Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"jooksma" - 180 õppematerjali

jooksma - verb ise on 1-valentne, aga kuna ma saan idee poolest kirjutada jooksma+soola (tähendus: „jooksen poodi soola järele“), siis kas ma siis muutsin verbi 2-valentseks? See ei pruugi nii olla.
thumbnail
13
rtf

Emotsioonid.

Gilberti ja Sullivani opereti üks tegelaskujudest, Kannatlikkus, arutleb: ,,Hulluse ebatavalisus on võrreldav sellega, et terava haigushoo äärmise piina mõjul on seda eksikombel kerge ka seedehäireks pidada". (New York Gilbert and Sullivan Players; Lee Snideri foto, 1987) On ilmne, et tunnetame omaenese sisemist hingeseisundit ise seda subjektiivselt tajudes. Mitmed sotsiaalpsühholoogid arvavad, et niisugune tunnetusprotsess võib mõju avaldada ka emotsioonide subjektiivsele tajumisele. Me räägime, et tunneme armastust, rõõmu, muret või viha. Kuid kas me oleme alati kindlad selles, mida tunneme? Ühes Gilberti ja Sullivani operetis üks tegelastest möönab, et tagasitõugatu võib armastust eksikombel seedehäireks pidada. Kuigi see on suuresti liialdatud, võib midagi...

Psühholoogia
283 allalaadimist
thumbnail
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

Puittaimede soojanõudlus ja äärmustemperatuuridest põhjustatud kahjustused puudel. Metsapuud saavad kasvada üksnes teatud temperatuuril, mis oleneb nende liigist ja kasvufaasist. Igal juhul peab see olema kõrgem kui 0º C. Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Näiteks haab ja lepp õitsevad aprillis, kui keskmine temperatuur on 2º C. Kasemahl hakkab jooksma kevadel, kui õhu temperatuur on 2...3º C ja mulla temperatuur 0,1...0,2º C. Ka mitme puuliigi seemned hakkavad idanema, kui temperatuur on vaevalt üle 0º C. Nii võib idanevaid vahtraseemneid näha juba sulaval lumel. Enamikul puuliikidel hakkavad seemned idanema aga +5º C juures ja maksimaalne idanemistemperatuur on umbes 35º C. Seemnete idanemine oleneb oluliselt temperatuurist. Optimaalsel temperatuuril hakkavad seemned idanema varem ja idanevad kiiremini....

Eesti metsad
354 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Tööõiguse konspekt

LÜHENDID TL-TÖÖLEPING T-TÖÖTAJA TLS-TÖÖLEPINGUSEADUS TA-TÖÖANDJA KL-KOLLEKTIIVLEPING ATS-AVALIKU TEENISTUSE SEADUS TSE-TÖÖSISEKORRA EESKIRJAD VÕS-VÕLAÕIGUSSEADUS TPS-TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS PAS-PALGASEADUS TVL-TÖÖVÕTULEPING TI-TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖSUHTED JA NENDE OLEMUS Töö on inimese sihipärane tegevus teatud eesmärgi saavutamiseks. Kui ühiskonna liikmel on olemas materiaalsed võimalused, tööriistad, riskijulgus, võib ta oma töötegemist ise korraldada ­ töö tulemus kuulub talle ja teiste ühiskonna liikmetega töösuhetesse ta ei pruugi astuda (FIE). Teiste ühiskonna liikmetega tekivad seejuures ostu-, müügi- ja vahetussuhted (TLS ei laiene ­ võlaõigusnormid). Suurem osa ühiskonna liikmetest müüb oma tööjõudu kas füüsilisele või juriidilisele isikule ­ tekivad alluvussuhted. Tööandaja on see, kes korraldab ja reguleerib kogu töö tegemise protsessi. Töötaja peab nendele nõuetele alluma, ta saab oma töö eest tasu, kuid töö tulemus kuulub tööa...

Tööõigus
354 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Sissejuhatus etnoloogiasse eksamikonspekt

Kui jõuavad tagasi, siis naine läheb naabrimehe juurde tagasi ja see oli justkui teenuse pakkumine, mõistab Freuchen. Teine situatsioon, et Freuchen oli oma taani sõpradega Gröönimaal. Kelgukoerad kenasti puhanud, süüa on. Samas möödub üks teine voor rakendeid, kus koerad on väsinud, ning et koormat kergendada, on naised pandud järgi jooksma . Taanlased otsustasid rakendi peatada ja pakkuda grööni naistele oma rakendis istet. Naised hakkasid kihistama, ning selgus, et see aseme pakkumine rakendis on tegelikult ettepanek seksiks. · On välja uuritud, et on igas ühiskonnas teatud perioodid, kui tuleks hoiduda seksist (sünnitusjärgne jne). Kui pikk see periood on, on väga varieeruv (n. Uus-Guineas 5 15...

Etnoloogia ja...
233 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Üldkeeleteaduse konspekt

Sageli eristatakse tähenduse oluliselt erinevaid liike või sõna "tähendus" oluliselt erinevaid tähendusi. Tähenduse uurimine: - Komponentanalüüs ­ mõistete ja tunnuste tabel - Prototüüpanalüüs ­ tüüpnäited, mõistete hierarhia Tähendusväli ­ sõnade rühm, mis suures osas oma tähenduselt kattuvad Polüseemia ­ mitmetähenduslikkus, mille puhul kõik vormid on omavahel seotud, nt jooksma (inimene jookseb, vesi jookseb) Sünonüümia ­ leksikaalne suhe erinevate sõnade vahel, mis on tähenduselt sarnased Metafoor ­ kujundlik tähendus nt luules Propositsioon ­ lisatähendus, mida antud lause eeldab, nt mul olevat pastakas Presupositsioon ­ eeldus, mis peab olema tõene, et mingil lausel oleks mõte (lause eitus säilitab presupositsiooni). 11. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip ja selle maksiimid. Implikatuur. Viisakusprintsiip....

Keeleteadus
295 allalaadimist
thumbnail
86
doc

Eesti uusima aja ajalugu

01 Tallinna sadama juures. Kõigepealt hakati tööliste hulgas levitama kuuldusi, et sadama elevaatori töölised ei ole streigiga ühinenud 8 (tegelikult olid). Samal ajal levitati võimude hulgas kuuldusi, nagu kavatseks suur rahvamass sadama kõrval asuvat piirivalvegordonit rünnata. Sõdurid asusid kogunevat rahvahulka laiali ajama. Rahavs hakkas laiali jooksma , millest soldatid said hoogu juurde, hakkasid rahvast taga ajama, püssipärade ja mõnel puhul ka tääkidega 1 inimene sai surma, mitmed vigastada. Mayeri keemiavabrik ei olnud streigiga ühinenud, ja vabriku juhtkond oli sõjaväesalga vabriku kaitseks pannud, kokkupõrke tõttu sai surma 6 inimest. Pärast seda hakkas olukord linnas rahunema. 23.01ks oli üldstreik lõppenud. Saavutati väga vähe: lõpetati vaid läbiotsimised vabrikuväravates. Mõnedes ev-s tehti pisut...

Eesti uusima aja ajalugu
409 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Korvpalli harjutused

Harjutus 69. Joonis74. JOOKS + PIDURDUS + PÖÖRE - Jooks ette, hüppega pidurdus, kaks järjestikust pööret 180 kraadi ja spurt endises suunas. Tee pöördeid üle mõlema jala ja nii ette kui ka taha! Harjutus 70. Joonis75. Asetus- 4 kolonni otsajoonel. Välimised on kaitsed ja sisemised on ründajad. Töö: Kõik neli peavad jooksma ümber posti. Üks ründajatest põrgatab sinna. Tagasi 2x2. Harjutus 71. joonis76. 3x4 vastu poolel väljal. Kaitse jätkab kuni suudab ründajad üle mängida. Max 4 korda. Iga kaitse poolt tehtud viga (alates 2-st veast) loetakse sisseviskena. Muuda: punkti saab ainult kaitses, st kui võtad ära ja saad õiguse jätkata kaitses. Kui ründaja viskab sisse- saab tulla kaitsesse, et punkti teha. Harjutus 72. Joonis77. 2:1 olukord...

Korvpalli põhikursus
319 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Korvpalli harjutused I osa

Harjutus 8. Joonis10. 3x3 üle välja. Rünnak pressingu vastu. Plats on pikuti jagatud kolmeks. Iga ründaja peab püsima oma piki-alas. Töö: keskmine ründaja alustab palliga. Peale palli püüdmist on lubatud ainult 1 põrgatus. Ülepea söödud on keelatud. Ründaja saab punkti sisseviske eest, kaitse- kui võtab vahelt. Harjutus 9. Joonis11. 5x5 poolel väljal. Kuni 50-ne sööduni. Viset ega põrgatust ei ole! Peale söötu peab mängija jooksma otsajooneni. Alles siis võib ta uuesti palli saada. Pall pannakse mängu keskringist. Harjutus 10. Joonis12. Sisu: #1 veeretab palle vaheldumisi ette- #2 peab selg-ees kaitseasendis liikuma (zik-zak) ja palle peatama. Töö:1. #1 veeretab palli n1 vasakule- paariline liigub kaitseasendis peatab palli ja alustab kohe liikumist teisele poole. 2. #1 veeretab palli n2 teises suunas ja järgneb pallile n1 kas jooksuga või kaitseasendis Harjutus 11. Joonis13. 3x2 lahendus,...

Korvpalli põhikursus
318 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Tsiviilõiguse üldosa

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA TsÜS 2008 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste................................................34 2. Füüsilised isikud...............................................................................................57 3. Juriidilised isikud..............................................................................................812 4. Tsiviilõiguse objektid.......................................................................................1314 5. Tsiviilõigussuhe, subjektiivsed õigused ja kohustused.....................................15 17 6. Tehingud..........................................................................................................1820 7. Leping ja selle sõlmimine...

Õigus
596 allalaadimist
thumbnail
27
docx

Näidis: nädala õppekava 4-5 a.

ning see kellele pidaja ütleb hani peab püsti tõusma ja hakkama pidajat taga ajama. Kui saab kätte enne seda kui ring täis saab, siis istub tagasi oma kohale ja kui mitte, siis jäeb ise edasi pidama, käima mööda ringi ja ütlema ,,part, part...-hani", kuni saab jälle istuma. Ja nii edasi. Lisa 7. Mäng: ,,Hobune" Seon kõikidele lastele ümber puusa paela. Lepime kokku ühe oletatava piiri, millise joone taha nad peavad jooksma .Kõik lapsed on hobused ja mina olen karjnaine. Panen muusika mängima ja lasen kõik hobused (lapsed) tallist välja (piiritagant) karjamaale (saali peale) jooksma. Kui ma muusika kinni panen peavad kõik hobused talli tagasi jooksma. Kes viimasena jõuab- on mängust väljas. Ja nii edasi, kuni üks jääb, kes võidabgi. Lisa 8. Metsloomade pildid. Lisa 9. Laul ,,põdral maja metsa sees". Põdral maja metsa sees,...

Pedagoogika alused
200 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Mänge lastele - referaat

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merit Miljaste MÄNGUD LASTELE Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom, MA Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 NÄPU- JA SÜLEMÄNGUD......................................................................................................5 EMA KEETIS PUTRU...........................................................................................................5 KIISUKÕDI............................................................................................................................5 SILE TEE................................................................................................................................6 TII-TII, TIHANE...

Mäng
587 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

Valgustingimusi saab metsas reguleerida hooldusraietega. 6.2 Mets ja temperatuur Soojuse tähtsus Metsapuud saavad kasvada üksnes teatud temperatuuril, mis oleneb nende liigist ja kasvufaasist. Igal juhul peab see olema kõrgem kui 0º C. Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele: Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Näiteks haab ja lepp õitsevad aprillis, kui keskmine temperatuur on 2º C. Kasemahl hakkab jooksma kevadel, kui õhu temperatuur on 2...3º C ja mulla temperatuur 0,1...0,2º C. Ka mitme puuliigi seemned hakkavad idanema, kui temperatuur on vaevalt üle 0º C. Nii võib idanevaid vahtraseemneid näha juba sulaval lumel. Enamikul puuliikidel hakkavad seemned idanema aga +5º C juures ja maksimaalne idanemistemperatuur on umbes 35º C. Seemnete idanemine oleneb oluliselt temperatuurist. Optimaalsel temperatuuril hakkavad seemned idanema varem ja idanevad kiiremini....

Eesti metsad
186 allalaadimist
thumbnail
43
doc

TsÜS-i konspekt

Kui hooldaja pole oma kohustust täitnud, võib isik nõuda kahjuhüvitamist. 2.5.2 Isiku surnuks tunnistamine Millal saab isiku surnuks tunnistada? Üldreegel on see, et kui 5 aasta jooksul puuduvad andmed, et inimene oleks elus. Tekib küsimus, mis ajast seda 5 aastat hakatakse arvutama. Kui nt isikut nähti viimati oktoobris, aga ei olda kindel, siis see 5 aastat hakkab jooksma järgmise aasta 1.jaanuarist. Sellel üldreeglil on erandeid, kui on alust arvata, et isik on juhtunud õnnetusjuhtumi tagajärjel, siis saab isiku surnuks tunnistada 6 kuu möödumisest teadmata kadunuks jäämise ajast ( TsÜS § 19 lg 3). Teine erand tuleneb TsÜSi § 19 lg 4, kui isikust ei 2 aasta jooksul andmeid sõjategevuse või loodusõnnetuse lõpust, eeldades, et tegemist ei ole õnnetusjuhtumiga. Kui isik surnuks tunnistatakse, on oluline, et kohus määraks kindlaks surma aja...

Õigus
394 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Materjalid metsanduseks

1. Mets ja valgus varakult. Näiteks haab ja lepp õitsevad aprillis, kui -2...-3º C, Orgaanilise aine valmistamiseks peavad taimed keskmine õhutemperatuur on ca 2º C. Kasemahl kuuse- ja tammevõrseid kahjustab temperatuur peale anorgaaniliste ainete (süsihappegaas, vesi ja hakkab jooksma kevadel, kui õhu temperatuur on -3,5...-4,5º C, haavavõrseid -4...-5º C. mineraalained) saama ka energiat - 2...3º C ja mulla temperatuur 0,1...0,2º C. Varakülmad e. sügiskülmad on ohtlikud augusti päikeseenergiat. Temperatuuri mõju fotosünteesile: Fotosüntees lõpus ja septembris lõunapoolt, eriti Kaug-Idast...

Eesti metsad
202 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Operatsioonisüsteemid

Tulemuseks on tõsiasi, et paljude ettevõtete ainutoetus Windowsile on tarbijate jaoks ennast isetoestav põhjus Windows ka valida. Niivõrd suure tarkvarakogumiku puhul võtab suure osa Windowsi arendusmeeskonna ressurssidest enda alla ühilduvuse alalhoidmine igas uues Windowsi väljalaskes, sest kõik see tarkvara on algselt loodud jooksma vanemates Windowsi versioonides, kui need kunagi veel modernsed olid. Kõikidest Windowsi operatsioonisüsteemidest on levinuim XP ja selle eriotstarbelised variandid. OS/2 Personaalarvutite opsüsteem, mille töötasid koos välja Microsoft Corporation ja IBM, kuid mida müüs ja haldas ainult IBM. OS/2 on ühilduv DOS'i ja Windows'iga, st et selle opsüsteemiga varustatud arvutitel jooksevad kõik DOS'i ja Windows'i programmid. See ei tähenda aga, et kõik OS/2 tarvis...

Ettevõtte infosüsteemid
193 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Metsade sääst

Mis on metsakasutus? 3 2. 1.1. Metsa kõrvalkasutus 4 1. Metsa kasutamine metsaseaduse valguses 5 1. Kaitstavate loodusobjektide hoidmine e. looduse kaitse 6 1. Maastiku, mulla või vee kaitsmine 6 2. Sanitaarkaitse 7 3. Virgestus 8 4. Metsa kõrvalsaaduste varumine 11 7.1. Seened ja seenekasvatus 11 7.1.1. Seenekasvatus 12 7.2. Metsamarjad ja marjakasvatus 13 7.2.1 Pohl ja tema kasvatamine 14 7.2.2. Mustikas ja tema kasvatamine...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
78 allalaadimist
thumbnail
5
ppt

Traapüük

Traalnooda sissevedu 67 Having dumped the bobbins over the ramp, the gear goes out by itself Kui gruntrop on vees hakkavad kaablid traalnooda takistusjõu tõttu vette jooksma During this time the vessels speed is around 2 knots. When the Danleno Bobbin reaches the top of the ramp the winch brakes are applied and the backstrop legs clipped on to a Kelly's eye running on the cables. Lisaks liigub traaler kiirusega ca 2 sõlme 68 When the drag of the gear is taken by the trawl doors, the hauling wire becomes slack and the...

Kalapüügitehnika
35 allalaadimist
thumbnail
42
ppt

Kurnpüünised

Saagi suurus sõltub väga tugevasti nooda heitmisest. Igal juhul tuleb nooda heitmist alustada kohast, mis tagab, et heitmise lõpuks (jooksutiiva võtuks pardale) oleks laeva asend selline, et teda hakkab kandma (triivima) nooda sisse. Samas tuleb arvestada ka kalaparve liikumist. Kui selline koht on määratletud aeglustab püügilaev käiku ja liigub sinna. Nooda heitmine piirdub tegelikult jooksutiiva otsa sisseheitmisega, sest edasi hakkab noot ise platvormilt vette jooksma . Koos noodaga jookseb seinervintsilt või poolidelt (spetsiaalsed poomid) maha ka kokkuveotross koos kronsteinil olevate rõngastega. Nooda heitmine võib toimuda spetsiaalse paadi abil või ilma selleta. Viimasel juhul lastakse kõigepealt vette suur poi ujuvankruga. Noot heidetakse vette tavaliselt väljavenitatud ringi pidi. Mida kartlikum on püütav kala, seda suurem kaar tuleb parve ümber teha. Vastavalt olukorrale reguleerib kapten laeva liikumist (käiku, kurssi)...

Kalapüügitehnika
23 allalaadimist
thumbnail
102
doc

Mängud

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUK...

Mäng
353 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Veinid

5. VEINIVALMISTAMINE 5.1 Saagikoristus ja purustamine Veinivalmistamise esimene staadium on viinamarjakoristus. Seda tehakse masinatega või käsitsi. Mehaaniline koristus sobib harilikult tasasel või veidi lainjal maal. Marjade kvaliteet on peaaegu sama hea kui käsitsi koristamisel. Ent käsitsi noppimisel on võimalik paremini valida ja korjata terveid kobaraid, ilma et mahl hakkaks jooksma , mis on jõuliste koristusmasinate puhul peaaegu paratamatu. Suurem osa istandusi asub vainitöökodade lähedal, aga kui on tegemist suurema vahemaaga, võib trantsportimisel tekkida raskusi. Kui lisada vääveldioksiidi, mis pidurdab oksüdeerumist, ja panna viinamarjad kinnistesse konteineritesse, kuhu on lisatud intergaasi, on võimalik viinamarju vedada pika maa taha ilma oluliste kahjustustega. Suurtootjad lasevad valgeid viinamarju tihti pressida ja veavad veinivabrikusse ainult mahla...

Kaubandus ökonoomika
84 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun