Aju. Vastsündinu aju kaalub umbes veerandi täiskasvanueas saavutatavast, kaheaastasel lapse! aga on aju kaal umbes 75% lõplikust. Lisaks peaajule areneb ka seljaaju, mis tagab lapsele tasakaalu ja kehahoiaku üle suurema kontrolli. Nägemine. Teisel ja kolmandal eluaastal seondub aju küpsemisega ka nägemismeele areng, laps suudab pilku täpsemini fokuseerida. Kehalise aktiivsusega seotud ülesannete puhul (ronimine, jooksmine, viskamine, tasakaalu hoidmine ja püüdmine) peab laps oma nägemismeelt kasutama ümbruse silmaspidamiseks. Selles vanuses suudab ta sellega juba palju paremini hakkama saada. Laps on kohmakas Laste koordinatsioonioskuste omandamise ulatus ja kiinis on äärmiselt erinev. Pruugib ainult vaadata mõnda kahc-kolmeaastaste laste gruppi, et näha: mõned neist on väledamad ja osavamad kui teised. Ära muretse, kui sinu laps tundub alati kõige aeglasem ja saamatum -
Kuivtreening moodustab lasketreeningust väga suure ja olulise osa. Kolmas treening on tiirus laskmine. Laskmisel on kaks asendit - lamades ja püsti. Lamades on märgi diameeter 4cm ja püsti laskmisel 11cm. Märke lastakse 50m kauguselt ja igal alusel on viis märki. Tavaliselt märgitakse tulemustes mitu trahvi sa tiirus said. Tavaline treening talvisele laskesuusatamisele on vabas tehnikas suusatamine, mida kutsutakse ka uisuks.Kevadel ja suvel on põhilisteks treeninguteks jooksmine, jalgrattasõit ja rullsuusatamine. Kevad-suvine ettevalmistusperiood ongi põhiline füüsilise põhja ladumise aeg. Muidugi tuleb ka relvaga aastaringselt tööd teha. Võistlushooaegu on ka kaks. Suvised laskejooksu võistlused ja talvel laskesuusatamise ja murdmaasuusatamise võistlused. Suvel on võistlusi umbes viis, talvel kümne ringis. Rajal ei saa täie jõuga sõita, sest muidu pole tiirus midagi teha. Väga tähtis on ka tiirus
mäng pakub lapse jaoks palju arendavat. Täiskasvanu peab hea seisma selle eest, et lapse mäng suudaks kasulikule ja õigele teele. Pöörab tähelepanu ka mänguasjale; neid ei peaks olema palju ja eriti sobivad on laste endi poolt valmistatud mänguasjad. · Jean-Jacqes Rousseau(1712-1778) - on märkinud, et lapse mänguline tegevus oma maailmas võimaldab tal ilmutada erilisi võimeid. Lapsele on kasulikud nii ujumine, jooksmine, hüppamine, kivide viskamine, kuid ka meelte arendamist ei tohi unustada mäng on tema arvates looduse poolt kaasa antud meeli ja füüsilisi võimeid arendav tegevus. Ja kuigi laps kohe kõigi ülesannetega toime ei tule, on sellest tähtsam, et ta asjade olukorda muudab. · Friedrich Schiller(1759-1805) - esimesena rõhutas mängu psühholoogilist mõju inimesele. Võttis kasutusele mõiste ,,mängutung", ta nägi
Tundekasvatus Rousseau 18. sajand Rousseau 18. sajand * Loomulik ja vaba * Allumine mehele, ei tohi olla liigselt * Õppimine ei tohiks olla sundus; õpitakse iseseisev seda, mida mõistetakse * Lastekasvatus * Kehalised harjutused füüsis * Usk on oluline * Hullamine, lärmitsemine, naermine, * Kodused toimetused jooksmine * Ei tohi olla liialt haridust * TÖÖ on oluline * Istub kodus, ei tohi minna seltskonda * Esteetiline vabadus julgus avaldada lõbutsema arvamust * (isale, emale, mehele allumine) * Füüsiline töö, hirmud aitavad ihasid all * Kehaline kasvatus, graatsia
mäng pakub lapse jaoks palju arendavat. Täiskasvanu peab hea seisma selle eest, et lapse mäng suudaks kasulikule ja õigele teele. Pöörab tähelepanu ka mänguasjale; neid ei peaks olema palju ja eriti sobivad on laste endi poolt valmistatud mänguasjad. Jean-Jacqes Rousseau(1712-1778) - on märkinud, et lapse mänguline tegevus oma maailmas võimaldab tal ilmutada erilisi võimeid. Lapsele on kasulikud nii ujumine, jooksmine, hüppamine, kivide viskamine, kuid ka meelte arendamist ei tohi unustada mäng on tema arvates looduse poolt kaasa antud meeli ja füüsilisi võimeid arendav tegevus. Ja kuigi laps kohe kõigi ülesannetega toime ei tule, on sellest tähtsam, et ta asjade olukorda muudab. Friedrich Schiller(1759-1805) - esimesena rõhutas mängu psühholoogilist mõju inimesele. Võttis kasutusele mõiste „mängutung“, ta nägi
“ Kiri sallivusest“(1689), „Essee inimarust“ (1690), „Mõned mõtted haridusest“ (1693). Jean – Jacques Rousseau (1712 – 1778): 18. Sajandil on J-J. Rousseau prantuse filosoof ja kirjaniköelnud, et mänguline tegevus arendab lapsel looduse poolt kaasa antud meeli ja füüsilisi võimeid. Lapsele on kasulikud nii ujumine, jooksmine, hüppamine, kivide viskamine, kuid ka meelte arendamist ei tohi unustada. Ja kuigi laps kohe kõigi ülesannetega toime ei tule, on sellest tähtsam see, et ta asjade olukorda muudab. *Mõjutas tugevalt uusaegsepoliitilise, sotsioloogilise ja pedagoogilise mõtte arengut. Töötas preesterina, muusikuna ja maksuametnikuna. 18. sajandi lõpul 19
SISUKORD SISUKORD 1. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMING 2. ELUKAAR: SEOS FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUGA 2.1. Väikelapse ja lapseiga 2.2. Murde- ja täiskasvanuiga 2.3. Vanurid 3. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 3.1. Bioloogilised tegurid 3. 2. Pühholoogilised tegurid 3.3. Sotsiokultuurilised tegurid 3.4. Keskkonnategurid 3.5. Poliitilis- majanduslikud tegurid 3. ÕENDUSE INDIVIDUALISEERIMINE FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUS 4. SUHTLEMINE 5. SUHTLEMISE ELAMISTOIMING 6.1. Elukaar: mõju suhtlemisele 6.2. Suhtlemisprotsess 6. SUHTLEMISE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 7.1. Bioloogilised tegurid 7.2. Psühholoogilised tegurid 7.3. Sotsiokultuurilised tegurid 7.4. Keskkonnategurid 7.5. Poliitilis majanduslikud tegurid 7. AKTUAALSETE JA POTENTSIAALSETE ...
suhtest väljumine, ainus protsess elu iseseisvumisel. See sündmus pole isegi nii otsustav kui see bioloogiliselt näib olevat. Isegi kui vastsündinu iseseisvalt hingab on ta ikkagi veel täpselt sama abitu ja oma emast sõltuv kui enne sündi, kui ta oli veel osa oma emast. Ka bioloogilises mõttes koosneb sünd mitmest etappist emaihust väljumisest, emarinnast võõrutamisest, tema sülest ja käte vahelt väljumisest. Iga uus omandatud võime, kõnelemine, jooksmine, söömine tähendab samal ajal eelnevast seisundist väljumist. Inimest valitseb ainulaadne dichotoomia. Tal on hirm varasemast seisundist loobuda, mis tähendas kindlust, kuid samas tahaks ta ka uude seisundisse jõuda, mis annaks talle võimaluse, omaenda võimeid vabamalt ja täiuslikumalt rakendada. Ta on pidevalt siia sinna kistud soovist emaihusse tagasi pöörduda, ja soovist, täiesti sündida. Iga sünniakt nõuab julgust, millestki lahti lasta... ja
naabri kapsaid ei tohi varastada, kuupaistel ei tohi teha põllutöid,ravitaigad(süteveega pesemine, kuuvalgusega pesemine, kuuvalgel vihtlemine), edendavad kuuloitsud(kõige esimesed ja kõige kauem tarvitusel olevad loitsud on kuust), vana kuuga kahandada noore, kuuga kasvatada, kuuvalguses magada ei tohi, kuutõbisus, Äike - Pikne, taevatall, taevasokk(tikutaja), tillilised, kivikirved; EI TOHI- puu all seismine(tamm), jooksmine, aknad uksed kinni, toas pidi põlema ahjus tuli(ajab eemale kurjad vaimuud), tikke ei tohi olla ligi ega tulerauda, majas ei tohi olla piksepuitu, tulioksaga puitu ei tohtinud olla kusagil, eriti mustad koerad ja kassid välja, rauda ei tohi ligi olla, Vikerkaar Tuul tuulepesa, tuulepilved (madalad hallid kiirestiliikuvad pilved), tuulesõlmed(tikkpael ja tehti sõlmi), tuulesõnad, vilistamine (kuradikeel), tuuleveski 08.12.2011 Libad: libaloom
põnev keelumaiguga tegevus. Kõik reeglitevastane oli erutav. 5. Õhtuti jäi ta tihti koju juukseid pesema või oma tumesinise kooliseeliku volte triikima. (lk 17) Julie tegeles jooksmisega ning oli ka üks kiiremaid. Talle kuulusid juba kohalikud alla kaheksateistaastaste rekordid saja ja kahesaja jardi sprindis. Isa ei olnud teda kunagi tõsiselt võtnud, tema arvates oli kiiresti jooksmine tüdruku jaoks napakas. Julie oli ka üks vähestest julgetest tüdrukutest koolis, kes kandsid seelikute all tärgeldatud valgeid alusseelikuid, et neid puhevile ajada ja keerlema panna, kui nad kannal ringi pöörasid. Julie pööras meeletut tähelepanu enda välimusele, mistõttu pidi ta õhtul tegema märkimisväärseid ettevalmistusi. 6. „Kui ma inimestele tõeliselt meeldin,“ vaidlesin ma, „võtavad nad mind sellisena, nagu ma olen.“ (lk 18)
1. NIMETA LIIKUMISVALDKONNA ÜLDEESMÄRGID? Laps tahab liikuda ja tunneb sellest päkkadel, jalad kõverdatud, istmik peaaegu kandadel, selg sirutatud Kägar – asend päkkadel, jalad tegevusest rõõmu; Laps suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel;.Laps oskab tegutseda aktiivselt kõverdatud, istmik peaaegu kandadel, selg kumer, pea langetatud Toengkägar – kägar, käed toetuvad nii rühmas kui ka üksi; Laps mõistab kehalise aktiivsuse olulisust tervisele; Laps järgib esmaseid maha Käpili – toeng kätel ja jalgadel, jalad kõverdatud Iste – isteasend, jalad ja selg sirutatud hügieeni- ja ohutusnõudeid. Kägariste – isteasend kõverdatud jalgadega, selg kumer, pea rinnal Toengiste – käed toetuvad taga 2. SÕNASTA BAASMOTOORIKA KLASSIFIKATSIOON. Põh...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ärijuhtimise õppetool Ä15 RISKIANALÜÜS Ainetöö Õppejõud: Mõdriku 2015Üldinetöökeskkonna, töökoha ja töötaja tööülesannete kirjeldus ning ametikoha nimetus Minu töökeskkonnaks on minu tuba ja kui täpsem olla siis laud või voodi, kus ma oma koolitöid teen. Valisin endale teema kuvariga töötaja riskitegurite hindamise ja seda just sellepärast, et enamus koolitöid on vaja teha arvutis. Kodus ja kui veel täpsem olla siis enda toas on mul väga hea töökeskkond õppimiseks. Mul on siin piisavalt ruumi ja ka piisavalt vaikne, et tegeleda õppimisega. Nagu ma algul mainisin siis minu töökohaks on kaks erinevat kohta, ma teen kas tööd laua taga või oma voodis. Toas on piisavalt ruumi, tuba on avar ja ruumis olev valgus on piisav. Tavaliselt kui väljas on valge ja paistab päike, siis va...
tõesti nii läheks! Kui võtaks ära, peetaks pulmad, ja kui siis võõrad juba läinud, teeks naine aseme ja tõmbaks mehel saapad jalast ja kustutaks tule...Ja muidugi tuleksid siis kord ka lapsed. Vanem oleks poeg ja paneks talle nimeks Kusti. Oleks veel teisigi, tütar oleks ju ka.. Ja kui siis istuksid isa ja ema vahel õhu hämaras küdeva ahju ees ja kõneleksid oma elust ning muidugi ka sest suveööst... Sest ega neil ju muud meelde jäägi kui see öine jooksmine karjatanumat mööda." Sellest järeldame, et Tuglas on Maalina kujutanud üsna traditsioonilist 20. sajandi alguse talutüdrukut, kes sellisele ajale omaselt tüüpilisi asju/omadusi väärtustab. Linnankoski on enda teoses teinud enamik naisi väga kergemeelseks ning kergesti mõjutatavaiks. Need naised on peaaegu et ebareaalsed, kuna on raskestiusutav, et ühel mehel niivõrd palju žarmi on, et paari sõnaga iga naise jalust nõrgaks ning enda järele hulluma suudaks panna
kromosoomide või kromatiidide jaotamises tütarrakkude vahel. · Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. Mõnedele rakkudele annab tsütoskelett pinotsütoosi- ja fagotsütoosivõime. · Kirjeldage tsütoskeleti ehitust. Koosneb niitjatest valkudest · Mis tähtsus on tsütoskeletil? Raku tugi- ja liikumissüsteem. · Nimetage liikumisnähtusi, milles osaleb tsütoskelett. Jooksmine · Kuidas muudab vöötlihasrakk oma mõõtmeid? Valgulised kiud kas pikenevad või lühenevad. · Milliste organellide ehituses esinevad mikrotuubulid? Tsentriool · Selgitage tsentrosoomi ehitust ja ülesannet. Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilistest tsentroolist. Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises. · Miks on rakkudel vaja muuta oma väliskuju? Et saaks liikuda
vajadusega , tekib platoo e steady steate. Inimese töövõime piiriks on hapnikulagi e max O2 hulk (VO2 max), mida on võimalik kasutada ajaühikus. Koormuse intesiivsuse suurendamisel üle VO2 max piiri hapnikutarbimine ei suurene ja AV muutub valdavalt anaeroobseks. VO2 max väljendatakse absoluutväärtusena ja suhtearvuna ml/min/kg, sõltub lihasmassi hulgast organismis, treenitusest, soost. O2 tarbimise määram veloergomeetril, stepptest, jooksmine, sõudeergomeeter. Anaeroobne alaktaatne töö: Max pingutus (KrF mahhanism), kestus kuni 8sek, laktaati ei teki, II tüüpi lihakiuduse hüpertroofia Anaeroobne glükolüüs: Energiaallikas lihaste glükogeen, pingutuse kestus 10-60 sek, tõuseb glükolüütiliste ensüümide aktiivsus, happeliste laguproduktide kuhjumine takistab energia tootmist, metaboolse atsidoosi teke, suureneb puhversüsteemide võimsus, Aeroobne töö:
ilma suitsetamata. Miks vanemad ütlevad, et ära suitseta - nad teavad, milleni see viib. Noore jaoks on see vaid kauge tulevik ja vähetõenäoline fakt. Siiski võiks mõelda hoopis käesolevale hetkele - suitsuhais, mis jääb külge riietele ja juustele, mis tuleb suust ja kopsudest. Praegu muud ei juhtugi, aga seesama suits takistab rakkude normaalset elu, aja jooksul jäävad nad haigeks ja tekibki vähk - haigus, mis hävitab järk-järgult teisedki rakud. Praegu ajab jooksmine suitsetavaid noorukeid hingeldama ja hambad lähevad tasapisi kollasemaks - sama juhtub ka veresoontega. Suitsetamisel tekkivad ühendid rikuvad veresoonte seinu, need kattuvad kollase kihiga, mis takistab vere normaalset voolamist, ükski kude ei saa piisavalt hapnikku ja hingeldab koos peremehega. Kui 1960- ndate aastate alguses Eesti kooliõpilaste hulgas suitsetajaid peaaegu ei olnud, siis nüüdseks on olukord hoopis muutunud
Magneesiumi · Apelsinimahl, punane viinamarjamahl, tomatimahl · Tomatimahl sisaldab ka palju keedusoola · Lahustada mineraalveega vahekorras 1:1 Tekib isotooniline vedelik · Seedetrakt võtab paremini vastu Ülipikal distantsil ei tohi ka üle juua · Kui sportlase kaal on distantsi lõpus suurem kui alguses Oht "veemürgituse tekkeks" ülipikal pingutusel Jõi distantsil liiga palju VEDELIK JA KUUM KLIIMA · Kiire jooksmine viib kehatemperatuuri kõrgemale kui kestusjooks · Oluline on organismi kohanemine elektrolüütide säilitamiseks · Kuumasse kliimasse saabudes on oluline kohanemine Algul harjutada mõõduka koormusega Alustada 60 90min koormusega · mitte lühikeste intensiivsete koormustega Vedelikupuudus ja töövõime · Vedelikuvajadus suureneb juba +25 kraadi korral Välistemperatuuri mõju Õhu tihedus Koormuse intensiivsus · Dehüdratatsiooni korral
inimestega. Läbipõlemise staadiumid: 1) Staadium: mesinädalad entusiasm, tööga rahulolu 2) Staadium: õli tulle valamine rahulolematus tööga, töö efektiivsuse langus, unehäired, närvilisus, mikrotraumatism, suitsetamise, alkoholi tarbimise harjumuste muutmine, ostupalavik, lohutussöömine 3) Staadium: Kroonilised sümptomid füüsilise haiguse sümptomid, väsimus, kurnatus, viha, depressiivsed mõtted 4) Staadium: peaga vastu seina jooksmine rahulolematus kõige suhtes. FRUSTRATSIOON Frustratsioon on psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. Frustratsioon ja agressiivsus John Dollardi 1939. aastal esitatud frustratsiooniagressiivsuse hüpoteesi kohaselt viib frustratsioon alati agressiivsuseni ja igasugune agressiivsus on frustratsioonist tingitud. Hiljem on leitud, et frustratsioon võib viia ka muu käitumiseni -- näiteks tekitab Martin
Pane päeva jooksul toiduainegruppide · mõõdukas koormus (kiire kõnd, kaevamine, akna- järgi kirja kõik, mis sa oled söönud. Päeva lõpus kirjuta pesu, ujumine, tennis, uisutamine) 57,4 kcal/min eraldi lahtritesse välja, mida sai söödud liiga vähe, mida sai söödud liiga palju (kui mitme portsjoni võrra). Järg- · intensiivne koormus (jalgpall, kõndimine lumes, jooksmine, murdmaasuusatamine, krooliujumine) misel päeval püüa arvestada eelmise päeva kogemust ja üle 7,4 kcal/min kohandada menüüd õiges suunas. Tee sissekanded iga päeva kohta näiteks kahe nädala jooksul. Kehakaalu langetamiseks sea endale eesmärgiks saada
Sihti seades peame aga arvestama, et midagi ei sünni üleöö. Tulemuste saavutamise sõltub sportlase agarusest ning järjepidevusest. Andest, kui sellisest, ei ole spordi puhul mõtet rääkida, kuna iseenesest, ilma treeninguta, ei sünni mitte mingit tulemust. Küll aga on andekust tarvis spordiala valiku puhul tuleb arvestada, millega meie keha kõige paremini toime suudab tulla. Näiteks tervise tugevdamiseks on soovitatavad jooksmine, suusatamine ving ujumine. Kehakuju muutmiseks on sobilikud kõikvõimalikud aeroobsed tegevused (võimlemine, aeroobika, tantsutrennid jm.). Treeningut tuleb läbi viia süstemaatiliselt. Vastavalt eesmärkidele, tuleb paika seada kindel kava ning seda ka järgida. Treeningkordade vahele ei tohiks jääda pikemat vahet. Selleks, et saavutada organismis nihkeid soovitud tulemuse suunas, on tarvis vähemalt 3-4 treeningkorda nädalas.
Marju Peärnberg 10.1.13 Ohutegurid Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Töö laad- öötöö, töö kuvariga üle 50% tööajast Muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväli Õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, Kõrge ja madal õhurõhk Seadmete ja masinate liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25.jaanuar 2002 Vvm nr 54(viimane muudatus 30.04.2007) "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna piirnormid ja müra mõõtmise kord" Vvm 12.04.2007 nr 108 Õigusaktid 2 "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõju...
oli prantsuse filosoof ja kirjanik. Tema poliitiline filosoofia mõjutas tugevalt Prantsuse revolutsiooni, samuti Ameerika revolutsiooni ning uusaegse poliitilise, sotsioloogilise ja pedagoogilise mõtte arengut. Töötas preesterina, muusikuna ja maksuametnikuna. 18. Sajandil on J-J. Rousseau öelnud, et mänguline tegevus arendab lapsel looduse poolt kaasa antud meeli ja füüsilisi võimeid. Lapsele on kasulikud nii ujumine, jooksmine, hüppamine, kivide viskamine, kuid ka meelte arendamist ei tohi unustada. Ja kuigi laps kohe kõigi ülesannetega toime ei tule, on sellest tähtsam, et ta asjade olukorda muudab. Friedrich Schiller (1759 – 1805): Friedrich Schiller oli saksa näitekirjanik, luuletaja, filosoof ja ajaloolane. Ta sündis sõjaväearsti peres ning õppis sõjaväeakadeemias õigus-, hiljem arstiteadust. 7
(158) Hiliskeskaja kiriklik mõte tunneb ainult mõlemat äärmust: kaeblust kaduvuse üle, võimu, au ja naudingu lõpu üle, ilust ilmajäämise üle; ja hõiskamist päästetud hinge pärast tema õndsuses. Sellest, mis sinna vahele jääb, ei räägita mitte midagi. Surmatantsu ja tarretava luukere viimase detailini paikapandud kujutises kivistub elav tunne. (160) Surmakujutlust võib pidada hiliskeskaja vaimuelu ntks üldiselt: see on otsekui mõtte voolamine, liiva jooksmine pilti. Vaimuelu kogu sisu tahab väljendada end kujustamisest, kuid kogu kuld vermitakse väikesteks õhukesteks müntideks. Esineb piiritu vajadus anda kõigele pühakule piltlik kuju, igale religioosset laadi kujutelmale lõpetatud vorm, nii et see söövitub ajusse teravalt trükitud pildina. See kalduvus piltlikule kujutamisele viib kogu pühaduse pidevalt ohtu kas tarduda või välispidiseks muutuda. (161) K
jõudu. Oluline jõuvastupidavuse arendamisel on rakendada koormust suuremate raskustega kui võistlustel, teha harjutusi korduvalt, treeningu jõupingutuse kestvus peab olema sarnane võistluskoormusega ning tuleb kontrollida koormuse füsioloogilist mõju.Eristatakse dünaamilist ja staatilist jõuvastupidavust, kus dünaamiline jõuvastupidavus on omane korduvatele tsüklilistele harjutustele nagu näiteks jooksmine, ujumine, ketta-oda vms- heited ning hüpped. Staatilise jõuvastupidavuse korral on vaja säilitada kestvalt kindla suuruse ja kestvusega lihaspinget, mida saab treenida purjetamisega, maadlusega, kiiruisutamisega. Paiduvus, osavus Painduvus Painduvustreening suurendab liigeste paiduvust, pikendades seda ümbritsevaid lihaseid koos lihaste kinnituskohtade ja kõõlustega. Laste ja noorte liikumisviis on hea näide mitmekülgsest füüsilisest tegevusest
kuidas sellega ka on. See muutis Indrekut ja Mari veel lähedamaks, Andres tundis ennast nagu ei kuuluks sinna ja oleks täiesti võõras nende juures. Indrek teadis ka seda et ema nutab ikka tema pärast enamus aja. Olgugi et ta ei teadnud et põhjuseks oli aeg mil ta sündis (enne Jussi surma), kuid siiski ta aimas et tema pärast.Hiljem Indrek õppis köstri juures ja tegi ka tööd. Indrek oli poiss, keda ei 10 huvitanud hullamine ega ringi jooksmine, pigem tahtis ta olla vaikselt oma ette ja nokitseda oma asju teha. Kuidas avaldub Indreku armastus tõe ja õiguse vastu,ausus,kaastunne?- Indrek oli hingeline poiss. Ta tundis kaasa endast nõrgematele näiteks ei meeldinud talle oma venna Andresega ussi piinata. Samuti pidas poiss oluliseks rääkida tõtt, ta ei sallinud valetamist ega ülekohut.Kord elas Orul üks madal ja matsakas plika, kes karjas käis, Riia. Tal oli väike kass, keda ta igale
{43180}{43300}Kas tohib pöörduda,|härra pataljoni ülem? - Pöörduge. {43319}{43388}Teine rühm palub|end määrata valvesse. {44702}{44761}Noh?|- Kõik on vaikne. {45672}{45724}Surmakutsar tuleb. {46063}{46111}Ära tulista, ta on mul kirbul. {46324}{46388}Teine rühm! {46426}{46496}Siin.|- Oma, kurat! {46500}{46578}Rühmaülem Käsper?|- Mis sa kollitad siin? {46588}{46684}Kurat, mõtlesin, et vaenlane on ratsa,|et tuleb jälle suurem jooksmine! {46717}{46827}Vii mehed alevisse, venelane|on liikvele läinud. - Just nii. {46842}{46961}Lõite põnnama või? Pole midagi.|Alguses on kõigil sitt püksis. {46993}{47062}Tuld on? - Ei suitseta.|- Mul on. {47201}{47249}Tagasi aia taha! {47423}{47469}Teine rühm, tuld! {47908}{47965}Keegi ei tagane,|see on käsk! {48677}{48746}Ärge seda Maksimi kartke,|tal on sihik kõvasti üle. {48984}{49086}No nii, need on meie omad.|Nii, poisid, ja nüüd mõisa peale! {49110}{49157}Teine rühm, rünnakule
sportlike tulemuste saavutamiseks sportlase kasvatamise, õpetamine ja funktsionaalsete võimete tõstmise teel. Eesmärgid- kõrgete sportlike tulemuste saavutamine ja mitmekülgne kehaline areng selleks, et saavutada kõrgeid tulemusi. Sportlase kui isiksuse arendamine. Treeningu ülesanded: Kehaline ettevalmistus- põhiliste liigutuslike võimete arendamine (jõud, kiirus, vastupidavus, painduvus). Üldine kehaline ettevalmistus ÜKE- jooksmine, suusatamine, sõudmine, rattasõit Erialane kehaline ettevalmistus EKE- aeroobsed treeningud. Tehniline ettevalmistus- nt.iluuisutamine (tehnikate treeningud). Taktikaline ettevalmistus- kuidas läbin raja, mida teha teatud olukordades jne. Psühholoogiline ettevalmistus Intellektuaalne ettevalmistus- iseseisvus, loominguline lähenemine treeningule, taktikaliste olukordade lahendamine võistlustel. Kasvatus
1. ÜLDSEISUND Terje Arula 1.1. Mõisted Kehatemperatuur — kehatemperatuuri määravad ära ainevahetuslike protsesside käigus tekkiva soojuse ja väliskeskkonda antava soojuse vahe. Südame ja keha tsentraalset temperatuuri ehk basaaltemperatuuri kontrollitakse hüpotalamuse poolt. Naha ja keha välimiste osade temperatuur sõltub enamasti väliskeskkonna tingimustest ja on erinev keha tsentraalsest soojusest. Soojusregulatsioonikeskus hoiab organismi temperatuuri ühtlasena, soojust lendub samapalju kui tekib. Kõrvalekaldumine normaalsest kehatemperatuurist käivitab korrigeerimissüsteemi, mille eesmärgiks on taastada normaalne kehatemperatuur. (Epstein 2002, Chatson 2004, Nienstedt 2005, Shelswell ja Bentley 2007, Wilson ja Hockenberry 2008) Termoneutraalne keskkond — pärast sündi hakkab laps ümbritsevale keskkonnale soojust ära andma, seda nii naha kui ka hingamisteede kaudu. Selleks, et laps suudaks säilitada oma kehatemperatuuri, pea...
1 2. II A RÜHMA METALLID 2.1 II A rühma metallide üldiseloomustus II A rühma metallideks on berüllium, magneesium, kaltsium, strontsium, baarium ja raadium. Nelja viimast elementi ehk kaltsiumit, strontsiumit, baariumit ja raadiumit nimetatakse ka leelismuldmetallideks. Ajalooliselt tuleneb sõna leelismuldmetall sellest, et nende metallide oksiidid moodustavad veega reageerides leeliseid. Sõna muld kasutati juba keskajal rasksulavate metallioksiidide ja teiste kõrgel temperatuuril sulavate ainete kohta. Aatomi ehitusel kuulvad nad s- elementide hulka, nagu ka leelismetallid. Nende aatomite välisel elekt-2 ronkihil on kaks elektroni, mistõttu nende aatomite väliskihi elektronvalemiks on ns ja nende oksüdatsiooniastmeks ühendites on + II. Kuna II A rühma elementidel on kaks väliselektroni, siis sarnaselt leelismetallidele, loovutavad nad oma väliselektrone üsna kergelt ja on ühtlasi tugevateks redutseerijateks. Kusjuures, mida allpool met...
1 REEGLID, MIDA PÕHIKOOLI LÕPUKS ON VAJA TEADA Eesti keeles: ÕIGEKIRI: Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Sulghäälik e klusiil sõna algul. Nt kaas gaas, paas baas, tuss duss, pall ball, poks boks, kong gong, keiser geiser, toos doos, palett ballett, parkett barett jms. Kaashäälikuühendi õi...
ka varbaid painutada, ta jalataldade tundlikkus on kadunud. POLÜNEUROPAATIAD (mitmenärvi kahjustus)- Väheneb vastavates kehapiirkondades tundlikkus ja halveneb lihasfunktsioon, esimesena kahjustuvad reeglina labajalad, haiguse süvenedes tekivad ulatuslikumad kahjustused. 6 Esmaseks sümptomiks on sageli jalataldade ja labade ebamugavustunne- ,,vatised jalad,, ja ,,sipelgate jooksmine,, ehk paresteesiad. Kuna närvide kahjustuse tagajärel jäävad ka lihased nõrgaks, esineb raskusi kandadel kõndimisega ning käimisel võib labajala ,, kukkuda,, vastu maad. Lisaks esinebka tundlikkuse alanemine kõigi tundeliikide- puudutus, valu, külm/kuum- osas. Tundehäiretele on iseloomulik sümmeetrilisus mõlemal jäsemel korraga. Kogu NS on tundlik erinevate kahjustuste suhtes. Häireid NS võivad tekitada: Traumad Infektsioonid Degeneratsioon
Aine- ja energia vahetus Organismi aine ja energiavahetuse alla mõeldakse protsesse, kus toitainetega saadav energia muudetakse elutegevuses sobivateks energia liikideks: 1. Rakkudes ja kudedes toimuvate reaktsioonide energeetiliseks kindlustamiseks 2. Soojuseks keha temeperatuuri hoidmisel 3. Toitainete depoodeks- moodustuvad maksas (glükogeenina) ja rasvkoes (triglütseriidide kujul), lihastes (glükogeenina). 4. Ehituseks- uute valkude sünteesil kudedes. Rasvkoel kaitse funktsioon, hoiab ka soojust 5. Tööks Toimuvad ensüümide vahendusel biokeemiliste reaktsioonide käigus. Biokeemiliste reaktsioonide käigus osa ensüümi pirurduvad, osa aktiveeritakse. Ensüümide aktivatsioon või pidurdumine toimub kas hormoonide või vegetatiivse NS mõjul. Energia vahetuse mõõtmiseks kasutatavad ühikud on kCal ajaühikus, nt tunnis; või Jaul (J): 1 kCal=4187 J ehk 4,187 kJ Põhiainevahetus, ...
(õnnetuseks on neiul suur tagumik ja kui ta J klassi tulnuna upakil J-ga räägib jätkub Kerlil jultumust talle solvangute saatel tagumikule kõva laks anda. J ei saa aru kuhu ta on sattunud- ,,Kerlil nagu minulgi ja Kairil on ju tunded ja väärikus ja ma ei mõista kuidas mõni võtab sellise jultumuse nende otsas tantsida ja tolatseda." -7.Kehalises on ikkagi korvpall ja poisid saavad muidugi teda, et see ei ole tema tugevam ala. Ainus mis tal tõeliselt hästi välja tuleb on jooksmine, seda ilmselt tänu emale kes on nooruses olnud sprinter. -6.J mäletab ühte lasteraamatut, milles peategelane peale igat peatükki teeb vigade paranduse. Selle põhjal J sooviks- ei teeks Liisa kulul halba nalja, ei jätaks Liisa vihikut lilleriiuli alla vedelema. -5.Emaga on tõeliselt raske, kui ta varasemalt hüsteeritses ja karjus, siis nüüd ta ainult arvab, et teda kõik süüdistavad ja nutab kogu aeg, Kui J küsib kus ta sinine triiksärk on ja ärgu ema võtku tema toast- mida ta on
Noore jaoks on see vaid kauge tulevik ja vähetõenäoline fakt. Siiski võiks mõelda hoopis käesolevale hetkele - suitsuhais, mis jääb külge riietele ja juustele, mis tuleb suust ja kopsudest. Praegu muud ei juhtugi, aga seesama suits takistab rakkude normaalset elu, 12 aja jooksul jäävad nad haigeks ja tekibki vähk - haigus, mis hävitab järk-järgult teisedki rakud. Praegu ajab jooksmine suitsetavaid noorukeid hingeldama ja hambad lähevad tasapisi kollasemaks - sama juhtub ka veresoontega. Suitsetamisel tekkivad ühendid rikuvad veresoonte seinu, need kattuvad kollase kihiga, mis takistab vere normaalset voolamist, ükski kude ei saa piisavalt hapnikku ja hingeldab koos peremehega. (Ashes to Ashes: The History of Smoking and Health (1998) edited by S. Lock, L.A. Reynolds and E.M. Tansey 2nd ed. Rodopi)
millega me möödunud talvel ilmselt kõik kokku puutusime. Lase madalatel pööretel mootoril saavutada teatud temperatuur ja siis võid juba julgemalt gaasi anda kartmata, et mootor võiks "turtsuma" hakata või välja surra. See kehtib ka treeningut alustades mõõdukas algus tagab enesekindla tunde distantsil ja eduka lõpetamise (O.Valner maraton 2002 3:00:38). Liiga külmad joogid või mõned tundmatud spordijoogid võivad samuti pistmist põhjustada. Samuti ka allamäge jooksmine vale stiiliga, ebapiisav soojendus enne võistlust ja liiga kiire tempoga alustamine. Mõned vahendid kuidas pistmist vältida Kui pisted tekivad tihti, tuleks vähemalt 35 tundi enne füüsilist koormust söömist vältida. Kui sellest ei ole abi, tuleks proovida piimajoomise mahajätmist ja vajadusel ka jahutooted toiduvalikust kõrvaldada kaheks päevaks enne trenni või võistlust. Vahelihase krampe saab vähendada kõhulihaseid ja vahelihast treenides
Hobuste käsitlemine (Horsemanship) HOBUSTE KÄSITLEMINE(HORSEMANSHIP) HOBUSE IGAPÄEVANE HOOLDAMINE Hobuse puhastamine Hobuse igapäevase hoolduse hulka kuulub põhilise osana puhastamine. Hobuse puhastamise tähtsaks osaks on harjamine, mille eesmärgiks on hoida puhtana hobuse nahk ja karvkate, ergutada vereringet, masseerida lihaseid ja hoida nahk elastsena. Hobust peab harjama vähemalt kord päevas, soovitavalt siiski tihedamini. Eriti tähtis on harjamine enne treeninguid. Kui sadula ja valjaste alla jääb palju mustust, võib see hobuse nahka vigastada. Puhastusvahendid · Igal hobusel peavad olema isiklikud puhastusvahendid ja neid peab hoidma kuivas ning soojas kohas, et need püsiksid kuivadena. · Kummikammiga hõõrutakse nahalt mustus ja higi ümmarguste liigutustega, sellega masseerime samaaegselt lihaseid. · Pehme harjaga tehakse lõplik harjamine. · Tolmuharjaga eemaldatakse nahalt tolm ja...
absolutiiv-ergatiivkeeltes ei saa. Absolutiiv-ergatiivkeeltes saab kasutada nimetusi agent ja patsient, mis vastavad komplekssemas ehk nominatiiv-akusatiivkeele subjektile ja objektile. 9. Nominatiiv-akusatiivkeeled ja absolutiiv-ergatiivkeeled Absolutiiv-ergatiivkeeled ja nominatiiv-akusatiivkeeled lähtuvad erinevast süsteemist. Ergatiivkeeles on agent sama mis akusatiivkeele subjekt. - Poiss magab ( magamine võtab poissi, poiss on passiivne) patsient - Poiss jookseb ( jooksmine on poisi tekitatud, poiss on aktiivne) agent Kuidas nad erinevad? Subjektist ja objektist saame rääkida nominatiiv-akusatiivkeeltes, aga absolutiiv- ergatiivkeeltes ei saa. Absolutiiv-ergatiivkeeltes saab kasutada nimetusi agent ja patsient, mis vastavad komplekssemas ehk nominatiiv-akusatiivkeele subjektile ja objektile. Patsient vastab akusatiivkeele sihitisele. Agent vastab subjektile. S nominaalfraas, millele vastab subjekt inglise intransitiivses lauses.
o Kingituse tegemine jõuludel o Tuletegemine jaanipäeval o Vastlaliu laskmine vastlapäeval o Õnne soovimine sünnipäeval o ,,kibe" hüüdmine pulmades o Kolme peotäie liiva viskamine matustel o Kolm kord üle vasaku õla sülitamine ärasõnumise vältimiseks. Praktilised ja füsioloogilised vajadused o Loengus konspekteerimine o Treeningul jooksmine o WC-s käimine o Sügeleva koha kratsimine o Auto tankimine o Joomine janu kustutamiseks. Rituaalid on sümboolseid tegevusi sisaldavad sündmused, mis aktiviseerivad kogukonnas kohtiva tähenduste ja väärtuste süsteemi (Metsvahi 2005: 125) Kombed ja tavad osa neist teadvustamata (vt teretamise ja tänamise usundiline taust: aitäh < aitüma < aita jumal!, tere < ole terve!).
Maskide Ball Danielle rikka mõisaomaniku tütar, naiivne ja edev Adeele Danielle rikas sõbratar, upsakas Alexa noor ja elurõõmus vaese taluniku tütar, väga helge Marc Alexa vanem vend, kütkestav ja rüütellik Esme vana naine, ennustaja Eino Alexa isa, igavene toriseja ! Remargid on tekstis alla joonitud ! Eelmäng Alexa ja Marc istuvad keset põrandat, mängivad kaarte. Riided talulikud ja võimalikult vaesed. Laval on kardinad ees, tegevus toimub kardinaid avamata. Alexa: Hah! Näe jälle minu võit! Marc: Oota, oota, Alexa, veel pole lõpp! Möödub mängides paar sekundit Alexa: Viskab kaardid hõisates käest Ja mis ma sulle ütlesin? Ah? No näed sa, kellel täna pidupäev on! Jälle minu võit! Marc: Tusaselt enda ette pomisedes Jaa, jaa...on küll sinu võit...jälle... Alexa: Lööb vennale patsu õlale Aga ära meelt heida, venna! Tead ju küll seda vanasõna, et kellel kaartides ei vea, eks sellel veab siis armastuses...või ol...
Ta jooksis kohe sinna, kus olid hülgekütid. Tema avastuseks olid seal Matt Ruhve meeskond. Ta käskis kohe tuua neile kuivad riided, toitu, kohvi, rummi. Nad olid nii külmunud ja sokis, et alles hiljem taipasid , et nad on pääsenud niivõrd kuivõrd. Torm oli üha enam ägestunud, mehed karjusid ja varsti tuli teade, et pääsu pole. Hülgekütid mõistsid alles siis, et nad pole tegelikult veel täielikult pääsenud. Nüüd algas kibekiire jooksmine ja endast kõige andmine, kuid see oli tuluta. Tuli minna päästepaatidesse ning laevast loobuda. Kui nad päästepaatidesse olid laskunud, siis kontrolliti mehi üle, aga keda polnud oli : Eerik ja Matt Ruhve, nad olid jäänud sinna tormi ja risu kätte. Toora Jookus kuulis Eeriku appi hüüdeid ja kisa, kuid ta ei saanud teda päästa. Ta oli endas nii pettunud .. kui nad olid vaikuses edasi sõitnud, märgati varsti maad. Kõik olid rõõmsad, et lõppuks saab koju .
Troop (kreeka k) pöörak või käänak. Võrdlus. Eseme või nähtuste kõrvutame mingite ühiste asjade kaudu. Turgu on Tartuga ühesuurune linn. Murtud võrdlus: Küülik nagu künnivagu. 1. nov. 05. a. Metafoor (kreeka k tähenduse ülekanne). Tähenduse ülekanne sarnasuse alusel (varjatud võrdlus). Keel on täis kulunud metafoore (kulunud jalg jalg on seotud tegelikult inimkehaga) Aeg kulub, aeg jookseb metafoorid. Metafoor tõuseb keelest esile (kunstiline metafoor). Aja jooksmine või kulumine on tähendus keeles fikseerunud. Luule on täis uusi ja värskeid metafoore. Romeos ja Juulias ütleb Romeo Juuliale ,,öö küünlad on lõpuni põlenud" (tähed hakkavad taevast ära minema, hakkab valgeks minema) ,,Julia on Päike" on ka avatud metafoor. Sära, elu, kuumus, ohtlik, soe. Metafoor .vs. Sümbol Ühe tähendus on fikseerunud (sümbol) ja teisel muutuv (metafoor) Laiendatud metafoor, teos on üles ehitatud ühele metafoorile ja teose käigus tuleb juurde uusi
Ei siiski, kolm või neli, aga viimased aastad on midagi muud ees olnud, pooleks päevaks ei hakka ennast kohale sebima. Kas ma seekord tulen - lihtsalt ei tea. Mis on kõige mõnusamad tegevused elus? Kõige mõnusam on muidugi niisama vedelemine, kahjuks ma ei oska seda eriti hästi. Muide, ma olen mõelnud, et ka jooksmas sh maratoni käin ma just sellepärast, et siis on natuke rohkem õigustust niisama vedeleda. Pealekauba - jooksmine ongi niisama vedelemise vorm, mis on huvitavam, kui niisama vedelemine. Sest sittagi sa joostes aastaaruannet teed vms Aju puhkab ju Mil moel annaks päästa olukorda, kus noored aina vähem raamatuid loevad ja teatris käivad? Või ongi see paratamatus? Tuleb teha raamatuid ja teatrit, mis noortele rohkem korda läheb. Mis neid massina kohale veab. Küllap siis osa neist ka selliseid marginaalsemaid teatritükke vaatama trehvab. See on põhilootus.
Sotsioloogia alused I Loeng Paranormaalne sotsioloogia, vaimude väljakutsumine II Deviantsus ja kuritegevus · Deviantsus - hälbimine, kõrvale kaldumine nt sotsiaalsetest normidest. · Miks inimene käitub normidele vastaval? - 1. Inimene kalkuleerib kui normide rikkumisest saadav tulude, kulude suhe on väiksem kui normipärasest käitumisest saadav tulude/kulude suhe, siis inimene ei riku norme. 2. Või inimene on sotsiaalsed normid internaliseerinud, sotsiaalsed normid on saanud inimese osaks ja käitub nendele normidele vastavalt. Teisiti ta ei saagi käituda ja tekitaks temas psühholoogilisi piinu. Inimene allub sotsiaalsetele normidele ka siis, kui ta saab sellest kahju. · Miks inimene rikub sotsiaalseid norme? 1. Normi rikkumisest saadav kasu on suurem kui normi täitmisest saadav kasu. Normi rikkumine on ratsionaalne. ...
treeningut mingi vahendiga sisse määrima. · Enne jooksma minekut peab veenduma, et jalatsid oleksid sobilikud. Liiga suured või liiga väikesed jooksusussid võivad põhjustada villide tekkimist. · Perioodiliselt on vaja kontrollida jalanõude sisetaldade olukorda ning vajaduse korral need välja vahetada - väiksemgi voldike võib saada villi tekkimise põhjustajaks. · Korralike sokkide kandmine vähendab villide tekkimise ohtu. · Märgade jalatsitega jooksmine on kindlamaid eeldusi villide tekkimiseks. Seepärast peab hoiduma porilompidest ning võimaluse korral vältima ka pikemaid jooksutreeninguid vihmas. (http://www.naistekas.delfi.ee) (http://www.eeva.ee) 1.3.5. Seljavigastused ja haigused spordis Seljahaigused on üldjuhul keskealiste inimeste probleemiks, kuid aina rohkem on probleem välja löönud ka noorematel inimestel. Seljavalu põhjus ei pruugi olla alati piiritletud
Lumelauasõit 1 Lauatennis 3 Laskmine 1 Kõndimine 5 Korvpall 28 Kergejõustik 4 Jõutreening 57 Jooksmine 51 Jooga 1 Jalgpall 24 Body Attack 4 Autosport 1 Aeroobne treening 1 0 10 20 30 40 50 60
Spordipedagoogika kordamisküsimused 1. Spordipedagoogika kui teadus, uurimisvaldkonnad. Õpetamiseks vajalikud teadmised (Shulman). SPedagoogika uurib kuidas õpetatakse ja treenitakse, õppeprotsessidega seotud kehaliste võimete arendamist, keh kasvatuse ja spordiõpetuse programme. Spordi all mõistame me tippsporti, võistlussporti, rahva-ja tervisesporti. Seega vajatakse spetsialiste nii kooli, terviseklubidesse kui tippsportlaste treenimiseks spordioskuste õpetajaid. Spordipedagoogid võib jagada tinglikult kaheks: 1) pedagoogid, kes uurivad õpetamismeetodeid, õppeprogrammide/treeningplaanide sisu, tuginedes teistele sporditeaduste alamdistsipliinidele nagu spordipsühholoogia, -füsioloogia, -sotsioloogia, -biomehaanika jt., aga ka pedagoogikale üldiselt. 2) teised kasutavad teiste poolt tehtud/korraldatud uuringute tulemusi praktilises töös. Õpetamise ja treenimisega seotud uu...
KAITSEVÄE VÕRU LAHINGUKOOL SÕDURI KÄSIRAAMAT Võru 2008 Koostatud Kaitseväe Võru Lahingukooli õppeosakonnas. Täname koostöö eest: Sidepataljoni LT VÕK Tapa VÕK-i Üksik- vahipataljoni Viru Üksik jalaväe-pataljoni Parandusettepanekud on oodatud e-posti aadressile: [email protected] EESSÕNA Hea Lugeja, Eesti Vabariigi ettevalmistus sõjaliseks kaitseks toetub üldisele ajateenistuskohustusele. Täna kestab ajateenistus Eesti kaitseväes vähemalt kaheksa kuud. Siis õpitakse instruktorite käe all sõduritarkusi, mida kogu teenistuse jooksul praktiseeritakse ja täiendatakse. Kuid inimene kipub ikka aeg ajalt asju unustama ning ega sõdurgi erand ole. Seega annab alljärgnev "Sõduri käsiraamat" võimaluse ununema kippuvaid teadmisi üle korrata ning vajalikul hetkel käepärast olles võib ülesannete täitmisel tähtsaks õlekõrreks osutuda. Tänapäeva sõjapidamine on muutunud väga tehniliseks ja nii võiks vä...
· VÕIMLEMINE, BALLETT, ILUUISUTAMINE o Väike kehamass, organismi koormustaluvuse tagamine o Vähekaloriline toit pikema aja jooksul, tasakaalustada proteiinide, vitamiinide, mineraalide abil · KULTURISM, TÕSTMINE o Suur lihasmass, vähese rasvamassi juures o Proteiinirikas toit, proteiini ja aminohapete liigtarbimine lihashüpertroofia nimel Riskirühmad saavutusspordis (järg) · JALGRATTASPORT, JOOKSMINE, UJUMINE, AERUTAMINE, TRIATLON jt o Lihaste jõuvastupidavuse arendamine, taastumine o Suurendatud energiakogus (4500-6000kcal/p), toiduproteiini suur osakaal, süsivesikute tarbimine, toidulisandite tarbimine taastumiseks. · MAADLUS, JUDO, POKS o Kehakaalu kiire alandamine o Korduv ja drastiline vedelikukadu kaalu langetamiseks, seejärel kiire valgu, sv, vedeliku tarbimine Spordiga tegeleja toit peab olema
(tõlge Gleitmani raamatust) EMOTSIOONID, TUNDMUSED: OMAENESE SISESEISUNDI TAJUMINE (Pilt) Sisetunde vääriti tõlgendamine. Gilberti ja Sullivani opereti üks tegelaskujudest, Kannatlikkus, arutleb: ,,Hulluse ebatavalisus on võrreldav sellega, et terava haigushoo äärmise piina mõjul on seda eksikombel kerge ka seedehäireks pidada". (New York Gilbert and Sullivan Players; Lee Snideri foto, 1987) On ilmne, et tunnetame omaenese sisemist hingeseisundit ise seda subjektiivselt tajudes. Mitmed sotsiaalpsühholoogid arvavad, et niisugune tunnetusprotsess võib mõju avaldada ka emotsioonide subjektiivsele tajumisele. Me räägime, et tunneme armastust, rõõmu, muret või viha. Kuid kas me oleme alati kindlad selles, mida tunneme? Ühes Gilberti ja Sullivani operetis üks tegelastest möönab, et tagasitõugatu võib armastust eksikombel seedehäireks pidada. Kuigi see on suuresti liialdatud, võib midagi ...
Jagatakse nelja suuremasse kategooriasse: 1. Varavastane väärkäitumine destruktiivne (hävitav nii asju kui suhteid) ja varjatud (hoitakse teadmatuses teiste eest. Eesmärk on lõhkumine ja purustamine. 2. Staatusega seotud väärkäitumine mittedestruktiivne (mittehävitav) ja varjatud. Käitumine, mille eesmärk ei ole haiget teha või midagi purustada. Selline käitumine, mis on üldiselt täisealistele lubatud nt alkoholi tarbimine, kodust ära jooksmine, kaua õues olemine jne. 3. Agressiivsus destruktiivne (hävitav) ja avalik. Nii psühholoogiline kui vaimne, suunatud suhetele. 4. Opositsiooniline käitumine mittedestruktiivne (mittehävitav) ja avalik. Nt valetamine, vastuhakk, sõimamine. Näitab milliseid võimalusi on sotsiaalseid norme rikkuda. Kui selline käitumine algab lapseeas on prognoos tunduvalt halvem (võidakse jõuda kuritegeliku käitumiseni); kui selline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
