Ees- ja perekonnanimi: Rühm:MASB-21 Üliõpilaskood: ****77 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F.Sergejev Töö eesmärk ja ülesanded: Koosatada tehnoloogiline protsess detaili tooriku valmistamiseks valamise teel, kasutades käsi- või masinvormimist. 1. Joonestada variandile vastava detaili joonis. 2. Joonestada valandi joonis, millel näidata tinglikult ära töötlusvarud, valukalded ja kärn ( kui see osutub vajalikuks). 3. Joonestada mudeli (masinvormimisel mudelplaadi) joonis. 4. Joonestada koostatud vormi joonis koos vormkasti, kärni (vajaduse korral) ja valu kanalite süsteemi elementidega. 5. Anda vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus kuni valandi kvaliteedi kontrollini. 1. Detaili joonis 2. Valandi joonis 3. Mudeli joonis 4. Vormi joonis 5
anda ülevaade Tartu ja Tallinna elanikkonna hetkeseisust, muutustest viimase 20 aasta jooksul ning statistilise prognoosi abil ka lähitulevikust. Kasutatud andmed pärinevad Eesti Statistikaameti kodulehelt. 1. TARTU JA TALLINNA RAHVASTIKU VANUSELINE VÕRDLUS AASTAL 2010 Tartu elanike arv 2010. aastal oli 103 284, mis moodustab 7,71% kogu Eesti rahvastikust. Tallinna vastavad näitajad on 399340 ja 29,80%. Nende linnade rahvastiku osakaalu terve Eesti suhtes illustreerib järgnev joonis: 4 Joonis 1. Absoluutarvudes on Tallinna näitajad küll märgatavalt suuremad, kuid jaotades elanikud vanuseklassidesse ning kasutades nende suhtelist osakaalu tervest linna elanikkonnast, saame neid siiski omavahel väga edukalt võrrelda. Autor on otsustanud uuringust välja jätta inimesed, kelle vanus on teadmata, kuna nende osakaal moodustab vaid 0,02% Tartu ning 0,01% kogu Tallinna elanikkonnast, mistõttu võib seda lugeda
Seejärel tuleb kannatanu suu puhastada, pea painutada maksimaalselt kuklasse. Hügieeniline on asetada kannatanu suule suumask. Esmaabiandja avab kannatanu suu, samaaegselt kinni pigistades tema nina. Pärast sügavat sissehingamist puhub abiandja õhu kannatanu hingamisteedesse. Seejuures peab kannatanu rindkere tõusma sissehingamine; õhu sissepuhumise lakkamisel peab rinnakorv langema väljahingamine; esmaabiandja hingab samal ajal sügavalt sisse. Joonis nr.1 joonis nr.1 SÜDAMEMASSAAZH Kui koos hingamise seiskumisega on lakanud ka südametegevus (pulssi ei ole, pupillid on ahenenud, südamelööke ei ole), tuleb kannatanule teha nii südamemassaazhi, kui ka kunstlikku hingamist vahekorras 2 puhumist × 15 surumist. Käed asetada rinnaku alumisele kolmandikule, vajutades rinnakule küünarliigesest sirgete kätega 80- 120 korda minutis. Joonis nr.2
või ultravioletse valgusdioodi kasutamist, kombinatsioonis kollase luminofoorkattega. 6 Valgusdioodi genereeritud sinise või ultravioletse kiirguse footonid kas läbivad luminofoorkihi ilma muutusteta või muutuvad selles kollast värvi footoniteks. Joonis 5. Valge valguse saamine Joonis 6. Valge valguse loomine Sinist ja kollast värvi footonite kombinatsioon loob valge valguse (joonis 5, 6). 3.2 RGB meetod RGB meetod annab võimaluse luua täpse varjundiga valge valgus, millel on omadus rõhutada valgustatavaid värvusi. RGB meetodi kasutamisel saadakse valge valgus punase, rohelise ja sinise valgusdioodi kiirguse liitmisel. Valge värvuse loomiseks vajab RGB aga oluliselt keerulisemat seadet, kuna ühes allikas tuleb kasutada kolme valgusdioodi. Seejuures annab
Albert Ehitaja HOONE PROJEKTJOONISTE KOOSTAMINE Harjutusülesanded Õppeaines: Hoone osad Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-11/21 Juhendaja: Juhan Tarkpea Tallinn 2014 SISUKORD Lähteülesanne 1. Konstruktiivne skeem.....M1:200................. joonis 1/7 2. Seinte konstruktiivsed lahendused ja silluste tabel................................................ joonis 2/7 3. Vundamendi fragment teljel "A"................... joonis 3/7 M 1:100, M1:25 4. Vahelaepaneelide paiknemise skeem ....... joonis 4/7 5. Põhiplaan.................................................... joonis 5/7 6. Hoone lõige................................................. joonis 6/7 7. Hoone vaated ...................................... joonis 7/7 Hoone konstruktiivne skeem M 1:200 Seinte konstruktsioonide valik ja silluste tabeli koostamine Joonise formaat A-3 Vundamnedi plaan
Loe lähemalt Creative Commonsi Eesti ametlikult kodulehelt http://www.creativecommons.ee/. Üldiselt keevitamisest Keevisliide on kahest või enamast detailist koosnev keevitamise abil koostatud liide. Keevitamisel toimub sulatatud lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus e. keevisliide. Enamkasutatavad keevitusviisid on: 1. Elektroodkeevitus e. käsikaarkeevitus Joonis 1. Elektroodkeevitus MMA manual metallic arc. Euronormidele vastav tunnusnumber on 111. Elektroodkeevituses kasutatakse lisamaterjalina elektroode, millel on peal elektroodikate (vt joonis 1). Elektroodide suurus määratakse elektroodi läbimõõdu ja pikkuse järgi, näit märge 2,5-300 tähendab, et elektroodi läbimõõt on 2,5mm ja pikkus 300mm. Elektroodikate võib olla happeline (A), aluseline (B), tsellulooskate (C) või rutiilkate (R)
aasta võõrandamist oli Ludwig von Knorring. 3 Joonis 2. Uugla mõisa peahoone varemed. Mõisahoone esist piklikku ovaalset väljakut ääristasid peahoonega sümmeetriliselt paiknenud kõrvalhooned. Kaasajal on need hävinud, varemeis või tundmatuseni ümber ehitatud. Park on risustunud, algne suurejooneline ovaalne auring on vaevalt äratuntav, kuna on tugevalt kinnikasvanud. Joonis 3. Vestibüüli sisevaade 4 Uugla küla geoloogiline ehitus ja pinnavormid Uugla küla paikneb Lääne-Eesti madalikul valdavalt 20 m kõrgusel merepinnast. Pinnavormidest peamised on moreen- ja sootasandikud. Uugla küla aluspõhja moodustavad ülemordoviitsiumi ladestiku kivimid, pinnakatteks on moreen ja limneamere setted. 5 Uugla küla Läänemaal. Ortofoto Joonis 4
........................................................................ 9 Joonis 5. Vikerkaarevärvid tritanoopiaga...............................................................................9 VÄRVIPIMEDUS Värvipimedus ehk daltonism on osaline või täielik võimetus eristada värvuseid. Ilma värvitaju häireta ehk normaalnägemisega inimene on suuteline nägema kolme põhivärvust: punast, rohelist ja sinist ning nende segunemisel tekkivaid värvusi (vt lisa 1 joonis 1). Kepikesed ehk kepprakud silma võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud, mis toimivad nõrga valgustatuse korral (suur valgustundlikkus), nad ei erista hästi värve. Kolvikesed ehk koonusrakud silma võrkkestas paiknevad valgustundlikud rakud, mis on seotud värvuste nägemisega ja ruumilise lahutusvõimega toimivad hea valgustatuse korral (väike valgustundlikkus). Värvipimedus ongi seotud kolvikeste häirega tajuda erinevate lainepikkustega valgust. AJALUGU
................................................................................................9 1 SISSEJUHATUS Frank Sinatra sünninimega Francis Albert Sinatra oli väga tuntud USA laulja kui ka näitleja. Sinatra tegevusaastad oli väga pikad. Frank võttis elult kõik, mida võtta andis. Temast peaks kindlasti rohkem teadma ja just sellepärast otsustasingi tema elukäigust rohkem uurida. Joonis 1 Frank Sinatra 2 1. FRANCIS ALBERT SINATRA Franks Sinatra sündis 12. detsembril 1915. aastal Hobokenis, New Jersey osariigis. Ta elas kuni 14. maini 1998. aastani olles siis juba 82 aastane. Franks Sinatra suri südameinfarkit tagajärjel, räägitakse, et tal tekkis infarkt sellepärast, et ta suitsetas. Frank Sinatra oli Sitsiilia immigrant. Tema oli ainuke laps oma peres.
Redoksreaktsioonid Õppevara 8 klassile Keemia 8 klass Redoksreaktsioonid Mati unustas banaani mõneks päevaks laua peale seisma. Ükskord kui talle see meelde tuli, oli avastus suur- banaani koor oli kollase asemel pruunikaks muutunud. Matil tekkis küsimus: Miks? Mis toimub? Joonis 1.Banaani tumenemine õhu käes on redoksreaktsioon Redoksreaktsioonidega puutume kokku igal sammul: elusorganismide hingamine kütuse põlemine automootoris metalli tootmine maagist raua roostetamine Fotosüntees kõdunemine mobiiltelefoni akus toimuvad protsessid haavade puhastamine vesinikperoksiidiga värskete puuviljade tumenemine õhu käes(joonis 1) Mõisted Redoksreaktsioon- protsess, kus elementide oksüdatsiooniastmed muutuvad
Joonis 1 Joonia stiil kõrgem.(1) Tuntumad templid on Kreeka emamaal Olümp ias asunud Zeusi ning Parthenoni tempel ja Väike- Joonis 2 Korintose stiil Joonis 3 Dooria stiil Aasias Efesoses asun ud Artemise tempel. Joonis 4 Zeusi tempel Ateenas Joonis 5 Artemise tempel Arhitektuuriliselt kõige silmapaistva - maks loetakse Ateena akropoli, kuhu
isegi kohustuslikku kirjandusse kuuluvate raamatute läbilugemist ennastületavaks teoks. Umbes pooled tüdrukutest ja poistest loevad ka koolivälisel ajal. Antud hulk on ümpris väikene, kui tõestab seda, et paljudele õpilastele ei paku kooliväline lugemine huvi. Tihti loetakse kooliväliselt vaid ajakirju, kuid küsitlusest selgus, et kõige tihedamini loetaksilukirjandust. Au sees on õudusjutud ning seiklusromaanid (vt. Joonis.1 ja Joonis 2). Ka kohustuslikku kirjandust loetakse vähe (vt. Joonis 3 ja Joonis 4). Allolevatelt graafikutelt võib näha, et märkimisväärne osa õpilastest ei loe alati raamatut läbi vaid teeb arvestusliku töö mingi abivahendi abil. Tihti piisab nendele õpilastele klassikaaslase seletusest või konspektist, et töö sooritada (vt Joonis 5 ja Joonis 6). Joonis 1. Joonis 2. Joonis 3
.........................11 Joonis 5. Vikerkaarevärvid tritanoopiaga............................................................................11 2 VÄRVIPIMEDUS Värvipimedus ehk daltonism on osaline või täielik võimetus eristada värvuseid. Ilma värvitaju häireta ehk normaalnägemisega inimene on suuteline nägema kolme põhivärvust: punast, rohelist ja sinist ning nende segunemisel tekkivaid värvusi (vt lisa 1 joonis 1). Silmamuna taga paikneb silma võrkkest, kus on kahte liiki rakke, mis osalevad nägemisprotsessis. Need on kolvikesed ja kepikesed. Kolvikesed on tundlikud teated lainepikkustega valguse ehk erinevate värvide suhtes. (Color Vision ... 2013). Kepikesed ehk kepprakud silma võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud, mis toimivad nõrga valgustatuse korral (suur valgustundlikkus), nad ei erista hästi värve. (Kepikesed ... 2009)
VILJATUS Ester Oks 9.a klass Tallinna Reaalkool 2010 VILJATUSEKS NIMETATAKSE OLUKORDA, KUS MEES JA NAINE SOOVIVAD LAST SAADA, KUID NAINE EI OLE RASESTUNUD ÜHE AASTA JOOKSUL. Joonis1- VILJATUS VÕIB OLLA: · Relatiivne- viljatuse ravitav vorm · Absoluutne- steriilsuse ravimatu vorm Joonis 2 Primaarne- varasemad rasedused puuduvad Sekundaarne- viljatus on tekkinud varasema raseduse järel Joonis 3 2008 Ø VILJATUS PUUDUTAB IGA VIIENDAT KOOSELAVAT PAARI Selle põhjused on: 40% naistepoolsed ja 40% meestepoolsed 10% mõlemapoolsed 10% pole teada Joonis 3 Vijatuse sümptomid ja põhjused: Võimetus soovi korral rasestuda Menstruaaltsükli häired Kriptorhism Trauma/ põletik Erektsiooni ja
20.04.12 Algandmed Ühtlase ristlõikega ühtlaselt kõver varras ehk konks on kinnitatud korpuse lae külge ning koormatud vertikaalse koormusega F. Konks on valmistatud terasest S235 DIN EN 10025-2, mille voolepiiri väärtus on Re = 235 MPa. Arvutada konksule suurim lubatav koormuse F väärtus, kui nõutav varutegur on väärtusega [S] = 2. Konksu sisepinna mõttelise ringjoone läbimõõt on D D = 200 mm, h = 120 mm 1 Konksu joonis sobivas mõõtkavas Joonis Konksu ristlõige Rislõike kese asub 40 mm kaugusel kolmurga alusest, kuna tegemist on võrdhaarse kolmnurgaga. Kolmnurga aluse pikkus: Joonis Konksu joonis mõõtkavas 2 Konksu ristlõike parameetrid: pindala A, pinnakeskme asukoht c, nulljoone asukoht e (täpse valemiga), inertsimoment paindele vastava kesk- peatelje suhtes l. Ristlõike pindala A: Pinnakeskme asukoht c joonisel 3: Joonis Pinnakeskme asukoht c
2. Automaatkäigukasti hüdraulika ( 2.1 Rõhuregulaator Rõhuregulaator koosneb klapist, reguleeritavast vedrust ja ühenduskanalitest. Klapi liigutamisega muudetakse õli pealevoolukanali läbilaskevõimet, millest omakorda sõltub rõhk väljuvas kanalis. Rõhku saab muuta vedru all oleva reguleerkruviga. Rõhuregulaatoreid kasutatakse näiteks pumbast hüdrotrafosse suunduvas kanalis (u. 6 bar) ja juhtrõhu reguleerimiseks (u. 3 bar). Joonis 1. Rõhk OK Joonis 2. Rõhk liiga suur Joonis 3. Rõhk liiga suur 2.2 Erinevusrõhuõhuregulaator Erinevusrõhu regulaatorid hoiavad siseneva ja väljuva rõhu vahe muutumatuna (n. 1 bar). Ehituselt ja tööpõhimõttelt sarnaneb ta rõhuregulaatoriga. Põhierinevus on klapi juhtimises. Klapi ühele poolele mõjub regulaatorisse sisenev rõhk ja teisele poolele väljuv rõhk koos vedruga.
analoogliides. Laboratoorse töö tegi: Regina Feldman Töö tegemise aeg: 10. september 2013 Töö eesmärk Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime ("toru hargil" ja "toru võetud"), vastavaid (telefoni)terminali seisundeid (rahu- ja hõiveseisund) ning neile vastavaid signaale telefoniliinil. Osa 1 voltmeetriga Analoogliidese parameetrite mõõtmine Etteantud takisti väärtusega 100 oomi on ühendatud vastavalt mõõteskeemile joonis 1. Mõõtsime alalispinge terminalseadme rahuseisundis (telefonil toru hargil) ning terminalseadme hõiveseisundis (telefonil toru võetud) punktides 1, 2 ja 3. Joonis 1. Mõõteskeem analoogliidese parameetrite mõõtmiseks Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 55,2 55,2 0,0 Hõiveseisund 12,0 7,0 5,0 Kontrollime vastavust U1=U2+U3 ja näeme, et mõõtmistel on samad tulemused mis arvutatutel. 55,2 V = 55,2 V + 0,0 V 12.0 V = 7,0 V + 5,0 V
muutunud aeglaseks, tulnud reageeringud olid üldiselt sarnased. Keskmine vastaja ootaks kassajärjekorras rahulikult edasi (Joonis 1) ning suudaks arvutit kasutada ka ilma midagi ütlemata, kuigi ollakse kuri. Samas olid vastused aeglase arvuti kohta varieeruvamad ning tegelikkuses suurem osa ehk 11 õpilast 16-nest paluksid oma õel või vennal mängud ära kustutada. Nii tuleb välja, et õpilased on arvuti keskkonnas siiski kärsitumad (Joonis 2). Joonis 1. Tüdrukute ja poiste reageerimise jaotuvus antud olukorras. 4 Joonis 2. Tüdrukute ja poiste reageerimise jaotuvus antud olukorras. 1.2. Vargus ja piraatlus Situatsioonides, milles nähakse pealt vargust või saadaks sõbralt plaadi piraatkoopa, tekib drastiline vastuste erinevus. Kui vargust pealt näinutest helistaks 11 politseisse (Joonis 3), siis
Anatoomia - siseelundid 70. Nimeta seedekanali osad. Suuõõs neel söögitoru magu peensool (kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool) jämesool (umbsool, käärsool (ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool, sigmakäärsool) ja pärasool) ( pärak) · Joonis lk 106 + tv joonis 12. 71. Seedekanali seina ehitus: nimeta 3 kesta, nende iseloomustus. Seedekanali sein koosneb kolmest kestast: · Sisemine limaskest (tunica mucosa), koos selle aluskihi submukooskihiga. Sisaldab rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Limaskesta aluskiht koosneb kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Ta võimaldab limaskestal lihaskesta suhtes liikuda ja moodustab limaskesta kurde.
Valandite pinnakaredus ja täpsus Materjalide vajadus vormide valmistamiseks ja metalli sulatamiseks Tööjõu kvalifikatoon Töötingimused ja keskkonnaohtlikkus 4. Alternatiivne protsess tooriku saamiseks. · Valuprotsessid (kokillvalu, koorikvalu, valu väljasulatatavate mudelitega, tsentrifugaalvalu). 1. Detaili joonis Joonis 1 Detaili joonis 2. Valandi asend vormis ja mudeli ning vormi lahutuspinnad. Valandi tehnoloogiline joonis (2.1) ja mudeli joonis (2.2) ning kärnkast (2.3). Valandi asetasin vormi horisontaalses asendis. Vormimiskalded lisasin mudeli lahutuspinnaga risti olevatele valandi seintele, mis aitavad vormi valmistamisel vigade tegemist paremini vältida. Lahutuspinna asetasin nii, et hiljem oleks mudeli mõlemat poolt vormisegust võimalikult lihtne kätte saada
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektrotehnika instituut ATR40LT 2012. AASTA SAARE- JA HIIUMAA PIIRKONNA ELEKTRIKATKESTUSTE ANALÜÜS Bakalaureusetöö Instituudi direktor ....................... prof. Juhendaja ....................... dots. Lõpetaja ....................... Tallinn 2013 AUTORIDEKLARATSIOON Kinnitan, et käesolev lõputöö on minu iseseisva töö tulemus. Kõik selle koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Varem ei ole selle alusel kutse- ega teaduskraadi ega inseneridiplomit taotletud. Töö on koostatud litsentseeritud tarkvara abil. Tallinn, 03.06.2013 ............................
Vist lihtsaim sõlm, mida üldse on võimalik teha (joonis 1). Sõlme moodustamiseks on alati vaja vaba köieotsa. Sõlmest on kasu nii stopperina köie vabal otsal (vähemalt 1,5 m vabast otsast) kui ka käepidemena. Lihtsõlme kasutavad arboristid alati ka kambiumikaitse puult eemaldamisel. Teised käsitletavad stoppersõlmed on mõõtmetelt nii suured, et nad kambiumikaitse suuremast rõngast hästi läbi ei mahu. Samuti kasutatakse lihtsõlme ka Joonis 1. Lihtsõlm Joonis 2. Libilihtsõlm mõnede teiste sõlmede lõpetamisel. Seotud ja koormuse all olnud lihtsõlme on sageli raske lahti harutada, seda eriti dünaamilisest köiest. Sõlme miinuseks on ka see, et jäigemat köit ronimisel kasutades hargneb sõlm köie liikudes tavaliselt lahti ja ei täida enam oma ülesannet. Lihtsõlme üks variatsioon on joonisel 2 näidatud libilihtsõlm (Simple Noose). Sõlme kasutame rigimisel. Seotuna püüdmisköie otsa, veidi kaugemale kui meeter, on sõlm
lümfisooned. 90. Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid) Kops jaguneb lõhede varal sagarateks: Parem kops: 3 sagarat-10segmenti-sagarikud-alveoolid Vasak kops: 2 sagarat-9 segmenti-sagarikud-alveoolid 91. Bronhiaalpuu ehitus: (Joonis 12) Peabronh jaguneb: Parem Vasak 3 sagarabronhi 2 sagarabronhi Sagarikubronhid Sagarikubronhid Bronhioolid Bronhioolid 92. Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs) Joonis 14,91 Rinnakelme on sile niiske serooskelme(õhuke kattev rakukiht), mis vooderdab rinnaõõnt; kopsupleura ümbritseb kopse. Kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks, mille vahele jääb pleuraõõs- vedelikuga täidetud, vähendab omavahelist hõõrdumist. 93. Keskseisandi mõiste, selles paiknevad elundid. Rindkereõõnes kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak ning ülalt ulatub kuni kaelani
90. Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid) Kops jaguneb lõhede varal sagarateks: Parem kops: 3 sagarat-10segmenti-sagarikud-alveoolid Vasak kops: 2 sagarat-9 segmenti-sagarikud-alveoolid 91. Bronhiaalpuu ehitus: (Joonis 12) Peabronh jaguneb: Parem Vasak 3 sagarabronhi 2 sagarabronhi Sagarikubronhid Sagarikubronhid Bronhioolid Bronhioolid 92. Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs) Joonis 14,91 Rinnakelme on sile niiske serooskelme(õhuke kattev rakukiht), mis vooderdab rinnaõõnt; kopsupleura ümbritseb kopse. Kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks, mille vahele jääb pleuraõõs-vedelikuga täidetud, vähendab omavahelist hõõrdumist. 93. Keskseisandi mõiste, selles paiknevad elundid. Rindkereõõnes kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak ning ülalt ulatub kuni kaelani. Keskseinandis
Getter Kala Haudehitised · surnutest peeti väga lugu · taheti tagada hea hauatagune elu · sarkofaag · urnid siskonnaga · hauakambrid väga külluslikult sisustatud seinamaalingud kaitsvad skulptuurid Mastabad · mõeldud ülikute matmiseks · maa-alused hauakambrid, kohal kastitaoline kiviehitis · oli vaja vaaraodele uhkemaid - tekkisid astimikpüramiidid nt Dzoseri astmikpüramiid Joonis 1. Mastaba läbilõige Tõelised püramiidid · kaetud lihvitud kiviplaatidega · palju käike · sissepääsud olid peidetud · kulus tohutult tööjõudu · asusid kõrbetes üleujutuste piiri ääres Joonis 2. Püramiidi läbilõige Giza väli · Püramiidid Cheopsi (140 m), Chefreni (paar m madalam), Mykerinose (70 m) · Sfinks lõvi kehaga arvatavasti vaarao Chefreni näoga ligikaudu 80 m Joonis 3. Sfinks
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Tartu Kesklinna osa maakasutusest ja ruumilisest struktuurist Ruumiline planeerimine I osa ülesanne nr 3 Tartu 2013 Sissejuhatus Töö eesmärk on piiritleda oma kodukoha piirid ning kirjeldada selle maakasutust, ruumilis-strukuturaalset olemust kaasajal ning kujunemist viimase kuni 200 aasta jooksul. Samuti kirjeldada ka võimalike tulevikuvisioone. Minu kodukoht on üks osa Tartu Kesklinnast (Joon. 1). Piiritlesin oma kodukoha tunnetuslikult, määrates piiride sisse kohad, kus käin igapäevaselt või kus mulle meeldib käia. Osa minu kodukohast jääb ka Kesklinna piiridest välja, Ülejõele. Joonis 1. Tartu linnaosade piirid. Kesklinna linnaosa sees on minu kodukoha piirid 1. Kodukoha piirid Piiride sisse jääb osa Tartu vanalinnast kui ka uuemast keskusest Tasku ja Kaubamajaga. Seal on kohad m...
Egiptlased olid sÜgavalt usust mõjutatud ja kunst ning arhitektuur oli tugevalt põimunud jumalate austamisega. Usuti elu jätkumist peale surma. Haridust said vaid poisid. Naistest peeti lugu kui emast. Riietus peegeldas Ühiskonna hierarhiat, see pÜsis muutumatuna aastatuhandeid. Oluline leiutis oli peegel, seda ei valmistatud mitte klaasist vaid metallist. Sfinks.Joonis 1. Anubis. Joonis 2. 2. Elamu ja lossiarhitektuur ei olnud niivõrd oluline. Olulised olid hauaehitised, sest usuti et inimese vaimne teisik elab peale surma edasi ning hingel on vaja kohta kuhu minna . sellepärast ka palsameeriti et keha säiliks kuna kui see kõduneb siis ka hing kaob. Palsameeriti ehktehti muumiateks enamasti vaaraosid ja Ülikuid. Hauakambrite arengul oli mittu etappi, esimene oli mastaba, teine oli astmikpüramiid ja kolmas püramiid
haridusindeksi näitaja alusel. Venemaa Venemaa näitajad on madalamad kui Luxembourgi ja Eesti omad. Eriti madalad on näitajad SKT-l, IAI-l ja SKT/in l Mis hämmastas? Mind hämmastas, et Eestis on haridus väga heal tasemele. Eesti on väga kõvat tööd teinud, et alates aastast 1995 kõikides valdkondades väga kõva tõusu on tehtud ja nüüd, et Eesti majandus taastub paremini kui paljudes teistes riikides. Kasutatud kirjandus 1. Joonis 1, 3, 4. http://hdr.undp.org/en/statistics/ 2. Joonis 2. http://www.xist.org/ 3. Joonis 5. http://www.sacmeq.org/statplanet/
Must mamba (Dendroaspis polylepis) Ingrid mölder 7.a Klassifikatsioon Loomad Keelikloomad Roomajad Soomuselised Mürknastikalised Mambad Must mamba Joonis 3 Välimus Madu Iseloomuliku musta suusisemusega, mille järgi on must mamba oma nime saanud Hallika kehaga Umbes 2,5 meetrit pikk joonis 1 Toitumine Must mamba sööb peamiselt: Närilisi Väikeseid linde Must mamba on surmavalt mürgine. Joonis 2 Jahib, salvates saaki ühe korra ja oodates, kuni mürk teeb oma töö. Jahib vahel puude otsas. Elukoht Mustad mambad elavad Kesk-Aafrikas. Nad elavad savannides. Mustad mambad vajavad soojust. Joonis 4 Mürk ja kiirus Musta mambat peetakse üheks maaima mürgiseimaks maoks.
http://www.abiks.pri.ee METALLID, POOLJUHID, DIELEKTRIKUD Kristallides muunduvad aatomite/ioonide väliselektronide energiatasemed mitme eV laiusteks energiatsoonideks. Energitasemete teisenemine energiavööndeiks tsoonideks aatomite liitumisel kristalliks ( joonis P aatomi põhitase, Epõhitasemele järgnev ergastustase, Ekeelutsoon) Kuna metallides on kõrgeim hõivatud energiatsoon ainult osaliselt elektronidega asustatud, on nad head elektrijuhid: elektronid saavad tsooni hõivamata ossa tõustes ammutada elektriväljalt energiat ja liikuda. ( joonis Energiatsoonid metallides, pooljuhtides ja dielektrikutes) Tavatemperatuuridel ergastab soojusliikumine pooljuhtides elektrone üle kitsa (1eV) keelutsooni
N 2,4 0,3 68 52 13 12 4,8 3,2 6,8 8,3 D -1,1 -3,4 56 46 13 12 4,7 3,2 6,6 8,4 Aasta 6,1 5,7 625 634 114 119 4,3 2,8 4,7 6,9 Allikas : EMHI 4. Õhutemperatuuride iseloomustus Koosta mõlema ilmajaama andmete alusel joondiagramm. Joonis 1. Keskmine õhutemperatuur C 1971-2000 kuude lõikes Joonis 1. Võru ja Virtsu kuude keskmine temperatuur °C Võrus läheb kiiremini soojaks ja külmaks, sest seal on mandriline kliima ning seal on kevad ja sügis lühemad. Võrus on aasta keskmine temperatuur madalam, sest seal on külmem talv kui Virtsus, sest kui meri ei ole jäätunud soojendab see õhku.
Võrumaa kindad on lihtsad ja tagasihoidlikud. Kinnastel on tavaliselt kasutatud ühte mustrit kogu kinda ulatuses, vahel kooti pöial teise mustriga. Ülekaalukaks on geomeetriline ornament. Paljud mustrid on levinud üle Eesti ja nimetused tulenevad suuremalt jaolt maarahva igapäevasest ümbruskonnast. Kirjade nimetuste erinevused on tingitud kohalikest murretest. Lihtsamatest märkidest on levinud täpp (joonis 1), milledest koostati lihtsamaid kirju, neid kasutati ka keerukamates kirjades ( joonis 2 ja 3). Täpist tuletatud on väga levinud tähekiri (joonis 4). Kõige sagedamini esineb harilikku lihtvõrku (joonis 5), kuid ka kahekordset lihtvõrku (joonis 6). Võrgukiradest on edasi arenenud võrekirjad, millel on silmatorkavad sõlmekohad (joonis 7 ja 8). Palju on kasutatud ka ruudulist kirja (joonis 9, 10 ja 11), rööpkülikusarnaseid kujundeid (joonis 12), ristmotiive (joonis 13). Üht kirja võis varieerida, kasutades erinevaid värve või kududes kirja peenemalt ja jämedamalt
Füüsika eksami küsimused ja vastused! Füüikalised suurused ja nende etalonid: Klassikaline mehaanika 2) Kulgliikumise kinemaatika põhimõisteid o Ainepunkt (punktmass)keha,mille kuju ja mõõtmetega või antud ülesandes arvestamata jätta o Taustsüsteem (+ joonis) on kehade süsteem,mille suhtes antud liikumist vaadeldakse o Kohavektor (+ joonis)kohavektor määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistikus o Nihkevektor (+ joonis) kohavektori juurdekasv vaadeldava ajavahemiku jooksul o Liikumisseadus (+ valem)Kui punkt liigub ruumis,siis tema koordinaadid muutuvad ajas o Kiirus ja kiirendus(+ valemid)kiirus on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab punktmassi asukoha muutumist ajavahemikus, Kiirendus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui kiiresti keha kiirus muutub. Kui keha kiirus temale mõjuva jõu tõttu suureneb, loetakse kiirendus...
Mingil põhjusel kiirenes elu areng ja organismide mitmekesisus suurenes geoloogiliselt lühikese aja jooksul kiiresti. Ilmusid erinevad veeselgrootud molluskid, trilobiidid, arheotsüaadid (surid välja Kambriumi keskel), puuduluksed käsijalgsed (brahhiopoodid), käsnad, meduusid, ussid ja paljud problemaatilise kuuluvusega organismid (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kambrium.html). Joonis 3. Kambriumi ajastu elusorganismid Eestisse jättis kambriumi ajastu maha 100-240 m paksused liivakivide, aleuroliitide ja savide kihid, mis osaliselt paljanduvad Põhja-Eesti paekaldas ja jaotatakse siin Lontova, Lükati ja Tiskre kihistuks. Need liivad ja savid settisid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines IDU5360 “Kontseptuaalne süsteemianalüüs” Fototellimus Tallinn 2013 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev ainetöö on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem üheski aines esitatud. ............................. ………………………….. (kuupäev) (töö esitaja allkiri) 2 Sisukord 1. Iteratsioon I.............................................................................................................................6 1.1 Visioon...............................................................................................................................
koordinaatide süsteem ja kaardilehtede nomenklatuur, mille aluseks kuuekraadilised pikkuskraaditsoonid ja kaheksakraadilised • laiuskraadi vööndid • Tsoone loendatakse ööpäevarajast alates ida suunas 1-60, laiusvööndeid alates 80o ll kuni 80o pl tähestikuga C-X • Koordinaatide alguspunkt asub iga tsooni jaoks eraldi ekvaatori ja telgmeridiaani ristumisest 500 km läänes ja 10 000 km lõunas [1] Joonis 8. UTM Mercatori põikprojektsioon • Gaussi-Krügeri projektsioon ehk ortomorfne silindriline põikprojektsioon • Iseloomustab sirgjooneline ekvaator ja sellega ristuv ainuke sirgjooneline meridiaan (telgmeridiaan) • Ülejäänud paralleelid ja meridiaanid on kõverjooned • Meridiaanid ja paralleelid ristuvad alati • Projektsioon võib olla puuteprojektsioon, mille puhul
Peloponnesose poolsaar, mis asub riigi lõunapoolses osas, on Kreeka keskosaga ühendatud 42 km pikkuse Korinthose (Isthmose) maakitsuse kaudu. Peloponnesost võib tehniliselt nimetada ka saareks, kuna Korinthose maakitsust läbib 6,3 pikkune Korinthose kanal, mis rajati 1881- 1893. Kreeka hõlmab kahte suurt saarterühma. Läänes kuulub Joonia mere saarte hulka Corfu, Cephalonia ja Lefkas. Idas ja lõunas kuulub Joonis 1: Kreeka asukoht Euroopas Egeuse saarte hulka Euboia, Samos, Chios, Lesbos ja Kreeta. Tervelt 1/5 Kreeka pindalast moodustavad saared, mida on kokku ligikaudu 1400. 227 nendest saartest on asustatud. Rannajoon on Kreekal 13 676 km pikkune, mis teeb sellest maailmas 11. kõige pikema rannajoonega riigi. 80% Kreeka territooriumist on mägine ning riik on üks mägisemaid Euroopas. Pinduse
Kontrolltöö Nr 4 - B Variant Nr 1 1. Maakera kuju ja mõõtmed; Maakera põhipunktid ja ringid. 2. Laev sõitis punktist A( 1 = 28 * 15,7 N ; 1 = 152 * 34,3W ) punkti B( 2 = 34 * 06`,2 N ; 2 = 125 *14`,1W ) Leida LV ja PV; teha joonis. 3. Dk = 37 miili; e = 2,9 meetrit. Leida nähtavuskaugus? 4. Slg = 21,04 miili; lg = -3% ; LNV = ?; Klg = ?. 5. SWtS; SE; ja WSW; Arvutada toodud rumbid kraadideks täisring ja veerandring süsteemis. 6. TK = 300*; TP = 231*; d = 7,2E; =1,5W Leida: MK; KN; KP; MP; KK. Teha joonis? Kuupäev Lahendas Kontrolltöö Nr 4 - B Variant Nr 2 1. Näiva horisondi kaugus; Eseme nähtavuskaugus? 2
1.Kersalu küla kujunemine 1.1 Kersalu küla Küla tekkelugu pole kindlalt kusagil kirjas kuid arvatakse, et esimesed elanikud olid kalurid, kes kasutasid Vanaranna sadamaks kutsutud randumispaika kalapaatide vettelaskmiseks. Kersalu on väike mereäärne küla Lääne-Harjumaal , Keila vallas , pindalaga 3,1 km ning ümbermõõduga 9,7 km (vt joonis 1). Küla jääb Paldiski linna ja Keila vahele. Vanu elupaiku pole teada, kuid sadama ja lähikonna arheoloogilised leiud pärinevad Põhjasõja aegadest ja arvatakse, et sadam on olnud seal vähemalt 300 aastat. Elanikke on olnud alla paarisaja ja viimasel sajandil on olnud alles talusid-maju juurde tekkinud. 2000. aastal elas külas 20 inimest, 2011 aasta rahvaloenduse andmetel aga 73. Külal pole oma surnuaeda aga läheduses Põllkülas on nii aadlike surnuaed kümnekonna
2. Käesolevas uuringus selgus, et Tallinnas elavate naiste ökoloogilise jalajälje suurus on 3,23 gha/aastas in, meestel 4,12 (joonis 1). Seega selgus meie küsitluse tulemusena, et naiste jalajälg on meeste omast pisut väiksem, moodustades meeste omast 78%. Nii Tallinna naiste kui meeste keskkonnamõju ületab Maa kandevõimet, mis kirjanduse andmetel on 1,8 gha/in a Joonis 1. Tallinna naiste ja meeste ökoloogilise jalajälje võrdlus 5 Mehed 4 Naised gha/in a 3 2 1 0
Lapimaa Joonis 1: Lapimaa asukoht Lapimaa on saamide asuala praeguses Põhja-Norras, Põhja-Rootsis, Põhja- Soomes ja Koola poolsaarel. Lapimaa pindala on üle 200000 km₂. Lapimaa pinnamood on väga mägine. Joonis 2 : Lapimaa pinnamood Lapimaa asub parasvöötmesja lähis arktilises. Suurvesi on kevadel kui lumi sulab ja madalvesi talvel. Lapimaal on levinud loomaliikideks põhjapõdrad, ahmid, hundid. Lindudest leidub Lapimaal lumepüüd, haned, pardid, sõtkad. Joonis 3: Sõtkas Lapimaal kasvab palju samblaid ja samblikke,vareskold, karukold ja kattekold ja kuusk ja mänd, pohlad, jõhvikad, murakad, mustikad. Joonis 4: Kuusk Lapimaa on hõredalt asustatud. Põhilised tegevusalad on turism ja põhjapõdra kasvatus. Lapimaal on sügisel ruska mis on kaks nädalat millal loodus on oranž ja punane. Joonis 5: Ruska Joonis 6: Saamilipp Kasutatud kirjandus: http://4.bp.blogspot.com/- SitVdqWxWRE/TpwAK8HPm...
ELEKTRIVÕRGUD Laboratoorne töö nr 2 Reaktiivvõimsuse kompenseerimine Juhendaja Üliõpilased Tallinn 2 Töö eesmärk Uurida reaktiivvõimsuste kompenseerimist lihtsas võrgus. Töö käik Joonis 1. Lähteskeem Joonis 2. Aseskeem Joonis 3. Mudelskeem 3 Liini parameetrid Liini pikkus l = 100 km 1 km aktiivtakistus r = 0,31 Ω/km 1 km reaktiivtakistus x = 0,41 Ω/km 1 km mahtuvuslik reaktiivjuhtivus b = 2,8 * 10-6 S/km Mõõtetulemused Tabel 1. Mõõtetulemused 4 Graafikud Liini pinge sõltuvus kompensaatori reaktiivvõimsusest 115 110 105 ...
ELEKTRIVÕRGUD Laboratoorne töö nr 1 Elektriliini püsiseisundi arvutamine Juhendaja Üliõpilased Tallinn 2014 2 Töö eesmärk Lihtsa elektrivõrgu püsiseisundi arvutamine vahelduvvoolumudelil. Töö käik Joonis 1. Lähteskeem Joonis 2. Aseskeem Joonis 3. Mudelskeem 3 Liini parameetrid Liini pikkus l = 100 km 1 km aktiivtakistus r = 0,31 Ω/km 1 km reaktiivtakistus x = 0,41 Ω/km 1 km mahtuvuslik reaktiivjuhtivus b = 2,8 * 10-6 S/km Mõõtetulemused Tabel 1. Mõõtetulemused 4 Graafikud Liinipinge sõltuvus aktiiv- ja reaktiivvõimsusest 115 110 105 U...
U V W N Q F1…F3 SP SK K Juhtnupp Sulavkaitse K2 K1 3~ M Kontaktor Relee Joonis 4.1. Asünkroonmootori lihtne käivitus-peatamislülitus ja selles kasutatavad komponendid Toitevõrkudes kasutatakse kolmefaasilise süsteemi puhul 5-juhilist juhistikusüsteemi, milles peale liinijuhtide L1, L2, L3 on kasutusel neutraaljuht N ja maandusjuht PE (protection earth). Tähtühenduse puhul ühendatakse neutraaljuht mõnikord tähe keskpunktiga (nt pingete sümmeetria tagamiseks). Maandusjuht ühendatakse inimeste ohutuse tagamiseks
(üldplaan toodud (Joonis 1.2 paremal). Oluliselt renoveeritud elamutes oli kogu elamu muudetud köetavaks ja kahel juhul oli ka katusekorrus välja ehitatud. 8 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Joonis 1.2 Rehielamu (6018) ja Setu talu elamu (6004) põhiplaanid. Piirkondlikult olid uuritud elamud jaotunud vastavalt Joonis 1.3-le: Harjumaa: 5 elamut; Võrumaa ja Põlvamaa: 7 elamut; Tartumaa: 3 elamut; Saaremaa: 9 elamut ja ülejäänud üksikud asukohad: 4 elamut. Joonis 1.3 Uuritud elamute piirkondlik paiknemine. Põhiandmed uuringu all olnud elamute kohta vt. Tabel 1.1. Elamute köetava pindala keskmine suurus oli 78 m2. Elamute keskmine vanus oli 90 aastat. Uuritud elamutest 45 % olid aastaringse kasutusega, 17 % perioodilise kasutusega ja 38 % elamuid talvel ei kasutatud ega
Matrikli nr.: Õpperühm: Juhendaja: Taavi Möller Tallinn 1 Lineaarsete süsteemide tüüplülid. Eesmärgiks on tutvuda integreerimis-, aperioodilise- ja võnkelüliga. 1.1 Integreerimislüli Ülesande eesmärgiks on uurida võimanduslüliga integreerimislüli mõju konstantsele signaalile. Variandid k=1; 2; 3.5; 4.5. MATLAB Simulinkis koostatud mudel joonis 1.1. Joonis 1. Integreerimislüli mudel k Ülekandefunktsioonid: W ( p )= p 1 Integrator1 s 2 Integrator s 2 3.5 TransferFcn s 4.5 TransferFcn1 s Simulatsiooni andmete põhjal on koostatud järgmine graafik:
(Zilmer jt 2001: 44-46) Joonis 2.1 Primaarstruktuuri mudel. 2.2. Sekundaarstruktuur Sekundaarstruktuur on peamiselt vesiniksideme abil fikseeritudruumikujund. Selle põhivormideks on -heeliks ja -struktuur. -heeliksit iseloomustab polüpeptiidahela paremale pöörduv helitaseerunud konformatsioon ja vesiniksidemete rohkus. -struktuuri iseloomustab peamiselt vesiniksidemete abil kujunenud kihilis-voldiline konformatsioon. (Zilmer jt 2001: 47-48) Joonis 2.2.1. Joonis 2.2.2. 5 2.3. Tertsiaarstruktuur Tertsiaarstruktuur joonisel on kerajas-ellipsoidne või niitjas kolmemõõtmeline konformatsioon. Tertsiaarstruktuur formeerub polüpeptiidahela spetsiifilisel, suunitletud, väga tihedal kokkupakkimisel ehk assambleerumisel. Selle eesmärk on võtta maksimaalselt stabiilset kuju. Näiteks omab tertsiaarstruktuuri müoglobiin, mille
tehtud töö W 10.Alalisvool- nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu 11. Vahelduvvool- nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad 12. Ohm`i seadus- I= U/R U= I x R R= U/I KODUNE Ülesanne nr. 1 Jadaühendus- järjestikühendus on voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarvikteid läbib sama tugevusega elektrivool. Joonis nr. 1 Jadaühendus Rööpühendus- paralleelühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge. 3 Joonis nr.2 Rööpühendus Segaühendus Joonis nr.3 Segaühendus Autoakud 4 Ehitus: Happe- ehk pliiakud koosnevad klaasist, eboniidist või plastist anumast milles
Komposiitkonstruktsiooniga lennuk on valmistatud polümeervaikudega immutatud klaas-, süsinik-, kevlar- või muude kiudude baasil vormitud komposiidist. Kaasaegses lennukites kasutatakse erinevaid materjale, kuid kõige sagedamini - alumiiniumi ja magneesiumi sulamid ning erinevaid teraseid, titaani ja tema sulameid. Lisaks metallilise materjalidele kasutatakse ka mittemetallist (kummist, plastist jne). Joonis 1. Lennuk 3 2. ALUMIINIUMSULAMID Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13. Alumiinium on hõbevalge, pehme, plastne metall. Alumiiniumil on metalli kohta märkimisväärselt väike tihedus ja hea vastupidavus korrosioonile. Alumiinium ja selle sulamid on olulised lennunduses ja muudes transpordisektorites. Kõige kasulikumad alumiiniumiühendid on oksiidid ja sulfaadid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
