EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Veemajanduse osakond Modelleerimine Arvutusgraafiline töö mudeliga SWAP 2.07d Koostas: Juhendas: Tartu 2011 Sisukord 1. Mudeli andmete analüüs ................................................................................................................ 3 Mudeli kirjeldus .................................................................................................................................. 3 ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö Raadiotrakti parameetrid ................................................. ......................................................................... (töö nimetus) ARUANNE Täitja(d) Juhendaja Ivo Müürsepp (nimi) Töö tehtud 9.09.2011...................................... (kuupäev) Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... ...
Joonis 2. Väändemomendi ja väändenurga sõltuvus Mõõtebaasi pikkus katsekehal l = 100mm =10cm Ip = d4/32 = 2,024/32 = 1,6346cm4 Tl 196,11010-2 G =I = 1810-3 1,634610-8 = 66,7 GPa p 2 1.2. Pöördemomendi M ja väändenurga sõltuvus Pöördemoment M (kgfcm) Väändemoment (mrad) Joonis 3. Masinadiagramm Suurim pöördemoment maxM = 6600 kgfcm (diagrammil) Suurim väändenurk = 300 mrad Läks katki M = 8000 kgfcm (tegelik maxM) Voolavuse moment MT = 2500 kgfcm Proportsionaalsuse moment Mpr = 2250 kgfcm 1.3. Voolepiir Wp = d3/16= 1,618 cm3 Ty = My = 220,7 Nm y = Ty/Wp = 220,7/1,618×10-6 = 136,4 MPa 1.4. Purunemispinge Wp,pl = d3/12 = 2,158 cm3
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Meiselrakis Õppeaines: Metallide kuumtöötlus Transporditeaduskond Õpperühm: AT-52 Üliõpilane: Märten Martis Kontrollis: A. Altmäe Tallinn 2005 Ülesanne Tuleb valmistada meiselrakis V=178,096cm3 ; toorik: 50x50x80mm (joonis 5) Operatsioonid 1.Alumise osa koonilisuse sepistamine pneumovasaraga. Toorik paigaldada pneumovasarale. Löökidega tuleb kujundada kooniline 4-kandiline varras. Tuleb jälgida mõõte, et saada õige pikkus, koonilisus ja läbimõõt. (joonis 1). Kuna varras venib pikemaks, siis tuleb üleliigne jupp maha lõigata. 2. Ülemise osa valmistamine. Varrest kinni hoides töödelda ülemist osa nii, et tekiksid astmed (joonis 2), alustades suuremast. Kui lõpupoole venib ülemine osa jälle liiga pikaks, tuleks...
magnetvälja tekitav osa, staator e induktor, milleks võib olla püsimagnet, kuid tänapäeval on selleks tavaliselt vooluga toidetav ergutusmähis; magnetväljas pöörlev mähis (pool, raam) e rootor. Alalisvoolumasinate rootorit tavatsetakse nimetada ankruks. Ike Joonis 1. Alalisvoolumasina ristlõige. Joonisel on näidatud Induktori poolused - N ergutusmähisega induktor, s.t et siin magnetväli tekitatakse N pöörleva mähise asukohas siis,
Tabel on inglise keeles. Kõnealuse roboti andmed on näha vasakpoolsemas tabeli osas kuueteljeliste sektsiooni all. 2.3 Roboti juhtimine Roboti juhtimiseks kasutatakse kontrollerit CR1QA-721 või CR2QA-721. Kontrolleri ühendusskeem robotiga on toodud joonisel 2.4. 3 Tabel 1. Roboti RV-3SQ tehnilised andmed 4 Joonis 2.1. Roboti teljed Joonis 2.2. Roboti tööpiirkond pealtvaates 5 Joonis 2.3. Roboti tööpiirkond külgvaates Joonis 2.4. Roboti ühendamine juhtmooduliga 6 Joonis 2.5. Lihtsustatud kinemaatika skeem Joonis 2.6. Kinemaatika lisaskeem (külgvaade) 7 Parameetrid: H1=220mm H2=130mm H3=135mm L1=245mm L2=270mm A1=95mm 1=J1 2=J2 3=J3 4=J4
Kui detail on haaratud siis liigub töötsooni, vabastab detaili ning liigub punkti C. Ootab punktis C kuni töötlus valmis ning liigub punkti B ja viib valmis toote punkti D. Ja siis liigub uuesti algusesse ja tsükkel kordub. Stop indikaator läheb põlema siis kui on vajutatud Stop nuppu.Stop nupu vajutuse peale läheb ka reset nupp põlema .2.2.4. Funktsionaal plokkskeem 2.2.5. Tegevuskava 13 14 15 Joonis 5. Seadme Isamasin programmeerimise tegevuskava 2.2.6. Algoritm Network: 1 AJAVIIDE1 AJAVIIDE1 A "AEG1_START" M10.0 -- AJAVIITE 1 KÄIVITAMINE L S5T#100MS SD "AJAVIIDE1" T0 Network: 2 AJAVIIDE2 AJAVIIDE2 A "AEG2_START" M10.1 -- AJAVIITE2 KÄIVITAMINE L S5T#1S SD "AJAVIIDE2" T1 Network: 3 STEP1=>STEP2 KUI STEP1=1 JA RESET ON VAJUTATUD SIIS MANIPULAATOR LIIGUB ÜLES JA SIIRE PR LÕIKU STEP2 A "STEP1" M0.0 A "RESET" I0.3 R "STEP1" M0.0 16
õmmeldud dekoratiivlilli, mis annavad kleidile eriti omanäolise ning looduslähedase väljanägemise. 4 1. Põhilised stiilide muutumised 1910-1990ndatel aastatel 1.1. 1910ndad aastad Esimene maailmasõda pani moele punkti. Enne sõda, 1910ndal aastal tõi Paul Poiret rahvani eksootilise riietusstiili värvideplahvatus, karusnahksed detailid, turbanid, haarempüksid ja "hobble skirt"'i (vt joonis 2). Hinnatud disaineri looming hüljati hiljem, aja möödudes asendati see modernismiga1/2 (vt joonis 1). Joonis 1. Paul Poiret'i looming Joonis 2. Paul Poiret'i "Hubble Allikas: skirt" http://headtotoefashionart.com/paul- Allikas: poiret-1879-1944/ (15.05.17) https://en.wikipedia.org/wiki/Hob ble_skirt (15.05.17) Mõnda aega domineerisid mundrid (vt lisa 1)
Aine Konts, Ergastus, Emissioon, Intensiivsus mg/ml nm nm (max) 1. Vitamiinijook - 365,0 530,0 289,0 2. Riboflaviin (B2) 0,025 370,0 525,0 2579,0 3. Puridoksiin (B6) 0,022 325,0 390,0 4422,1 Tulemuste kirjeldus ja analüüs: Vitamiinijoogi EEM spekter (vt. joonis 6) on sarnane puridoksiini omaga (vt. joonis 3), seega võib oletada, et pudelis esineb puridoksiini ehk B6 vitamiini. Pudeli peal olev joogi koostis seda ka kinnitab (vt. joonis 6). Joonis 6. Vitamiinijoogi EEM spekter ja pudeli toitumisalane teave. 3.4 Fluorestsentsi kustutamine (vitamiinivee ja joodi näitel) Töö käik: 1) Lisada eelmises katses kasutatud vitamiinijoogiga küvetti 2 tilka joodi. 2) Mõõta EEM spekter.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines IDU5360 "Kontseptuaalne süsteemianalüüs" e-deklaratsioonide haldamine Üliõpilane: ... Õpperühm: ... Matrikli nr.: ... Juhendaja: ... Tallinn 2011 2 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev ainetöö on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem üheski aines esitatud. ............................. ................................ (kuupäev) (töö esitaja allkiri) ...
2014 Lisa info · Maja asub natuke linnast eemal, sest linna elu ei ole minu jaoks eriti privaatne. Aga ei taha ka maja linnast väga kaugele, sest maa kohtades ei pruugi olla koralikke poode ja päästeamet saabub kauem. · Küttesüsteemi lahendaksin ma ahjuga, sest minu jaoks on se kõige odavam ja annab piisavalt soojust. Ventilatsioon Minu unistuste kodu ventilatsiooni ( joonis 1 ) puhul põhineb õhuvahetus temperatuurierinevustest tuleneval välis- ja siseõhu erikaalul ning tuule mõjul. Ilmastikutingumuste muutudes muutuvad ka ventileeritavad õhuhulgad. Selle ventilatsiooni korral tuuakse välisõhk ruumidessesissepuhkeklappide ja piiretes olevate pilude kaudu. Mida külmem ja tuulisem on väljas, seda rohkem õhku voolab läbi hoone. Lisaks on piirete läbivoolukohad ebaühtlaselt jaotunud, mistõttu eri ruumides võivad olla väga erinevad õhuvoolud
48. Nimeta sisesekretoosed näärmed, nende paiknemine kehas. Sisesekretoorsete näärmete hulka kuuluvad ajuripats ehk hüpofüüs, käbikeha ehk epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harkelund ehk tüümus, kõhunäärme ehk pankrease sisesekretoorsed saared, neerupealised ja sugunäärmete endokriinne osa. Nimetatud näärmed moodustavad vastastikuses seoses oleva süsteemi, kus juhtivat osa etendab hüpofüüs. (joonis 102, lk 142 õpik; joonis 23 vihik). 18, 28. 49. Närvisüsteemi jaotus. Joonis 17 vihikus. Lk 180 õpikus. 50. Närviraku ehitus, jätkete ülesanded. Joonis 19 vihikus. Neuronil on kahte liiki jätkeid dendriidid ja neuriidid ehk aksonid. Erutus tuleb alati mööda dendriiti sisse närvirakku ning lahkub mööda aksonit. Neuriitide kaudu kandub erutus edasi teistele neuronitele või lõppelundile, näiteks lihasele. See on alati ühesuunaline. Igal neuronil on üks neuriit, dendriitide arv varieerub. 51
Kuna s.. blabla.. Elektrivälja töö ei sõltu trajektoori kujust. Seetõttu on sädemed ja välgud erineva kujuga. Pinge - näitab elektrivälja tööd 1C nihutamisel ühest punktist teise. Tähis ,,U" , ühik 1V(volt) Valem: U=A/q, siit seos, et 1V = 1J/1C Potentsiaal Tähistatakse tähega fii ,,viltune e". Potentsiaal on iga elektrivälja ja laetud keha punktil, s.o maks. töö, mida elektriväli võiks 1C nihutamisel sellest punktist teha. Joonis!-> Töö on maks, kui 1C viiakse lõpmatusse või maa sisse, kus E=O (elektrivälja tugevus). Praktikas tähendab potentsiaal pinget mingi punkti ja maa vahel. Jooonis Pinget nim. mõnikord ka potentsiaalide vaheks, kuna U= viltune e1 viltune e2 Elektri mahtuvus. Tähistatakse ,,C". Suurendades juhi laengut q, kasvab ka selle potentsiaal e, kuid suge q/e jääb muutumatuks. See ongi võrdne juhi mahtuvusega. (Mingi joonis Juhi mahtuvus on 1 farad, kui 1 kuloni suurune laeng tekitab sellel
Mongoolia energiamajnduse iseloomustus Energiavarade iseloomustus Mongoolia kõige enam levinud ja ühtlasi kõige olulisem energiavara on kivisüsi, millel riigi majandus suuresti ka põhineb. Suured söemaardlad (joonis 1) asuvad riigi põhja- ja keskosas: pealinna Ulaanbaatari lähistel ja Darhani linna ümbruses, samuti ka täiesti lääneservas. Nüüdseks on avastud ja kasutusele võetud teisigi kivisöe leiukohti Mongoolia lõunapiiri läheduses- Gobi kõrbes. Mongoolias leidub mingil määral ka naftat, kuid see pole majanduslikult nii tähtis kui süsi. Naftat kaevandatakse riigi idaosas ja Gobi kõrbes. Traditsiooniliselt kasutatakse seal kivisüsi, nafta leiukohad on suhteliselt hiljuti avastatud ning seetõttu on see Mongoolia jaoks uus energiatootmise valdkond. Kivisüsi tootmiselt on riik maailmas 22. kohal, nafta tootmiselt on Mongoolia 89. riik maailmas. Mongoolia majandus on kivisöepõhine. Selle tootmise eesmärk on peamiselt oma rahva ja tööstuse...
nõrgenenud. Lahenduseks hakatakse sügisel aknaraamide ja piitade vahele toppima vatti, kaltse või muud tihendavat materjali ning vahed teibitakse ka paberteibiga kinni. Selline tihend aga kogub niiskuse endasse ja märgub ka puit. Jäätudes vesi puidus paisub ja aken saab kahjustada. Teadmatusest tehtud parandustööd on riskantsed. Kaasneda võib rohkem kahju kui kasu. Toon ühe näite korterist kuhu ise mõned kuud tagasi sisse kolisin. Joonis 3. Jäätunud välisklaasiga puitaken. Joonis 4. Silikooniga täidetud raami ja piida (autori foto) vahed. (autori foto) Aken (joonis 3) on eelmise elaniku poolt tihendatud täies mahus silikooniga. Seda on lastud nii välimistele ja sisemistele aknaraamidele igasse vahesse, kuid ei saa olla kindel kas aken on täiesti õhutihe (joonis 4). Akna sooja- ja tuulepidavuse parandamiseks on rikutud ära õhuvahetus raamide vahel (Joonis 5). Välimises raamis puuduvad
Nagu iga sõltuvusega, nii esinevad ka kofeiinisõltuvusest vabanemisel võõrutusnähud: 1) peavalu, 2) väsimus, 3) energilisuse vähenemine, 4) keskendumisraskused, 7 5) uimasus, 6) meeleolu alanemine, 7) kergestiärrituvus, 8) harva grippi meenutavad vaevused. Võõrutusnähud ilmnevad kõigil kofeiinitarbijatel, isegi 100 mg koguse tarbimisel päevas. (Harro, 2006) Joonis 1. Kofeiini valem (http://3.bp.blogspot.com/) 8 Joonis 2. Kohviuba, Coffea arabica (http://www.potomitan.info ) Joonis 3. Teeleht, Camelia sinensis (http://www.horizonherbs.com) 1.2 Tauriin Tauriin on looduslik aine, mis suurendab rektsioonikiirust ja erutab närvisüsteemi. Tauriin on orgaaniline hape, mida leidub nii inimeste kui ka loomade organismis.
jooksul on võimalik enda kehalist võimekust natukene parandada. Autori näitel paranes iga harjutuse tulemus minimaalselt nelja korduse võrra ja maksimaalselt 13-ne korduse võrra. 22 KASUTATUD ALLIKAD Jõutreening. https://www.tlu.ee/opmat/tp/voimed/jutreeningu_plussid_ja_lihasrhmadest.html (kasutatud 03.03.2017) Street Workout . https://en.wikipedia.org/wiki/Street_workout (kasutatud 03.03.2017) Joonis 2. Rippes kätekõverdused. http://workoutlabs.com/exercise-guide/pullup/ (kasutatud 09.03.2017) Joonis 1. Kätekõverdused. http://workoutlabs.com/exercise-guide/pushup/ (kasutatud 09.03.2017) Joonis 3. Kükid. http://workoutlabs.com/exercise-guide/goblet-squat/ (kasutatud 09.03.2017) Joonis 4. Õlavarre kolmpealihase kõverdamine. http://workoutlabs.com/exercise-guide/dips/ (kasutatud 09.03.2017) Joonis 5. Kõhulihased. http://workoutlabs
ning kahest fermipeast (lubamaks kaela liikumist väänata, lisandiks kumeruse standardsele kompenseerimisele). Ei ole ühtegi teist basskitarri, mis näeks välja nagu Rickenbacker 4001 või kõlaks temaga sarnaselt. Viimane Rickenbacker 4001 valmistati 1984. aastal, kuid sellest hoolimata tutvustas Rickenbacker hiljuti samalaadset mudelit, mille nimeks 4001C64 ja 4001C64S stereoversioon. Joonis 21. Rickenbacker 4001. 1970ndatel kopeeriti Jaapanis ja Kaug-Idas parimate kitarride marke, enne kui selline seadusevastane tegevus kohtusaali jõudis. Parimaid Rickenbackeri kloone tootsid Ibanez, Maya, Univox ja Aria ning need tulid üsna kvaliteetsed isegi Ric-o-sound'i võimalus ja kaks kaela sisse ehitatud varrast olid mõningatel mudelitel. Rickenbacker 4001 mängijad: · Paul McCartney (The Beatles) · Geddy Lee (Rush) · Bruce Foxton (The Jam)
ning analüüs. Stabilitroni parameetrite Takisti määramine tunnusjoonte alusel. Pooljuhtstabilitron KC156A KC156A Milliampermeeter x2 ( ) Voltmeeter x2 (Metrahit 2+) UZ = 5…6,2 V IZ =10 mA IZmin = 3mA IZmax = 55 mA Pmax = 0,3 W Joonis 4.1 Stabilitron pingestabiliseerimislülituses 3. Võtta üles stabilitroni pinge-voolu tunnusjoon UZ = f (IZ), kui IK = 0 ja RP = const. (Joonis 4.2). Katsetulemused kanda tabelisse 4.1. Tabel 4.1 Stabilitroni pinge-voolu tunnusjoon IK = 0, RP = const IZ, mA 55 49 43 37 30 24 3 0 UZ, V 6,15 6.14 6.06 6.02 5.97 5.92 5.33 3.28 4
Lõikeriistad Lõikeriistad on noad, puurid, tangid, peitlid, saed, ketaslõikurid, käärid jne. Lõikeriistade teritamiseks kasutatakse masinaid, aga vahel teritatakse ka käsitsi. Teritusmaterjalid, vahendid ja seadmed http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/5_likeriistade_teritamine.html Joonis 5.1 Teritamise viis (http://www.youtube.com/watch? v=XIe9tbTngCI&feature=results_main&playnext=1&list=PLCAFBF5E282080836) Tööriistade teritatamiseks kasutatakse lihvimismeetodit. Lihvpinke kasutatakse enamasti detailide pindade lõpptöötlemiseks nende pinnalt õhukese metallikihi eemaldamise teel lihvketastega, samuti toorikute koorimiseks ilma nende eelneva töötlemiseta teistes pinkides, lõikeriistade teritamisel jm.
Põltsamaa Ametikool Mootor A1 Margo Pukki Kaarlimõisa 2008 1.Mootori ehitus 1. Väntmehhanism 1.1 Ülesanne? 1.2 Ehitus?(Põhiosad) 1.3 Tööpõhimõte? Väntmehhanism- muudab kütuse põlemisel tekkinud gaaside rõhu (edaspidi-indikaatorrõhk pi) kolvi edasi-tagasi liikumise abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Tema osad on: plokikaas, silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll. Vänt-kepsmehhanism koosneb järgmistest osadest: a) kolb (piston); b) kolvirõngas (piston-ring); c) kolvisõrm (wristpin); d) keps (connecting rod) ja selle laagrid; e) väntvõll (crankshaft) ja selle laagrid; f) hooratas. 1. Kolb Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule, b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond, c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see kar...
4 1. PNEUMOJAOTID 1.1 Pneumojaotide olemus ja näited Pneumojaotid on pneumokomponendid, mille abil muudetakse suruõhu liikumisteekonda õhutorustikes. Skeemides kujutatakse pneumojaoteid tingmärkidena, milles kajastub ainult nende poolt täidetav funkstioon, mitte ehitus. Pneumojaotite näited on toodud välja joonisena (vt joonis 1.1). 1) 2) 3) 4) 5) Joonis 1.1 Pneumojaotite näited: 1) pneumaatiline lõpulüliti, 2) rullikuga juhitav pneumojaoti, 3) kangiga juhitav pneumojaoti, 4) trossiga juhitav pneumojaoti, 5) elektriliselt juhitav pneumojaoti 5 2. PNEUMOJAOTITE ASENDID JA TINGMÄRGID 2.1. Pneumaatilised asendid
MHE0012 TUGEVUSÕPETUS II Variant nr. Töö nimetus: Kodutöö nr. 2 A-3 Raamtarindi varraste tugevusarvutus sisejõudude B-1 koosmõjule Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 61 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Algandmedjaülesandepüstitus F = 15kN - raamtarindile on rakendatudkoormus Materjal: teras S235 - voolepiirtõmbel [S] = 3 - varutegurinõutavväärtus a = 500 mm - vardaapikkus k = 0,6 - võrdetegur Varrasteristlõiked on järgnevakujuga: · vardal pikkusega a:=500 mm; ristkülik külgede suhtega ligikaudu 1 : 2 · vardal pikkusega b = k·a = 0,6· 500 = 300 mm : ring · varda...
liidan vastavate rihmaratastele mõjuvad jõud. Väiksema rihmaratta painutav koormus: FA=F1+f1=208,6+521,5=730,1 N Suurema rihmaratta painutav koormus: FB=F2+f2=104,3+260,8=365,1 N Joonis 2. Võlli otsvaade 2.3 Võlli keskpeatasandite valik Keskpeateljestiku valikul lähtusin sellest, et ühe jõu projektsiooni väärtus ühele keskpeateljele oleks 0 (jooniselt nr3. on näha, et jõud FB projektsioon y- teljele võrdub nulliga). Koormuste komponendid telgedel y ja z:
Gaas räbusti: kaitsel: CO2 Põleti kaldenurk: Gaasikulu: kaitsel: 14,8 l/min (0,23 m3/kg) Salamatu elektroodi tüüp/mõõtmed: Juuretoe andmed: Eelkuumutustemperatuur: Läbimitevaheline temperatuur: Järeltermotöötlus: Jahutusaeg: t8/5 = 10 s Koostaja: O. Hillep Atesteerija: A. Laansoo 5. juuni 2012 4. Keevituskulude määramine (pakett ESAB "Weldcost") Joonis 4.1 Joonis 4.2 Programm "Weldcost" võimaldab hinnata keevituskulusid, nt. dollarites tunnis. Selleks sisestatakse tehnoloo- gilised parameetrid ning programm kuvab tulemused (joonis 4.1). Antud arvutuses arvestab programm nii kulutusi tööjõule, kaitsgaasile, elektroodidele ning ka pangaintressile. Andmed õmbluse ristlõike geomeetria kohta lisatakse hiljem ning programm arvutab keevituse kulud (joonis 4.2). 5. Ettekuumutustemperatuuri ja soojussisestuse määramine (SSAB "Weldcalc")
silmuseid. Varda mõlemad otsad võivad olla teravad või on ühes otsas nupp, mis takistab silmuseid varda pealt maha jooksmast. Vardaid on väga erinevaid ning erinevatest materjalidest, näiteks puidust, metallist, bambusest, lust, plastmassist ja alumiiniumist.(5.9) Head vardad on kerged, siledad, ei lähe kiiresti kõveraks ja on parajalt tömbi otsaga Läbiaegade on kudumisvardaid tehtud erinevatest materjalidest. Tänapäeval peetakse parimaks kergeid bambusvardaid (vt joonis 1) kui ka alumiiniumvardaid (vt joonis 2) Varraste jämedust näitab number, mis näitab varda läbimõõtu millimeetrites. Minu sall on kootud alumiiniumvarrastega ja müts bambusvarrastega ning varraste numbriks mõlemal 5. Joonis 1. bambusvardad Joonis 2. Alumiiniumvardad 3. MATERJALID Kudumistöö tulemus sõltub paljuski sellest, millist materjali sa kudumiseks kasutad. Kududa on võimalik nii villasest lõngast, niidist, nöörist, riideribadest ja traadist.
Selle otsale tavaliselt tõmmatakse rist, et leida punkti kese. Selleks, et looduses antud punkt üles leida lüüakse maa sisse punkti kõrvale teine vai, nimetatakse seda numbrivaiks, mida on selgelt näha ja mille peale märgitakse mingi number või kokkuleppeline märgistus. Teine tähtis töö on kõrgusmärgi leidmine ja mahamärkimine. Selleks paigaldatakse ajutine kuid samas püsiv, see tähendab, et ehitse lõpuni püsiv, reeper. Näiteks majareeper, (vt Joonis 1) kui ehituse kõrval asub mõni maja. Võib ka markeriga märgitsada reeperi kõnnitee servale. Või ka näiteks mõnele valgustuspostile. (vt Joonis 3) Märgitakse üldjuhul absoluutne 0 merepinnast. Millest siis lähtutakse ehitamisel. Kuid see pole reegel võib märkida ka muu kõrguse ja sealt liita lahutada. (vt Joonis 2) Joonis 1. Seinareeper Allikas: Erakogu 4 Joonis 2. Markeriga tehtud reeper Allikas: Erakogu Joonis 3
Katseklaasid Kraani vesi 2-3 tilka Kolb Pipett Bensiin 3 ml NaOH 0,5g Töökäik Kaaluda 5 grammi mädarõika lehti ja uhmerdada neid senikaua, kuni need on ühtlaseks massiks. Mõõta 10ml 96%-list piiritust ja lisada see purustatud massile. Jätkata uhmerdamist, kuni taimerakud on purunenud ja alkohol intensiivselt roheliseks värvunud. (vt joonis 1). Saadud klorofüllilahus valada klaaspulga abil läbi filtri keeduklaasi. Purustatud massile lisada uuesti 10ml 96%-list piiritust ja uhmerdada jälle senikaua, kuni alkohol on intensiivselt roheliseks muutunud. Klorofüllilahus valada uuesti klaaspulga abil läbi filtri keeduklaasi. Ükski tilk ei tohi kaduma minna! (vt joonis 2) Pigmentide eraldamine Krause meetodil Valada kokku 5ml saadud pigmentide alkohollahust, 3ml bensiini ja 2-3 tilka vett
eemal. Tihti paikneb ränipuitu sisaldava ümarpuidu ristlõikel säsi ekstsentriliselt; vt ka mõistet ränipuit. · Haru palgi või noti jagunenud säsiga ja tihti sissekasvanud koorega osa. Avatud harude korral on palk või nott jagunenud. HEA LAASIMINE · Hea laasimine termin väljendab laasimise kvaliteeti. NB! Oksa läbimõõt mõõdetakse laasimise kvaliteedi määramiseks teisiti kui palgi kvaliteedi määramisel; vt joonis 12. Hästi laasitud palkidel ja paberipuidul peavad oksad olema laasitud võimalikult pealispinna lähedalt, lubatud on oksatüüka pikkus kuni 1,5 cm, mõõdetuna puidu pinnalt. Okstel, mille läbimõõt koore alt on 1 cm või väiksem, pole pikkus piiratud. HEA LAASIMINE · Joonis 1. Oksatüüka pikkuse ja diameetri mõõtmine laasimise kvaliteedi määramiseks · L oksatüüka pikkus. Palgi või noti pikiteljega
009mm TH.sv ESsv EIsv 0.012mm TS.sv essv eisv 0.011mm Cmax ULSH.sv LLSS.sv 0.009mm ehk tegemist on tegelikult pinguga Cmin LLSH.sv ULSS.sv 0.032mm ehk tegemist pole tegelikult lõtkuga vaid hoopis pinguga Imax ULSS.sv LLSH.sv 0.032mm Imin LLSS.sv ULSH.sv 0.009mm THS.vv TH.sv TS.sv 0.023mm ITH L0 ITS m5 Joonised a) Laagrisõlm Joonis 1. Laagrisõlme joonis b) Laagriistude toleerimise skeem Välisvõru Joonis 2. Välisvõru tolereerimise skeem Sisevõru Joonis 3. Sisevõru tolereerimise skeem Laagriistude kasutamisest masinaehituses Laagriiste kasutatakse masinaehituses väga laialdaselt, sisuliselt kõikjal üldistes mehhanismides, kus võll toetub laagrite kaudu korpusele. Nende eesmärgiks ongi koormuste ülekandmine seadme kerele või raamile. Konkreetsemalt võttes kasutatakse näiteks
hamstrid. Suurim näriline maailmas on kapibaara ehk veesiga. Eesti suurim näriline on aga kobras. Närilised võivad olla tõeliseks nuhtluseks kui ka armasaks lemmikloomaks. Eestis elavad närilised: (sugukond: oravlased) orav (sugukond: lendoravlased) lendorav (sugukond: kobraskased) kobras (sugukond: unilased) lagrits, pähklinäpp (sugukond: hüppurlased) kasetriibik (sugukond: hiirlased) rändrott ehk võhr, kodurott, kaelushiir, metshiir, juttselg-hiir(vt. Joonis 2), koduhiir, pisihiir (sugukond: hamsterlased) ondatra, vesirott ehk mügri, leethiir, soo-uruhiir, niidu-uruhiir, kuhja-uruhiir, põld- uruhiir, võsa-uruhiir (vt. Joonis 1). (http://www.sunsite.ee/loomad/Imetajad/imetajalist2.htm) (Joonis 1 võsa-uruhiir, http://sunsite.ee/loomad/Imetajad/MICSUB3.htm)
Võrumaa kutsehariduskeskus 2012 Praktika aruanne Võrumaa kutsehariduskeskus Koostaja: Janek Jõgiste Sõmerpalu 2012 Võrumaa kutsehariduskeskus Sisukord: Sisukord:.............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus:.........................................................................................................................3 Ettevõtte iseloomustus:........................................................................................................ 4 Aruande sisu:....................................................................................................................... 5 Lintsaega lõikamine:........................................................................................................5 Puurimine:..............
visioonid. 1. Ala iseloomustus 1.1.Ala määratlemine Ülenurme alevikust Järgnevalt on määratletud ala, mille kohta koostatakse kohakirjeldus. Välja valitud ala on väiksem kui Ülenurme alevik. Põhja poolne välja valitud ala osa on piiritletud kõrgemalt kui maantee, sest maanteest põhja poole jääb lasteaed. Ida piir lähtub jõe piirist. Ala lõuna poolne osa lõppeb peale alal asuvaid tähtsamaid asutuseid. Lääne osa on piiritletud Võru maanteega (vaata joonis 1). Ülenurme alevikus elab 2011 aasta seisuga 2043 inimest (PC003: Population… 2011). Kuna alevikus pole suvilaid, elatakse seal aastaringselt. Ainukesed sesoonsed elanikud on Ülenurme kooli ühiselamu elanikud, kuid neid pole autori hinnangul väga palju, 10-20 elaniku. Joonis 1. Ülenurme alevikust valitud ala (Maa-amet 2016) 1.2.Määratletud ala maakasutuslike planeeringute ajalugu Joonistel 1-4 on näha erinevatelt ajaloo kaartidelt Ülenurme aleviku muutusi. Kaheverstase
Magnetvälja on sobiv uurida suvalise kujuga väikese suletud voolukontuuri abil. Raami vooluallikaga ühendavad juhtmed tuleb paigutada teineteise lähedale või kokku põimida, et nendes vastasuunalistele vooludele magnetväljas mõjub resultantjõud võrduks nulliga. Riputame ülesse sellise tasapinnalise raami ja selle kõrvale vertikaalse sirgjuhtme. Kui lasta vool sirgjuhtmesse ja raami, siis pöördub raam asendisse, milles raam ja sirgjuhe on ühes tasapinnas ( joonis D ). Voolusuuna muutmisel sirgjuhtmes pöördub raam 180 kraadi võrra. Püsimagnet on keha , mida alati ümbritseb magnetväli. Asetame raami püsimagneti pooluste vahele ja laseme raamist läbivoolu ( joonis E ). Raam pöördub selissesse asendisse, et raamitasand on poolusi ühendava sirgega risti. Ühe püsimagneti põhjapoolus ja teise lõunapoolus tõmbuvad, sama liiki poolused aga tõukuuvad. Raudesemete tõmbumist püsimagneti mistahes pooluse suunas põhjustab rauatüki
Põhimälu on piisavalt suure mahuga (kaasajal 512M või rohkem). Põhimäluna kasutatakse dünaamilist muutmälu DRAM, mis on üks suvapöördusmälu RAM (random access memory) alaliike. Suvapöördusmälu tähendab, et selles mälus on võimalik igas mälupesas ligikaudu võrdse pöördusajaga teostada nii lugemist kui ka salvestamist. 1.2.1 Põhimälu tööpõhimõte Käesoleva materjali punktis 2.1 ,,Mikroprotsessori ehitus" on joonis, mis seletab info liikumist mikroprotsessori ja mälude RAM ning ROM ning mikroprotsessori vahel. Jooniselt on näha, et mikroprotsessoris on sisetööks ja ühendamiseks välisahelatega kasutusel 3 siini: aadressi-, andme- ja juhtsiin. Juhtsiini kaudu antakse juhtimissignaale (-impulsse) üksikutele protsessoriosadele. Andmesiini kaudu liiguvad andmed üksikute töötlusüksuste vahel. Aadressisiini ülesandeks on mälupesade (mäluaadresside) valimine (adresseerimine)
............................................................................................................27 SISSEJUHATUS Muraka soostik asub Ida-Virumaa maakonnas kesk- ja edela osas, Tudulinnast umbes 5km põhja poole. Antud soostiku piires esineb neli tuntumat raba: Muraka, Ratva, Seli ja Virunurme ning lisaks veel mitmeid eri väiksemaid rabasid. Muraka soostik asub moreeni aladega vahelduvais jäänõgudes ning tekkis nende soostumisel. [] Joonis 1 Muraka soo ( http://www.matkaklubi.ee/index.php/mod/site/act/nav/id/269/lang/0 ) Puhatu on Eesti Vabariigi kõige suurem soostik. Ta hõlmab üle kolmandiku Alutaguse pindalast jäädes Jõhvist umbes 3km kaugusele ja Iisakust 4km itta. Puhatu asub jääjärvede ja Suur-Peipsi setetega kaetud nõos. Soostiku põhjaosas asuvad põlevkivikarjäärid ning turbaväljad. [] Joonis 2 Hommikuna Puhatu raba ( http://www.loodusheli.ee/pilt.php?id_pilt=95 )
järgnevad kõrgharidust omavad inimesed 36% ehk 27 inimesega. Põhi- ja kutseharidusega vastajate arv on oluliselt väiksem, kutseharidusega vastajaid oli 8 ja põhiharidusega 6 - moodustades kokku ligikaudu 19% kogu vastajaskonnast. Joonis 5. Vastajate haridustase. 6. RÕIVAKAUPLUSTE KÜLASTAMISE SAGEDUS Küsitlusest selgust, et enamik inimesi külastab rõivakauplusi paar korda kuus. Sellise vastusevariandi kasuks otsustasid 33 inimest ehk 44% vastanutest (vt joonis 6). Umbes 19% inimest külastavad rõivakauplusi umbes kord nädalas ja 17,5% vastanutest teevad seda kord kuus. Neile järgnevad 8%-ga inimesed, kes külastavad neid paar korda nädalas ja paar korda aastas. Graafikult võib näha, et oluliselt ei erine meeste ja naiste rõivapoodide külastamise sagedus. Suurem osa mehi külastab poode samuti paar korda kuus või siis kuu jooksul korra. Küll aga võib täheldada, et mehi, kes külastavad rõivakauplusi näiteks kord nädalas ei leidunud
Lähte Ühisgümnaasium ÕHUSÕIDUKITELE MÕJUVAD JÕUD Referaat Autor: Olgert Viitak Juhendaja: Eric Virk Lähte 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1.JÕUD, MIS MÕJUVAD ÕHUSÕIDUKILE...........................................................4 1.1. TÕSTEJÕUD.......................................................................................... 4 1.2. FRONTAALTAKISTUS..............................................................................6 1.3. VEOJÕUD.............................................................................................. 6 1.5. HÕÕRDEJÕUD....................................................................................... 8 1.6. INERTSJÕUD.......................................................................
6 450 400 350 300 250 200 1990 2010 150 100 50 0 Joonis nr.7 [Type text] 165,000 160,000 155,000 150,000 145,000 140,000 1990 2000 2010 2020 2030 Joonis nr.10 180,000 160,000 140,000 120,000 100,000 80,000 60,000 40,000 20,000 0 1990 2000 2010 2020 2030 Joonis nr.12 [Type text] [Type text] Tabel 1 1990 2010 rahvaa standard. rahvaa standard. rv vanus suremus rv vanus Suremus 12570 0-4 4,5 7411 0-4 2 11585 5-9 0,7 9256 5-9 0,1 11185 10-14 0,6 10 932 10-14 0,2 13049 15-19 0,9 12 643 15-19 0,3
marju, tema viljad on nagu väiksed õunad ja botaanikud nimetavad neid õunviljadeks. Eesti esineb 3 liiki pihlakaid. Pooppuu ehk Rootsi pihlakas kasvab läänesaartel ja looduskaitsealune tuhkpihlaks ainult Saaremaa lääneosas. Harilik pihlakas on tavaline ja temast ongi järgnev jutt. Pihlakas kasvab väikese puu või põõsana siin ja seal, omaette metsi ta ei moodusta. Kasvupaiga suhtes on pihlakas väga vähenõudlik. Joonis. 1 Pihlapuu õhtupäikeses Pihlaka koor on sile ja läikiv. Lehed koosnevad (foto internetist) väikestest rootsu külge kinnituvatest lehekestest. Sügisel söövad pihlaka marju paljud linnud, eriti rästad. Linnud kannavad edasi ka pihlaka seemneid. Pihlakas istutatuna kaitseb läheduses maja, peret ja karja. Pihlaka oks peletab kodukäijaid. Sensitiivid kasutavad pihlakast pendlit. Joonis 2. Kevadised õied
nimetatakse nelitiseks. Sellega ei tarvitsenud tornide arv veel piirduda. Rahutute aegade tõttu tuli isegi kirikute ehitamisel silmas pidada kaitse-eesmärke, sest tugevad tornid võisid vaenlase kallaletungi korral veel viimast pelgupaika pakkuda. Joonis 1. Joonis 2. Silindervõlv Ristvõlv Romaani kirikud olid massiivsed paksude kiviseintega ehitised. Lööve katsid rasked silindervõlvid või siis kahest risti asetatud silindervõlvist moodustuvad ristvõlvid . Niisuguste kivimasside raskuse tõttu ei saanud seintesse teha suur aknaid ning toetamiseks läks vaja tõepoolest tugevaid sambaid. Tihtipeale asendasid neid hoopis 4-või 8-nurkse läbilõikega tugipostid, nn. piilarid
xxxxxx xxx xxx klass NORRA RIIGI RAHVASTIK Referaat Juhendajad: Vanemõp. xxxxx xxxxx 2016 1. ÜLDANDMED 1.1. Lipp ja vapp Norra lipp on Norra riigilipp (vt joonis 1). Praegune lipu kujundus kinnitati 13. juulil 1821. aastal. Norra lippu on kujutatud punasel taustal sinise Skandinaavia ristiga, mis on ääristatud valgega. Lipu värvid: punane, sinine ja valge valiti demokraatia tähistamiseks riigis. Skandinaavia ristil on vertikaalne ristiosa keskjoonest nihutatud lipu vardapoolsele osale. Rist tähistab Norra ühtekuuluvust Põhjamaadega ning samuti ka seotust kristlusega. (Lipuvabriku kodulehekülg) Joonis 1. Norra riigilipp
Plasma, vedelik, tahke,gaas o Faas ja faasisiire Faas- on aine olek milles keemiline koostis ja füüsikalised omadused on selle aine ulatuses ühesugused. Faasisiire – aineüleminek ühest faasist teise keemiliselt homogeenses süsteemis välistingimuste muutumisel. Nt jää - veeks o Olekudiagramm, faasisiirekõverad (+ joonis) Olekute jaotumine rõhu ja temperatuuri järgi. Vt joonis paremal o Olekudiagrammi (vee) kolmikpunkt. On punkt küs ühinevad: 1. Sublimatsioonikõver 2. Aurustumiskõver 3. Sulamiskõver. Joonis paremal o Siirdesoojused (+ valemid ja mõõtühikud) o 2. järku faasiüleminekut 16) Termodünaamika II. printsiip ja soojusmasinad o Protsesside mittepööratavus o Termodünaamika II. printsiip (erinevad sõnastused)
5 4 ÕS 5 TE 4 TÕ 8 7 6 Konditsioneer Joonis 5. 1. Õhutöötlemisseadme (konditsioneeri) tehnoloogiaskeem ja õhuvoolude nimetused: VÄ – välisõhk, HÕ – heitõhk, VÕ– väljuv õhk, TÕ – tagastusõhk, ÕS – õhusegu, SÕ – sisenev õhk, RÕ – ringlusõhk, M – mootor, RE1 – tagastusõhu temperatuuriregulaator, RE2 – jahutuse regulaator, RE3 – ruumitemperatuuri regulaator, SV – soe vesi, KV – külm vesi, 1 – mürasummutuskamber, 2 – õhufilter, 3 – soojustagasti,
Vaatame sissetuleku-tarbimise kõverat. Joonis 11 Sissetuleku-tarbimise kõver (normaalkaup) · Eeldatakse: sissetulek muutub, hinnad = const. · U1 - U4 - ükskõiksuskõverad · I1 - I4 - eelarvejooned · Sissetulek on kasvanud, eelarvejoone nihe paremale, hinnad = const. eelarvejoone tõus ei ole muutunud. · Qx1 - Qx4 - kauba X optimaalsed kogused · E1 - E4 - kauba X optimaalsed kogused Joonis 11 SISSETULEKU-TARBIMISE kõver - optimaalsete tarbimiskogumite geomeetriline koht erinevate sissetulekute korral, kui hüviste hinnad ei muutu (cet. paribus). Ta ühendab tasakaalupunkte erinevate sissetulekutasemete korral. Näitab I muutuste mõju tarbimisvalikutele. Joonisel 11 kaup X on normaalaup, kuna sissetuleku-tarbimise kõver on positiivse tõusuga (I kasvades suureneb ka Qx). Joonis 12 Inferioorse kauba X sissetuleku-tarbimise kõver.
kaudu. Punetised, mis kulgevad tavaliselt kergelt, on üliohtlikud raseduse esimese nelja kuu vältel. Kõikidel naistel on soovitatav enne rasestumist kontrollida immuunsust punetiste suhtes ning vajadusel lasta end vaksineerida. Otsene ravi punetiste vastu puudub, seetõttu tegeldakse sümptomite leevendamisega. Lisad Joonis 1 Viiruste ehitus. Joonis 2 Erinevaid viiruste ehitustüüpe Joonis 3 Naha ja silmavalgete kollasus Joonis 4 Ohatis suupiirkonnas Joonis 5 Ohatis suguelunditel Joonis 6 Tuulerõuged Joonis 7 Leetrid
tasemele, sest noorte arv antud stsenaariumis on peaaegu võrdne temast mõned aastad vanemate põlvkondadega, kuid tõenäosus stsenaariumi korral saab öelda, et nii see poleks.. Pessimistliku prognoosi korral väheneb rahvastik tulevikus veel pikalt, sest pealekasvav põlvkond on väga väike võrreldes vananevate generatsioonidega ning sama nähtus erineb ka tõenäolises prognoosis. Joonis 1. Ida-Virumaa rahvastiku püramiid baasstsenaariumis 2017 aastal. Joonis 2. Ida-Virumaa rahvastiku püramiid baasstsenaariumis 2040 aastal. Sündide arv Ida-Virumaal väheneb, ilma mingite näitajate muutusteta, 2040. aastaks 48% ja optimistliku ning pessimistliku sündimuse summaarkordaja muudu korral vastavalt 49% ja 43% (Joondiagramm 3). Kuigi optimistliku stsenaariumi korral on sündimus väga lähedal rahvastiku taastootmiseks vajaliku näitajani siis väheneb sündimus ikkagi niivõrd palju, sest
Merevee kemism; ainete lahustuvus vees; ainete ringed; organismide roll biogeensete elementide ringes; valgus vees Õppejõud Peeter Pall Joonis 1. Globaalses veeringluses osaleva veemassi paiknemine 1 Joonis 2. Veemassi jaotumine ruumiliselt Joonis 3. Vesi kui erandlik vedelik 2 Joonis 4. Vee molekul Joonis 5. Vee molekulide asetus kolmes erinevas olekus. Joonis 6. Energia liikumine külmumise ja sulamise
2. Sobitada koormus veerandlainetransformaatori abil. 3. Uurida sobitatud koormuse S11-e Smithi diagrammi abil ja S11-e magnituudi dB(S11) sagedussõltuvust. Töö käik Esiteks võtsime enda matriklinumbrite viimaste numbrite geomeetrilise keskmise ning koostasime vastavalt LISA1-st saadud andmetega *.s1p laiendiga faili. Seejärel koostasime nõutud skeemi, mis koosnes koormusest ja 1-pordist, millele andsime parameetrid eelnevalt loodud failist. Joonis 1. takistused 5GHz-i juures Sobitamiseks sisestasime 3 mikroribaliini. 1-pordi töösageduse valisime Raini nimetähtede järgi, seega 5.0 GHz. Koormuse poolt esimese ribaliini lainetakistuseks on 50 , sest koorumse sisendtakistus Z L = 50 . Kasutades TRL-i saime selle liini laiuseks 1,4363 mm. Kolmanda mikroribaliini lainetakistuseks on allika väljundtakistus Z0. Kasutades algset Smithi diagrammi teame, et see on 1,449 korda suurem koormuse takistusest.
JÄÄLIND (Alcedo Atthis) Ingrid Mölder 6.a Tallinna Reaalkool Välimus Jäälind on: varblase suurune pika terava nokaga Joonis 1 sinise selja ja oranzika kõhualusega Rayker, 2010 Jäälind elab keskmiselt 7 aastat. Toit, elukoht ja eluviis toitub väikestest kaladest väga hea kalapüüdja varitseb toitu elab kiirevooluliste jõgede/ojade ääres uuristab pesakoopa järsku kaldasse arglik päevase eluviisiga Pesitsemine Paarid kohtuvad kevadel Isalind annab pulmakingi: kala Pulmalend: madal lend veekogu kohal samal ajal häälitsedes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
