22,800 39,200 53,400 10,000 268,200 269,200 274,000 -32,600 1,600 37,200 ogu üldkulu. Ülesanne on lahendatud nii, et kogu üldkulu. Ülesanne on lahendatud nii, et rent tasutakse 6 kuu asumiaruandesse, kuid seda ülesandes ei ole. äheb, sest väljamaksmine on veebruaris, kuid jooksva aasta kasumiaruande prognoosi mitte. elarve (jaan-märts)Jaanuar Veebruar Märts Kokku Vajadus laenu järgi ainult nende 3 kuu algul 80,000 75,000 75,000 75,000 Kassas on jaanuari algul sularaha 235,600 270,800 311,200 817,600 Veebruaris laekub 1 600 rohkem j inekud -268,200 -269,200 -274,000 -811,400 Jaanuarikuu laenuvajaduse tingis
Inflatsioonimäär on ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes teise perioodi hinnatasemega. 1. mõõdukas – kuni 10% aastas; 2. galopeeriv – kiire tempoga inflatsioon; 3. hüperinflatsioon – inflatsioonimäär üle 50% kuus! Inflatsiooni mõõtmiseks kasutatavad moodused. Inflatsiooni mõõtmiseks kasutatakse kolme erinevat moodust: • tarbijahinnaindeks – mõõdab kaubaostukorvi kaalutud keskmist hinda teatud baasperioodil võrreldes jooksva ehk vaadeldava perioodiga: THI = jooksva kuu ostukorvi hind/baaskuu ostukorvi hind * 100 Kaubaostukorv kujutab endast tüüpilise perekonna valikuid, kuhu kuuluvad põhitoiduained, alkohol, tubakas, riietus, jalatsid, eluase, tervishoid, transport, kulutused vabale ajale. • tootjahinnaindeks – s.o. hinnaindeks, mis väljendab tootmisressursside eest makstud hinda, k.a. kaubad ja teenused, mida firmad on üksteiselt on ostnud;
8. hoolekandeasutuse või erivajadustega laste kooli tõend (elluastumistoetuse taotlemisel). Toetuste taotlemisel esitatakse originaaldokumendid. Toetus määratakse toetusele õiguse tekkimise päevast, kui toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul. Hilisemal toetuse taotlemisel määratakse igakuine toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamisele eelnenud kuue kuu eest. Peretoetusi makstakse igakuiselt jooksva kuu eest elukohajärgse pensioniameti kaudu vastavalt toetuse saaja soovile toetuse saaja arveldusarvele Eestis, toetuse saaja elukohajärgses pensioniametis vormistatud kirjaliku avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse arveldusarvele Eestis või toetuse saaja kulul tema arveldusarvele välisriigis, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti. Kui peretoetuste saajale
esilekutsumine parim esmaabivõte. Tegelikult on oksendamise esilekutsumine keelatud, sest oksemassid võivad sattuda hingamisteedesse ning põhjustada lämbumist. Mitmetel juhtudel võib selline tegevus põhjustada raskemaid kahjustusi, sest happelised ained tekitavad söögitorus söövitust ning inimene võib selle tagajärjel surra. Söövitavate mürkide neelamise järel tuleb kannatanule anda juua klaas vett. Nahale sattunud kemikaal tuleb sealt võimalikult kiiresti jooksva vee ja seebiga ära pesta. Silma sattunud mürk tuleb loputada jooksva vee all 15 minuti jooksul. Laiaulatuslikud õnnetused tekivad, kui mürgine või keskkonnale ohtlik kemikaal kontrollimatult nõuetekohasest turvalisest pakendist välja pääseb. Ohud sõltuvad aine omadustest, kogustest, kasutatavast protsessist, ümbruskonna kaitstusest, õnnetuseks valmisolekust. Inimesi kahjustavad tugevatoimelised mürkained juhtudel, kui nende aurud
Kolmas kooliaste: 7-9 klass, laste vanus kuni 17 aastat4. Neljas kooliaste ehk gümnaasium: 10-12 klass, laste vanus 16-19 aastat5. Pärast kolmandat kooliastet peab õpilane valima kas minna gümnaasiumisse või jätkata kooliteed kutsekoolis6. Eestis on kasutatavad õppevormid on: päevane õpe, õhtune õpe (nt täiskasvanute koolides), osa- ja täiskoormusega õpe, distantsõpe, eksternatuur, koduõpe. Huvikoolides jm võib olla ka teistsuguseid õppevorme.7 Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1.oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õppimine on kohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Eestis on lubatud koolikohustust täita ka koduõppe vormis. Eesti riik ja kohalik omavalitsus tagavad orbudele ja vanemliku hoolitsuseta lastele võimaluse saada haridust koos ülalpidamise võimalusega. Keha, kõne, meele-ja vaimupuudega ning eriabi vajavatele inimestele tagab riik või kohalik omavalitsus õppimisvõimalused selleks loodud õppeasutustes.
tagant kooskõlas klientide muutuvate nõudmistega. - juurdeveosageduse kindlustamine - optimaalsete veotingimuste tagamine - kaupade säilimise kindlustamine 6.4 Mõjutegurid Netokaal puhaskaal pakendita Brutokaal kaal pakendiga Mahukaal veose ruumalaühiku (m³) kaal (333kg) Arvestuslik kaal kaalu, ruumala ja kujuga veoseid ühele universaalsele suurusele taandav mõiste Laadimismeeter(ldm) lastiruumi ruumala selle pikkuse jooksva meetri ulatuses (1850kg) Saadetis saatjalt (lähtekoht) saajale (sihtkoht) ühe veokirjaga saadetud kaup, mis on laaditud ühte sõidukisse. Osakoorem 2500 kg ja rohkem Grupikaup erinevate klientide saadetised kuni 2500kg, mida veetakse koos ühel marsuudil ja ühes ja samas lastiruumis Pisipakk pakk, mille kaal ei ületa 35kg Laadimisühik konteiner, konteineralused, vahetuskered TEU 20 jalane konteiner 6,1x2,4x2,6
Selguse printsiip: · Eelarve tulude ja kulude läbipaistvus Ühtsuse printsiip: · Kassaühtsuse põhimõte (riigikassa) ehk kõik tulud koondatakse ühte ja samast kaetakse ka kõik kulu. · Uus kulu ei pea tähendama uut maksu. Täpsuse printsiip: · Võimalikult reaalse eelarveperioodi kulude ja tulude etteprognoosimine. Eelnevuse printsiip: · Reeglid juhuks, kui ei ole eelarvet veel kinnitatud. · Jooksva aasta eelarve kehtib edasi. · 1/12 meetod · Lubatakse teha seaduses ettenähtud kulutusi, kuid uusi programme ei lubata alustada. Spetsialiseerituse printsiip: · Kvanititatiivne spetsialiseeritus (etteantud summa) · Kvalitatiivne spetsialiseeritus (etteantud reeglid, lisaeelarved, valitsuse reservfondi kasutus). Avalikkuse printsiip: · Eelarvedebatid · Avalikustatakse: eelarveprojekt, eelarveseadus, eelarve täitmise aruanne. 5
Kõrvalkulude suurus määratakse igakuiselt lähtudes arvestite näitudest ja teenusepakkujate poolt esitatud arvetest. 2.3. Juhul, kui Lepingu kehtivuse ajal lisandub Eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulu, mida pole nimetatud Lepingu punktis 2.2., tasub Üürnik selle eest vastavalt Lepingus sätestatud korrale juhul, kui Pooled ei lepi kokku teisiti. 2.4. Üürnik on kohustatud tasuma Üüri üks kord kuus jooksva kuu kaheksandaks (8) kuupäevaks. 2.5. Üürnik tasub eelmise kuu Kõrvalkulude eest järgneva kuu kahekümnendaks (20) kuupäevaks. 2.6. Juhul, kui Lepingu täitmise käigus kaob käibelt Eesti kroon või muutub Eesti krooni vahetuskurss Euroopa Liidu euro suhtes võrreldes Lepingu sõlmimise päevaga, arvestatakse Üüri summa ümber eurodesse või muudetakse seda eesti kroonides, kusjuures aluseks võetakse kurss 1 EUR = 15,6466 EEK. 2.7
2.4.3. elektrienergia eest kehtestatud ametlike tariifide alusel vastavalt voolumõõtja näidule; 2.4.4. telefoniteenuse kasutamise eest vastavalt teenuse osutaja poolt esitatud arvetele. Käesolevas alapunktis nimetatud teenuste saamiseks peab üürnik ise kontakteeruma teenusepakkujatega. 2.5. Üürnik on kohustatud tasuma lepingu sõlmimisel ettemaksuna ühe (1) kuu üürisumma. Edaspidi tasub üürnik üüri maksustamisele kuuluva kuu eest jooksva kuu ___. kuupäevaks. 2.6. Üüri tasumisega viivitamisel maksab üürnik üürileandjale viivist 0,022% tasumisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. 3. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 3.1. Üürnik on kohustatud: 3.1.1. eluruumi valduse üürileandjalt vastu võtma ja eluruumi selle vastuvõtmisel hoolikalt üle vaatama; 3.1.2. kasutama eluruumi sihipäraselt vastavalt lepingule ja eluruumi otstarbele, s.o. elamiseks; 3.1.3
Inflatsioonimäär kujutab endast ühe perioodi üldise hinnataseme protentsuaalset muutust, võrreldes teise perioodi hinnatasemega. Inflatsioonimäära mõõdetakse erinevate hinnaindeksitega. Tarbijahinnaindeks (THI) mõõdab keskmise tarbija ostukorvi hinna muutust mingil perioodil. Tarbija ostukorv on teatud tarbimistasemele vastav hüviste fikseeritud struktuuriga kogum. THI = p1q0 : p0q0, kus q0 ja p0 = baasperioodi kogused ja hinnad p1 = jooksva perioodi hinnad. jooksva perioodi THI baasperioodi THI I = * 100 jooksva perioodi THI * I = inflatsiooni määr SKP deflator on hinnaindeks , mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust baasperioodiga võrreldes. SKP deflaator = p1q1 : p0q1, kus q1 = jooksva perioodi kogused. THI ja SKP deflaatori erinevused
modelleerimisega, siis nüüd modelleerime neid konkreetse iteratsiooni tarkvara nõuete ja kasutusjuhtude kontekstis suurema täpsusega. Domeenimudelid tehakse peamiselt detailimisfaasis (elaboration) iteratiivselt. Algfaasis tehtav domeenimudeli eskiis on kasulik, kuid tõestamata kvaliteediga. PS. Seda saab teha ka siis, kui äriprotsesse pole eelnevalt kirjeldatud. Põhisammud 1. Identifitseerida kontseptuaalsed klassid, mis on seotud jooksva iteratsiooni nõuetega. 2. Luua esialgne domeeni mudel (just selle iteratsiooni fookuses olevate nõuete ja kasutusjuhtude jaoks. 3. Eristada korrektseid ja mittekorrektseid atribuute. 4. Lisada spetsifikatsiooni klasse (n Konspekti spetsifikatsioon kirjeldab konkreetse aine kindlat konspekti), kus on vaja: Lisada tüüpide ja olekute klassifikaatoreid, sinna kuhu on neid vaja Võrrelda ning vastandada kontseptuaalset ning realisatsiooni vaadet.
Tegelased. Härra Wikmann oli vanem meesterahvas. Tavaliselt oli ta mustas sabakuues, triibulistes pükstes ja valges isatapjakraes. Kehaehituselt oli ta küllalt sale, aga jämeda kaelaga. Tal oli tuhavärvi siledad pöetud harjasjuus ja väiksed punakaspruunid vuntsid. Tal olid rahulolematud midagi nõudvad silmad . Iseloomult oli ta tundlik ja hõlpsasti solvuv. Hääl oli tal kume bariton ja ta kõnelemisviis oli saksa või vene aktsendist täiesti vaba ta tarvitas mõõdukalt jooksva aastakümne kõige moodsamat keelt. Ta hoolis väga oma kooli õpilastest ja tahtis neile head. Ta teadis väga hästi , et igaüks ei saavuta parimat , aga ta lootis , et igaüks seab endale niisugused teod, olgu siis teaduses, spordis, kunstis või riikliku tegevuse sihiks. Ja ta nõudis , et nad töötaksid kõigest jõust selle sihini jõudmiseks. Ta keelas Wikmani poistel sooritada huligaanseid tegusid ja kui keegi ikkagi
Tugevdatud klaas 9 Kristallnõud 10 Pildid kristallnõudest 11 2 Metallmajapidamisnõud Malmnõud Malmnõude hooldus ja tooraine. Malmi põhitoorained on raud ja süsinik. Toodete valmistamisel kasutatakse põhiliselt halli malmi ehk valumalmi. Malmist valmistatakse suurepäraseid praadimis- ja hautamisnõusid. Malmnõusid tuleb pesta ilma pesemisvahendita jooksva vee all, enne esmakasutamist tuleb teha rasvapõletamine. Sortiment: · Malmpott tootja: Ronneby Bruk AB MAESTRO · malmist ahjunõu klaaskaanega tootja: Ronneby Bruk AB MAESTRO · Ovaalne ahjuvorm malmist Tootja: Gense · Malmpann 25 cm. puuvars madal, praepann diameetriga 25 cm, puidust käepide, madal (h-4,0 cm.). Tootja: Gense · Tootja: Gense Malmist hautamispann diam.25 cm. klaaskaanega,puidust käepide. · Tootja: Gense:
Filippo Tommaso Marinetti( Marinetti,1920) 5 3. Giacomo Balla Giacomo Balla elas 18. juulil 1871 - 1. märtsini 1958. Ta oli itaalia kunstnik, kunstiõpetaja ja luuletaja. Ta on tuntud peamiselt futurismi üheks peamiseks pooldajajaks. Tema kujutas kujutas oma maalides valgust, liikumist ja kiirust. "Koer keti otsas" see on Balla üks kuulsamaid teoseid. Et rõhutada tänaval jooksva koerakese ja daami jalgade liikumist, on pildile maalitud tohutul hulgal jooni. See on üks paljudest samlaadsetest futuristlikest maalidest. Kuid ta oli üks esimesi futuristlikke kunstikke ja ta teosed jäid paljudele silma. "Auto kiirus" antud töö on Balla üks mitmest sellesama teemalistest töödest, kus ta soovib edasi anda liikumise jõudu ja dünaamikat. Diagonaalid lõikuvad pildil, tekitades omakorda väiksemaid heledaid ringe ja tekitavad oma kordusega liikumistunde.
Ürikute hulka kuuluva ka nt testamendid Seadusetekstid aniigist pärinevad, tavaõigust süstematiseerivad Omaette on kirikuõiguse e kanoonilise õiguse dokumendid Keskaja ülikoolides olid Rooma ja kanooniline õigus eraldi Eraldi patukahetsusraamatud e pönitentriaarid Aktid ehk jooksva ajaarvamise dokumendid (vakuraamatud jms) Ilmuvad massiliselt alles 15. saj (Itaalias varem) Tekkivad seoses linnade kasvuga Igasugune keskajal toodetud kirjandus (jutlused, exemplum' id, kirjad) Pealiskirjad ja raidkirjad (tekst müntidel, ehetel, vappidel vms) Keskaegseid materjale säilitatakse kõigjal maailmas raamatukogudes. Neid on suuresti hävitatud keskaega mitteväärtustavate 17. ja 18. saj jooksul, aga ka nt
8. Eelarve on numbriliselt väljendatud rahaline plaan tulude (ehk sissetulekute laekumisest - kust ja kui suures ulatuses raha laekub) ning kulude (ehk väljaminekute arvestusest - millele ja kui suures ulatuses kulutusi tehakse) suhte väljendamiseks. Riigieelarve on riiklik tulude ja kulude plaan. Riigieelarve 2010: tulud 84,5 miljardit; kulud 89,7 miljardit Vasalemma valla eelarve: tulud 64,5 miljonit; kulud 64,5 miljardit Eelarve peab kinnitama riigikogu jooksva aasta 1. märtsiks, tavaliselt võetakse vastu juba detsembris. Vastasel juhul tulevad riigikogu ennetähtaegsed valimised. Parlament kinnitab riigieelarve seadusena, tehes nii selle järgimise kohustuslikuks. Nii tagatakse ka kontroll raha kasutamise üle. Iga ministeerium koostab igal aastal valitsemisala eelarve projekti ja koos sellega vähemalt kolme järgmise eelarveaasta kohta valitsemisala tegevus- ja majandusarengu kava ning investeeringute kava
; Põhjenda oma vastust. Tasemetöö ettevalmistamine hõlmab ülesannete komplekti ning läbiviimis- ja hindamis-juhendi koostamist, ülesannete katsetamist ning vajaduse korral tõlkimist. Matemaatika tasemetöö hindamisjuhendit üldjuhul ei tõlgita. TASEMETÖÖ PARANDAMINE · Tasemetööd parandab õpetaja vastava juhendi alusel, märkides iga üksiku vastuse eest saadud punktid selleks ette nähtud lahtrisse nn õpetajaveerus. · Tasemetöö tiitellehele märgib õpetaja õpilase jooksva õppeaasta matemaatika kokkuvõtvad hinded, tasemetöö punktisumma ja täiendavad teabe (saab õpiabi, saab logopeedilist abi, õpib individuaalse õppekava alusel, kodune keel erineb kooli õppekeelest). · Tasemetöö tiitellehele märgib õpetaja õpilase poolt märkimata jäänud andmed (õpilase andmed, kooli andmed, tasemetöö kood).
Sisemajanduse koguprodukt on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) toodetud lõpphüviste koguväärtus. 4. Millest koosneb SKP? Sisemajanduse kogutoodang = eratarbimine + investeeringud + avaliku sektori (valitsuse) tarbimine + eksport - import 5. Millega ja kuidas mõõdetakse inflatsiooni? · Tarbijahinnaindeks mõõdab kaupade ostukorvi hinda jooksval perioodil mingi baasperioodiga võrreldes. · Jooksva kuu inflatsioon hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes eelmise kuuga. · SKP deflaator - näitab, mitu protsenti on üldine hinnatase (mis kajastab kõigi SKP-s arvestatavate kaupade ja teenuste hinnataset) baasperioodiga võrreldes muutunud. 6. Millist mõju avaldab inflatsioon tarbijale? Inflatsioon ei mõjuta kõiki, vaid neid kes tarbivaid neid tooteid, millel hind on tõusnud, näiteks esmaabitarbed, neid
· Teise grupi korrektuur teostatakse p2rast esimese grupi kaartide korrektuuri l6petamist · 3 grupi karate tavaliselt reisi jooksul ei korrigeerita, kuid korrektuurimaterjal s8stematiseeritakse ja s2ilitatakse kriniloogilises j2rjekorras · kodusadamas antakse 3 grupi kaardid korrigeerimiseks tavaliselt selleks etten2htud asutusse navigatsioonikotta Korrektuur laevas · Laevas peab olema hoiustatud kahe eelneva aasta korrektuurmaterjalidearhiiv ja jooksva aasta TM de kaust · Korrektuuri juures on v2ga t2htis t2psus · Koordinaatidega ei tohi eksida mitte mingil juhul · Kapitaalsed korrektuuritekstid kirjutatakse kaartile punase tussiga ja selgeltloetavalt · Ajutised korrektuurid tehtakse tavlalise pliiatsiga · Pikemate tekstide tarvis on korrektuurimaterjalis valmistekstid, mis v2lja l6igatakse ja kaartile v6i teatmikusse kleebitakse Kaartide korrigeerimine laevas
[kuupäev]. 2.2. Juhul kui üks Pool ei teata teisele Poolele 2 (kaks) kuud enne Lepingu tähtaja möödumist, et ta ei soovi Lepingu pikenemist, muutub Leping automaatselt tähtajatuks. 3. Rent ja kõrvalkulud 3.1 Rentnik maksab Rendileandjale Kinnistu kasutamise eest renti [rendi summa] eurot kuus (edaspidi: Rent). 3.2 Rentnik on kohustatud maksma jooksva kuu Rendi hiljemalt [päevade arv] päeva jooksul alates arve saamisest Rendileandjalt. 3.3 Rendi muutmine toimub Poolte kokkuleppe alusel. 3.4 Rentnik on kohustatud tasuma kõik Lepingu sõlmimise ajal kehtivad ja tulevikus kehtestavad Kinnistu eest tasumisele kuuluvad maksud (seahulgas maamaks), kommunaalmaksed ja kandma muud Kinnistuga seotud avalikõiguslikud koormatised maksu sissenõudja poolt
Esmalt kogutakse infot t��keskkonna, t��protsessi ja t��tajate kohta. Kogutud info p�hjal tutvustatakse t��keskkonnas olevaid ohutegureid. esmaabi suurk��gis. sagedamini esinevad vigastused ja esmaabi. haavad ja v�lised verejooksud p�letused liigeste ja pehmete kudede vigastused luumurrud lihashaavad,torkehaavad,p�letused, v�ivad n�iteks noa v seadmete teraate osade k�sitlemine- tegutsemine rohkesti verd jooksva servad siri l�ega kinni ja t�sta j�se �les.aseta haavale r�hksideme.toimeta kannatanu arstijuurde. v kutsu kiirabi.s�gaval asetavad v��rkehad j�ta puutumata,kata vigastus puhta sidemega,p��rdu arsti juurde v kutsu kiirabi.p�letushaavake aseta k�lma,puhasta kahjustatud koht desinfiseerida ainega immutatud tampooniga v�imalusel seo steriilselt kinni. L�mastus rebimishaavad-v�ivad tekkida t��tava seadme vahele j��misel �ldjuhul v�ga raske.
Ehk (raha+väärtpaberid) / lühiajalised kohustused Tuleb erinevad populaarseimad kordajad üle vaadata. Võlakordaja kohustused kokku / bilansimaht kokku Varude käibekordaja = MTOM / varude keskmine maksumus. Varude käibevälde = 360/varude käibekordaja Näiteks Raha keskmine laekumiskordaja = müügitulu / keskmine debitoorne võlgnevus Põhivara käibe siduvus = müügitulu / põhivara keskmine maksumus. Samalaadne ka koguvara - Kui on juttu rentaablusest, siis võtame aluseks jooksva aasta lõpu ja eelmise aasta lõpu seisuga varad ning arvutame keskmise järgi. Nt koguvara puhasrentaablus on teenitud puhaskasum / keskmine koguvara hulk. Laekumata arvete käibekordaja aluseks tuleb võtta laekumata arvete keskmise suuruse. Aja jooksul see on kasvanud-kahanenud. Intressikulude kattekordaja ärikasum / intressikulu Finantsvõimenduse aste = ärikasum (EBIT) / kasum enne maksustamist (ehk peale intresse, st EBT)
1992 - 02.1994 Mere bensiinijaam müüja Täendav ülesanne: Päevaaruande üleviimine arvutisse. Sinnamaani tehti päevaaruannet käsitsi ja see võttis aega kuni tund. Programmeerisin valmis aruande põhja Lotus123 tabelarvutuskeskonnas. Aja kokkuhoid 80%. Edaspidi võtsid selle programmi kasutusele ka teised Liiklusteeninduse jaamad. Töökoht: Tallinna Teedevalitsus 08.1991 - 12.1992 Linna teedeehituse organisatsioon Osakonna juhataja. Töö sisuks oli jooksva remondi organiseerimine ja kontroll Tallinna tänavatel. Haridus: Erinevad täiendkoolitused 1992 - 1998 Müügi, turunduse, juhtimise ja klienditeeninduse alal. Pro-Konsultatsioonid, Invicta, U-Man Tallinna Tehnikaülikool ehitusmajandus ja juhtimine, 1991 Tallinna 3. Keskkool, 1985 Arvuti: Word, Excel, Office, Internet jne Keeled: Inglise, soome, vene Soovitajad: Esitatakse nõudmisel
mineraalaineid. Vitamiinidest leidub sibulas C-vitamiini, PP-vitamiini, B-rühma vitamiine jt vitamiine, samuti karotiini. Pealsed sisaldavad C-vitamiini ja karotiini tunduvalt rohkem ning teisi vitamiine ja mineraalaineid enam-vähem samas koguses kui sibul. Hinnatud on nii sibulas kui pealsetes leiduvad sulfiidseid ühendeid sisaldavad eeterlikud õlid, millest tuleneb sibula tugev maitse ja lõhn ning suurendavad söögiisu ja soodustavad seedimist. Sibulat on lihtsam koorida, kui seda teha jooksva vee all või kui need kasta hetkeks külma vette. Sibul sobib supi-, paja-, vormi- ja wok-roogadesse. Kasutatakse nii toidu- kui ka maitseainena. Toiduainena sobib sibul hästi kala-, liha- ja aedviljaroogadesse. Hautatud sibularõngad on maitsev lisand nii liha- kui ka maksakotlettidele. Sibulat võib süüa keedetult, ahjus küpsetatult, grillitult või pannil hautatult. Sobib hoidistesse, marinaadidesse, salatitesse, pirukatesse ja ahjuvormidesse.
sel hakkab inimene säästma . Isiklik kasutatav tulu (IKT) tulu, mis jääb järele peale maksude maksmist. Tarbimisfunktsioon näitab majapidamiste kulutamise soovi erinevatel isikliku kasutatava tulu tasanditel Eluaegse tulutsükli mudel lisaks jooksvale IKT'le sõltub nimetatud mudeli järgi jooksev kulutamine (tarbimine) ka akumuleerunud rikkusest ja eelmiste ning tulevaste perioodide tulust Püsikaup selline hüvis, mille ostmise kulu läheb küll jooksva tarbimise arvestusse, kuid millest kasu(likkust) saadakse pikema perioodi jooksul Säästmine tarbimise edasilükkamine tulevikku ning rahaliste vahendite akumuleerimist tulevase tarbimise heaks Investeerimine rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest Reaalinvesteering investeering reaalvarasse ehk näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse jne
baasaasta hindades. Püsivhindades väljendatud koguprodukt arvestab Erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate hinnataseme muutumist ja võimaldab võrrelda erinevate perioodide ressursside ja antud tehnoloogia korral näitab tootmisvõimaluste kõver majandustulemusi. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) antud ehk rada. Majanduses illustreerib see graafiliselt nappust, valikut ja riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul alternatiivkulu. Juhul kui tootmissisendid on mõeldud mingi kindla loodud lõpptarbimise kaupade ja teenuste koguväärtus. Sisemajanduse hüvise tootmiseks, saab rääkida kasvavate alternatiivkulude seadusest. koguprodukt (SKP) antud riigis teatud perioodi (tavaliselt aasta) Nõudlus on suhe kauba hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad jooksul loodud lõppt...
Rootsi. 1992 teostati rahareform. NSV Liidu rubla asendati rahvusliku vääringuga krooniga , mis seoti valuutakomitee põhimõttel Saksa marga (DEM) kursiga (1 DEM = 8 EEK). Majandusreformiaegsele langusele järgnes 19962007 küllaltki püsiv SKT kasv (510%). Ettevõtte tulu ei maksustata, kui see investeeritakse ettevõtte arengusse. Eesti on muutumas kapitali välja vedavaks riigiks. Avaliku sektori võlg on väike. Probleem on erasektori suurenev võlakoormus ja väliskabanduse jooksva konto puudujääk. Tööpuudus oli majanduse kasvuaastatel väike. Sotsiaalne kihistumine on üle Euroopa liidu keskmise. Tööhõives on toimunud olulised muutused. Varem oli enamik tööealistest hõivatud põllumajanduses ja kergetööstuses, nüüd on põhiharu teenindus. Umbes 2% tööealistest töötab välismaal (eelkõige Soomes ja Briti saartel). Tööstustoodangu osatähtsusest annab ligi 90% töötlev tööstus, selle põhiharud on elektroonika, toiduainetööstus ning puidu
kuu kohta kokku ostud arv. 7. Kaupluste 16.07- Dokumendis on Dokumendis asuvad n igapäevased 05.08 sisestatud valem, mis eelmise aasta andmed üksikasjaliku müügi käivest arvutab maha kui ka jooksva aasta. sisestamine Exceli allahindlused ning Selles dokumedis erald failisse (WEEK16) võrdleb räpselt sama lehel moodustab perioodi eelmise aasta valemite abil iga poe müügiga. Dokumend, kohta nädala annab pilti käibe kassaaruanne.
kandmisest ning sellest teavitamisest. Äriregistrist kustutamise avaldusele tuleb teil lisada lõppbilanss ja vara jaotusplaan. 6. Kui omanikud otsustavad vabatahtlikult alustada likvideerimismenetlust, siis tuleb selleks läbida järgnevad etapid: 1. Üldkoosolek võtab vastu ettevõtte lõpetamise otsuse. Otsuse poolt peab hääletama 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest. 2. Juhatus peab esitama eelmise majandusaasta aruande ja jooksva aasta majandustegevuse ülevaate. 3. Üldkoosolek määrab likvideerijate, kelleks on üldjuhul ka juhatuse liikmed. Lõpetamise otsuse tagajärjel: 7. Ettevõtte sundlõpetatakse kohtumääruse alusel. Üldjuhul on sundlõpetamise põhjuseks ettevõtte või selle tegevuse mittevastavus seadustele. Kui teie ettevõttega seotud puudusi on võimalik kõrvaldada, annab kohus enne sundlõpetamise otsuse tegemist ka tähtaja, mille
kadu, arvestusvead, riisumine jne, ei saa tuvastada nende toimumise momendil. Varasid kontrollitakse majandusüksuses läbiviidavate inventuuridega, Varade inventeerimine korraldatakse vähemalt üks kord aastas (kassas igakuiselt). Inventeerimisega tehakse kindlaks inventeerimisaktides fikseeritakse kaupade , materjalide, inventari või raha tegelik jääk ning selgitatakse varade üle- või puudujääk, võrreldes arvestusandmetega. Inventeerimise tulemuste põhjal viiakse jooksva arvestuse andmed vastavusse tegeliku olukorraga. Enne aastaaruande koostamist on vaja inventeerida ettevõtte arvelduste seise. Selleks võrreldakse deebitoride ja kreeditoridega saadaolevate summade või võlgnevuste õigsust ja fikseeritakse lahkuminekud. Lahknevuse põhjused selgitatakse läbirääkimiste käigus, vajadusel tehakse vastavad parandused. Inventuuri ettevalmistamine Inventuuri läbiviimiseks peavad olema ette valmistatud järgmised dokumendid:
5 Euroopa Keskpanga juhtpõhimõtted ja strateegia. 5.1 Euroopa Keskpanga tegevuse juhtpõhimõtted • Sõltumatus – EKP ja europiirkonna rahvuslikud keskpangad ega ükski nende otsustusorganite liige ei tohi juhtnööre saada või otsida väljaspool nimetatud asutusi. • Vastutuse põhimõte • Läbipaistvuse põhimõte – aruandekohustus, esitab Euroopa Parlamendile iga-aastase aruande, milles käsitletakse EKPSi eelmise ja jooksva aasta tegevust ning rahapoliitikat • EKP nõukogu hääletusreeglid – hääletus toimub rotatsioonisüsteemis, Euroala esimese viie riigi (vastavalt nende majanduse ja finantssektori suurusele) keskpankade presidentidel on kokku neli häält. Ülejäänud euroala riikide keskpankade presidendid jagavad omavahel 11 häält. Hääleõigus roteerub igal kuul. EKP juhatuse liikmetel on alaline hääleõigus.
Mõisted: veondus Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur (taristu) veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum [füüsiline ja institutsionaalne] infrastruktuur Kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, elektrivarustuse, side jne, hõlmates ka avatud (liberaliseeritud) kommunikatsioone, seadusruumi (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja koolitusturge transpordivõrk Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas transpordisüsteem Transpordisüsteem hõlmab ka – Tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, kindlustusandjad jne; – Juhtimis ja regulatiivfunktsioone: eeltooduga seotud osa riigivalitsem...
Kuivatamistõhususe klass, mis võib olla A-st G-ni. Nõudepesumasina mahutavus. 45 cm laiustesse pesumasinatesse mahub tavaliselt üheksa ning 60 cm laiustesse 12 või 13, üksikutel mudelitel 14 või 15 nõudekomplekti. Müratase, mis märgitakse detsibellides (dB). [6] Vee kokkuhoid: Keskmine A+ klassi 12 nõudekomplekti mahutav pesumasin kulutab ühel pesukorral kümme liitrit vett. Aastane vee kogukulu on seega 2800 liitrit ehk 2,8 m³. Sama koguse käsitsi pesemisel jooksva vee all kulub kümme korda rohkem vett, seega on nõudepesumasinat kasutades vee aastane kokkuhoid rohkem kui 25 m³. 15 kasutusaasta jooksul hoiab nõudepesumasin kokku 375 m³ ehk 25-meetrise ujula jagu vett. [6] 5. UURIMISTÖÖ EESMÄRGID JA HÜPOTEES 5.1 Uurimistöö eesmärgid · Uurida kodumajapidamise veetarbimise struktuuri · Uurida erinevaid võimaluseid vett säästlikumalt kasutada 5.2 Hüpotees
Hakkliha säilitamine · Hakkliha on kiiresti riknev pooltoode Pikema aja vältel võib säilitada sügavkülmas temperatuuril -18 kraadi Kuni 6 tundi tavalises külmikus temperatuuril 2 kuni 2(6) kraadi Liha kasulikkus: · Liha koostis-makrotoitained/vesi 70-75%/valk e. proteiin 20%/süsivesikud väga vähe(glükogeen e loomne tärklis)/rasvad · Liha koostis- mikrototained/mineraalained Liha eeltöötlemine · Pesemine jooksva vee all,tahendamine · Kelmete, kilede,kõõluste,liigse rsava eelmaldamine · Tükeldamine ja(punane)lõikelaud,lihanuga-risti kiudu · Vasardamine,vormine,-portsjontükid vajadusel-toidukile vahel · Marineerimine-maitsestamiseks,hape mureneb · Maitsestamine · Paneerimine · Pikkimine · Hakkliha valimistamine Liha keetmine · Siga,veis,lammas,kana · Keedetakse suure tükina 1.5-2 kg · Kuuma magedasse vette · Keedetakse tasasel tulel
Üldjuhtimiskulud 30000 Müügikulud sisaldavad töötasu 4 /aabits ja telefonikulu. On arvestatud, et iga aabitsa peale kulub 3 minutit kõneaega (ta 0.1 ) ja abonenttasu on 10 kuus. Aasta tootmis ja müügimaht 25000 tk. Leida jooksva aasta kulud: Muutuvkulud Esmaskulud Tootmis- kulud Püsikulud Täiendkulud Müügikulud
3 Marjad ja puuvili lisanditega Kõige tervislikum on järelroaks süüa värskeid puuvilju või marju, talvel nendest valmistatud hoidiseid. Magustoiduks antakse lauale ka mõningaid aedvilju, nagu melon, arbuus, rabarber, porgandid, kõrvits. Toorelt söömiseks valitakse küpsed ja terved viljad ning marjad. Marjad valitakse läbi, eemaldatakse praht, riknenud viljad, tupplehed, viljarootsud jms., uhutakse sõelal jooksva vee all ning nõrutatakse. Puuvilju tuleb väga hoolikalt pesta, eriti kui on tegemist importviljadega. Viimaseid on kasvu ajal mitmeid kordi pritsitud mürkkemikaalidega kahjuriputukate ja haiguste tõrjeks, seetõttu on nende pind väga kõvasti saastunud. Puuviljade keetmisel pannakse ettevalmistatud viljad kas tervelt või lõikudena suhkruga maitsestatud kuuma vette, lisatakse maitseained ja keedetakse nõrgal tulel, kuni vili on pehme, kuid mitte lagunenud
jällegi võtta survepesur ja korrata eelmist sammu, pesta auto üleni vahust puhtaks. Kuues samm: Nüüd kui on auto pealt viimnegi pori ja mustus maha pestud, algab pesu kõige olulisem samm auto kuivatamine. Kuivatamise jaoks kasutatakse kuivatuspaatlit, mis on tehtud väga pehmest ja kriimustumiskindlast materjalist ( alati pesta paatel enne auto kuivatamist korralikult jooksva veel all puhtaks ), sellega alustada katusest pihta vee maha lükkamist. Kui kõik auto sirgemad pinnad on paatliga üle käidud ja paksemat veekihti enam auto peal ei ole, saab kuivatamist jätkata nahast kuivatuslapiga ( lapp pesta eelnevalt sooja vee all ). Kui lapiga on kogu auto kuivaks tehtud , tasub veel oodata mõned minutid, et ka niiskus auto pealt ära auraks. 5 Auto vahatamine
Viies samm: Kui kogu auto on svammiga üle käidud ja korralikult vahune, tuleb jällegi võtta survepesur ja korrata eelmist sammu, pesta auto üleni vahust puhtaks. Kuues samm: Nüüd kui on auto pealt viimnegi pori ja mustus maha pestud, algab pesu kõige olulisem samm auto kuivatamine. Kuivatamise jaoks kasutatakse kuivatuspaatlit, mis on tehtud väga pehmest ja kriimustumiskindlast materjalist ( alati pesta paatel enne auto kuivatamist korralikult jooksva veel all puhtaks ), sellega alustada katusest pihta vee maha lükkamist. Kui kõik auto sirgemad pinnad on paatliga üle käidud ja paksemat veekihti enam auto peal ei ole, saab kuivatamist jätkata nahast kuivatuslapiga ( lapp pesta eelnevalt sooja vee all ). Kui lapiga on kogu auto kuivaks tehtud , tasub veel oodata mõned minutid, et ka niiskus auto pealt ära auraks. Auto vahatamine: Kui korralik autopesu on lõpetatud ning auto kuivatatud, tuleks ka autole kanda vaha, mis
Tean et epilesia haiget ei tohi kindlasti kinni hoida Võimalusel tuleb eemaldada tema lähedusest asjad mis võivad talle haiget teha ja anda talle ruumi, inimesed tema lähedusest eemale viia Kutsud kiirabi ja jälgid kannatanud kuni abi saabumiseni 13 Kuidas tuleks tegutseda situatsioonis, kus nahale satub söövitav aine, mis tekitab põletust ja valu? Võta saastunud riided seljast vältides täiendavat kokkupuudet kemikaaliga. Loputa nahka jaheda jooksva veega vähemalt 15 minuti jooksul. Tugeva valu, põletushaavade või põletiku tekkimise korral tuleb pöörduda koheselt arsti poole. 14 Kuidas tegutsete situatsioonis, kui tulete väljast tuppa ja teie sõrmed on tõmbunud välistemperatuurist (- 20 c) valgeks ja kaotanud tundlikkuse? Hoida sõrmi soojas vees Juua ise midagi sooja Mitte tugevalt hõõruda Kui sõrmed väga valutavad siis manustada valuvaigistit
Joone käänupunkt - Punkt, mis eraldab pideva joone kumerat osa nõgusast 10. Joone asümptoodi definitsioon. Vertikaalasümptoot. Millistel tingimustel on sirge x = a joone y = f (x) vertikaalasümptoot? Kaldasümptoot ja horisontaalasümptoot. Esitada valemid kaldasümptoodi võrrandi kordajate jaoks piirprotsessis x (tuletada pole vaja). Joone asümptood Vaatleme tasandil xy- teljestikus joont . Sirget nimetame joone asümptoodiks, kui joone jooksva punkti eemaldumisel lõpmatusesse selle kaugus sirgest läheneb nullile. Vertikaalasümptood y-teljega paralleelne sirge. Võrrand Tingimused, mille korral on joone vertikaalasümtood: 1. 2. 3. 4. Kaldasümptood - Sirge, mis on paralleelne y-teljega. Võrrand , kus k on asümptoodi tõus. Horisontaalasümtood Kaldasümtooodi erijuht, kus Võrrand Kui on joone asümtood protsessis siis k ja b avalduvad valemitega 1. 2. 11
avarused. Sellest tulenevalt tekib kahtlusekübemeke, et kirjandusteose saamisel filmiks ei jäta alguspärasest teosest suurt midagi järele ning suretab hoopis. Ehk aitab meil sellest üle olla T. Mann, kes väitis omal ajal otse, et filmiks tegemine ei pea head romaani tingimata hävitama ja nullima, sest selleks on filmikunsti olemus liiga lähedane jutustamise olemusele, ta ongi ju olemuselt nähtav jutustus. Samas ei ole kirjaliku sõna ja jooksva pildi vastandamine eriti tulemuslik, sest inimese mõtlemise ja tajumise koha pealt on nad täiendavad nähtused teineteisele. Romaani lugeja või filmi vaataja kasutab keelt nende kunstidega otsesel suhtlemisel, kuid piiranguid seab iga erineva kunstiliigi erinevad väljendusvahendid ning erineva keelelise taustsüsteemi kasutamine. Imelik oleks otsida kinolinal jooksvast filmist teksti grammatilisi iseärasusi või kirjalikust kirjapandud tekstist pildi valgust ja rakurssi.
Oh kuule: kerkokellä lüvväs, see lööja om su oma lell! Heng niikui taiva poole püvvas, nii rasselt kaibap, ikep kell. Om asja ilman imelise, teed toda kävven mõtli ma: sääl saatva kooljat peijelise, siin jooksva latse lustiga! Om asja ilman imelise, nii jäi ma veelgi mõtlema: sääl hauda kandva inemise, siin mõteten veel astu ma! Kõrd, talvel, kerkokellä löödi ja lööja olli oma lell. Mo emä aus sis joodi, söödi ---
Siis kehtivad järgmised väited: 1. Kui f(x) > 0 iga x (a, b) korral, siis on joon y = f(x) n~ogus vahemikus (a, b). 2. Kui f(x) < 0 iga x (a, b) korral, siis on joon y = f(x) kumer vahemikus (a, b). Joone käänupunktid. Punkti, mis eraldab pideva joone kumerat osa nõgusast, nimetatakse selle joone käänupunktiks. Asümptoodi mõiste. Vaatleme tasandil xy - teljestikus joont y = f(x). Sirget l nimetatakse joone y = f(x) asümptoodiks, kui joone y = f(x) jooksva punkti eemaldumisel lõpmatusse selle punkti kaugus sirgest l läheneb nullile. Punkt eemaldub lõpmatusse, kui selle punkti kaugus koordinaatide alguspunktist kasvab piiramatult. Vertikaalasümptoodid. Need on y-teljega paralleelsed sirged. Asümptoodi võrrand on x = a. Millistel tingimustel on sirge a=x joone y=f(x) vertikaalasümptoot? Sirge x = a on joone y = f(x) asümptoodiks siis ja ainult siis, kui kehtib vähemalt üks järgmistest piirväärtustest:
3. Kuidas eemaldatatakse kalade sisikond? Võib eemaldada kõhu avamise, selja avamise või peaavause kaudu. Kõhu avamine: Alustatakse pärakust ja liigutakse pea poole. Tuleb jälgida, et sapipõie ja soolte sisemus ei määriks kala söödavad osa. Maks ja niisk tuleb välja võtta ja alles seejärel ülejäänud osa sisikonnast koos ujupõiega. Väikese lusika v harjaga eemaldatakse ,,tume kile" selgroo juurest. Pese kõhuõõs kergelt harjates jooksva külma vee all. 4.Kuidas fileeritakse kalu? Filleritava kala sisikond peab olema eelnevalt puhastataud! Fileeritud kala on ilma rooguteta ja teda on mugav kasutada erinevate roogade valmistamiseks. Suurde kalade fileerimiseks kasutatakse kääre ja teravat fileerimisnuga. Terava noaga tehakse vertikaalne viltulõige rinnauime tagant kuni selgrooni. Edasi liigutakse noaga ühtalse lõikega horisontaalselt piki selgroogu saba poole ja eemaldatakse pealmine filee. 5
Vastata küs. Õppida (eksamiks) Makroökonoomika 1) Makroökonoomika mõiste Makroökonoomika uurimisobjektiks on majandussubjektide (majapidamiste, firmade, valitsuse, välissektori) tegevuse mõju majandusele. Selleks, et hinnata majanduse “tervislikku seisu”, on kõige olulisemateks makroökonoomilisteks näitajateks kogutoodang, tööhõive (või tööpuudus), hinnatase ning maksebilanss. 2) SKP(sisemajanduse koguprodukt) SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste väärtust rahas. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et SKP mõõdab üksnes lõpptoodete ja –teenuste väärtust. SKP puudused Ei arvesta vaba aega Ei arvesta varimajandust Ei arvesta keskkonna saastamist Reaalne ja nominaalne SKP SKP, mis mõõdab üksnes tootmiskoguse muutust, ...
- kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle, - omahinna minimeerimiseks. Eristatakse: - esialgne kontroll, - jooksev kontroll, - järelkontroll. Eelkontroll - omab kõige suuremat tähtsust organisatsioonile, sest selles faasis on võimalik ennetada protsessi käigus tekkida võivaid vigu ning probleeme. See omakorda aitab vältida liigseid kulusid ning klientide rahulolematust. Jooksev kontroll - kontroll leiab aset töö alustamisel ja tegevuste ajal. Tuntuim jooksva kontrolli vorm on otsene ülevaatamine. Eesmärgiks on avastada ja peatada vead võimalikult varakult. Järelkontroll - toimub pärast tegevuse toimumist. Kõige levinum järelkontrolli tüüp on tagasiside. Kui vead avastatakse peale seda kui tegevus on juba toimunud, on kulud juba tekkinud, mistõttu on järelkontroll kõige ebaefektiivsem kontrolli tüüp. Samas annab tagasisidest vigadest/ probleemidest teada saamine võimaluse meil tuvastada vigade põhjused ja analüüsida juhtunut
ühe elulise asjaolu esinemisest, et saabuks õiguslik tagajärg. Samuti on normil ka alternatiivne sanktsioon, mis tähendab, et saabub üks mitmest (antud juhul kahest) võimalusest, kui isik on seadust rikkunud. § 10. Tubakatoote koostisest teatamine (1) Tubakatooteid võõrandamiseks Eestisse toov või Eestis tubakatooteid tootev ettevõtja esitab iga aasta 10. oktoobriks Sotsiaalministeeriumile kirjalikus vormis aruande tema poolt möödunud aasta neljandas kvartalis ning jooksva aasta kolmes esimeses kvartalis käideldud tubakatoodete koostisainete ja nende koguste kohta. Tegu on regulatiivse õigusnormiga, millel on alternatiivne hüpotees ning keeruline dispositsioon. § 12. Tubakatoote pakendi märgistus (1) Tubakatoote müügipakendile ja rühmapakendile trükitakse: 1) suitsetatava tubakatoote puhul valikuline terviseohu üldhoiatus ja valikuline terviseohu lisahoiatus, närimistubaka puhul suitsuvaba tubakatoote terviseohu hoiatus;
likviidsetest vahenditest peab pank hoidma keskpangas, alates 2012 a. - 1%. d) Riskikontsentratsiooni piirmäär – kui suurt riski võib üks pank laenu andes ettevõtte grupi suhtes võtta. e) Investeerimispiirangud – (Krediidiasutuste seaduse §81 alusel). Panga neto omavahendid 1. Esimese taseme omavahendid: • sissemakstud aktsiakapital ja ülekurss; • kasumi arvel moodustatud reservid; • eelmiste aastate jaotamata kasum/kahjum; • jooksva aruandeperioodi auditeeritud kasum; • omaaktsiad (miinusega); • immateriaalne põhivara (miinusega); • jooksva aruandeperioodi kahjum (miinusega) 2. Teise taseme omavahendid: • allutatud kohustused (kohustused, mis pankroti korral kuuluvad rahuldamisele sel juhul, kui kõigi teiste võlausaldajate nõuded on rahuldatud); • ümberhindluse reservid; • kumulatiivsed tähtajalised eelisaktsiad; • esimese taseme omavahendeid ületav summa (miinusega). 3
1. Tootmise planeerimise olemus (plaanimise mõiste, komponendid ja eesmärgid, plaan, kavandamine, plaanimise struktuur ja etapid) Planeerimine- e. plaanimine, kavandamine kõige laiemas tähenduses mingi tulevikus saavutada kavatsetava majandusliku eesmärgi ja sellele viivate teede põhjalik läbimõtlemine (läbitöötamine), et valida kõige soodsamaid teid ja ökonoomsemaid talitusviise juba enne vastavate eesmärkide tegelikule taotlemisele asumist. Selles mõttes plaanimiseta pole kunagi saadud läbi ühegi keerukama majandusliku ülesande lahendamisel ega saada läbi ka tulevikus. Planeerimine -on ettevõtte tulevaste eesmärkide ja nende saavutamiseks vajalikke meetmete ja resursside määratlemine. Lähtuvalt aja horisondist eristatakse: 1)pikaajaline/strateegiline planeerimine 1- 5 a.; 2)keskmise ajalist/taktikaline planeerimine 1a; 3)lühiajaline/operatiivne planeerimine- nädala pikkune. Plaan- kava, programm; tulevikus ellu viia kavatsetavate ü...
18.a Question 18 Kelle kohustuste hulka kuulub tasumisele kuuluva maksusumma arvutamine? Vali üks vastus. a. tasumisele kuuluva maksusumma arvutab maksukohustuslane Õige b. tasumisele kuuluva summa arvutab maksuhaldur Väär c. tasumisele kuuluva summa arvutab iga isik Väär 19. d Question 19 Riigivõlg on suhteliselt rohkem vastuvõetav ka järgmistele põlvkondadele , kui: Vali üks vastus. a. laenuraha on kulutatud jooksva tarbimise eesmärgil Väär b. laenatud raha on kasutatud vanurite ja invaliidide sotsiaalabiks Väär c. laenuraha on kulutatud relvastuskuludeks Väär d. laene on kasutatud tootlikeks investeeringuteks Õige e. laenuraha on kulutatud kütuse ja medikamentide ostmiseks Väär 20. b Question 20 Maril olid 2011.a. kohta kasutada järgmised andmed: Töötasu 12 143,21 Saadud dividendid 3 196 Kohustuslik kogumispensionimaks 242,86
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
