miinimum. Lokaalse ekstreemumi piisav tingimus II. Olgu funktsiooni f kriitiline punkt x1 selline, et f(x1) = 0. Kui f(x1) < 0, siis on funktsioonil f punktis x1 lokaalne maksimum. Kui aga f(x1) > 0, siis on funktsioonil f punktis x1 lokaalne miinimum. Joone kumerus ja nõgusus. Vaatleme joont võrrandiga y = f(x) ehk funktsiooni y = f(x) graafikut tasandil xy-teljestikus. Eeldame, et funktsioon f on kõikjal diferentseeruv. Viimane on vajalik selleks, et joonel y = f(x) oleks igas punktis puutuja. Öeldakse, et joon y = f(x) on nõgus, kui liikudes vasakult paremale selle joone puutuja tõus suureneb. Öeldakse, et joon y = f(x) on kumer, kui liikudes vasakult paremale selle joone puutuja tõus väheneb. Nõgususe ja kumeruse seos teist järku tuletise märgiga Olgu funktsioon f kaks korda diferentseeruv vahemikus (a, b). Siis kehtivad järgmised väited: 1. Kui f(x) > 0 iga x (a, b) korral, siis on joon y = f(x) n~ogus vahemikus (a, b). 2
Kaldtelje kasutamine rõhutab kompositsiooni dünaamilisust. Kesk-ehk tsentraalsümmeetria Kesksümmeetria erineb teljelisest selle poolest, et pöörame mingit kujundit tasapinnal(joonise pinnal) ümber vabalt valitud punkti. Me nihutame kujundit ringjoont mööda ümber mingi punkti. Tasapinnaline sümmeetria Pinnakaunistuse seisukohalt saab sümmeetria nähtusi vaadata järgmiselt: 1. sümmeetria joonel sirgel,kõveral,ringjoonel 2. sümmeetria pinnal tasasel, kumeral, õõnsal Eestpoolt mäletame, et sümmeetrilise kujundi või kaunistuse saamiseks peab toimuma mingisugune liikumine s.t. peab toimuma kujundi või tema osade ümberasetus kas peegeldamise või siis nihutamise või pööramise teel. Sümmeetrilistele kujunditele on üheks iseloomulikuks tunnuseks see, et sarnased elemendid asetsevad teatavas
Arvutigraafika I Töö 12 Maja plaan 11700 450 3500 2000 1400 2000 1150 1500 200 400 2300 3300 3300 2400 100 400 ...
Vene väed Lvovi. Austria- Ungari väed sunniti taanduma Karpaatidesse. Idarindel jätkusid ägedad lahingud ka 1914. aasta lõpul. Siin ei kujunenud välja positsioonisõda nagu läänerindel. Seda arvestades otsustas Saksa väejuhatus anda 1915. aastal pealöögi just idarindel, et Venemaa lõplikult purustada. Saksa vägede ülekaal ja esialgne edu ei toonud siiski kaasa läbimurret. 1915. aasta lõpul stabiliseerus rinne Riia- Daugavpilsi- Pinski- Tsernovtsõ joonel. 1916. aastal võtsid idarindel suurpealetungi ette Vene väed, keda juhtis kindral Brussilov. Ent ka Brussovi läbimurre ei toonud venelastele otsustavat edu ning vastasseis idarindel jäi püsima. 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal isevalitsus. Võimule tulnud Ajutine Valitsus jätkas küll tsaaririigi liitlaskohustuste täitmist, kuid edutult. 1917. aasta suvel ettevõetud Venemaa pealetung nurjus. Saksa väed alustasid vastupealetungi ja vallutasid 1917
(räim, meritint, koha, ahven, vimb, angerjas). 11 Pärnu laht 2.2 Narva laht Narva laht, Soome lahe lõunaranniku suurim avalaht, asub Viru ranniku ja Kurgolova (Kurkola) poolsaare vahel Eesti ja Venemaa piiril. Lootsiraamatuis on Narva laht mereala, mille piir kulgeb Letipea neeme – Tütarsaart – Vigrundi saare – Gakkovo (Hakaja) neeme (Kurgolova poolsaarel) joonel. Avaosa sügavus ulatub kohati üle 60 m. Veetemperatuur on Narva-Jõesuus jaanuarist märtsini keskmiselt 0,1, juulis 19,3 °C, kõrgeim mõõdetud veetemperatuur on 23,7 °C. Soolsus on lahe loodeosas kuni 6‰. Jääkate kestab jaanuarist aprillini. Lahe lõunarannikut ääristab Põhja-Eesti paekallas. Liivarand ulatus varem Merikülast Narva-Jõesuu kaudu kuni 20 kmNarva jõe suudmest põhja poole. Peamiselt
Veebruaris Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia vastu. 22.aprillil sakslased kasutasid läänerindel (Ypres`, Belgia) esmakordselt gaasi. 23.mail Itaalia astus sõtta Antanti poolel; uue rinde tekkimine Alpides. kevad-suvi Saksa ja Austria-Ungari väed lõid tagasi Galiitsia vallutanud Vene väed. 14.oktoobril Bulgaaria astus sõtta Keskriikide poolel; Keskriikide väed vallutasid Serbia. oktoobris Sõjategevus idarindel stabiliseerus Riia-Daugavpilsi- Dubno-Ternopoli joonel. 1916 aasta olulisemad sündmused 21.veebruaril Verduni lahingu algus läänerindel. 31.mai-1.juunil toimus Jüüti merelahing Saksa ja Suurbritannia laevastike vahel. 1.juulil Somme`i lahingu algus läänerindel. aasta lõpul Saksamaa oli kaotanud kõik oma kolooniad Aafrikas, Okeaanias ja Aasias. 1917 aasta olulisemad sündmused veebruar-märts Veebruarirevolutsioon Venemaal; keiser Nikolai II kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine. 30
Otsustatakse: Läänerindel pidada positsioonisõda ja Idarindel anda pealöök. Venemaa otsustab pealetunge teostada nii Saksamaa kui ka Austria-Ungari vastu. Nii ulatuslikuks pealetungiks poldud aga ette valmistatud, ei jätkunud ka jõuda. Veebr- märtsis 1915 Vene vägede suur pealetung Ida-Preisi ja Karpaatia aladel. Ida-Preisis Augustowo metsades hävitati suur Vene väegrupp. Venemaa kaotas ka Galiitsia alad. Rinne jäi pidama Riia-Daugavpilsi-Pinski-Tsernovtsõ joonel. Läänerinne 22. apr 1915 kasutasid sakslased Ypres´i all gaasi. Oli paigutatud 6000 ballooni, mis sisaldasid 160 tonni gaasi (kloor). Palju hukkunuid. Hiljem hakati kaitseks kasutama märga riidetükki, mis seoti suu ette (kloor lahustub vees). Hiljem töötati välja gaasitorbikud. Gaasi hakkasid kasutama mõlemad pooled. Mais 1915 astus Entente´i poolel sõtta Itaalia. Võitles peamiselt AustriaUngari vägede vastu. Okt 1915 astus Bulgaaria sõtta Keskriikide (Kolmikliidu) poolel
Näide 13. Leida lõigu y 3 x 2, x 0, 2 pikkus. 2 s 1 3 dx 4 0 Näide 14. Kõvera y sin x kaare pikkus lõigul 0, 2 on 2 2 s 1 cos x dx 7. 64 0 2.2 Kui parameetrilisel kujul antud joonel x xt t , y yt on olemas pidevad tuletised x t ja y t , t , , siis 2 2 s x t y t dt Näide 15. Leiame ringjoone pikkuse, kui tema raadius on R. Ringjoone parameetrilised võrrandid on
üks osa, vastasel korral on vaja kaks korda “otsida”, sest vaid ühe lõikuva joone valimisel on tähise X asemel X... a b c d a – sihik on liiga väike, et haarata mõlema katkendjoone üksikosade otsi; b – mõlema katkendjoone otsad on haaratud sihiku poolt ning lõikepunkt on määratud; c – juhtumi a ilmnemisel on vaja klõpsata alul ühel joonel, millele ilmub lõikumise tähis koos mõttepunktidega; d – lõikepunkti leidmiseks on vaja teistkordne klõps, aga seekord teisel lõikuval joone. Liiga suure sihiku korral võib punkti täppismäärang olla haaratud mittevajalikust kohast Ülesanne 2 Tihend 39 a b
näiteks evolvent, parabool, lemniskaat, kardioid jt. Selleks arvutatakse või tuletatakse kõvera punktid või nendee koordinaadid, mille järgi joonestatakse sirglõikudest (mida lühemad, seda parem) koosnev liitjoon ning käsu PEDIT / F või PEDIT / S abil muudetakse sirglõike ja teravaid nurki sisaldav murdjoon sujuvaks kõverjooneks. Seejuures tuleb arvestada, et mõnel juhul võib selliselt silutud joonel olla sees antud liiki joonele mitte eriti iseloomulikud kohad. Selliste ebamäärasuste vähendamiseks on soovitatav kriitilistes kohtades punktide vahekaugused võtta suhteliselt väikesed. * * * PEDIT – Liitjoone muutmine Liitjoone korrastamiseks ja muutmiseks on käsk PEDIT, mis kuulub AutoCADi selliste käskude hulka, millel on väga palju erinevaid töövõimalusi. Nii saab käsuga PEDIT muuta
Def 9.1 Joon L on joonparve (9.1) mähisjoon, kui igas oma punktis see puudutab ühte parve joontest. Olgu joonparve (9.1) mähisjoon. Eeldame, et on pidev ja diferentseeruv. Olgu P(x,y) üks mähisjoone punkt, siis see punkt asub ka ühel parvejoontest, mis on määratud parameetriga C. Järelikult igale punktile mähisjoonel vastab teatud . Joonparve võrrandist (9.1) saame: (9.2) . Nüüd diferentseerime saadud võrdust, leiame Siit (9.3) Joonparve joonel C on const ja seega saame: . See võrdus aga määrab ära y' väärtuse L joone tõusu meie vaadeldavad punktis P(x,y). Et mähisjoon on sama puutuja ja tõus, kui parve joonel, siis (9.3) saame: (9.4) . Kuid mähisjoonel see ei ole konstant ja seega . Järelikult (9.5) . Järelikult on joonparve mähisjoon määratud kahe võrrandiga. (9.6) Kui võrrandisüsteemist õnnestub elimineerida C, siis saame mähisjoone võrrandi või .
4) Leidke nurk nii, et eelmises punktis antud kolmnurga pindala väärtus oleks 1. 19. On antud funktsioon f ( x) x 2 bx (b > 0) ja g ( x) 8 2 x 2 x 9 . 1) Joonestage x-teljega ja joonega y = f(x) piiratud kujund ning selle sisse täisnurkne kolmnurk, mille üks tipp on koordinaatide alguspunktis, üks kaatet x-teljel ja selle vastastipp joonel y = f(x). Leidke selle kolmnurga maksimaalne võimalik pindala. 2) Leidke funktsiooni g(x) nullkohad. 3) Määrake arv b nii, et funktsiooni f(x) nullkohad ühtiksid g(x) nullkohtadega. Arvutage saadud b väärtusel punktis 1) leitud kolmnurga pindala. 20. Antud on funktsioon f ( x) 9 x 3 3 x . 1) Arvutage f (log 3 2) .
See on kasulikkuse funktsiooni muut. Piirkasulikkus on kasulikkuse muutus ehk kasulikkuse funktsiooni tuletis. (3.loeng 6). Samakasulikkuse joon q1 ja q2 tarbimise kasulikkus jääb samaks. Kui loobuda mingi arv q 1 siis tuleb selle asemel juurde võtta mitu ühikut q 2 kogukasulikkus on sama. Loobuda ühest kaubast, kuid selle asemel tarbida/võtta teist kaupa (3. Loeng 7). Samakasulikkuse joonel on erinevad kombinatsioonid, komplektid. Kuid kõik punktid, mis asuvad sellel joonel, nende kasulikkus on sama. Kasulikkuse muutus on piirkasulikkus. Kasulikkuselt samaväärsed, kuid hüviseid erinevas koguses sisaldavad tarbimiskomplektid moodus-tavad samakasulikkushulga (samakasulikkus-joone). Kahest teineteist osaliselt asendavast kahaneva piir-kasulikkusega hüvisest koosnevate komplektide samakasulikkusjooned on langevad ja nõgusad. Täielikest asenduskaupadest koosnevate komp-lektide korral on samakasulikkusjooned
f (Qk )sk k =1 ning = max sk 1 k n Def: lim f (Qk ) sk 0 k =1 ja piirv ei sõltu sellest kuidas on valitud punktid Pk joonel AB-ni ega sellest kuidas valitud punktid Qk osakaarel siis seda piirv nim f-ni f(x; y) esimest liiki B joonintegraaliks kaarepikkuse järgi. Tähistatakse: f ( x; y )ds ; f ( x; y )ds ; f ( x; y )ds . (Kui AB AB L A
kaugusvisked paigalt ja jooksult. Söötmine rinnalt, põrkesööt, visked korvi. Rahvastepall. Ronimine varbseinal üles ja alla vahelduvsammuga, lisaülesannetega erinevas tempos, nöörredelil, kaldredelilt varbseinale. Roomamine toengpõlvituses tõugates palli peaga, põlvega. Roomamine pingil, pingi alt. Pugemine tunnelis erineval viisil ja vahenditega, läbi oma hoitud rõnga. Tasakaal kõnd joonel, võimlemispingil, harj. kummulikeeratud pingil, kõnd hernekott pealael, kõnd üle takistuste, 4 pöördega, nööril hernekott pealael, seis ühel jalal, keerlemine paigal. Harjutused matil tirel ette, taha, veeremine, turiseis. Kehaline areng Kehaline aktiivsus on tegevused, mis mõjutavad kogu organismi. Kehalise tegevuse tagajärjel muutub keha tugevamaks ja elujõulisemaks. Tegevuseta organism jääb loiuks, lõdvaks ja nõrgaks (Maiste jt 1999).
1917.a. oktoobris alustasid sakslased pealetungi Caporetto all, mille käigus said Itaalia väed raskelt lüüa. Inglise-prantsuse üksused suutsid luua uue kaitseliini ning sakslaste pealetungi peatada. Idarinne Mai alguses 1915 algas Saksa armee Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinidest murti läbi. 1915.a. septembris murdsid Saksa väed uuesti vene positsioonid läbi. Suurte kaotuse hinnaga õnnestus Vene väejuhatusel septembri lõpuks rinne Riia- Daugapilsi-Pinski joonel stabiliseerida. Idarindel üritas vasturünnakut Venemaa. Uueks rindejuhatajaks sai Brussilov. 1916.a. juunis murti Austria-Ungari kaitseliin läbi, kuid rünnak peagi pidurdus. Antandi poolel astus sõtta Rumeenia. Keskriigid aga purustasid kiiresti Rumeenia armee. Sõjategevus merel 1915.a. veebruaris alustas Saksamaa allveesõda. Mais 1915 uputas saksa allveelaev suure inglise reisilaeva Lusitania. 1916.a. 31
mühisevat vett. Juga asub USA ja Kanada piiril ning tegelikult on siin tegemist juba viimased 500 aastat kahe kosega: kõrgem, kuid kitsam ,,American Falls" ning ,,Horseshoe Falls" Kanadas. Tegelikult eksisteerib ka kolmas juga seda niret kutsutakse Bridal Veil Falls ehk siis Pruudiloori joaks, aga seda ei pane enamik külastajaid tähelegi. Kuulsam on 52 m kõrgune Kanada juga, mida tema hobuseraua-kujulisuse tõttu ka Hobuseraua joaks kutsutakse. Vesi kukub 675 m pikkusel joonel. Ameerika juga on vaatamata sellele, et ta on kõrgem (56 m), hoopis tagasihoidlikum. Ta on oma Kanada konkurendist ligi kaks korda kitsam ning tema kaudu langeb vaid 10% kogu Niagara joa veest. Niagara juga pole alati asunud tema praeguses asukohas. Umbes 12 000 aastat tagasi asus see 11 km praegusest asukohast allavoolu, umbes praeguse Lewistoni kohal. Kuni eelmise sajandi viiekümnendate aastateni liikus juga aastas keskmiselt 1 meetri ülespoole
peatada. n 1917.a. oktoobris alustasid sakslased pealetungi Caporetto all, mille käigus said Itaalia väed raskelt lüüa. Inglise-prantsuse üksused suutsid luua uue kaitseliini ning sakslaste pealetungi peatada. Idarinne Mai alguses 1915 algas Saksa armee Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinidest murti läbi. 1915.a. septembris murdsid Saksa väed uuesti vene positsioonid läbi. Suurte kaotuse hinnaga õnnestus Vene väejuhatusel septembri lõpuks rinne Riia-Daugapilsi- Pinski joonel stabiliseerida. Idarindel üritas vasturünnakut Venemaa. Uueks rindejuhatajaks sai Brussilov. 1916.a. juunis murti Austria-Ungari kaitseliin läbi, kuid rünnak peagi pidurdus. Antandi poolel astus sõtta Rumeenia. Keskriigid aga purustasid kiiresti Rumeenia armee. Sõjategevus merel 1915.a. veebruaris alustas Saksamaa allveesõda. Mais 1915 uputas saksa allveelaev suure inglise reisilaeva Lusitania. 1916.a. 31
Voodrilaudu võib paigaldada igale pinnale, kinnitusviis sõltub alu- sest. Näiteks puitmajas saab naelutada otse seinale. Kui aga alus- pinda tuleb õgvendada või see on betoonist või muust kõvast mater- jalist, tuleb paigaldada alusroovitis, mille külge paneel kinnitatakse. Alusroovitis Olenevalt voodri paigal- dussuunast kinnitatakse roovlatid vertikaalselt või horisontaalselt. Kontrol- lige vertikaalsust vesi- loodiga. Vaadake, et roovlattide pinnad oleksid ühel joonel nii kindlustate sirge voodripinna. Vajadusel õgvendage ja toetage roovitist kiiludega. Roovlattide sammu mää- rab voodrilaudade pak- sus. Mida õhem laud, seda tihedam roovitis. Tavaliselt tehakse roovitis 600 mm sammuga. Stabiilse ja tasapinnalise aluse korral võib kasutada latte 22 x 45 mm. Mida ebatasasem ja nõtkuvam on alus, seda paksemast mater- jalist tuleb teha roovitis. Seintele, mille külge ei saa naelutada, kinnitatakse roovlatid sellesse
tulelöögiga Saksa armee Gorlice operatsioon; Vene Kaukaasias olid edukamad Vene väed kaitseliinidest murti läbi, seejärel rinne stabiliseerus Septembris murdsid Saksa väed uuesti Vene Inglased üritasid oma kontrolli alla saada positsioonid läbi, suurte kaotuste hinnaga õnnestus Musta mere ja Vahemere vahelisi Vene väejuhatusel septembri lõpuks rinne Riia- väinasid, saates Gallipoli poolsaarele Daugavpilsi-Pinski joonel stabiliseerida dessandi Saksamaal polnud õnnestunud Venemaad sõjast välja lülitada, kuid lüüasaamine nõrgestas Venemaad seestpoolt Uus rindejuhataja Brussilov asus ette valmistama pealetungi Galiitsias, juunis murti läbi Austria-Ungari kaitseliin, paraku puudusid Vene vägedel reservid ja rünnak pidurdus Brussilovi läbimurre julgustas Rumeeniat Antandi poolel sõtta astuma, millest tekkis häda; Keskriigid purustasid kiiresti Rumeenia armee ja Venemaal tuli
E ( f ( x, y , z ) = 1 ) 2. Keha mass (x, y, z )dxdydz = m(E ) , kus (x, y, z ) on keha tihedus punktis (x, y, z ) E . E 16 Kordamine eksamiks aines matemaatiline analüüs II (2004/2005 õa kevad) §4. JOONINTEGRAALID 1. Esimest ja teist liiki joonintegraalide definitsioonid ja omadused Olgu xy-tasandil antud joon AB ja sellel joonel määratud funktsioon z = f ( x, y ) (x, y ) AB . Jagame joone AB n osakaareks punktidega A = P0 , P1 , P2 ,..., Pn = B , kus Pi = ( xi , y i ) AB i = 1,..., n . Valime punktid Qi Pi -1 Pi i = 1,..., n . Olgu s i = s (Pi -1 , Pi ) i -nda osakese pikkus. xi = xi - xi -1 y i = y i - y i -1 Def. Kui sõltumata joone AB alajaotusest ja punktide Qi valikust eksisteerib lõplik piirväärtus n
· 11. juulil 1941 moodustati Tallinnas Eesti NSV vabariiklik kaitsekomitee, kuhu kuulusid Vladimir Botskarjov, Nikolai Karotamm, Karl Säre, Boris Kumm ja Johannes Lauristin. · Pärast Riia vabastamist 1. juulil liikus Saksa 18. armee kiiresti edasi ja ületas 7. juulil laia rindena Eesti lõunapiiri. · Lätis asunud Nõukogude 8. armee (kindralmajor Ljubovtsevi juhtimisel) riismed taandusid kahe Saksa armeekorpuse ees ja jäid peatuma Pärnu-Emajõe joonel. · 3. juulil Pärnumaal võtsid küüditamise ja mobilisatsioonide eest metsa pagenud meestegrupid nõukogudelt võimu üle Tali, Saarde, Tihemetsa ja Laiksaare vallas ning Kilingi-Nõmme linnas; · 4. juulil Pärnumaal võeti võim üle Abja, Orajõe ja Häädemeeste vallas.; · 4. juuli 1941 - Kilingi-Nõmme lähedal toimus major Paul Lillelehe juhtimisel Liivamäe lahing, kus metsavennad võitlesid NKVD ja hävituspataljoni umbes 150-
mis on ulgumine tugevad jalad. Hundi suur pea on varjulistes metsades, pisut ettepoole suunatud rabades ja võsastikes kolmnurksete kõrvadega. Saba hoiab hunt seljaga ühel joonel või langetatuna. Pead hoiab ta rahulikus olekus seljaga enam-vähem ühel joonel. Hunti iseloomustab rahulik sörk, kus keha raskuskese ühel Hunt kõrgusel püsib.
aasta lõpus Punaarmee edasitungi peatada. 2.5. I 1919 toimusid kogu rindel murdelahingud, 7. jaanuaril algas Viru rindel Eesti väe üldpealetung. Väga tähtis osa selles oli Tallinnas ehitatud 3 soomusrongil, mille üldjuht oli kapten Anton Irv. 9. jaanuaril vabastati Tapa. Järgnes pealetung Tartu suunas. Tartu vabastati 14. jaanuaril. Maarinde ja Utrias maandatud meredessandi üheaegse pealetungiga vabastati 18. jaanuaril Narva. Narva jõe joonel rinne stabiliseerus ning sõjategevuse raskuspunkt kandus Lõuna-Eestisse. 30. jaanuaril peeti lahing tähtsa raudteesõlme Valga pärast (vt Paju lahing). Leitnant J. Kuperjanovi juhtimisel võidelnud partisanid ja Soome Põhja Pojad vallutasid ägedas lahingus Paju mõisa viimase Punaarmee tugipunkti enne Valgat. J. Kuperjanov sai lahingus surmavalt haavata.............................................6 Vastupealetung...............................................................
tuntud enne meie ajaarvamist. Spitsid kiinduvad kergesti peremehesse ja perekonda, kuid võõraste vastu väga umbusklikud. Neid on neljas suuruses: suurpits, keskspits, väikespits ja kääbusspits. Dekoratiivkoerad Keskspits Keskpits on suhteliselt väike, tugev, vastupidav, liikuv ja energiline. Tal on püstised teravatipulised kõrvad ja rebasekoon. Seljal on tal lopsaka karvaga rõngas saba. Tema hambad on väikesed, valged ning lõikehambad peavad olema ühel joonel. Tal on mittestandardne värvus, suured laigud. Tema mokad ja silmalaud on pigmendita. Tal on roosa ninapeegel. Tema liigutused on vabad, kerged, kiired, hoogsad, otsejoonelised ja vetruvad. Keskspitsi pea on kiilukujuline ja proportsionaalne koera kasvuga. Ta silmad on keskmise suurusega, ovaalsed, mitte pungis, teineteisest mitte väga kaugel, tumedad ja läikivad. Silmaääred mustad, pruunidel koertel pruunid. Nad on elava
Harjutus 51. Joonis55. 1 viskab palli vastu lauda ja söödab 2-le. #2 teeb terava pesapalli söödu piki äärt 3-le. 3 läheb viskele. Harjutus 52. Joonis56. Sööda ja liigu pallile järgi, järgmisesse kolonni. #1 viskab vastu lauda, võtab lauapalli. Söödab 2-le, kes liigub keskringi suunas põrgatusega. Sealt söödab 3-le. Sööt 4-le, kes läheb viskele. Harjutus 53. Joonis57. Joonis58. 2 kolonni, üks mees ilma pallita. 3 liigub ümber koonuse ja saab 1-lt söödu, läheb viskele. (Joonis57.) Peale söötu 1 liigub samuti ümber koonuse ja saab palli teisest kolonnist. (Joonis58.) Harjutus 54. Joonis59. Paaris, 1 pall. Üks paarilistest alustab keskjoonelt põrgatusega korvile ja viskab. Siis liigub vastas korvile jne. Kui 3 otsa on tehtud- söödad paarilisele, kes kordab sama tööd. Harjutus 55. Joonis60. Töö- Viskaja ootab kolonnis, koonusest u 3-4 meetrit eemal ja spurdib siis j ...
Kadrioru pargi direktori, Ain Järve on küll seisukohal, et kõige õigem oleks ala hoonestada, kuid samas tõdeb, et ega tänapäeval pole Tallinnas palju pargipinda ja seda eriti vanalinnas. Tema sõnul võiks Tallinn olla ka rikkam modernsete haljastuselementide poolest (Jürgen 2006). Siinkohal ongi hea võimalus teha meie vanalinn ühe uue modernse haljasala võrra rikkamaks. Joonis 3. Vaade haljasalale Harju tänava poolt. Ala ei asu tänavaga samal joonel, vaid astmetena kõrgemal. 4 Joonis 4. Harju tänava haljasala suvine lahendus. Jooniselt on näha haljasala jaotumist erinevateks aladeks: lineaarne haljastus, kohvik-terass, päevitusala, laste mänguala Hoonestuse poolt: hoonestus on tiheda asustusega linnakeskkonna lahutamatu kujunduselement
Selle tõttu ei saanud NSVL kuigi suurt toetust. Punane terror muutus oluliseks faktoriks, miks okupatsioonile vastu oldi. Selle kulminatsioon on 14. juulil 1941 toimunud juuliküüditamine, kus küüditati umbes 10 000 inimest. Sõda Eesti territooriumil 22. juuni 1941 algab Vene-Saksa sõda, Hitleri väed tungivad NSVL-ile kallale. Saksa väed olid alguses edukad. Põhimõtteliselt kahe nädalaga ollakse Eestis, Punaarmee loovutab Lõuna-Eesti. Rinne peatub esimest korda Pärnu-Vändra joonel (Kesk-Eestis). Augusti keskpaigas hõivatakse Narva, Tallinn ei ole nii oluline. Punaarmee kaitseb Tallinna, sest see on oluline sadam ja seal oli Balti laevastiku peakorter. 28. augustil langeb ka Tallinn Saksa vägede kätte. Saartel jätkuvad lahingud, kuid Punaväelased ei suuda kuigi pikalt vastu panna. Juulis-augustis olnud sõda nimetatakse suvesõjaks, sest see ei olnud vaid mitte Vene-Saksa sõda, kuid osales ka palju eestlasi.
Seisang ja tegevus koondrivis: Seisangut kontrollitakse igal rivistusel, kui selleks on võimalus. Põhiseisang on valvelseisang (käsklus: ``VALVEL!''). See võetakse ilma käskluseta järg. juhtudel: käsu andmine ja saamine, raporteerimine, kaitseväelaste pöördumine üksteise poole ja tervitamine, riigihümni ettekanne, käskluste andmine, rivis pärast iga eelkäsklust. · Valvseisangus peab seisma sirgelt ja liikumatult; kannad koos, pöiad ühel joonel ja ühtemoodi väljapoole pööratud; jalad põlvist sirged; keha sirge, keharaskus ühtlaselt kandadel ja pöidadel, kõht ettelükkamata, õlad alla lastud ja tahapoole tõmmatud, rind ees; käed all, sõrmed koos ja veidi kõverdatud, käelabad puudutavad reit, keskmine sõrm asub välivormi pükste küljetasku keskel; pea püsti, lõug kergelt tagasi tõmmatud, suu kinni, vaade suunatud ette. · ``KOHENDU!'' - kohalt lahkumata võib kohendada
Organisatsiooni asutamiskonverentsi aeg ja koht( 1945 aprill San Francisco). Konverentsi viimasel päeval kirjutasid osalejad alla ÜRO põhikirjale, jõustus 24. oktoobril 1945. Saksamaa purustamine 1945 kevadtalvel alustati Saksamaa lõplikku purustamist. Selleks ajaks oli riik jäänud ilma liitlastest ning võimsad õhurünnakud purustasid Saksa linnu. Aprillis alistusid Itaalias viimased Saksa üksused. Samal kuul kohtusid NSVL ja lääneliitlaste väed Jalta konverentsil määratud joonel Elbe jõel. 7. - 8. mail 1945 kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad (Hitler oli selleks ajaks enesetapu teinud) alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile. Järgnevatel päevadel purustas Punaarmee viimased Saksa üksused Tsehhis. Sõda Euroopas oli lõppenud. Saksamaa jagati Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Nõukogude Liidu vahel okupatsioonitsoonideks ning Berliin neljaks sektoriks. Potsdami konverents (1945. a juuli-august) H
kaldakaljusid Pärlijõel Sänna ümbruses ja paljanduvad ka Mustjõe idapoolsel oruveerul Kõrgepalu-Varstu vahemikus. Lõunaosas Peetri jõe vasakkaldal on kaheksa kuni 8 m kõrgust paljandit, mis kuuluvad Peetri jõe liivakivikalda kaitsealasse (25 ha). Sellest u 4 km ülesvoolu paljanduvad 5 m kõrguselt Plavinase lademe õhukesekihilised dolokivid ja mergeldolokivid (MKA 1 ha). Need avanevad Läti piirialal.(Arold 2005: 230) PINNAMOOD Hargla nõgu on põhjaosas 11-12 km , Varstu-Krabi joonel ligi 20 km laiune. Jääserva taandumisel kujunesid lõunasihis laienevas nõos ird-jääväljad ja tekkisid savised limnomõhnad, mida piiravad jääjärvelised savitasandikud (Mõniste ümbruses). Jääjärved on kantud üle kolmandiku nõost. Sügavamad jääkulutusnõgusid märgivad sootasandikud kahelpool Mustjõe orgu. Mustjõe kesk- ja alamjooksu oru ja Gauja keskjooksu oru ühinemiskohas on ulatuslikud liivaalad, millele on tekkinud suur metsalaam. Mustjõe oru
Kui meil on antud parabooli kanooniline võrrand, siis saame sellest välja lugeda parabooli haripunkti ja avanemise suuna, millest piisab parabooli joonistamiseks. Haripunkti koordinaadi näitab ära see, kas tundmatutest on mingi väärtus lahutatud või mitte ning avanemise suuna paneb paika see, kumb tundmatutest on esimeses astmes ning millise märgiga on selle kordaja. Seda, kui lai on parabool, võime ühe joonel asuva punkti välja arvutamisega hinnata. Samas võib olla antud ka mõni muu parabooli iseloomustav suurus: fookus, juhtsirge või sümmeetriatelg. Nende poolt antud infot kombineerides saame teada parabooli haripunkti ja avanemise suuna. Näide 1 Skitseerime parabooli y2 = 6x. Võrrandist loeme välja, et parabooli haripunkt asub punktis (0; 0) (sest x-st ja y-st ei ole midagi lahutatud)
1917.a. oktoobris alustasid sakslased pealetungi Caporetto all, mille käigus said Itaalia väed raskelt lüüa. Inglise-prantsuse üksused suutsid luua uue kaitseliini ning sakslaste pealetungi peatada Idarinne Mai alguses 1915 algas Saksa armee Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinidest murti läbi. 1915.a. septembris murdsid Saksa väed uuesti vene positsioonid läbi. Suurte kaotuse hinnaga õnnestus Vene väejuhatusel septembri lõpuks rinne Riia-Daugapilsi-Pinski joonel stabiliseerida. Idarindel üritas vasturünnakut Venemaa. Uueks rindejuhatajaks sai Brussilov. 1916.a. juunis murti Austria-Ungari kaitseliin läbi, kuid rünnak peagi pidurdus. Antandi poolel astus sõtta Rumeenia. Keskriigid aga purustasid kiiresti Rumeenia armee. Sõjategevus merel 1915.a. veebruaris alustas Saksamaa allveesõda. Mais 1915 uputas saksa allveelaev suure inglise reisilaeva Lusitania. 1916.a. 31
lim mn = lim f ( Pi ) Vi = f ( P) dV = m nimetatakse arvukolmikut , ja z, kus ja on punkti P projektsiooni F=F(P)=(F1(P),F2(P)), kus F1 ja F2 on joonel L määratud funktsioonid. i= 1 i= 1 polaarkoordinaadid xy-tasandil ja z on punkti P kaugus xy-tasandist. Jaotame joone L n osakaareks punktidega M=M0, M1, M2, ..., Mn=N,
3 Umax Production OÜ ohutusjuhend Kinnitatud 19.0.2019 6. KETASSAE, LINTSAE, FORMAATSAE JA SEIMERI KASUTAMINE - Tö ö deldava detaili tagasilö ö gi vä ltimiseks peab lõ hestusnuga olema saeterale võ imalikult lä hedal, vahekaugus ei tohi ü letada 8 mm. Lõhestusnuga peab olema jä igalt kinnitatud ning saekettaga ü hel joonel. - Saetera ü mbritsev kaitseseadis peab olema reguleeritud lõ igatavale materjalile võ imalikult lä hedale, kuid mitte takistama tö ö deldava detaili juhtimist. Standardi kohaselt ei võ i kaitseseadise ja tö ö deldava detaili vahe ü letada 6 mm. Kaitseseadis on ü ldjuhul varustatud tolmu ja saepuru eemaldava ventilatsioonisü steemiga. - Materjali lõ puosa viimase 30 cm lü kkamiseks ja võ imalike materjalijä äkide
- teepikkus - joonkõverus - orientatsioon · Teepikkus on trajektoorilõigu pikkus, mille keha vaadeldava ajavahemiku jooksul läbib · Keha (punktmassi) sirgjoonelisel liikumisel ühtib teepikkus / nihkega s · Kõverjoonelisel liikumisel on punktmassi trajektoori pikkus seoses joonkõverustega nihkest alati suurem, võrdudes elementaarnihete moodulite summaga · Joonkõverus näitab, milline on punktmassi liikumise kuju ruumis · Igal joonel on igas punktis kindel kõverus · Antud punktis võib igat joone elementi vaadelda kui ringjoone kaart · Trajektoori orientatsiooni määratakse sirgjoonelise liikumisel punkti alg- a lõppasukohtade koordinaatide järgi ning kõverjoonelisel liikumisel nende kahe punkti ja kolmanda punkti, mis ei asu nendega ühel joonel, koordinaatide järgi Nihe · Nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab punktmassi (keha) algasukohta lõppasukohaga
o Algasid USA&SB suuremahulised abisaadetised o Vene aladel muda, pakane o Siberis suudeti tööle panna lääne aladelt evakueeritud tehased o Toodi abiväed Kaug-Idast *USA SÕTTA ASTUMINE 7 dets 1941 Jaapan ründas USA sõjaväebaasi Hawaiil (Pearl Harbor) *IDARINNE 1944 Jaanuaris Punaarmee pealetung Leningradi all blokaadi lõpp vägesid juhtis marssal Zukov Rinne stabiliseerus Narva jõe joonel Juunis uus pealetung Soome, Valgevene&Baltikumide aladel Sept soomlased sunnitud sõlmima vaherahu, millega lõpetati jätkusõda: 1. Tunnustati 1940a Moskva rahutingimusi 2. Loovutati Petsamo piirkond Sept Punaarmee üksused ületasid+ Poola piiri Rinde lõunatiival ületati Rumeenia piir, jõuti Bulgaariasse ja Jugoslaaviasse *VAIKSE OOKEANI RINNE 1944 Lääneliitlaste vägedejuhataja USA kindral MacArthur
Google SketchUp HKHK / Mario Metshein 10 Kustutamine Google SketchUp'is kasutame kustutamiseks tööriistaribalt Eraser Tool tööriista või Delete-klahvi klaviatuurilt. Kasutades kustutamist klaviatuurilt tuleb enne soovitud detail või selle osa selekteerida 10.1 Eraser Tool Eraser Tool tööriista abil saab kustutada vaid jooni. Kustutada saab, kui teed ühe kliki soovitud joonel. Juhul kui jooni mida kustutada on palju, võiks kasutada hiirega lohistamist. Kustutamisel ole tähelepanelik ja veendu mida kustutad. Juhul kui on läinud midagi valesti, kasuta Ctrl+Z klahvikombinatsiooni, et võtta tagasi viimane tegevus Pane tähele Kui kustutada joont, mis on tasapinnal, kustutatakse vaid joon - nimetatakse detaili puhastamiseks tasapinnal ristuvad jooned kustutatakse kuni ristumiskohani
VISUAL BASIC 5 Sisukord .................................................................................................................................................. 1 Sissejuhatus............................................................................................................................................. 1 1. Objektide klassid ................................................................................................................................ 2 2. Programmid VB-s .............................................................................................................................. 2 3. Keelereeglid ........................................................................................................................................ 2 Funktsioonid...........................................................................................
kasutusel kontserdisaali ja mitmesuguste esindusürituste toimumispaigana. Hoone arhitektuur ja ruumid Kuressaare linnuse arhitektuuri lihtne ja karm, kuid võimas vormikõne pääseb välisarhitektuuris mõjule kogu oma suurejoonelises monumentaalsuses. Kuressaare linnust kui kaitseehitist iseloomustab range suletus ja dekoratiivsete elementide puudumine välisfassaadidel. Linnuse põhjküljel asuval peafassaadil on kaks torni, neist suurem on läänepoolne, müüripinnaga ühel joonel asuv ,,Sturvolt". Torni nelja avaga osa pärineb ümberehituste ajast eelmise sajandi algul. Idapoolne, ümardatud nurgaga torn, tuntud nime all ,,Pikk Hermann", on tunduvalt väiksem ,,Sturvoldist" ning osutades vanade jooniste järgi, oli see enne 18 sajandit varustatud masikulisfriisiga. Mõlema torni ülaosa liigendavad horisontaalsed vööd. Hoone teised välisfassaadid on äärmiselt lihtsad neid ilmestavad ainult aknaavad.
Õnnetuste ärahoidmiseks ja kvaliteetse lõike saamiseks soovitatakse mitte üle saeketta hammaste sügavuse liigutada plaati. Mida vähem on hammas puidust väljas seda puhtam lõige. Saagimine nurga all: Saag vooluvõrgust välja! Nurga all saab saagida kuni 45 kraadi nurga all, selleks lõdvendage kruvid 6(joon.1) ja 1 (joon.5), seadke asend skaala 2 sektoril 3(joon.5). Kiilnuga 1(joon.6) hoiab ära saeketta kinnikiilumist, tuleb kogu aeg kasutada. Peab olema paigaldatud ühel joonel saekettaga, vahemaa ketaa hammaste ja noa vahel peab olema igas kohas mitte üle 5mm. Alus paralleelseks saagimiseks koos joonlauaga 7(joon.1) aitab saagida sirgelt ja paralleelselt. Joonlaud kinnitatakse sae alusele 17 vedru ja kruviga 16. Laius määratakse joonlaua skaalal. Tolmuimeja. Otsik kinnitatakse prügi väljaviskeava 5 juurde (diam32mm) (joon.1). Aitab tööpiirkonna hoida puhtana. Pikisaagimine: Paralleelseks pikisaagimiseks kasutada sirge äärega plaati, kinnitades ta saetavale
1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuulub 9 suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti (,,sabatähte``), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet. 2. Loetlege 9 suurt planeeti. Veenus, Marss, Maa, Merkuur, Jupiter, Pluuto, Neptuun, Uraan 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Veenus, Marss ja Merkuur. Väikesed ja tihedad planeedid. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Pluuto, Neptuun, Saturn ja Uraan suured ja väikese tihedusega planeedid 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Ta on piklik, tal on ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit, mis on sarnasem komeetide omale; ta on palju väiksem; tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. 6. Millised on planeetide orbiid...
Mullad on kivised, kuid viljakad. Ekvatoriaalse kliima tingimustes kujunevad vihmametsade all punakaspruunid ehk ferralliitmullad. Rohke niiskuse ja soojuse tõttu on aineringe vihmametsades väga kiire. Toitainete vähesus mullas on üks põhjusi, miks need piirkonnad on väga vähe põllustatud ja enamasti hõreda asustusega. Viljakamad on need mullad, mille lähtekivim on vulkaanilise päritoluga ja seetõttu mineraalaineterikkam. Ehkki see maa paikneb tõesti geograafilisel joonel ehk ekvaatoril, mis on talle nime andnud, pehmendavad Vaikse ookeani hoovused ja Sierra kõrgus kliimat. Mäestikus on jahedam ja kuivem kui mere ääres, mis tunneb kuiva aastaaega juulist novembrini. Ainult Orientes kohtab tüüpilist ekvatoriaalset kliimat. Rannikualal Costa on aasta ringi ühtlaselt soe 23-25 oC , kuid sademed vähenevad järsult põhjast (4000 mm/a) lõunasse (200 mm/a). Sierras on keskmine temperatuur on 11-14 oC , lõunaosas sajab 400, põhjaosas 1200 mm/a. Oriente
käetugesid, asetades küünarvarred ühele joonele klaviatuurlaua sahtliga HIIR · Hea funktsionaalsusega e. kergelt ja käepäraselt töötavate nuppudega hiir. Väga hea on rolleriga optiline hiir · Kasuta töötamisel hiirt nii vähe kui võimalik · Leia oma käele sobiv hiirepadi · Hiire ja padja parim paiknemise koht on klaviatuurlaua kõrval, kuvari raami parem või vasakpoolse äärega ühel joonel. TÖÖRUUMI TEMPERATUUR,ÕHUNIISKUS, ÕHU LIIKUMISKIIRUS · Soovitav temperatuur kontoritööks oleks 22°± 2 · Liiga soe ja umbne ruum põhjustab lihaspinget ja langetab lihaste võimet taastuda · Õhuliikumiskiirus ei tohi ületada 0,1 m/s VALGUSTUS · Oluline on, et tööruum või -koht oleks ühtlaselt valgustatud · Valida valgustid, mis võimalikult vähe ekraanil peegelduksid
jne. SAKSA OKUPATSIOONI ALGUS 22.juuni 1941 algas sõda Saksamaa ja NSVLiidu vahel Punaarmee taganes Eestist hakati välja vedama vabrikute sisseseadeid. Sundmobilisatsioon Punaarmeesse Hävituspataljonid Uus repressioonide laine, näiteks Tartu vanglas tapeti 192 tsiviilisikut. SAKSA OKUPATSIOON 7.juulil 1941 esimesed saksa väeüksused Eestisse. 9.juulil lasksid taganevad Punaarmee üksused õhku Tartu Kivisilla. 10.juulil rinne stabiliseerus Pärnu-Põltsamaa-Tartu joonel. Põhja-Eestis hävitati eestlaste luuregrupp Erna. Juuli lõpul sakslaste uus pealetung . 28.aug 1941 langes sakslaste kätte Tallinn. Saksa okupatsiooni algus Eestis Külm sõda KÜLM SÕDA USA ja NSVLiidu, läänemaailma ja komminstliku maailma vaheline pikaajaline vastasseis, mõlemad pooled hoidusid otsesest kokkupõrkest tänu tuumarelva olemasolule. Sõja vormid : Propaganda ( saavutuste üleskiitmine, vastaspoole halvustamine)
Muretse endale hea funktsionaalsusega e. kergelt ja käepäraselt töötavate nuppudega hiir. Kasuta töötamisel hiirt nii vähe kui võimalik. Küsi arvutispetsialistilt või loe mõnest arvutiõpikust, kuidas asendada hiire tööd klahvidega. Leia oma käele sobiv hiirepadi. Soovitav oleks, et see on koos randmetoetusega. Hiire ja padja parim paiknemise koht on klaviatuurlaua kõrval, kuvari raami parem või vasakpoolse äärega ühel joonel. Õpi hiirt kasutama mõlema käega. Nagu paremalgi käel, on ka vasakul võimalik põhioperatsioone sooritada nimetissõrmega. Randmepadja kasutamine: Aitab ära hoida ja leevendada kiirel sisestamisel tekkivat pinget randmetes. Vähendab võimalust valedeks ja ebatervislikeks töövõteteks. 2. RUUMIKUJUNDAMISE PÕHIALUSED Ruumikujundamist tuleb alustada planeerimisest. Seejärel tuleb joonistada eskiis. Ruumi
inglastele 1917.aasta tankirünnak Cambrais linna lähistel. 1914.aastal oli Venemaa peaeesmärk vallutada IdaPreisimaa. Alguses saavutatigi edu, kuid Tannenbergi lahingus langes üks kahest Vene armeest. Austria väed aga sunniti taanduma Karpaatidesse. Idarindel ei toimunud positsioonisõda. Sellega arvestades tahtis Saksamaa 1915.aastal Venemaa lõplikult purustada, kuid esialgne edu ei toonud kaasa läbimurret. Samal aastal stabiliseerus rinne RiiaDaugavpilsPinskTsernovtsõ joonel. 1917.aastal toimunud Veebruarirevolutsiooniga kukutati tsaarivalitsus ja sellele järgnenud Ajutine Valitsus täitis edutult liidukohustusi. Saksamaa vallutas samal aastal Riia ja okupeeris Saaremaa, Muhumaa ja Hiiumaa. Peale lääne ja idarinde sõdisid Balkanil Serbia ja AustriaUngari. Pärast Bulgaaria sõttaastumist Keskriikide poolel 1915.aastal kaotas Serbia sõja. Samal aastal kuulutas AustriaUngari ka Itaaliale sõja. Alguses ei saavutanud kumbki edu, kuid 1917
Aluspõhja liigestavad sügavad ürgorud: laius 1-2(5)km N: Põhja-Eesti jõed suubusid Ürg Neevasse, Lõuna-Eesti jõed Ürg Daugavasse Praegu on täidetud mandrijääsetetega (mattunud orud), kuid mõned orud on ka praeguses reljeefis nähtavad: Elva, Aardla, Rõuge ürgorg • Kurtna mõhnastik paikneb 70 m sügavuse Vasavere mattunud oru kohal, liiv pärineb Soome lahes avanevatest Kambriumi liivakividest. • Pikk suures osas mattunud org Valga-Mustvee joonel (Pühajärv, Elva ja Kääpa jõed) • P-Eesti ürgorgude põhi asub sageli allpool praegust merepinda: Harkus -140m, Väänal -120m ! Purdsetetega täitunud ürgorud on heaks põhjavee reservuaariks: Raadi-Maarjamõisa vagumus, Vasavaere vagumus jt Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. Fig. 159
kasutaja soovile muuta Puhkepausid iga tunni järel 10 (pöörata, kallutada jne) ja min, harjutused silmadele. soovitud asendisse kinnitada. Kuvari ja klaviatuuri asetsemine Silmade ja ekraani vahekaugus ühel joonel ja õige tööasend, (optimaalne vahe 50–80 cm) võimalusel kasutada suuremõõtmelist kuvarit. Peegeldused ekraanipildil. Klaviatuuri märgid ei ole selgelt loetavad. Keha ja käte ebamugav asend, hiire ja klaviatuuri ees ei ole randmete toetamiseks piisavalt
2. Sõiduviisid Klassikaline sõiduviis: 1) Paaristõukeline sammuta – üks jalg pool pöida ees pool; põlvedest kerge kõverdumine; keharaskus täistaldadelt; kätehooga koos jalad päkkadele viia; kätetõuke eel kätehoog ettem käed tõusevad õlgadeni; kepid maha pannes viia keharaskust kätele; tõuke ajal käed küünarnukist fikseeritud ja välja suunatud; kepid peavad maha minema samal ajal; tõuke järel käed taga keppidega ühel joonel, lõdvestumiseks kinni hoida ainult pöidla ja nimetissõrmega; tõuke järel selg kumer ja pilk maas (lk 35) 2) Vahelduvtõukeline kahesammuline – vahelduvad liugesammud ühe kepitõuke peale; kepitõuge lõpeb suusatõuke ajal; jalatõuge täistallalt, puus libiseva suusa peale suunatud; käed nagu eelmises; käed-jalad peavad keskel kokku saama (lk51) 3) Paaristõukeline ühesammuline – iga paaristõuke kohta üks jalatõuge; käetetöö nagu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
