Saared - Taanile. Algas nn. Kolme kuninga aeg. 12 EESTI AJALUGU LIIVI SÕJAST PÕHJA SÕJANI. (1583-1700) EESTI 3 KUNINGA PERIOODIL. (1561 1645) Võõrvõimude kõrval olid ka omavalitsused - Eest-, Liivi- ja Saarerüütelkonnad. Rüütelkonnad kutsusid kokku Maapäeva. Maapäevade vaheaajal valitsesid Maamarsalid. POOLA AEG LÕUNAEESTIS Poolakad hakkasid tegema vastureformatsiooni. Eestisse saadeti selleks puhuks jesuiidid. Need rajasid Tartusse oma õppeasutuse "Tõlkide Seminari." Selle juures tegutses 1584 aastast gümnaasium, esimene eestis. Jesuiidid andsid välja ka palju trükkiseid, kuid Eestlased hävitasid need hiljem. Jesuiitide tähtsaimaks saadikuks eestis oli Antonio Possevino. Sigismund Augusti privileeg - Lõuna-eesti aadlikele tagastati nende valdused ja kinnitati, et eesti talupojad on pärisorjad. Kuigi Liivi sõda oli lõppenud ei saabunud eestisse rahuaeg
konkurents, kaotati kauplemispiirangud. Kehtis sõbrakaubanduse põhimõte, olulisteks kauplemiskohtadeks kujunesid maalaadad. Käsitöö alal säilis tsunftikord. Tegutsesid nurgakäsitöölised ehk tsunftijänesed. 1858- Rajati Narva Kreenholmi Manufaktuur, kus töödeldi puuvilla. Vastureformatsioon Liivimaal taastati Poola võimu kehtestamisega katoliku kiriku organisatsioon. Reformatsiooni vastane võitlus. Korraldasid Jesuiidid. Nende tegevus Eestis piirdus Tartuga., kuid nende mõju siinsele vaimuelule oli suur. 1583 avati Tartus jesuiitide gümnaasium, selle kõrvale asutati tõlkide seminar. 1625 Rootsi-Poola sõjaga vallutati Tartu ja lõppes jesuiitide tegevus ning kogu katolik ajastu Eestis. Kirik.Liivi sõda oli viinud kirkuolud haletsusväärsesse seisundisse. Talurahva hulgas levisid muinasusu kombed ja ebausk. Eestis tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering
Vastureformatsioon oli katoliku kiriku püüd takistada kiriku lõhenemist ja tuua tagasi protestantlikud piirkonnad paavsti võimu alla. Selleks taastas paavst inkvisitsiooni. Tekkis keelatud raamatute nimekiri. Keelatud raamatuid hakati hävitama. 1540. aastal rajati jesuiitide ordu, selle rajajaks oli Ignatius Loyola ( Hispaania munk ). Jesuiitide raamatute peale märgiti SJ. Nende peamine erinevus on see, et nad ei ela kloostrites ja neil puudub mungarüü. Jesuiidid panid suurt rõhku haridusele. Neist said paljude Euroopa pealikute pihiisad ja nii said nad teada palju riigi saladusi. Kiriku kaasajastamiseks kutsuti kokku trento kirikukogu. Seminarid vaimulikkude kool Prantsusmaa ususõjad. Kalvinistid ehk hugenotid sõdisid katoliiklaste vatsu. Usuküsimus sai võimuküsimuseks. 1572. Pärtliöö veresaun. Ööl vastu pärtli päeva ( 24. august ) hukkasid katoliiklased umbes 2000 hugenotti. Järgmistel päevadel tapeti veel umbes 20 000 hugenotti
Yi võime säilitada inimlikkust suudab jääda inimeseks, suudab säilitada kvaliteedi Junzi õilis inimene o Xiao pojalikku Sisemine Nagu austan ema nii ka teisi jne - Ühiskultuuriks saanud (Hiina, Vietnam jne) - Traditsiooniline kultuurikorraldus NIMETUSE SAAMINE: Nime andsid 16. Saj jesuiidid Ru õpetlane Olulised tavad, rituaalid o Tao/dao kulg o Lirituaal, tava o Ren inimlikkus o De vooruslikkus PÜHAKIRI: - Haridus rõhutatud kohal, oluline inimest on võimalik selle kaudu kujundada - Wujing viisraamat Tuleb tunda minevikku Viisraamatusse kuuluvad:
Sigismund jäi lojaalseks katoliiklaseks, kuid lõpetas protestantide tagakiusamise, andes 1563. aastal välja Religioosse tolerantsi edikti - Võrdsed õigused kõigile kristlastele. 16. sajandi II poolel asutati reformeeritud kirikuid ja koole. Reformatsioon levis üle suurema osa Leedust - peamiselt aadli ja linlaste seas. Vastureformatsioon - Viis katoliikluse 16. sajandi lõpul ja 17. sajandi algul taas domineerivaks religiooniks. Vastureformatsiooni teostasid 1569. aastal jesuiidid. 1570. aastal loodi Vilniuses Jesuiitide kolleegium, mis sai 1579. aastal ülikooli põhikirja ja privileegid. Leedu suutis vältida ususõdu. Kultuuri areng - 1547. aastal luterlane Martinas Mazvydas andis välja esimese leedukeelse raamatu ehk katekismuse. Abraomas Kulvietis (1510-1545) üks esimesi religioosse kirjanduse tõlkijaid leedu keelde - Tõlgis Lutheri hümnid ja Taaveti psalmid. Vilniuse ülikool (1579) - 1570. aastal loodi Vilniuses Jesuiitide kolleegium, millele
Üldine teatriajalugu I 2009/2010 kevadsemester 1) Lope de Vega elu ja loomingulised põhimõtted. Hispaanias kujunes välja erakorraline olukord: võit mauride üle (autoriks kogu hispaania rahvas, kõik võitlesid käsikäes), seoses sellega kerkib päevakorda üleüldise võrdsuse idee. Aumõiste kõik võitlusvõimelised kodanikud, mitte vaid aadlikud. Rahvuskarakteri väljakujunemine läbi reconquista. Oma õiguste maksma panemine, seismine oma õiguste eest, üks põhilisi õiguseid oli õigus mitte töötada. Töö oli vastuolus au-ideega. Töö võrdsustati mitte- vabade inimestega. Auasjaks peeti aga hoopis kulutamist. Ameerika kuld ja hõbe lubasid neid veidi aega ülbitseda. Ajapikku saab majanduslik langus üha ilmsemaks. Hispaania kuulub bandiitite ja röövlite armeesse. Tekib Hispaania kelmiromaan ehk piquaresk sisu ja vormi mittevastavus. Kogu see olukord leiab kajastusst...
Kõige kuulsam on Eestis B.Notke "surmatants",samas Notke oli pärit saksamaalt. Reformatsiooni tähtsus eesti kultuurile, reformatsiooniga kaasnenud muudatused · Luterlusega kaasnes Piibli tõlkimine eesti keelde,emakeelne jutlus S. t. pidi olema emakeelseid raamatuid,mis tähendas lugemisoskuse tõusu.1525 a."Lutheri katekismus", 1535 Wanradt-Koelli katekismus. · Tallinnas asutati linnagümnaasium, Tartusse tütarlastegümnaasium · Jesuiidid asutasid 1583 jesuiitide kolleegiumi ja gümnaasum,mida võib nim. Esimeseks kõrgemaks kooliks · Asutati tõlkide seminari · Eesti aladel hakati rääkima renessanssist.M.Sittoni tegevusaeg,A.Passeri mustpeade maja fassaad,Niguliste kiriku luukere- hauakivi,A.Psseri raidkivist sarkofaag Toomkirikus,puust nikerdatud Niguliste ja Rannu kiriku pingid · Rahvakultuuris muutusi ei toimunud,sest oli sõja ja usuvahetuse aeg,ainuke uendus voki näol(enne kas.kedervart)
Vastureformatsioon katoliku kiriku võitlus reformatsiooniga oma positsioonide tugevdamiseks. Katoliku kiriku otsene vastu tegevus: Inkvisitsiooni tugevdamine protestantismi kui väärõpetuste väljajuurimine ja teisitimõtlejate hävitamine. Katoliku kiriku sisene uuendusliikumine kiriku ühtsuse taastamiseks: 1540 rajas baski aadlik Ignatius Loyola Jesuiitide ordu, tõotades täielikku kuuletumist paavstile. Haritud meestena jõudsid Jesuiidid mitmesse kuningakotta, mõjutades valitsejate tegevust põhimõttel "Eesmärk pühendab abinõu!" (appi võeti ka pistoda ja mürk). 1583 jõudsid Jesuiidid Poola kätte läinud Riiga ja Tartu, kuhu rajasid hariduse edendamiseks kolleegiumi. Trento kirikukogu otsused tugevdasid ordu- ja kloostri distsipliini, korrastasid vaimulike ettevalmistamist ning kinnitasid paavsti ilmeksimatust. Paavst Gregorius XIII teostas 1582 a
Vastureformatsioon katoliku kiriku võitlus reformatsiooniga oma positsioonide tugevdamiseks. Katoliku kiriku otsene vastu tegevus: Inkvisitsiooni tugevdamine protestantismi kui väärõpetuste väljajuurimine ja teisitimõtlejate hävitamine. Katoliku kiriku sisene uuendusliikumine kiriku ühtsuse taastamiseks: 1540 rajas baski aadlik Ignatius Loyola Jesuiitide ordu, tõotades täielikku kuuletumist paavstile. Haritud meestena jõudsid Jesuiidid mitmesse kuningakotta, mõjutades valitsejate tegevust põhimõttel "Eesmärk pühendab abinõu!" (appi võeti ka pistoda ja mürk). 1583 jõudsid Jesuiidid Poola kätte läinud Riiga ja Tartu, kuhu rajasid hariduse edendamiseks kolleegiumi. Trento kirikukogu otsused tugevdasid ordu- ja kloostri distsipliini, korrastasid vaimulike ettevalmistamist ning kinnitasid paavsti ilmeksimatust. Paavst Gregorius XIII teostas 1582 a. kalendrireformi, pannes aluse tänapäevani kehtivale
Vastureformatsioon – katoliku kiriku võitlus reformatsiooniga oma positsioonide tugevdamiseks. Katoliku kiriku otsene vastu tegevus: Inkvisitsiooni tugevdamine – protestantismi kui väärõpetuste väljajuurimine ja teisitimõtlejate hävitamine. Katoliku kiriku sisene uuendusliikumine kiriku ühtsuse taastamiseks: 1540 rajas baski aadlik Ignatius Loyola Jesuiitide ordu, tõotades täielikku kuuletumist paavstile. Haritud meestena jõudsid Jesuiidid mitmesse kuningakotta, mõjutades valitsejate tegevust põhimõttel “Eesmärk pühendab abinõu!” (appi võeti ka pistoda ja mürk). 1583 jõudsid Jesuiidid Poola kätte läinud Riiga ja Tartu, kuhu rajasid hariduse edendamiseks kolleegiumi. Trento kirikukogu otsused tugevdasid ordu- ja kloostri distsipliini, korrastasid vaimulike ettevalmistamist ning kinnitasid paavsti ilmeksimatust. Paavst Gregorius XIII teostas 1582 a. kalendrireformi, pannes aluse tänapäevani kehtivale
1583. Sõlmiti rahu ka Rootsiga, mis lõpetas veerand sajandit kestnud kokkupõrgete rea, mida tuntakse LIIVI SÕJA või ka Esimese põhjasõja nime all. - Rootsi ja Poola-Leedu vallutuste piir kunagisel keskaja Liivimaal pani 20.sajandini paika piiri Eestimaa ja Liivimaa vahel. - 1584.a-Eestimaa kubermang - Liivimaa- ala Rootsi Eestimaa ja Kuramaa hersogiriigi vahel. Batory kehtestas 1582.a Poola haldussüsteemi, säilitas tolerantsuse luterlusesse. Jesuiidid saadeti katoliku vastureformatsiooni tegema. Kollegiumid Riiga ja Tartusse, kuid ei suutnud siiski luteri kirikut Liivimaal domineerivalt positsioonilt tõrjuda. Batory püsivam saavutus oli 1570.aastal rajatud Vilniuse jesuiitide kollegiumi alusel 1579.aastal rajatud Vilniuse ülikool, nimekaim ladina luuletaja õppejõud MATTHIAS CASIMIRUS SARBIEVIUS ja teoloog-filosoof MARTINUS SMIGLECIUS (Locica). - 1587.a valiti kuningaks ZYGMUNT III WASA
Osadel nimedel taga `Esto', aga mida see tähendab? kas Eestimaalased, eestlased, päritolu? Kalendrireformi läbiviimine. Riias puhkesid rahutused, mujal rahumeelselt. Riia oli täiesti luterlik linn ning astus kõikide katoliku kiriku ette panekute vastu. 29.detsembrist 1584 saab ühe hetkega 8.jaanuar 1585. Tartus on raad üsnagi kaval, ametlikus asjaajamises minnakse üle uuele kalendrile, aga suhtluses linnakodanikega jääb vana kalender. Jesuiidid tõstavad kisa, sest üldine elanikkond jäi vana kalendri juurde, aadlikud ei rakendanud, raad, aga see tähendas, et kirikupüha ajal oli kirik tühi, sest rahva jaoks ei olnud kirikupüha, oli teine päev. Katekismused avaldati Vilniuses, kolm varianti. Eestikeelne 998 eksemplari, lätikeelne 1002, venekeelseid 1492. Ainult leitud lätikeelne Uppsala ülikooli raamatukogust. 1622-aastal ilmus Braniwos vaimulike talituste käsiraamat, mis sisaldab läti, eesti,
nimetama vojevoodkondadeks, mis jagunes staarostkonnad + Endiselt jäi toimima Maapäev, esindajad Seimis nö Poola parlament. Pärnute ühendamine, 1584 Valga saab endale õigused Vastureformatsioon + Püüded taastat katoliku usku 1583 jesuiitide kolleegium/ordu Tartus + Gümnaasium Tartusse + tõlkide seminar + jesuiidid õppisid ära eesti keele ning said seetõttu Eestis väga populaarseks. Nad kirjastasid eesti keelseid teoseid, tuntuimaks on ,,Agenda Parva" + Antonio Possevino 1600-1629 Poola-Rootsi sõda + Altmargi vaherahu 1629 Hilary Karu 26 D 11 EESTI AJALUGU Eestis lõpeb kolmekuninga periood. Rootsi aeg Põhja-Eestis 1561-1710
Väga suur osa kat kalvinismi kadu. Toimus selle kaudu, et mingis hetkest alates riigi kaasarääkimise õigus kat kätte, sot suhted taas katoliiklaste kätte. 40 Stanislav Hosius (kardinal, Ernlandi e Varmija piiskop) 1551-1579 piiskop; Preisimaal. Tema kirikupoliitiline roll väga oluline. Kirik mille peamine vaatamisväärsus Kopernik. Hosius tõi Ida-Euroopasse jesuiidid. Tema ajal rajati Kromsbergi akadeemia- oli ka Liivimaa jesuiitide keskne koolituspaik, seal hakati misjonäre koolitama (taga suur plaan, mille taga töötas ka Antonio Possevino, katoliseerida Vm). Tartusse rajada jesuiitide kool- koolitada Vm pärit inimesi preestriteks ja misjonärideks, et nende abil Vm muuta katoliiklikuks. Valgevene kirjanduse isa- Skaryna (surn 1553). Pärit Polotski kaupmehe perest, Krakovi ülikoolis õppinud. Viibis ka Prahas. 1517
sajandil koostatud ja trükis avaldatud veel mõned luterlikud katekismused (1554. a Tartu Jaani koguduse õpetaja Franz Witte lõuna-eestikeelne katekismus), kuid säilinud neid pole. EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 3 Poola jesuiitide asutatud kolleegium Tartus, oluline haridusasutus tollel ajal, oluline ka eesti ja läti keele õpetamine, õppimine ja tõlkide seminari tegevus. Katoliiklaste teenistuses olevad jesuiidid püüdsid oma õpetuste juurutamiseks rahvakeelses kirja-ja trükisõnas võistelda vihatud luteri esindajatega. Säilinud pole jesuiitide katekismusi rekatoliseerimise perioodist 16. saj lõpul Lõuna- Eestis, kuid tervikuna on säilinud ladinakeelne katoliku kiriku käsiraamat "Agenda Parva" (1622), milles teatud osad paralleelselt saksa, poola, läti ja lõunaeesti keeles. Esimese lõunaeesti keelt
osalesid ka linnade esindajad. Kohut talupoegade üle mõistis eramaal mõisnik, riigimaal staarost. Üldiselt oli talurahva olukord riigimaadel kergem kui eramaal. Poola võim mõjus soodsalt Tartu, Viljandi ja Pärnu arengule. Linnaõigused sai ka Valga. Poola ajal pöörati tõsist tähelepanu hariduse edendamisele. Sellega tegeles jesuiitide ordu, mis rajas Tartusse nii gümnaasiumi kui tõlkide seminari. Jesuiitide koolides õppis ka eestlasi. Kuna jesuiidid õppisid ära eesti keele, olid nad eestlaste seas päris populaarsed. Neilt ilmus eestikeelseid trükiseid, tuntuim on "Agenda Parva" (kirikuteenistuse käsiraamat), milles osa palveid on eesti keeles. 20 PÕHJA-EESTI ROOTSI KOOSSEISUS Erinevalt Poola alast oli Põhja-Eestis aadli mõjuvõim tunduvalt suurem. Kuigi esialgu oli enamus maast
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigus...
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olema...
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaok...
Kartes kaotada prioriteeti, kasutas katoliku kirik oma vastupealetungis reformatsioonile ära kõikvõimalikud vahendid, nende hulgas ka arhitektuuri ja kujutava kunsti. Eesmärgiks sai inimeste maksimaalne lähendamine Jumalale, nende terviklik ja lõplik andumine religioonile. Vastureformatsiooni ideede jõuliseks kandjaks kujunes 1534. a. asutatud Jesuiitide ordu, kes taotles katoliku usu ja kiriku võimsuse kindlustamist. Jesuiidid leidsid, et renessanskirikud ei rahulda enam uue aja kasvavaid nõudeid avarate ja suurejooneliste ruumide järele, milles võiks suure rahvahulga osalusel pidada pidulikke jumalateenistusi. Oli vaja uut tüüpi kirikut. Selle loojaks sai 16. saj. meister G. Vignola (1507-1573 ), kelle loodud II Gesu kirik Roomas ( 1568-1575 ) kujunes surepäraseks näiteks üleminekul uuele arhitektuurile. Kõrgrenessanss
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
