Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"jooks" - 497 õppematerjali

jooks on parim vahend kehakaalu reguleerimiseks samas on see justkui ravimeetod, parandades enesetunnet ja kehalist töövõimet.

Õppeained

jooks -
Jooks

Kasutaja: Jooks

Faile: 0
thumbnail
4
odt

Pikamaa jooks ja vastupidavus

Referaat Vastupidavus pikamaajooksus. Tiina Otti 11B Pärnu 2012 Vastupidavus ja areng pikamaajooksus. Mis on pikamaajooks? Pikamaajooks on spordiala, mis peaks sobima kõigile. Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist(1609 meetrit) pikemad distantsid. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 meetri jooks , 5000 meetri jooks ja 10000 meetri jooks staadionirajal,mis rahvusvahelise kergejõustikuliidu poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksu hulka ka 3000 meetri takistusjooks, tänavajooksud, poolmaraton ja ka maratonijooks. Mis on vatsupidavus? Vastupidavus on keha võime säilitada pikema füüsilise koormuse korral vajalik töö intensiivsus. See tuleb kasuks igasuguse trenni tegemise juures. Eriti tähtis on see spordis, kus pidev koormus kestab üle minuti. Näiteks pikamaa...

Kehaline kasvatus
26 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Naiste 800 m, 1500 m jooks

3 1.1 Kaasaaegsete OM ajalugu...........................................................................................3 1.2 Millal ei toimunud OM...............................................................................................4 1.3 Londoni OM 2012.......................................................................................................4 2. Naiste 800 m jooks Londoni OM 2012.a.......................................................................5 2.1 Võitjad 16 kohta 800 m.............................................................................................5 2.2 Rekordid (Maailma, Euroopa, Eesti)..........................................................................7 3. Naiste 1500 m jooks Londoni OM 2012.a.....................................................................9 3.1 Võitjad 16 kohta 1500 m...

Kehaline kasvatus
8 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kehaline kasvatus - 3000m jooks

3000m jooks Karl Mändla 10.e Kergejõustik koosneb paljudest aladest, mis nõuavad erinevaid füüsilisi omadusi. Jooks on enamike spordialade alus, ega nõua erilisi tingimusi ja vahendeid. Võistlusdistantsi pikkuselt jaguneb jooks kiirjooksuks, keskmaajooksuks ja pikamaajooksuks. Jooksu distantsipikkusega kuni 400m nimetatakse kiirjooksuks ehk sprindiks ning selle harrastajad on sprinterid. Distants üle 400m kuni 3000m on keskmaajooks ning distantse üle 3000m nimetatakse pikamaajooksuks. Keskmaajooksu harrastajad on mailerid ja pikamaajooksu harrastajad staierid. 3000 meetri jooks kestab 7,5 400 meetrist staadioni ringi. Selle distantsi maailmarekord, tulemusega 7:20.67, kuulub keenialasele Daniel Komenile. Talle...

Sport/kehaline kasvatus
5 allalaadimist
thumbnail
1
docx

100 ja 400 meetri jooks

Kokku on kolm käsklust ­ kohtadele, tähelepanu, start. Käsklusel ,,kohtadele" on käed joone taga õlgade laiuselt. Ees olev jalg on joonest 1,5­2 pöida ja taga olev jalg veel 1­1,5 pöida tagapool. Tagajala põlv on maas. Pea kui kehapikendus on otse. Käskluse ,,valmis" asendis on puusavöö õlgadest pisut kõrgemal ja kõik neli toetuspunkti (käed ja jalad) võrdselt koormatud. Käskluse ,,start" korral jookse stardipakkudelt edasi nii, nagu jookseksid õlgadest ja pealaest läbi, asetades tõukejala pöia (varvas üles) enda alla toele. Püüa liikuda nii, et tekib tunne, nagu kukuks pikali. Joosta tuleb kogu aeg kõrgel päkal, varbad enda poole, selg on nõgus, kõht on õõnes ja pinges. Käed töötavad nii, nagu karatekad lõhuvad laudu. Kuna jooksu juhivad käed, tuleb kätetöö harjutusi teha paigal, kõndides, liikumisel ning erinevas rütmis. Pärast jooksu kindlasti teha jõuharjutusi ja...

Sport
1 allalaadimist
thumbnail
11
doc

100 meetri jooks ja kaugushüpe

... 3 1.1 ERINEVAD TREENINGVIISID ............................................................................................ 3 1.2 TERVISLIK TOITUMINE .................................................................................................. 4 100M JOOKS ...................................................................................................... . 5 1.1 VÕISTLUSKORRALDUS ................................................................................................. 5 1.2 TEHNIKA ................................................................................................................. 6 1.3 SPORTLASE ERIPÄRA...

Kehaline kasvatus
116 allalaadimist
thumbnail
10
docx

100 meetri jooks ja kaugushüpe

Orissaare Gümnaasium Kristiina Maaste 100 meetri jooks ja kaugushüpe Referaat Orissaare 2013 Sissejuhatus Kaugushüpe ja 100 meetri jooks tunduvad väga arusaadavate ja lihtsasti korraldatavate aladena. Tegelikult see nii päris siiski pole. Mõlemale kehtivad kindlad nõuded ja reeglid, mida tuleb jälgida. Mõlemal on rääkida ka oma ajalugu. Kirjutan oma referaadis täpsemalt, mis on 100 meetri jooks, tema ajaloost, kus teda harrastatakse, mis on põhilised nõuded ja rekordite omanikest nii Eestis kui ka maailmas. Teine pool sisaldab endas kaugushüppe põhilisi teadmisi nagu näiteks ajalugu ja üldist korraldust. Ka siit ei puudu rekordid ja nende püstitajad. 1. 100 meetri jooks 1.1 Mis see on? 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. Võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada...

Sport
3 allalaadimist
thumbnail
5
docx

100 meetri jooks ja kaugushüpe

100 meetri jooks 1.1 Mis see on? 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. Võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Sisestaadionil ei ole sellel distantsil suurt tähtsust, sest kurvi tõttu jääb tulemus nõrgemaks. 100 m jooksule vastav võistlusala sisestaadionil on 60 m jooks. 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on see ka meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osaala. 1.2 Jooksurada Täismõõtmelisel staadionil on kaheksa 1,21 m kuni 1,23 m laiust jooksurada. Rajad eraldatakse üksteisest 5 cm laiuste valgete joontega, milledest jooksu suunas paremale jääv kuulub antud raja laiuse sisse. Rajal joostakse vastupäeva. Rajad nummerdatakse jooksusuunas vaadatuna vasakult paremale ehk siserajast väljapoole...

Kehaline kasvatus
5 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Kaugushüpe ja 100 meetri jooks

2.5. Painduvus: Painduvus on liiga tihti unustatud tööriist kaugushüppajate juures. Efektiivne painduvus on kindel abinõu vigastuste vastu, mis kaugushüpet arvestades kindlasti vajalik on. Eesti kaugushüppe rekordid: Meeste rekord: Erki Nool, 27. mai 1995, 8,10m, Götzis Naiste rekord: Ksenja Balta, 8. august 2010, 6,87m, Tallinn 100 meetri jooks 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. 100 meetri jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Sisestaadionid on tavaliselt väiksemad kui välistaadionid ja kuna neil enamasti ei ole 100 meetri pikkust sirget lõiku, ei ole sise- ja välisvõistluste tulemused kurvi tõttu võrreldavad...

Kehaline kasvatus
4 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Kevadine värskendav jooks karges metsas

Tallinna Arte Gümnaasium KEVADINE VÄRSKENDAV JOOKS KARGES METSAS essee Koostaja:Brittany Krijer Tallinn 2019 SISUKORD Sissejuhatus​………………………………………………………​3 1. Kuidas tuleks kevadel esimeste jooksutreeningutega alustada?​.........................................................................................​4 1.1 Mida jälgida?​...

Sport
2 allalaadimist
thumbnail
4
docx

KIIRJOOKS

kiirus, 3) liigutuste sagedus Maksimaalset kiirust arendavad harjutused: • lendlähtest jooksud 20–40 m • kiirendusjooksud 30–50 m • lähtejooksud 30 m • allamäge jooksud/ ülesmäge jooksud • kordusjooksud 30–80 m. Reaktsioonikiirust arendavad harjutused: ● Erinevatest lähte asenditest jooksud – selili, kõhuli, käpuli ● Jooksud signaali peale Põhilisemad vead: ● Vale kehaasend – pea all, selg kõver, jooks üle talla ● Start on ebastabiilne ● Vale tehnika ● Oma rajas kõrvale kaldumine on laste seas väga levinud viga. Eriti siis, kui rajad ei ole märgistatud. Kiirjooksus on aga oluline püsida omal rajal lõpuni. Kõrvalrajale astuda ei tohi. ● Samuti on levinud veaks jooksukiiruse langus enne finišit. Finišijoon tuleb ületada ning seejärel võib alles peatuma hakata. MEHED 100m Usain Bolt 9.58...

jooks
6 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Jooksualad

100 meetri jooks 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. 100 meetri jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. 100 meetri jooks oli esmakordselt kavas esimestel nüüdisolümpiamängudel Ateenas 1896. aastal. Sellest sai kiiresti mängude tähtsündmus, mille võitja tunnistati maailma kiireimaks inimeseks. Naiste 100 m jooks oli esimest korda olümpiamängude kavas 1928. aastal Amsterdami olümpiamängudel. 100 meetri jooksu eelkäija oli 100 jardi jooks (distantsi pikkus 100 jardi ehk 91,44 m), mida19. Sajandil harrastati ingliskeelses maades rohu- ja tuharadadel. Aastal 1887 leiutas ameeriklane Charles H. Sherrill madalstardi, kaevates endale väikesi süvendeid, kuhu ta äratõukel jalad toetas. Aastatel 1928 ja 1929 töötasid USA treenerid George Breshnahan ja...

Kehaline kasvatus ja sport
9 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kergejõustik

Kui võistleja alustab liikumist enne püstolipauku loetakse seda valelähteks. 2003 kasutusele võetud reeglite järgi tohib teha ainult ühe valelähte. Teise valelähte korral kõikidel jooksu distantsidel sportlaselt võetakse võimalus edasi võistelda, välja arvatud mitmevõistlejad. Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 m jooks, 5000 m jooks ja 10 000 m jooks staadionirajal, mis on IAAF-i poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks (staadionirajal), tänavajooksud (5 km, 10 km), poolmaraton (21,0975 km), maratonijooks (42,195 km) ja ultramaraton. Nüüdisaegse kergejõustiku algaegadel võisteldi 5 miili jooksus (ligikaudu 8047 m), 6 miili jooksus (ligikaudu 9656 m) ja 10 miili jooksus (ligikaudu 16 094 m). Olümpiakavva tuli...

Kehaline kasvatus
46 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Jooksmine

Jooksmine võib säilitada või suurendada luutihedust, aidates seega osteoporoosi algust edasi lükata. Samas võib jooksmine lisada liigestele suuremaid koormusi kui väiksema mõjuga alad, nt kõndimine ja jalgrattaga sõitmine. Pikamaajooks Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 m jooks, 5000 m jooks ja 10 000 m jooks staadionirajal, mis on IAAF-i poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks (staadionirajal), tänavajooksud (5 kilomeetrit, 10 kilomeetrit, poolmaraton (21,0975 km), maratonijooks (42,195 km) ja ultramaraton. Massilise osavõtuga pikamaajooksus (linnatänavatel) on osalejaid olnud üle 10000. Tõkkejooks Tõkkejooksus peavad võistlejad ületama kindla arvu tõkkeid...

Kehaline kasvatus
54 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Jooksmine

Riietumise ülesanne on luua keha ümber treenimiseks vajalik mikrokliima. Kui väljas on jahe, tuleks jooksmiseks kasutada lisaks niiskust juhtivale särgile ja pükstele soojust hoidvat fliisjakki. Tuule ja sademete kaitseks on soovitav hankida endale kergest, kuid tuule- ja veekindlast materjalist valmistatud jooksudress. Pamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 m jooks, 5000 m jooks ja 10 000 m jooks staadionirajal, mis on IAAF-i poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks (staadionirajal), tänavajooksud (5 kilomeetrit, 10 kilomeetrit, poolmaraton (21,0975 km), maratonijooks (42,195 km) ja ultramaraton. Samuti võib pikamaajooksu hulka arvata ka Cooperi testi....

Kehaline kasvatus
16 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kehalise vormi taastamine

2. Võimlemine: käteringid, puusaringid, põlveringid, painutused ette ja taha, käte vibutused jms (vali ise 5-10 harjutust) Vali järgmiste harjutuste hulgast 4-6 harjutust (ühel päeval vali erinevate värvide seast), vali erinevatel treeningpäevadel erinevaid harjutusi. 3. Põlvetõstejooks: 10 sekundit kiiruse peale, tee seda ühel treeningul 2-4 korda vastavalt enesetundele 4. Kiirjooks: 30-50 m täiskiirusega jooks , tee seda ühel treeningul 2-4 korda 5. Täiskükist üleshüpped: nii mitu korda kui vana oled. Igal uuel nädalal tee 1-2 üleshüpet rohkem, kui eelmisel nädalal 6. Kükid ühel jalal: ühe jala peal nii mitu korda kui vana oled (kindlasti mõlema jalaga). Igal uuel nädalal 1-2 kükki rohkem. 7. Käte kõverdused toenglamangus: nii mitu korda kui vana oled. Igal uuel nädalal tee 1-2 kätekõverdust rohkem 8...

Kehaline kasvatus
13 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kehaline aktiivsus

See vähendab südame- veresoonkonna haiguste ja nende tüsistuste (südameinfarkt, ajuinfarkt) teket ning leevendab nende haiguste kulgu, parandab südame tervist (süda jõuab korraga rohkem verd pumbata, ei hakka nii kergelt puperdama), normaliseerib kolesterooli hulka, alandab vererõhku ja parandab ka liigeste tervist. Südame treenimiseks sobivad kõndimine, matkamine, tantsimine, jalgrattaga sõitmine, suusatamine, jooks , vesijooks, vesiaeroobika, sõudmine, ujumine, aeroobika, treppidest käimine, (rull)uisutamine ja vastupidavust nõudvad sportmängud(nt. reketisport). Selleks, et piisaks vaid argisest kõndimisest, tuleks päevas teha vähemalt 9000 sammu. Samme aitab lugeda spetsiaalne sammulugeja. Ideaalne liikumismaht on igapäev u. 30 minutit mõõduka intensiivsusega treeningut ja 20-60 minutit, 3-5 korda nädalas tugeva intensiivsusega treeningut. Treeningu intensiivsust saab kontrollida pulsi järgi...

Kehaline kasvatus
56 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Noore kergejõustiklase aastane treeningplaan

Oktoobri keskel meditsiiniline kontroll. - Liikumisaparaadi (pöiad, põlved, kere) tugevdamine. - Lihasvastupidavuse arendamine - Jooksutehnika täiustamine. Kõigi jooksu- ja hüppeharjutuste sooritamisel oluline ­ tehniliselt täpsed ja korrektsed liigutused. Vahendid oktoobris: Jooks: - Krossijooks ühtlases tempos 4-6 km - Nn ,,sprinteri fartlek" 2-4 km - Jooks erinevate pikkusega lõikudel kiirusega 80% - Mäkkejooks erineva pikkusega lõikudel - Spurdid mäkke kuni 40 m - Stardiharjutused mäkke - Kõnni ja jooksuharjutused mäkke Hüpped: - Pikad hüpped ­ hüpped jalalt-jalale seerias 20-40 hüpet, treeningul 300-500 hüpet - Nn ,,pöiahüpped" treeningul 600-800 hüpet Jõutreening: - Lihasvastupidavuse arendamiseks ringtreening 2x nädalas. Pöiaharjutuste kompleks....

Kehaline kasvatus ja sport
51 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Jooksmine

Pärast jooksmist kui oled oma iPodi arvutiga ühendanud näed koheselt ka tulemusi. Nii on lihtne jälgida oma treeningute edenemist ning saad seada endale ka kõrgemaid eesmärke. 1.2 MARATONID Maraton ehk maratonijooks on kergejõustiku ala, kus jookstakse umbes 42 kilomeetrit, poolmaratonis joostakse 21kilomeetrit. See on tänava- või maantee jooks. Maratoni jaoks treenimiseks tuleks harjutada jalgu pikaajalise koormuse ja korduvate löökidega vastu maad. Organism õpib samal ajal kasutama rasvu energia saamiseks. Pikkade treeningute pikkust tuleb kasvatada vähehaaval. Samuti tuleks treeninuga sisse harjutada kiire ning rahulik jooks. Need parandavad vastupidavusomadusi, koordinatsiooni ja jooksu efektiivsust. Aeroobsed, rahulikud jooksud on vajalikud, kuna need aitavad organismil taastuda...

Kehaline kasvatus
19 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pikamaajooks

Pikamaajooks Mis on pikamaajooks? Pikamaajooks on spordiala, mis peaks sobima kõigile. Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist(1609 meetrit) pikemad distantsid. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 meetri jooks , 5000 meetri jooks ja 10000 meetri jooks staadionirajal, mis International Association of Athletics Federations e. rahvusvahelise kergejõustikuliidu poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksu hulka ka 3000 meetri takistusjooks, tänavajooksud, poolmaraton ja ka maratonijooks. Pikamaajooksu ajalugu Nüüdisaegse kergejõustiku algaegadel võisteldi 5 miili jooksus, 6 miili jooksus ja 10 miili jooksus, mis on vastavalt 8047 kilomeetri, 9656 kilomeetri ja 16 094 kilomeetri....

Kehaline kasvatus
28 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Kergejõustik

Teine rühm jookseb esimese kaare lõpuni staadioni neljandast rajast üleval pool. Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, kaasaarvatud teatejooksud, annab stardikohtunik käsklusi kohtadele ja valmis oma emakeeles. Kui kõik võistlejad on täiesti liikumatud, vajutab stardikohtunik stardipüstoli päästikule ja jooks algab. 400 m pikemad distantsid lähetatakse rajale käsklusega kohtadele ja seejärel kõikide võistlejate täieliku liikumatut olekut kõlab stardipüstoli lask. Kõikidel distantsidel 100­400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. Pärast käsklust kohtadele peavad võistlejad võtma stardiasendi oma radadel sisse stardijoone taga. Mõlemad käed ja üks põlv peavad puudutama rada ja mõlemad jalad peavad olema vastu stardipukki. Käskluse valmis peale peavad...

Kehaline kasvatus
13 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun