Sõna ,,demokraatia" tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos ehk rahvas ja kratos ehk võim, seega on tegemist rahvavõimuga. Sellise võimuga riigis elamine oli palju parem, kui diktatuuri riigis, mis on mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Iseloomulikuks jooneks oli inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Itaalias kehtestati fasistlik diktatuur, sest Esimene maailmasõda tekitas Itaaliale suuri raskusi. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna segane ja need tingimusi kasutati ära. Tekkis väike rühmitus nimega Võitlusliit, mis koosnes endistest sõjaväelastest ja töötutest, keda hakati kutsuma fasistideks. Üsna pea muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille etteotsa
Taoline kasvatus ei mõjunud noormehele eriti hästi. Kordagi ei maininud ta oma teostes ei oma ema ega isa. Ainus, kellesse ta soojalt suhtus oli tema õe hoidja. Leitud on üksikuid kirju nii ta emalt kui hoidjalt. Erinevus on tohutu. Ema kiri on täis fomaalsusi, samas kui Rodionovna kiri sisaldas siirust ja armastust. Kirjaniku tuntuima loomingu Jevgeni Onegini peategelane Jevgeni olevat sündinud temast teose ja lisainfo andmetel 4 aastat varem. Ühiseks jooneks võib kindlasti nimetada eelpool mainitud vanemate hoolimatust. Teoses Onegini hoidjast ega vanematest pole räägitud, kuid austust hoidja vastu võime leida kui võrdleme Arina Rodionovnat Tatjana hoidjaga. Aleksandri elu oli väga vaheldusrikas ning täis vastuolusid riigivõimuga. Oma nooruseas veetis ta palju aega end harides ja viibis palju ka sõprade seas. Just sõprade eeskujul otsustas ta kaasa lüüa dekabristide
lokkisjuukselise soenguga, näol nn "salapärane arhailine naeratus". · Klassikaline skulptuur püüdles enam liikumise väljendamisele, samal ajal säilis ka ideaalitaotlus, seetõttu on endiselt skulptori eesmärgiks ka inimkeha ideaalilähedane kujutamine. · Tuntud kunstnik oli Pheidias, kelle skulptuuridest olulisemad olid jumalanna Athena kuju Ateena Akropolil Parthenoni templis ning jumal Zeusi kuju Olympose linna Zeusi templis. · Hellenistliku skulptuuri iseloomulikuks jooneks oli suurepärane tehniline teostus ja rikas temaatika. Skulptuurid oli sageli monumentaalsed, seostatud loodusega oluliseks eesmärgiks sai emotsioonide kujutamine. · Hellenistliku skulptuuri iseloomulikuks jooneks oli suurepärane tehniline teostus ja rikas temaatika. Skulptuurid oli sageli monumentaalsed, seostatud loodusega oluliseks eesmärgiks sai emotsioonide kujutamine. Kuros Attikast Kore peploses Kettaheitja Laokooni ja
HISPAANIA MUUSIKA KÄTHLIN-ELIZABETH PETERSON SILLAOTSA KOOL 8.KLASS FLAMENKO • TEKKINUD ANDALUUSIA MAAKONNAS MUSTLASMUUSIKA MÕJUTUSEL. • VANIM ELEMENT ON LAUL, HILJEM LISANDUSID KITARRIMÄNG JA TANTS. • ISELOOMULIK TAKTIMÕÕT ON 2/4 VÕI ¾ VÕI NENDE KAHE KOMBINATSIOON. MUUSIKA • HISPAANIA RAHVAMUUSIKA PIIRKONNITI ERINEB AGA SELLE ÜHTSEKS JOONEKS ON TANTSULISUS JA RÜTMIERKSUS. • MUUSIKATRADITSIOONID ON ERAKORDSELT RIKKAD JA ERIPALGELISED. VIHUELA KITARR KASTANJETID TAMBURIIN KUULSAMAD HELILOOJAD • ISAAC ALBENENIZ • ENRIQUE GRANADOS • MANUEL DE FALLA • JOAQUIN RODRIGO
Ka fašistlik ideoloogia taotles rahvuslikel, kultuurilistel ja rassilistel tunnustel tugineva ja ühe isiku juhtimise all olevat suurriigi loomist. Seetõttu on fašismi nimetatud ka teatud seltskondades rahvussotsialismiks. Benito Mussolini lubas taastada riigis korra ning muuta Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium. Nagu näha, oli kõigi diktaatorite eesmärgiks rajada suurriik ning rahva mõjutamiseks kasutati erinevaid ideoloogiaid. Samuti oli kõigi diktatuuride ühiseks jooneks agressioon oma naaberriikide suhtes. Lisaks ei olnud inimelul nendes süsteemides erilist väärtust ning usuti, et tapmine suurema hüve nimel on igati õigustatud. Seega olid antud diktatuurid vaatamata oma ideoloogiate üksikutele erinevustele siiski suhteliselt sarnased ja seda just oma eesmärgilt ning soovitud tulemuste saavutamiseks valitud meetmetelt. Diktatuurile omaselt oli kõigis kolmes riigis koondunud võim ühe isiku kätte. Saksamaal kuulus
Milles seisneb hispaania kultuuri eripära ? - Muusikatraditsioonid on erakordselt rikkad ja eripalgelised, kuigi sellele kultuurile avaldavad mõju nii itaalia, prantsusmaa kui ka araabia kultuur on ühtseks jooneks on tantsulisus ja rütmierksus . Flameko -On tekkinud mustlasmuusika mõjutusel, flamenkot kirjeldab keevalisus ja kirglikus. Iseloomulik taktimõõt on 2/4 või ¾ Tähtsaimad pillid -vihuela , kitarr , kastanjetid, tamburiin Tuntud ooperilauljad : Placido, Carraras ja Caballi. Milliste maade muusikakultuur on Ladina-Ameerika muusikat mõjutanud ? - Hispaania , Portugal , prantsusmaa ja indiaani hõimud kes säilitavad oma kultuuri .
Ta on tüüpnäide nõrga isiksusega inimesest. Raul ei suuda analüüsida oma vigu ega nendest õppida. Minu arvates peegeldas see luuletus veidikene ka Eesti ühiskonna olemust, kus vigu väga ei aktsepteerita ning tahetakse, et inimesed oleksid perfektsed. 4.Minu jaoks kõige rusuvam oli Keit Alametsa luuletus Toomingate õitsemise aegu uppusin paisjärve kolmteist aastat vana Väikevend arvas, et ma mängin, vudis vanaemale teatama: "Keit peitis enda vee alla ära." Üheks läbivaks jooneks meeste luuletuste juures veel oligi noorelt suremine ja teatav traagika. Väga vähe oli luuletusi, mis oleksid olnud või lõppenud rõõmsameelse noodiga, pigem jäi siiski kõlama kurbus või traagilisus. 5.Ahto Veerliku luuletust meeldis mulle lugeda, sest see meenutas mulle tüüpilist meeste sõprust: alguses tehakse proovi, kes on nö alfaisane ning seejärel saadake headeks sõpradeks. Luuletuses tuli välja ka kontrast kahe
emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Rööpsed transaktsioonid (ka komplementaarsed ehk täiendavad) – partner vastab talle pakutud tasandilt; konfliktide tekkimise oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid – pöördumine selle mina-seisundi poole, millega teine pole nõus. Põhjustab suhetes probleeme. Mängud - suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks jooneks on varjatud loomus ja tasu. Nt. alkohoolik (vt. Berne, E. (2001). Suhtlemismängud. Mängud ja manipulatsioonid inimsuhetes. Väike Vanker)
tämbritega muutumine keerukamaks, Debussy eelistas kindlale meloodiale rohkem värviküllaseid mängimine, ergas Juhtheli kadus, üks akord ei tinginud enam teist (dominant kõlade järgnevusi. koloriiditaju toonikat). Pooletooniline liikumine, mis varem väljendas pinget, Raveli muusika isikupäraseks jooneks on küllalt selgete piiridega võis nüüdsest väljendada hoopis laiskust (näiteks Debussy "Fauni meloodiline teema. pärastlõuna"). Rütm Debussy kasutas sageli täistoonhelirida või suurendatud kolmkõla, Raveli ema oli hispaanlanna. Seetõttu kasutas helilooja sageli mis välistavad tunglevuse muusikas. Ta kasutas ka polütonaalsust hispaania temaatikat ning rütme. Teose vältel kordub meloodia,
linnalise eluviisi levimine. 2. Kuidas linna defineeritakse? Linna all enamasti suurt asulat, kus elab vähe põllumajandusest elatuvaid inimesi, või haldusüksust, mis hõlmab sellise asula koos lähiümbrusega. 3. Selgita mõisted: · Linnastus ehk aglomaratsioon - omavahel kokku kasvanud linnad, mis toimivad nagu üks tervik · Eeslinnastumine - inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurtest linnadest välja. · Megalopolis ehk hiidlinn suurlinnaline ala, mis moodustab linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades 4. Mida tähendab BosWash? (Boston + Washington) ligi 50 miljoni elanikuga regioon USA's. 5. Nimeta linnastumisega kaasnevad probleemid. Õhu saastumine, maastiku hävimine, ummikud, puhta vee puudus, müra ja prügi. 6. Nimeta Eesti suuremad linnad.
Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirikkuse ja sillerdava koloriidi. Kahtlemata kõige mõjukam impressionistlik helilooja oli Claude Debussy.Ta kujundas ka uue klaverimängu stiili.Tema suurim teos oli ooper ,,Pelleas ja Melisande". Teine suurkuju sajandi alguses oli Mauric Ravel kelle andekus avaldus juba 14 aastaselt, kui temast sai Pariisi konservatooriumi üliõpilane. Raveli muusika üheks iseloomulikuks jooneks on küllalt selgete piirjoontega väljajoonistuv teema. Tihti kasutas hispaania traditsioonilistest tantsudest pärit rütme. Tema tuntuim teos on orkestripala ,, Boolero" mis tuli ettekandele balletina. Neoklassitsism-iseloomulikuks jooneks on harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustamine, millega võib kaasneda muusika temaatilise materjali lakoonilisus ja lühikesed meloodiad. Igor
· Uurimuslik töö on praktiline töö, mis koostatakse mitmele allikale tuginedes ja see on valdavalt analüüsiva iseloomuga ning see peab andma teemast teoreetilise ülevaate. Tähtsad on autori järeldused, tõlgendused ja üldistused ning töö tulemuse kirjeldused. Uurimusliku töö üheks oluliseks jooneks on originaalsus - see peab sisaldama midagi uut. Ning materjali kogumisel kasutatakse lisaks kirjandusallikatele otseseid allikaid - küsitluste läbiviimist, intervjuusid, faktimaterjali kogumist vmt., · Referatiivne töö on teoreetiline töö, mis on teatud probleemi või teema kokkuvõtlik teaduslik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse olemasolevatele kirjandusallikatele (reeglina üks konkreetne allikas)
Ta muusika on enamasti sümfoonija ja oopermuusika. Tuntumad on: "Don Juan", "Nii kõneles Zaratusha" ja "salonme". IMPRESIONISM TEKKIS PARIISIS .MONET andis ühele maalile nimeks impresionism mis tähneadb muljet.tuntuim impresionism oli CLAUDE DEBUSSY "Fauni pärastlõunal" ja ta jätkas kammermuusika vallas. Ta kujundas uue klaverimängu stiili."Pelleas ja Melisande" Teine suurkuju oli MAURICE RAVEL oli kiindunud hispaania kultuuri ja muusikasse tema iseloomu jooneks oli selgete piirjoontega väljajoonistuv teema. Tihti kasutas ta hispaania tradirsioonilistes tandsudest rütme. tuntumad teose: "Daphnis ja Chole" ja Boolero"
nafta, maagaas) jt Taastuvateks nimetatakse neid loodusvarasid, mille teke ja taastumine toimub inimeaga võrreldava perioodi jooksul. Taastumatuteks loodusvaradeks nimetatakse neid, mille tekkimine on toimunud Maa geoloogilises minevikus ning väga pika aja jooksul, tarbitud varude asemel inimesele hoomatava aja jooksul uusi ei teki. Põlevkivi Paekivi Kaasaja ühiskonda iseloomustavaks jooneks on üha suurenev energiatarbimine. Energia tootmisel ja energiaallikate valikul tuleb arvestada kaasnevaid keskkonnamõjusid. Eestis kohalikud energiakandjad rahuldavad ligikaudu 70% meie energiavajadustest ning importkütused alla 30%. Eestis on peamiseks kohalikuks energiaallikaks põlevkivi, mille osatähtsus kõigi kütuste osas on 60- 65% ning elektri tootmisel üle 90%. Taastuvaid energiaallikaid ei ole Eestis piisavalt kasutatud.
Tartu Maarja Magdaleena klooster Püha Anna klooster Viljandi klooster Püha Mihkli klooster Pirita klooster Dominiiklaste ordu Kerjusmunkadena tuntud dominiiklaste ordu tekkis katoliku usuelu suurte sisemiste kriiside ajal 13. sajandi alguses Dominiiklaste ehk jutlustajate vendade ordu - ordo fratrum praedicatorum - rajas hispaanlane Dominicus (Domingo) Gusman 1215. aastal Dominiiklaste taktika üheks iseloomulikuks jooneks oli õppida ära kohaliku rahva keel, säilitada võimalikult kohapealsed traditsioonid ja siduda need uue ideoloogiaga ordu mees/naisklooster koht nimi aeg Dominiiklaste ordu meesklooster Tallinn Püha Katariina klooster 1229-1525 Dominiiklaste ordu meesklooster Tartu Maarja Magdaleena klooster 1300 -1520
aruanne. Valdavalt võrdlemise ja analüüsi käigus mis põhinevad kogutud analüüsiva iseloomuga - tuleb jõuda omapoolsete materjalil. Referatiivne töö olulisel kohal on töö autori järeldusteni. Mõlemad on on teatud probleemi või järeldused, tõlgendused ja suunatud ühele probleemile teema kokkuvõtlik teaduslik üldistused. See on teadustöö, ning eesmärgiks on leida ülevaade, mille koostamisel mille üheks oluliseks jooneks sellele vastus. Mõlema töö tuginetakse olemasolevatele on originaalsus, eesmärk on erinevate kirjandusallikatele. Töös põhiülesandeks on uudse materjalide uurimise tutvustatakse reeglina üht informatsiooni pakkumine: tulemusel jõuda omapoolsete konkreetset allikat. teatava probleemi lahendus järeldusteni. Mõlema või nähtuse kirjeldus, mis kirjutamine on aega ja lisab uusi tahke ja teadmisi kannatust nõudev tegevus.
www.lahing.ee Narva promenaad SILLAMÄE NARVA Sillamäe - kunagi nii köitvalt ligipääsmatu, Narva asend kahe riigi piiril on olnud kõige iselaadi linn. Täna tervitab ta külalislahkelt ja iseloomulikumaks jooneks nii minevikus kui südamlikult kõiki oma külalisi. Tulenevalt tänapäeval. Siin, Narva jõe kallastel, mis nõukogude ajal siia rajatud salastatud kannab oma kiired vood Peipsi järvest tööstusest, oli linn veel hiljuti suletud. Endiste Läänemerre, asus juba keskajal ajalooline aegade hingust on veel tunda, millesse üha kaht tsivilisatsiooni eraldav piir, mis lahutas
muusikas välja mitmesuguste helilaadide eelistamine ning seoses sellega ka vabamate harmooniliste järgnevuste kasutamine. 14. Tal arenes välja isikupärane stiil. Tema ooper ’’Pelleas ja Melisande’’ tekitas omamaoodi teatriskandaali, kuna publik ja kriitikud leidsid, et selles oli liiga vähe tegevust ja ’’liiga palju muusikat’’. Debussy ütles lahti traditsioonilisest numbriooperist ja Wagneri põhimõtetest. 15. Raveli muusika üheks iseloomulikuks jooneks on küllalt selgete piirjoontega väljajoonistuv teema, Debussy näiteks eelistas kindlale meloodiale sageli värviküllaseid kõlade järgnevusi. Ravel pööras erilist tähelepanu ka muusika rütmilisele küljele, kasutades tihti hispaania traditsioonilistest tantsudest pärit rütme. Tema teoseid iseloomustab ka selge ja kindlapiiriline ülesehitus. 16. Ravel kirjutas sümfooniaid, lavamuusikat, ballette, orkestripalu, klaverikontserte. 17
vaenulikult meelestatud. Marx pidas end ateistiks, ta ei tunnustanud jumala olemasolu ja otsis religiooni allikat, mida ta ei leidnud. Võimatu on leida tõestus millelegi üleloomulikule. Ja see oligi julma kriitika põhjuseks. Weber see-eest uuris religiooni, vaadates temale kui kultuuriosale. Ta ei pidanud oluliseks, kes oli selle algatajaks, ta uuris selle mõju ühiskonnale, ökonoomiale; ta panustas sotsioloogilisse religiooni jne. Veel üheks erinevaks jooneks on see, et Marx lihtsalt uuris religiooni küsimusi, kuid Weber tõi sisse uuendusi, niisugused nagu klassifikatsioon, uuringu uued meetodid, püüdes korrastada maailmareligioone. Weber süvenes sellesse küsimusse rohkem ning nimetas oma töid terve projektina, mida ta jaotas kaheks. .Marx räägib sellest, et inimene loob religiooni, religioon aga ei loo inimest see on samuti vaidlustav küsimus, siin tuleb vaadelda, missuguses kontekstis kasutada sõna ,,loob", sest luua saab
koloriidile. 14. C. Debussy ooper erines varasematest ooperitest selle poolest, et publik ja kriitikud leidsid selles liiga vähe tegevust ja ,,liiga palju muusikat" olevat. Arusaamatuse tegelikuks põhjuseks oli aga Debussy lahtiütlemine nii traditsioonilisest numbriooperist kui ka Wagneri põhimõtetest, millega Euroopa teatriüldsus oli juba harjuda jõudnud. 15. Raveli muusika üheks iseloomulikuks jooneks on küllalt selgete piirjoontega väljajoonistuv teema, Debussy näiteks eelistas kindlale meloodiale sageli värviküllaseid kõlade järgnevusi. Ravel pööras erilist tähelepanu ka muusika rütmilisele küljele, kasutades oma loomingus tihti hispaania traditsioonilistest tantsudest pärit rütme. 16. M. Raveli tuntumad teosed on sümfoonia ,,Hispaania rapsoodia", ballett ,,Daphnis ja Chloe", orkestripala ,,Boolero". Kirjutanud ka klaverimuusikat.
Ja kui teavadki, siis pole nende teadmised midagi väärt, sest "paljuteadmine ei tee targaks". Kõige eksisteeriva aluseks pidas Herakleitos muutumise kehastust -- tuld. "Kõik vahetub tuleks ja tuli --kõigeks, nagu kuld vahetub kaupadeks, kaubad -- kullaks;" märgib Herakleitos mõjutatuna kaasaja kaubalis-rahaliste suhete kindlustumisest. Tuli on igavene, elav, jumalik jõud, millest Kosmos tekib ja milleks ka muutub. Herakleitose filosoofia kõige iseloomulikumaks jooneks on tema arusaam maailmast kui pidevast muutumisest. Herakleitos ise väljendab seda aforismidega: "Ühte ja samasse jõkke astume ja ei astu" "Eksisteerime ja ei eksisteeri" "Ühte ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda" Maailm on kui jõgi, milles voolavad järjest uued veed. Sellepärast võimegi teatud mõttes öelda, et ühte ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda. Nimi ja asukoht jäävad samaks, kuid jões voolavad järjest uued veed. Ka inimene muutub pidevalt:
Kuulutati välja Saksa LV ja idatsoonides Saksa DV. Nõukogude Liidule vastu astumiseks asusid Lääne-Euroopa riigid senisest tihedamale koostööle.10 Euroopa riiki koos Kanada ja Ameerika Ühendriikidega asutasid 1949.a. aprillis Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni,ehk NATO.NATO tegevuse aluseks oli lihtne põhimõte:kui ühte selle osalist rünnatakse,asuvad teised tema kaitseks välja. Külma sõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine.Mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsaid relvi,millega loodeti ära hoida vastaste võimalikku rünnakut.Tollel ajal oli kõige võimsam relv USA-l tuumapomm.1952.aastal valmistasid Ühendriigid veel võmsama relva,termotuumapommi. Külm sõda oli sõda,mis ei toonud kokkuvõttes kaasa kolmanda maailmasõja puhkemist,oldi sellele korduvalt lähedal.Külma sõja ajal toimus erinevaid sõdu ja kriise.Korea
Euroopa mandrile jõudis see aga hiljem. Stiili kasutati peamiselt: · arhitektuuris, · sisekujunduses, · raamatu- ja plakatikujunduses · vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Juugendstiili loomisel oli kahesugune eesmärk: · Taheti vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust. · Luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest: · Juugendstiil on väliselt dekoratiivne. · Maali, arhitektuuri ja kunstkäsitöö traditsioonilistes stiilides olid esinduslikud ja emotsionaalsed väärtused alati endale allutanud dekoratiivsed elemendid · Juugend püüdis vabastada puhta visuaalse meeldivuse ja köitvuse kujutatu tähenduse, mõtte survest.
ideaallinnade projekte kui nende elluviimist linnade ehitamisel. 1) Uutes linnaehituskavades väljendusid renessansile omased humanistlikud ideed, mille üks peamisi ideid oli antiigist pärit postulaat (inimene on kõikide asjade mõõt). Sel ajal leiti, et inimene ei sobigi elama keskaegsesse linna, kus ega millel pole mingisugust arenguruumi. Seetõttu sai renessansiaja linnaehituskunsti üheks iseloomulikuks jooneks ideaallinnade rajamise idee. Llinnaehitusprobleemidega tegelesid renessansiajal nii kunstnikud, arhitektid kui ka filosoofid kas siis uusi linnu kavandades või teoreetilisi probleeme lahendades. 2) Ideaallinnade projektid: Üks varasemaid ideaallinnade projekte pärineb Antonio Averlinolt , Tema kavandas 15. sajandi II poolel Sforzinda linna Francesco di Giorgio Martini ja Pietro Cataneo (eelistasid kaheksanurka ja lähtusid pinnareljeefist) Vincenzo Scamozzi
Vara-Paleosoikum koosneb kahest ajastust - Kambriumist ja Ordoviitsiumist. Esimesed fossiilid hulkraksetest eluvormidest on umbes 600-miljoni aasta vanused. Kambriumieelsed loomad olid pehmekehalised: millimallikad, meriliiliad, ussid jt. Seetõttu on eelkambriumist suhteliselt vähe kivistisi. Kambriumi ajastu algas 540 miljonit aastat tagasi ja lõppes 500 miljonit aastat tagasi. Kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) hulkraksed loomad. Kambriumi iseloomulikuks jooneks on merelisus. Ajastu kestel ilmusid trilobiidid (merelised lülijalgsed), arheotsüaadid, brahhiopoodid (käsijalgsed), käsnad, molluskid, okasnahksed jt. Sel ajastul kujunes välja palju erinevaid skeletitüüpe ning nende kiire areng tingis vajaduse kaitsta end kiskjate eest. Kiskluse tekkimine põhjustas olulisi muutusi ökosüsteemi põhistruktuuris. Enamik eelpool mainitud loomadest olid taimetoidulised, toitudes vetikatest. Kiskjatest on leitud
Kunst sai maisema ja elu jõulisema ilme. Piibli inelise kunsti kõrvale hakkas hoogsalt arenema ilmaliku sisuga kunst. Erinevalt teistest kunstiliikidest sai renessanss muusikas alguse 14. sajandil Madalmaades, kust levis Euroopasse laiemalt 15. - 16. sajandil. Renessanssi ajastul armastati väga mitmesuguseid ilmalike laule, millede loomisel kasutati sagedasti rahvaviise. Eelistatumaks lauludeks olid lembelaulud ( armastuslauulud), najalaulud, jahikäigulaulud ja karjaselaulud. Uudseks jooneks kujunes looduse jäljendamine muusikas. (lindude vidin, oja vulin) Populaarseks lauluks sai madrigal, mis tekkis Itaalias. Madrigal- vabas vormis laul, mis kajastab igapäeva elusündmusi ja õrnu tundeid. Muutusid ka vaimulike laulude liigid. Mottetis kasvas lauluhäälte arv (vahel isegi 50-ni). Hümnid muutusid lihtsateks vaimulikeks lauludeks, mida esitasid oma koosviibimistel erinevate usulahkude liikmed. Protestantlik koraal, mida esitasid usulahkud liikmed, loodi 16
uurib liikumist uurib mõjusid uurib tasakaalu ( kinos filmilint liigub, (miks ta liigub) (miks ta seisab, miks ta tasa- kuidas ta liigub) kaalus on) Mehaaniline liikumine Kui looduses ringi vaadata, võib kõikjal märgata liikumist. Näiteks tuul kõigutab oksi, lind lendab, auto kihutab inimestest mööda ja pritsib jalakäijaid poriga. Kõigil neil on ühiseks jooneks see, et keha asukoht muutub, kuid muutus ei toimu silmapilkselt, vaid võtab aega. Liikumine – keha asukoha muutumine ruumis aja jooksul. Trajektoor –mõtteline joon, mida mööda keha liigub ( näiteks kirjutamisel jääb paberile joon, suusatajal jääb lumme rada) Teepikkus – trajektoori pikkus. Tähistatakse tähega s. Mõõtühik on meeter (m). Trajektoori järgi võib liikumised jagada kaheks: Sirgjooneline liikumine Kõverjooneline liikumine (näiteks purskkaev)
Ta ise nimetab oma töid kontseptuaalseteks maalideks ,,Nõmm liivatee" 2011. õli. lõuendil 54 cm x 63 cm Maalil kujutatud loodusevormid st. puud, põõsad, pilved ja isegi lehed puul on kujutatud väga idealiseeritult, võttes kohati isegi tehisvormide kuju. Samas pildi värvi koloriitsus ei tundugi väga eemal seisev looduslikust värvigammast. Selline naivistlik korrapärasus iseloomustabki seda maali minu meelest kõige paremini ja mis on ka teistes Vindi töödes läbivaks jooneks. Külli Laikre 14.11.1978 Oma loomingutee algusest saadik on Külli Laikre süvenenud käsitlevatesse teemadesse sisupõhiselt: mõned aastad tagasi valminud sarjas ,,Anatoomiaõpik" lahkab ta inimese füüsist, püüdes seeläbi justkui analüüsida ,,sisemise" ja ,,välise" ilu mõistet. Nüüd on ta võtnud vaatluse alla taimeriigi esindajad orhideed ,,Printsess" 2009 õli lõuendil 1x1 m Seda tööd iseloomustab lihtne vormilahendus ja selgepiiriline motiivivalik. Värvivalik
rohkem muusikale, eelkõige heliloomingule · Vanemaks saades avastab oma tõelise ande · Ta annab muusikatunde, kirjutab muusikat, kuid sissetulekud on kasinad · Edasi järgneb viljakas tööperiood ja ta on väga hinnatud Pariisi kultuuri valdades · Rindele saadetud ning peapõrutusega tagasi toodud Ravel on mõjutatud nähtud sündmustest ning viimased eluaastad on täis traagikat, seda kõike mõjutab ka tema looming Looming · Raveli muusika isikupäraseks jooneks on küllaltki selgete piiridega meloodiline teema · Ta pööras erilist tähelepanu muusika rütmilisele küljele, kasutades erksaid, aktiivseid, sageli küllalt keerulisi rütme · Ta huvitus jazzmuusikast, aasia ja teiste rahvaste muusikast ja kasutas motiive oma loomingus · Raveli esimeseks meistriteoseks oli ,,Hispaania rapsoodia", mis on neljaosaline süit ning paistab silma säravate orkestrivärvide ja iseloomulike hispaania tantsurütmide poolest
Hiina 1. Hiina kunstikultuur on peaaegu katkematult pronksiajast kuni tänapäevani välja. 2. Hiina arhitektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile.Ehitiste üheks iseloomulikuks jooneks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks piitadeks. Eriline katusevorm. Ehitisi kaunistatake ohtralt värvilise keraamika ja puunikerdusega. Kiviehitisi on vähe. 3. Hiina ühendati Qini dünasti ajal 221 eKr keisri Shi Huangdi poolt. 4. Tähtsaim kiviehitis on Suur Hiina müür 5. Terrakotasõdalased on kollektsioon 8099
Damise iseloomustus teose "Tartuffe" põhjal Teoses "Tartuffe" oli Damis Orgoni ja Elmire poeg. Minu arvates pole noormeest raamatu järgi väga raske kirjeldada, sest tema roll polnud kirjutises kuigivõrd suur. Mulle tundus, et Damisel olid ülekaalus pigem halvad iseloomu omadused, kui head, kuid igal inimesel on nii häid ning halbu külgi. Arvan, et Orgoni poja parimaks karakteri jooneks oli julgus, sest ta ei kavatsenud vaikida Tartuffe plaanist ja oli nõus vandenõu tõestamiseks end ära peitma ning selle kuulmisel peidukohast välja tulema. Samuti esines noormehel kaitsev intstinkt lähedaste suhtes, sest ta oli kõigeks valmis, et oma isale ja vanaemale selgeks teha, kui valelik on vaene aadlisoost mees nende majas. Damisel oli hulgaliselt halbasi natuuri omadusi: arusaamatus, pidev pahameel, omakasupüüdlikus, kättemaksu himu, alandlikus ja tapa himu.
olid eelmisest riigikorrast pettunud ning nad arvasid , et diktatuur aitab nende riiki välja majanduskriisist või aitab riiki kergitada teistest riikidest tähtsamale kohale. Mõned riigid olid olnud demokraatsed juba kaua aega varem ja rahvas oli sellise riigijuhtimisega väga rahul. Enamus diktatuursetes riikides ei teadnud demokraatlikust riigikorrast eriti midagi ja sellepärast nad pidasidki diktatuuri täiesti normaalseks. Diktatuuride iseloomulikuks jooneks oli inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. On olemas kahte erinevat liiki diktatuuri autoritaarne ja totalitaarne. Autoritaarses riigis on koondunud kogu võim ühe isiku või väikese grupi kätte, kellel on ühtne arusaamine . Rahval pole mitte mingit õigust osaleda riigi juhtimises ja seadusi saavad muuta ainult valitsejad, nii kuidas neile endile parem on. Totalitaarne riigikord on ragem kui autoritaarne. Seal on palju
1994 aastast on ta Kuressaare Kunstikooli direktor ning tegeleb aktiivselt maalimisega. Välja oli pandud 22 maali ning kõik väga eriilmelised. Lõuendid olid enamasti väga suured (umbes meeter korda meeter) ning see tegi näituse igati nauditavaks. Kasutatud oli erinevate maalide puhul erinevaid tehnikaid, ka teemad olid väga erinevad ning samuti värvid. Erinevused võivad olla tingitud sellest, et pildid olid maalitud erinevatel aegadel ja eluetappidel. Ühiseks jooneks kõikide maalide juures võib kindlasti tuua fantaasiarohkuse. Inimene saab lasta fantaasial lennata ning luua iga pildi jaoks oma loo. Näiteks võis hoolikal vaatamisel näha ühe pildi peal nii inimest kui ka koera, oleneb inimese fantaasiast. Mina nägin selles pildis hoopis inimese kätt sirutumas taeva poole -igal ühel oma lugu. Üllatav oli ka pilt, kus suurel valgel lõuendil oli kujutatud sinine kaar -jällegi, igaüks võib ette kujutada
Herakleitos väljus kodust ja nägi ümberringi nii palju rumalalt elavaid ja surevaid inimesi, olevat ta haletsusest nutnud. Juba lapsepõlves pani ta teisi imestama: algul väites, et ta midagi ei tea, hiljem aga – väites, et on kõiketeadja. Teised inimesed aga ei teadvat midagi. Ja kui teavadki, siis pole nende teadmised midagi väärt, sest "paljuteadmine ei tee targaks". Herakleitose filosoofia Herakleitose filosoofia kõige iseloomulikumaks jooneks on tema arusaam maailmast kui pidevast muutumisest. Herakleitos ise väljendab seda aforismidega: "Ühte ja samasse jõkke astume ja ei astu" "Eksisteerime ja ei eksisteeri" "Ühte ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda" Herakleitose filosoofia Maailm on kui jõgi, milles voolavad järjest uued veed. Sellepärast võimegi teatud mõttes öelda, et ühte ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda. Nimi ja asukoht jäävad samaks, kuid jões voolavad järjest uued veed
98. Misjuhtumll kasutataksekahe pinna IOlkejoonetuletamiseks abisfaarlde votet? * Kui kahe poordplnnateljed IOlkuvad,ning telgede tasand on Oheekraaniga parallellne 99. Milline on vaikselm ablsfaar, mille abll saab lelda kahe poordplnna lolkejoone punkte? * Vahlmaks sfiiarlks, mille abll saab lolkejoone punkte lelda on sfaar, mls Ohte antud plnda puutub ja teist lolkab 100. Misjuhtumll kahe telst jarku pinna IOlkejoonlagub kaheks telst jarku jooneks (Monge'l teoreemi sonastus)? * Kul kaks teist jarku pinda puutuvad kolmandat teist jarku plnda joonl mooda, slls nende kahe pinna loikejoon lagub kaheks teist jarku jooneks, mille tasandld Uiblvadpuutujate tasandlte lolkeslrget lOt. Milliseid plndu nimetatakse laotuvateks plndadeks? * Pindu mlda saab deformeerldatasandlks 102. Nlmetage koik laotuvate plndade lilgld. - * Silindrilised , koonilised - ja puutujatepinnad 103
Metsloomad Metsloomad on loomad, kes elavad metsas ning neile iseloomulikuks jooneks on see, et metsloomad elavad vabalt, hoolitsevad ise oma toidu ja järglaste eest ning kaitsevad end. Kõik metsloomad kuuluvad imetajate hulka. Eesti metsloomad Pruunkaru kaalub kuni 750 kg pikkus 2,5 m karvastik tumepruun segatoiduline pesa tuulemurrus või puujuure all poegi 2-3 magab talveund Eesti metsloomad Rebane kaalub 6- 10 kg pikkus 60- 90 cm, saba 40-60 cm selg punakaspruun, kõht valge kiskja
,,Ja päike tõuseb" (1926) Ernst Hemingway esikromaanis "Ja päike tõuseb,, on mitmeid erineva käitumisharjumusega ja taustaga inimesi, kuid ühiseks jooneks võib pidada ajastut, kus nad elasid. Sõja tegevusest otseselt ei mainita, kuid teose tegevus toimub peale Esimest maailmasõda Euroopas nii Prantsusmaal kui ka Hispaanias, kui külastatakse härjavõitlust. Oma juhtumistest jutustab Jake Barnes, kes veedab aega sõprade-tuttavatega. Inimesed elavad rutiinis. Päevast päeva käiakse restoranides, kohvikutes, pubides ja tellitakse veini, konjakit ja muid alkohoolseid jooke. Üldse juuakse hästi palju. Hispaanias
Nõukogude ühiskonnakriitika ja isiksuslik traagika B. Pasternaki teose „Doktor Zivago“ põhjal B. Pasternaki romaani baasil loodud film „Doktor Zivago“ hõlmab endas 20. sajandi algusajastu iseloomulikke jooni. Filmis käsitletakse nii inimeste isiklikku traagikat kui ka selle ajastu nõukogude ühiskonna kitsaskohti. Nõukogude ühiskonnale oli iseloomulikuks jooneks klassid. Ühiskonna erinevateks kihtideks jaotumist on näha ka filmis „Doktor Zivago“. Komarovsky oli nõukogude ühiskonna kõrgklassi esindaja. Koge nõukogude ühiskonna valitsemine ja rahva juhtideks olid Komarovsky sarnased isikud. Kõik pidid oma elu nende järgi seadma. Näiteks madalama klassi esindaja Lara, kes oli pärit vaesemast perest, pidi käituma Komarovsky meele järegi. Laral ei olnud võimalik end Komarovskist eemale hoida, kuna too lubas Lara emal rääkida nendest
Inimesed, kes on käinud idamaades, teavad, millised on enamik muslimid tegelikult. Nad on väga heatahtlikud ning sõbralikud. Nad ei suhtu kellessegi kui väärastunud maailmavaatega inimesse. Sageli suhtuvad paljud inimesed moslemitesse just nõnda. Nad on ülejäänud maailma vastu tolerantsed. Soovin, et oskaksime neile samaga vastata. Tihti suhtuvad inimesed üksteisse liialt üldistatult. Iga inimene on erinev, iga muslim on teisest erinev. Paljude muslimite ühiseks jooneks on rõõmsameelsus ja tolerantsus. Kui suhtuksime neisse, nagu nemad meisse, siis paraneksid kindlasti ka rahvussuhted idamaadega.
· Punktmass ja traektoor · Liikumise liigid · Liikumise suhtelisus Liikumise mõiste Kui enda ümber ringi vaadata , võib kõikjal märgata liikusmit. Tuul kõigutab puuoksi, varblane hüõleb teepeenral, auto kihutab mööda ja pritsib jalakõaijaid poriga, laps pillab mängukanni maha, taevas sõuavad pilved ja ega päekegi paigal püsi. Kord on kellaosuti number viie kohal, mõni aeg hiljem aga näiteks kaheksa . Osutab liigub. Kõikide liikumiste ühiseks jooneks on see, et keha asukoht muutub. Liikumine on keha asukoha muutumine ruumis aja jooksul . Liikumine on pidev. Punktmass ja Trajektoor. Liikumise kirjeldamisel pole sugugi alati tähtis, millise kuju ja mõtmetega keha on. Näiteks Ühest linnast teise sõitav auto liikumise kirjeldamisel võime teda ette kujutada ühe punktina. Seda punkti nimetatakse punktmassiks.Kui me räägime edaspidi keha liikumisest, siis mõtlemegi selle all tavaliselt vaid ühe punkti , punktmassi liikumist
Demokraatia tuleb Vana-Kreeka keelsest sõnast ning tähendab rahva võimu. Demokraatlikus riigis oli kõigil valimis õigus, inimesed valisid endale esindajad. Samuti kehtis ka sõnavabadus, väljendusvabadus ja trükivabadus. Demokraatia jaguneb kaheks tüübiks: Otsene demokraatia, kus otsuse vastu võtmisel osalevad kõik keda see puudutab. Esindus demokraatia, kus otsuse vastu võtavad rahva poolt valitud esindajad. Diktatuuri iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Diktatuur jagatakse autoritaalseks ja totalitaarseks. Autoritaalses riigis on riigis kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalusi osaleda riigi juhtimises, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Totalitaarses riigis lisandub sellele kontroll inimeste üle. Enamik Euroopa diktatuure olid autoritaalsed. Tüüpilised totalitaarsed riigid olid Saksamaa ja Nõukogude Liit (Venemaa).
eriti suureks ohuks olid ka tulekahjud ja katk. Tallinnas oli 15 sajandil umbes 7000- 8000 elanikku, Tartus aga umbes 5000-6000. Suuremat osa kodanikkonnas moodustasid sakslased. Kaubandus mängis suurt rolli. Tartut, Viljandit ja mõlemat Pärnut ühendas jõelaevatee. Eksporditi teravilja, kala, karusnahka, kive. Läbi Eesti viidi Venemaale soola, heeringaid, veine, õlut, metallitooteid, luksusesemeid. Vaimuelu iseloomulikuks jooneks oli see, et muinasusundi arusaamu püüti kohandada katoliiklusega. Salaja austati edasi pühasid puid, kive, allikaid, jõgesid ja tuues neile ohvreid hakati ohverdama ka kirikutes. Uued jumalakojad rajati endistesse pühapaikadesse. Samuti jätkus esivanemate hingede austamine ning algas nõidade tagakiusamine. Katoliku hariduselu oli selline, et koolide peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Edasi õpiti põhiliselt
Kujutati enamasti pühakuid, skulptuure paigutati enamasti kirikutesse. (Nt. Chartes'i katedraali läänefassaadil; Magdeburgi toomkirikus, Saksamaal, Imettegeva Maarja kuju.)Gooti skulptuuri peaülesandeks oli endiselt ehitiste, eelkõige kirikute kaunistamine. Käsikäes ehitusmeistritega töötasid kiviraidurid, kes raiusid välja kõik kirikut kaunistavad plastilised ehitusdetailid - ehisviilud, palestikufiguurid, konsoolid, kapiteelid jne. Gooti skulptuuri arenemise tähtsamaks jooneks on püüd suurema eluläheduse poole. Selleks hakkasid kiviraidurid üksikuid inimfiguure ümarplastilistena, kiviseinast eraldiseisvatena välja raiuma. Inimese keha proportsioonid muutusid õigeks, liigutused ja poosid loomulikumaks. Siiski jäi gooti plastika veel täiel määral keskaja kunstiks, tarvitseb kas või vaadelda riietuse kujutamist. Rõivad - reeglina ulatuvad need maani - katavad keha endiselt täiesti kinni. Riidevoldid mõjuvad väga loomulikuna, kuid
Teaduse üks omadus on süstemaatilisus, mis eristab teda teistest teadmise vormidest. Süstemaatilisus jaguneb viieks aspektiks: 1. Teaduslikud kirjeldused Laboriteadustes on teadlaste poolt tehtavate katsete eesmärgiks teha kindlaks või välja selgitada katseobjekti üldisi omadusi ning seaduspärasusi. Teadlasi ei huvita mitte katses osalenud konkreetse objekti käitumine, vaid oluline on leida omadusi, mis laieneksid kõigile samat tüüpi materjalile nagu oli katses. Sarnased nähtused ja seaduspärasused ühendatakse ehk klassifitseeritaks rühmadesse lähtudes teaduslikest distsipliinidest. Miks teadlased püüavad leida üldisi kirjeldusi? Üldised kirjeldused aitavad teha tuleviku jaoks ennustusi ning kasutada mõnda materjali kõige parimal viisil. 2. Teaduslikud seletused Teadusele on iseloomulik teooriate loomine. Mõne nähtuse valdkonda saabki seletada vaid kasutades teadusliku teooria abi. Nagu näiteks plane...
Eestlased on olnud NSVL liidu armee kooseisus kolmanda maailma riikides. Kuhu lähed, kolmas maailm ? Igal Aasia , Aafrika ja Ladina-Ameerika riigil on omane arengutee. Ainuke ühisjoon on raske majanduslik olukord. Kolooniate majandus oli tihedalt seotud emamaaga. Asumaa peamine ülesanne oli varustada emamaad igasuguste saadustega. Kolmanda maailma riigid pidid täitma võlakohustusi. Arengumaade iseloomulikuks jooneks oli sisepoliitilne ebastabiilsus. Kolmas maailm tänapäeval NSVL ja idabloki kokkuvarisemine tekitas uue olukorra. Kahepooluseline maailm lakkas olemast. Tänu kiirele majandusarengule tõuseb kiiresti elatustase. Mõistet ,,kolmas maailm" kasutatakse siiamaani vaesemates riikides. Mis kaasneb vaesusega ? Näljahädad Epideemiad (AIDS, HIV) Üleüldine harimatus Poliitiline ebastabiilsus Rahva iive on pidevalt negatiivne
Sellisel juhul seletatakse nähtust teadusliku teooria kaudu. Selliseks nähtuseks on näiteks planeetide liikumine: matemaatilised kirjeldused on olnud pikalt teada, kuid nende liikumise seletamine on olnud problemaatiline. 3. Teadmispretensioonide kaitsmine Teaduse kolmandas aspektis väljendub süstemaatilisus. Olenemata sellest, et teadus ei ole täielikult edukas, siis sellegipoolest püüab teadus otsimise teel vigadest lahti saada. Moodsa teaduse iseloomulikuks jooneks on eksperimentide kasutamine. Eksperimendid võimaldavad seoseid ja väiteid kontrollida, vaatluse tulemusi vääraks või tõeseks pidada, samuti saab katseliselt kontrollitud teadmisi praktikas rakendada. Kolmanda aspekti tulemuseks on teadmispretensioonide tugevate ja nõrkade kohtade välja selgitamine. 4. Teaduslike teadmiste rohkenemine Selle aspekti oluline osa on kindlaks teha süstemaatiliselt võimalikult palju, sest teadlaste eesmärk ei ole teada saada vaid üksikuid fakte
Teleoloogiline eetika hindab tegude õigsust ja väärtust vastavalt tagajärjele tegu on õige ja hea, kui tulemus on hea ning ei võta arvesse vahendeid, millega selline tulemus saavutati. Teleoloogilise vaatenurga kohaselt toimub läbi muutuste süsteemi liikumine mingi tulevikuseisundi poole. See tulevane seisund nii ahvatleb kui ka suunab süsteemi edasi liikuma ja määratleb ära vormi või kuju, milliseks süsteem muutub arengu käigus. Kaos Oluliseks jooneks on traditsioonilises mõtlemises domineerinud lihtsate põhjuslike seoste hülgamine. Väikesed ajendid võivad põhjustada aja jooksul laiaualtuslikke ja ettenägematuid tagajärgi. Meenutab ettevõtjale, et suunda ja kontrolli ei saa ettevõttesse sisse programmeerida. Sündmusi ei ole võimalik ette näha ja neile tuleb reageerida konkreetsest olukorrast tulenevalt Kokkuvõte Ettevõtte kasvuprotsessi võib käsitleda erinevalt. See võib olla
Lennart Meri Paljud inimesed on iseloomustanud Lennart Meri. Põhiliseks jooneks Lennart Meri juures võib igaüks märgata tema mitmekülgsust, toimet tulla toime erinevates olukordades ja erinevatel ametitel. Samuti on Lennart Merit iseloomustatud kui kohati liiga idealistlikut ja naiivset meest, kuid sellele vaatamata pole kadunud inimeste sümpaatia temasse suhtes. Lennart Meri oli väga sihikindel mees. Ükskõik, mida ta endale eesmärgiks võttis ja mille poole suundus, võisid inimesed tema ümber kindlad olla, et ta saavutab selle. Kui Lennart Meri
liikuvad kaubalaevad. Veeti peamiselt tooraineid. Saab alguse rahamajandus. Linnaelu ning kultuur oli väga kirev pidustuste poolest. Neid peeti nii terve kodanikkonnaga kui ka giltide ning tsunfidega omavahel. Enamasti olid pidustused kirikliku taustaga. Suurejoonelisem üritus oli vastlakarneval, kus korraldati ka koomilisi näitemänge kas siis turuplatsidel, kõrtsides vm. Kõige vanem ning levinum näitemäng on ,, Aadama mäng". Vaimuelu iseloomulikuks jooneks sai muinasusuliste arusaamade kohandamine katoliiklusega. Salaja austati edasi pühasid puid, kive, jõgesid jm, tuues neile ohvreid. Endistesse pühapaikadesse rajati jumalakodasid. Jätkus surnud esivanemate hingede austamine. Väärtushinnang erines sellest mida kuulutas katolik kirik. Kuna linnad olid üksteisest eraldatud, omasid oma linnapead ning moodustasid omaette oma kindlate kohustustega ala ja kuna Igal linnal olid oma ülesanded ning linnu juhiti
Ilmselt nende eestvõttel loodi mitmed riigiametid, mille ülesanded olid seotud ainult Balti kubermangudega. Linnadl säilis omavalitsus, kuid väiksematel linnadel olid tunduvalt väiksemad õigused kui suurematel - Tallinnal, Tartul, Narval ja Pärnul. Uusi linnakodaikke võttis vastu linnavalitsus. Balti erikord andis baltisaksa aadlikele piiramatud õigused kohaliku põlisrahva allasurumiseks. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. Balti erikord kehtispõhijoontes kuni 19.saj. lõpu venestamisreformideni. Vaheajaks oli 1783-1796 kehtinud nn asehalduskord, mil Baltimaade õiguslikku korrladust taheti lähendada muu Venemaa korraldusele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
