docstxt/123341984625677.txt
OMANIKUD TEGEVJUHT Hotellidirektor Pearaamatupidaja Toitlustusjuht Haldusdirektor raamatupidaja peakokk vanemadmin peaarst müügijuht Vabaajakesk. juht vanemtoat. hooldus töölised ...
docstxt/12578797198566.txt
60 50 40 30 20 10 0 0.5 1.0 1.5 2.0 2.5
docstxt/136170822945.txt
docstxt/13164609066045.txt
Harkkaliiber, Joonis,
1 Leivataldrik 2 - Eelroa kahvel 3 Pearoa kahvel 4 Magustoidulusikas 5 Salvrätik 6 Lauakaunistused 7 Maitseainetopsid 8 Vee klaas 9 Pearoa nuga 10 Eelroa nuga
docstxt/135152579181.txt
docstxt/14182909008527.txt
docstxt/130269552672082.txt
docstxt/14793058069236.txt
docstxt/123480788939482.txt
docstxt/135143041131.txt
docstxt/136203308616.txt
TRAPETS 7. Klass Keidi Lees Muhu Põhikool Juhendaja : Tiina Saar Õpime järgmist Trapetsi definitsioon, joonis Trapetsi liigid, joonised Trapetsi pindala, pindala kesklõigu kaudu Ülesanded Vastused Trapetsi definitsioon, joonis Trapetsiks nim. b nelinurka, mille kaks külge on paralleelsed ja e c h kaks mitteparalleelsed. Paralleelseid külgi nim. alusteks ja nendevahelist a a ja b on alused kaugust trapetsi kõrguseks. h on kõrgus Mitteparalleelseid külgi c ja e on haarad nim. haaradeks. Trapetsi liigid, joonised
DHCP-server 1 Klientmasin DHCP-server 2 Võrku ühendumine DHCPDISCOVER Seadistuste määramine AEG Seadistuste määramine DHCPOFFER Vastuste kogumine Seadistuste valimine DHCPREQUEST Seadistuse kehtestamine Häälestus lõpetatud IP-aadressi kasutamine DHCPACK DHCP aadressi küsimise ...
Joonis, laagrite võll.
Liistliide, rihmaratas, Joonis
Koostejoonis, laagrid
liistliide, võll
Laagrite ava
korkkaliiber, joonis
Koostejoonis, liistliide
TEHNILINE JOONIS. ESKIIS NB! Osad lingid ei tööta enam Tehnilise joonise vormistamise viisid • ESKIIS – vabakäejoonis – kasutatakse ainult pliiatsit ja paberit vms. Praktiline ja seetõttu ajatu. • KÄSITSI JOONIS – kasutakse abivahendeid (joonlaud, kolmnurk, sirkel trafarett jne). Tänapäeval säilitanud tähtuse peamiselt õppeprotsessi osana. • ARVUTIJOONIS – 2D, 3D joonised koos visualiseerimisega (AutoCAD, REVIT jne) • Arvutijoonis eskiisina • http:// ideatesolutions.blogspot.com.ee/2016/06/from-napkin-s ketches-to-revit.html 05.10.2016 • http:// 360talkatives.blogspot.com.ee/2014/12/how-to-use-revi t-software-as-your.html 05.10.2016
Reljeefide õmblemine (eest- ja tagant)- 301 lihtühendusõmblusmasin krae õmblemine – lihtühendusõmblusmasin 301 varrukate õmblemine – lihtühendusõmblusmasin 301 tükkide eraldi äärestamine – äärestusmasin/katteõmblusmasin 504 tükkide kokku õmblemine – lihtühendusõmblusmasin 301 varrukate allääre õmblus- 301 toote alumise ääre allääristus õmblus- 301 nööpaukude tegemine – nööpaugumasin 304 nööbi ette õmblemine – nööbiõmblusmasin 304 krae kappimine – 209
Ahtri profiil Veeliin Poolplaan Korpus Kaar Batoks Vööri profiil (AP)0 1 2 3 4 6 8 10(MS) 12 14 16 17 18 19 20(FP)
docstxt/11974032192.txt
docstxt/11974037352.txt
docstxt/11974038742.txt
Fotosüntees Fotosüntees on taimede kloroplastides toimuv protsess, mille käigus valgusenergia muudetakse glükoosi molekulide keemiliseks energiaks. Kogu protsessi iseloomustab summaarne võrrand: 6CO 2 + 6H2O C6H12O6 + 6O2. Fotosünteesi võib jagada valgus- ja pimedusstaadiumiks (vasakpoolne joonis). Valgusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplasti sisemembraanides, kus klorofülli molekulid koos teiste pigmentide ja valkudega moodustavad fotosüsteem I ja fotosüsteem II (parempoolne joonis). Valgusenergia toimel ergastuvad esmalt elektronid fotosüsteem II klorofülli molekulides. Osa nende energiast kasutatakse vee molekulide lagundamiseks ehk fotooksüdatsiooniks. Selle tulemusena moodustub molekulaarne hapnik (O2) ning eralduvad elektronid ja H+-ioonid. Eraldunud elektronid liiguvad edasi fotosüsteem I, H+-ioonid jäävad aga esialgu membraani siseküljele. Ka fotosüsteem I klorofülli moleku...
docstxt/128708147033392.txt
docstxt/128708181733392.txt
docstxt/128708174933392.txt
docstxt/128708161833392.txt
docstxt/128708154933392.txt
~ Ii -. T
docstxt/126046154554532.txt
100.0 90.0 80.0 70.0 60.0 50.0 N=f(R/r) =f(R/r) 40.0 30.0 20.0 10.0 0.0 0.00 5.00 10.00 15.00 20.00 25.00
100.0 90.0 80.0 70.0 60.0 50.0 N=N(I) =(I) 40.0 30.0 20.0 10.0 0.0 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45
docstxt/14584626930276.txt
docstxt/11974033152.txt
Teravnurga siinus, koosinus ja tangens a ja b on täisnurkse kolmnurga kaatetid, c on hüpotenuus. Teravnurga vastaskaatet on a ja lähiskaatet on b. a c Teravnurga vastaskaatet on b ja lähiskaatet on a. Teravnurkade ja summa + = 90°. b Teravnurga siinuseks nimetatakse selle nurga vastaskaateti ja hüpotenuusi suhet (jagatist). Nurga siinust tähistatakse sümboliga sin . a b sin = sin = c c Teravnurga koosiniseks nimetatakse selle nurga lähiskaatei ja hüpotenuusi suhet. Nurga koosinust tähistatakse sümboliga cos b a cos = cos = c c Teravnurga tangensiks nimetatakse selle nurga vastaskaateti ja lähiskaatet...
docstxt/1303483809115643.txt
docstxt/133588850122019.txt
Joonis raku ehitusest.
Nelinurgad Nelinurk Omadused Ümbermõõt Mõiste Joonis Pindala Ruut 1. Kõik küljed on võrdsed. P= 4a Ruuduks nimetatakse ristkülikut, mille kõik küljed on 2. Vastasküljed paralleelsed. S= 4² võrdsed. 3. Kõik nurgad 90°. 4. Lähisnurkade summa 180°.
docstxt/1303483259115643.txt