Tehniliselt õige on hingata vee peal sisse ja vee all välja, vee peal pöörame vaid pea kõrvale, mitte kogu keha nagu algajad sageli teevad. Soovitused tehniliselt õigeks seliliujumiseks Sageli soovitatakse seliliujumist mitmesuguste seljavaevuste korral. Kuid tehniliselt valesti ujudes võivad vaevused hoopis suureneda. Seliliujumisel on teatud sarnasus vabaltujumisega, asend on vaid selili. Tähtis pole vaid keha sirgelthoidmine, ka kaelapiirkond tuleb hoida kehaga samal joonel. Käed tuuakse sirutatult ette ja esmalt läheb vee alla väike sõrm. Vee all painutatakse küünarnukki kuni 120 kraadini, nii võtab labakäsi üle tõukefaasi. Jalalöök toimub puusaliigesest. Tüüpilised vead seliliujumisel · vale kätetöö, eriti küünarliigesest painutamine käte viimisel üle pea · ebarütmiline kätetöö · pea painutatud ette, tekib justkui "isteasend", sest ka selg pole enam sirge
Start 10 4. RINNULI- EHK KONNAUJUMINE On kõige populaarsem stiil harrastusujujate seas. Samas peetakse seda üheks kõige aeglasemaks edasi liikumise viisiks vees, kuid see ei tähenda, et antud stiili ei annaks jõuliselt ja kiirelt ujuda. Rinnuli ujumise puhul on oluline, et nii jalad kui käed töötaksid samaaegselt ja sünkroonis. Õlad peavad olema ühel joonel, puusad vees. Jalgu tuleb sirutada kiirelt suunaga taha ning jälgida, et kumbki neist ei lööks kuidagi viltu või vindiga. Pöiad peavad olema sirutatud väljapoole. Antud stiili saab jõulisemaks muuta, kui tõsta rind ja õlad rohkem veest välja (4). Olümpiamängudel on kavas nii 100 m kui ka 200 m distants, mõlemad nõuavad ujujalt head käte ning jalgade töö koordinatsiooni. Esimese stardijärgse kätetõmbe algusest ja peale igat pööret peab ujuja olema rinnuli asendis
ära matemaatika tulemuste kaudu. Kordaja statistiline olulisus: ANOVA tabeli viimane sig. Järgmises tabelis on regressioonivõrrandi statistilise olulisuse näitaja. Ehk teisisõnu, kui kasutame antud võrrandit ennustamiseks, kui suur on eksimise tõenäosus. Coefficients'ide tabelist: vabaliikme statistiline olulisus ( vaatad constanti sig'i) Lineaarne seos: Saab kontrollida: Analyze -> Regression -> Curve estimation. Püsivad lineaarsel joonel siis on lineaarne seos. Regressiooni võrrand (arvud leiad Coefficients'ide tabelist): Näide 1: PVREAD(see mille tulemust ennustad)=40,66(Constant B ümardatult)+ 0,89(PVMATH B)*PVMATH (see pole arv, vaid muutuja nimetus) Näide 2: vocab = -0,011+0,358*reading+0,428*sentcomp+0,2*mathmtcs Regressioonanalüüsi eeldused on järgmised: 1) jäägid olgu normaaljaotusega (Normaaljaotuse testimiseks, analyze-descriptive stat explore
Joonis 3. Tartu toomkiriku varemete külgvaade ja põhiplaan J. W. Krause järgi (Tartu Ülikooli Raamatukogu koduleht). Emajõe ja Toomemäe vahelisest asulast kujunes feodaalne linn, mida kirjalikes kroonikates märgitakse 1248 aastal. Ilmselt hakati kivist linnamüüri ehitama peale 1262 aasta venelaste vallutuskäiku (Tender, 1964). Linnamüür(u. 2 kilomeetrit pikk) kulges mööda praegust Poe tänavat, jõepoolt umbes Kompanii tänava joonel, mööda Botaanikaaia ala ja ümbritses ka Toomemäge, olles sobitatud hästi kohalikku reljeefi. Müüritorne oli linnamüüril 17-20 ja väravaid 4-7. Üle Emajõe viis kaks silda, Laia tn juurest ja Raeplatsi juurest (Salupere,2004). Tähtsaimad ühiskondlikud hooned rajati tellistest, elumajad ja muud hooned puidust. Soised Emajõe linna tänavad olid palksillutisega. Poe tänavast lõuna poole jääv ala kuni nüüdisaegse
25. Milliseid nõuandeid vajab naine vastsündinu osas seoses emadushooldusega? Imikuga seotud informatsioon on naistele vajalikud nabahaava ja naha hoolduse ning vastsündinu hügieeniga seotud teemad, samuti ohumärkide äratundmine (söömisprobleemid, vähenenud motoorne aktiivsus, hingamisraskused, palavik ja alajahtumine). 26. Millised 4 tingimust tuleb täita lapse rinnale võtmisel (õige imetamisasend)? o Imiku pea ja keha peavad olema ühel joonel o Lapse nägu peab olema erma rinna poole ja lapse nina olgu kohakuti rinninibuga (nina rinnanibu vastas) o Laps olgu hästi ema lähedal(kõht vastu kõhtu) o Toeta last nii kukla tagant kui ka tuharatest, et lapsel oleks mugav rinda imetada. 27. Mis on lapse õige imemisvõtte tunnused? o Suu on avatud o Alumine huul on väljapoole kahekorra pöördunud o On haaranud lisaks nibule ka suure suutäie nibuvälja o Ninaits ja lõug( vahel ka põsed) on surutud vastu rinda
Narva jõe tunginud vaenlase tugipunktide likvideerimist alustasid rindele saabunud 20. Eesti Diviisi üksused Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 1944. Üksteise järel hävitati Riigikülas, Vepskülas, Vaasal ja Siivertsis loodud sillapead ja 6. märtsiks 1944 oli Narva jõe läänekallas vaenlasest puhas. Neid lahinguid löödi 45. ja 46. rügemendi eesti sõjameeste koostöös Nordlandi diviisi vabatahtlikega. Rinne Narva jõe joonel ja Auvere platsdarmil jäi püsima mitmeks kuuks ning Punaarmee kavatsus täielikult vallutada Eesti juba veebruaris 1944 nurjati täielikult. 1. märtsil Vaasa ja Vepsküla sillapeade likvideerimisel ilmutatud isikliku vapruse eest vääris Raudristi Rüütliristi autasu allohvitser Harald Nugiseks 46. rügemendist. Kättemaksuks kaotuste eest lahingutes tegi punalennuvägi massilise pommitamisega 6. märtsil 1944 maatasa kauni Narva linna ning paar päeva hiljem, 9.–10
Ebaõnnestus ka Austria- Ungari üksuste pealetung Serbias. Sakslased tõid osa vägesid läänerindelt idarindele ja alustasid koos Austria- Ungari vägedega pealetungi Varssavile. 1914.a. lõpuks olukord aga idarindel stabiliseerus. Mai alguses 1915 algas Saksa armee Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinidest murti läbi. 1915.a. septembris murdsid Saksa väed uuesti vene positsioonid läbi. Suurte kaotuse hinnaga õnnestus Vene väejuhatusel septembri lõpuks rinne Riia- Daugapilsi-Pinski joonel stabiliseerida. 1915.a. veebruaris alustas Saksamaa allveesõda. Mais 1915 uputas saksa allveelaev suure inglise reisilaeva Lusitania. 16. Positsioonisõda, ehk kaevikusõda on sõja vorm, kus vastased on kaevanud maasse sik-sakitades kaevikud kõrgusega 2,8 meetrit, et läbijad oleksid kaugtule, mürskude, granaatide jms. eest rohkem kaitstud. 17. Somme’i lahing toimus 1. juulist – 18. novembrini 1916. aastal. Lahingus osalesid Briti ja Prantsuse impeerium Saksa impeeriumi vastu
Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid ...
Franciscos. Konverentsi viimasel päeval kirjutasid osalejad alla ÜRO põhikirjale, mis jõustus 24. oktoobris 1945. · Sama aasta kevadtalvel alustati Saksamaa lõplikku purustamist. Selleks ajaks oli riik jäänud ilma liitlastest ning võimsad õhurünnakud purustasid Saksa linnu. Aprillis alistusid Itaalias viimased Saksa üksused. Samal kuul kohtusid Nõukogude Liidu ja lääneliitlaste väed Jalta konverentsil määratud joonel Elbe jõel. · 7. 8. mai 1945 kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad (Hitler oli selleks ajaks enesetapu teinud) alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile. Järgnevatel päevadel purustas Punaarmee viimased Saksa üksused Tsehhis. Sõda Euroopas oli lõppenud. · Saksamaa jagati Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Nõukogude Liidu vahel okupatsioonitsoonideks ning Berliin neljaks sektoriks. 1945 juulis toimunud
vahelises kokku leppes fikseeritakse töölevõtu lepingus. 53)Kattekihil panemisel ei või õhu temp olla alla +5C -aluse panemisel ei või õhu temp olla alla +0C -KMA panemisel ei või õhu temp olla alla +10C laotava kihi vähima lubatud paksused TAB, PAB, KAB 1,67 D, kuid mitte alla 2,5cm KMA 2,2D kuid mitte alla 2,5 cm Lubatud MAX kihi paksus 3,1D. 54) Põikvuuk tehakse sirge ja risti sõidurajaga või sellset kuni 30 kraadise nurga all Pikivuuk tuleks paigutada sõiduradade eraldus joonel.(mitme kihilise asfalt katendi puhul tuleb eri kihtide piki vuuke üksteise suhtes nihutada vähemalt 15 cm võrra 55) Vuugi esialgsel tihendamisel peab rull liikuma piki vuuki, s.o põikvuuk tihendatakse põiki teed. - põikvuugi rullimisega savutame tasase ülemineku vanalt uuele sõiduteele. Et rull põhiliselt külmal kattel asub ja ei saa kuuma asfaldi sisse vajuda mis ei tekita ka astet(uuel kattel peaks olema umbes 10cm)
läbirääkimised viisid järgneva tulemuseni: 1. Territoriaal-poliitiliste ümberkorralduste puhul Balti riikidele (Soome, Eesti, Läti, Leedu) kuuluvatel aladel tähistab Leedu põhjapiir ühtlasi Saksamaa ja NSVL-i huvisfääride piiri. Sellega seoses tunnustavad mõlemad pooled Leedu huvisid Vilniuse piirkonnas. 2. Territoriaal-poliitiliste ümberkorralduste puhul Poola riigile kuuluvatel aladel piiritletakse Saksamaa ja NSVL-i huvisfääride ligikaudne piir Narewi, Wisla ja Sani jõe joonel. Küsimust, kas mõlema poole huvidele vastab sõltumatu Poola riigi säilitamine ja millised peaksid olema selle riigi piirid, saab lõplikult selgitada ainult edasise poliitilise arengu käigus. Igal juhul lahendavad mõlemad valitsused selle küsimuse sõbraliku kokkuleppe teel. 3. Kagu-Euroopa osas rõhutab Nõukogude pool oma huve Bessaraabias. Saksa pool deklareerib poliitilise huvi täielikku puudumist selles piirkonnas. 4. Mõlemad pooled peavad käesolevat protokolli rangelt saladuses
Kloostritest viidi linna üle kolm valdkonda: haridus, arhitektuur, kirjakultuur Tsunftid nende põhimäärus skraa; õpipoiss, sell, vandersell, meister vanem e tsunftimeister, kes juhtis tsunfti ja omas privileege Tsunftijänesed tegid välist käsitööd e haltuurat Tsunftid kogunesid gildi, kaupmehed kogunesid suurgildi. Hansa liit 1220 Lübecki esile tõus Läänemere regioonis Novgorodi-Kölni-Londoni joonel olevad kaubalinnad tekkis uut tüüpi laev: koge 15. Teadus ja ülikoolid triivium: grammatika, retoorika, dialektika kvadriirium: muusika, astronoomia, aritmeetika, geomeetria teadmised põhinesid antiikkultuuril, loodusteadused oli kiriku põlu all protoülikool Itaalias Salernos 10.saj 1119 Bologna ülikool privileegid 1158 Oxford, Cambridge, Pariis, Salamanca doktorid üliõpilaste palgatud õpetajad, õppejõud
Kõrgustiku pinna suhteline kõrgus on peamiselt rohkem kui 100 meetrit. Kõrgustikul on künklik pinnamood, mida moodustuvad jäätumiste setted 200 meetri paksusega. Peaaegu kõik Otepää kõrgustiku piirid on hästi nähtavad, sest neid tähistavad Rõngu ja Elva org läänes, Voika-Tatra ürgorg põhjas, Reola ja Ahja ürgorg idas. Kagus Otepää kõrgustikuga liitub Karula kõrgustik ja piirid seal on väljendanud nõrgelt Urvaste ürgoru kaguosaga Sulbi Puskaru joonel. Vagumuses asuvad kolm suuremat järve -- Pangodi, Nõuni järv ja Pühajärv. Põhjas vagumus ühineb Elva jõe oruga ning lõunas seda jätkub Väikese Emajõe org. Otepää kõrgustiku lääneosas asuvad selle kõrgemad mäed: Kuutsemägi, Kõrgemägi , Tsiatrahvimägi ning Harimägi. Kõrgustiku idaosas asuvad kuplikujulised Väike Munamägi ja Tedremägi; ida pool Tõikamägi ja Laanemägi. Kõrgustiku lääneosa on väiksem ja kõrgem, idaosa on ulatuslikum ja laugem
Kuluvõrrand. K l õ d Võrrandi Võ di vabaliige b lii on kõikide kõikid autonoomsete t t kulutuste k l t t komponentide k tid summa. Slaidil toodud 450 joonel paiknevad kõik punktid, mille korral kulutused on võrdsed sissetulekuga. 30 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Analoogse tulemuse saame ka algebraliselt. Nagu teada, tasakaal eksisteerib siis, kui kulutused on võrdsed sissetulekuga Q = E, ehk Q = C + I + G,, asendame parema poole valemiga C = C0 + cQd (kuna kulutused E = Q (sissetulek)) ja saame:
üleujutatud aladel, soodes, ojades ja rannaäärsetel madalikel. Tihti elavad mudase põhjaga rahuliku vooluga seisvates jõgedes. FÜSIOLOOGIA Elektriangerjal on kolm kõhtmist paari organeid mis toodavad elektrit : Main-i organ, Hunter-i organ ja Sach-i organ. Need elundid moodustavad 4/5 kogu kehast, ja annavad angerjale võime toota kaht tüüpi elektrilaenguid, madalat pinget ja kõrget pinget. Elundid koosnevad electrocyte- st (ingl.k.), ühel joonel, seetõttu vool jookseb neist läbi ning toodab elektrilaengu. Kui angerjas määrab kindlaks saaki, siis aju saadab signaali läbi närvisüsteemi elektrirakkudesse. See avab iooni kanali, lubades positiivselt laetud naatriumil voolata läbi, muutes laenguid silmapilkselt. Põhjustades äkitselt muutust pinges, kutsub see esile elektrivoolu. Elektriangerjas tekitab endale iseloomulikku elektrilisi pulsse sarnaselt patareis olevale süsteemile
Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul Suurriikide blokkide kujunemine · Wilhelm II maailma poliitika · 1879 Saksamaa+Austria-Ungari · 1882 Saksamaa, Austria-Ungari+ Itaalia moodustavad Kolmikliidu · Saksamaa eraldub prantsusmaast · Oht kolmikliidust · 1893 Venemaa+Prantsusmaa · 1904 Prantsusmaa + Inglismaa Entente Cordiale · Mh mõjusfääride jagamine maailmas, vastastikune abi · 1907 Inglismaa+ Venemaa · Antant Kolmikliidu eesmärgid Saksamaa: · Võim Euroopa mandril (purustada Prantsusmaa) · Kolooniad Austria-Ungari: · Balkan(Serbia) Itaalia: · Mõjuvõim Türgi: · Lootis toetusele Venemaa ja Itaalia surve vastu Antanti eesmärgid: Prantsusmaa: · Saksamaa-vastasus · (Elsass-Lotring) Venemaa: · Türgi-vastasus Vahemerele! · Balkan Inglismaa: · Püsimine maailma üliriigina, kontroll Euroopas Jaapan: · Saksamaa koloniaalvaldused Aasias USA · ...
(Howard, E, 25.03.2014) 3 Microsoft Operations Framework 1.2 Komponendid 1.2.1 Service Management Functions Iga etapp IT teenuse elutsüklis omab Service Management Function-e (SMF), mis määravad protsesse, inimesi ja tegevusi, mis on nõutud, et IT teenused ja ettevõtte nõudmised oleksid samal joonel. Igal SMF-il on oma juhend, mis seletab SMF-i ja nendes olevaid protsesse ning tegevusi rohkem detailides. Kuigi igat SMF võib võtta kui iseseisvaid protsesside komplekte, on tähtis teada kuida iga SMF töötab kõikides etappides, et pakutud teenus oleks soovitud kvaliteedis võrdne riskidega. Mõnes etapis nagu teostamises, SMF sooritatakse järjest, kuid mõndades teistes näiteks opereerimis etapis, kasutatakse SMF-i samaaegselt, et luua väljundeid selleks etapiks. (Technet Microsoft, 25
( x a) k ( Rn f )( x). Vaatleme joont võrrandiga y = f(x) ehk funktsiooni y = f(x) graafikut tasandil xy - teljestikus. Eeldame et funktsioon f on kõikjal diferentseeruv. Viimane on vajalik selleks et joonel y = f(x) oleks igas punktis puutuja. Öeldakse et joon y = f(x) on nõgus kui liikudes vasakult paremale selle joone puutuja tõus suureneb. k 0 k! Öeldakse et joon y = f(x) on kumer kui liikudes vasakult paremale selle joone puutuja tõus väheneb. Kui
3 aastaks. Probleemid:Lubatud jahiviisid ja aeg: Uutes jahieeskirjades karujahiaega enam pole. EL-i nõudel võib edaspisi küttida vaid nn.nuhtluskarusid. Hunt (Canis lupus) Selts: kiskjalised Sugukond: koerlased. Välimus: 110-160 cm; 40-45 kg. Hunt meenutab välimuselt saksa lambakoera, kuid on ,,massiivsem" laiema pea ja kaela ning madalama rinnaga, tugevamad jalad. Kõrvad pisut kolmnurksed. Saba hoiab hunt seljaga ühel joonel või langetatuna. Pead hoiab ta rahulikus olekus seljaga enam-vähem ühel joonel. Hundi jälgi võib olla väga raske koera jälgedest eristada, kuid reeglina on hundi jäljerida nöörsirge ning käpajäljed on piklikumad kui koeral. Levik: Ajalooliselt kogu põhjapoolkera, praegusel ajal katkendlik. Suurem osa jääb Kanadasse. Arvukus Eestis: ~150 Toitumine: Toitub nii selgrootutest (putukad, limused) kui ka selgroogsetest loomadest (kahepaiksed,
Aluspõhja liigestavad sügavad ürgorud: laius 1-2(5)km N: Põhja-Eesti jõed suubusid Ürg Neevasse, Lõuna-Eesti jõed Ürg Daugavasse. Praegu on täidetud mandrijääsetetega (mattunud orud), kuid mõned orud on ka praeguses reljeefis nähtavad: Elva, Aardla, Rõuge ürgorg. · Kurtna mõhnastik paikneb 70 m sügavuse Vasavere mattunud oru kohal, liiv pärineb Soome lahes avanevatest Kambriumi liivakividest. · Pikk suures osas mattunud org Valga-Mustvee joonel (Pühajärv, Elva ja Kääpa jõed) · P-Eesti ürgorgude põhi asub sageli allpool praegust merepinda: Harkus -140m, Väänal -120m 17. Mis on tektoonilised lõhed? (teke, levimus, mõju Eesti loodusele) Tektoonilised rikked on maakoore lasumusrikked, mida on põhjustanud geoloogilised sisejõud. 18. Mis on otsamoreen? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Otsamoreenid on liustiku jääserva lähedases vööndis kuhjunud ja enamasti läbilõikes
asub traaversi lähedal, sest see muutub kõige kiiremini. Laeva asukoha määramisel ühe orientiiri kahekordsel peilimisel. Selle meetodi olemus põhineb asujoonte edasikandmisel. Antud kursil liikuvalt laevalt võetakse ajahetkel T1 orientiiri S peiling ja kantakse kaardile. Peilimise hetkel märgitakse kellaaeg ja loginäit. Hetkel T2 võetakse teine peiling ja kantakse kaardile. Et hetkel T1 asus laev esimese peilingu joonel, hetkel T2 aga teisel, siis nihutades rööpselt esimest peilingut ajahetke T1 ja T2 vahel läbitud tee võrra, annab peilingute lõikepunkt laeva asukoha hetkel T2. 14 Riigieksami küsimused navigatsioonis 2005 16. Satelliitnavigatsioonisüsteem NAVSAT 15 Riigieksami küsimused navigatsioonis 2005 17
4,8 6 6 31 32 8.ÜLESANNE (15 punkti) Ülesannete tekstid I On antud joon y x ln x 2 x . 1) Leidke sellel joonel punkt P x; y , mille koordinaatide summa on vähim. 2) Leidke arv a , mille korral sirge y ax 2 on antud joone puutujaks. Arvutage vastava puutepunkti koordinaadid. II On antud joon y x ln x 2 x . 1) Leidke sellel joonel punkt P x; y , mille koordinaatide summa on suurim. 2) Leidke arv b , mille korral sirge y 5 x b on antud joone puutujaks. Arvutage vastava puutepunkti koordinaadid. III On antud kaks funktsiooni y log kx ja y 2 log x 1 .
· Lülikehast lähtub kolm luulist jätket vasak ja parem ristijätke ning ogajätke, mis on tunda ka lülisamba kompimisel. Nee don kinnituskohaks lihastele ja ligamentidele. 5 1.4. Õige kehahoid Esmamulje inimesest loob suurel määral rüht. Hea kehahoiuga inimese profiil on seistes kergelt laineline. Pea-, selja- ja istmikukumeruse äärmised punktid asetsevad enam-vähem ühel joonel ja rinnakorvi kontuur on eespolt kõhu eesmist pinda läbivat vertikaali. Tpetades selja vastu seina, saab veenduda kas pea, seljakumerus ning puusavööde asetsevad õigesti. Kehaosade õige paiknemine üksteise suhtes tagab kõikide organiet normaalnse funktsioneerimise. Lülisamba õige asendi korral on rindkereelundid kaitstud ning kopsud ja süda saavad normaalselt funktsioneerida. Vaagna õige asetus on vajalik seal paiknevate organite kaitseks ja normaalseks tööks. (Hermlin,2001)
litsents.Kiirtoidurestoranidel,kohvikutel,külalistemajadel ning ,,majutus koos hommikusöögiga" stiilis kohtadel pole tavaliselt luba alkoholi serveerida. Külalistele Euroopast ja Põhja-Ameerikast on Islandil kasutusel olev hinnasüsteem harjumatu.Joogid ,mida müüakse ATVR poodides, on palju kallimad kui kodus.Mida kõrgem on kvaliteet, seda väiksem on aga hinnavahe.Long drinkide ja kangete alkohoolsete jookide hinnad on Euroopa omadega rohkem ühel joonel, samas restoranides serveeritav õlu ja vein on väga kallis.Siiski kehtivad aga enamikes baarides ja restoranides õlle puhul eripakkumised. Restoranide valik Järgnev on soovituslik Rekjavikis ja Akureyris.Nad on loetletud kolme kategooria põhjal: $$$=kallis, $ $=mõõdukas, $=odav Reykjavik Apotekid,Posthusstraeti 16, tel:5757900.Täpselt keskel Hotel Borgi lähedal,see on uus ,,suurejooneline" jõukama elanikkonna restoran Reykjavikis. $$$ Argentina,Baronstig 11A,tel:5519555
o Hetkkiirus keha kiirus konkreetsel ajahetkel. Mõlemal juhul võidakse kiiruse all mõelda vektorit (kolmemõõtmelises ruumis), mille suunaks liikumissuund ja mille moodul näitab liikumise intensiivsust, mittenegatiivset reaalarvu - kiirusvektori moodulit, märgiga reaalarvu - kui keha liigub mööda sirget vm. joont ning sellel joonel on kokku lepitud "positiivne suund". Liikumisvõrrandi esimest tuletist aja järgi nimetatakse kiiruseks (hetkkiirus). See näitab, kui kiiresti liigub keha antud ajahetkel. Tähis v. Ühik 1 m/s. - Kiirendus vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta. Ühik 1 m/s2. Kiirendus on kiiruse tuletis aja järgi ehk nihke teine tuletis aja järgi
järele jõuda. · Dihhotoomia. Liikumist ei saa olla, kuna teatava maa mahakäimisel mingi keha peab liikuma algul poole sellest teest, siis poole ülejäänust, edasi poole ülejäägist jne kuni lõpmatuseni. See tähendab, et läbida tuleks lõpmata palju teepikkusi. See pole aga võimalik lõpliku aja jooksul. Tähendab, pole võimalik üldse mingi vahemaa läbimine ehk liikumine. · Lendav nool. Oletame, et aeg on rida hetki nagu punktid joonel. Lendav nool on igal hetkel teataval kohal. See ei saa liikuda hetke jooksul, sest hetkel pole kestust. Järelikult, keha, mis on teataval kohal või asendis, on paigal. Kui aga nool on igal hetkel paigal, siis ei saa ta samal ajal liikuda. Järelikult ei saa olla liikumist, kuna see iseendale vastu räägib. · Staadion. Võistleja staadionil ei jõua kunagi eesmärgile. Enne kui jooksja jookseb kogu maa, peab ta läbima poole, selle järel veeerandi jne. Sellest maast kuni
Kirjutamine - veel ideid Sisukord: lk.2 Kirjutamistegevused/õpetajale lk.3 Uurimistegevused/õpetajale lk.4 Kunstitegevused/õpetajale lk.5 Vilumusi arendav tegevus/õpetajale lk.6 Ülesanded 1-3/õpetajale lk.7 Ülesanded 4-5/õpetajale lk.8 Ülesanded 6-7/õpetajale lk.9 101 kasutust lk.10 Kuidas on need sarnased?/õpetajale lk.11 Seosed lk.12 Võrdlused lk.13 Järjejutud lk.14 Legendid lk.15 Tegevused lk.16-18 Muistendi kirjutamise kavandamine lk.19-20 Kirjand lk.21 Kuidas hinnata isetehtud raamatut? lk.22 Raamatu hindamisleht lk.23-24 Uudise ülesehitus lk.25 Jutu ülesehitus lk.26-30 Näpunäiteid õpetajale Kirjutamistegevused Teatud väliskujuga raamatu valmistamine. Pisimõõtmelise raamatu valmistamine. Hiiglasuure raamatu valmistamine. Jutu koostamine piltmõistatuste kujul. Telegrammi kirjutamine. Kirja kirjutamine ühele kirjandusteose tegelasele. Mõi...
Korrutades sirglõigu pikkuse sammude arvuga, saamegi kauguse meetrites. KÕVERJOONELISE KAUGUSE MÕÕTMINE PABERI ABIL Kõverjoonelisi kaugusi saab mõõta ka pabeririba abil. Selleks märkige pliiatsiga paberile alguspunkt ja pange see kaardil mõõdetava alguspunktiga kohakuti nii, et paberiserv järgib teekonna esimest osa. Kui tee pöörab, hoidke paberit pliiatsiotsaga kaardil ja pöörake ettevaatlikult, kuni paberiserv on ühel joonel teekonna järgmise osaga. Jätkake samas vaimus, kuni olete jõudnud teekonna lõpp-punkti. Seejärel mõõtke skaala abil kaugus esimese ja viimase pliiatsimärke vahel samamoodi nagu sirgjoonelise kauguse puhul. KÕVERJOONELISE KAUGUSE MÕÕTMINE KURVIMEETRIGA Marsruudi pikkuse määramiseks kaardi järgi kasutatakse spetsiaalset mõõteriista, kurvimeetrit. Kurvimeetreid on kahte tüüpi. 1. Mõõdavad joone pikkuse kaardil sentimeetrites, s.o suure mõõtkava jaoks. 2
o Keskmine kiirus näitab, kui pika tee läbib keha keskmiselt ajaühikus. o Hetkkiirus keha kiirus konkreetsel ajahetkel. Mõlemal juhul võidakse kiiruse all mõelda vektorit (kolmemõõtmelises ruumis), mille suunaks liikumissuund ja mille moodul näitab liikumise intensiivsust, mittenegatiivset reaalarvu - kiirusvektori moodulit, märgiga reaalarvu - kui keha liigub mööda sirget vm. joont ning sellel joonel on kokku lepitud "positiivne suund". Liikumisvõrrandi esimest tuletist aja järgi nimetatakse kiiruseks (hetkkiirus). See näitab, kui kiiresti liigub keha antud ajahetkel. Tähis v. Ühik 1 m/s. - Kiirendus vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta. Ühik 1 m/s2. Kiirendus on kiiruse tuletis aja järgi ehk nihke teine tuletis aja järgi. See võib olla nii positiivne kui negatiivne. Enamasti on tegemist mitteühtlase kiirendusega
konstantne väärtus c, moodustavad joone, mida nim. nivoojooneks, selle võrrand on f(x,y)=c. Teades nivoojooni, on lihtsam uurida pinna z=f(x,y) iseloomu. 4. Kahe muutuja funktsiooni osamuut ja täismuut. (Definitsioonid + korralik selgitus joonise 1 põhjal). Vaatleme pinna z=f(x,y) ja xy-tasapinnaga paralleelse tasapinna y=const lõikejoont PS. Et y väärtus sellel tasapinnal on konstantne, siis muutub z joonel PS ainult sõltuvalt x muutumisest. Andes sõltumatule muutujale x muudu x, saab z muudu, mida nim. z osamuuduks x järgi ja tähistatakse sümboliga xz (joonisel lõik SS'). xz=f(x+ x,y)-f(x,y) Analoogiliselt, kui x väärtus on konstantne ja y saab muudu y, siis saab z muudu, mida nim. z osamuuduks y järgi
tekib 0-ga jagamine. Kaldasümptoot: Kaldasümptoodid on asümptoodid, mille võrrand avaldub kujul y=mx+b. Parempoolsed kaldasümptoodid y=m+x+b+ m+= b+= Vasakpoolsed kaldasümptoodid y=m-x+b- m-= b-= kui kehtivad võrdused: m+=m-=m ja b+=b-=b siis sirge y=mx+b on joone y=f(x) kahepoolne kaldasümptoot. Kaldasümptoodid on olemas siis, kui mõlemad piirväärtused m ja b eksisteerivad ja on lõplikud. Kui üks neist puudub või on lõpmatu, ei ole joonel kaldasümptooti olemas. Teooriaküsimused nr. 6 1. Mis on antud funktsiooni y = f(x) algfunktsioon? Funktsiooni F(x) nimetatakse funktsiooni f(x) algfunktsiooniks piirkonnas A, kuid F´(x)=f(x) iga x e A korral. 2. Mis on antud funktsiooni y = f(x) määramata integraal? Avaldist F(x)+c, kus F(x) on funktsiooni f(x) algfunktsioon ja c e R on suvaline konstant, nimetatakse funktsiooni f(x) määramata integraaliks ja tähistatakse kujul: fx(dx)
kiirusest keha liikumist ühel hetkel, mitte k ajavahemikus. Kummalgi juhul võidakse kiiruse all mõelda vektorit (kolmemõõtmelises ruumis), mille suunaks liikumissuund ja mille moodul näitab liikumise intensiivsust, mittenegatiivset reaalarvu — kiirusvektori moodulit, märgiga reaalarvu — kui keha liigub mööda sirget vm. joont ning sellel joonel on kokku lepitud "positiivne suund". Keskmine kiirus (kui mittenegatiivne reaalarv) on selles ajavahemikus keha poolt läbitud teepikkuse ja kulunud aja suhe: on keskmine kiirus, on keha poolt läbitud teepikkuse muut ja on aja muut. Heitgaasid: Heitgaas (inglise exhaust gas, waste gas) on atmosfääri lenduv kütuse põlemise või tootmise gaasiline jääk- või kõrvalsaadus, mis sisaldab kahjulikke aineid ja vajab puhastamist[1].
teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel, kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk – eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida majapidamine saab tarbida oma sissetulekute juures; kasulikkus – majapidamise hinnang hüvise tarbijaväärtusele, see on suhteline ja muutuv väärtus; piirkasulikkus – täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus; eelistused – seda kirjeldab kasulikkusfunktsioon,
Lineaarsetel ja tsüklilistel ühenditel? Mis on nende struktuurides ühist? Tooge näiteid! a) Küllastunud ained- on üksikside kahe süsiniku vahel, nt: alkaanid Küllastamata ained- on kaksik või kolmik side süsinike vahel, nt: alkeenid, alküünid b) Tsükliline süsteem: suletud ring, orgaaniline ühend, nt: tsükloheksaan Aromaatne nt: benseen c) Lineaarne molekul tähendab mittehargnenud ahelaga molekuli, kuigi aatomid selles molekulis ei asetse lineaarselt ühel joonel. Kõige enam kasutatakse väljendeid lineaarne polümeer või lineaarne ahel. Tsüklilised ühendid ehk tsükkelühendid on enamasti orgaanilised ühendid, mille molekulis mingi hulk aatomeid on ühendatud suletud ringina ehk tsüklina. 63. Polümeeride olemus ja liigitus. Polümeerid: kõrgmolekulaarsed ühendid (molaarmass jääb vahemikku 2000-2 000 000 g/mol) Liigitus: • Päritolu järgi: looduslikud (tselluloos, kautšuk), modifitseeritud looduslikud
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus MATERJALIÕPETUS Referaat õppeaines Metallide tehnoloogia, materjalid I Kadett: Andrei Lichman Õppejõud: Paul Treier Rühm: MM42 Tallinn 2015 SISUKORD 1. Metallide kristalliline struktuur ............................................................................. 3 2. Kristallvõre tüübid ....................................................................................................... 3 3. Kristalliseerumine ....................................................................................................... 4 4. Materjalide füüsikalised, tehnoloogilised ja mehaanilised omadused ...... 5 4.1. Materjalide füüsikalised omadused ...............................................................................
Joone puutujaks punktis P0 = (x0, y0) nimetatakse selle joone kõõlu P0Q piirseisu, kui punkt Q läheneb punktile P0 mööda joont. Joonel y = f (x) (funktsiooni f graafikul) on juhul, kus f on diferentseeruv punktis x0, olemas puutuja punktis P0 = (x0, y0), mille võrrand on y - y 0 = f ( x0 )( x - x0 ). Seega on joone y = f (x) punktis P0 = (x0, y0) võetud puutuja tõus f (x0). Vaatleme joonel y = f (x) punkte P0 = (x0, y0) ja Q= (x0+x, y0+ y), siis vastav puutu- ja oordinaadi muut on dy(x0, x). 13. Funktsiooni diferentsiaal, selle geomeetriline tähendus 1. Suurust dy = f ( x ) x nimetatakse funktsiooni f y B diferentsiaaliks punktis x
Unit 5. 5. 10:00 12.6 Diagrammi Diagrammi joone joone värvi värvi muutmiseks muutmiseks klõpsa klõpsa joonel joonel hiire hiire 12:00 13.6 paremat paremat klahvi ja vali Format Data Series. Avanevalt klahvi ja vali Format Data Series. Avanevalt parempaanilt
valmimist kaotas ta sõjalise tähtsuse ja muudeti poliitiliste vangide vanglaks. 1924 aasta juunis muudeti kindlus ajaloo- ja revolutsioonimuuseumiks. Peeter-Pauli katedraalis on Vene keisrite hauad alates Peeter I-st kuni Aleksander III-ni, v.a. Peeter II ja Ivan VI. Peeter Suure laht Laht asub Jaapani mere loodeosas. Lõikub mandrisse 80 km. pikkuselt, sügavus valdavalt alla 200 meetri. Talvel osaliselt jääs. Peeter Suure merekindlus Soome lahe kaitseehitised Tallinna Porkkala joonel 1912-1918, osa Sõrvest Ahvenamaani ja Tahkunast Kroonlinnani ulatunud kaitsesüsteemist. Kasutatud kirjandus: Ajalugu 5. Klassile Internet Vene Tsaaride Kroonika ENE
ja 14. sajandi vahetusel rajatud konvendihoone, ning kolmest eeslinnusest. Tänapäeval nimetatatakse pealinnust koos seda ümbritseva I eeslinnusega Kaevumäeks, II eeslinnust Teiseks kirsimäeks ning III eeslinnust Esimeseks kirsimäeks. Sisuliselt oli keskaegne Viljandi linn neljandaks eeslinnuseks. Linnusel oli kaks väravat, mõlemad kolmandas eeslinnuses. Üks neist avanes läände ja oli linnuse peavärav. Teise kaudu pääses linna, see asus praeguse Lossi tänava joonel. (Praegu lõpeb samal kohal Varese sild.) Linnusemüüridest on tänini jälgitavad II eeslinnuse põhjasein, I eeslinnuse värav ja konvendihoone välisperimeeter. Äratuntavad on I eeslinnuse põhja- ja idaküljel asunud hooned, linnuse lõunaküljel asunud Villu kelder ning vallikraavi ulatunud dansker. Dansker oli keskajal kaitsemüüri välisküljelt välja ulatuv kitsas nelinurkne ehitis linnuse flankeerivaks kaitsmiseks. Danskerit kasutati ka käimlana
Elementaarfunktsioonide pidevus. Põhilised elementaarfunktsioonid on kõigis oma määramispiirkonna punktides pidevad. 16. Kui leidub punkt x1 lõigult [a, b] nii, et iga teise punkti x korral samalt lõigult kehtib võrratus f(x1) f(x), siis nimetatakse arvu f(x1) funktsiooni f suurimaks väärtuseks (absoluutseks maksimumiks) lõigul [a, b]. 17. Kui funktsioon f(x) on pidev lõigul[a, b], siis on selle funktsiooni graafik antud lõigu kohal pidev joon. Taolisel pideval joonel on olemas nii kõrgeim kui ka madalaim punkt. Seega on funktsioonil olemas absoluutsed ekstreemumid vaadeldaval lõigul. Funktsiooni suurim ja vähim väärtus lõigul [a, b] võivad esineda kas vahemikus (a, b) või ühes lõigu otspunktidest a või b. Lõigul pidev funktsioon saavutab sellel lõigul iga väärtuse oma suurima ja vähima väärtuse vahel. Kui funktsioon f on pidev lõigul [a, b] ja omandab selle lõigu otspunktides
Kaldasümptoot: Kaldasümptoodid on asümptoodid, mille võrrand avaldub kujul y=mx+b. Parempoolsed kaldasümptoodid y=m+x+b+ m+= b+= Vasakpoolsed kaldasümptoodid y=m-x+b- m-= b-= kui kehtivad võrdused: m+=m-=m ja b+=b-=b siis sirge y=mx+b on joone y=f(x) kahepoolne kaldasümptoot. Kaldasümptoodid on olemas siis, kui mõlemad piirväärtused m ja b eksisteerivad ja on lõplikud. Kui üks neist puudub või on lõpmatu, ei ole joonel kaldasümptooti olemas. TEOORIAKÜSIMUSED nr 6 1. Mis on antud funktsiooni y=f(x) algfunktsioon? Funktsiooni F(x) nimetatakse funktsiooni f(x) algfunktsiooniks piirkonnas A, kuid F´(x)=f(x) iga x e A korral. 2. Mis on antud funktsiooni y=f(x) määramata integraal? Avaldist F(x)+c, kus F(x) on funktsiooni f(x) algfunktsioon ja c e R on suvaline konstant, nimetatakse funktsiooni f(x) määramata integraaliks ja tähistatakse kujul:
Konverentsi viimasel päeval kirjutasid osalejad alla ÜRO põhikirjale, mis jõustus 24. oktoobril 1945. Potsdami konverents Winston Churchill, Harry S. Truman ja Jossif Stalin Sama aasta kevadtalvel alustati Saksamaa lõplikku purustamist. Selleks ajaks oli riik jäänud ilma liitlastest ning võimsad õhurünnakud purustasid Saksa linnu. Aprillis alistusid Itaalias viimased Saksa üksused. Samal kuul kohtusid Nõukogude Liidu ja lääneliitlaste väed Jalta konverentsil määratud joonel Elbe jõel. 7. 8. mail 1945 kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad (Hitler oli selleks ajaks enesetapu teinud) alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile. Järgnevatel päevadel purustas Punaarmee viimased Saksa üksused Tsehhis. Sõda Euroopas oli lõppenud. Saksamaa jagati Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Nõukogude Liidu vahel okupatsioonitsoonideks ning Berliin neljaks sektoriks. 1945 juulis toimunud Potsdami
Vend) ja aluspõhjast (Kambrium-Devon) pinnakatteni (Pleistotseen-Holotseen). Sügavamad ja vanimad savilasundid: Vanim savilasund Eestis, kui jätta arvestamata lünklik Proterosoilise murenemiskoorik aluskorrakivimitel (nende kvaliteetsete savide - kaoliniiti kuni 95% kogu savimineraalidest (70% kogu kivimitest) ning lasumissügavus >150 m, mistõttu tootmine pole tasuv), on Vendi Kotlini kihistu hallide peenkihitatud savide lasund. Eestisse puutub ta vaid servapidi, kiiludes välja Tapa-Tartu joonel. Narva-Jõhvi-Vasknarva kolmnurgas ulatub suurim paksus siiski 50- 60 meetrini. Paraku jäävad needki savid kaevandamiseks kättesaamatusse sügavusse (kuni 200 m). Savi ise on homogeense illiitse koostisega nn. laminariitsavid, mis on kergesti sulavad ning lühikese paakumisintervalliga, sobides vaid ehituskeraamika tootmiseks. Ka Voronka kihistu savid, mis on kaoliniitsed (kuni 90% savifraktsioonist), pole oma lasuvussügavuse tõttu kasutatavad. Savi liigid Sinisavi
Asümptooti võrrandiga x = a nimetatakse püst- ehk vertikaalasümptoodiks. Asümptooti võrrandiga y = mx + b nimetatakse kaldasümptoodiks. Kui punkt (x; y) läheneb kaldasümptoodile protsessis x+lõpmatus (x - lõpmatus) siis kaldasümptooti nimetatakseparempoolseks (vasakpoolseks) kaldasümptoodiks. Kaldasümptoodid on olemas siis, kui mõlemad piirväärtused m ja b eksisteerivad ja on lõplikud. Kui üks neist puudub või on lõpmatu, ei ole joonel kaldasümptooti olemas. 31. Mis on antud funktsiooni y=f(x) algfunktsioon? Funktsiooni F(x) nimetatakse funktsiooni f(x) algfunktsiooniks piirkonnas A, kui F'(x) = f(x) iga x A korral. Kui F(x) on f(x) algfunktsioon, siis on seda ka F(x) + c iga c R korral. 32. Mis on antud funktsiooni y=f(x) määramata integraal? Avaldist F(x) +c, kus F(x) on funktsiooni f(x) mingi algfunktsioon ja c R on suvaline konstant, nimetatakse funktsiooni f(x) määramata integraaliks ja tähistatakse kujul f(x)dx
Võhandu jõe org. Otepää kõrgustikku iseloomustavad sademeterohkus (üle 700 mm/a), pikaajaline lumikate (kuni 135 päeva) ja järverohkus (üle 130 väikese järve). Peaaegu kõik Otepää kõrgustiku piirid on hästi nähtavad, sest neid tähistavad Rõngu ja Elva org läänes, Voika- Tatra ürgorg põhjas, Reola ja Ahja ürgorg idas. Kagus on Otepää kõrgustiku piirid väljendanud nõrgelt Urvaste ürgoru kaguosaga Sulbi–Puskaru joonel (Vikipeedia. Otepää kõrgustik, 2015). Otepää kõrgustiku suurimad järved ja pikimad jõed: Pangodi järv (ka Pangoti järv) asub Tartumaal Kambja vallas Pangodi küla lähistel. Järv paikneb merepinnast 105,4 m kõrgusel Otepää kõrgustiku põhjanõlval. Järv on kuni 11 meetri sügavune, keskmine sügavus on 3,9 m (Vikipeedia. Pangodi järv, 2015). Otepää kõrgustiku põhjaosas asub järvestik, kuhu kuuluvad Pangodi järv, Kodijärv,
2. Teljeriigid 3. Lääneriigid + USA Muutused: Nüüd sõda ka NSVL ja Teljeriikide vahel. NSVL ja Lääneriikide vahel Suur koalitsioon (lääneriigid sõlmisid totalitaarse Venemaaga koalitsiooni. Teljeriikide ja Lääneriikide vahel sõjategevus. II MS sai alguse 1. september 1939, kui Saksamaa ründas Poolat. Saksamaa pidas oma lubadusest kinni ja ida poole (Venemaa osale) ei tunginud. Ka NSVL läks oma vägedega sisse, peatus kokkulepitud joonel. Okupeeris selle. Viisid mõlemad ellu sala protokolli. NSVL andis Vilniuse piirkonna tagasi Leedule. Peale seda, kui Poola oli hõivatud, korraldasid Saksa väed ja NSVL väed ühise paraadi Brestis. NSVL andis päris palju Poola juute välja Saksamaale. Poola ohvitserid sattusid ka NSVL kätte. Suur osa nendest vangistati (pandi vangilaagritesse) ja hukati. 1940. aastal kõigi vabatahtlike ja kõrgemate riigiametnike hukkamine kannab nimetust Katõni massimõrv. Üle 20 000 poolaka hukati
II ORANZ Põrnakeskus. Keskusest sõltub tundeelu, julgus, sotsiaalne aktiivsus, optimism. Kui keskus ei toimi, siis reuma, pidev pessimism. III KOLLANE Päikeseenergia ja jõu keskus. Asub üleval pool naba. Ülesandeks on anda ülesse poole kehasse oranzi. Kui see keskus on tugev, siis inimene on rahulik ja mõtlev, kui ei, siis hirmud, eneseusalduse puudumine, pinged. IV ROHELINE Südamekeskus. Asetseb südamega ühel joonel selgroo kohal. Kui keskus on tugev, siis inmene on kaastundlik, andekas, kui ei toimi, siis kaastundetu, tihti kannatab solvumise all. V SININE Side kosmosega. Asetseb kurgu kohal. Temast sõltub kõne, eneseväljendus, loov intellekt, vaimsus. Häirete puhul kurguhaigused, nahalööbed, närvilisus. VI INDIGOSININE Asetseb kolmanda silma kohal. Nägemise, kuulmise ja haistmise keskus. VII VIOLETNE Temast oleneb intuitsioon, loovus, keskendumine, kunstimaitse, usk. Tugeva keskusega
· Soome, Rootsi ja Taani vabatahtlikud tulid appi Eesti Kaitseväele · Sõjaline abi Inglismaalt 3) Uued kaitselahingud Eesti piiridel 1919 märts aprill: Vaatamata vastase arvulisele ülekaalule suudeti pealetungivad enamlaste üksused tagasi lüüa ning Punaarmee kurnati välja. Antud ajajärk oli Vabadussõjas Eesti poolele kõige kaotusterohkem. Sõjategevuse põhiraskus oli lõunarindel. Viru rindel valitses suhteline vaikus, mis võimaldas Narva jõe joonel ehitada välja kaitserajatis. 4) Eesti vägede vastupealetung 1919 mai juuni: Eesti vägede vastupealetungi käigus paisati enamlaste väed kaugele Eesti piiridest, mis võimaldades alustada kaitseliinide ehitamist piiridele ning viia sõjategevus vaenlaste territooriumile. Eriti edukas oli pealetung PõhjaLätis, kus Eesti ratsaväe üksused jõudsid kohati kuni Daugava jõeni. 5) Landeswehri sõda 1919 juuni juuli algus:
teguvõimas ilme talupoegade hallis, passiivses, ühetaolises massis. Kuigi me eestlaste ajaloo käigu saadusi üldistes joontes tunneme ristiusu ajast peale, ei ole siiski kõik üksikasjad küllalt selged. Pealegi ei taha me ainult arenemiskäigu saadusi teada, vaid arenemiskäiku ennast näha, mitte ainult seda teada, mis teised tegid eestlaste suhtes, vaid mis eestlased ise tegid, ise tundsid, missugused nad ise olid. Eesti rahva ajaloos ei ole eestlased mitte esimesel joonel objektiks, kuigi neid kasvaval määral seks hakati tarvitama, vaid ikkagi peasubjektiks: endi ajaloole on nad kõige pealt ise mõõduandvad! Nii on eesti ajaloo ja kirikuloo lähtekohaks ning subjektiks eestlased ise; nende eneste sammude ja seisukorra peale tuleb peatähelepanu pöörata ja nende tõelisi jälgi tuleb otsida ajaloo ning olukordade keerdkäikudest, nende tõelisi jalaastmeid tuleb ära tunda ja aimata vastaste ning
piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki. Siit edasi oli lahingutegevus kandumas Läti ja Vene aladele. Veebruari lõpus koondati Eesti vastu 75 000 80 000 meest. Pihkva lõigus moodustati Eesti Punaarmee, mille põhijõu moodustasid küll vene polgud, ent mis pidi veelkordselt tõestama käimasoleva sõja klassiiseloomu. Armee staabiülemaks määrati eestlane August Kork. Viru rindel Narva jõe joonel uusi kindlustusi rajama hakanud sõdureid tabas otsene pealetung. Enamlased purustasid suurtükitulega enamuse Narva linnast, mille tagajärjel põles terve Joaoru linnaosa maha. Peavarjuta jäi üle 2000 inimese. 7 Riigielu taastamine Järgnevalt kujunes Eesti Vabariigi esmatähtsaks majandusliku olukorra taastamine. Sõdadest ja revolutsioonidest laastatud maa oli väljakurnatuse äärel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
