lihtsam, kui raskustele vastu minna. Teoses esinevad nimed, kohanimed ja jumalad (järjekord ei ole esinemise ega tähestikulises järjekorras): · Sinuhe · Senmut · Kipa · Teeba · Horemheb · Amon · Surnute linn · Puntimaa · Nefernefernefer · Babülon · Osiris · Amenhotep III · Siidon · Horemheb · Burraburiash · Sargon · Bastet · Gaza · Anukis · Minos · Smürna · Kaptah · Jeruusalemm · Habirud · Madruk · Hattusa · Pime maja/Knossose pale · Pepitamon/Pepitaton · Byblos · Isis · Baal · Inteb · Keelatud org · Surma maja · Thutmosis · Oneh · Thotmes · Tagapalgeline · Egiptus · Ptaho · Liibanon · Nofretete · Siinai · Roju Kühmkukal · Keftiu · Minea · Naharan · Sehkmet · Hetimaa · Kreeta · Babüloonia · Süüria · Minotaurus · Aziru · Istar · Ahet-Atoni · Ehnaton
Keelati ära olümpiamängud, pandi kinni vanade jumalate templid või muudeti need ristiusulisteks. Algas paganate tagakiusamine. Kristlasi hõlmas üleüldine e. katoliiklik organisatsioon kirik. Kiriku peamised struktuuriüksused olid piiskopkonnad. Piiskopile alluvat ala nimetatakse diötsees (kr k valitsusala). Tavaliselt hõlmas see ühte linna koos ümbruskonnaga. Suuremate diötseeside eesotsas seisid peapiiskopid e. metropoliidid. Kujunes välja 5 piiskopkonda: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol. Kõige tähtsamaid küsimusi asutati kirikukogudel e sinodidel, kuhu kogunesid metropoliidid ja piiskopid. Hereesiad (ketserlikud usulahud) Kuna Jeesuse õpetuse sõnu võis tõlgendada mitmeti, puhkesid riigis tülid. Keisrid kutsusid kokku üleriigilised kirikukogud ja nende otsuste põhjal kujunes nö õige e ortodoksne usutunnistus, mis sõnastati nn apostelliku usutunnistusena. Vähemusse jäänud arvamused kuulutati ketserlikeks
Keelati ära olümpiamängud, pandi kinni vanade jumalate templid või muudeti need ristiusulisteks. Algas paganate tagakiusamine. Kristlasi hõlmas üleüldine e. katoliiklik organisatsioon kirik. Kiriku peamised struktuuriüksused olid piiskopkonnad. Piiskopile alluvat ala nimetatakse diötsees (kr k valitsusala). Tavaliselt hõlmas see ühte linna koos ümbruskonnaga. Suuremate diötseeside eesotsas seisid peapiiskopid e. metropoliidid. Kujunes välja 5 piiskopkonda: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol. Kõige tähtsamaid küsimusi asutati kirikukogudel e sinodidel, kuhu kogunesid metropoliidid ja piiskopid. Hereesiad (ketserlikud usulahud) Kuna Jeesuse õpetuse sõnu võis tõlgendada mitmeti, puhkesid riigis tülid. Keisrid kutsusid kokku üleriigilised kirikukogud ja nende otsuste põhjal kujunes nö õige e ortodoksne usutunnistus, mis sõnastati nn apostelliku usutunnistusena. Vähemusse jäänud arvamused kuulutati ketserlikeks
*Puudub pagasi kokku-lahti pakkimise vaev võrreldes tavareisiga; *Turvalisus võrreldes individuaalreisiga. 1.1.3 PALVERÄNNAK- KASVAV TURISMITREND Religiooniturismi võib pidada maailma vanimaks turismiharuks, mis on maailmas üheks kiiremini kasvavaks aastas 18 miljardit dollarit ja palverändurite hulgaks umbes 330 miljonit inimest. Palverännak sai alguse aastatel 100 - 300 ja peamisteks rännaku sihtkohtadeks olid Palestiina, Betlemm ja Jeruusalemm. Palverännakute sihtkohad on religiooniti erinevad: kristlaste palverännakud viivad Jeruusalemma, Rooma, Lourdesi Prantsusmaal ja Santiago de Compostelasse Hispaanias, moslemite rännakute olulisemaks sihtkohaks on Meka igale islamiusulisele on see teekond vähemalt korra elus soovitatav. Budistide tuntuim sihtkoht on Kapilavastu ja hinduistide rännakute olulisim sihtkoht on Varanasi. Praegused turismitrendid soosivad religiooniturismi ühe osa - palverännakute jätkuvat kasvutrendi
8. Saj olid Euroopa riigid nõrgad ning ei suudetud esialgu tagasi vallutada. Alles 13. sajandil suudeti enamik Hispaaniast tagasi võita. Esimese ristisõja kuulutas välja Rooma paavst Urbanus II 1095. aastal, hüüdlausega ,,Jumal tahab seda!" Ristisõdade eesmärgiks oli moslemite e paganate minemakihutamine Jeruusalemmast. Paavst lubas, et kõikidele ristisõdijatele andestatakse nende patud. Kokku toimus kaheksa ristisõda. Aastaks 1099 oli Jeruusalemm vallutatud. 1144.a vallutasid moslemid Edessa linna. Algas teine ristisõda, mis kukkus purustavalt läbi .1187 vallutasid moslemid Jeruusalemma. 1189- 1192 toimus III ristisõda. Kolmandas ristisõjast võtsid osa tuntud väepealikud Saksa keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse Philippe II ja Inglismaa kuningas Richard Lõvisüda. Koguti erakordselt suur ja tugev vägi.Rünnati Jeruusalemma ning ebaõnnestuti. Moslemite vägesid juhtis legendaarne Saladin
b) Bütsantsi keisri palve aidata võitluses türklaste vastu c) Itaalia linnade soov kontrollida Vahemere kaubandust d) vaesunud rüütlite soov saada juurde maavalduseid · Ajend: Jeesus Kristuse haua vabastamine Jeruusalemmas türklaste käest. · I RISTISÕDA: 1096-1099. Edukaim. Sõja kuulutab välja paavst Urbanus II. · IV RISTISÕDA: 1202-1204. Kutsuti sõtta Kreeka-Katoliku kiriku vastu. · Ristisõdade tagajärjed: a) Jeruusalemm jääb türklastele. b) Ei kujunenud ühtset ristiusu kirikut. c) Süveneb kristluse ja islami vastasseis. d) Avardub Eurooplaste maailmapilt, uued arusaamad ja kultuurid. (nt. Hügieeniharjumused, pärgamendi asemel paber, tuuleveskid, klaaspeeglid. Itaalia kaubalinnade positsiooni tugevnemine.) · Lisaks veel peenemad kombed, riietus, tähelepanu haridusel ja kultuuril. Araabia õpetlaste vahendusel puututakse kokku ka muistsete kreeka autorite teostega.
· Hadidza tema naine · 622 lahkumine Mekast Mediinasse (hidzra), islami ajaarvamise algus · Jumala Sõna vahendaja - Koraan · Prohvetite pitser · Araablaste ühendaja Islami kogukonna (umma) rajaja · Usuline ja poliitiline juht · Eeskuju · Prohveti tava sunna Islam · Kaliifid (Kalifaat 632-1258 (1922)): Abu Bakr (632-634) `Umar ibn al-Hattabi (634-644) o Damaskus 635; Jeruusalemm 638 `Uthman ibn Affan (644-656) o Umaijaadid/Omaijaadid o u 650 Koraani tekst o pealinn Mediinast Damaskusesse `Ali ibn Abu Talib (656-661) o Siiidid · · Islam tuleviku maailmapilt? · Tariq Ramadan Islami vagaduskoolkond · Sufid, dervis
Umbes 30. pKr Jeesus vahistati ja hukati ristilöömise läbi Kolgata mäel, kuna sattus Juudi arstokraatiaga vastuollu Varakristlik kirik Kui Constantinius Suur ristiusu Rooma impeeriumis legaliseeris, oli kristlastel juba välja arendatud kogu riiki haarav ja hästi toimiv organisatsioon ristiusukirik. Peamised struktuuriüksused olid piiskopkonnad, mis hõlmasid ühte linna koos ümbruskonnaga, esialgu oli neid 4: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia (Süürias) ja Rooma, 4. sajandil lisandus Konstantinoopol. Tähtsaimate asjade otsustamiseks üleriigilised kirikukogud sinodid. Apostlid Paulus ja Peetrus, nende tegevus Kristluse levikule aitasid kaasa rändjutlustajad apostlid. Peetrus oli Jeesuse kaaslane ja õpilane, pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele, esimene Rooma piiskop. Paulus oli Peetusest noorem, käis missjoniretkedel Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas
MUISTNE VABADUSVÕITLUS Referaat Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................... 3 1. Muistne vabadusvõitlus...................................................................................3 KOKKUVÕTE................................................................................... .........8 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................... ..9 2 SISSEJUHATUS Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli 1180. 1290. aastatel toimunud Läänemere ristisõdade osa, mis toimus Eestimaa territooriumil ja mida dateeritakse tavaliselt aastatega 12081227. Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt sak...
IISRAELI RIIK REFERAAT 1 IISRAELI RIIK heebrea Joonis Iisraeli lipp Joonis Iisraeli vapp Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas. Tema piirinaabriteks on Jordaania,Süüria, Liibanon ja Egiptus ning piiratud autonoomiaga Palestiina1. Ajaloolist Jeruusalemma nimetatakse ka Kolme Usu Linnaks. Õlimägi, Ketsemani aed mäe jalamil ja lummavad vaated linnale. Via Dolorosa- tee, mida mööda Jeesus kõndis Kolgata mäele, mis päädib Püha Haua Kirikuga. Vana-Jerusalemma peatänav cardo- juudi kvartal. Yad Vashem (Iisraeli põhimemoriaal juudi holokaustile Teise Maailmasõja ajal), Holokausti muuseum ja Iisraeli muuseum, kus lisaks ajaloolistele ja kultuurilistele eksponaatidele leidub Picasso, van Gogh'i ja Rodin'i töid. Olulisimad kohad kristlastele: Oliivide mägi, Via Dolorosa, Hauakirik. Templimägi, mis on püha paik nii kristlastele, moslemitele kui ka juutidele, Al Aqsa mosee, mis on ...
2) Annetused 3) Sakramendid 4) Reliikviad 5) Kiriku ametikohtadele müük simoonia 6) Indulgentsid patulunastuskirjad 8. Millised olid ristisõdade põhjused, millised tagajärjed? Põhjused: 1) Paavstide soov laiendada oma mõju all olevaid valdusi 2) Tuli suunata kodusõdades võitevate rüütlite jõud elujärje parandamiseks kristliku maailma välistele aladele 3) Itaalia soov kontrollida Vahemere äärset kaubandust Tagajärjed 1) Jeruusalemm jäi muhameedlaste valdusesse 2) Süvenes läänemaailma, islamimaailma ja Bütsantsi vaheline vaev 3) Avardus eurooplaste maailmapilt 4) Itaalia kaupmeeste positsioon Vahemerel tugevnes 5) Idamaadelt õpiti uusi töövõtteid jm (paberivalmistamine, araabia numbrid, tuuleveskid, klaaspeeglid, moodi tulid habemed ja vanniskäimine) 9. Miks kujunesid keskajal linnad? 1) Kui Rooma riik hävitati, kadusid ka vanaaja linnad, kuid rahvaarv kasvas,
reliikviad- pühakute säilmed, patukustutuskirjad- paavsti poolt antud kirjalikud tõendid 8. Millised olid ristisõdade põhjused, millised tagajärjed? Põhjused: 1) Paavstide soov laiendada oma mõju all olevaid valdusi 2) Suunata kodusõdades võitlevate rüütlite jõud oma elujärje parandamiseks kristliku maailma välistele aladele 3) Itaalia linnade soov kontrollida Vahemere äärset kaubandust Tagajärjed: 1) Jeruusalemm jäi muhameedlaste valdusesse 2) Süvenes läänemaailma ja, islami maailma ja Bütsantsi vaheline vaen 3) Avardus eurooplaste maailmapilt 4) Itaalia kaupmeeste positsioonid Vahemere ääres tugevnesid 5) Idamaadelt õpiti uusi töövõtteid, n.paberi valmistamine; araabia numbrid, tuuleveskid, klaaspeeglid, moodi läksid habemed ja vanniskäimine 9. Miks kujunesid keskajal linnad? Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad
tule toime riigi kaitsmisega, keiser Diocletianus lasi rajada reservväe, uute väeosade moodustamiseks vajati rohkem sõdureid, kuna neid ei jätkunud, mindi üle sundvärbamisele, kuna ei tahetud minna kasutati kõiki võimalusi möödahiilimeiseks. Ristiusk Kui keiser Constantinuis Suur legaliseeris ristiusu oli kristlastel olemas hästi toimiv organistatsioon ritiusukirik. Peamine struktuuriüksus sellel oli piiskopkond (peapiiskop e metropoliid). Esialgu oli piiskopkondi neli: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiooki ja Rooma, siis lisandus Konstantinoopol, seal kogunesid peapiiskopid kirikukogudele e sinotidele. Koos kristluse levikuga omandas kirik ühiskonnas aina tähtasmaid rolle. Kui kristalseid Rooma riigis veel taga kiusati ja nende usk keelatud oli, levis see ühiskonna alamkihtides, kuid siis hakkas tekkima kõrgelt haritud kristlasi, tekkisid aplogeeted kirjamehed, kes püüdsid usku õigustada. Paganlik kreeka-rooma kultuur sai kristliku hariduse aluseks
seega Konstantinoopoli igast küljest. 1453 aastal vallutasid türklased Konstantinoopoli ja tegid Bütsantsi riigile lõpu. Keiser Basileios Ii valitsusajal (976-1025) vallutasid Bütsantsi väed Bulgaaria riigi ja sel perioodil oli Bütsants võimsaim riik Euroopas ja Lähis-idas.Kultuurielu, kaubanduse ja käsitöö õitseng oli. Välise võimu ja sisemise heaolu haripunkt. 1054 oli suur kirikulõhe e) Bütsantsi kultuur ja kirik Ristiusu keskusteks olid Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, mis langeisd Bütsantsi võimu alla. See tugevdas Bütsantsi kiriklikku ühtsust, sest konstantinoopoli patriarh oli nüüd vailedamatult riigi kõrgeim kirikutegelane. Bütsantsi kirik seisis kindlalt keisrivõimu kontrolli all.Patriarh valisid küll vaimulikud, rahvas ja piirkondlikd krikujuhid ehk metropoliidid, kuid tegelikult jäi viimane sõna siiski keisrile. Keiser või ebasoovitava patriarhi ka ametist tagandada
1085 Toledo hingamisteed. 1147 saab reconquista paavstilt ristisõja tunnustuse. 1154 Hispaania moslemite riigid liideti Almohaadide võimu alla. 1212 võit Navas de Tolosa lahingus saab Almohaadide võimule Hispaanias saatustikuks. 1236 kristlased vallutasid kõik moslemi riigid va. Granada. 1492 vallutati Granada ning Reconquista sai ametilkult lõppenuks. Kiriku poliitiline ajalugu: Ristiusu saamine Rooma riigiusuks. 50 päeva pärast Jeesuse surma tekib esimene kogudus. 48 Jeruusalemm jaotatakse ära, kes millise rahva seas misjonit teeb. 64 Peetrus lüüakse Rooma linnas risti. Teda peetakse esimeseks paavstiks, kuigi kiriku keskus oli sel ajal Jeruusalemm. Tänu misjonitööle levib kristlus Rooma riigis kiiresti ning jõuab juutide ringist välja. Esimesed suured kirstlaste tagakiusamised olid alles 3. sajandil (249-251 ja hiljem). 260 Gallienuse ususallivusedikt ning vaherahu. 303 algas tagakiusamine taas. 311 Galeriuse ja Licinuse ususallivusedikt. 313
Vana-Rooma 1. Itaalia geograafilised olud ja sellest tingitud arengujooned: a. Aponniini ps. oli juba vanaajal tuntud Itaalia nime all. b. Maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas: · Mägised alad vaheldusid tasandikega. c. Ühendust peeti peamiselt maismaad mööda: · Merd sõideti kreeklastest vähem. d. Geograafiline terviklikkus: · Eeldus ühtse riigi tekkeks. 2. Apenniini ps. rahvastik: Itaalikud Etruskid Kreeklased Asukoht Ps kesk- ja Ps loodeosas Ps lõunarannikul ja lõunaosa Etuuria maakond Sitsiilia Tegevusalad Põlluharimine ja Kaubandus, mere- Põlluharimine, karjakasvatus. sõit, põlluharimine, viinamarja- ja käsit...
Tsivilisatsioonide tekkimine ja levik vanaajal 1. Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. · Primaarne tsivilisatsioon Esmane tsivilisatsioon kujunes teistest sõltumatult ja iseseisvalt. · Sekundaarne tsivilisatsioon teisene tsivilisatsioon, kujunes teiste tsivilisatsioonide mõjutusel ja mitte iseseisvalt (nt Vana- Kreeka, Kreeta saarel u. 200 eKr) a. Tekkimise eeldused: · Viljelusmajandus ja paikne eluviis o u IX aastatuhandel eKr Lähis-Idas nn viljaka poolkuu alal kõplapõllundus. Esimesed asulad nt Jeeriko Palestiinas. · Metalli töötlemine, mis võimaldas suuremat saaki: o IV aastatuhande lõpul eKr pronksi töötlemine ja adra leiutamine, mi...
RISTIJA JOHANNES VARIANT II (10. 12. kl.) Leonardo da Vinci. Ristija Johannes. Louvre, Pariis. SAATEKS Klassijuhataja asetab enne klassijuhatajatundi igale lauale PIIBLI. Lapsed hoiavad seda tähtsat teost käes ning vaatavad, kus lõpeb Vana Testament, kust algab Uus Testament. See on ääretult tähtis toiming, sest paljudele on see esimene ja viimane kord piiblit OMA käes hoida. Eelnevalt peab aga teadma, et: a) Piibel koosneb kahest osast VANA TESTAMENT (juudi rahva ajalugu ning uskumusi käsitlev teos) ja UUS TESTAMENT (Jeesuse elu ning tema õpetust käsitlev teos). Kui Jeesus oleks Vanast Testamendist lahti öelnud, oleks ta hukkunud varem ja tema elutöö oleks tegemata jäänud. Pealegi kõlbavad Moosese 10 käsku (ja nii mõndagi muud) ka kristlastele. b) UUS TESTAMENT hõlmab nelja evangeeliumi (kr. k.: rõõmusõnum). Nende autoritest olid Jeesuse otsesed õpilased e. apostlid üksnes MA...
kõik on ebajumalad, saabub kohtupäev ning Muhamed kutsutakse prohvetiks, Muhamed arvab, et ta on hulluks läinud, naine usub aga, et see kõik on tõsi ja et Muhamed peaks sellest rääkima ja seda järgima. 622a põgeneb Muhamed Mekast, sellest saab alguse moslemite ajaarvamine. 630a Muhamed naaseb Mekasse. 632a Meka võtab vastu islamiusu, sellest saab püha linn. 634a Muhamed sureb. Pühalinnad: Meka, Mediina, Jeruusalemm. Muhamedist on keelatud pühapiltide või kujude tegemine, kui teda kuskil kujutatud on, siis on ta nägu looris või joonistamata. Pühakiri on koraan-Jumala poolt Muhamedile ilmutatud sõnum, mis pandi kirja alles peale Muhamedi surma, koraan on ka esemena püha, peatükid reastatud pikkuse järgi-pikemad ees, lühemad taga. Sunna-seletavad koraani kommentaarid. Islami aluseks on 5 kohustust/sammast: 1. Usutunnistus 2. Palvus
(99) Kas poliitika ja sõjapidamine lasksid ennast tõesti kuidagi valitseda rüütellikel kujutlustel? Kahtlemata, kui mitte oma voorustes, siis vigades ometi. Nii nagu tänapäeva traagilised eksimused tärkavad natsionalisimihullustest ja kultuurikõrkusest, pärinesid keskaja eksimused rohkem kui korra rüütlimõttest. (100) 1 suur poliitiline püüdlus oli rüütliideaaliga lahutamatult seotud: ristisõda, Jeruusalemm! Sest J nime kandis ikka veel mõte, mis kõrgeima poliitilise ideena seisis kõigil Euroopa valitsejatel silme ees ja neid endistviisi tegutsema pani. ..... 14 ja 15 saj ristirahva jaoks oli ülimalt tungiv 1 Idamaade küsimus : tagasi tõrjuda türklasi, kes olid juba vallutanud Adrianopoli(1378) ja hävitanud Serbia riigi (1389). Oht asus Balkanil. Kuid Euroopa pailisimi ja vajalikem poliitiline probleem ei suutnud end veel vabaks teha ristiretke ideest. Ta suutis näha Türgi
vastutustundest. Ütles, et Jumal pole ainult Iisraeli vaid kogu elava Jumal. Jesaja Esimene kolmest tähtsaimast prohvetist. Sünnib, kui peetakse esimesi olümpiamänge (776 eKr). Elas õukonnas, oli arst. Tema ümber oli kogunenud õpetlaste ringkond. Tema aeg oli täis teadmist tulevasest Assüüria vallutusest. Jesaja ütles, et Jumal on rahva hüljanud, sest rahvas on temast taganenud ja saanud halvemaks kui paganad. Ütleb, et rahvas hukub, Jeruusalemm hävitatakse ja pühamut pilgatakse. Jeremija Sünnib aastal 650 eKr. Elab Iisraelis Jeruusalemma piiramise ajal, näeb Jeruusalemma hävitamist ja rahva küüditamist. Taaniel Kirjutas Babüloonia vangipõlve ajal. Tol ajal vallutjad otsisid nupukamad poisslapsed ja üritasid neid kasvatada endale meelepäraselt. Tema oli üks neist. Ta sai kuninga suure soosingu osaliseks, kuna seletas ära kuninga unenäod. Kuninga
ka teistes usundites, müütiline rahva esiisa. Iisak on juudi rahva isa (Iisak on Aabrahami poeg). Jaakob on Iisaku poeg. Jaakobil oli 12 poega ehk ka 12 suguharu ning sellest sündis juudi rahvas; (2)Egiptuse vangipõli (u 17001250) ja väljaränd (Exodus) Moosese juhtimisel vaarao Ramses II ajal. Mooses tõi rahva vangist välja. (3)Kaananimaa vallutamine Joosua ajal ja kohtumõistjate aeg (u 12001050 eKr); (4)kuningate aeg: Taaveti (1004960 eKr) ajal sai Jeruusalemm pealinnaks. Kuningas Taavet oli sõdalane, võitis Koljati. Taaveti laulud. Saalomon oli Taaveti poeg. Saalomoni (970930 eKr) ajal ehitati esimene tempel. Pärast viimase surma lagunes kuningriik Iisraeliks ja Juuda riigiks. Iisraeli vallutas Assüüria 722. a eKr, Juudamaa koos Jeruusalemmaga Babüloonia 587. a. Saalomonlik otsus õiglane otsus, selline, millega on kõik rahul. Saalomon ja Seeba kuninganna.,
vallutades Süüria ja Egiptuse ning seejärel ka Pärsia. · Dzihaadis pühas sõjas lubas koraan langenuile otsepääsu paradiisi. · Naabermaad olid rikkad ja sõdurite palgad maksti sõjasaagi ja vallutatud alade maksustamisega. · Järgmine kalifaat Omar kujundas araabia rahvusriigiks vaimulik ja ilmalik võim on lahutamata, usujuht on ka riigijuhiks. · 638. a. vallutati Jeruusalemm, millest sai moslemite püha linn. · Idas jõuti 7. saj. lõpul Induse jõeni. · Läänes hõivati Põhja-Aafrika ja ületati 711.a. Gibaltari väin ning vallutati Hispaania. · Edasise pealetungi Euroopasse peatas Karl Martell Poitiers' lahingus. · Bütsants suutis araablaste rünnakud tõrjuda, kuigi suurte alade loovutamise hinnaga. e. Araabia kultuur ning selle olulisemad mõjutused ja laenud Euroopas:
paavstid kokkuvõttes edukamad. 13.saj kaotas keisrivõim senise tähtsuse: Itaalia vabanes keisrivõimust ja Saksamaal taastus poliitiline killustatus. Paavstivõimu kõrgaeg jõudis kätte Innocentious III ajal (11981216), mil mõned Euroopa valitsejad tunnistasid end koguni paavsti vasalliks. Siis kuj välja kiriku tsentraliseeritud korraldus. 5.Ristisõdade ajend,eesmärgid,osavõtjad *Ajend: Jeruusalemmas Jeesuse haua vallutamine moslemite poolt *Eesmärgid: 1)vabastada Jeruusalemm 2)vallutada LähisIda 3)suurendada paavsti autoriteeti ja valdusi 4)feodaalide agressiivsust Euroopast välja suunata 5)Genova ja Veneetsia soovisid taastada kontrolli Vahemere kaubanduse üle *Osavõtjad: 1)paavst Urbanus II 1096.a kuulutas Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja ja vallandas nii esimese ristiretke. 1099.a vallutasid LääneEuroopa rüütliväed tormijooksuga Jeruusalemma ja tapsid seal tuhandeid inimesi
Kampuchea ja khmerid ning ANGKOR VAT Kampuchea Rahvavabariik asub Kagu-Aasias Indo-Hiina poolsaarel. Rahvaarv 7,5 miljonit. Kõneldakse khmeri keelt. Pealinnaks on Phnom Penh. 85% elanikkonnast on khmerid. Peale nende on vietnamlasi, hiinlasi ja teisi. Riigis on valdavaks usundiks budism (algul hinduism). Khmerid kujunesid kohalikest hõimudest I aastatuhandel. Impeerium eksisteeris 800-1200 m.a.j. Riigi hiilgust võis võrrelda Prantsusmaa Louis XIV ajaga. Kampuchea alal esimene riik oli Funan. Neist põhjas asus khmeride Tsenla riik, mis sõltus Funanist. Funan allutati 6 saj. Tsenla lagunes kaheks 8. saj. 9.saj. Riik ühendati, kus oli jumal- kuninga kultus. Pealinnaks sai Angkor. 11-12. saj. oli Indo-hiina poolsaare võimsaim riik. 1431 riik hävitati ja pealinn läks üle Phnom Penhi. Angkori (linna) varemed avastati 1860 (mõnedel andmetel 1858) loodusteadlase Henri Mouhot'i poolt. Tema sõnad: ,,suurejoonelisem kui kõik, mis on meile...
Kaananimaa lõunaosa. Pärimuse kohaselt juhtis neid teel Egiptusest vabadusse nende suur juht ja seadusandja Mooses, kes suri teel kodumaale, enne kui iisraellased Kaananit vallutama asusid. Kas Mooses on reaalne ajalooline tegelane või mütoloogiline kuju, seda pole võimalik kindlaks teha. X sajandi algul ühendas iisraellaste kuningas Taavet (u 1000 962) kogu Kaanani lõunaosa nende võimu alla. Tekkis Iisraeli riik, mille pealinnaks sai Jeruusalemm. Taaveti poja, kuningas Saalomoni (962 922) korraldusel rajati sinna iisraellaste jumala Jahve tempel, millest kujunes aastasadadeks iisraellaste ja juutide peamine religioosne keskus. Taaveti ja Saalomoni ajal oli Iisrael ilmselt tugevaim riik Kaananis. Saalomoni surma järel riik lagunes: tekkisid põhjapoolseks Iisraeli ja lõunapoolne Juuda riik. Samal ajal tugevnes surve Mesopotaamia suurriikide poolt.
saavutuseks on esimene tähestiku leiutamine. See koosnes 22st kaashäälikust. Heebrealased ja Iisraeli riik Kaanani lõuna osas elasid rändkarjakasvatajad heebrealased, kes on tänapäeva juutide esivanemad. Legendi järgi tuli nende esiisa Aabraham Kaananimaale Mesopotaamiast. Osa heebrealasi sattus elama Egiptusesse, seda nimetatakse Egiptuse orjapõlveks. Egiptusest lahkuti Moosese juhtimisel. Kuningas Taavet ühendas Kaanani lõunaosa ja rajas Iisraeli riigi. Pealinnaks sai Jeruusalemm. Pärast Taaveti poja Saalomoni surma lagunes riik Iisraeliks ja Juuda riigiks. Assüürlased vallutasid Iisraeli ning asustasid elanikud teistesse paikadesse. 6ndal sajandis e.Kr. purustas Babüloonia Juuda riigi ning suur osa rahvast küüditati Paabeli vangipõlv. Vana Testament Iisraellaste ajaloo, usu, kommete ja seaduste peamine allikas on Vana Testament. Vana Testament sisaldab ka moraalijuhiseid, tulevikukuulutusi, luulet jne. Iisraellased austasid ainult ühte jumalat Jahve't
Esimene kalifaat ehk prohveti järglane Abu Bakr alistas Bütsantsi väed, vallutades Süüria ja Egiptuse ning seejärel ka Pärsia. Dzihaadis pühas sõjas lubas koraan langenuile otsepääsu paradiisi. Naabermaad olid rikkad ja sõdurite palgad maksti sõjasaagi ja vallutatud alade maksustamisega. Järgmine kalifaat Omar kujundas araabia rahvusriigiks vaimulik ja ilmalik võim on lahutamata, usujuht on ka riigijuhiks. 638. a. vallutati Jeruusalemm, millest sai moslemite püha linn. Idas jõuti 7. saj. lõpul Induse jõeni. Läänes hõivati Põhja-Aafrika ja ületati 711.a. Gibaltari väin ning vallutati Hispaania. Edasise pealetungi Euroopasse peatas Karl Martell Poitiers' lahingus. Bütsants suutis araablaste rünnakud tõrjuda, kuigi suurte alade loovutamise hinnaga. Araabia kultuur ning selle olulisemad mõjutused ja laenud Euroopas: Araabia maailma kultuuriline ebaühtlus, ühendavateks teguriteks koraan ja araabia keel.
Esimene kalifaat ehk prohveti järglane Abu Bakr alistas Bütsantsi väed, vallutades Süüria ja Egiptuse ning seejärel ka Pärsia. Dzihaadis pühas sõjas lubas koraan langenuile otsepääsu paradiisi. Naabermaad olid rikkad ja sõdurite palgad maksti sõjasaagi ja vallutatud alade maksustamisega. Järgmine kalifaat Omar kujundas araabia rahvusriigiks vaimulik ja ilmalik võim on lahutamata, usujuht on ka riigijuhiks. 638. a. vallutati Jeruusalemm, millest sai moslemite püha linn. Idas jõuti 7. saj. lõpul Induse jõeni. Läänes hõivati Põhja-Aafrika ja ületati 711.a. Gibaltari väin ning vallutati Hispaania. Edasise pealetungi Euroopasse peatas Karl Martell Poitiers' lahingus. Bütsants suutis araablaste rünnakud tõrjuda, kuigi suurte alade loovutamise hinnaga. Araabia kultuur ning selle olulisemad mõjutused ja laenud Euroopas: Araabia maailma kultuuriline ebaühtlus, ühendavateks teguriteks koraan ja araabia keel.
Esimene kalifaat ehk prohveti järglane Abu Bakr alistas Bütsantsi väed, vallutades Süüria ja Egiptuse ning seejärel ka Pärsia. Džihaadis – pühas sõjas lubas koraan langenuile otsepääsu paradiisi. Naabermaad olid rikkad ja sõdurite palgad maksti sõjasaagi ja vallutatud alade maksustamisega. Järgmine kalifaat Omar kujundas araabia rahvusriigiks – vaimulik ja ilmalik võim on lahutamata, usujuht on ka riigijuhiks. 638. a. vallutati Jeruusalemm, millest sai moslemite püha linn. Idas jõuti 7. saj. lõpul Induse jõeni. Läänes hõivati Põhja-Aafrika ja ületati 711.a. Gibaltari väin ning vallutati Hispaania. Edasise pealetungi Euroopasse peatas Karl Martell Poitiers’ lahingus. Bütsants suutis araablaste rünnakud tõrjuda, kuigi suurte alade loovutamise hinnaga. Araabia kultuur ning selle olulisemad mõjutused ja laenud Euroopas: Araabia maailma kultuuriline ebaühtlus, ühendavateks teguriteks koraan ja araabia keel.
Abu Bakri ja jrgnevate kalliifide valitsemine ei erinenud millegi poolest Muhamedi valitsemisest, neil oli vaja lisaks usu kuulutamisele, uute alade ja alamate vrbamisele ka riigikassat tita. 2.2 Umar Enne oma surma nimetas Abu Bakr oma uueks jrglaseks Umari. Umar ti kohe uue miste kaliifi thendusele. Kaliif ei ole mitte ainult islamistide poliitiline liider, vaid ka vaimne juht. Uus kaliif hakkas kohe energiliselt riigi piire laiendama. 635. a langes Damaskus, liideti Sria. Jeruusalemm, mis oli siiani olnud kristlaste ja juutide pha keskus, langes 637. aastal. Et kiirendada islami levikut, vabastas Umar muhamedlasi mnedest maksudest, mida ta see-eest kiivalt nudis teiste uskude pooldajatelt. Kristlased ja juudid said osalisi maksuvabastusi, kuid teised mitte mingisuguseid. Just see andis erilise ju islami levikule, paljud lksid vabatahtlikult le islami leeri. Kohati oli tung nii juline, et islami riigi valitsejatel tekkis raskusi riigikassa titmisega
Leon(ekspeditsioon Floridasse 93. Atlaste tootmise ajalugu 94. Saksa kartograafia 15. saj. lõpul, 16. saj alguses 95. Topograafilise kaardistamise ajalugu Sai alguse u 5. aastatuhandel eKr. Mastikujoonised ja geograafilised pildid on savitahvlitel säilinud. On leitud seinajooniseid Türgist, Catal Hyüki linna plaanilt. 8.- 13. sajandi esimesed keskaegsed kaardid olid rataskaardid. Rataskaardid olid ringikujulised ja keskpunktiks oli enamjaolt Jeruusalemm. Koostamisel kasutati polaarkoordinaate. Esimene trükitud kaart nägi ilmavalgust 1472. aastal. Liivimaa kohanimed olid keskajal märgitud kaartidele muukeelsetena. Teadaolevalt esimene käsikirjaline Liivimaa kaart koostati 1529.a. 1539. aastal valmis rootslasel Olaus Magnusel Põhja- Euroopa kaart Carta Marina. Esimene Vana- Liivimaa trükikaart ilmus 1555.a. 1573.a. ilmus Orteliuse atlases vanim tänaseni säilinud Vana- Liivimaa kaart. 18.saj
2009 veebruar · Palju erinevaid keeli, kombeid, ülerahvastus. Abielluti keskeas väärika positsiooniga. · Väljasaadetavad: prostituudid, hulhused, juudid, kerjused, nakkushaiged jne. 70-75% oli elanikest vaeseid. LINNAKULTUUR · Nn. Paabli patupeda/Taevane Jeruusalemm · 3müüri, kõrged kirikutornid · Rahamajandust väärtustas omakasu, otsustavat tegutsemist iseenda huvides, pealehakkamist. · Rahaga sai osta soodsa abielu, nime, hea positsiooni ja isegi lunastuse. Süvenevad usulised kahtlused viisid 16.saj reformatsioonini. Linna kandusid haridus, arhitektuur ja kirjakultuur. Haridus muutus tegevusalaks. Romaani stiili asendas gootika. 21. LINNADE MAJANDUS: KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS MAJANDUSHARUD
Lubadused: · kes läheb sõtta uskmatute vastu saab patud andeks · vabastatakse võlgadest ristisõjas oleku ajaks · pere ja vara kiriku kaitsel alla kuni mees ristirõjas · kes langes, pidi saama kohe paradiisi 1096-1099.a- Esimene ristisõda pühale maale , toimus kahes järgus: a) lihtrahva ristiretk b) elukutseliste ristiretk- 6000 rüütlit, 3400 jalameest, vallutati Edessa ja Antiookia ning 1099.a ka Jeruusalemm. Loodi 4 ristisõdijate haldusüksust, neist suurem oli Jeruusalemma kuningriik. Pühal maal rajati 3 vaimuliku rüütliordut: Teutooni e Saksa ordu(pärast ristisõdade ebaõnnestumist asusid levitama ristiusku vägivaldselt Balti rahvastele), ....., ..... 1147-1149.a- Teine ristisõda, kus õnne läksid proovima Prantsusmaa kuningas LouisVII ja Saksa keiser KonradIII, nad tegutsesid eraldi. 1189-1192
soome-ugrilasteni. o Käsitöölased ja kaupmehed töötasid vabadena, ent koondusid riigi korraldatud kolleegiumitesse, kus kogu kaubanduslik tegutsemine oli kontrollitud. Käsitöölased töötasid väikeettevõtjatena, müües ka ise kaupa. Kaupmeeste seas oli kõrgeteks riigiametnikeks saanuid, ning ka vaeseid. BÜTSANTS. KIRIK JA KULTUUR KIRIK JA USUELU o Endised suured usukeskused Jeruusalemm, Aleksandria ja Antiookia olid langenud, ning läinud kaotsi ning Konstantinoopoli patriarh oli vaieldamatult kõrgeim kirikutegelane riigis. Ehkki patriarhi valisid rahvas, vaimulikud ja metropoliidid ehk kirikujuhid, jäi viimne sõna keisrivõimule. o Tekkisid erinevused ida- ja läänekiriku vahel. Idas usuti, et Püha Vaim lähtub Isast. Läänes usuti, et ta lähtub Isast ja Pojast. 1054
1096. aastal asus teele ka feodaalide vägi, kokku 5000 rüütlit ja 30 000 jalameest. Kuid see vägi ei olnud ühtne. Aastavahetuse paiku hakkasid üksikud feodaalide salgad jõudma Konstantinoopoli alla. Keiser Alexios 1.- el oli nendega raske toime tulla. Ometi suutis ta ristisõdijatelt välja meelitada lubaduse, et türklaste käest vabastatud maad tagastatakse keisrile. Jeruusalemma vallutamine võttis aega. Alles 1099. aasta juulis, pärast viienädalast piiramist vallutati püha linn Jeruusalemm. Kristlaste elu Pühal Maal polnud sugugi ohutu. Eriti kaitsetud olid Euroopast tulnud palverändurid, kes kõikide vintsutuste kiuste tuhandete kaupa sinna saabusid. Palverändurid vajasid nii sõjalist kaitset kui ka kristlikku vennaarmu. Nendest vajadustest tingituna kujunesid Pühal Maal vaimulikud rüütliordud. Ordu liikmed oli korraga nii rüütlid kui ka mungad. Esmalt tekkis Templiordu, mis sai oma nime Saalomoni templi järgi. Sellesse koondusid Prantsusmaalt pärit rüütlid
Üheks läbivaks ideeks on see, et pühakirjas Tooras on antud see usk rahvale millisele, see on küsitav.. 1000 e.m.a sai Taavet kuningaks. Temast sai ideaalne valitseja. Kuningas Taaveti valitsusaeg oli hea aeg. Tema poeg Saalomon 975-935 rajas Jeruusalemma templi. Toimus religiooni tsentraliseerimine. Roomlased hävitasid templi. Suur osa juutidest küüditati Babülooniasse (Babeli vangipõlv). Kuni 1967. aastani ei pääsenud juudid läänemüüri äärde. Jeruusalemm on nii juutide, kristlaste kui islamiusuliste jaoks oluline paik. Juudi traditsioonis nimetatakse holokausti soaks (hukk). 1948. aastal taheti luua juudiriik. Juute on kristlikus maailmas taga kiusatud, kuna nad lõid risti Jeesuse. Aabraham esiisa, oli pärit judilinnast Sumerist ja Jumal lubas talle maad, kui ta Jumalat usub ja selle lepingu märgiks sai ümberlõikamine. Aabrahamist põlvneb Iisraeli, juudirahvas.
Diasporaa juudid, kes elavad väljaspool oma kodumaad 70. a. pöördeline punkt, kus tuli paljud asjad ümber teha. Ükskõik, kus juudid asusid, oli neil 3 ühist asja keel, pühakirjad ja Tihti sunniti neid kas teise usku pöörduma või asukohta vahetama. Nad pidid hakkama tegelema aladega, mida saab n-ö kaasas kanda. 1948 Iisraeli riigi väljakuulutamine 14.mail Azkenaasi juudid jiidishi keel Mizrahi juudid Sefaraadi juudid ladiino Iisrael · Jeruusalemm pealinn · 76,4% juudid, 23, 6%araablased, druiisid jne · 13 428 300 juuti maailmas · Keel: heebrea ja araabia Sümbolid: · Taaveti täht, mille kohta öeldakse ka taaveti kilp · Menoraa küünlajalg, kus põles õli, mitte küünlad. Usk: · üks ja ainus jumal · Sma Israel (Kuule, Iisrael!) juutide usutunnistus öeldakse kogu aeg · Jahve (JHWH) ma olen see, kes ma olen; seda välja ei öelda(Jahvet).
Öö suhkrusaias tüdrukud kui väikesed rosinad (H. Talvik. Simmanil) Metafoor: laev Noa laev (kiudpilvemoodustis) Õhulaev (dirizaabel) Kõrbelaev (kaamel) Elulaev (saatus, elukäik) Riigilaev (riik) (M. Mäger. Stilistika) Metonüümia ülekanne külgnevuse kaudu Põhjus tagajärje asemel või tagajärg põhjuse asemel (autor tema tööde, aine asja asemel jne): Raud ja teras külvasid surma. Lugeda Kafkat Koht selle asemel, mis asub selles kohas: Siis läks tema juurde välja Jeruusalemm ja kõik Juudamaa Aeg sündmuste või sellel ajal elavate inimeste asemel: Keskaeg uskus nõidust Anum selle sisu, märk märgitava asja, isik talle kuuluva asja, omadus isiku või eseme asemel: Meie naaber põleb. Alaliike: Sünekdohh: Ainsus mitmuse või mitmus ainsuse asemel, osa terviku asemel või tervik osa asemel: "Inglid on langend Jumala järile maha:// neil on nii hale noorest voolavast verest" (M. Under. Verivalla)
väljapoole. Paavst nägi ka võimalust allutada kogu kristlikku maailma enda alla. Itaalia linnad > huvitatud kaubanduslike tugipunktide saamast Vahemere idarannikul. Bütsants ja araablased olid 11. saj. alguses nõrgenenud. IV ristisõjas Kristlased võitlesid Kristlastega. IV ristisõjas rüüstati Konstantinoopol. Kõige edukam nendest ristisõdadest oli I, mis oli 1096-1099 .a. Esimese ristisõja tulemusena Jeruusalemm hõivati, ja neli ristisõdijate riiki rajati selle tulemusena. Lähis-Itta üritati sisse viia läänisüsteemi. Need, kes olid I rs. osalenud said osad senjööri koha. Loodi vaimulikud rüütliordud, et ristisõdijate riike üleval hoida. Ühelt küljelt oli ordurüütel munk ja teiselt küljelt oli rüütel. Templirüütlite Ordu on kõige kuulsam kolmest ordust(Teutoonide Ordu, Hospitaliitide e. Johaniitide Ordu).
Realism- kirjanduse ja kunstisuund, mis püüdleb reaalsuse võimalikult tõepärase kujutamise poole ning käistleb tegelikkust nii, nagu see näib tavalisele inimesele, väldib idealiseerimist, romantilisust, erakordsete inimeste ebatavaliste kirgede kujutamist Realismi tunnusjooned: sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikkusest, täpne, usutav, elutruu miljöö, sündmustiku asjalik ja rahulik kulg, teoste ülesehituses arvestatakse vaid nähtavaid fakte ja nende omavahelisi suhteid, mida õpitakse tundma kogemuste kaudu, ühiskondlike olude kriitiline käsitlemine, oma kaasaja elulaadi ja kommete analüüs, objektiivsus- autor seisab otsekui kõrval, kangelasteks harilikud inimesed, nende saatuse kujutamisel rõhutatakse ümbritsevat, kasutatakse tavalist keelt vältides liigset kunstipära. Oluliseks saab individuaalse ja tüüpilise ühtsus. Otsitakse ja leitakse uusi kujutamisvahendeid, loomingu ainet ammutatakse sageli arhiivimaterjalidest. Realismile kui kir...
8. Millised olid ristisõdade põhjused, millised tagajärjed? Põhjused: 1) paavstide soov laiendada oma mõju all olevaid valdusid 2) suunata kodusõdades võitlevate rüütlite jõud oma elujärje parandamiseks kristliku maailma välistele aladele 3) Itaalia linnade soov kontrollida vahemereäärset kaubandust Tagajärjed: 1) Jeruusalemm jäi muhamedlaste valdusesse 2) süvenes läänemaailma ja islami maailma ja Bütsantsi vaheline vaen 3) avardus eurooplaste maailmapilt 4) Itaalia kaupmeeste positisioonid Vahemere ääres tugevnesid 5) Idamaadelt õpiti uusi töövõtteid, nt. paberi valmistamine; araabia numbrid; tuuleveskid;
läänekultuuriga. Relvastus areneb. Paavsti algatusel, toodi põhjuseks Püha Maa tagasi saamine. Üleskutsele vastati. Lause "Jumal tahab seda" pälvis edu. Alguses asusid teele vaesed, maaharijad ja lihtrahvas, kes Pühale Maale ei jõudnudki, sest dukkide vägi piiras nad Väike-Asias sisse ja hävitas. Paavst lubas psalejatele privileege. 1. Ristisõda - selles osalesid Prantsusmaa ja Saksamaa väed. Läksid läbi Bütsantsi Jeruusalemma, eesmärk saavutati sest Jeruusalemm vallutati, Pühal Maal moodustati 4 ristisõdijate üksust ja kehtestati koloniaalfeodalism. 3. Ristisõda - põhjuseks oli Jeruusalemma langemine, osalesid Saksa, Prantsuse ja Inglise väed. Jeruusalemma tagasi ei saadud.Inglismaa sai Tüürase ja jafaf vahelise rannikuriba. Õiguse kristlikele palveränduritele kolme aasta vältel Jeruusalemma külastada. 4. Ristisõda - Paavst Innocentius III on algataja. Bütsants saab suure tagasilöögi, ida- ja lääirikud ühinesid katoliku egiidi all
VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? 2. Mis oli suurim saavutus rooma kuntsis? 3. Kuidas valmistati lubjamörti? 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 5. Mis on ristvõlv? 6. Mis on arkaad? 7. Nimeta kuulsaim akvedukt. 8. Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid? 9. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? 10. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. 11. Mis on termid, mida seal tehti? Nimeta kuulsamaid terme. 12. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulsaim. 13. Mis on foorumid? Milleks neid kasutati? 14. Mida tead Pompejist? 15. Millises skulptuuri-anris saavutati suurem iseseisvus? Kuidas see välja nägi? 16. Mida ja kuidas kujutati reljeefidel? 17. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas? 18. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel? VANA-ROOMA...
saatusega Palestiinas ja diasporaas. Keskmes on usk ainujumalasse ja juutide äravalitusse, usk Jumala tõotusesse, usk käsuseadusesse ja tulevasse Messiasse. Ajaloo perioodid 1. esiisad Aabraham, Iisak, Jaakob ca 2000 2750 ekr 2. Egiptuse vangipõli (u 1700 1720) ja väljaränd Moosese juhtimisel Ramses II ajal. 3. Kaananimaa vallutamine Joosua ajal ja kohtumõistjate aeg (u 1200 . 1050 ekr) 4. kuningate aeg: Taaveti (1004 960 ekr) ajal sai Jeruusalemm pealinnaks, Saalomoni (970 930 ekr) ajal ehitati esimene tempel. Pärast viimase surma lagunes kuningariik Iisraeliks ja Juuda riigiks. Iisraeli vallutas Assüüria 722 ekr, Juudamaa koos Jeruusalemmaga Babüloonia 587. a. 5. U 50 aastane juutide Paabeli vangipõli ja kuulumine Pärsia riigi koosseisu: 525 ekr valmis teine tempel, Toora (5 moosese raamatut) lõplik väljakujunemine 5. saj ekr, Aleksander Suure vallutused 322 ekr 6
Seda põhiliselt seetõttu, et vägedes oli suur osakaal barbaritel, kes sealset tsivilisatsiooni ei mõistnud ning omakasust lähtudes tegutsesid. Ristiusu legaliseerides olid kristlastel juba kirikud ning sealne piiskopkond, mis kujunesid pika aja jooksul lähipiirkonna kristlastest. Nende seast tähtsamate, peapiiskopkondade eesotsas seisid peapiiskopid ehk metropolidid, kel oli suurem otsustusõigus. Algsele 4 peapiiskopkonnale lisandus 4 saj ka viies: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia ja Rooma + Konstantinoopol. Tähtsamaid asju arutati kirikukogudel ehk sinoditel. Kristluse legaliseerimisega kasvas kristlaste arv ning seda nähti ka karjääri tegemise võimalusena. Ka sai kirikust üks suurimaid maavaldajaid, hoolitses vaeste ja tõbiste eest ning korraldas kooliharidust. Diötsees tetud piiskopkonnale alluv piirkond. Veel siis, kui kristlus oli keelatud kerkisid esile seda õigustavad ning eeliseid esile toovad kirjamehed ehk apologeedid
Sinuhe Mika Waltari Tõlkinud: Johannes Aavik. Katriin Mangus 10C klass. Tallinna 21.Kool. 1.raamat. Sinuhe jutustab oma lapsepõlvest,oma perest ja oma elust. Inimene ei muutu. Mis on enne juhtunud, juhtub ka tulevikus.Sinuhe tahab hakata sõduriks, kuid ta pidi selle mõtte maha matma. Sinuhe läheb kooli. Kohtumine Ptahoriga ja Thotmesega. Puust krokodill. Lummavad naised. Kolbapuurija Ptahor. Õhtusöök. Kära ja segadus. Baldahiin ehisvari voodi, trooni või muu kohal. Vanadel idamaadel oli see ülikute kohal kantav päikesevari. Karmiinpunasest damastist (tulipunase värvaine toonis helepu...
süüdistatakse tõenditeta, sest ta oli juut, hakatakse teda alandama peale 10 aastat süüdistamist jäeti rahule Theodor Herzl loob sionistliku liikumise 19. saj esimene sionistlik kongress Theodor uskus et 50 aasta pärast on juudiriik olemas selle aja pärast kuulutataksegi Iisrael välja kõik naaberriigid lähevad Iisraelile kallale, aga keegi ei saa vastu Jeruusalemm - Sion (seetõttu sionistlik liikumine) juutidest valdav osa siirdub USAsse, sest Iisraelis raske vilja kasvatada jne majanduse ja tehnika areng tohutud arenguhüpped elukvaliteet tõuseb tohutu teaduseusk ennenägematu edasimineku aeg 1900/1903 lennunduse olulised verstapostid levib Marconi leiutatud raadio Tesla unistab juhtmevabast elektrist Henry Ford võtab 1913 kasutusele konveieri Tagasilöök progrssiusule: 1912 upub Titanic maailm globaliseerus
· Langevad 8. saj Assüüria võimu alla, seejärel Uus-Babüloonia ja 6. saj eKr Pärsia võimu alla. Heebrealased e iisraellased: * Algkoduks Mesopotaamia. Välja rännati 19-18 saj eKr. Neile ei meeldinud mitmete jumalate kummardamine. Kutsutakse Abrahami lahkumiseks. · Neil oli 12 hõimu, millest 11 hävitati. · Vana testament, ajalooallikana. Kirjutati 3-2 saj eKr. · 10. saj ühendas Taavet kogu Kaanani lõunaosa oma võimu alla. Pealinn Jeruusalemm. Ajaloo peamised etapid : · 17-13 saj eKr- heebrealased Egiptuse ülemvõimu all. Vanas Testamendis Egiptuse vangipõlv. · Moosesest sai vangipõlve lõpetaja. Ta oli suur õiguste eest võitleja juutide seas. Ta lahkub koos teiste juutidega Egiptusest ning asub otsima ,,tõotatud maad", Palestiinat. · Nad seiklesid pärimuse järgi 40 a Sundi kõrbes, kus on sündinud ka 10 käsku. Mooses sureb seal. · 1004-960 eKr -sõda vilistitega
tropoloogiline (psühholoogiline, moraalne tähendus) anagoogiline (ilmutuslik tähendus) Näide: Kuld bukvaalne: väärismetall, sära allegooriline: puhtus, tõde (sõnad kui puhas kuld), hinnalisus, väärtuslikkus (kuldaväärt), jõukus (kullakoormad), kestvus (kuldpulmad) tropoloogiline: armastus (mu kullakallis), tungiv soov omada (kuldvasikas) anagoogiline: [maapealne] paradiis (kuldne lapsepõlv / paradiisi kullatud väravad; Eedeni aed) Näide: Jeruusalemm bukvaalne: linn allegooriline: kirik tropoloogiline / moraalne: hinge päästmine anagoogiline / ettekuulutus: Taevane riik Hermeneutika uurib teksti tervikuna uurib teksti kultuurilis-ajaloolises kontekstis tekst on autori ja lugeja dialoog: teksti tõlgendus sõltub uurija/lugeja ajaloolisest vaistust, kogemusest ja valmidusest autoriga tema teksti kaudu dialoogi astuda Hermeneutiline ring järkjärguline lähenemine teksti tähendusele, autori sõnumile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
