2023000, 2004-2071210, 2006-2048600 ja ka suurima rahvaarvu milleks oli 2,2milj ja oletatavasti oli see aastal 2000. Graafiku alusel saab öelda, et Makedoonia rahvaarv on väke ja aastatega ta järjest kahaneb. Võime öelda, et aastal 1999 ja 2006 on rahvaarv enamvähem sama (kõigest väikese vahega). Võttes aluseks aastad ja rahvaarvu muutumise, siis võib väita, et Makedoonia rahvaarv on muutlik, see tõuseb ja langeb. Ise ma arvan, et praegu 2009. Aastal võib rahvaarv olla ühel joonel 2006 aasta rahvaarvuga.(2,3,4,15) 2.3 rahvastiku paiknemine a) Keskmine rahvastiku tihedus on 81,4 in/ ruutkm. Kohta.(4) b) võrreldes naaberriikidega on Makedoonia rahvastiku tihedus keskmine. ( Serbia 275in/ruutkm. , Bulgaaria 70in/ruutkm. , Kreeka 80,8in/ruutkm. , Albaania107in/ruutkm.)(6,7,8,9) c) Tihedamini on asutatud piirkonnad, kus on veekogud ligemal, kuid seal kus veekogu pole nii ligidal, on hõredamini asustatud. See on nii sellepärast, et
Pärast määruste rikkumist võib vahetuse teha ainult see võistkond, kes audist palli sisse viskab. 4 Minutiline vaheaeg - kumbki võistkond võib võtta ühe minutilise vaheaja igal veerandajal ning kaks minutilist vaheaega viimasel veerandajal. Lisaajal võib võtta ühe minutilise vaheaja. Aut - pall on audis, kui: · see puudutab mängijat, kes on audis, näiteks mängijat, kelle jalg on joonel või väljaspool joont audis. · see puudutab väljaspool mängu olevat isikut, põrandat või mingit muud objekti joonel või väljaspool joont, konstruktsioone või laua tagumist osa. Vastutab see, kes mängijatest viimasena palli puudutab. Kui pall läheb auti · pärast mõlema mängija üheaegset palli puudutamist, · ja kohtunik kahtleb, kumb mängija palli viimasena puudutas, · ning kohtunikud ei jõua ühisele otsusele, Mängu jätkatakse hüppepalliga.
0.41666667 12.6 Diagrammi Diagrammi joone joone värvi värvi muutmiseks muutmiseks klõpsa klõpsa joonel joonel hiire hiire 0.5 13.6 paremat paremat klahvi klahvi ja ja vali
juunil 1941.a. algas sõda Saksamaa ja NSVLiidu vahel – Punaarmee taganes ● Eestist hakati välja vedama vabrikute sisseseadeid ● Sundmobilisatsioon Punaarmeesse ● Hävituspataljonid ● Uus repressioonide laine, n. Tartu vanglas tapeti 192 tsiviilisikut Saksa okupatsioon ● 7. juulil esimesed saksa väeüksused Eestisse ● 9. juulil lasksid taganevad Punaarmee üksused õhku Tartu Kivisilla ● 10. juulil rinne stabiliseerus Pärnu-Põltsamaa-Tartu joonel ● Põhja-Eestis hävitati eestlaste luuregrupp Erna ● Juuli lõpul sakslaste uus pealetung ● 28. augustil langes sakslaste kätte Tallinn ● 1941.a. lõpuks oli Eesti rahvuslastele selge – maa oli vahetanud peremeest ● Poliitiline korraldus: ● Eestis loodi Ida-alade ministeeriumile alluv kindralkomissariaat, eesotsas K. Litzmann ● Kohale toodi umbkeelsed saksa ametnikud ● Loodi Eesti Omavalitsus, eesotsas Hjalmar Mäe
veekahureid, nendega suudeti edukalt ja kiirelt barrikaadid purustada. Kell 14.05, 220-250 Egiptuse lennukit tegid õhurünnakuid kolme Iisraeli sõjabaasi ja lennuväljade vastu. Hävitati 10 õhutõrjepatareid, tähtsamaid juhtimiskeskusi, radarijaamu, kaks suurtüki positsiooni ja üks kindlustatud kaitsepunkt. Sellega peaaegu samaaegselt pommitati enama kui 2000 mürsuga 53 minutit järjest mitmeid punkreid, tankiüksuste kontsentratsioone ja muid Bar Lev'i joonel asuvaid kaitseid. Tugeva suurtüki pommituse varjul ületas ca 8000 Egiptuse sõdurit Suessi kanali ja suutsid endale haarata või hävitada kõik, väljaarvatud ühe Bar Lev'i kindluse. Hakati ala mineerima, üllatusrünnakuid tankide vastu tegema ja sildu üle kanali ehitama. Kuue tunni jooksul ületas kanali pea 80 000 Egiptuse sõdurit. Iisraeli õhuvägi proovis läbi viia mitmeid rünnakuid, et takistada sildade ehitamist, kuid nad löödi õhutõrje poolt tagasi.
7.1. Tuletise ja diferentsiaali geomeetriline tähendus Joone puutujaks punktis P0 = (x0, y0) nimetatakse selle joone kõõlu P0Q piirseisu, kui punkt Q läheneb punktile P0 mööda joont. Joonel y = f (x) (funktsiooni f graafikul) on juhul, kus f on diferentseeruv punktis x0, olemas puutuja punktis P0 = (x0, y0), mille võrrand on y - y 0 = f ( x0 )( x - x0 ). Seega on joone y = f (x) punktis P0 = (x0, y0) võetud puutuja tõus f (x0). Vaatleme joonel y = f (x) punkte P0 = (x0, y0) ja Q= (x0+x, y0+ y), siis vastav puutu- ja oordinaadi muut on dy(x0, x). 7.2. Tuletis kui liikumise kiirus Kirjeldagu funktsioon s=f(t) punktmassi liikumist sirgel, st olgu s vaadeldava punktmassi kaugus nullpunktist ajahetkel t. Siis alates ajahetkest t kuni ajahetkeni t+t läbib vaadeldav punkt tee pikkusega s = f(t+t) f(t). Suhet s vk =
Rodini vesivärvides visandid paistavad samuti silma vaba ja elegantse voolavusega. Prantsuse skulptorit Pierre Roche`i tuntakse eelkõige tantsijanna Loïe Fulleri kujude ja portreede autorina. Roche`il on õnnestunud tabada Fulleri tantsu lainetavaid kurve, mis näivad muutvat tantsijannat eksootiliseks tiivuliseks putukaks või virvendavaks leegiks. Graafika Graafikas leidis juugend oma kõige täielikuma väljenduse. Rõhuasetus joonel, taimevarre piitsalikud jooned, pääsukese tiivad või naise juuksed paistsid kõige paremini välja kunstialal, kus joon on tähtsaim või isegi ainuke väljendusvahend. Juugendkunstnik oli kõige edukam, kui ta sai keskenduda lineaarsetele elementidele, olid need siis kas kavandid raudsepisele või vitraazile. Raamatuillustratsioon, plakatid ja tüpograafia olid kõik alad, kus mehaanilise paljunduse
kogu Päikest ära varjata (rõngakujuline päikesevarjutus). Päikesevarjutuse ajal varjab Kuu Päikese, kuuvarjutuse ajal katab Maa vari Kuu. Varjutuse tingimuseks on vaja, et Päike (on valgusallikas), Kuu ja Maa sattuks ühele joonele. Kui sagedasti selline sündmus aset leiab, sõltub taevakehade liikumisest ning taevakehade mõõtmetest ning omavahelisest kaugusest. Kuu ja Maa orbiidid on väikese (5o8,) nurga all. Varjutus on võimalik vaid siis, kui Kuu asub praktiliselt ekliptikal joonel, mis kujutab Päikese liikumist tähistaevas. Tähe evolutsioon: Universumis toimub kogu aeg uute tähtede sünd, elu ja surm. Tolm ja gaas on kaootilises liikumises ning paratamatult mitte-homogeenne. Kui kuskil on gaas või tolm piisavalt tihenenud, siis hakkab toimima gravitatsioon ning see gaasipilv tõmbub järjest rohkem kokku. Samal ajal kasvab pidevalt ka gravitatsioon. Lõpuks on tekkinud tähe-eelne seisund, mida nimetatakse prototäheks
Matemaatilise analüüsi (I) I osaeksami teooriaküsimused (Tallinnas õppivatele kaugõppijatele) 1. Ratsionaalarvud, irratsionaalarvud, reaalarvud. Reaalarvu absoluutväärtus ehk moodul. Positiivseid ja negatiivseid täis- ning murdarve koos arvuga null nimetatakse ratsionaalarvudeks. Lõpmatute mitteperioodiliste kümnendmurdudena esitatavaid arve nimetatakse irratsionaalarvudeks. Kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud koos moodustavad reaalarvude hulga. x Reaalarvu absoluutväärtuseks ehk mooduliks x nimetatakse mittenegatiivset reaalarvu, mis rahuldab tingimusi x = x, kui x 0, x = -1, kui x < 0. x x. Kehtib seos 2. Muutuv suurus ehk muutuja, jääv suurus ehk konstant. Muutuva suuruse muutumispiirkond. Mõisted: vahemik, lõik, poollõik. Kasvav ja kahanev muutuv suurus, monotoonne suurus. Tõkestatud muutuv suurus. Suurust, mis omandab mitmesuguseid vää...
funktsiooniga. Vaatleme joont võrrandiga y = f(x) ehk funktsiooni y = f(x) graafikut tasandil xy -teljestikus. Eeldame et funktsioon f on kõikjal diferentseeruv. Viimane on vajalik selleks et joonel y = f(x) oleks igas punktis puutuja. *Öeldakse et joon y = f(x) on nõgus kui liikudes vasakult paremale selle joone puutuja tõus suureneb. *Öeldakse et joon y = f(x) on kumer kui liikudes vasakult paremale selle joone puutuja tõus
klassikalisele perioodile. Arhailise perioodi jäigalt astuv mehekuju on asendunud vabalt seisva figuuriga. Loomulikkuse edasiandmiseks toetub keharaskus ühele jalale jättes teise vabalt kõrvale.Sellise asendi nimi on kontrapost.Nüüd ei asu ka õlad ja puusad enam samal joonel, sest paindesse viidud selgroog nihutab nõjajala poolse puusa allapoole ja sellepoolse õla ülespoole. Hellenism Nägu on kujutatud rahulikuna, pöörduv keha pandi kujutatav väändunud poosi ja teda katvad kangad lendlema. Maalikunst Vaasi punane aluspind kaeti musta värviga , millest kraabiti detailid
erinevus väiksem. Loodesse suunduvate jõgede puhul kallutas maatõus maapinda kagusse, mis koos muude geoloogiliste teguritega põhjustas jõe keskjooksul madalate, liigniiskuse all kannatavate ja terrassideta lammorgude tekke (vaata joonis). Liivi lahte ja Väinamerre voolavate jõgede arengus on maatõusu mõju väiksem, küll aga on Pärnu jõgikonna arengut mõjutanud PärnuKunda joonel asuv aktiivne tektoonilise rikke vöönd. Nimelt süvendavad Pärnu jõe parempoolsed lisajõed (Massu, Vändra jt) oma orge kerkiva maakooreploki loodeserval, kuna vasakpoolsete lisajõgede (Navesti jt) vool on takistatud, sest nad voolavad vastu maatõusu.
Kõrgem matemaatika 1. Maatriksi mõiste, järk, tähistused, liigid. Maatriks ristkülikukujuline arvudega tabel, milles on m-rida ja n-veergu. Tähistused: (maatriksit tähistatakse suure tähega) a11 a12 ... a1n a 21 a 22 ... a2n i =1,2,..., m = A( aij ), ... ... ... ... j =1,2,..., n a m1 am2 ... a mn Maatriksi järk tähistab maatriksi môôtmeid; A on m*n järku maatriks. Maatriksi liigid: 1) Ruutmaatriks: m=n; 2) Diagonaalmaatriks: a11, a22, amm - peadiagonaal (diagonaalil ei ole 0; muud elemendid 0-d); 3) Ühikmaatriks (diagonaalmaatriksi erijuht): a11 = a22 ... = amm = 1; (Täh. E); 4) Nullmaatriks: aij = 0, iga i ja j korral; (Täh ). 2. Tehted maatriksitega (korrutamine arvuga, liitmine, lahutamine, korrutamine). 1) Korrutamine arvuga: A=(aij), kR; kA=C; C=(cij), kus cij = kaij. 2) Maatriksite liit...
on balti rahvaste tahe ja selle demonstreerimiseks ollakse võimelised korraldama seninägematu ulatusega rahvaüritust, millele analoogi pole leida. Balti keti ulatus näitas, et rahvaste vabaduspüüdeid ei saada keegi murda. 25. augustil avaldas ERR eestseisus oma lühiläkituses sügava kummarduse "Eestimaa poegade ja tütarde ees, kes andsid endast parima usu ja lootuse leegi uueks puhanguks oma rahva südameis. Seistes ühisel joonel Eestimaal tundsime taas ühist vereringet, mis ei lase meie taotlustel hääbuda". 26. augustil võttis Moskvas NLKP KK vastu teravatoonilise otsuse olukorrast Balti riikides, kus Balti kett tunnistati natsionalistlikuks hüsteeriaks. Ekstremistlikud rahvajuhid aga võivat seda ohtu kogu rahvuse eksistentsi. Ähvardati, et vabaduspüüdeid ollakse valmis ka jõuga maha suruma. NLKP KK avaldusele olukorra kohta Baltikumis reageeriti erinevalt: kes hämmeldunult, kes murelikult, kes rahulikult
· Mütoloogiat isel tohutu fantaasiarikkus. Usundid on arenenud rahulikult üksteise kõrval. · Kõige keerukam ja fantaasiaküllam on hinduismi mütoloogia. Peajumalaks on kõige looja Brahma, säilitaja Visnu ja hävitaja Siva. · Templid meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. Tempel on püha paik, kus asub jumalakuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber võis aga kasvada suureks, paljude ruumide ehitiseks. Saalide uksed on enamasti ühel joonel, lage toetavad sambad seisid tihedasti,siseruum oli seetõttu hämar. · Templid ehitati kivist, ilma mördita, mõnikord metallklambreid kasutades. Laed tehti kiviplaatidest , siseruumis kujusid tavaliselt vähe, tühja pinda ei ole. · Skulptuur on dünaamiline, mänglev, liigutuste ja zestide mitmekesine. · Enamasti kasutati kivi, kuid ümarplastilisteks vabaskulptuurideks kasutatakse ka vaske ja pronksi. · Skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef.
Astronoomia · Astronoomia ehk täheteadus tegeleb kosmiliste objektide ja universumi uuurimisega (tervikuna) · Geotsentriline maailmapilt-maailmasüsteem, mis paigutab Maa universumi keskpunkti ning Päike, Kuu ja tähed liiguvad ümber selle. (Platon, Eudox, Aristoteles, Ptolemaios) Heliotsentriline maailmapilt-maailmasüsteem, kus Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber maailma keskmes oleva Päikese. (M. Kopernik, G. Galilei, J. Kepler) · Observatoorium on teadusasutus, kus tegeletakse astronoomia mõne astronoomia haruga. Tihti nimetatakse observatooriumiks aga spetsiaalset hoonet, milles asub astronoomiliste objektide vaatlemiseks kasutatav aparatuur-teleskoop. Need rajatakse tänapäeval võimalikult kaugele õhu- ning valgusreostuse allikatest. Tüüpiliselt asuvad sobivad kohadmitme kilomeetri kõrgusel merepinnast. · (Optiline) teleskoop on vahend kaugete ob...
vallutasid Vene väed Lvovi. Austria-Ungari väed sunniti taanduma Karpaatidesse. Idarindel jätkusid ägedad lahingud ka 1914. aasta lõpul. Siin ei kujunenud välja positsioonisõda nagu läänerindel. Seda arvestades otsustasid Saksa väejuhatus anda 1915. aastal pealelöögi just idarindel, et Venemaa lõplikult purustada. Saksa vägede ülekaal ja esialgne edu ei toonud siiski kaasa läbimurde. 1915. aasta lõpul stabiliseerus rinne Riia-, Daugavpilsi-, Pinski- ja Tsernovtsõ joonel. 1916. aastal võtsid idarindel suurpealetungi ette Vene väed, keda juhtis kindral A. Brussilov. Ent ka Brussilovi läbimurre ei toonud venelastele otsustavat edu ning vastasseis idarindel jäi püsima. 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal isevalitsus. Võimule tulnud Ajutine Valitsus jätkas küll tsaaririigi liitlaskohustuste täitmist, kuid edutult. 1917. aasta suvel ettevõetud Venemaa pealetung nurjus. Saksa väed alustasid vastupealetungi ja vallutasid 1917
124 – FILLET – terava nurga ümardamine, klõps kolmurgal ▼ annab faasimise: – FILLET – terava nurga ümardamine (vaikimisi); – CHAMFER – faasimine; – ARRAY – massiivide kujundamine, klõps kolmurgal ▼ annab eri massiivide valikuid: – ARRAYRECT – ristküliku kujuline massiiv (vaikimisi), – ARRAYPATH – massiivi elemendid mingil suvalisel joonel, rajal; – ARRAYPOLAR – massiiv polaarkoordinaatides; – SETBYLAYER – valitud objekt viiakse kasutatavasse kihti; – ALIGN – valitud objekt ühildatakse matemaatiliselt teisega; – CHSPACE – objelt viiakse Mudel-ruumist Paber-ruumi ja vastupidi; – BREAK – objekti keskelt Lõigatakse osa välja, eraldatakse osa; – LENGTHEN – objekti pikendamine; – BREAK, Break at Point – katkestus ühes punktis; – PEDIT – liitjoone muutmine, parandamine;
Vaatleme joont võrrandiga y = f(x) ehk funktsiooni y = f(x) graafikut tasandil Statsionaarsed ja kriitilised punktid xy - teljestikus. Eeldame et funktsioon f on kõikjal diferentseeruv. Viimane on vajalik selleks et Elnevalt me näitasime, et kui f ’(a) eksisteerib ja f ’(a) < 0, siis funktsioon f on punktis a rangelt joonel y = f(x) oleks igas punktis puutuja. kahanev ning kui f ’(a) > 0, siis funktsioon f on punktis rangelt kasvav. Seega lokaalsed *Öeldakse et joon y = f(x) on nõgus kui liikudes vasakult paremale selle joone puutuja tõus ekstreemumid suureneb. *Öeldakse et joon y = f(x) on kumer kui liikudes vasakult paremale selle joone
Ω saad kopeerida pealkirjaväljalt. itlid ja too välja maksimumpunkt. Diagramm peab olema võimalikult sarnane näidisega. ith Smooth Lines and Markers. rimary Horizontal, Primary Vertical. Sisesta telgedele pealkirjad. Teksti suuna muutmiseks Size&Properties ning vali Text direction valikust Horizontal. Alindeksi sisestamiseks klõpsa ipt. Elements-Legend-Right. hpad ja valides Format Axis. Muuda Major Unit 10. Muuda analoogselt horisontaaltelje on. Joone punktiiriks muutmiseks klõpsa joonel Ctrl+touchpad ja vali Format Shape. teise joone loomiseks. 180 160 140 120 100 N1, mA 80 60 40 20 0 8 10 12 14 16 18 20 22 24 26 28 30 32 34 36 38 40 42 44 46 48 50 52 54 56 58 60 62 6 I, mW 1
Just siia saadeti sakslastele appi suurte lahinguliste kogemustega major A.Rebase ja major Soodeni pataljonid, kes võitluste käigus jäid topeltkotti. Side rügemendiga katkes, puudus oli laske- ja toidumoonast. Viimse meheni vastu pidada? Alla anda? A.Rebane otsustas, kui mitmendat korda, mehed kotist välja tuua. 5. märtsi öösel ründasid 11. Ida-Preisi diviisi kaks rügementi kotti väljastpoolt. Koti suu purustati, eesti mehed olid kindlast surmast pääsenud. Mustajõe- Putki joonel pandi ühiselt punaste pealetung seisma ning löödi seejärel tagasi. Varsti peale seda sündmust liideti Rebase, Soodeni ja Ellrami pataljonid 20. Eesti Diviisiga, mis pataljoniülematele ei meeldinud. Samal ajal, 29.veebruarist kuni 6. märtsini 1944, likvideerisid Vaasa-Vepsküla ja Siivertsi venelaste sillapead Eesti 45. ja 46. rügemendi pataljonid kolonelleitnant Paul Venti juhtimisel, Nordland diviisi rünnakrühm ja üks Danmarki pataljon. Nordland diviisi üksused vallutasid
=> teed terve jala aktiivseks => drawing tools lindilt (paremal pool) 'group' => ja siis copy paste => 'group'i all on kohe 'rotate' ja saadki asja paika. tervet tegelast saab kah kopeerida :D tegelase pea kohal rohelisest täpist liigutades saab pead kallutada. - tekstikastide olemasolul remember parem hiireklõps ja format.... saad nikerdada - tekstikaste vaja rohkem siis tee üks /kaks ja siis ctrl klahv alla ja lohista. voila' - tekstikast saab joondada => tee aktiivseks samal joonel olevad => drawing tools => allign => snap objects to grid - skeeme tehes kus vb peab liigutama siis kasutada elbow connectorit (töötab vaid canvasel) - canvas'i paremale küljejoonele paremat hiireklõpsu tehes saab lindile vaikud nagu 'fit' & 'scale' - teeme skeemi. aastaaegade. insert=> smart art => - VIITED KASUTATUD KIRJANDUSELE - references => citations&... sealt standard => styles => APA fifth (eelkõige kasvatusteadlastele) =>
Veetase muutusel on kindel ööpäevane rütm- nim. loodeteks. Selle põhjuseks on peamiselt Maa ja Kuu vastastikkune külgetõmbejõud. Tingitud Maakera pöörlemisest ümber oma telje, kord üks pool Kuu poole, kord teine pool Kuu poole. Kuu tõmbab veemassi enda poole tekitab tõusu. Kuu tiirleb ümber Maa ja tõusulaine järgenb Kuule, see toimub iga 6 tunni tagant ning seega on ööpäeva 2 tõusu ja 2 mõõna. Kuu loomise ja täiskuu ajal – kui Päike, Kuu ja Maa on ühel joonel toimub 2 maksimaalset tõusu ja mõõna. 13. Millest tekkisid planeedid? Planeedisüsteemid koos tähtedega tekivad kosmilisest hajuainest. Aine kogunemine klompideks ja edasi planeetideks peaks toimuma gravitatsioonijõudude toimel ja vastavalt osakeste massidele. 14. Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Päikese mass on üle 330000 korra suurem, Maa massist. Päikese – tulikuum gaasiline taevakeha, läbimõõt 1,4 milj. kilomeetrit, mass 2* 1030 kg. 15
Järgutäpp on ümmargune,15 mm läbimõõduga, tumesinisel põhjal valgega tikitud kuusnurkne täht. Kodutütre järgutäpid õmmeldakse vasakule varrukale, embleemist allapoole järgmiselt: IV järk – üks järgutäpp 30 mm embleemist allpool. II järgul lisandub üks järgutäpp 25 mm keskjoonest vasakule III järgul lisandub üks järgutäpp eelmisest järgutäpist 30 mm allpool ning 25 mm keskjoonest paremale. I järgul lisandub veel üks järgutäpp eelmistest 30 mm allpool samal joonel IV järgu täpiga. 3.5 Hoolsuspael Kodutütre hoolsuspael – 10 mm laiune A-kujuline sinise ja kollase triibuga pael kõrgusega 65 mm. Hoolsuspaela kantakse kodutütre vormipluusi paremal varrukal kotkamärgiga ühel kõrgusel nii, et lahtised harud jäävad allapoole. 3.6 Teeneterist 42 mm kõrgune ristikheinarist, mille keskel on sinise medaljon, millel on organisatsiooni hõbedane embleem. Risti ja medaljoni servad ning aumärgi tagumine külg on kullatud. Märki kantakse 35
armeele aga seda ümber piirata ei õnnestunud. Vene vägi vallutas Karpaatides 22. märtsil Przemysli. 2. mail alanud läbimurdega Gorlice lahingus (Vene rinne murti 35 km ulatuses läbi) ning sellele järgnenud pealetungiga sundis Saksa-Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma. Keskriigid vallutasid peale Gorlice operatsiooni kogu Poola, Leedu ja Kuramaa. Oktoobris tasakaalustus ida rinne Riia-Daugavpilsi-Baranovitsi-Dubno-Ternopoli joonel. Vene väge ei suudetud purustada, Türgi rindel oli see koguni edukas: Türgi vägi tõrjuti Kaukaasiast välja. Liitlaste poolt alustatud Dardanellide operatsioon (veebruar 1915 jaanuar 1916) Türgi vastu lõppes edutult. Mesopotaamias tungis Briti vägi Bagdadi juurde, kuid sai 22. novembri lahingus lüüa. Türgil ei õnnestunud hõivata Suessi kanalit. Kui Itaalia (1 miljon meest, kindralstaabi ülem Luigi Cadorna) kuulutas Austria-Ungarile 23.
magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega.F=BILsin alfa. Vasaku käe reegel - vasak käsi tuleb asetada nii,et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed (4) näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. Magnetvälja jõujooned Magnetvälja jõujooned - mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. Jõu joonel on ka suund, mis ühtib B-vektori suunaga antud punktis. Ja mida järelikult näitab orienteerunud magnetnõela põhjapoolus. Niisiis on magnetnõelte abil lihtne jõujoonte kuju uurida. Veel paremini saab jõujoonte paigutus nähtavaks muuta rauapuuriga. Väikesed rauatükikesed käivad mahnetväljas kui magnetnõelad. Nad pöörduvad oma pikima mõõtmega magnetvälja suunas, üritades püsimagnetite kombel moodustada
on selge vahe ning sammude vahe on lühike. Traav on aga kõnnist märgatavalt kiirem liikumisviis, millele on iseloomulik vastaskülgede esi- ja tagajala tõstmine samal ajal. Parem esijalg tõstetakse üles ja asetatakse maha samaaegselt vasaku tagajalaga. Traavil kulutab loom kõige vähem energiat ning väsib kõige vähem. Traavi jäljerida meenutab kõndi kuid sammuvahe on suurem ja sammulaius väiksem. Väga kiirel traavil võivad parem- ja vasakpoolne jäljerida olla peaaegu samal joonel. Galopp aga on traavist veel kiirem. Nagu hüppelgi, on ka galopis etapp, mil loom on tervenisti õhus, aga galopis järgneb see etapp esijalgade kokkupuutele maaga, samas kui hüppel tõugatakse tagajalgadega vaheldumisi, nii et loom ei kaota vahepeal kontakti maapinnaga. Tüüpilist galopirida on lihtne ära tunda, sest üksikjäljed on suhteliselt ühtlaste vahedega ning paiknevad peaaegu sirges reas. Lindude jäljed
armeele aga seda ümber piirata ei õnnestunud. Vene vägi vallutas Karpaatides 22. märtsil Przemysli. 2. mail alanud läbimurdega Gorlice lahingus (Vene rinne murti 35 km ulatuses läbi) ning sellele järgnenud pealetungiga sundis Saksa-Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma. Keskriigid vallutasid peale Gorlice operatsiooni kogu Poola, Leedu ja Kuramaa. Oktoobris tasakaalustus ida rinne Riia-Daugavpilsi-Baranovitsi-Dubno-Ternopoli joonel. Vene väge ei suudetud purustada, Türgi rindel oli see koguni edukas: Türgi vägi tõrjuti Kaukaasiast välja. Liitlaste poolt alustatud Dardanellide operatsioon (veebruar 1915 jaanuar 1916) Türgi vastu lõppes edutult. Mesopotaamias tungis Briti vägi Bagdadi juurde, kuid sai 22. novembri lahingus lüüa. Türgil ei õnnestunud hõivata Suessi kanalit. Kui Itaalia (1 miljon meest, kindralstaabi ülem Luigi Cadorna) kuulutas Austria-Ungarile 23.
Maxwelli võrranditest järeldub elektromagnetlainete olemasolu. Maxwelli võrrandeid võib kasutada nii diferentsiaal kui ka integraalkujul, mõlemad on samaväärsed. Kirjeldus Integraalne kuju Diferentsiaalkuju Koguvoolu Kõik kinnise joonega ümbritsetud seaduse üldistus pinda läbivad voolud võtavad osa magnetvälja tekitamisest sellel joonel Elektromagnetilise Elektrivälja tugevuse tsirkulatsioon induktsiooni piki suletud kontuuri on võrdeline seaduse üldistus seda kontuuri läbiva magnetvoo muutumise kiirusega Üldistatud Gaussi Kõik kinnise pinna sees paiknevad teoreem laengud võtavad osa elektrivälja tekitamisest selle pinnal Looduses vabu magnetilisi laenguid ei ole, magnetvälja jõujooned on
augustist Põhjarinde juhatusele. Maavägede tegevust toetas Balti sõjalaevastik (admiral Tributs), mille peabaasiks Tallinn. Eestis ka kogu merelennuvägi. Algul korraldus asuda kaitsele Daugava jõel, see jäi täitmata ja taganemine ida ja põhja suunas. Rängad kaotused, seepärast otsustati 2 loovutada vaenlasele Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti. Valmistada ette uus kaitseliin Pärnu-Viljandi- Emajõe joonel. Saksa vägede sissetung Eestisse, esimesed kokkupõrked, rinde takerdumine Kesk-Eestis, Suvesõda Kõigepealt sõja puhkedes Eestis mere- ja õhusõda sakslaste poolt. Uputati kolm laeva. Soome ja Saksamaa ühistööna rajati Soome lahele miinivälju. 26. juunil algasid Saksa lennuväe rünnakud Eesti saartele. Aga ka sõjalised objektid linnades ja raudteemagistraalid. Siis 2 nädalat vaikus, kuna maavägede kohaletulek võttis aega. 7.-8
MÄNGUVÄLJAK. Mänguväljak on 40 X 20 m ristkülik, mis koosneb kahest väravaalast (vt. väljaku joonis) ning mängualast ja mida peab ümbritsema külgjoonte taga vähemalt meetrilaiune ja väravajoonte taga 2 m laiune ohuala turvatsoon/ohutustsoon. Väravate sisekõrgus on 2 m ja siselaius 3 m. Vabaviskejoon (9 m joon) on katkendjoon, mille jooneosad ja joonevahed on 15 cm pikkused. Vabaviskejoon tõmmatakse paralleelselt väravaalajoonega sellest 3 m kaugusele. Seitsme meetri karistusviske joon on 1 m pikkune. MÄNGUAEG. Nii mehed kui ka naised mängivad kaks 30-minutilist poolaega. Mängu vaheaeg kestab kümme minutit. Viimasel ajal on tehtud rohkesti muu¬datusi, et kiirendada mängu käiku. Väravavaht peab (väravavaht ei tohi viivitada palli keskele mängimisega kuid ei ole reeglit, mis määrab aja kui kiiresti ta selle sinna toimetama peab)pärast talle visatud väravat andma palli kiiresti keskjoonele. Kui mängu normaalaeg lõpeb viigiga, aga võitja...
elemente? Valkude sekundaarstruktuuri elemente stabiliseerivad vesiniksidemed. 48. Mitu aminohappejääki tuleb keskmiselt ühe -heeliksi pöörde kohta? 3,6. N=p/h, kus n on monomeeri jääk, p on heeliksi samm ja h on heeliksi tõus. 49. Milline regulaarne vesinikside leiab kasutust valkude sekundaarstruktuuri stabiliseerimisel? >NH ··· O= Kuna vesiniksidemed ,,tahavad" paigutuda lineaarselt, peavad aatomid N-H...O = paiknema polüpeptiidses heeliksis ühel joonel. 50. Millise sekundaarstruktuuri elemendi poolest rikaste valkude baasil moodustunud kiud on venivam? Põhjendage. Alfa heeliks, sest nad sisaldavad alfa-keratiini filamente, mis on hästi venivad ja paindlikud. Kuid erinevates kudedes võib alfa-keratiin olla erineval määral tugevdatud. 51. Milline valk on juuste põhikomponendiks? (sama küsimus ka ämblikuvõrgu, veresoonte seinte ja imetajate kontide kohta) Juuste põhikomponendiks on alfa-keratiin.
milleks sai 1945 aprillis San Francisco. Konverentsi viimasel päeval kirjutasid osalejad alla ÜRO põhikirjale, mis jõustus 24. oktoobril 1945. ama aasta kevadtalvel alustati Saksamaa lõplikku purustamist. Selleks ajaks oli riik jäänud ilma liitlastest ning võimsad õhurünnakud purustasid Saksa linnu. Aprillis alistusid Itaalias viimased Saksa üksused. Samal kuul kohtusid Nõukogude Liidu ja lääneliitlaste väed Jalta konverentsil määratud joonel Elbe jõel. 7. 8. mail 1945 kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad (Hitler oli selleks ajaks enesetapu teinud) alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile. Järgnevatel päevadel purustas Punaarmee viimased Saksa üksused Tsehhis. Sõda Euroopas oli lõppenud. Saksamaa jagati Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Nõukogude Liidu vahel okupatsioonitsoonideks ning Berliin neljaks sektoriks. 1945 juulis toimunud Potsdami
Alusroovitus Voodrilaudu võib paigaldada igale pinnale, kinnitusviis sõltub alusest. Näiteks puitmajas saab naelutada otse seinale. Kui aga aluspinda tuleb õgvendada või see on betoonist või muust kõvast materjalist, tuleb paigaldada alusroovitis, mille külge paneel kinnitatakse. Alusroovitis Olenevalt voodri paigaldussuunast kinnitatakse roovlatid vertikaalselt või horisontaalselt. Kontrollige vertikaalsust vesiloodiga. Vaadake, et roovlattide pinnad oleksid ühel joonel nii kindlustate sirge voodripinna. Vajadusel õgvendage ja toetage roovitist kiiludega. Roovlattide sammu määrab voodrilaudade paksus. Mida õhem laud, seda tihedam roovitis. Tavaliselt tehakse roovitis 600 mm sammuga. Stabiilse ja tasapinnalise aluse korral võib kasutada latte 22 x 45 mm. Mida ebatasasem ja nõtkuvam on alus, seda paksemast materjalist tuleb teha roovitis. Seintele, mille külge ei saa naelutada, kinnitatakse roovlatid sellesse puuritud avade
asfalt, muruplats, mis hoonega tegemist ja mitme korruseline. MKM-nõuded Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord, põhiseaduses kirjas Maastiku reljeef, selle kujutamise viisid 1) Pinnavormid a) Positiivsed (mäestikud) b) Negatiivsed (orud) c) Neutraalsed (tasandikud) 2) Kõrgussüsteemid H - geoid h - ellipsoid Kujutamise viisid Kõrgusarvud Horisontaalidega (samakõrgusjooned) - joonel asuvad punktid on sama kõrgusega, horisontaal ei hargne ega lõiku Nõlvakriips - näitab languse suunda. Horisotaali väärtus on on kirjutatud languse suunas. Täiendavad leppemärgid Kevad 1. loeng Joonte orienteerimine (tõeline asimuut, magnetiline asimuut, direktsiooninurk, rumb) Kõrgused-ellipsoidist(h)/geoidist(H). Ellipsoid Eestis madalamal. HD- horisontaalprojektsioon, SD-tegelik kaugus, kaldjoon
Koormisteks peamiselt teotöö (6 päeva nädalas) ning jagunes 3-ks: 1) rakmetegu 2) jalategu 3) abitegu loonusrent - talupoja tasu kasutatava maa eest mõisnikule kirikukümnis - Euroopas kirikule kogutav maks Kohustuslik mõisavooris käimine ning teede korrastamine/ehitus. Muutused talupoegade õiguslikus olukorras: Anti välja maapolitseikorra seadus pärisorjuse fikseerimiseks 1671.a Tuli kasutusele vakuraamat, mis hoidis koormised kindlal joonel. Majandusreglement - 1) Keelati kodukariõigus 2) talusid sai pärida 3) õigus kaevata mõisniku üle Pearahamaks - maksustatud seisuste nö hingemaks (ainult mehed) Pearaharahutused - 1784.a toimunud eesti ja läti talupoegade väljaastumised (pearahamaks) Talurahva eluolu: Elasid suitsuses rehetares. Viljakasvatus kolmeväljasüsteemis. (sööt, talivili, suvivili) Tööloomadeks härjad ja hobused. Riietuseks linariided, pastlad.
tegurikomplektide vahel. Selliseid tegurikomplekte kujutab samakulujoon. Samakulujoonel paiknevad kombinatsioonid kasutavad rahalise ressursi ära täielikult, allpool asuvas kolmnurgas jääb osa vahenditest kasutamata. Punktid, kus samakulujoon lõikab koordinaattelgesid, tähistavad ainult ühte tootmistegurit rakendavat komplekti. Ratsionaalne ettevõte kasutab tootmistegureid maksimaalselt efektiivselt. Punkt joonel väljendab rahalist suurust. 15) Samatoodangukõver (graafikul) ja selle omadused. Tootmisruum on täis erisuguseid tegurikomplekte, mis võimaldavad toota erineva koguse toodangut. Kõiki selliseid tegurikomplekte ühendades, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu, saadakse samatoodangukõver. Kõik ühel ja samal samatoodangukõveral asuvad punktid võimaldavad toota sama palju, samas kui kõvera eri punktides on tegurite proportsioon erinev.
Saksamaa ja Austria-Ungari contra Venemaa. manööversõda - püsiva rindejoone puudumine, lahingutegevus laial rindel ja suures sügavuses ning olukorra kiire ja ootamatu muutumine. Üksikute lahingute pidamine. Venemaa oli Austria-Ungari vägede vastu edukas, Saksamaa vastu mitte; samas oli Saksamaa sunnitud osa jõude Läänerindelt ära tooma, toetamaks Austria-Ungari vägesid Idarindel. 1915 kevadel toimus sakslaste läbimurre Idarindel ja rinne seiskus Riia- Pinski joonel (1917.aastani). seejärel algab ka Idarindel positsioonisõda. NB! Lisaks peamistele rinnetele Euroopas toimus sõjategevus ka Balkanil, Itaalias, Kaukaasias, Lähis-Idas, Aafrikas, Aasias ja Okeaanias. Peep Reimer 3 · I maailmasõda oli moodne sõda - see tõi kaasa ülikiire tehnika arengu ja uute relvaliikide kasutamise: gaasi kasutamine 1915.a.Ypresi all (15 000 sai kannatada).
Kosmoloogia 16.märts 2006 I TAEVAS 1. Mis on tähtkujud? Kujundid, mis on tekitatud heledamaid tähti rühmitades ja mille nimetus on tuletatud igapäeva elust või uskumustest. 2. Kas tähtkujud on püsivad? Miks? Jah, tähtede omavaheline asend (tähtkujud) on püsiv seetõttu, et vahemaad tähtede vahel kujutlematult suured. Selleks, et tähtede pilt märgatavalt muutuks, kulub sadu tuhandeid aastaid. II MAA LIIKUMINE 1. Kirjeldage Maa liikumist. Maa liikumine koosneb 3`st komponendist: 1) tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga 31558150 s. ehk 1, 0000388 aastat 2) pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66º33` nurga all oleva telje perioodiga 86164 s. ehk 0,99727 ööpäeva 3) telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25 725 aastat. 2. Miks ja kui palju erinevad tähe- ja päik...
13.a teine maailmesõda Vägivallatsemine vallutatud aladel Saksamaa kehtestas hõivatud alal natsliku korra. Poolteist miljonit poolakat küüditati, kuna nad elasid ,,põlistel Saksa aladel". Samasugune saatus tabas ka Elsass-Lotringis elanud prantslasi. 8 miljonit inimest eri Euroopa riikidest viidi Saksamaale, kus nad pidid töötama Saksa riigi heaks. Juudid ja mustlased pidi hävitama. Omamoodi surmavabrikuteks muutusid koonduslaagrid (sunnitöö- ja hävituslaager), kuhu saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke. Nõukogude julgeolekuteenistused vägivallatsesid kõikidel 1939.- 1940. aastal okupeeritud aladel. Baltimaades hukati, vangistati ning küüditati neid, kes enne okupatsiooni olid olnud mõjukad ühiskonnategelased. 14.juunil 1941.aastal korraldasid Nõukogude võimumehed Baltimaades suurküüditamise: Siberisse saadeti umbes 50000 inimest, sealhulgas üle 10000 eestlase. Holokaust Väga vägivaldselt käitusid natsid juutidega. Juutide tagakius...
keskmist kiirust antud ajavahemikus või hetkkiirust -- iseloomustab erinevalt keskmisest kiirusest keha liikumist ühel hetkel, mitte ajavahemikus. Kummalgi juhul võidakse kiiruse all mõelda vektorit (kolmemõõtmelises ruumis), mille suunaks liikumissuund ja mille moodul näitab liikumise intensiivsust, mittenegatiivset reaalarvu -- kiirusvektori moodulit, märgiga reaalarvu -- kui keha liigub mööda sirget vm. joont ning sellel joonel on kokku lepitud "positiivne suund". Keskmine kiirus (kui mittenegatiivne reaalarv) on selles ajavahemikus keha poolt läbitud teepikkuse ja kulunud aja suhe: , kus on keskmine kiirus, on keha poolt läbitud teepikkuse muut ja on aja muut. 4.Kiirendus (seletus ,valem ,mõõtühik) Kiirendus (tähis ) on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta. Kiirenduse dimensioon on teepikkus/aeg2.
vahvamaid väejuhte leitnant Kuperjanov. Ka Soome vabatahtlikud võtsid Paju lahingust osa ja kandsid väga raskeid kaotusi. Peale Paju lahingut oli vastase selgroog murtud. 1. veebruaril vabastati Valga, samal ajal juba Võru ja siis 4. veebruaril Petseri, kus langes A. Õunapuu. Punavägi alustas veel tugevamat pealetungi, et kaotatud maad tagasi võita. Löödi palju ägedaid lahinguid kuni sõja lõpuni Petseri, Irboska ja Pihkva ümbruses. Narva liinil seisid Eesti väed aga kindlal joonel ja liikusid edasi Lätimaale, aidates ka seal puhastada maa punavägedest. Vabadussõja järgmiseks oluliseks etapiks oli võitlus sakslaste üksusega Landeswehr (maakaitse), mis juunis 1919. aastal hakkas lõunast Eesti Vabariiki ähvardama. Kui räägime võitlusest Landeswehriga, olid jõud peaaegu tasavägised. 22. juunil algas eestlaste vasturünnak, mis oli igati edukas. Kui 23. juuni hommikul asusid eestlaste väed uuesti rünnakule, olid sakslased juba põgenemas.
pinnavorme ning erinevaid kooslusi. Kaitse alla on võetud paljud niidud,sood, rabad ja metsad, samuti kaitstakse Karula rahvuspargis mitmeid erinevaid looma- ja taimeliike, kellest paljud on loetud ohustatud või väga haruldaste liikide hulka. Samuti kuulub rahvuspargi eesmärgi alla kultuuripärandi säilitamine, ning loodhariduse pakkumine, mis omab tähtsat seisukohta turismi arendamisel, mis on Karulas tõusval joonel. Karula rahvuspargi töö tagab antud piirkonna liigirikkuse, puhtuse ning kaasab kohalikke ja ka võõraid osa võtma looduse säästimisest ning jätkusuutlikuse tagamiseks. 13 Kasutatud kirjandus 1. Merila-Lattik, H. (2005). Karm ja kaunis Karula. Eesti Maaülikool. Tartu. [Bakalaureusetöö]. 2.Preisman, K. (2007). Karula rahvuspargi katisekorralduskava 2008-2018. Ahijärve 3. Tomson, P
Tehniliselt õige on hingata vee peal sisse ja vee all välja, vee peal pöörame vaid pea kõrvale, mitte kogu keha nagu algajad sageli teevad. Soovitused tehniliselt õigeks seliliujumiseks Sageli soovitatakse seliliujumist mitmesuguste seljavaevuste korral. Kuid tehniliselt valesti ujudes võivad vaevused hoopis suureneda. Seliliujumisel on teatud sarnasus vabaltujumisega, asend on vaid selili. Tähtis pole vaid keha sirgelthoidmine, ka kaelapiirkond tuleb hoida kehaga samal joonel. Käed tuuakse sirutatult ette ja esmalt läheb vee alla väike sõrm. Vee all painutatakse küünarnukki kuni 120 kraadini, nii võtab labakäsi üle tõukefaasi. Jalalöök toimub puusaliigesest. Tüüpilised vead seliliujumisel · vale kätetöö, eriti küünarliigesest painutamine käte viimisel üle pea · ebarütmiline kätetöö · pea painutatud ette, tekib justkui "isteasend", sest ka selg pole enam sirge
> 0, et funktsiooni f (x) graafik on kumer hulgal (a- ; a) ja nõgus hulgal (a; a + ) või nõgus hulgal (a - ; a) ja kumer hulgal (a; a + ). 18.Näidata, et f'' märk määrab kas meil on tegemist antud punktis kumera või nõgusa funktsiooniga. Vaatleme joont võrrandiga y = f(x) ehk funktsiooni y = f(x) graafikut tasandil xy - teljestikus. Eeldame et funktsioon f on kõikjal diferentseeruv. Viimane on vajalik selleks et joonel y = f(x) oleks igas punktis puutuja. Öeldakse et joon y = f(x) on nõgus kui liikudes vasakult paremale selle joone puutuja tõus suureneb. Öeldakse et joon y = f(x) on kumer kui liikudes vasakult paremale selle joone puutuja tõus väheneb. Kui puutuja tõus suureneb siis joon muutub järsemaks. Seega nõgus joon kaardub ülespoole. Seevastu puutuja tõusu vähenedes muutub joon laugjamaks. Seega kumer joon kaardub allapoole. Kuna
kolb suleb oma ülemise servaga väljalase akna. Sisselaske akna kaudu siseneb värske küttesegu kolvipealsesse ruumi. Eritüübiliste silindrite mootorite asetus Kolb mootoris toimuvad protsessid teevad mootori töö väga ebaühtlaseks. See omapära nõuab nende tasakaalustamist. Üheks võtteks nende puuduste kõrvaldamiseks on silindrite asetuse valik, teiseks süütejärjekorra valik. Silindrite asetused: 1) Reasmootor silindrid asetsevad ühel joonel neid võib olla kuni 8, kusjuures need ei pea asetsema vertikaalselt püsti vaid võivad olla ka teatud nurga all. 2) V-mootor on mootor mille silindrid on kas 60 või 90 kraadise nurga all. Silindreid võib olla kuni 12. 3) Boxer mootor sellel mootoril asetsevad silindird vastassuundades seetähendab, et nende vaheline nurk on 180o silindreid 2-8. 4) Täht mootor selle mootori silindrid asetsevad ühes tasapinnas tähe kujuliselt,
Põhja-Aafrikasse. Parasvöötmes pole orhideed seejuures jaotunud sugugi ühtlaselt, on rikkamaid ja vaesemaid paiku. (2) 5 Ka Eestis võib territooriumi väiksusest hoolimata näha käpaliste levikus üsna suuri erinevusi. Lubjarikkamate muldadega ja mõneti merelisema kliimaga Lääne-Eestis on käpaliseliike rohkem ja tihedamalt kui Ida-Eestis. Suhteliselt orhideevaene on Kõvermaa, üldse aga Loksa Aegviidu Kilingi-Nõmme joonel asuv loodusmaastike ala. (2) Orhideeliikide arvukus pole Eestis olnud püsiv. XIX sajandil Saaremaal kasvanud lutikkäppa Orchis coriophora (Foto 4) pole käesoleval sajandil leitud, viimane leeder-sõrmkäpp leiti Saaremaalt 1901. aastal. Kuid on ka rõõmustavat: 1974. aastal määras Zoloogia ja Botaanika Instituudi botaanik Vilma Kuusk Mandri-Eestist leitud Ruthe sõrmkäpa, 1989.a. juunis leidis põline hiidlane, bioloog Taavi Tuulik Hiiumaalt lääne-sõrmkäpa
7 4.1. Põhjasaar Põhjasaarel asuvad mitmed märkimisväärsed tegevvulkaanid, nagu Ruapehu (2797 m), Ngauruhoe (2291 m), Taranaki (2518 m) ning on teisigi vulkaanilise tegevuse nähte, näiteks geisrid, maalilised mitmevärvilised kuumaveeallikad ning podisevad mudakraatrid. Need on tingitud kahe suure laama Austraalia ja Vaikse ookeani laama kokkupõrkest Uus- Meremaal. Põhjasaare joonel sukeldub Vaikse ookeani laam Austraalia laama alla, põhjustades vulkaanide teket ja seismilist aktiivsust. Aastas toimub ligikaudu 14 000 maavärinat, millest enamik on küll kerged inimene neid ei tunne , kuid umbes sada maavärinat aastas on nii tugevad, et inimene tajub neid. Laamad liiguvad Põhjasaare ja Lõunasaare kohal erinevalt, seepärast on ka saarte geoloogiline ehitus ja maastikud erisugused. Lõunasaare lääneosas liiguvad need kaks suurt
täiskasvanu üle, kes julgeb end naerualuseks teha, ja ta lausa püherdab lugudes selle kohta, kui tobe vanem oli väiksena või milliseid apsakaid ta tegi. Pigem pisike veidi kauem, kui liiga suur liiga ruttu. Temaga koostööd tehes ei ole põhjust muretseda liiale mineva aheldatuse pärast. [Viide : http://www.orula.ee/?id=43&keel=ee ja A. Wahlgren ,,Kooskasvamine" ] Mida oskab viieaastane laps ? 1. Liikumine ja tasakaal. Laps kõinnib tasakaalu hoides pingil, joonel, nööril. Kõndides hoiab tasakaalu kui kannab pealael raamatut vms. Oskab kõndida kikivarvul, seisab ja hüppab ühel jalal. Oskab kõndides rütmi kaasa plaksutada. Jookseb pehmete vetruvate sammudega, oskab jooksul suunda muuta. Sooritab koos õpetajaga võimlemisharjutusi. Oskab teha kukerpalli ette, silda ja poolspagaati. 2. Hüplemine ja hüpped. Hüppab koosjalgadega ja ühel jalal kohapeal, edasi ja taguspidi. Harjutab hüppenööriga hüppamist
ära matemaatika tulemuste kaudu. Kordaja statistiline olulisus: ANOVA tabeli viimane sig. Järgmises tabelis on regressioonivõrrandi statistilise olulisuse näitaja. Ehk teisisõnu, kui kasutame antud võrrandit ennustamiseks, kui suur on eksimise tõenäosus. Coefficients'ide tabelist: vabaliikme statistiline olulisus ( vaatad constanti sig'i) Lineaarne seos: Saab kontrollida: Analyze -> Regression -> Curve estimation. Püsivad lineaarsel joonel siis on lineaarne seos. Regressiooni võrrand (arvud leiad Coefficients'ide tabelist): Näide 1: PVREAD(see mille tulemust ennustad)=40,66(Constant B ümardatult)+ 0,89(PVMATH B)*PVMATH (see pole arv, vaid muutuja nimetus) Näide 2: vocab = -0,011+0,358*reading+0,428*sentcomp+0,2*mathmtcs Regressioonanalüüsi eeldused on järgmised: 1) jäägid olgu normaaljaotusega (Normaaljaotuse testimiseks, analyze-descriptive stat explore
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
