lõhkumine võtab rohkem aega. 5. Mis on katioonid ja anioonid? Katioonid on positiivse elektrilaenguga ja anioonid negatiivse elektrilaenguga ioonid. 6. Katioonidest on organismis olulisel kohal H+ Na+ ja K+ osalevad närviimpulsi moodustumises MG 2+ seotud nukleiinhappega FE 2+ punaliblede koostises, seob hapnikku CA 2+ luukoe koostises, Ca-soolad annavad luudele tugevuse 7. Anioonidest on olulised hüdroksüül OH kloriid Cl jood I kilpnäärmehormoonide sünteesiks, et ei kujuneks struumat fosfaat F kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide pühilised koostisosad 8. Miks on soovitatav pärast suurt higistamist juua mineraalvett? Et taastada kaotatud vesi ja soolad. 9. Milline on puhta vee pH? 7,0. Kui on alla selle, siis on keskkond happeline, kui üle, siis aluseline. 10. Milline peab olema inimese vere pH? 7,4. Kui see oluliselt muutub, häiruvad kogu organismi talitlused ja tagajärjeks võib
ettenähtud klaasist, mitte pokaalist. - Soovitav panna klaasi põhja mandleid ja rosinaid ning valada kuuma glögi peale. 19.Õllekann - Suurem kui tavaline õlleklaas, tavaliselt ühe liitrine. - Juuakse peamiselt sealt seest õlut. - Jäätuv õllekann: Hoiab õlle külmana ka kõige palavamal päeval. Õllekannu akrüülist kest on täidetud mittetoksilise vedelikuga, mis külmub täiesti kõvaks. Jääb mulje, et jood jäätassist, aga ilma sellega kaasneva ebamugava sulamiseta ja pükstele tilkumiseta. 20.Mahlaklaas - on kuuma mahlajoogi ja tee joomiseks. - Vanasti olid sellised vanemad ja neljanurgelised klaasid, aga nüüd on tänapäevased ehk ümmargused klaasid. Ja pikemad ka on osad. - Ja soovitav on mahla reserveerida jääga. 21.Cherry- ehk dessertveiniklaas - on kangestatud veinide joomiseks. - Valatakse jook jahutatult - Alla poole klaasi(4 cl)
Jällegi tundub see vale, sest muistsed rahvad olid ikka parajad flegmaatikud ja nad ei viitsinud sõdida. Sõda leiutati ju mujal. Tänapäeval kasutatakse püramiide keha trimmi ajamiseks. Toitumine, trenn jms jama selleks otstarbeks esitatakse tihti püramiidi kujul. Võib aimata, kuidas muistsed inimesed kasutasid neid suuri püramiide kaalust alla võtmiseks. Ühel päeval ronid esimese astme peale ja sööd ühe banaani, teisel päeval ronid järgmisele astmele ja jood kuupjala vett jne. Paarituarvulisel astmel banaan ja paarisarvulisel kuupjalg vett. Iga aste = 1 päev. Kes tippu jõudis, oli rannahooajaks valmis. Erinevad teooriad püramiidide ehitamisest Esimene teooria on kaldteede ehitamine ümber püramiidi, mis toetus püramiidi enda seintele ja selle kaudu veeti kive. (Kõige loogilisem) Teine teooria on selline, et sinna, kus püramiid ehitati oli ennem umbes sama kujuga mägi. Egiptlased lihtsalt katsid kividega selle küljed ära
laguneb ensüümide toimel kiiresti allitsiiniks, mis annabki küüslaugule tema spetsiifilise lõhna. Lisaks sellele sisaldab peaaegu 100 väävliühendit (0,1% kogumassist) ehk sulfiidi (millest koosnev õli on kergelt lenduv) ja igal neist on oma raviomadused. Tänu küüslaugus sisalduvatele ainetele (allitsiin, saponiinid, flavonoidid, ajojeen, alliktsiin, terpeenid), mikro- ja makroelementidele (kaalium, kaltsium, magneesium, raud, vask, mangaan, seleen, jood jmt), eeterlikele õlidele ja muudele ühenditele on küüslauk peaaegu universaalne ravivahend. Allitsiin on väga tugeva bakteritsiidse toimega ja kergelt lenduv antibiootikum. Peale selle sisaldab küüslauk fütosteriine, kuni 10% mitmesuguseid vitamiine (C-vitamiini on sibulas kuni 0,028% ja lehtedes kuni 0,08%). Sisaldab kuni 8% valke.Toitainete sisalduselt (süsivesikud, tärklis jne) hinnatakse küüslauku suhteliselt märkimisväärseks 1 g annab ligikaudu 1 kcal energiat
Tallinna Tööstushariduskeskus Elekrikaubad Referaat Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................. 3 Tooteohtus...........................................................................................4 Valgustusseadmed ..............................................................................6 Valgusallikad........................................................................................7 Sissejuhatus Elektrilised seadmed aitavad säästa aega, muutes väga paljude tööde tegemise hõlpsamaks ja mitmekesistades teostusvõimalusi. Samas ei tohi ära unustada elektri ülimat eluohtlikkust. Iga isik, kellele elektriseade kuulub või kes on muul viisil vastutav selle kasutamise eest, peab tagama, et seadet kasutataks ohutult ning hooldataks piisa...
Rakk- org väike ehituslik ja talituslik üksus, mille esinevad kõik elutunnused (inimesel üle200 raku) Kude-Hulkrakse org sarnase ehituse ja talituse rakud koos rakuvaheainega moodustab koe. Lihaskude- skeletilihaskude e. Vöötlihaskude, südamelihaskude, silelihaskude(veresoonte seinad) Närvikude-Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. Epiteelkude (kattekude)- katse/katte funktsioon, limaskest Sidekude-täita eri elundite vahelisi vahesid ja hoida elundeid paigal. Vedelsideaine-veri, luukude, kõhrekude, kõõlused, rasvkude Verereingeelundkond- arterid, kappilaarid,veenid Venoosne- hapnikuvaene , arteriaalne- hapniku rohke Südame osad: parem vatsake, vasak vatsake, parem klapp, vasak klapp Suur vereringe- v vatsake(A)aort(A)Keha kapillaarid(V)õõnesveenid(V) p koda(V) Väike vereringe: p vatsake(V) kopsuarter(V)kopsu kapillaarid(A)kopsuveenid(A)vasak koda(A) Vererakud-punasederüt...
polüetüleen ja kõrgtihe poüetüleen, ka lineaarne madal tihe ja ülikõrge molaarmassiga polüetüleenid. 3. Polüetüleen omadused Plastiline materjal hea dielektri omadusega , . Füsioloogiliselt neutraalne, lõhnata Ei reageeri hapega ja Püsiv happele, , solventile, alkoholile, bensiinile, vesile, õlile. Ta laguneb 50% HNO3 lahuse ning samuti vedela ja gaasilise Cl2 ja F2 toimel. Broom ja jood diffundeeruvad polüetüleenist läbi. Polüetüleen ei lahustu orgaanilistes lahustites, vaid piiratult pundub nendes. 4. , 24. , . , . 2 - , , . . 15-25 1000 , 3-6 1000 . , , , , « », , , . 5. LDPE ja HDPE
mahlakat ja hästi laagerduvat veini. Viimasel ajal on see põnev viinamari hakanud üldisemalt huvi pakkuma. Humagne Rouge`i peetakse tema robustsuses heaks metsloomaprae kaaslaseks. Humagne Blanche on mineraalne ja erk, sellel aimub raua maitse, just selle omaduse pärast joodeti Humagne Blanche`iga vanasti naisi pärast sünnitust, et need oma jõu tagasi saaksid. Ja küllap joodeti ka enne sünnitust. Petite Arvine ( mahlakas, ananass, lilled, õunakook, jood, meresool) ja Amigne on üsna sarnase karakteiga viinamarjad, mis eriti hästi sobivad kuldsete ja aromaatsete dessertveinide ( Vendange Tardive) valmistamiseks. Tavaliselt kasvavad viinamarjad Sveitsis 450-800 meetri kõrgusel merepinnast, aga Heida ehk Paien ( prantsuse Savagnin ) kasva isegi 1100 meetri kõrgusel, mis on kõrgemaid veiniaedu Euroopas. Itaaliakeelne Sveits See hõlmab veinipiirkonna Ticino ( 900 hektarit ). Ajalooliselt kasvatati seal Piemonte sorte,
Näe, päikse viimne kuld nõrk kummel argsi valgeid õisi ajab veel valmis väitama meil' teed ja tuld, kus ootel üksinduse puhtad vood, ja kressid rohu niiskenevas vaos sääl sulan ma: sa paendud põlvitades kui leegid üleroomavad mu kingi, ja minu häbelikes pisarates ent põõsalt peenralt lõhnu, lõhnu sajab, mu hinge harrast küllust härdalt jood. see meeli uimastab kui õndsus mingi. Kokkuvõte Marie Under on Eesti ajalukku jäänud oma luuletustega, milleks oli põhiliselt lüürika. Vaatamata sellele, et ta ei saanud lubada omale täielikku haridust, sai ta teada, mida vaja oli. Tema luuletused olid olulised ärkamise ajal ja esimese Eesti Vabariigi ajal. Under proovis kül elus leiba teenida erinevatel aladel, kuid jõudis lõpuks otsaga ikka luule juurde tagasi. 5 Kasutatud kirjandus Vikipeedia. Marie Under http://et
Üle poole neist moodustavad kaltsiumi-ja fosforisoolad, tsitraadid, kloriidid, vesinikkarbonaadid. Mineraalainete hulk ei sõltu oluliselt söödast ja aastaajast Piimas leidub nii anorgaaniliste kui ka anorgaaniliste hapete soolasid Üheks tähtsamaks elemendiks piima on Ca, mida on keskmiseelt 1,2g liitris piimas Mineraalainetest on kõige suuremas koguses piimas kaalium Mikroelementidest on piimas vask, raud, kobalt, molübdeen, tsink, mangaan, jood, floor, boor, kroom, nikkel, seleen, räni Piimas olev raud on seotud suures ulatuses kaseiini mitsellidega. Piim on suhteliselt hea tsingi allikas. Joodi sisaldus piimas on suurem kui talvel. Piima happelisusust iseloomustab pH, mis enamikus proovides on 6,6...6,8. Segupiima keskmine pH 20 kraadi juures on 6,7. normaalne piim on nõrgalt happeline lahus. Piima pH tõuseb laktatsiooni kestel, kinnijääjate lehmade piimas on see 6,9. Ternespiima pH võib olla 6,0.
· Reguleerivad vee sisaldust organismis. · Na hoiab vajaliku hulga vett · K soodustab liigse veehulga eemaldamist. · Na leidub keedusoolas · K kaunviljades, kapsas, kartulis. 2.5 Kloor (CL) · Vajalik maomahla tekkeks. · Vajaliku koguse saab keedusoolast 2.6 Väävel(S) · Kuulub valkainete koostisse. · Väävlit leidub leivas, tangainetes, pastas(makaroni) toodetes, kaunviljades, piimas, lihast, eriti munades. 2.7 Jood (I) · Mõjutab kilpnäärme tegevust. · Joodi leidun kalas, munas, võis, salatis, kohvis, kakaos jm. 3.Süsivesikud · ... vajab organism peamist tööjõuallikatena. · Umbes 65% inimese soojusenergiast toodetakse toidu SV põletamise teel organismis. · SV soodustavad üldises ainevajetuses valikude (V) ja rasvade (R) ökonoomset ärakasutamist organismis. Süsivesikud liigitatakse 1. Lihtsüsivesikuteks
Igaüks on lapsepõlvest kuulnud vanematest või õpetajatest, et juua ja suitsetada on kaahjulik. Kuid kui küsida nende käest ,,milles seisneb see kahju?", kaugeltki mitte igaüks saab vastata sellele küsimusele. Aga kui nii, siis usaldus täiskasvanu põlvkonna vastu, ükskõik kui autoriteetne see võiks olla, kaob. Noh, las räägivad siis... Ise joovad tihtipeale ju, aga oma lastele ütlevad, et see on tervist kahjustav ning ei oska muudki ütelda. Kui saa jood esimest korda, siis naudid esimesi tundeid... ning tundub,et noor organism ei tundagi sellest tulenevat kahju. Kusjuures see on väga hea meetod, et muutuda selstkondlikuks ja lõbusaks ning kamba sees oled sa nüüd ,,moodne" ja ,,oma mees"... Tänapäevaks on alkohol üks populaarsematest ja hinna poolest jõukohasest uimastitest.Tundub, et inimesed ei soovi mõista toimuvast ohtu. Ma püüan selles essees kokku saada kõik minu (ja mitte ainult) negatiivsed mõted, mis
Põhjavesi kogu maasisene vaba vesi, mis lasub vettpidavatel kivimikihtidel ja setete poorides, lõhedes või muudes tühimikutes (paikneb ja liigub maakoore erinevad sügavusega veehorisontides) Pinnavesi maapinna peal olev veekiht, mille moodustavad alatised veekogud (järved, tiigid, jõed, ojad), ajutised veekogud (karstiojad ja järved) ning sademe- ja lumesulamisvesi Veebilass vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas. Valgla vesikond, maa-ala, millest suur veekogu ja selle osa saab vee; jaguneb maapealseks ja maa-aluseks, mille piirid ei tavatse kokku langeda Jõe langus jõe veetaseme keskmine langus meetrites /km SISEVEED Siseveed koosnevad nii põhja- kui ka pinnaveest ja on tihedalt seotud geograafilise asendi, kliima ja pinnaehitusega. Eesti asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise. Põhiline osa juurdetulevast veest on sademetevesi, pisut lisandub ka naaberalade juurdevoolu vett. JÕED Eesti ...
3. Kaltsium annab luudele tugevuse, toimetab vere hüübimist, väldib kramp, leidub piimas ja kapsas 4. Magneesium klorofülli koostises, nukleiinhapetes, on vajalik närvisüsteemi talitluseks, leidub kapsas ja austrites 5. NH4 valkude laguprodukt 6. Kloor aitab kaasa närviimpulsi tekkele, vaja maohappe sünteesiks, leidub NaCl-s Mikroelemendid 1. Raud seob hapnikku hemoglobiini koostises, leidub maasikates ja rosinates 2. Jood vaja kilpnäärme hormoonide sünteesiks, leidub lestas ja õunaseemnetes Orgaanilised ained Süsivesinikud orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku, vesinikku, hapnikku. Energiarikkad, loomad kasutavad toidus olevaid SV energiaallikana, taimed toodavad ise. 1. Monosahhariidid väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised Pentoosid riboos (C5H10O5) ja desoksüriboos (C5H10O4) Heksoosid:
Mõisted: makroelement-keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes. mikroelement- keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikeses koguses. biomolekul-molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus. Biomolekulid koosnevad enamasti süsinikust ja vesinikust ning lämmastikust, hapnikust, fosforist ja väävlist bioaktiivne aine-ained millel on teatud mõju ainevahetusele st. neil on regulatiivne toime metaboolsetele protsessidele monomeer-lihtsa ehitusega biomolekul, mis ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer-on elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis). hüdrofoobne aine- aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega. hormoon-bioaktiivne aine mille funktsioon on regulatoorne ehk osalevad geeni aktiivsuse regulatsio...
Kuna mehed omastavad rauda halvemini kui naised, võib meestel taimetoitlastel tekkida rauavaegusaneemia. Tsink (Zn) aktiveerib ensüüme, osaleb valgu sünteesis ja hormoonide (näiteks insuliini) ning vitamiinide ainevahetuses. Tsink võtab osa vereloomest, on seotud kasvu ja paljunemisega. Loomse päritoluga toiduainetest omastatakse tsinki paremini kui taimsetest. Tsingi omastamist parandab vitamiin A ja vask. Täiskasvanud inimene vajab ööpäevas 15 mg tsinki. Jood (I) osaleb kilpnäärme hormoonide sünteesis, mis omakorda mõjutavad organismi põhiainevahetust, termoregulatsiooni, kasvu ja vaimset arengut ning südame tööd. Seleen (Se) on antioksüdantsete ensüümide ehituseks ja funktsioneerimiseks vajalik mikroelement, mistõttu temast kui antioksüdandist saab rääkida ainult kaudses tähenduses. Toiduainete seleenisisaldus oleneb pinnase seleenisisaldusest. Eesti pinnas on seleeni poolest rikas. Seleeni on palju täisteratoodetes,
- Kaltsiumisoolad (Ca): annab luudele tugevuse. - Magneesium (Mg): rakkudes seotud nukleiinhapetega (DNA ja RNA-ga). - Raud (Fe): punaliblede valgu hemoglobiini koostises, oluline roll O2 sidumisel. · Anioonidest on olulised OH-, HCO3-, CO3-, HPO4-, Cl-, I-. - Karbonaatioonid (HCO3-, CO3-): tekivad süsihappegaasi lahustumisel vees. - Fosfaatrühmad (H2PO4-, HPO4-): nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostisosad. - Jood (I-): vajalik kilpnäärmehormoonide sünteesiks. - H ja OH- (vesinik ja hüdroksüülioonid): mida suurem H-ioonide kontsentratsioon, seda happelisem kk, OH- ioonidel aluselisem lahus. Orgaanilised ained · Organismide koostises olevad põhilised org ained: valgud sahhariidid lipiidid
Kasutatakse opieelseks puhastamiseks, lisatakse seepidele, deodorantidele ja hambapastadele Toimib eriti tugevalt G(+) bakteritele · Kloorheksidiin Kasutatakse naha ja limaskestade desinfitseerimiseks, kurguaerosoolides ja tablettides Toimivad plasmamembraanile Spoorid ei hävi Viirustel toimib ainult kestaga viirustele · Halogeenid Jood ja kloor mõjuvad nii puhtal kujul kui seotuna teiste ühenditega I on üks vanimaid antiseptilisi aineid toimib bakteritele, seentele, endospooridele, viirustele Cl on aktiivne gaasina või kombineerituna teiste ainetega Gaasilist kloori kasutatakse joogivee, basseinide vee ja reovee desinfitseerimisel NaCl kasutatakse majapidamises kui desinfitseerijat ja pleegitajat · Alkoholid
kaasneb vererõhu tõus ja muud ebasoovitavad nähud. - Raua vajadus on väike (1 mg ),kuid halva imenduvuse tõttu peaks toit sisaldama meestel 10 ja naistel 18 mg rauda. Raud , olles hemoglobiini koostises, on seotud organismi hapnikuga varustamisega. Tsink aktiveerib ensüüme, ta osaleb valgu sünteesis ja hormoonide /näiteks insuliini/ ning vitamiinide ainevahetuses. Võtab osa vereloomeprotsessist, on seotud kasvu ja paljunemisega. - Jood osaleb kilpnäärme hormoonide sünteesis ja energiavahetuses. - Seleen on tähtis antioksüdant, ta kaitseb rakumembraane. Eesti pinnas on seleeni poolest rikkas. Üledoseerimisel on seleen mürgine. Mineraalained on küll stabiilsemad kui vitamiinid, kuid ebaõigel toidu valmistamisel on mineraalainete kaod märgatavad. Toidupüramiid: Iga päev peab sööma mõnda toiduainet igast järgnevast rühmast: · Tärkliserikkad toiduained kartul, leib, sai, makaronid, müsli,
Parkained on enamasti viljades, vartes, vähem lehtedes. Parkainete toimel muutuvad taimed kuivatamisel tumedaks (salvei, iisop, mint, basiilik jt). Falvonoidid on taimsed pigmendid. Neid leidub õistaimede kõigis osades. Flavonoididest valmistatakse mitmesuguseid ravi- ja vitamiinipreparaate. Maitsetaimed sisaldavad rikkalikult paljusid vitamiine (C, B-grupi, K, karoteene jt) ja tohutul hulgal mineraalaineid (raud, fosfor, kaltsium, jood, väävel, räni jt). 1. MAITSETAIMED 1.1 Till Till sobib oma suurepärase värskendava aroomi ja meeldiva maitsega kaaslaseks pea kõigile toitudele. Till sisaldab vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid, fütontsiide, samuti makro- ja mikroelemente. Sarnaselt peterselliga on ka tillis organismile soodne kaltsiumi ja fosfori vahekord. Till parandab söögiisu, soodustab seedimist ning on rahustava toimega. Till võimaldab maitsestamisel piirata keedusoola hulka, seetõttu on till kasulik
hernestes, ubades, piimas, kalas, ja lihas. Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside korral ei teki C- ja B- vitamiini vaegust. Terve ning tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja reeglina täiendavaid vitamiinpreparaate, kasutamine on lausa kahjulik, sest vähimgi ülehulk kahjustab oluliselt organismi. Mineraalained Mineraalained on teised olulised täiendtoitained. Need on kaltsium, jood, raud, magneesium, kaalium, tsink, fluor. Mineraalainete täpne tarve oleneb inimese soost, vanusest, füsioloogilisest seisundist, toitumise eripärast, elukeskkonnast, kehalisest aktiivsusest, elustiilist, haigustest ja paljust muust. Mineraalained ei asenda teisi toitaineid ning ükski nende hulgast ei asenda teist. Inimese põhiline mineraalainete allikas tasakaalustatud tahke ja vedel segatoit, mis sisaldab nii taimse kui ka loomse päritoluga toidukraami. Mitmetel
Bioloogia uurib elu Bioloogia on teadus, mis uurib elu. Biomolekul on orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Vitamiinid jne. Molekulaarbioloogia on bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Elu tunnused 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega. 2. Organismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid. Molekul rakk kude organ elundkond organism populatsioon liik erinevad liigid ökosüsteemid biosfäär. 1. Kõikidele organismidele on omane aine- ja energiavahetus. 2. Organismidele on omane stabiilne sisekeskkond. Loomorganismid jaotatakse püsisoojasteks ja kõigusoojasteks. 3. Kõik organismid paljunevad sugulisel teel või mittesugulisel teel. 4. Kõik organismid arenevad. Areng võib olla kas moondega või otsene.(imetajad, linnud, roomajad) 5. Kõik organismid kasvavad 6. Kõik organismid reageerivad ärrit...
esineb valkudes ja tähtis roll organismides nukleiinhapetes keemilisi reaktsioone tegevates ensüümides MIKROELEMENDID KALTSIUM takistab suhkrude 99% asub luudes ja muutumist orgaanilisteks hammastes hapeteks tagab nende tugevuse JOOD osaleb vere hüübimisel ja osaleb kilpnäärme töös ja lihaste kokkutõmbumisel kilpnäärmehormoonide ning reguleerib vee hulka valkude sünteesis organismis väikelaste kasv, vaimne NAATRIUM JA KAALIUM areng, organite karv organismis omavahel organismi ainevahetuse seotud kiirus naatrium esineb väljaspool puudus põhjustab
Kesknärvisüsteemis pea- ja seljaajus toimub informatsiooni töötlemine. Meeleelundite abil saame informatsiooni väliskeskkonna kohta. - sisenõresüsteem. Reguleerib organismi eluavaldusi. Sisenõrenäärmed: 1.) ajuripats Sisaldab kasvuhormooni, mis soodustab kasvu, mõjub eriti luustike ja lihaste kasvule. Mõjutab ainevahetust. Ajuripats kontrollib ja reguleerib teiste sisenõrenäärmete tööd. 2.) kilpnääre sisaldab hormooni türoksiin, mis sisaldab joodi. Jood aitab reguleerida kilpnääre tööd. Intensiivistab rakuainevahetust. Reguleerib kasvu ja arengut ning põhiainevahetust. 3.) kõrvalkilpnääre mõjutab vere kaltsiumisisaldust. 4.) kõhunääre sisaldab hormooni insuliin, mis aitab lagundada suhkrut ja aitab rakkudel glükoosi omastada. Sisaldab ka hormooni glükagoon, mis eraldab maksast glükoosi. 5.) neerupealised sisaldab hormooni adrenaliini. Viha, erutus ja hirm põhjustavad adrenaliini. 6.) sugunäärmed a
kombinatsioonist. Kui inimene võtab uimasteid, siis kantakse need verega ajju. Uimastite toime sõltub: - neurotransmitterite iseloomust, mida uimasti mõjutab; - ajualade iseloomust, kus need neurotransmitterid paiknevad; - funktsioonide iseloomust, mida need ajualad juhivad. Suurem osa uimastitest ei mõjuta üht, vaid mitut neurotransmitterit. Naudingukeskus - üks aju võtmepiirkondi. Selle ala olulisim neurotransmitter on dopamiin. Selles keskuses tekib naudingutunne kui sa sööd, jood või seksid. See kinnistab sinu käitumist positiivsete tunnetega, mis panevad sind tahtma seda käitumist ikka ja jälle korrata. Evolutsiooniteooria kohaselt mängib naudingukeskus liigi ellujäämise seisukohalt olulist rolli. Uimastid stimuleerivad naudingukeskust sarnaselt söögile, joogile ja seksile. Sõltuvus Aju on paindlik. Kontakte närvirakkude vahel tekitatakse ja lõhutakse pidevalt. Ka uimastid mõjutavad kontaktide loomist.
Vitamiin A ehk retinool · rasvlahustuv · loomses toidus retinoidid, taimses provitamiin -karoteen · tähtsus: nägemine, geeniekspressiooni reguleerimine, epiteelkoe püsimine, reproduktsioon, kasvamine, immuunsus · defitsiidist enim ohustatud lapsed (ja rasedad) · soovitatav kogus 700-1000 RE (lastel 300 RE) · pideval ületarbimisel võib olla toksiline · organism suudab vajadusel A vitamiini karotenoididest sünteesid · allikad: kalamaksaõli, veisemaks, seamaks, kanamaks, toores porgand, või Vitamiin D ehk kaltsiferool · rasvlahustuv · võimalik ise sünteesida ja ka toidust saada · tähtsus: sugu- ja kilpnäärmete töö, hammaste ja luude tugevus (Ca ja P ainevahetus), kesknärvisüsteemi korrashoid, vastupanu külmetushaigustele, vähkkasvaja ennetamine · defitsiidist enim ohustatud imikud ja väikelapsed, kroonilise alkoholismi korral · kõige "mürgisem" vitamiin. võib põhjustada vere...
2.6 Mõõtmed, kasv, tarbimisväärtus Kasvab kuni 84 cm pikkuseks, keskmine pikkus 60 cm. Alaska kisuts on Kamtsatka omast mõnevõrra suurem. [2] Maksimaalne kaal võib ulatuda üle 15 kg. [5] Kisutsi liha on punane, väga maitsev, see sisaldab veeslahustuvadi vitamiine: B1, B2, B12, biotiini (vitamiin H), pantoteenhape (teatakse ka kui B5 vitamiinina), rasvlahustuvaid vitamiine: A, D, E. Põhilised kisutsi kehas leiduvad mikroelemendid on jood, mangaan, vask, tsink, molübdeen. [7] Järve kisutsi pikkus küündib 53 cm, kaal kuskil 2,1 kg ja eluiga 4 kuni 5 aastat. 3. Kasvatus 3.1 Kasvatamise eesmärk, kasvatused maailmas ja Eestis Kisutsi kasvatatakse üldjuhul siiski kaubakalaks ja on ka hinnatud töönduslik kala. Teda transporditakse kas fileena või külmutatud kalana. Eesti ei toimu kisutsi kasvatamist, küll on aga algatatud hiigelkalafarmi projekt, mis tooks arvatavasti ka kisutsi kasvatuse Eestisse
– diivanid bussipeatuses(sotka) – Coca-cola nimede pidi – Ebatavaline teenindus lauluga – teenindus google prillidega – autoga läbi poe sõita – äppiga tellida toit volvosse – Coca-cola kingituslipsuga – Bussipeatuses klaasi sees raha – löö sisse – Arvuti klaasi taga – löö sisse, võta arvuti Alernatiivturunuse sotsiaalne närvi provotseerimine – Taimetoitlaste reklaam – inimene toidupakendis – purjuspäi ujuma – kui jood pead kohe ujuma minema – mine p***i, mine *ittu – laev kus on palju surnud pandasid - „kui sööd tuunikala, mõtle surnutele pandatele“ – Vanaema suitsetab sünnipäeva tordi kõrval(tordil number 42) – Klaasi sees taldrik, kahvel ja nuga ning taldriku peal suurem plastmassi tükk ja all kirjas „kui palju huulepulka sina sööd oma elu jooksul?“ – Naine pritsib lõhnaõli enda peale, lõhnapudeli asemel on koer – loomade testimise peal
Vitamiinid ja vajalikkus A vitamiin Soovitav kogus mehele 0,9g, naisele 0,7g. Maksimaalne kogus 3g. Vaegus kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk. Ületoos maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid), pikaajalise ületoosi korral osteoporoos. Leidub 100g kohta kalamaksaõli(30mg), maguskartul e bataat (0,71mg), veisemaks (keedu,prae)(7,74mg), või (0,68mg), seamaks (keedu, prae)(5,40mg), kõrvits (keedetud)(0,25mg), kanamaks (keedu, prae)(4,30mg), munad (keedetud)(0,22mg) porgand (toores)(0,84mg), B vitamiin 8 vesilahustuvat vitamiini. Tähtis osa raku ainevahetuses. Erinevad ained, samades toitudes. B1 vitamiin(tiamiin) Soovitav kogus mehele 1,3 1,5 mg, naisele 1,0 1,2 mg. Toimet halvendavad ja vajadust ...
Keskmise joobe nähudeks on loidus, kõne- ja kordinatsioonihäired ning võimalik ka agresiivsuse kasv. Raske joobe nähtudeks on hingamistakistus ja häired vereringeelundkonna töös, teadvusekaotus ning kooma, mida peetakse eluohtlikuks.2 3 Joobe aste sõtlub peamiselt alkoholi kangusest ja selle kogusest, mida tarvitatakse. Suureks teguriks on ka inimese kehakaal, mida suurem ja raskem on inimene, seda rohkem ta alkoholi talub. Sõltub ka joomise kiirusest, kui kiirest sa jood. Oleneb ka, kas ollakse vahetult enne alkohooli tarbimist või sellel ajal söönud. Füüsilisest tegevusest sõltub palju, mida rohkem tegutseda, seda kiiremini alkohool kehast väljub. Ja suureks oluliseks faktoriks peetakse ka sugu, mehed kannatavad rohkem kui naised.4 1 Trunin, L., Karu, M., 2009 „Teadmiste Raudvara“ osa III; Karik, H., Ratassepp, V. (1980) „Keemia 11. klassile“ 2 Vikipeedia „Promill“, http://et.wikipedia.org/wiki/Promill 3
Paljud ( tegelikult isegi isegi enamus) reaktsioone ei kulge lõpuni , see tähendab ühe reageeriva aine otsa lõppemiseni vaid tasakaaluolekuni. Vaatleme lihtsat näidet. Reaktsioon H2 + I2 2HI kulgeb ainult nii kõrgel temperatuuril, et HI hakkab lagunema 2HI I2 + H2. Lühemalt märgitakse sellist olukorda H2 + I2 2HI. Seega, kui me paneme klaasampulli joodikristallikese, täidame ampulli vesinikuga ja hakkame kuumutama - siis kõigepealt jood aurustub (ampull täitub lillade aurudega) ja hakkab reageerima vesinikuga (lilla värvus hakkab muutuma heledamaks). Temperatuuri edasisel tõstmisel muutub värvus järjest heledamaks ja 3 hakkab siis jälle tugevnema (ülekaalu saab HI lagunemisreaktsioon) Pärisuunalise reaktsiooni kiirus väheneb, sest lähteaine kontsentratsioon väheneb ja
VALGUS JA VALGUSTUS TÖÖKOHAS Merlin-Hans Hiiekivi 1 Sissejuhatus Kursusetöö eesmärgiks on tutvuda valguse mõõtmise ja arvutamise meetoditega, erinevate valgustustüüpidega, valgustuse valimise alustega, valgustuse nõuetega töökohale, liigse või vähese valguse mõjuga inimesele ning eri lambipirnide tüüpidega, samuti valgustuse planeerimisega. Kuna nägemise kaudu saab inimene u. 90% infost, mida ta töös kasutab, on valgustus üks tähtsamaid mõjureid töökohal. Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silmade väsimist ning silma-, närvi-, südame-veresoonte jt haiguste teket ja arengut. 2 Valguse liigitus Valgust liigitatakse spektri ehk värvi järgi. Värv tuleneb valguse lainepikkusest. 3 ...
Fosforhappe pool on hüdrofiilne (pea) – seob vett ja rasvhapete pool hüdrofoobne (saba) – seob rasva. Seega on fosfolipiidid võimelised siduma rasva ja vett (amfipaatsed) – tegu on emulgaatoriga. Kibeda ja rääsunud maitse õlile annab lipolüüs – lipiidide lagunemine, mille tagajärjel tekivad vabad rasvhapped, millel on spetsiifiline lõhn. Joodiarv on 100 g rasva kaksiksidemete küllastamiseks vajalik joodi hulk grammides – jood lõhub kaksiksideme üksiksidemeks ning seostub süsinikuaatomi vabade sidemetega. Happearv iseloomustab vabade rasvhapete sisaldust – on KOH hulk milligrammides, mis kulub ühe grammi rasva neutraliseerimiseks. Reichert-Meissli arv iseloomustab madalmolekulaarsete vees lahustuvate RH sisaldust rasvas. Põhineb NaOH-ga neutraliseerimisel. Polenske arv iseloomustab rasvas leiduvate lenduvate, kuid vees mittelahustuvate RH arvu
raud(III)sahharaat, raud elemendina (karbonüülselt, elektrolüütiliselt või vesinikuga taandatud), raud(II)diglütsinaat, raud(II)-L-pidolaat, raud(II)fosfaat, raud(II)tauraat; 4) vask – vaskkarbonaat, vasktsitraat, vaskglükonaat, vasksulfaat, vask-L-aspartaat, vaskdiglütsinaat, vase-lüsiini kompleks, vask(II)oksiid; 5) jood – naatriumjodiid, naatriumjodaat, kaaliumjodiid, kaaliumjodaat; 6) tsink – tsinkatsetaat, tsink-L-askorbaat, tsink-L-aspartaat, tsinkdiglütsinaat, tsinkkloriid, tsinktsitraat, tsinkglükonaat, tsinklaktaat, tsink-L-lüsinaat, tsinkmalaat, tsinkmono-L-metioniinsulfaat, tsinkoksiid, tsinkkarbonaat, tsink-L-pidolaat, tsinkpikolinaat, tsinksulfaat;
Tallinna Teeninduskool Inimese ökoloogiline jalajälg Referaat Juhendaja: Tallinn 20xx Inime se ökoloogiline jalajälg Sisukord SISSEJUHATUS………………………………………………………………… ……………………………….3 1.MIS ON ÖKOOLOGILINE JALAJÄLG…………………………………………………………………4 1.1.Kuidas ökoloogilist jalajälge väljendatakse..……………….. …………………………….4 1.2.Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi ja nende hindamine…………………………………4 1.2.1.Haritav põllumaa……………………………………………………………………… …………….4 1.2.2.Karjatatav maa……………………………………………………………………………… ………..5 1.2.3. Bioproduktiivsed mere ja sisevete alad…………………………………………………..5 1.2.4.Metsamaa……………………………………………………………… ……………………………….5 1.2.5.Süsinikdioksiidi siduv maa………………………………………………………………………5 1.2.6.Hoonestatud maapind……………………………………………………………………… ….…5 2.EESTI ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG…………………………………...
elektrone, väga reaktsioonivõimeline) Jahtumisel radikaalid rekombineeruvad.(taasühinevad) . . . . CH4 à H3C + H ja hiljem 2H3C à H3C CH3 2H à H2 jne. Põhilised pürolüüsi saadused on: tahm ( C- kummitõõstusele) ; etüün e atsetüleen ( C2H2 kasutatakse keevitamiseks ja mitmete ainete sünteesimiseks) ja vesinik ( ammoniaagi sünteesiks) Metaani halogeenimine Vesiniku aatomeid saab asendada halogeenide aatomitega. Jood praktiliselt ei reageeri metaaniga ja fluori toimel ta kipub lihtsalt põlema ( CH4 + 2F2 à C + 4HF) Seega jäävad kloor ja broom. 2 Reaktsioon kulgeb ahelreaktsioonina. I etapp ahela teke . sellel etapil tekivad aktiivsed osakesed, antud juhul radikaalid . Cl2 à 2 Cl Näiteks valguse toimel mõni kloori molekul laguneb II etapp ahela kasv. Sellel etapil kulgevad sellised reaktsioonid, mille käigus aktiivse osakese
B- grupi ( B1, B2, B6 jt ) vitamiine on vaja normaalseks närvitegevuseks, küünte, naha ja juuste normaalseks arenguks. B vitamiine on palju täisteratoodetes, hernestes, ubades, piimas, kalas, ja lihas. Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside korral ei teki C- ja B- vitamiini vaegust. Mitmekesist ja segatoitu sööv terve laps saab vajaliku vitamiinikoguse toiduga ega vaja täiendavaid vitamiinpreparaate. Mineraalained on teised olulised täiendtoitained. Need on kaltsium, jood, raud, magneesium, kaalium, tsink, fluor. Mineraalainetest on organismis kõige rohkem kaltsiumi , 99% sellest on luudes ja hammastes. Lapse- ja noorukieas, kui luud kasvavad kiiresti, on kaltsiumivajadus suur. Kaltsiumi peamised allikad on piim ja piimatooted. Üle 10 aasta vanuste laste kaltsiumivajadus on 1000 milligrammi päevas. Sellise koguse saamiseks peab kooliealine laps jooma vähemalt 3 klaasi piima, jogurtit või keefiri päevas. Lisaks sööma veel kohupiima või juustu
Suhkrute kuumutamisel mineraalhapete juuresolekul tekkisid ühendid mis reageerisid mittealuseliste fenoolidega andes värvilisi produkte. Selivanhoffi reaktiive saab kasutada suhkrute määramiseks pärast kuumutamist nende värvi alusel. Tärklise reaktsioon joodiga Tärklis ja jood annavad lillakassiniseid komplekse, mis on tingitud sellest, et tärklises olevad polüsahhariidiahelad keerduvad joodi molekulide ümber. Kõrgel
seedimiseks. Vitamiinid- Orgaanilised ühendid, mida organism väikeses koguses vajab, kuid ise sünteesida ei suuda. Mineraalained- Organismile vajalikud keemilised elemendid, v.a toitainetes suures koguses sisalduvad süsinik, vesinik, hapnik ja lämmastik. KÜSIMUSED 1.Millised on levinumad elemendid elusloduses ja elutalooduses? Elutalooduses- süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel. Eluslooduses- Kaltsium, naatrium, kaalium, magneesimu, kloor, vask, jood, raud, tsink ja fluor. 2. Millistest elemenditidest koosnevad organismid peamiselt? süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel. 3. Miks on vesi elu esinemise eelduseks? Rakkude elutegevus põhineb mitmesugustel keemilistel reaktsioonidel ja veekekskkond tagab nende toimumise, Vesi on väga hea lahusti. Vesi on paljude reaktsioonide lähteiane või lõpp produkt. 4. Vee ülesanded rakkudes ja oranismis?
Et tomat sisaldab ohtralt vett, annab ta vähe kaloreid: 100 g tomatit sisaldab vaid paarkümmend kcal. Peamiseks energaiaallikaks on tomatis suhkrud (glükoos ja fruktoos) ja orgaanilised happed (sidrunhape, õunhape). Viljadele annavad värvuse pigmendid lükopeen ja beetakaroteen; viljade kontsentreerimisel valmistatud toodetes kasulike pigmentide sisaldus suureneb. Tomatis on rohkelt ka vitamiine (Brühma vitamiinid, C, E ja Kvitamiinid) ja mikroelemente (vask, raud, jood, fluor ja tsink). Mineraalelementidest on tomatis palju kaaliumi ja vähe naatriumi. Tomati rohelised osad sisaldavad mitmeid mürgiseid alkaloide, millest tuntumad on solaniin ja tomatiin. Kahjurid ja haigused Kahjuritest on levinuimad kasvuhoonekarilane ja öölased. Kasvuhoonekarilane- on väike (1,52 mm) jahukate tiibadega koiliblikat meenutav putukas. Kahjur imeb taimemahla lehtede alumisel küljel, valmikud toimetavad tipmistel lehtedel, vastsed veidi madalamal
Organismide koostis. Vesi. Süsivesikud. Lipiidid. Proteiinid. Nukleiinhapped. 1. Tead mõisteid: anorgaanilised ühendid, orgaanilised ühendid, biomolekulid, makroelemendid, mikroelemendid. anorgaanilised ühendid- Kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla orgaanilised ühendid - Süsinikku sisaldavad ühendid, millest organismid peamiselt koosnevad biomolekulid - Organismides tekkinud orgaanilised ained, näiteks süsivesikud, valgud, lipiidid, nukleiinhapped makroelemendid - Elemendid, moodustavad 99% organismide koostisest, nt süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel mikroelemendid - Elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kuid mis on elu seisukohalt siiski hädavajalik 2. Tead tähtsamaid makroelemente (6) ja nend...
6 teise elemendi oksüdeerumine. Ja nendes oksüdeerija poolt liidetud elektronide arv võrdub alati redutseerija poolt loovutatud elektronide arvuga. Oksüdatsiooniaste elemendi laeng ühendis eeldusel, et elektronide üleminek oli täielik. 12) MITTEMETALLIDE OMADUSED (peamiselt VIIa ja VIIIa rühma näitel). VII A rühm Üldiseloomustus Halogeenid on VIIA rühma elemendid fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, mistõttu ei leidu halogeene looduses lihtainena, vaid peamiselt sooladena (halogeniididena). Halogeenide aatomite väliskihis on 7 elektroni. Halogeenide kõige iseloomulikumad ühendid on halogeniidid, milles nende oksüd. aste on -1.Kõigil peale F-i võib olla oksüd. aste positiivne. Halogeenid lihtainena Nende lihtained koosnevad kaheaatomilisest molekulidest, molekulide vahel mõjuvad suhteliselt nõrgad
Kaltsiumisoolad on üldiselt raskesti omastatavad. Kaltsiumi, samuti fosfori parema omastamise huvides on tähtis nende õige vahekord toidu-ratsioonis. Optimaalseks vahekorraks on ühe osa kaltsiumi kohta l, 5 osa fosforit. Fosfori liigse prevaleerumise korral kannatab nii fosfori kui ka kaltsiumi omastamine. Rasvarikas toit, niisamuti oblikhape vähendavad kaltsiumi omastatavust. Mikroelementidest on olulisemad raud, vask, koobalt, tsink, man-gaan, jood ja fluor. Raud kuulub punalibledes sisalduva hemoglobiini ja lihaste müoglobiini ning tsütokroomide ja mõningate ensüümide koos- tisse. Organismis on rauda 4 g piirides, millest 2.5 g on seotud hemoglobiiniga. Päevane vajadus on meestel 10 mg, naistel 18 mg. Rauda sisaldavad lihasaadused, eriti maks ja veretooted, samuti kartul, roheline köögivili, õunad ja teraviljasaadused. Segatoidu korral omastab organism keskmiselt 10 toidus leiduvast rauast.
Nad on värvita, lõhnata, maitseta, stabiilsed, mittetoksilised praktikas kasutatavas kontsentratsioonis. Jood ja kloor. Mõjuvad nii puhtalt (J2 ja Cl2 lahusena), kui ka seotuna kas org. või anorgaaniliste ühenditega. I2 on üks vanemaid ja efektiivsemaid antiseptilisi aineid. Ta toimib bakteritele, seentele, endospooridele ja mõnedele viirustele. Üks võimalik toimemehhanism on joodi reageerimine valkudes türosiiniga ja selle kaudu valkude inaktiveerimine. Jood võib osküdeerida ka tioolrühmi valkudes. Joodi kasutatakse tinktuurina (joodi alkoholilahusena) ja jodofooridena. Jodofoorid on joodi ühendid teiste ainetega, millest jood pikkamööda vabaneb. Jodofooridel on sama toime nagu joodilgi, kuid nad ei ärrita ega määri. Cl2. On aktiivne kas gaasina või kombineerituna teiste ainetega. Hüpokloorhape on väga aktiivne kloori derivaat, sest ta on elektriliselt neutraalne ja ta difundeerub läbi raku membraani sama ruttu kui vesi
(Br2). Kõvadus- kõvadus sõltub ehitusest. Molekulaarsed mittemetallid on kas gaasilised( H2, O2 , N2 ,F2 , Cl2, He, Ne, Ar, Kr, Xe, Rn) või tahke ainena pehmed ja haprad (P, S, As, Te, At, Se, I2 ). Mittemolekulaarsed (C, Si ,B) mittemetallid koosnevad aatomvõrega kristallidest ning need on suure kõvadusega ja kõrge sulamistemperatuuriga. Elektrijuhtivus- mittemetallid on erinevalt metallidest isolaatorid( ei juhi) või pooljuhid. Erandiks on jood ja grafiit( süsinik). Samuti juhivad nad halvasti soojust. Värvus- mittemetallid on erineva värvusega ja neil puudub läige Allotroopia Allotroopia on nähtus, kus üks keemiline element esineb mitme erineva lihtainena. Allotroopia esineb peaaegu kõikide mittemetallide puhul ja on tingitud kahest põhjusest. 1. Molekulis on erinev aatomite arv: Harilik hapnik- O2 Osoon- O3 Monohapnik- O 7 2
On klorofüllis keskne element. Kuulub taime raku kesta koostisesse(magneesium pektaadist sõltub marjad küpsus) · Kaltsium kuulub luukoe koostisesse(fosfaadi ja karbonaadina). Osaleb verehüübimis protsessis. Kindlustab lihaste töö (puudusel tekivad krambid), reguleerib vee hulka organismis. · Raud kuulub punalibledes oleva valgu hemoglobiini koostisesse(seob hapnikku). Rauaühend heem annab verele punase värvuse. · Jood osaleb kilpnäärme hormooni türoksiini sünteesis. Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus struuma. Anorgaanilised ained Vesi on universaalne lahusti, sest vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. Vee molekulid osalevad paljudes keemilistes reaktsioonides. Vesi on nii alg-, kui lõpp- produkt. Vee ülesanded: · Tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolismi rakku saabunud ja rakust väljutatakse ained vesilahustena
elutegevusele) Kiirgus kui ökoloogiline faktor · Fooniline kiirgus (kõikjal)- nõrk stimuleeriv toime mutatsioonidele · Tugev radioaktiivne kiirgus- mitmekülgne võimas toime. Kui organism viibib kiirgussfääris võib kaasned hukkumine, haavandite teke, vabad radikaalid- tekitavad sekundaarseid kahjustusi. Vähendatud kokkupuute korral (läbi õhu, joogivee või toidu kaudu) tekivad organismis radioaktiivsed isotoobid. Näiteks: radioaktiivne jood kilpnäärmes, radioaktiivne Ca ja P luudes. · UV-kiirgus- üherakulistele hukutav mõju. Looduslikes tingimustes tagab isepuhastumise (keskkonna steriliseerimine. Operatsiooniruumid). Mitmed loomorganismid näevad UV-kiirguses (õisi tolmendavad putukad). Võib põhjustada organismide pindmiste kihtide kahjustusi (taimdele lehtede kattekiht). Evolutsiooniline roll: ekvatoriaalaladel elavad rohkem pigmenteerunud organismid. Inimesel on UV-
Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa, koosneb tuumast ja elektronidest Aatomi elektronkate aatomituuma umber tiirlevate elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest Aatommass aatomi mass aatommassiühikutes Aatomi tuum aatomi keskosake, moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb prootonitest ja neutronitest Ainete segu mitme aine segu, mis koosneb erinevate ainete osakestest Alus e. hüdroksiid on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH-), metalli katioonide+ ühend hüdroksiidiooniga - Aluseline keskkond ülekaalus on hüdrosiidioonid (OH-), pH>7 Aluseline oksiid metallioksiid, hapniku ühend metalliga Anioon negatiivse laenguga ioon Elementide rühm Mendelejevi perioodilisuse tabelis kohakuti üksteise all asuvate elementide rida, rühma elementidel väliskihis rühma numbrile vastav arv elektrone Elementide periood Mendelejevi perioodilisuse tabelis kõrvuti asuvate elemantide rida,...
destilleeritud vee lisamist ja intensiivset loksutamist. Teises katseklaasis tekkis hägune keskkond sisse mis tähendab, et emulsiooni keskkond tekkis katseklaasi ja lipiide on sees mis moodustasid õli-vees emulsiooni. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete tuvastamine toimub halogeniseerimisel ehk reaktsioon halogeenidega. Tuntuimad halogeenid millega oleks võimalik küllastumata rasvhappeid tuvastada on jood ja broom. Kui küllastumata rasvhape reageerib halogeeniga siis kaksikside katkeb ja tekib kaks sidet kahe halogeeniga ja seda on silmaga näha kui värv katseklaasis valastub. Broomi iseloomulik värvus on pruun. 1. Võtta kolm katseklaasi ja sisse valada 2 ml erineva lipiidi lahust orgaanilises solvendis: rasvhappe (palmithape), loomne rasv (searasv) ja taimnerasv (oliiviõli). 2. Lisada tilkhaaval võrdne kogus broomi lahust kloroformis ehk triklorometaanis. 3
joomise kiirusest ja sellest kas sa joomise ajal ka sööd. Naistel on kehas vähem vett (ja rohkem rasva) kui meestel ning seetõttu tekib naiste veres sama alkoholikoguse joomisel ka suurem alkoholisisaldus. Maks vähendab vere alkoholisisaldust kiirusega 0,15 g/l tunnis. See tähendab, et 55 kg kaaluval naisel kulub 2,5 tundi, et vabaneda joogis sisalduvast 10 grammist alkoholist, samas kui 70 kg kaaluv mees vajab selleks 1,5 tundi. Mis juhtub, kui sa jood? Pärast esimest või teist jooki: - tunned ennast vabamalt ja oled vähem häbelik; - oled jutukam ja tunned vähem pinget; - muutud julgemaks ja otsid tähelepanu. Pärast mitme joogi tarvitamist: - muutud tundelisemaks, elavamaks ja isegi veidi eufoorilisemaks; - sinu tunded võivad esile kerkida ja sind tundlikuks muuta; - sa võid tunduda endale võõrana. Seejärel: - võivad sinu otsused olla vähem põhjendatud, sa võid näha kahekordselt ja komistada;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
