu hing. Need joonistused, reljeefid ja skulptuurid ei olnud tegelikult mõeldud kunsti nautimiseks. Nende ülesanne oli ,,elus hoida". Seal kauges ja sünges minevikus oli kombeks üliku surmapuhul saata koos temaga teise ilma ka ta teenrid ja orjad, kes ohverdati, et ülik saaks oma elu teispoolsuses alustada piisava kaaskonnaga. Hiljem hakati seda kommet kas
TÄHED Mis on tähesuurus ja mis on selle seos tähtede heledusega? Tähesuurus on arv, mis iseloomustab tähe näivat heledust. Tähis: m -2; -1; 0; 1; 2; 3; 4; 5; 6 Kõige Kõige nõrgemad heledamad tähed, mida inimese ja suuremad silm suudab eristada tähed (kordaja on 5.51) Kõige heledam täht on Siirius (-1.45) TÄHEVÄRVUSKLASSID Tähevärvus sõltub tähe temperatuurist ja jaotatakse spektriklassidesse. I. 3000 K punased tähed M klass ülihiiud II. 4000 K punased K klass ülihiiud III. 6000 K kollased päike! G klass hiiud IV. 8000 K helekollane F klass allhiiud V. 10000 K valged A klass kääbused VI. 20000 K sinakasvalged B klass allkääbused VII. 30000 K O klass valged kääbused Mis on HR-diagramm ja kuidas sed...
Edgar Degas (18341917) Sünninimi: Edgar Hilaire Germain de Gas Sündinud: 19.juuli 1834 Pariis, Prantsusmaa Surnud: 27.setsember 1917 Pariis, Prantsusmaa Rahvus: prantslane Tegevusala: maalimine, skulptuur, joonistamine Kunstivool: impressionism Elukäik Viielapselise pere esiklaps 18aastaselt asus õppima õigusteadust 20aastaselt katkestas juuraõpingud, asus õppima maalimist Külastas tihti Itaaliat 1860. aastatel avas oma maalistuudio Elukäik 1861 tutvus impressionistide loominguga Ta ei pidanud ennast impressionistik 1872 reisis Usasse, New Yorki ja New Orleansi Pariisi naasis 1873. aasta veebruaris 1880. aastatel nägemine halvenes Looming 18541859 perioodil renessanssstiilis portreed 1860. aastate perioodil hobused ja hobuste võidusõidud 1861 impressionistid mõjutasid tema loomingut Alates 1870. aastatest maalis baleriine. 1880. aastatel läks üle pastelljoonistustele ja skulptuuridele "Bellelli perekond" (18581867) Click to...
Retsensioon Käisin 22.veebruaril Kuressaare Ajamaja galeriis vaatamas kunstinäitust ,,Vorm ja Värv". Esindatud oli 2 autorit, kunstnikepaar Ruti Jõgi ja Aivar Rumvolt. Näitusel on eksponeeritud Ruti Jõgi joonistused ja Aivar Rumvolti õlimaalid. Ruti Jõgi on pärit Kuressaarest. Praegu tegutseb Võrumaal kunstnik-galeristina ja juhendab teisi kunstigaleriis Avatud Ateljee. Tema joonistused on erksavärvilised ja dekoratiivsed. Aivar Rumvolt on erialalt keraamik. Viimastel aastatel on ta näitusel osalenud oma õlimaalidega. Maalimisel huvitab Rumvolti eelkõige värvide koosmõjud, vastandused ja üleminekud. Vaadates Ruti Jõgi joonistusi, ei tundugi need esmapilgul kaugelt vaadates joonistused vaid rohkem nagu maalid. Need joonistused olid kõik naise kehafiguurist. Jõgi on keskendunud vormile, seda ütleb ka näituse pealkiri. Ühe pildi peal oli väga andekalt välja
Tallinna vanalinnas · On Eesti Kunstnike Liidu liige Haridus · Tauno Kangro alustas oma kunstiõpinguid Kalju Reiteli Skulptuuristuudios · Tallinna 20. keskkooli lõpetas 1984. aastal · Pärast seda õppis Tallinna Kunstiülikoolis 1986 kuni 1993, skulptuuri erialal · Aastatel 1992-1999 oli Kangro kunstiõpetaja Vanalinna Hariduskolleegiumis ja Tallinna 32. Keskkoolis. Looming · Tema loomingusse kuuluvad nii skulptuurid ja joonistused · Skulptuurid jagunevad 2 rühma: pisiplastika ja monumendid · Joonistused jagunevad 4 rühma: akti-, looma-, maastiku- ja portree joonistusteks · Tauno Kangro skulptuurid pole püstitatud ainult Eestis, vaid ka Saksamaal ja Taanis. · Taanis: "Oli ilus suvepäev" Randers, 1998"Õnnelik mees" Randers, 1997 · Saksamaal: "Suvepäev" Landesbank, Hamburg, 2002 · "Linna hing" Kieli raekoja plats, 2002 · Alates 1992. aastast on Kangrol olnud umbes 40
Fovism- 20.saj Prantsusmaal; Foovidel- hoogsad ja erinevate suurustega laigud, värvis puhtad ja kõlavad; Eesmärk väljendada kunstniku meeleolu, mis on tekkinud mõne motiivi vaatlemisel,värvid vastupidised; Fovism(pr.k fauves- metsloomad)- ekspressionistlikku tüüpi kunst. Ekspressionism- *19. ja 20. sajandite vahetusel, Saksamaal; *Ekspressionistidel- lihtsustatud, nurgelised joonistused, teravad, toored värvikontrastid, ,,porised" värvid, tuhm koloriit; *Eesmärk iseloomustada inimese hingeelu ja ühiskonna seisundit, inimesi ümbritsev loodus on ärev ja pingestatud; *Ekspressionism- kunstivool, mis muudab nähtava maailma värve ja vorme, et väljendada kunstniku meeleolusid, hoiakuid, mõtteid. Saksamaal 2 rühmitust: *Dresdenis 1905-1913 Die Brücke ; *1911-1913 Münchenis tegutsenud Der Blaue Reiter (Sinine Ratsanik) Tuntumad Saksa ekspressionistid: Emil
Sarjast hüüab kodusust, mille loovad intiimsed, väiksed, tihedalt puude varju surutud külakesed, vastupandamatut igatsust, mida sisendavad mereavardus ja kaugustesse kulgevad teerajad. 4)Ta kuulub nende kunstnikude hulka, nagu ta ise ütleb " kes otsib loodust". Loodus äratab mõtted ja tunded nagu lindude karja üles. 5) Nagu Muhu motiivid, nii kuuluvad kunstniku loomingu algperioodi ka õppevaheaegadel Pakri saarel ning kodus Rakveres ema juures tehtud joonistused ja õlietüüdid. 6) Münchenis käis Kristjan Raud kahes koolis. 1899-1901 Anton Azbe kunstikoolis ja 1901-1903 Müncheni Kunstiakadeemias. Münchenis olid head kokkupuutevõimalused ka prantsuse ja teiste maade kunstiga, nende hulgas tollal paljusid mõjutava norralase Edvard Munchi loominguga. 7) Avas 1904 Tartus oma stuudio. Tallinnas avas oma stuudio 1914. 8) 1909-1913 juhtis ta seal rahvateadusainese kogumist
Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks 18971898 Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse Jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid Põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg" Esimesed Kalevipojaainelised joonistused valmisid juba 19131917 Kristjan Raua teostega illustreeriti ,,Kalevipoja" 1935. aasta juubeliväljaanne Kujutas loodust ja külaelu, inimeste igapäevatoimetusi ja suhtlemisi Ants Laikmaa sündis 5. mail 1866. aastal Vigala vallas
eluaegse personaalpensioni Loomingust · Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid · Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev · Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve · Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks · Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte · Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus · Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg" · Esimesed Kalevipojaainelised joonistused valmisid juba 19131917 · Kristjan Raua teostega illustreeriti ,,Kalevipoja" 1935. aasta juubeliväljaanne · Ta kujutas küll loodust ja külaelu, inimeste igapäevatoimetusi ja suhtlemisi, kuid lähtus seejuures olukordade meeleolust, inimeste mõtetest ja tunnetest.
Modigliani looming Loomingu põhisisu oli suunatud inimesele. Tegeles skulptuuriga, joonistas ja maalis portreesid ning naisakte. Ei maalinud Pariisi kodanlasi, vaid talle hingelt lähedasi inimesi. Avalikes kunstikogudes tema töid vähe, enamik teoseid asuvad erakogudes. Skulptuur Tööd mõjutatud eksootilisest kunstist. Teda ei huvitanud kujude religioosne tähendus ja otstarve. Väideti, et kunstniku skulptuurid olid plastilisse vormi üle kantud kolmemõõtmelised joonistused. Modigliani hindas materjali ehedust, jättis tihti pealispinna töötlemata. Lemmikmaterjaliks oli liivakivi, marmorit ja puitu Naise pea. Lubjakivi. kasutas harvem. 1912. Joonistused Modigliani joont peetakse harmooniliseks ja terviklikuks. Joonistas kiiresti ja parandusi tegemata. Oluline on hetkemulje modellist. Anna Ahmatova. 1911. Maalid Maalis portreid ja naisakte. Tahtis, et portree näitaks modelli
aastal kolis Kristjan Tartusse, kus hakkas edendama eesti kujutavat kunsti. Ta osales "Noor-Eesti", Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Eesti Kunstiseltsi tegevuses. Kristjan Raud jumaldas joonistamist maalimise asemel. Tema looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks. Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikkeigipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. "Puhkus rännakul." 1905 Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg." Esimesed Kalevipoja-ainelised joonistused valmisid juba 1913.-1917. aastal. Raud suutis tabada eepose melu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi. Tema loodud muinasmaailm on suursugune, ülev ja monumentaalne. Kristjan Raua teostega illustreeriti ,,Kalevipoja" 1935. aasta juubeliväljaanne.
ulatuvad ka Kuressaarde . Ruti on lõpetanud maali eriala ja Aivar on erialalt keraamik, aga viimased aastad on ta tegelenud õlimaalidega. Mulle ei meeldi eriti sellised asjad, sest ma ei oska maale õigesti hinnata, aga vähemalt oli aru saada, et inimesed oskavad teha seda mis neile meeldib. Kuigi kahe kunstniku tööd olid koos ühel näitusel ja mõlemate tööd olid väga erinevad, sobisid nende tööd siiski omavahel kokku. Esimeste tööde autor oli Ruti Jõgi ja need olid joonistused. Esimeseks maaliks oli ''Ebamaine''. Esiplaanil oli kujutatud alasti naist, kellel oli rohkem nägu esiletoodud, kui keha. Nägu oli väga hästi välja joonistatud, kõik jooned olid korrektsed. Taustaks olid soojad värvid, nagu kollane ja oranz ning läksid väga sujuvalt üle ühelt värvilt teisele. Meeldis väga, et hästi olid kujutatud varjundid pildil, mida naisekeha tekitas. Järgmiseks maaliks oli ''Muusad'' . Erinevalt eelmisest maalist, olid värvid siiski samad
1935 Tarbekunstide Ühingu auliige 1939 Õpetatud Eesti Seltsi auliige 1940 nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. Oktoobris määras ENSV valitsus talle eluaegse personaalpensioni (suri 1943). Loomingust Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks.Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg".Esimesed Kalevipoja- ainelised joonistused valmisid juba 1913-1917. Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi. Tema loodud muinasmaailm on suursugune , ülev ja monumentaalne. Kristjan Raua teostega illustreeriti ,,Kalevipoja" 1935. aasta juubeliväljaanne
Renessanss Saksamaal (a. Dürer, H.Holbein, L. Cranach) Renessanss oli saksa kunsti õitseaeg. Siis tegutses kogu saksa kunstiajaloo suurim meister · Albrecht Dürer Tema loomingu parim osa on joonistused ja graafilised tööd. Düreri isa oli kellassepp, kes tuli Saksamaale Ungarist. Dpreri loomingut mõjutasid reisid Itaaliasse ja Madalmaadele. Tähtsamad tööd : Kuulsad puulõike-seeriad Kristuse kannatusloost ,,Suur Passioon" ja sama väiksemas formaadis ,,Väike Passioon" Maal ,,Kõikide pühakute pilt" Maal ,,neli apostlit"
Maalidel kujutati peamiselt loomi: piisoneid, hobuseid, sigu, mammuteid, ninasarvikuid põtru jt., väga harva kujutati inimest. Loomamaalid paistavad silma suure tõetruuduse ja realismiga. See on ilmselt seletatav sellega, et kunstnikud oma kunsti objekte, nende käitumist, harjumusi ja muidugi ka siseehitust ning võimeid tõeliselt hästi tundsid. Esiaegsete koopamaalide iseloomulikuks tunnuseks on kompositsiooni ja tausta puudumine. Joonistused on tehtud korrapäratult, sageli üksteise peale. Tausta puudumisel tundub, nagu ripuksid kujutised õhus. Värvidena on kasutatud musta (süsi), valget (kriit), punast ja kollast (ookermullad). Torkab silma sinise ja rohelise tooni puudumine. Seda seletatakse sellega, et esiaegne inimene ei pruukinudki neid toone eristada, kuna tema silm polnud veel piisavalt arenenud. Seda arvamust kinnitavad ka lingvistika andmed, näiteks esinevat Lääne-Aafrika keeltes ainult kolm
Visuaalne mõjutamine Kärbseperspektiiv ja konnaperspektiiv • Kärbseperspektiivi kasutatakse kui tehakse luua muljet alistatusest, nõrkusest, jõuetusest. • Konnaperspektiivi puhul filmitakse isikut või olukorda alt üles. Mis mõjutab pildikeelel • Pildikeelest on mõjutatud trükimeedia, kus lisaks sõnadele loovad tähendust ka fotod või joonistused ning neid kaht poolt ühendav kujunduslik võttestik. Kujunduse peamised ülesanded Kujunduse peamised ülesanded on Köita lugejate tähelepanu, et võimalikult paljudest saaksid väljaande püsilugejad Muuta lugemine ja pildimaterjali vaatamine võimalikult mugavaks ja mõjusaks Teha ajaleht teiste trükiväljaannete seas visuaalselt äratuntavaks ja omanäoliseks Mis on oluline • teksti ja pilte korrastamine • Kus tekst paikneb • Pildimaterjal
personaalses kosmoloogias. Kunstnikuna ei piira ta ennast kindlate tehnikatega, vaid valib teostuse ideest lähtuvalt. 2003. aastast on Rajangu tegelenud hoogsalt videokunstiga, ajendiks juba tänapäevane poliitiline sümboolika ning ihad ja hirmud, mida meedias nende abil inimestesse sugereeritakse. Taaskord meeldivalt värskendav oli tema 2004. aasta näitus Kunstihoones, kus meeskoor ühel häälel ja meelel laulis hukkunud sõduri kirstu ees. Näitusel on eksponeeritud suuremõõtmelised joonistused aastatest 1980-82 ning valikut autoritehnikas maalsarjast ,,Nõukogude ÖÖ" (1981-82). Seega saab näha teoseid, mis on loodud enne vägevat avatakti, mille kunstnik tegi 1984. aasta noortenäitusel maaliga ,,Näärikuust ja õmblusmasin". Kui 1981-82 loodud maale on nimetatud kunstniku diplomitööks, siis veel varem tehtud joonistused võiksid olla tegelemine lapsepõlve ja nõukogude tegelikkusega. Juba sellel ajal ekstaasitehnikaid kasutav kunstnik on joonistusteks
Püha õhtusöömaaeg · Tehtud 1495-1498 · Ebaõnnestunud värvid · Hakkas murenema · Seinamaal Kuulsaimad teosed La Gioconda · Tuntud Mona Lisana · Õlimaal puitpaneeelil · Tuhmid värvid · Arusaamatus näos Veel teoseid · "Angiarhi lahing" · "Kuningate kummardamine" · "Daam hermeliiniga" · `'Leda'' · `'Bacchus'' · `'Ristija Johannes'' Elulõpp · Tegi testamendi 23. aprillil 1519a. · Pärandas oma märkmed, raamatud, joonistused ja raha Francesco da Melzilile · Suri 1519a. · Maeti 17. sajandil, mis taasavastati alles 20.sajandil. Kokkuvõtteks · Kõrgrenessansi esimene suurmeister · Jättis ajalukku tugeva jälje · Leiutised ja saavutused on meid palju aidanud · `'Mona Lisa'' ja tema isik on suur mõistatus · Lahkas inimesi
Mõtte kiireks kinnipüüdmiseks piisas vaid paberist ja pliiatsist. Ja joonistada ta oskas! Pole just palju kunstnikke, kes suudaksid joonistamisest nii palju välja võluda kui tema. Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks. Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg" (Lisa1). Esimesed Kalevipoja- ainelised joonistused valmisid juba 1913-1917. Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi. Tema loodud muinasmaailm on suursugune , ülev ja monumentaalne. Kristjan Raua teostega illustreeriti ,,Kalevipoja" 1935. aasta juubeliväljaanne.
Eduard Wiiralt. Eduard Wiiralt, kodanikunimega Eduard Viiralt sündis 20. märtsil 1898 Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. 1909 kolis pere eestisse. Eduard õppis Tallinna Kunsttööstus koolis, kust edasi läks ta õppima Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljeesse. 19221923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. Eduard Wiiraldil oli palju erineva kuntsdi perioode, nagu näiteks: Mon Paris 1926-1938 Aktid 1932-1934 Maroko 1938-1939, mille ta maalis Marokos viibimise perioodil, joonistas väga tõetruult silmi, nendest võis välja lugeda emotsioone ja hetke tundeid. Põrgu 1930-1932 Arkeia 1938-1942 Joonistused 1931-1937 Lapi maastik 1946 Animalistika 1937-1938 1949-1950 1947-1953 Rahutus 1950-1952 Ateljees 1950-1952 Kumus käies märkasin ma palju, et Wiiralt otsis oma töödest täiuslikust j...
Arvepidamisega tegelesid nn üleskirjutajad, kes kandsid savitahvlitele kiilkirjas sümboleid. Eesmärgiks oli loetleda valitseja rikkusi ja saadaolevaid makse, mis annaks valdustest parema ülevaate. Järgmised olulise tähtsusega ,,leiutised" ärimaailma arengus olid raha, pangad ja krediit. Egiptlased arendasid peagi uue kirjatüübi, hieroglüüfid. 4. Arvatakse, et esimesed kviitungid olid algelised joonistused teatud arvu joontega, mis olid joonistud majaseintele ja millega tähistati näiteks tasutud saagi kogust. Sellised joonistused olid kviitungi primitiivseks vormiks. Uuele tasemele arenes raamatupidamine siis, kui võeti kasutusele mündid. Alates sellest ajast on võimalik üles kirjutada kogu omand, mitte ainult koguselsiselt, vaid ka väärtuseliselt. 5. Kaubandustehingute arvu kasvades seni süsteemitu arvepidamine hakkas võtma järjest rohkem süsteemse arvepidamise kuju
Koos alustati uue kodu rajamist Nõmmele, millest pärast kunstniku surma sai Kristjan Raua majamuuseum. LOOMING Kristjan Raud oli üks esimesi eesti kunstnikke, kes rajas oma karjääri Eestis, kuigi anne ja sidemed oleksid võimaldanud sulandumist Peterburis või Saksamaal juba õpingute ajal sissetöötatud kunstiringkondadesse. Raud on loonud peamiselt söe-ja pliiatsijoonistusi. Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. Juugendinja ekspressionismi mõjudel arendas ta välja omapärase arhaiseeriva laadi, mille tipuks olid Kalevipoja-ainelised tööd. Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg". Esimesed Kalevipoja-ainelised joonistused valmisid juba 1913-1917. Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi. Tema loodud muinasmaailm on suursugune , ülev
alustas oma õpinguid Tallinnas. 1944. aasta sügisel saatis vanaema 14-aastase Iloni koos kooliõe perega sõjajalust paadiga Rootsi, kuhu oli põgenenud ka isa pere. Tüdruk asus elama kunstnikust tädi juures ning õppis aastatel 1945-46 Akke Kumlieni raamatu- ja reklaamkunstikoolis. Ilon abiellus 1951. Aastal mereväelasega, kellega on tal neli tütart. Kui naine oli 20 aastaseks saanud, juhatati ta kokku Astrid Lindgreniga, kellele ta oma joonistusi pakkuma läks. Viimasele meeldisid iloni joonistused väga ning kirjanik andis talle kujundada oma käsikirja. Ameltlikult ilmus nende ühise raamatuna välja 1954. aastal ,,Mio, mu Mio". Sellele järgnes ,,Väikevend ja Karlsson katuselt" ning ,,Bullerby lapsed". Sealt algas pikk koostöö ja sõprus. Ilon Wikland on ka ise kirjutanud mitu lasteraamatut. ,,Pikk, pikk teekond," mis jutustab kunstniku lapsepõlvest Haapsalus ja Rootsi pagemisest. Veel kirjutas ta raamatu, nimega ,,Sammeli, Epp ja mina," milles jutustab oma esimesest koolipäevast
eeskujuks. Kuid ta stiil oli pisut pehmem kui õpetaja oma. 1801. aastal võitis Ingres Rooma preemia (Prix de Rome) ühe maali eest Enne Itaaliasõitu joonistas ta väga palju ja nii kujunes välja talle omane laad: kindel vorm, selged ja teravad kontuurid, mäng joonega, värvide tagasihoidlik osa, varjude peaaegu puudumine. Ingres'i nii joonistused kui ka maalid olid alati hoolikalt teostatud. Ingres pidas end ajaloomaalijaks, kuid tema teoste paremiku moodustavad portreed Ingres jäi Itaaliasse kauemaks, kui algselt oli kavatsenud. Selle põhjustas prantslaste tõrjuv hoiak tema tööde suhtes. 1820 siirdus kunstnik Firenzesse, kus valmis "Louis XIII tõotus" . See oli nii kompositsioonilt kui ka
Mõni eelistab meelelahutust, teine poliitikat jne, aga inimestega kohtudes leidub nendest teemadest ikkagi midagi, mille põhjal jututeemat arendada. Minu jaoks on kõige tähtsam meelelahutus ja vähesel määral ka dokumentaalsed uudised, loomulikult tuleb neid viimaseid jälgida telerist, et midagi kaotsi ei läheks ja kohe kindlasti mängivad selle juures suurt rolli illustratsioonid või arvutiga juurde tehtud joonistused või kavandid. Meedia on osa meie tsiviliseeritud ühiskonnast ja teavet saame me tahest tahtmata ning seda kas nähes või kuuldes. Peaaegu lootusetu oleks sellest ringist välja murdmine, kui just dzunglisse elama ei taha minna ilma kaaslaseta. Ma usun, et iga inimene soovib teada saada maailma asjadest ja meie uudishimu vajab ka rahuldamist.
teda kutsuti tööle illustraatoriks kunsti ja kirjanduse ajakirjale "The Yellow Book". Peale seda töötas ta ka veel ajakirjale "The Savoy" ja illustreeris raamatut "The Rape Of The Lock" ja teiste raamatute seas ka ühte enda oma "A book of filty drawings". Kahjuks tema tervis järjest halvenes ja halvenes ja ta suri 25-aastaselt märtsis 1898. Beardsley sai just kuulsaks täna oma mustvalgetele, väga ornamentaalsetele ja rütmilistele illustratsioonidele raamatutele üle maailma. Tema joonistused on tihti väga erootilised ja perverssed. Tema tähtsamad illustratsioonid on Alexander Pope'i ja Ben Johnsoni raamatutele. Tema loomingule on iseloomulik stiliseering dekoratiivsus ja elegants. Tema looming on suuresti mõjutanud ka raamatugraafikat väljaspool Inlglismaad.
Karikaturist Gori Joonis 1. Vello Agori Vello Agori, kuni 1935 aastani Georg Tõnisson eluaeg oli 20.veebruar 1984 7. oktoober 1944. Ta oli eesti karikaturist ning tema kunstnikupseudonüüm oli Gori. Gori sündis Pärnus gümnaasiumi kojamehe perekonnas. Koolis käis Pärnus. Juba kooli ajal alustas õpinguid Rudolf Lepiku juures. Alates 1913. aastast töötas ta Tallinnas ajakirjas Leek. I maailmasõja ajal mobiliseeriti ta tsaariarmeesse ning 1915. aastal langes ta sakslaste kätte vangi. Alates 1919.aastast tegi Gori Tallinnas kaastööd ajalehtedele Sipelgas ja Meie Mats ning ajakirjale Odamees. Aastatel 1920-1938 töötas ta Vaba Maa toimetuses. Gori joonistast karikatuure ning näitusi korraldati nii Eestis kui ka näiteks Pariisis, Berliinis ja Stockholmis. II maailmasõja ajal sundisid Nõukogud...
02.18-13.05.18)Leonhard Lapini "Tühjus ja ruum". Tühjus viitab Lapini abstraktsele geomeetrilisele loomingule ja vaimsetele otsingutele ning ,,ruum" tema tegevusele sotsiaalses kultuuriruumis. Näitusel nägin Lapini kunstiloomingut alates 1960. aastate lõpust kuni tänapäevani ehk juba 50 aastat kestnud loomingulist pärandit.Tema kunst põhimeb seeriaprintsiibil. Kujutatud oli graafikasarjad, mütoloogilised maalid, arhitektoonid ja sari ,,Koodid" ning samuti vähem nähtud varased joonistused, geomeetrilised jutustused ning täiesti uus ja omamoodi looming Teostest kõige enam jäi silma Naine-Masin XIVC, kuna see lihtsalt kutsus mind.Tundub olevat keeruline teos oma struktuurilt ja väljanägemise poolest, millel värvid mängivad tagaajamist. Lõppkokkuvõtteks tahan öelda, et Eesti Rahva Muuseum on üks parimatest muuseumitest, kus ma kunagi varem käinud olen. Ka seekord ei pidanud ma selles kahtlema. Seal on vaatamist kõikidele, nii vanadele kui ka noortele
1939 Õpetatud Eesti Seltsi auliige 1940 nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. Oktoobris määras ENSV valitsus talle eluaegse personaalpensioni (suri 1943). Loomingust Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg" Esimesed Kalevipoja-ainelised joonistused valmisid juba 1913-1917 Kristjan Raua teostega illustreeriti ,,Kalevipoja" 1935. aasta juubeliväljaanne. Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi. Kristjan Raud tõestas oma loominguga, et realism ei olegi ainult tegelikkuse
külgetõmbejõudu. Kõik nad on printsessid paremas ja veel õrnemas maailmas. Kunstnik avastas selle, ta ei lasknud end segada ja kasvatas nad nende õigele positsioonile. Nii peakski naist nägema! Vaatamas müstilisse eksistentsi, uhkusega, võitmatusega, traagilise ja introvertsena." (Peter Altenberg) Kokkuvõte Gustav Klimt on minu jaoks väga sümpaatne kunstnik, kelle stiil on mitmekesine ning läbi aegade mitmekesine, eriti meeldivad on tema joonistused ning ,,kuldse perioodi" tööd. Juugend läbi tema maalide on lummav ja atraktiivne. Naise keha ilu ja hing on meisterlikult esile toodud ning motiivide ja detailide kasutamine pole monotoonne vaid ergastav ja stimuleeriv. Klimti maalides on tohutu isikupära ja jõud, ning see on inspireeriv. Kasutatud kirjandus Fliedl, Gottfried 2006. Gustav Klimt. Köln: Taschen Carrassat, Friede R.; Marcade, Isabelle 1999. Maalikunst renessansist tänapäevani. Prantsusmaa: Larousse Bordas
Yves Saint Laurent sündis 1 Augustil 1936 Oranis, Prantsuse koloonias Alžeerias ja suri 1 Juunil 2008 oma Pariisi residendis. 1953 aastal saatis ta 3 oma kavandit noorte moedisainerite konkursile the Internati Wool Secretariat, kus ta saavutas kolmanda koha. Ta kutsuti auhindade jagamistseremooniale, mis toimus 1953 aasta Detsembris, Pariisis. Sel ajal kui ta oma emaga Pariisis oli, tutvus ta ajakiri Vouge peatoimetajaga – Michel de Burnhoffiga. Talle meeldisid väga Yvesi joonistused ja ta utsitas teda tagant saamaks disaineriks. Kohe pärast keskkooli lõpetamist läkski Yves de Burnhoffi soovitatud kooli- Chambre Syndicale de la Couture- õppima. Ta lõpetas kooli kiitusega ja samal aastal kui ta lõpetas, saatis ta jällegi oma joonistused Internati Wool Secretariat võistlusele ja see kord ta võitis, alistades oma sõbra Fernando Sancheze ja ühe noore sakslase - Karl Lagerfeldi. Peatselt pärast konkursi võitu viis ta suure hulga oma
maalikunsti suurimaks mõjutajaks 19. sajandil. Ta sündis Pariisis, ta oli üheksane, kui ta isa duellil surma sai. Tema ema jättis ta maha ning poisi kasvatamisega tegelesid onud, kes panid ta maalimist õppima. Tema kuulsamateks maalideks on ,,Horatiuse vanne", ,,Sokratere surm", ,,Marat' surm", ,,Sabiinitarid". Ta suri Brüsselis, kuna seoses poliitilisele eirmeelsusele pidi ta oma eluajal Prantsusmaalt emigreeruma. 5. Ingres Tema käe all valmisid virtuooslikud joonistused, portreed ja aktimaalid. Näiteks ,,Suur supleja".
Pärimad näited on ,,Sõttaminek" ja ,,Lennuk" 1907 ja 1908 aastate suvede Norra reisidel sai Triik mõjutusi põhjamaisest rahvusromantismist. Tuntuim selle perioodi töödest on "Dekoratiivne Norra maastik" Oma tugevasti üldistatud vormikäsitluse ja dekoratiivse stiliseeringuga meenutavad selle perioodi teosed suuresti norralase Edvard Munchi töid. Parimad sümbolistlikus laadis tööd: "Deemon", "Surma viis" ja "Surma lõikus". Ääretult haaravad on ka vabagraafilised joonistused "Märter", "Jaht", "Katastroof" Nikolai Triigist kujunes oma ajastu hinnatuim portretist. Noorema ea töödest on märkimisväärne Juhan Liivi portree. Samuti ka: Oskar Luts, A.H.Tammsaare, G.Suits, Järk-järgult muutus kunstniku kujutluslaad ekspressiivsemaks: Ulguv koer Triigile meeldis väga ka maastikke maalida: ,,Talvine Tartu Emajõega"
Käisin 7. mail Saaremaa Kunstistuudio Galeriis vaatamas Albert Gulki Joonistusi. Kunstnik Albert Gulk (45. aastane, pärit Antslast, lastekunstikooli õpetaja, hetkel vabakutseline). Ta osaleb näitustel alates 1988. aastast. Samal aastal asutas koos Ilmar Kruusamäe, Peeter Alliku ja Priit Pangsepaga Tartus Kursi koolkonna. Kuulub ka Eesti Kunstnike Liitu alates 1995. aastast. Kunstniku töid iseloomustab talle omapärane joonistusviis ja stiil, kus ta juhindub momumentaalkunstist. Tema joonistused jätsid väga huvitava ja juurdekutsuva mu, kuna ta ei ole kasutanud oma töös mitte midagi muud kui oma mälu ja mõistust, millega ta on maalinud midagi nii imepärast ja ilusat. Pildid olid sisult väga erinevad ja joonistatud valdavalt pliiatsiga. Tunduvalt kajastuvad tema joonistustes ajaloolised teemad, mida on kujutatud suuremeelse ja veidi ka segase kujundusega kujunditena. Tööd ei olnud väga värvikirevad, vaid suhteliselt ühte tooni pliiatsiga tehtud
o Geograafide peamiseks tööriistaks oli kaart e. kindlate reeglite järgi joonistatud pilt, millelt sai näha, kus midagi on, mis mille kõrval paikneb ja kuidas kuhugi liikuda saab o Kaart on piiratud vahend maailma kirjeldamiseks o Kohtade kirjeldamiseks kasutati ka teisi võimalusi: Selgitavad tekstid Joonistused Fotod (hiljem) Retkedelt kaasa toodud taimi või esemeid · Geograafia spetsialiseerumine: o Teabe hulga kasvamisega oli üha raskem kõigega kursis olla o Teadlased hakkasid uurima kindlaid valdkondi ehk spetialiseeruma o Tekkisid iseseisvad loodusteadused Füüsika Keemia
Kunsttööstuskoolis, Kaarli koguduse gümnaasiumis jm. Looming Enamus Kristjan Raua loodud taiestest on pliiatsi- ja söejoonistused, vähem õli- ja temperamaale. Tema joonistuste muinasmaailmas on esmakordselt nähtava kuju saanud kummalised olendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. 19. sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. 1938-1940 joonistas ta üldistusjõulisi, lihtsaid ja kargeid rannakülavaateid. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Tunnustused, mälestuskivid Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. 1940. aasta nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. 4. juunil
13. Mis on peenmaal? a. Väga täpne, pisimaidki üksikasju kujutav maal. 14. Kus seda harrastati? a. Madalmaades 15. Võrdle Itaalia Madalmaade renessanssi. a. Itaalias peamiselt esil kunst ja kirjandus, Madalmaades muusika. b. Madalmaade kunst oli palju vähem antiigist mõjutatud, kui Itaalia, soojem ja kodusem Madalmaades. 16. Nimeta kuulsaim Saksa renessanss kunstnik? Mis on tehnikaid ta viljeles? a. Dürer b. Õlimaalid, joonistused ja akvarellid. c. Tähtsaimaks osaks graafika. d. Viljeles puu- ja vaselõiget e. Iseloomustab detailsus ja peenus.
Kunstnikuks saamine ja olemine Kunstnikuks saadakse, mitte ei õpita. Õpitakse lihtsalt elu jooksul juurde. Mina, kui tavaline lihtinimene ei mõista kunsti, kuid mulle meeldivad maalid ja joonistused. Kui aga ma oleks kunstniku annet, siis see mulle meeldiks, kuna mulle meeldiks oma kätega midagi kaunist joonistada. Kahjuks pole mulle kunstniku annet üldse antud ja hea meelega vaataks ma teiste kunstnikke töid. Mulle meeldivad Konrad Mäe maalid. Juba sellepärast meeldivad, et Konrad on Eestlane. Kuidas Konrad Mägi sai Eestis ja mujal maailmas kuulsaks kunstnikuks? Konrad Mägi sai elementaarset kunsti haridust Tartus, alustades joonistutest. Esimene
· Suri 20.aprill, 1961 Looming · Varasemad tööd umbes 1912. aastast. · Need olid teostatud juugendlikult stiliseerivas laadis · Väga suureks eeskujuks oli talle V. Kandinsky. · Eesti kunstielu orbiiti jõudis ta 1914. aastal. · Kunstniku maalimisstiili ei suutnud keegi täpselt rühmitada. Mõned seostasid seda sõnaga futurism, teised aga hoopis ekspressionismiga. · Joonistused rajanesid must- valge pinna rütmikal kontrastil, sageli nurgeliste kujundite abil. · Tööd tunduvad sageli ornamentaalsete kompositsioonidena. Kompositsioon sinisel Torukübaraga mehefiguur 1915 Taevased ratsanikud Siuru ja Vabbe Siurulased, kelle loomingus oli samuti palju teatraalseid elemente, tegid Vabbest igatahes kiiresti oma kunstniku. Nii valmisidki raamatu- ja kaaneillustratsioonid sellistele teostele
Hinnati maalilist ilu Peamine polnud see, mida kujutati, vaid see,kuidas kujutati. Itaalia Antiigi järgimine uusklassitsism Säilitati võimalus omapärasele loomingule Ideaalide kehastamine Suurbritannia Moodne kunst skulptuur 1930 suur tõus Inglise skulptuurikunstis Kujutati abstraktset elavat loodust. Saksamaa Ekspressionism ( va. "Bauhaus") "Bauhaus" ühiskondlik optimism,utopism Maaliti elu pahupoolest Nurgelised joonistused,rahutu ebaloomulik kloriit Inimfiguurid moonutatud Sünged karikatuursed teosed Pinge ja dramatism Wilhelm Lehmbruck Põlvitav naine Click to edit Master text stylesClick to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level
Louvre on üks maailma suurimaid muuseume. Seal on palju maailma kunsti paremikku kuuluvaid teoseid, neist tuntuim on Leonardo da Vinci Mona Lisa. 2008. aasta seisuga on muuseumi kollektsioon jagatud kaheksasse osakonda, millest igaüht juhib oma kuraator: esiteks Vana-Egiptus, teiseks Lähis-Ida, kolmandaks Vana-Kreeka, etruskid ja Vana-Rooma, neljandaks islami kunst, viiendaks skulptuurid, kuuendaks dekoratiivne kunst, seitsmendaks maalid ning kaheksandaks trükised ja joonistused. Prantslased kavandavad pühade tähistamist põhjalikult ja loominguliselt. Igal linnal ja külal on oma igiomane ja eriline fete, pidustus, mida tähistatakse tavaliselt oma pühaku päeval või viinamarjade korjamise alguspäeval. Uusaasta saabumisel, kui kell lööb kaksteist, on kombeks suudelda. Uue aasta esimesel päeval tuuakse vanematele pereliikmetele kingituseks maiustusi, lilli ja raamatuid. Laste pidu on veebruaris Mardi Gras, vastlapäev, siis
Maalikunst Inglismaal Johann Heinrich Füssli (17411825aastaarvud pole pähe õppimiseks vaid, et sul oleks ülevaade olemas ). Eeskuju võttis ta Michelangelolt (vt. renessanss) Llisas juurde salapärase heletumeduse Peamiselt maalis kummalisi fantaasiaid ("Luupainaja") William Blake (1757 1827) * Võttis oma teoste aineks fantaasiad * Ühendas Piibli ja kaasaja tegelasi * Tema teosed on raskesti mõistetavad * Joonistused on tugevate kontuuridega, * Ta püüdis tõestada, et fantaasia on olulisem kui kogemuslik maailmapilt William Turner (1775 1851) * Tähtsaim inglise romantik ja kõigi aegade suurim meremaalija * Impressionistide eelkäija * Piltidel on tihti uskumatu vihma, lume, udu ja vahutava vee möll, mida valgustavad päike, kuu või vikerkaar Oli marinist (maalis väga palju meremaale) ja kasutas enamasti spaatlit Maalikunst Saksamaal
katsetamine Da Vinci sündis Firenze lähedal Vinci külas ühe notari abieluvälise lapsena Leonardo da Vinci oli vasakukäeline ja kirjutas paremalt vasakule. Leonardo da Vinci õppis Firenze tollase juhtiva maalikunstniku ja skulptori Andrea del Verrocchio käe all. 1516. a kutsus Prantsuse kuningas Francois I kuulsa Leonardo da Vinci oma nõuandjaks kunstiasjus Leonardo kunstiloomingut täiendavad tema arvukad analüütilised joonistused Ta kujutas oma visanditel inimese anatoomiat (anatoomia tundmaõppimiseks lahkas ta üle 30 laiba) Ta joonistas tugevaid hobuseid, tegi maastikuvisandeid udust, vihmast, katastroofinägemusi veekeeristest. Vitruviuse inimene Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
1924. aasta suvel abiellus Elvira Tischleriga ning sai ühe tütre ja kaks poega. Loomingust Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid. Joonistades sai ta kõige kiiremini oma rohkeid ideid paberile panna. Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks. Tema hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. Ajaga muutusid Kristjan Raua pildid lihtsamaks- ta ei joonistanud enam nii palju täpseid pisiasju, kui oma loomingu alguses. Olukordade sügavuse kujutamine oli neist tähtsam. Palju mõjutusi sai kunstnik samal ajal Euroopas valitsenud erinevaist kunstivooludest, kuid sellegipoolest jäi Kristjan Raud kunstnikuna täiesti omanäoliseks. Kokku on tema loomingust alles umbes 900 teost. Varasemad aastast 1885,
Hüvasti kollane kass Mati Unt Mina lugesin teost ,,hüvasti kollane kass", mille autoriks on Mati Unt. Selle teose peategelased on Aarne, kes on kaheksateistkümne aasta noormees, kes läks Tartusse õppima. Maia on tüdruk, kes kolis Tallinnast Tartusse elama, kuna ta isa sai parema töökoha, Aarnde tädi, kelle juurde Aarne elama läheb. Kõrvaltegelased on Aarne sõbrad : Indrek, Ando, Ivo, Harri jne. Eelmisel kooliaastal oli Aarne olnud väga tubli ja tal oli vaid üks aasta koolis vaja veel pingutada. Kooliaasta alguses läks tal hästi ja rõõmsalt. Aarne oli kangekaelne ja laisk, aga samas oli ta üks targemaid õpilasi klassis. Tollest hetkest, kui Aarne kohtus Maiaga ja ta armus temase, hakkasid Aarne hinded alla käima. Aarne uueks ja ainukeseks asjaks, mida ta viitsis teha oli Maia aitamine. Maia oli juba mitu korda varem proovinud enda elu lõpetada. Maia oli väga hea joon...
panna. Mõtte kiireks kinnipüüdmiseks piisas vaid paberist ja pliiatsist. Ja joonistada ta oskas! Pole just palju kunstnikke, kes suudaksid joonistamisest nii palju välja võluda kui tema. Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks. Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg" (Lisa1). Esimesed Kalevipoja-ainelised joonistused valmisid juba 1913-1917. Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi. Tema loodud muinasmaailm on suursugune , ülev ja monumentaalne. Kristjan Raua teostega illustreeriti ,,Kalevipoja" 1935. aasta juubeliväljaanne.
Münchenis sai Kristjan Raua loomingus valdavaks uusromantismist, seal hulgas sümbolismist ja juugendstiilist inspireeritud laad, looduskäsitluses ilmnes panteismi sugemeid. Eriti selgesti avaldub juugendlikkus tema eksliibrisest ja sajangi alguskümne raamatukunstis. Raua kujundatud ja illustreeritud Juhan Liivi "Luuletused" (1910) on tolle aja raamatukunsti silmapaistvaim saavutus. 1913-1917 valmisid Eesti Kunstiseltsi tellimusel esimesed Kalevipoja-ainelised joonistused kavatsetavale "Kalevipoja" iluväljaandele ja 1919 ekspressionistliku kallakuga kolmikmaal "Kalmuneid" (sellega algab senisest jõulisem käsitlus). 1920. aastail ilmusid Raua loomingusse ekspressiivselt käsitletud mure-, valu- ja leinateema, pärast Pariisi-matka muutus ülekaaluks muinasteemaatika Üldis pidulik ülev meeleolu, talupoeglikult arhailine, selge ja monumenteelne käsitluslaad, ilmnev filosoofiline alltekst süvenes järgmisel aastatel.
KOOLIAEG • Õppetöö toimus vene ja saksa keeles. Ka vahetundidel oli Eesti keele rääkimine keelatud. • Fakultatiivainena oli õppekavas ka prantsuse keel. Kooli lõpuks oli Eduardil kolm keelt praktiliselt suus. • Eduard olevat olnud kooli parim õpilane, eriti tugev matemaatikas, ELUKÄIK • Wiiralt paistis teiste hulgast silma kirgliku huviga joonistamise vastu. • Wiiralt fantaseeris, jäädvustas kaasõpilasi, käis loodust joonistamas. Tema varasemad dateeritud joonistused pärinevad 1914. aastast. Need olid värvilise pliiatsi ja akvarelliga tehtud etüüdid seentest, motiivid Varangult. • 1913-1914 tegi Eduard läbi kooli kõik neli astet. Isa lootis vanemast pojast ametipärijat koolitada, kuid temast polnud teiste kamandajat. ELUKÄIK • I maailmasõja puhkedes asus Eduard elama Tallinna. • 1915. a saadeti Eduard masinakirja õppima, et ehk saab temast kantseleiametnik. • 1915. a sügisel saatis Eduard vanematele tutvustava
Nende Vincent van Gogh ,,Päevalilled" m stiilid on väga erinevad. Postimpressionism on Prantsusmaa Paul Gauguin ,,Kollane Kristus" 19. sajandi impressionismile täielik vastandumine. Nad mõjutasid Paul Cezanne ,,Suplevad naised" lõpukümnendid kogu Euroopa hilisemaid kunstistiile. Eeskujuks oli Vincent van Gogh. Joonistused on Henri Matisse ,,Tants" Fovism tinglikud, värvid puhtad ja kõlavad. Värvid on kantud Prantsusmaa, Maurice de ,,Maastik kolme 20. sajandi algus maalile hoogsate, erinevate suurusega laikudena.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
