Templite tunnused ehitati kivist,enamasti marmorist põhiplaan oli piklik,mille ees oli kahe sambaga eeskoda rajati kõrgemale kohale ja enamasti 3-astmelisele alusele pealt kattis templit viilkatus katus ja tempel ise olid kaunistatud skulptuuridega kõige iseloomulikum tunnus on ümber kogu hoone kulgev ühe-või kaherealine sammastik templi siseruum jaotati sammaste abil mitmeks osaks,kuhu valgus pääses ainult uksest Sambad 3 stiilis Dooria stiil Joonia stiil Korintose stiil Dooria stiil Joonia stiil Korintose stiil Tuntumad templid Zeus´i tempel Olümpias Athenatempel Olümpias Artemise tempel Efesoses,Väike-Aasia Zeus´i tempel Skulptuurid Vana-Kreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on skulptuur Arhailise perioodi skulptuurid Skulptuurid on staatilised, kehavormid on edasi antud üldistatult materjal:Liivakivi ja marmor Klassikalise perioodi skulptuurid
enneolematult kaugele. Aleksander suri noorena ja väepealikud jagasid tema hiigelriigi. Tekkisid hellenistlikud riigid, milles segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Hellenistlike riikide ainuvalitsejate austamine lähenes mõnikord nende jumalaks pidamisele. 4. saj eKr laskis Pärsia Väike-Aasia asevalitseja Mausolos endale püstitada haudeehitise – Halikarnassose mausoleumi. See oli kõrgel alusel asetsev joonia stiilis tempel ning seda kattis püramiiditaoline katus. Seda loeti üheks maailmaimeks ja Mausolose järgi hakati paraadlikke haudeehitise nimetama mausoleumideks. Valitsejate jumaldamise kõrval jäi religioosne temaatika kunstis tagaplaanile. Efesoses taastati Artemise tempel, Ateenas ehitati korintose stiilis tempel Olümpieion. Joonia ja korinose stiilid levisid rohkem, kui range dooria stiil. levis ka stiilide segu (nt. komposiitkapiteel). Tihti
Kreeka Andrei Tehnikov 11 LJ 24.03.15 · Pealinn Ateena · Pindala - 131 940 km² · Riigi keel kreeka · Rahvaarv - 10 775 557 (1.07.2014) · SKT elaniku kohta - $24 574 (2014) · Kreeka on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maadest. · Kliima - märg talv; soe ja kuiv suvi. · Pinnavorm - 80% Kreeka territooriumist on mägine. · Riigi kõrgeim punkt asub Olümpose mäel, mis asub 2919 meetrit üle merepinna. · Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik. 1. jaanuarist 2001 kuulub Kreeka ka euroalasse. · Läänes kuulub Joonia mere saarte hulka Korfu, Kefalloniá ja Lefkáda. Idas ja lõunas kuulubEgeuse mere saarte
Üks Kreeta kunsti hiilgavamaid osasid on keraamika. Selle arengus võib eraldada mitu etappi, kusjuures neile kõigile on omane värvirõõm ja dekoratiivsus. Ehitusmälestistest on aga kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid (näiteks Tirynsi linnus, mille jäänused toodi päevavalgele 19. ja 20. sajandi vahetusel). Vanakreeka kunsti kujunemise ajalugu on väga pikk, kuna 12. saj. eKr tungisid Kreekasse dooria ja joonia hõimud, kelle rüüsteretked andsid Kreeka-Mükeene kultuurile lõpliku hoobi. Ometi algab just nendega päris-Kreeka ajalugu. Kreeka arhitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid, mida esialgu tehti puust ja savist, hiljem kivist. Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikumaks detailiks on sammas, mille 3 põhiosa on baas, tüves ja kapiteel. Kreeka templiarhitektuuris vaimustab eelkõige kõikide üksikosade ja suhete vastastikune sõltuvus ja põhjendatus
KERAAMIKA: *Arhailise aja keraamika- olendid kujutatud mustade siluettidena, palju ornamentikat *Mustafiguuriline stiil-relistlikum, vähese ornamentikaga *Punasefiguutiline stiil- looduslähedane *Kujutati stseene eepostest, mütoloogiast, sportlasi, jne. KK *1.Kuyidas nim. Teisi Kreeta Mükeene kultuuri? Miks? 2.Mida kujutavad Kreeta skulptuurid ja seinamaalid? 3.Mille poolesr erinevad Kreeta ja Peloponnesose asulad? 4.Mille poolesr erinevad dooria, joonia ja korintose sambad? Milline neist stiilidest on vanim? 5.Milliseid materjale kasutatakse vanakreeka kujutid? 6.Millise suure muutuse tõi skulptuuris kaasa klassikaline ajajärk? 7.Millist skulptuuri liiki peale vabafiguuride kreeklased veel harrastasid? 8.Miks lõid kreeklased nii palju meesakte? 9.Mille kaudu saame aimu vanakreeka maalikunstist? 10.Millised vanakreeka vaasimaali stiile tead? Mida kujutati? 11.Millised olid kreeka kunsti levikualad väljaspool emamaad? 12.Kes oli hellen
11. amfiteater- vaatemängukoht, vabasõhus tehti näitemänge ja koorilaule Ephesose Suur Teater 12. kapiteel- iluotstarbeline samba või pilastri ülemine osa Hera tempel, Dorischi kapiteel 13. dooria stiil- varaseim kolmest Vana-Kreeka arhitektuuri stiilist, iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja lihtsus. Zeusi tempel, Olümpia Dooria stiilis tempel 14. joonia stiil- üks kolmest vanakreeka arhitektuuri stiilist, iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist. Schauspielhaus, Berliin Joonia stiilis samba kapiteel 15. korintose stiil- kõige hilisem kolmest vanakreeka ehitusstiilist, sambaid kaunistab lopsakatest akantuselehtedest ja teistest taimeelementidest moodustatud kapiteel. Zeusi tempel, Ateena
7.Uue riigi arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst 1) Ramses II matusetempel, Hatšepsuti matusetempel. 2) Lihtrahva kujud on väiksemad, elavamad, vabamad, tihti puidust ja värvilised. Neid vajati vaarao hauatagusesse ellu orjadeks. 8.Ehnatoni-aegne kunst 1) 14.saj eKr 2) Uus riigi usund. Kunst muutus tõepärasemaks 10.Vanakreeka kunst 1) Vana aeg - 600-480 eKr Õitse aeg - 480-323 eKr Hiline aeg -323 eKr-30 pKr 2) Dooria, joonia ja korintose stiilid 3) Eeskujuks megaron. Ristkülikust põhiosa + eesruumid kitsamatel külgedel. Puu, savi, hiljem kivi 11.Kreeka ehitusmälestised 1) Ateena Akropolos, Parthenoni tempel 2) Ühendab mitut vanemat pühapaika, ebatavaliselt keeruka põhiplaani ja ülesehitisega. Sambad enamasti joonia stiilis. 12.Vanakreeka skulptuur 1) Egiptuse 2) Kujudele üritati anda rohkem elavust (kontrapost), kujud on vaadeldavad igast küljest, näod rahulikud ja tõsised, looduslähedus
Astmetele toetuvad sambad ja nende peal asetseb talastik. Kapiteeli peal on arhitraav, dooria stiilis selle peal veel friis. Tempel oli kaetud murdkatusega ja kitsastel külgedel olid kolmnurksed viilud, mille väli oli tavaliselt kaunistatud skulptuuridega.templil oli sees pool puust lagi ja alati lame, seda liigendas sammastele toetuv talastik, mille ristumisel moodustuvad nelinurksed kassetid. Aknad puudusid, valgus pääses templiruumi läbi ukse. Sambad on: dooria (Parthenon), joonia (Atikas) ja korintose stiilis. Ehitismälestised: Ehitised ranged, kohmakad ja vanapärase ilmega. Säilinud dooria stiilis templitest vanimaks peetakse Hera templit Olümpias. Ehitis oli algselt puust, hiljem asendati kivisammastega, äärmiselt pikaksvenitatud põhiplaan. Apolloni tempel Korintoses säilinud rida äärmiselt madalaid ja jämedaid sambaid tugevate kapiteelidega. Üks paremini säilinud templeid on Poseidoni tempel Paestumis säilinud ka sisearhitektuuri
Linnus on ümbritsetud kükloopide müüriga. Mükeene Lõvivärav, ava 3x3 m. Kuppelhauad- ehitamiseks kasutati pseudovõlvkaart. 19. saj eKr avastas H. Schlieman Trooja. Kuppelhaua kõrgus oli 13,5 m ja lõbimõõt u 14 m VANAKREEKA KUNST TAUST: ahhailased asustavad alates 3 aasta tuhandest eKr Peloponnesose ps'e. 12 saj eKr tulid joonia ja dooria hõimud. 11-18 saj eKr- Homerose ajastu, raua laialdane kasutusele võtt. Kogukonnasteraldusid ülikud, kujunesid esimesed nö linnriigid. Tekkisid kolooniad Lõuna-Itaalias ja Väike-Aasias. Ühtset Kreeka riiki ei kujunenud, rahvast ühendas keel, religioon ja kultuur. Barbaritesse suhtutu kehvalt, nad olid orjad. Kreekas kujunes orjanduslik demokraatia.
näitemänguplatsi. Pingid tõusid tagant kõrgemale eest olid aga madalamad. Jutud räägivad et ülikud olid ees orjad taga. Amfiteater. Colosseum, amfiteater. Arlesses. Kapiteel- Samba ülemine osa e. Samba pea. Eristatakse kuupkapiteeli, karik-, ja lehtkapiteeli, kapiteelide ehitusel oli sõltuvalt ajajärgust erinev laad: dooria, joonia ning korintose stiil. Joonia kapiteel. Dooria stiil- vanim antiikarhitektuuri stiil, mida iseloomustab range, lihtne ning proportsionaalne vorm ja jäme baasita dooria sammas, mis aheneb ülespoole ning mille kapiteeli moodustavad ehhiin ja abakus. Varane dooria stiili näide. Poseidoni tempel. Joonia stiil- klassikaline arhitektuuristiil, mida iseloomustab kergus ja saledus ning mille samba kapiteeli kaunistab voluut
Efesoses oli artemision pühendatud täielikult Artemise sünnipäevale ja terve selle kuu jooksul toimusid jumalanna auks suurejoonelised pidustused. Efesos pidas end Artemise linnaks. Õitsenguperioodil 6 sajandil e. Kr. otsustasid linnakodanikud püstitada uue suurejoonelise templi oma kaitsejumalannale, mis kõik seniehitatu varju jätaks. Templi ehitajaks kutsuti Knossosest kuulus arhitekt Hersiphronos. Ta tegi ettepaneku ehitada gigantne joonia stiilis marmortempel, mida ümbritseb sammaste kaksikrida. Tempel plaaniti ehitada marmorist. Kuna Efesose piirkonnas olid sagedased maavärinad, siis soovitas arhitekt ehitadatempel soisele pinnale, Kaystrose jõesuudmesse. Templit ehitati 120 aastat. Hersiphronose eluajal lõpetati hoone püstitamine ja sammastiku paigaldamine. Pärast Hersiphronose surma jätkas tööd tema poeg Metagenes, kes juhatas templi ülaosade paigaldamist. Kuid ka tema suri enne tööde lõppu
Kreeka filosoofia algusküsimus: mison oleva terviku alge (arche)? Ontoloogiline küsimus Ontoloogia ehk olemisõpetus Thales (u. 624 – 546) Üks “seitsmest targast” Tarkade ütlused väljendasid pigem elutarkust, kui filosoofilist tarkust Nt. mõned Kleobulose elujuhised: ”Mõõdukus on parim. Jõuga ära midagi tee. Tülid summuta. Jõukuses ära raiska, puuduses ära end alanda.” jne. Thales Thales ja Joonia koolkond Pärit Väike – Aasiast Mileetosest Samast linnast pärit ka Anaximenes ja Anaximandros Lisaks samast piirkonnast pärit ka Herakleitos Joonia koolkond Antiikfilosoofia Antiikfilosoofia U. 6.e.Kr. - 5. saj. p.Kr. Hõlmab Antiik-Kreekas ja Rooma impeeriumis levinud filosoofiat Thales (u. 624 – 546) Arvas, et looduse arche on vesi Vesi kui kõige oleva olemasoluks vajalik
Kreeklastel oli kalduvus natuurfilosoofiaks (loodusfilosoofiaks). Viimasel juhul on tegemist katsega luua terviklik loodusekäsitlus. Selline lähenemine viib varem või hiljem algosakeste juurde. Natuurfilosoofiaga on seotud kosmoloogia ja kosmogoonia ja elu ning inimese tekke õpetused. Kreekas sündis natuurfilosoofia pinnalt ratsionaalne ja teoreetiline maailmakäsitlus vastukaaluks religioossele ja mütoloogilisele maailmamõistmisele. Kreeka teadust võib jagada neljaks perioodiks: joonia, ateena, hellenistlik ja rooma. Joonia Thales, Pythagoras jt, (ise kutsusid nad end sofistideks, e tarkadeks). Joonia süsteem oli noor polnud moraali ega poliitilisi eelarvamusi, olid materialistid, ratsionalistid ja ateistid. Joonia mõtlejaid iseloomustas elementide vaba üksteiseks mineku ja segunemise ideoloogia. Joonia ajastut iseloomustab usk hingede rändamisse, siit omakorda kasvas välja usk hingede
Linn oli rajatud tavaliselt ümber: akropoli polise kindlustatud keskus/kindlus agoraa polise koosoleku- ja turuplats Kreeka polised: Poliseid oli palju ( koos kolooniatega ~1 500 tk ); neist tähtsamad: POLIS PIIRKOND PÄRITOLU Sparta Lakoonia maakond dooria Korintose Isthmose dooria Ateena Atika joonia Mileetos Väike-Aasia poolsaarel joonia Delfi Fookise maakond tähtsad usukeskustena Olümpia Elise maakond tähtsad usukeskustena TUME AJAJÄRK Seda seostatakse ~1 100 eKr. Kreeta lõunaossa sissetunginud dooria hõimuga: lossid purustati kiri unustati rahvaarv vähenes
figuuride ja reljeefidega TEMPLI PÕHIPLAAN Sammaste taga asus templi pearuum naos. Paljudel templitel asetses enne naost veel pronaos. Vastavalt sammaste asetsusele ja hulgale eristatakse järgmisi templite põhitüüpe: antide tempel, topeltantide tempel, prostüül, amfiprostüül, peripteer, dipteer ja pseudoperipteer. Samba-arhitektuuris eristatakse veel kolme põhistiili e orderit: dooria, joonia ja korintose. Dooria sammas on madal ja jässakas, ilma baasita. Samba tüvest liigendavad püstised vaokesed e kannelüürid (tavaliselt 16-20). Tüvest kroonib lihtne kapiteel. Joonia sammas on saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga. Abakusele on antud voluutidega lõppeva rullispadjandi kuju. Friis on tervenisti kaetud reljeefkaunistustega. Korintose sammas erineb joonia omast peamiselt sambakapiteeli kujunduse poolest.
Aasiani, Egiptuseni. Pärast Aleksandri surma jagasd väepealikud riigi omavahel. Kujunesid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Seetõttu on hellenistlik kunst väga mitmekesine. Hellenistlikke valitsejaid austati mõnikord juba nagu jumalaid. 4. saj eKr lasi Pärsia Väike-Aasia asevalitseja Mausolos endale püstitada haudehitise - Halikarnassose mausoleumi. See oli kõrgel alusel seisev joonia stiilis templi taoline ja seda kattis kõrge püramiiditaoline katus. Põhiplaani mõõdud olid 66x77 ja kõrgus 46m. Selle järgi hakati paraadlikke haudehitisi nimetama mausoleumideks. Kunstis muutus olulisemaks surma ja hauataguse elu kajastamine. Tähtsate isikute kirstud kujundati majataolisteks sarkofaagideks. Religioosne temaatika jäi suhteliselt tagaplaanile. Ehitati vaid mõned hiiglaslikud templid. Efesoses taastati Artemise tempel, Ateenasse ehitati korintose
Rahvas käis templi ees altari juures, kus toimusid ohverdamised ja jumalateenistused. Parthenoni templit Ateena Akropolis on peetud üheks ideaalsemaks teoseks arhitektuuri ajaloos. Rooma tempel Pantheon on vastupidiselt Kreeka templile rahva tempel ja domineerib lopsakas sisekujundusilma ühegi jumalakujuta. Ehitussüsteemidest oli lihtsaim dooria, mis oli baasita sammastega, lihtsa katuse ja friisiga. Klassikalisel ajastul lisandus joonia order, kus sammas oli baasiga ning katuseosa ja friis olid peenekoelisemad. Headeks joonia stiili näideteks on Nike ja Erechtheioni templid. Hellenistlikul ajastul sai väga levinuks korintose order oma palju sihvakama sambaga ning karika-kujulise kapiteeliga. Etruski templis kasutati võrreldes Kreeka perifeeriga rohkem dekoratsioone ning ornamente ja sambad asetusid rohkem harali. Rooma templid olid tüübilt
dooria sammas joonia sammas kannelüürid voluut korintose sammas akantuse lehed megaron peripteer Aphaia tempel Hera tempel Poseidoni tempel Akropol Parthenon friis Pheidias propüleed Erehcteion Võidujumalanna Nike Erechteion karüatiidid Mausolos Epidaurose teater Pergamoni altar skulptuur kuuros koore Polykleitos Myron Milose Venus Laokoon vaasimaal küüliks amfora leküütos krateer
ERINEVUS: Meeleolu, Kreeta teemad seotud õnneliku eluga, keskkonnaga. VANAKREEKA seinamaalid seotud jumalate, inimeste omavaliste võitluste, ajalooliste sündmustega või spordiga. VANAKREEKA KOLM ARHITEKTUURI STIILI; SAMBAD DOORIA STIIL: Kõige vanem, jõuline, raskepärane stiil. Sambal keskel paksendus, nimetatakse ORTOOSIKS, kapiteel koosneb kahest lihtsast plaadist, sammas toetub otse alusele- stülobaadile. Puudub paas, Friis koosneb metoobist ja triglüüdist. JOOPIA STIIL; Pärid Joonia maakonna nimest, iseloomulikuks tunnuseks kapiteeli kaunistav rullispadjand e voluut, sammas pikem, kitsam, toetub baasile, friis koosneb ühest katkematust mustrist( munavööt, hammaslõige, meander, lainevööt jne) KORKINTOSE STIIL; (ORDER) Rikkalikum, Pärsia mõjudega, iseloomulikumaks tunnuseks kapiteeli õiekarika kuju, kus tihti kaunistuseks akantuslehe motiiv. Samba osad kinnitatakse metallklambriga. Friis koosneb samuti ühest katkematust mustrist või pildist
Vanakreeka kultuur Kreeka asub Balkani poolsaarel, Egeuse mere saartel.Praeguste kreeklaste esivanemad tulid Kreekasse põhja poolt.1312 sajand eKr tulid Kesk ja LõunaKreekasse dooria hõimud ning Egeuse mere saartele ja VäikeAasia rannikule joonia hõimud. Tähtsamad maakonnad Lakoonia (keskus Sparta) ja Atika (keskus Ateena) Akropol ülalinn, mis asus künkal Agoraa turuplats, keskväljak käsitöölistele ja kaupmeestele Polis linnriik Kitoon kreeklaste mähitav rõivas Jumalate erinevus inimestest: · Igavene noorus · Surematus · Võim inimsaatuse üle TAEVAS (Uranos) + MAA (Gaia) Titaanid Jumalad (Zeus,Hera jne) Jumalaid oli kokku 12: · Zeus taeva jumal, peajumal
merejumal 10. Kes on Dionysos ja mis kasvas välja tema pidustustest? Veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal, teater. 11. Kes olid barbarid? Võõrad, välismaalased 12. Kreeka arhitektuuri tähtsaim ülesanne ja kõige iseloomulikum detail. Templiehitus. Sambad. 13. Kreeka templi põhiplaan. Ristkülikukujuline, meenutas megaroni. Sambad. 14. Kreeka arhitektuuri kolm stiili. Kuidas neid omavahel eristada? Dooria, joonia ja korintose. Dooria sammastel puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia ja korintose stiilil on baas olemas, kapiteelid keerukamad. 15. Samba osad. Baas, tüves, kapiteel. 16. Artemise tempel Efesoses, Parthenoni tempel Akropolil, Erechteioni tempel Akropolil. 17. Mis on erinevat arhailise ja klassikalise ajastu skulptuuris? Arhailisel ajastul sarnaneb skulptuur Egiptuse omaga. Klassikalisel ajastul loomulikum, liikuvam kujutamine (kontrapost) 18
TÜVES - sambad KAPITEEL - iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ja kantava osa ehk antablemaani vaheline detail. Kapiteelile toetub talastik, kaar ja võlv. ARHITRAAV - friisi alla jääv palgivöö. Tegemist on kasett laega, kus on palgid üksteise peale risti laes pandud.TRIGLÜÜF on palgi ots, mis laest paistab friisi all. METOOP on palgi vahe mis friisi alt paistab. FRIIS on katuse alune TÜMPANON on katus On siis 3 eshitusstiili, ehtiussüsteemi: DOORIA, JOONIA ja KRONTOSE ORDER. Dooria order tunnuseks on, et sambal puudub alumine baas, see toetub lihtsalt, katuse konstruktsioon on lihtne. Dooria stiili iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja lihtsus. Sambad on suhteliselt madalad ja jässakad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana. Dooria sammastel puudub baas ja kapiteeliks on ainult kaks kivi, millest üks on kettakujuline ja teine ruudukujuline
Kreeka Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Kreeka on vabariik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks (nómos). Maakonna staatuses on ka Áthose mungavabariik. 1. Atika
Prantsusmaal Arles-is. Fotol Rooma Kolosseum. Kapiteel Kapiteel on iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ning kantava osa ehk antablemaani vaheline detail. Kapiteelile toetub talastik, kaar või võlv. Eristatakse kuupkapiteeli, karik-, ja lehtkapiteeli, kapiteelide ehitusel oli sõltuvalt ajajärgust erinev laad: dooria, joonia ning korintose stiil. 6 Dooria kapiteel Joonia kapiteel Korintose kapiteel Dooria stiil Kõige varasem Vana-Kreeka sammaste stiil. Dooria stiili iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja lihtsus. Sambad on suhteliselt madalad ja jässakad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana
on kaunistatud reljeefidega. Katuseservades eenduvad simsid katuse kummaski otsas tekivad kolmnurksed viilud (tümpanonid), mis samuti kaunistatakse reljeefidega. Siin on loetletud templite üksikosad, mida võib kohata ka hilisemate ajastute ehituskunstis. Tänapäeval paistavad templite jäänused kõik ühtlaselt valevana, sest nende kunagised värvid on aegade jooksul maha pudenenud. Uuena olid aga templite friisid ning simsid värvitud, kõige sagedamini punase ja sinisega. Joonia stiil tekkis Väike-Aasias Joonia maakonnas. Sealt levis ta ka päris-Kreekasse. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud. Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks. Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid
Mõisted Madlääni kultuur- Dolmeen- kiviplaatidest tehtud hauaplaat, ning seda katab ka kiviplaat Tsikuraat- Kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Tprni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Näiteks: Uri tsikuraat Püramiid- Ehitati vaaraodele hauakambriteks. Gizas asuvad püramiidid kuuluvad vana aja maailma imede hulka. Näiteks: Cheopsi püramiid, Chefreni püramiid ja Mykerinose püramiid Obelisk- Nelinurkne ülespoole ahenev sammas. Tavaliset paigutati templite ette. Tipp kaetud elektroniga. Näiteks: Luxori templi ees( 1 alles), Karnaki templi ees( 1 alles) Sfinks- kivist skulptuur, millel on tavaliselt ühendatud inimese ja looma keha vorme. Näiteks: Suur Sfinks, Luxori ja Karnaki templeid ühendab 3,5 km pikkune sfinkside allee. Püloon- Vana-Egiptuse templi kahe torniga väravehitis. Kaljuhaud Egiptuses- Uue riigi vaarosid ei peidetud enam püramiididesse vai...
Rahva muusikapärand Aastaaegade vaheldumine Valguskiirus vaakumis Popmuusika võidukäik Lillede fotosüntees Valguse neeldumine Heroiline maastikumaal Saastatud õhk Staatiline elekter Vana - Kreeka kirjandus Vulkaani purskamine Samasuunalised vektorid Hellenistlik kunst Mandrite triiv Kolmerealine determinant Eelklassikaline periood Veetaseme muutus Piirväärtuse arvutamine Joonia stiil Raua oksüdeerumine Pythagorase teoreem Pärimusmuusika päevad Must jää Astronoomiline ühik Laulev revolutsioon Liikide levik Bioloogiline kell Ilmalik laul Liikide väljasuremine Orgaaniline keemia Kunstimuuseumi näitus Liikide teke Aatomi ehitus Eesti muusika Mändrijää sulamine Nõrgad elektrolüüdid
a) talastik mis koosneb sammaste kapiteelidele toetuvast arhitraavist. Selle peal asuvast friisist mis omakorda kannab kaugele eenduvat garniisi. b) võrdlemisi lame viilkatus, mille mõlemad kitsmamd ostsad moodustavasd kolmnurga mis piirab viili välja ehk tümpanoni mis on sageli kaunistatud skulptuuride või reljeefidega. Põhiplaan ja ruumid TEMPEL-puudu sambad ja keskel olev jumala kuju... Sammaste taga asub pearuum NAOS. Kr templi arhitekuuis esineb kolm stiili: dooria ja korintose ja joonia. ( nime saanud sammaste järgi) Dooria sammas on madal jazakas kerkib stülobaadilt otse ilma baasita. Samba tüvest liigendavad püstsuunalised vaokesed- kannelüürid, mida on 16-20. tüves aheneb üleval ja on keskkohast pisut paisutatud(entaas) rõhutab templi ränkust ja katuse raskust. Kapiteel on lihtne. Joonia sammas on saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga. Kapiteel on ümmarguse rullispadjandisg Kr sms sarnane joonia sambale, kuid lõppeb lopsaka taimemotiiviga
Kapiteel on väga looduslähedane. Klassikaline näide: Ateena akropol Akropol- linna keskel asuv kindlustatud koht. 1. Värav- propüleed, 2. Kõrval Nike tempel, 3. maalikogu- Maaligalerii (kreeklaste lemmikuim), 4. Athena kuju (Phartenoisos), 5. Ereotein (Boseidonile ja Athenale), seal on naisekujulised sambad ehk karatiidid, 6. Partheon (Athenale, sees kuju). Joonia stiilis hauamonoment kuningas Homosolosele. Aleskandria ja Pergamon 1.saj Pergamonis rahualtar Zeusile ja Athenale- tegu joonia stiiliga. Friis on 2meetrit kõrge. Kreeklaste reljeef kõrgreljeef, mis on emotsionaalsed ja anatoomiliselt tõesed. Amfiteater. Skulptuur vähe säilinud originaale terveid, marmorist, saam näha läbi rooma koopiate, krüsohfantiin tehnika- säilinud vaid kirjeldused nt Athena kuju ja Zeusi kuju Olümpias. Krüsohfantiin tehnika: 1. puidust karkass, 2. Kehaosad kaetakse elevandiluuga, 3. riided kullaga. Väga kallis tehnika.
Talastiku alumist osa on arhitraav ja ülemine on friis. Friis koosneb vaheldumisi asetatud plaatidest, milledest ühtedel on püstised vaod ja teistel reljeefid. Friis oli värviline. Domineeris punane ja sinine värv. Templit kattis madal viilkatus, mille mõlemal kitsamal küljel moodustusid kolmnurksed viiluväljad, mida nimetatakse tümpanoniks. Tümpanon oli kaunistatud reljeefidega. Kreeka arhitektuuris on kolm stiili: dooria, joonia ja korintose stiil Vanim neist on dooria stiil, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine
eelkõige talk, asbest ja magnesiit. Jääkmaavaradest on olulisemad rauda ja niklit sisaldavad lateriidid, boksiidid ning kaoliniit. Lateriidid on tekkinud peamiselt ultraaluseliste ofioliitsete kivimite murenemisel. Boksiiti leidub Mesosoikumiaegse tekkega Kruja ja Albaania Alpide vööndeis. Kaoliniit on tekkinud peamiselt gabro ja anortosiidi murenemise tulemusena. Settelistest maavaradest on olulised fosforiit ja süsivesinikud. Fosforiiti leidub läätsede ja kihtidena peamiselt Joonia vööndi Juura- ja Kriidiajastu karbonaatkivimites. Kaevandamistegevuseks on P2O5 sisaldus (3...11%) liiga väike. Pruunsütt leidub peamiselt Joonia vööndis ning mägedevahelistes orgudes. Joonia vööndi Kriidiajastu lubjakivid ja liivakivid sisaldavad ka naftat ja maagaasi. Loomastik Et jahipiirangud puuduvad, on kõikjal peale kaugete metsade metsloomi vähe. Albaanias eluneb hunte, saakaleid, hirvi ja rebaseid
Usurituaalid toimusid väljas. Templi ehituses olid kindlad reeglid, üksikosade suhe oli täpselt kindlaks määratud. Kreeka templiehituses eristatakse kolme stiili: 1) dooria stiil iseloomulik on lihtsus, rangus, tugevus. Sambal puudub baas. Sambal püstloodis vaokesed ehk kannelüürid. Samba tüves aheneb veidi ülespoole. Kapiteel koosneb kahest ülestikku asetatud kiviplaadist, üks nelinurkne, teine ümardatud nurkadega. 2) joonia stiil on dooria stiiliga võrreldes kergem, õhulisem. Sammas on peenem, omab baasi. Kapiteelil on voluudid spiraalimoodi kaunistused (vaadeldavad vaid otse eest) 3) korintose stiil iseloomulik on rikkalikum kujundus, suurem toredus. Levis hellenismi ajal ja eriti Rooma riigis. Kapiteelil taimemotiivid (vaadeldavad igast küljest). Kreeka arhitektuuris valitses tasakaal horisontaal- ja vertikaaljoonte vahel. Osa detaile
16. Millised uued lossid rajati 16. Saj Prantsusmaale? Loire'i oru lossid. Ümartorne meenutavad vormid nurkadel ja kõrge katus. Lossil pole kindluslikku, sõjalist välimust, vaid fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Fontainebleau loss. Lossi siseruumid rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega. Louvre'i loss Pariisis. Lossi idaosa koosneb neljast tiivast ümber ruudukujulise siseõue. 17. Teeme vahet 3 sambal ( joonia, dooria, korintos). Kirjelda. Joonia sammas. Samba kapiteeli iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist, mis kannab oma munakujuliste elementide tõttu munavöödi nimetust. Dooria sammas. Dooria stiili iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja lihtsus. Sambad on suhteliselt madalad ja jässakad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana. Dooria
4. KREEKA ARHITEKTUURI STIILID 1. DOORIA: pärit 7. saj., seda iseloomustab raskepärasus ja kohmakus. Sambal pole baasi ja tüves on kaetud kannelüüridega ( samba vertikaalne liigendus ühtlaste süvenditega, joonisel on need jooned samba peal), kapiteel on kaunistusteta, friis on jagatud vertikaalsete vahelduvate plaatidega - metoopide ja triglüüfidega. Metoope kaunistavad värvitud reljeefid ja triglüüfidel on süvendid nagu sammastel. 2. JOONIA: pärit 5. saj. Väike-Aasiast ehk Iooniast, seda iseloomustab kergus ja elegants, sammas toetub baasile ning on sihvakam ja tihedamate kannelüüridega, kapiteelil on stiilile iseloomulik abakus, mis kõverdub spiraalselt, meenutades oinasarvi, arhitraav jaguneb pikuti kolmeks võrdseks talaks ja friis kulgeb ühtlase lindina, mida kaunistati ka reljeefiga. 3. KORINTOS: pärit 5. Saj. Korintoselt, seda iseloomustab dekoratiivsus, kannelüüritud sammas
savi, hiljem hakati kasutama kivi(marmor). Kivide sidumiseks kasutati mörti.Tempel asetses alusel. Aluse ülemiselt astmelt kerkis sammastik, mis ümbritses igast küljest. Sammastik oli välisilme määrav osa. Sammas koosnes kolmest põhiosast: baasist, tüvesest ja kapiteelist. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili. Dooria vanim stiil, mida iseloomustasid madalad jässakad sambad, millel puudusid baas ja kapiteel. Sambad olid tagasihoidlikud, lihtsad ja ranged. Joonia hilisem stiil, sammas oli peenem ja elegantsem, kogumulje oli kergem ja rikkalikum, sambal oli mitmeosaline baas ja väga iseloomulik kapiteel. Korintose stiil erineb joonia stiilist samba kapiteeli poolest. Kapiteeli alaosa on karika või vaasikujuline, seda katavad lopsakad taimevormid, sambad olid eriti saledad ja kõrged.tähtsaim klassikaajastu ehitis oli Parthenoni tempel Akropolis. Arhailisest ja klassikalisest oli Zeusi kuju.
ning samuti säilis ka sümmeetrilisus). Antiik-aegsete ehitiste matkimisel mindi klassitsismis isegi nii kaugele, et näiteks Pariisi Madeleine'i kirik kavandati päris kreeka templi koopiana, seejuures ka ilma akendeta. Palju loodi tol ajal täiesti praktilise otstarbeta ehitisi, igasuguseid auväravaid, võidukaari jne. (nt. Tähe võidukaar Pariisis). Kolmas klassitsistliku ehituskunsti suurteos Pariisis on Pantheon oma kõrge kupli ja saledate korintose sammastega. Eelistati dooria või joonia sambaid, mis vastasid rohkem konstruktsiooni vormile. Ehitati tööstushooneid, mitmelaadilisi töökodasid. Uuenev ühiskondlik korraldus tingis valitsushoonete, haridusasutuste, ühingute,seltsimajade jm. ehitamist. Üle kogu Euroopa ehitatatakse teatri-, muuseumi- ja raamatukoguhooneid, millele renessanss nii palju tähelepanu ei pööranud. Veel rohkem kui ruut ja kreeka rist ning teisedki korrapärased vormid mida
Sümboolika Lipp: Vapp: Üldandmed Riiginimi: Kreeka Vabariik Pealinn: Ateena Pindala: 131 940 km2 Rahvaarv: 11 306 200 (2010) Rahvastiku tihedus: 85,3 in/km2 Rahaühik: euro (EUR/ ) Riigikeel: kreeka keel Jaotatud piirkondadeks ja 13 maakonnaks Geograafiline asend Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel Naaberriigid: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi Ümbritsevad veekogud: Joonia meri, Egeuse meri, Vahemeri Loodus Kliima jaotatakse 3: Vahemere, Alpide ja parasvöötme Suvi: 20-40 kraadi Talv: 10-20 Aasta sademete hulk: 400-1000 mm Kõrgeim tipp: Mytikas (Olümpose mägi); 2917m Pinnamood: Mägine ja liivane maa 1400 saart, neist 227 asustatud Rahvastik 97.4% rahvastikust räägib uuskreeka keelt 3% muulasi (0.5% türklased; 0.2% itaallasi...) Sisserändajaid on palju, kuna soodne
Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (reeglite ranguse tõttu nimetatakse neid orderiteks)- dooria, joonia ja korintose. Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid
alaliik: dolmen Megaliitiline monument alaliik: kromlehh näide: Stonehenge Mesopotaamia kunst Tsikuraat Egiptuse kunst haudehitis mastaba Egiptuse kunst haudehitis astmikpüramiid Giza püramiidid Egiptuse kunst kaljuhaud näide: Kuningate org Egiptuse templi plaan Egiptuse skulptuurikunst vaarao seisvas ja istuvas asendis Egiptuse maalikunst(papüürusele) egiptuse poos Vana-Kreeka ehitusstiilid dooria joonia korintose Vana-Kreea arhitektuur Ateena akropol Vana-Kreeka arhitektuur Erechtheioni tempel karüatiidid Kreeka sulptuur arhailine ajastu kore kouros Vana-Kreeka skulptuur klassikaline ajastu Myron ``Kettaheitja" Polykleitos ``Odakandja`` Vana-Kreeka skulptuur hellenistlik ajastu "Milose Venus" "Samothrake Nike" Laokooni grupp Vana-Rooma Pont du Gard`i veejuhe (akvedukt) Vana-Rooma kunst Colosseum
Kreeka templid Allar Mölder 10.klass VinniPajusti Gümnaasium Kreeka templite põhiplaanid Athena Nike tempel Tempel on joonia stiilis, amfiprostüül. Nike oli Ateena võidutooja. Türklaste aeg kanti tempel laiali, kuid saksa arheoloogid ehitasid selle taas ülesse. Apolloni tempel Dooria stiilis. Tempel asub Korintoses. Ehitatud lubjakivist, otstes kuus ja külgedel viisteist sammast. (Säilinud neist seitse) Templi keskele on ehitatud sein, mis jagab templi kaheks. Artemise tempel Oli pühendatud jumalanna Artemisele. Oli rajatud 550 e.m.a. 365
Tartu ja Vana-Kreeka Eesti Teaduste Akadeemia 1886. aastal valminud maja. 1938-1940 tegutses seal Eesti Teaduste Akadeemia. Aadress : Lai 34 Korintose stiilis sambad Tähendus Tartule : • Tegutses Eesti Teaduste Akadeemia • teadusliku uurimistöö keskasutus Stalinismiohvrite mälestussammas Asub Tartus Pauluse kalmistul Joonia stiilis sambad Tähendus Tartule : • 8. ja 9. juulil 1941. aastal mõrvatute auks püstitatud Tartu Linnavalitsus Hoone ehitatud 1781 – 1786 Aadress : Raekoja plats 1a Dooria stiilis sambad Tähendus Tartule : • Linnavalitsus rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat Agoraa ehk turg Ehitati aastatel 1936 – 1937 Aadress : Vabaduse pst 1 Tähendus Tartule : Varustab kaubaga (toit, riided) Inglisild Valmis: 1816 (Johann Wilhelm Krause) Praegune kuju: 1836(Moritz Hermann von Jacob) Asuko...
Templi välissammastik koosnes 8 dooria stiilis sambast otstes ja 17 külgedel. Artemise tempel See asub Pühendati Artemise Ehitatud joonia Ephesoses.Ehitati eelkäijale, stiilis, Tempel oli u. aastal 850 eKr. viljakusjumalanna 110 meetrit pikk ja Kybelele. 55 meetrit lai, seal oli 127 sammast, mis olid 18 meetrit kõrged.
Kujud värviti hiljem kirevate toonidega. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli Myroni Kettaheitja. Klassikaline ajajärk kreeka skulptuuris- Saavutati suur meisterlikkus loodusvormide kujutamisel. Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena. Phedeias on teinud eelkõige Parthenoni skulptuurid-hiiglaslik 12 m kõrgune jumalanna Athena kuju Parthenoni templis.See oli kaetud kulla ja elevandiluuga.Hellenistlikul ajajärgul domineerisid kreeka arhitektuuris joonia ja korintose stiil. Tekkisid ka mitmed stiilide segud. on sarnane nii joonia kui ka korintose stiiliga.Mõõtmetelt olid ehitised sageli kolossaalsed ja kreekalikke proportsioone rikuti üha rohkem.Sammas kaotas järk-järgult oma senise funktsiooni ja muutus rohkem kaunistavaks elemendiks.Tihti oli hoone alus 1/3 terve hoone kõrgusest. Ka katused tehti kas hästi lamedad või hoopis terava viiluga.Hellenistlikus skulptuuris hakati rohkem tähelepanu pöörama
2. Vana- Kreeka 2.1 Arhitektuur: Arhailine – Dooria • vanim stiil, madalad ja jässakad sambad • sammastel puudub baas ja kapiteel on tagasihoidlik • friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest • triglüüf: nelinurkne plaat, millel on 2 püstvaokest • metoobid kaunistatud reljeefidega Poseidoni tempel (Lõuna-Itaalias) Ateena akropol-(linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus) Klassikaline - Joonia • sambad peenemad ja elegantsemad • baas ümmargune, mitmeosaline • friis kaetud reljeefidega Nike tempel Artemise tempel Hellenism - Korintos • erineb jooniast sambakapiteeli poolest. • ehhiin on karika- või vaasikujuline, mida katavad lopsakad taimevormid, mis kujutavad üleminekut ümaralt ehhiinilt nelinurksele abakusele. • sambad olid kõrged ja saledad ning luksuslikud.
6. Halikarnassuse mausoleum 7. Artemise tempel 5. Kreeka sambad. DOORIA stiil on vanim. Mõjub raskepärasena, sest iseloomulikud on madalad ja jässakad sambad. Väga lihtne ja range. Sammastel puudub baas ja kapiteel on tagasihoidlik. JOONIA stiil on hilisem. Ehitise kogumulje jääb kergem ja rikkalikum, sest sambad on elegantsemad. Sambal on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Friis on tavaliselt kogu ulatuses kaetud reljeefidega. KORINTOSE stiil erineb Joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Ehhiin on karika- või vaasikujuline ja seda katavad lopsakad taimevormid. Sambad on eriti saledad ja kõrged.
· naose lagi oli kaunistatud kassettidega(nelinurksed kaunistused) · Akropol: ehitatud Ateenasse, Akropoli mäele. Üks uhkemaid templikomplekse maailmas. Peatempel on Parthenon, seal asub Athena kuju(teisi kujusid pole tänaseks säilinud, kuna need varastati, sest olid tehtud kallist materjalist), mis on valmistatud puidust, kullast ja elevandiluust. Selle templi arhitektideks olid Iktinos ja Kallikrates. Akropol koosnes väikestest templitest, nt joonia stiilis Nike tempel Arhailine skulptuur: · jäigad poosid, käed rusikas, üks jalg eespool, suunurgad ülespoole suunatud · kujutati alasti noormehi e. kuroseid ja maani ulatuvas riietuses naisi e. koresid · üks tuntumaid skulptuure on ,,Vasikakandja" · Egiptuse kunsti mõjutused Klassikaline skulptuur: · õpiti kujutama inimkeha täiuslikult · õiged proportsioonid, loomulikud näod ja liigutused · looduslähedane laad
Türreeni meri on Vahemere osa Itaalia mandriosast lääne pool. Türreeni meri piirneb kirdes Apenniini poolsaarega (Itaalia maakondade Toscana, Lazio, Campania ja Calabriaga), läänes Korsika ja Sardiiniaga ning lõunas Sitsiiliaga. Ta on 80 km kauguse Korsika väina kaudu Apenniini poolsaare ja Korsika vahel (Genova lahe juures) ühenduses Liguuria merega, 3 km laiuse Messina väina kaudu Apenniini poolsaare lõunatipu (Calabria) ja Sitsiilia vahel Joonia merega ning 11 km laiuse Bonifacio väina kaudu Baleaari merega. Sardiinia ja Sitsiilia vahel on 300 km laiune ilma kindla nimeta läbipääs, mis ühendab Türreeni merd Vahemere põhiosaga. Türreeni mere maksimaalne sügavus on 3785 m. Tähtsamad sadamad on: Apennniini poolsaarel põhjast lõunasse: Civitavecchia (Roma), Napoli ja Salerno, samuti Massina väina äärne Reggio di Calabria
Kreeka ehitusmälestised. Dooria stiil (raskepärasus, jõulisus ja lihtsus) : ·Üks vanemaid dooria stiilis templeid püstitati jumal Apollonile (7 saj. lõpul, Korinthoses)- säilinud vaid üks nurk ja paar sammast. ·Jumalanna Hera tempel (u. 550 e. Kr., Paestumis) ·Poseidoni tempel- üks parimini säilinud antiikkreeka ehitis, massiivsed sambad. ·Zeusi tempel Olümpias (5 saj. esimene pool )- eriti meisterlik kujundus, nüüdseks varemetes. Hera templi jäänused. Poseidoni templi arhitektuuriline kujundus. Zeusi tempel. Joonia stiil ( 6 saj. e.Kr.)- asutati Väike-Aasia rannikul ·Jumalanna Artemise dipteer (109m pikk, 55 m lai)- antiikajal peeti üheks seitsmest maailmaimest, 356. aastal põletati maha, Aleksander Suur lasi templi taastada, kuid hiljem purustas selle maavärin. Klassikaline stiil: ·Kuulsaimad ehitised püstitati Ateenas. ·Kreeklased sõdisid Pärsiaga->pärslased purustasid Akropolil asunud templid ja skulptuurid->riigimees Perikles...
Kreeka Kätlin Lumi Ülenurme Gümnaasium 10b Üldine KaguEuroopas Joonia mere ja Egeuse mere ääres Balkani poolsaare lõunaosas Pealinn Ateena Rahvaarv 11,2 miljonit Rahaühik Euro Ametlik riigikeel kreeka Üldpindala 131 957 km2 Majandus Üle 50 % Kreeka tööstusest paikneb SuurAteena piirkonnas Peamised majandusharud on põllumajandus, turism, ehitus ja laevandus Tänapäeva Kreeka on 1975. aasta põhiseaduse kohaselt vabariik 300liikmeline ühekojaline parlament valitakse neljaks aastaks Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks Muusika Tähtis roll kreeka seltsielus juba hellenismiajastul Sõnade ja muusika kooskasutamine ulatub tagasi antiik ja bütsantsiaega Antiikaja pillid lüüra, lauto, erinevad vilepillid ja löökpillid Hea teada! Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi Kre...
); · Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Vana-Kreeka arhitektuur. Tähtsaimad ehitised olid templid. Need olid tavaliselt ristküliku kujulised. Materjaliks puit, savi ja hiljem kivi ning marmor. Mörti ei kasutatud. Välisvaates eraldame 3 osa: 1) alaehitis 2) sammastik 3) talastik. Kreeka templiarhitektuuris esineb 3 stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria stiil on vanim. Vana-Kreeka vaasimaal 6-5. saj. eKr. Kreekas oli kasutusel palju erinevaid vaasivorme.Nendest tuntuimad olid(3): · Veini hoidmiseks mõeldud, kahe sangaga amfora: · Kolme käepidemega veenõu hüdria: · Lai vee ja veini segamisnõu krateer: Eri tüüpi templite põhiplaanid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
