· Sajandid- 11.13. sajandil ( 1096-1270 ) · Ajendid- 1) paavsti võimu laiendamine(paavst soovis ülemaailmset paavstiriiki) 2) Kaitsta kristlikku tsivilisatsiooni (peatada moslemite edasitung Euroopa suunas) 3) Majanduslik aspect (Saada ida rikkused enda kontrolli alla ) 4) Kirik ja feodaalid soovisid saada enda alla kaubateid 5) Taheti vabastada Püha Maa, kus oli kristuse haud · Tagajärjed- 1) Jeruusalemm ja Püha Maa jäid muhameedlaste valdusesse 2) Ülemaailmset paavsti riiki ei tekkinud 3) Majandus hakkas arenema- kaubandussuhted idaga näiteks 4) Kultuuride segunemine- tutvuti bütsantsi ja moslemite kultuuridega 5) Ristiusustati Kesk- ja Idaeuroopa piirkonnad 6) Sõvenes vaen läänemaailma, moslemite ja bütsantsi vahel 3) KATOLIK KIRIK JA KESKAJA INIMESE MAAILMAPILT Kirikuelul oli keskajale väga oluline roll
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Verdi sündis Parma lähedal Le Roncole külas. Tema isa oli baaripidaja. Kui Verdi oli väike, siis nad kolisid Piacenzast Bussetosse. Talle meeldis kirikus orelimuusikat kuulamas käia. Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. 11- aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. Muusikat õppis ta ikka eraõpetaja juures. 20- aastaselt läks ta Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Ta tahtis astuda sealsesse konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu. Kompositsioonieksam läks küll hästi, kuid klaverieksamil osutus, et tal oli halb käte asend, mida peeti parandamatuks. Peale selle oli ta vanuselt kaks aastat üle lubatud piiri ja neli aastat tavalisest vastuvõtueast vanem. Peale selle oli ta võõramaalane ja konservatooriumis nappis kohti. Ta jätkas õpinguid eratundides, kuid naasis peagi Bussetosse. ...
· Mugavust tekitav arhitektuur. · Aias on alati voolav vesi. Aed on paradiisi sümbol. · Cordoba mosee on on üks kauneimaid, üle 8000 samba. · Mauri arhitektuur. Gootika. · Tähtsaim on kaljutempel, mis on islami arhitektuuri alus. Mõjutatud bütsansi (mosaiik kuldsel taustal) poolt, kuid siiski omades islami elemente. Selle tunnused on sisevõlvidega ruumid, ringi kujuline kuppel ja araablaste stiliseeritud mustrid. · Pühapaik on Jeruusalemm. 691 aastal ehitasid araablased siina mosee. · Hagija Sophia kirik hetkel muuseum, oli vahepeal mosee, ehitati Kreeka kristlaste poolt. Seest väga ilus, suurejooneline. Väljast üsna tavaline. · Sinine mosee tal on 6 minareti, üks suur kuppel ja 8 väiksemat. · Taz Mahal 1648 Sahh Jahan ehitas selle oma naisele. 829m kõrgune mosee, minaret, kauplus, korter. Avati 2012. Usbekistan · Kesk Aasia riik.
tavainimesed kuni 2 korda päevas. Püha tuld hoitakse templites pidevalt põlemas, mis sümboliseerib Ahura Mazda igavest valgust ja tarkust. Judaism ja Lähis-Ida Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis sai alguse Lähis-Idas umbes 4000. aastat tagasi. Iisraeli rahvas usub, et on Jumala väljavalitud rahvas, mistõttu on nende ajalugu olnud kannatusterohke, püüdes säilitada oma usundit ja rahvuslikku kultuuripärandit. Palestiina territoorium ja Jeruusalemm oli alatest 8. saj. eKr. erinevate riikide võimu all (algas väljaränne), kuid 1948. a. said nad tagasi iseseisva Iisraeli riigi. Judaismil on umbes 12 miljonit järgijat, kellest enamik elab Iisraelis ja USA-s, ent kogu pika diasporaa (mingi enamusrahva hulgas elav laialipillatud vähemik) - aja on nad säilitanud oma tugeva rahvustunde ja religiooni. Juut on inimene, kelle ema oli juut, või kes on läbi teinud ametliku judaismi pöördumise protsessi. Sümbolid ja isikud ning pühakirjad
Ristisõjad Ristiusu kaitsmiseks ja paganate aladele levitamiseks ning kristlikku maailmakorda ohustavate hereetliste liikumiste vastu peetud sõjad. Enamasti nimetatakse ristisõdadeks Lääne-Euroopa feodaalide 1096-1270 Palestiinasse tehtud sõjakäike. Põhjendus ja võimalused ristisõjaks - Rooma paavstid tahtsid oma võimu all olevat ala suurendada idapoolsete riikide arvel, milleks oli saabunud soodne aeg. Bütsantsi keisririigi olukord muutus välisvaenlaste tõttu üsna täbaraks: põhjast ründasid petseneegrid, läänest käisid rüüsteretkedel normannid, lõunast ähvardasid türklased-seldzukid. Keiser Alexios I oli Rooma paavstilt juba korduvalt seldzukkide vastu abi palunud ning lubas vastutasuks isegi Lääne ja Ida kirikute ühendamist. Samal ajal oli Lääne-Euroopas palju maavaldusteta rüütleid, kel rahuaegadel polnud väärilist tegevust ega teenistust. Loomulikult ihaldasid ka feodaalid Idamaade rikkusi, milliseid tõotas Püha sõda muhameedlasteg...
JUDAISM · Judaism ehk juutlus on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule( Toorale) ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. · Maailmas on umbes 18 mln usklikku 30 Jeruusalemm on paljude usklike püha linn. Jeruusalemmas asub juutide pühapaik Nutumüür. 31 Loodususundid · Tänapäeval on säilinud Aafrikas, Okeaanias, Põhja- ja Lõuna- Ameerikas ning Siberis / animistlikud põlisusundid / Austraalia põliselanike püha mägi- Uluru 32 LOODUSUSUNDID
X. KOLMAS MAAILM PÄRAST II MAAILMASÕDA: 1. Kolmas maailm: · 1950-ndatel aastatel nimetasid ennast nii need riigid, kes külmas sõjas soovisid jääda erapooletuks (1.maailm- lääne arenenud tööstusriigid; 2.maailm- kommunistlikud riigid). · 1960-ndatel aastatel hakati nii nimetama madala majandustasemega riike e. Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika arengumaid. · 1970-ndatel, kui Araabiamaad rikastusid nafta müügiga ja 1980-ndatel, kui suure majandusliku hüppe tegid Kagu-Aasia riigid (nn.Aasia tiigrid), ei olnud enam paslik öelda nende kohta vähearenenud riigid. Seetõttu võeti kasutusele termin neljas maailm - mis tähistab vähearenenud ja eriti vaeseid riike Aafrikas ja Aasias. · Tänapäeval tähistab mõiste kolmas maailm endiselt Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika riike, kuid mõistet ei seostata enam majandustasemega. 2. Koloniaalsüsteemi lagunemine: · Kolooniate iseseivumine oli alanud juba 19.sajandi algul, kui sõltumatuse v...
Kooli nimi Ees- ja perekonnanimi Giuseppe Verdi (10. 10/1813 27. 01/1901) Referaat 9.12.2010 SISUKORD: · Sissejuhatus · Elulugu · Looming · Pildid · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus: Ma valisin Giuseppe Verdi, sest mind hvitab tema elulugu ja tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Referaadis räägin lähemalt tema elust ja loomingust. Elulugu: 1813. aasta sügisel tuli Parmalähedasse Busseto linnakesse kõrtsmik ja poepidaja Carlo Verdi, et oma tillukest 10. oktoobril ilmavalgust näinud poega Giuseppe Fortunato Francesco nime all sünniregistrisse sisse kanda. Kuna Itaalia oli tollal Napoleoni keisririigi ülemvalitsuse all, tehti vajalikud märkmed prantsuse keeles ning nii Busseto kui ka Le Roncole külakiriku ülestähendustes seisab Giuseppe asemel võõrapärane Joseph. Sõdadest ja välis...
kogu nende lennuväe, enne kui see jõudis õhku tõusta. Sellest sai ajaloo tõhusaim rünnak. * järgnes kuuepäevane sõda. Iisrael purustas Egiptuse väed ja tungis Suessi kanalini. Egiptust rünnati väga osavalt ja egiptlased põgenesid. Seejärel andsid iisraeli väed hoobi süüriale ja jordaaniale. * tulemusena okupeeris Iisrael Siinai poolsaare, Gaza sektori (jordani jõe läänekallas), Golani kõrgendikud ja Jeruusalemm. RAHU EI SÕLMITUD Jom kippuri sõda 1973 * 6. oktoober 1973 juutide usupühal Jom kippuril ehk lepituspäeval, alustasid Süüria ja Egiptus ootamatult pealetungi Iisraelile. NSVL oli neid selleks relvadega varustanud. * alguses läks pealetungijatel hästi, nad ületasid kanali ja tekitasid Iisraeli õhujõududele raskeid kaotusi, kuid Iisrael astus vastu. * 24. oktoober peatas ÜRO sõjategevuse ja kehtima hakkas vaherahu.
taevasse kõik head surnud ja andis neile seal igavese elu · Jeesus tõusis surnust üles ja elab siiani · Kristlased usuvad, et nad moodustavad ühe kogukonna, ühe perekonna · Jeesus suri inimeste pattude eest · Pärast surma keha hävib aga inimene elab ise edasi elu jätkumine pärast surma · 300. a sai Armeeniast esimene kristlik riik KRISTLUSE LEVIK · 615.a rüüstasid pärslased () Jeruusalemma · 638. a Jeruusalemm araablaste käes · 10991187 Jeruusalemm ristisõdijate valduses · 1453 Konstantinoopoli langemine Bütsantsi keisririigi lõpp · Ameerika ja LõunaAafrika kristlik piirkond · Venemaa kritlik riik 988.aastast · Tänapäeval kristlus levinud kõikjale JUMALATEENISTUS · ,,kirik" = usklike rühm · Preester · Jumala austamine · Jumalateenistused pühapäeva hommikuti
V Raamat: Habiirid Kahe aasta jooksul, mil Sinuhe elas Smürnas õppis ta ära keele ja kirja. Ta töötas arstina ja ta oli väga austatud ja hästi makstud. Smürnas kohtab Sinuhe oma sõpra Horemhebi, kellega koos läheb ta sõtta. Seal ravib ta viga saanuid. Pärast sõda annab Horemheb Sinuhele nii palju kulda kui tal anda on, et ta läheks välismaale oma oskusi arendama, ja ka, et Sinuhe oleks Horemhebi silmadeks ja kõrvadeks. Geograafiline mõiste: -Jeruusalemm (lk 166)- Jeruusalemm on Iisraeli pealinn ja riigi suurim linn. Mõisted: -Osiris (lk 166)- Osiris on Vana-Egiptuse allmaa ja ülestõusnute jumal. Ta on allmaailmas surmamõistmise kohtunik. -Ori (lk 152)- Ori on inimene, kes on muudetud teise isiku, riigi või organisatsiooni omandiks. Orja peetakse vallasasjaks ja ta ei ole õigussubjeks. Omanikule kuuluvad nii ori, tema tööjõud kui saadused. -Ammon ( lk 166)- Ammon oli Vana-Egiptuse ürgne loomise ja õhujumalus, kes tekitab liikumist ning kaost
tegevuse tagajärjel peagi päris tihe koguduste võrk. Umbes 60. aastaks oli ristiusk jõudnud mitmesse Rooma impeeriumi osasse. Umbes 300. aastal sai Armeeniast esimene kristlik riik. Väljaspool Rooma impeeriumi asus suur kristlik kogukond Pärsias. 615. aastal rüüstasid pärslased Jeruusalemma ning kuigi kristlik Bütsantsi impeerium vallutas linna peagi tagasi, sattus see 638. aastal moslemitest araablaste kätte. Aastatel 1099 - 1187 oli linn ristisõdijate valduses, pärast seda pole Jeruusalemm enam kunagi kristlastele kuulunud. 1453. aastal vallutasid Bütsantsi impeeriumi pealinna Konstantinoopoli türgi moslemid ning sellega lõppes kristliku Ida-Rooma keisririigi ajastu. 17. sajandil hakkas taanduma islamiusuliste türklaste surve Euroopale. Majanduslike ja usuliste muutustega kaasnes eurooplaste väljaränne Ameerikasse, Aasiasse ja Aafrikasse, kusjuures võtsid nad endaga kaasa ka oma usu. Kristlus tänapäeval Tänapäeval on kristlus ehk ristiusk maailma levinuim usund
7. sajandil ulatus Islami võimupiirkond PõhjaAafrikas Atlandini ja idas Indiani välja. 8. sajandi algul tungisid kaliifide sõjaväed PõhjaIndiasse ja sama aastasaja keskel ka KeskAasiasse ja Hiinasse. Euroopas tungisid eurooplaste väed aastal 711 Hispaaniasse. Tungiti isegi Prantsusmaale , kus araablased aastal 732 Poitiers' lahingus peatati. Konstantinoopol, IdaRooma ja Ida kiriku pealinn langes Islami valitsuse alla aastal 1453. Ka kristlaste ja juutide püha linn Jeruusalemm oli moslemite valduses. Ristisõdijate katsed Palestiinat tagasi vallutada ebaõnnestusid. Sel ajal tekkis islami ja kristliku maailma vahel lõhe, mis püsib tänapäevani. 9.13 sajandil arenes jõudsalt araabia kultuur, Islami maailm kujunes teaduse ja kunsti keskuseks. Languse periood algas 15. sajandil ja kestis 19. sajandi lõpuni. Nii mõnigi islami riik muutus sel ajal koloniaalmaaks. Islami sõjavägede kiiret võidukäiku soodustas mitme senise riigi, näiteks
Giuseppe Fortunino Francesco Verdi Elulugu Giuseppe Fortunino Francesco Verdi oli üks Itaalia kuulsamaid heliloojaid, kellele kuulub ka juhtiv koht kogu maailma ooperiteatrites. Kokku jõudis Verdi kirjutada 26 ooperit, millest enamik on jäänud ooperiteatrite lemmikrepertuaari. Verdit on nimetatud ka revolutsiooni maestroks, sest tema ooperitega, mille temaatikaks oli sageli just vabadusvõ,itlused, käisid kaasas suured poliitilised meeleavaldused Austria ülemvõimu vastu 19. sajandi esimese poole Itaalias. Verdi jäi alati demokraadiks ning ütles ära ka elu lõpul talle pakutud aadliseisusest. Samuti valiti ta Ühendatud Itaalia esimese parlamendi liikmeks. Veelgi enam aga oli ta rahva poolt armastatud selle pärast, et tema ooperite meloodiad sarnanevad Itaalia enda rahvamuusikale. Mitmed laulud tema ooperitest muutusid itaallaste hulgas vabadusvõitluse lauludeks, mille saatel mindi barrikaadidele. Verdi oli ka suur ooperi refo...
Rektor juht õppejõud (magister, professor, doktor) dekaan e. kümnik vanem õpilane bakalaureus (õpetasid vahel ka nooremaid) noorem student 12. Teadus skolastika keskaegne filosoofia, uuriti vanakreeka filosoofide töid üritati siduda piibliga maailmapilt skolastikud tunnistasid maa kerakuju, usuti et Maa asub universumi keskpunktis. astroloogia usuti, et planeedid tähed mõjutavad inimsaatust Keskpunkt Euroopat, Aasiat ja Aafrikat ühendab Jeruusalemm Al-Idris Maa kettakujulne, Lõuna üleval, põhi all 13. Ülevaade hiliskeskajast Saja-aastane sõda Prantsusmaa trooni tõttu, 1337-1453. Inglise kunn Edward III troon talle, sest vanaisa oli kunagine Pr. kun. Phillipe IV Ilus 1) Crecy (46 a) inglased said võidu, 2) Poitiers' inglaste edu, Pr. Jean vangistati. 3) algas Henry V juhtimisel Burgundias. Prantsusmaale tuli appi Jeanne d'Arc e. Orleansi Neitsi. 1430 reetmise tõttu hukati tuleriidal.
kuulub seega sotsialistlike riikide hulka. Hiina Rahvavabariigi reziimi on nimetatud ka autoritaarseks. Pealinn on Peking ja riigikeeleks Hiina keel See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 250 000 000, kellest enamik on hiinlased. Iisrael Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis- Idas. Tema piirinaabriteks on Jordaania, Süüria, Liibanon ja Egiptus ning piiratud autonoomiaga Palestiina. Pealinn on Jeruusalemm ja riigikeelteks on heebrea ja araabia keel India India Vabariik on riik Vanimad jäljed inimasustusest Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest nüüdse India aladel on Hiina järel teine riik maailmas. kiviaegsed varjupaigad Seal elab üle miljardi inimese, Bhimbetkas Madhya Pradeshi kes kõnelevad rohkem kui 100 osariigis, kust on leitud ka keelt. maalinguid Indial on maismaapiir Pealinn on New Delhi
○ Õpiti kreeka keelt ja kultuuri ○ Ka rooma kirjandust ja ajalugu ● Nii poegade kui tütarte kasvatamine perekonna teha ● Kreeka eeskujud rahvapärastes naljamängudes ● Kreeka komöödia ● Likvideeriti koor ● Näitlejate dialoogid vaheldusid aariatega ○ Näitlejad ka naised ja orjad ● Pärimuste üleskirjutamine Ristiusu teke ● Teke Palestiinas ● 5 peapiiskopkonda ○ Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma, Konstantinoopol ● Kristlaste tagakiusamine ● 313 kuulutati ristiusk vabaks ● 381 kuulutatakse ristiusk riigiususks ○ Võeti vastu, et teha karjääri riigimehena ● Peetrus ja Paulus Lääne-Rooma ● Rooma impeerium nii suur, et ei tasunud majanduslikult ära ○ Inflatsioon ○ Tõsteti makse ○ Kaubad kallinesid ○ Suurem kihistumine, rohkem vaeseid, koliti maale
sunniitideks ja siiiitideks · Sunniidid tunnustasid sunnat · Siiiidid ei tunnustanud · Haridziidid- nende arvates iga usklik võis saada koguduse juhiks RISTIUSUKIRIK KESKAJAL! · Kujunes esimestel sajanditel · Lääne-Euroopa kirikut kutsuti katoliiklikuks · Esimeste koguduste rajajad olid apostlid · 313 Milano edikt tunnistati võrdseks teistega · 381 ainuusuks Rooma riigis · Rooma riigis oli neli patriarhaati: Jeruusalemm, Antiookia, Aleksandria ja Rooma · Kujunes välja kirikuorganisatsiooniline struktuur · Kiriku juht oli paavst- Rooma piiskop. Sellele pani aluse Leo I- Lääne-Rooma salakeiser 440-461 · Keiser Valentianus III kinnitas 445 Rooma piiskopi primaadi Õhtumaa üle · Paavstile järgnesid piiskopid- suuremate piirkondade vaimulikud valitsejad · Kateeder- piiskopi jutlustamistool · Katedraal-toomkirik, piiskopikirik
Kunstiajalugu 1. Hanukka Rõõmupüha. 2. saj. e.Kr oli Jeruusalemm hellenistliku Süüria kuninga Antiochos IV ülemavõimu all. Puhkes Juudas Makabeuse juhitud ülestõus ning 165. aastal e.Kr Jeruusalemm vabastati. Tempel, mida vahepeal olid rüvetanud paganlikud kujud, tuli puhastada ja uuesti pühitseda. Puhastamise ajal olevat Makabeuse sõjamehed leidnud üheainsa tillukese pühitsetud õli kannu. Sellest õlist oleks piisanud ainult üheks päevaks, et säilitada tuluke Seaduselaeka ees. Juhtus aga ime, ning seda õli jätkus tervelt kaheksaks päevaks, kuni leiti täiendav kogus. Siis kuulutas Makabeus välja kaheksapäevased pühad hanukka (pühitsemine)
Lektüüriks on vaja valida erinevaid autoreid erinevatest kultuuripiirkondadest ja ajajärkudest (inglise, prantsuse, hispaania, itaalia, saksa kirjandusest igaühest ühe autori teos + 1 teos omal valikul kogu nimekirjast). Kursuse peateemad 1. Keskaja ajaloolis-kultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Lääne-Rooma riigi lagunemisest V saj. – renessansi algus XV saj. Uute religioonide tulek ja levik kõrvuti vanade rahvaste ümberpaiknemisega Hispaanlaste jagelemine araablastega Ristiusk ja selle levitamine germaani hõimude poolt. See ei soosinud paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, hävimine Euroopa mandril. Iirimaa, Island – ääremaad, müüdid levisid suust suhu Põhinähtused: kangelaslaulud ehk kangelaseeposed, rüütlikirjandus, Hispaania romansid, linnaluule ja-romaan, keskaegne draama 2. Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal (Vanem Edda, MKL, KA). Anglosaksi eepos (Beowulf) Iirimaal jättis var...
g) Itaalia kaubalinnad (eriti Veneetsia ja Genua) olid huvitatud kontrolli haaramisest idakaubanduse üle ja toetasid ristisõdade ideed. Aastal 1096 kuulutas Rooma paavst Urbanus II välja püha sõja Kristuse haua vabastamiseks , vallandades sellega esimese ristisõja. 4.2. Ristisõdade tulemused: Suuremat sõjalist edu saavutasid Euroopa riigid ainult esimeses ristisõjas (1096 – 1099), mille käigus vallutati 1099 tormijooksuga Jeruusalemm ning Lähis-Ida vallutatud aladele rajati ristisõdijate feodaalsed väikeriigid- Jeruusalemma kuningriik (1099 – 1291), Edessa krahvkond (1098 – 1144), Antiookia vürstiriik (1098 – 1268), Tripoli krahvkond (1109 – 1289) ning kolmanda ristisõja ajal moodustatud Küprose kuningriik (1192 – 1498). Alates 12.saj alustasid moslemid vastupealetungi ning 1187 vallutas Egiptuse valitseja Salah al-Din Jeruusalemma tagasi. Järgnenud katsed Kristuse haud
rikkust ja rakendust (esimene poeg päris isa varanduse). Alates 1096. aastaks hakati Pühale Maale liikuma suured sõjaväed, umbes 40 000 ja juhiks oli Lotringi hertsog Gottfried ja Toulousi krahv Raymond. Ristisõdijad jõudsid Konstantinoopoli alla ja sealsele valitsejale Basileusele tuli see üllatusena ja tal õnnestus sõdijad algul maalt välja lüüa. Ristisõdijate väed olid oma eesmärgiks võtnud välja jõuda Jeruusalemma. Aastal 1099 Jeruusalemm vallutati. Korraldati palju tapmisi, mille tulemusens umbes 10 000 islamiusulist hukkus. Esimese ristisõja peaeesmärk oli seega täidetud. Et kaitsta oma valdusi Pühal Maal asutati kolm vaimulikku ordut. · Templi ordu · Juhaniitide ordu · Teotooni ordu Teine ristisõda(1147-1149) Lääne-Euroopa feodaalidele hakkasid vastupanu organiseerima seldzukid ja 1144 aastal langesid nende kätte ristisõdijate poolt vallutatud osad piirkonnad. See tingis Teise ristisõja
609. a. eKr. vallutasid linna egiptlased, neli aastat hiljem babüloonlased. Egiptuse mõjutusel kuulutas Juuda end 601 uuesti sõltumatuks, mäss suruti maha kolme aasta pärast. 588 alanud uus juutide ülestõus lõppes katastroofiga. 586 Jeruusalemma vallutanud Babüloonia keiser Nebukadnetsar tegi linna maatasa ja küüditas kõik selle elanikud. Poole sajandi pärast purustati Babüloonia ise uue Lähis-Ida suurriigi Pärsia poolt, juutidel lubati oma kodumaale tagasi pöörduda ja Jeruusalemm taastada. Järgmised pea kakssada aastat oli Juudamaa piiratud autonoomiaga Pärsia provints. Juudid liitusid 332 eKr. sõjakäigul Pärsia vastu Jeruusalemma jõudnud Aleksander Suurega ja said kreeklastega võrdsed õigused. 200 eKr. Jeruusalemma vallutanud Süüria kuningad Seleukosed püüdsid juute helleniseerida, mistõttu puhkes Kreeka-vastane ülestõus. 164 eKr. vabastasid juudid Jeruusalemma linna ja 149 kuulutati Juudamaa sõltumatuks. (Saks 2002)
moodustasid kindla piiskopkonna. Piiskop korraldas piirkonna usuelu ja hoolitses, et ei leviks väärõpetusi. Piiskopkonnad olid kujunenud pika aja jooksul ja nende hulgas olid mõned omandanud kristlaste jaoks tavalisest suurema tähtsuse. Selliste peapiiskopkondade eesotsas olid peapiiskopid ehk metropoliidid (kreeka keeles metropolis- emalinn). Seega olid metropoliidid nende linnade piiskopid, kust kristlus oli levinud teistesse linnadesse. Algul oli 4 peapiiskopkonda: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia ja Rooma. 4. sajandil lisandus uus pealinn Konstantinoopol. Kõige tähtsamate asjade otsustamiseks kogunesid piiskopid ja peapiiskopid kirikukogudele ehk sinoditele (kreeka synodos- kokkutulek). Keisrivõim hakkas osa võtma kirikuküsimuste lahendamisest. Kristlus e ristiusk on maailma levinuim usund. See põhineb usul ainujumalasse, kes olevat muutnud oma poja Jeesuse Kristuse inimeseks ning saatnud ta taevast maa peale. Kristluse põhialused sisalduvad piiblis
Lääne kristlaskonna sõjakäik mittekristlaste vastu. 1096-1270 Põhjused 1. Paavstide soov laiendada oma mõju all olevaid alasid. 2. Rüütlite agressiivsuse suunamine väljapoole Lääne-Euroopat. 3. Itaalia linnade soov saada Vahemere kaubandus oma kontrolli alla. AJEND ehk ettekääne 1096.a. kuulutas Vladimir II, et Kristuse haud tuleb vabastada türklaste käest I ristisõda. 1096-1099 vallutati Jeruusalemm ja rajati ristisõdijate riigid IV ristisõda. 1202-1204 Lääne kiriku rünnaks Ida kiriku vastu Sõdade tulemused 1. Jeruusalemma tagasi vallutamine kristlaste kätte ei õnnestunud. 2. Tugevnes kristliku ja islami maailma vastasseis. 3. Avardus Eurooplaste maailmapilt. 4. Tugevnes Vneetsia ja Genova positsioon Vahemerel. Uuendused : hügieeni järgimine, saunad, püssirohi, saunad. Feodaalkord ja rüütliseisus
Mesopotaamia, Süüria ja Palestiina üle valitsemine. Sõjavägi oli võitmatu, kuna leiutati sõjavanker, mille rataste külge pandi vikatid. Valitseja Assurbanibal, kes oli julm mees, kuid kultuuri toetaja rajas raamatukogu Ninivesse Uus-Babüloonia 7-5 saj eKr. Nebukadnetsar II, kes on tuntud suure ehitajana. Babülonist sai suurim ja uhkeim linn. Peajumal Marduki astmiktempel Paabeli torn; kuningalossi võlvide kohale katuseterassidele rajati rippaiad. Purustati Jeruusalemm, rünnati Egiptust. Mesopotaamia ühiskonnakorraldus Ühiskonna üldiseloomustus: Mesopotaamia ühiskond oli Egiptuse omast vähem stabiilne, vähem endasse tõmbunud, suurema kohanemisvõimega. Mesopotaamia tsivilisatsioon tegi vanaaja vältel läbi olulisi muutusi, Egiptuse tsivilisatsioon oli aga omandanud tunnusjooned, mis püsisid aastatuhaneid. Egiptuse eraldatus tagas tema tisvilisatsiooni stabiilsuse ja traditsioonitruuduse. Mesopotaamias oli ühiskonnaelu vähe reguleeritud
langetati aga mast ning asuti aerutama. 4 Bussool ja kompass Teaduse ja tehnika areng varustab meresõitjaid vahenditega, mis aitavad uurimistel ja unistamistel teoks saada. 4. 14.sajandil koostatud kaartidel kujutati religioosset maailmapilti, kus maa on tasapinnaline ketas, mille keskpunktiks on püha linn Jeruusalemm ning sealt kuni Euroopat, Aasiat ja Aafrikat ümbritseva ookeanimereni pole midagi avastada. Merekaarte polnud üldse olemas. 14. sajandil ilmusid portulaanid, Vahemere sadamate kaardid, mis koondasid portulaanide kujutatud andmeid ja teadmisi, mida kogusid eurooplastest ja araablastest rändurid. Vahemerel või Põhjamerel ei läinud meremehed kunagi kaldast kaugel, neil ei olnud oma asukoha määramisel kunagi raskusi aga selleks, et avamerele minna, oli vaja mõõteriistu, mis
siis karistada. Kui ketser tuli vabatahtlikult kirikusse kahetsema, siis määrati talle väiksed trahvid, paastumine ja palved. Kui aga ketserlust ei tunnistatud, siis piinati seda inimest. Lõpuks konfiskeeriti ta vara, võidi eluks ajaks vangi panna või hoopiski tuleriidal ära põletada. Ristisõjad 8 ristisõda toimusid Jeruusalemma nimel, kristlased tahtsid vabastada Jeesuse haua. Esimeses ristisõjas mindi tormiliselt peale ja saadigi Jeruusalemm enda kätte, sinna rajati Jeruusalemma kuningriik ja mitu väikest ristisõdijateriiki. 12. saj. Asusid moslemid vastupealetungile ja Egiptuse valitseja Saladin vallutas Jeruusalemma tagasi. Kolmandas ristisõjas võitlesid Lääne-Euroopa silmapaistvamad valitsejad Richard Lõvisüda ja Friedrich Barbarossa, tulemusteta. Järgnes veel 5 katset Jeruusalemm endale saada, kuid edutult. 4. sõda tõi hoopiski Konstantinoopoli rüüstamise L- E sõdijate poolt
keisril suured sissetulekuallikad võimalus pidada tugevat sõjaväge Lagunemise põhjused: 6. saj hakkasid põhjapoolt tungima lõunaslaavlased, kes asutasid suure ala 7.-9. saj vallutasid araablased Süüria, Palestiina, Aafrika ja Hispaania alad 11. saj vallutasid türklased Väike Aasia Bütsantsile jäid ainult Konstantinoopoli ümbrus ja Balkani poolsaar 1204 ristisõjad oldi teel vallutama Jeruusalemm, kuid tee peal vallutati Konstantinoopol 1453 kukutati viimane keiser Bütsantsi õigeusu kirik ehk idakirik: 1054 kirikulõhe valitsev on kreeka keel. kirikupea on Konstantinoopoli patriarh. usukeskus on Konsantinoopol eraldus tänu Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vastasseisule Lääne-Euroopa katoliilkusest, jagades kogu kristliku maailma kahte vaenulikku leeri Bütsantsi kultuuri tähtsus:
Nii kutsus paavst Urbanus II krikukogu öeldes, et Jumal tahab seda! Eesmärk oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt. 1095. aastal teele asunud, jõuti 1096.a. kohale alamkihi väed, see-eest need langesid Seldzukkide vägede all. 1096.a. sügisel hakas liikuma elukutseline võitlejate üksus. Vägede eesotsas olid Lorraine'i hertsog Gottfried ja Toulouse'i krahv Raymond. 1099. aastal Jeruusalemm vallutati ja rajati 4 haldusüksus: Jeruusalemma Kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ja Antiookia vürstiriik. Värskete halduste kaitsmiseks rajati ka kolm vaimulikku rüütliordud: Templiordu, Johhanniitide e. Hospitaliitide Ordu ning Teutooni e. Saksa Ordu. See oli ka ainus ristisõda, kus Jeruusalemm vallutati. 1144.aastal kaotati üks suurimad haldusüksusi Edessa riik moslemitele. See ajendas paavsti uue ristisõja algus
dünastia viimane vaarao. Ta valitses umbes 13211293 eKr. Horemheb ei olnud kuningikku päritolu, ta oli pärit Herakleopolisest ja oli Enhatoni ajal vägede ülemjuhataja. Ta võttis naiseks Nofretete õe Mutnodzme ja kuulutas ennast vaaraoks pärast Eje surma. Horemhebi haud asub Kuningate orus. Selle leidis 1908. aastal Theodore Davis. · Sitakärsad (lk 164) Egiptuse sõdurit, kes pole sõda näinud. Armetumad ja pelglikumad kui habiirid. · Jeruusalemm (lk 167) - Jeruusalemm on Iisraeli pealinn ja riigi suurim linn. Linnal on pikk ja rikas ajalugu. Jeruusalemmas asub juutide pühapaik Nutumüür. Jeruusalemma vanalinn ja selle müürid kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse. Jeruusalemm on judaismi, kristluse ja islami tähtis kultusekeskus. Palju inimesi üle maailma peab Jeruusalemma kõige pühamaks linnaks maailmas. Kuues raamat: VALEKUNINGA PÄEV
Valgustusaeg. 18.s Eur. demokraatlike ideede levik, vastuseis absolutismile; V ülim püüdlus- levitada& juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi, levis mõte haritud valitsejast. ideaal oli loomulik inimene; teadmiste talletam loodi entsüklopeediaid, suurenes ajakirjanduse roll; ühellu sekkus valgustuslik filosoofia; valgustusl ideed levisid ilukirj kaudu; kirjandus ja filosoofia olid läbipõimunud; romaan tähtsaim; mille kõrval hinnati kõrgelt ka teatrit ja draamat; käsitleti inimelu bioloogilisi ja füsioloogilisi tegureid; tähtis romaan. J. Swift(1667-45) - peateos "Gulliveri reisid"- filosoofiline, allegooriline, sümbolistlik; Jean-Jacques Rousseau (1712-78) ,,Julie ehk Uus Héloïse"-sentimentalistlik, romantilise. Armastus- kirg, mida ajendab loodus." Émile ehk Kasvatusest" J.G Herder (1744-03)- tuntud uurija,teadlasena; ta töödest algab kult ajal mõistmine; rahvaluules peitub rahva algkeel, rahva vaim; ,,Kriitilised metsad". J.W. Goet...
4. Ristisõjad kristlaste sõjaretked Idamaadesse (11.saj. lõpust 13. saj. lõpuni). a. Põhjused: · Talupoegadel elujärje parandamine ja rüütlitel rikkuste haaramine · Bütsantsi keisri abipalve vabaneda türklaste ohust, kes vallutasid juba V.- Aasia. · Soov vabastada Kristuse pühahaud Jeruusalemmas uskumatute käest. b. Sõdade käik: · I ristisõjas (1096-1099) vallutati tormijooksuga Jeruusalemm ja tapeti tuhandeid inimesi. · Palestiinasse rajati Jeruusalemma kuningriik ja ristisõdijate riigid. · Oma valduste ja pühapaikade kaitseks loodi 3 rüütliordut (Johanniitide-, Teutooni- ja Templiordu). · 1187 vallutas Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi. · Ristisõdijate katsed Jeruusalemma tagasi võita ebaõnnestusid. · IV ristisõda (1202-1204) viis aga Konstantinoopoli vallutamise ja
*Inimese elu on tema ja Jumala dialoog nii isiklikul kui rahva tasemel *Juutide jaoks pole seaduse täitmine koormav kohustus vaid seda peetakse Jumala eriliseks anniks ja vahendiks olla ühenduses Jumalaga. *Kohus peale surma, peale messia tulekut *Kui juut lakkab kombeid täitmast on ta ikka juut, kui läheb teise usku, pole ta enam juut. JUUDI KEELED(5): 1)Heebrea e ivriit, 2)jiidis 3)ladina keel Judaismi tähtsaim paik *Jerusalaim e Jeruusalemm on keskne punkt *teine nimetus on siion *Juudi pühakoda e sünagoog SÜMBOLID *Taaveti täht e Magen David *Menoraa ATRIBUUTID *pikimüts e pika Tähtsaimad pühad *perekondlikkus elus on nädala kõrgpunktiks sabbati e sabati pidamine. Sabat on juudile rõõmus puhkamise päev, usuline perekonnapüha. *4. Käsk käsib pühitseda sabati päev, millal jumal puhkas pärast maailma loomis. *Sünagoogis loetakse (antud nädala) Toora peatükke. Aasta ring *Kalender on kuu päikesekeskne
Seda hinnati väga rangelt. 17) Ristisõjad põhjused, käik, tagajärjed Ristisõda oli lääne kristlaskonna sõjakäik kiriku vaenlaste vastu. Aastal 1096 läksid kümned tuhanded prantsuse ja saksa talupojad teele Pühale Maale. Sama aasta suvel jõudsid nad Konstantinoopolisse. Seldzukid piirasid retkel olijad ümber ning hävitasid täielikult. Samal aastal asus teele ka feodaalide vägi. Jeruusalemma vallutamine võttis aega. Alles aastal 1099 vallutati Jeruusalemm. Ainuüksi peamosees tapeti üle 10 000 islamiusulise. Peale Jeruusalemma langemist vallutasid nad suure osa Vahemere rannikust. Kristlaste elu Pühal Maal polnud kuigi ohutu. Euroopast tulnud palverändurid vajasid nii sõjalist kaitset kui ka kristlikku vennaarmu. Nii tekkisidki vaimulikud rüütliordud. Esmalt tekkis Templiordu. Sellesse koondusid Prantsusmaa rüütlid. Seejärel tekkisid itaallastest koosnev Johanniitide ordu ning Saksa ehk Teutooni ordu
hakkasid võimu haarama - 476 - Lääne-Rooma, vanaaja lõpp. Keisril piiramatu võim, ametnikkonnad. Keskvõimu kontroll. Linnaelu allakäik. Orjade väh. Naturaalmajandus, osteti sisse. Koloonid - suurmaaomanike sõltlased. Seisuslik ühiskond. Sõjaväe reformid - reservvägi - sundvärbamine - barbarite sissevool. Kristlastel ristiusukirik - hästitoimiv. Piiskopkond - kor. usuelu oma piirkonnas - diötseesis. Neid valitsesid peapiiskopid (metropoliidid). Peapiiskopkondi 4(+1): Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma (+Konstantinoopol). Täh. asjade ostustamiseks kirikukogud e sinodid. Kirik täh. org. Kristlus preztiisne. Kirik kor. haridust, kohutmõistmist jm riigivõimu fun. 9. Kultuur hilises Rooma keisririigis Algselt levitasid kristlust apologeedid - kirjamehed, kaitsesid usku. Hiljem haritumad liikmed. Paganlik kultuur sai kristluse osaks. Vajati midagi lisaks Vanale Testamendile - evangeeliumid (Jeesuse elu, õpetust käsitleb kirjutis)
Juutlus Ajalooline judaism õpetab, et juudid on "valitud rahvas", kelle kaudu on Jumal kõnelenud ning ilmutanud, kuidas elada. Olla juut tähendab omada juudist ema. Juutide isaks peetakse Aabrahami, Jumal tegi temaga lepingu. Aabraham, ta pojapoeg Jaakob, Mooses Egiptuses, Mooses seaduseandjana, tõotatud Maa, Juudamaa vallutatakse roomlaste poolt 63 eKr, 66 70 nn Juudi sõda, Jeruusalemm ja tempel hävitatakse. Heebrea piibel (kristlaste Vana Testament) koosneb kolmest osast: Toora, prohvetid, Kirjutised. Mishna ja Talmud; Mishna Talmudi vanim osa (2. 3. saj), lõpliku kuju sai Talmud 7. saj. Juutluses väga olulised: Shmaa ("Kuule Iisrael, Issand meie Jumal on ainus!"); Seadus; Sabat. Kristlus Evangeelium (kr.k. rõõmusõnum) on üks kristluse võtmesõnu. Selles leiavad
22. LINNAD. VALITSEMINE JA MAJANDUS. Linnaelu areng. 13. sajandil tekkisid käsitöö- ja kaubanduslinnad, mille asukoha määras peamiselt soodne paiknemine. Tähtsamateks piirkondadeks olid Madalmaad ja Põhja-Itaalia. Suurimad keskused saja tuhande elanikuga olid Veneetsia, Firenze ja Pariis, kuid enamik linnu oli siiski 5000-10 000 inimest. Linna sisekorraldus ja valitsusviis. Linna eesotsas oli kogukond rikastest kaupmeestest e patriitsidest. Linnanõukogu ehk raad valis end ise. Ametite järgi jaotuti korporatiivsetesse ühingutesse gildidesse ja tsunftidesse. Korporatiivsetesse ühingutesse mittekuuluvad vaesed linnaelanikud jäid kodanike hulgast välja, sest kõikjal oli kodakondsus privileeg. Tüüpilises linnas valitsesid vähesed patriitsiperekonnad. Linn ja senjöör. Kogu maa kuulus maaisandatele, kes väljastasid linnas õigusi ja kohustusi, andes ka linnale linnaõiguse (seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas). Aasta linnas end peitn...
Juutlus Ajalooline judaism õpetab, et juudid on "valitud rahvas", kelle kaudu on Jumal kõnelenud ning ilmutanud, kuidas elada. Olla juut tähendab omada juudist ema. Juutide isaks peetakse Aabrahami, Jumal tegi temaga lepingu. Aabraham, ta pojapoeg Jaakob, Mooses Egiptuses, Mooses seaduseandjana, tõotatud Maa, Juudamaa vallutatakse roomlaste poolt 63 eKr, 66 70 nn Juudi sõda, Jeruusalemm ja tempel hävitatakse. Heebrea piibel (kristlaste Vana Testament) koosneb kolmest osast: Toora, prohvetid, Kirjutised. Mishna ja Talmud; Mishna Talmudi vanim osa (2. 3. saj), lõpliku kuju sai Talmud 7. saj. Juutluses väga olulised: Shmaa ("Kuule Iisrael, Issand meie Jumal on ainus!"); Seadus; Sabat. Kristlus Evangeelium (kr.k. rõõmusõnum) on üks kristluse võtmesõnu. Selles leiavad
Hierarhiat algul ei kujunenud. Tõus riigiusuks 1. ja 2. sajandi vahetuseks moodustasid kristlased umbes 5 protsenti rooma rahvast. Nende monoteistliku kultuse tõttu kiusati neid algul taga. Alles Constantinus Suur legaliseeris ristiusu ametlikult, aastal 313 Milano ediktiga. Selleks ajaks oli kristlastel kujundatud tervet riiki haarav ristiusukirik. Peamine üksus oli piiskopkond eesotsas piiskopiga. Suuremate eesotsas olid peapiiskopid ehk metropoliidid. Peapiiskopkondi oli esialgu neli: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia (Süürias) ja Rooma. Hiljem lisandus Konstantinoopol. Peale legaliseerimist sai kirik Rooma impeeriumi üheks tähtsamaks organisatsiooniks ning oli üks suurimaid maavaldajaid. Usku vahetati ka praktilistel eesmärkidel, kristlus muutus prestiizseks. Piiskopid muutusid peamisteks kohtumõistjateks oma diötseesi piires, kirik korraldas kooliharidust. Kirik hakkas järk-järgult üle võtma riigivõimu funktsioone. Vana-Rooma saavutused ja tähtsus ajaloos
Judais 14 mln Jumal 1) Ortodoksid Sabat, Siinai Sünnist surmani kohustatud järgima Etniline Tanah e Vana Sünagoo m Jehoova -> Hassiidid - lepig (10 Jumala seadusi; usund; Testament g Akenaz (märgitakse vagad (vedajaks käsku ehk poisslaste ümberlõikamine 8. Prohvetite heebrea keeles, (ortodoks i- tähtedega Baal em Tov); dekaloog), päeval, mille viib läbi mohel/moel; tähtsus, 613 luulevormis. ne; ,,kaugel JHWH, ei Misnagdim Teffilin Bar Mitzva lepingu poeg, 13 käsku (365 Koosneb 3st traditsioo põhjas" öelda valju hassiidi vastased; (palvekapslid aastaselt, valmis kandma vastutust keelavat, osast: Toora nilie) (Kesk- ja ...
Asusid võitlema kohalike elanikega. See kestis mitu inimpõlve. Lõppes Iisraeli võiduga. Rahva esiisaks oli Urri linnast pärist Abraham. Tal oli Poeg Iisak, temal kaksikud Jakob ja Eesav. ---------- Esimene ametlik kuningas Saul. Võideldi mitmete rändrahvastega vilistid. Neist saadi jagu alles Taaveti ajal. Saalomonist sai kuulsaim juutide valitseja. Laiendas riigipiire. Pealinnaks sai Jeruusalemm. Keskmine ehitis oli Jahve tempel. Iisrael jagunes kaheks: Jeruusalemm ja Iisrael. Assüüria Paiknes Mesopotaamia alal Tigrise jõe keskjooksul. Kuni Vana-Babüloonia langemiseni olid assüürlased vallutatud teiste riikide poolt. 14.saj eKr tõusis Assüüria tugevaks riigiks. Tippaeg oli 3.saj vältel 9-6.saj. Aeg mille ajal vallutati kõik naaberriigid ja rahvad. Lõi suurima riigi vanal ajal. Tõus algas Palestiina langusega. 9-6.saj valitsejad Assurnasarpal II pani aluse riigi hiilgusele. Esimene suur vallutaja, laiendas riigi piire ümberringi
U 1700 a eKr asus osa juute elama Egiptusesse, vaaraode võimu tugevnedes algas juutide egiptuse vangipõlv, u 1250 a eKr põgenesid juudid Moosese juhtimisel Egiptusest ja u 1250 a eKr asusid juudid Palestiinat tagasi vallutama. Neil tuli võidelda tugevate ja sõjakate vilistite hõimuga. U 1000-960 eKr valitses juutide riiki kuningas Taavet. Ta ühendas kogu Palestiina juutide võimu alla, rajas juudi riigi ja sinna pealinna Jeruusalemma. U 960-925 eKr valitseb Taaveti poeg Saalomon. Jeruusalemm muutub väga tugevaks ja võimsaks. Tema valitsusaja lõppedes jaguneb juudi riik kaheks: Iisrael (pealinn Samaaria) ja Juuda (pealinn Jeruusalemm). Juudas valitsevad Taaveti ja Saalomoni järglased. Assüürlased vallutavad Iisraeli riigi u 722 a eKr, Juuda riik pidi neile andamit maksma. Uusbabüloonlased eesotsas kuningas Nebukadnetsar II vallutavad Juuda riigi u 587 a eKr ja küüditavad juudid Mesopotaamiasse. Algab juutide paabeli vangipõlv. Kui Pärsia kuningas
Bernardi üleskutses räägiti, et ristisõdu võib pidada ka Euroopas ja Euroopa valitsejad hakkasidki lääneslaavlaseid ehk vende ristima. Kui ristisõdijad Pühale maale tungisid, suleti kohe linnaväravad ja sõjamehed ei saanudki Palestiinasse tungida. Näidates üles pahameelt hakkasid nad rüüstama selle ümbrust. Ristivägi, mis jõudis Väike-Aasiasse, kaotas muhameedlastele. Kolmas ristisõda(1189-1192) Järk järgult vallutasid muhameedlased omi maid tagasi ja varsti langes ka Jeruusalemm. Püha linna langemine hirmutas läänemaailma ja taas õhutas paavst nende vastu relvi haarama. Ristisõdijaid juhatasid Saksa-Rooma keiser Friedrich Barbarossa, Inglise kuningas Richard Lõvisüda ja Prantsuse kuningas Philippe Auguste. Keiser Friedrich liikus Pühale maale maateid pidi. Kuid uppus üht mäestikujõge ületades. Saksa ja Prantsuse kuningad liikusid Jeruusalemma alla mereteid pidi, kuid kui lõpuks suuri kaotusi kandes Jeruusalemma alla jõuti,
Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid. Ristisõja kuulutas välja 1095. Prantsusmaal paavst Urbanus II, kes vastas Bütsantsi keisri Alexios I palvele. Eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine nende ikke alt. Peagi sai sellest Prantusmaa rüütlite ettevõtmisest üleeuroopaline üritus, kus osalesid nii rüütlid kui talupojad mitmetest rahvustest. 1099. aastal Jeruusalemm vallutati ja rajati Jeruusalemma Kuningriik ning ka teisi ristisõdijate riike. See oli ka ainus ristisõda, kus Jeruusalemm vallutati. Neljas ristisõda: toimus aastatel 1202-1204. PILET 3 1.Metallide kasutuselevõtt ja tsivilisatsiooni sünd Viljelusmajanduse ja metallide kasutuselevõtu mõju ühiskonna arengule. Tsivilisatsiooni mõiste. Varaste tsivilisatsioonide tunnused ja paiknemine. Viljaka poolkuu ala. Mõju ühiskonna arengule:
dünastia esimene vaarao. Ta valitses umbes 12931291 eKr. Ramses I ei olnud kuninglikku päritiolu, ta oli väepealik Seti poeg ja töötas Horemhebi vesiiri ja Amoni ülempreestrina. Horemheb nimetas ta oma järglaseks, sest tal ei olnud omal lapsi. Raamatus parandas Sinuhe Ramsese tuulerõugetest. Obelisk (lk 397) - ülespoole ahenev püramiidja tipuga neljatahuline kõrge kivisammas (marmorist, graniidist), mis on ilustatud kirjadega. Jeruusalemm (lk 406) - Jeruusalemm on Iisraeli pealinn ja riigi suurim linn. Linnal on pikk ja rikas ajalugu. Jeruusalemmas asub juutide pühapaik Nutumüür. Jeruusalemma vanalinn ja selle müürid kuuluvad UNESCO (United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization) maailmapärandi nimistusse. Jeruusalemm on judaismi, kristluse ja islami tähtis kultusekeskus. Palju inimesi üle maailma peab Jeruusalemma kõige pühamaks linnaks maailmas.
Paljude teiste tähestike alus. · Langevad 8. saj Assüüria võimu alla, seejärel Uus-Babüloonia ja 6. saj eKr Pärsia võimu alla. Heebrealased e iisraellased: * Algkoduks Mesopotaamia. Välja rännati 19-18 saj eKr. Neile ei meeldinud mitmete jumalate kummardamine. Kutsutakse Abrahami lahkumiseks. · Neil oli 12 hõimu, millest 11 hävitati. · Vana testament, ajalooallikana. Kirjutati 3-2 saj eKr. · 10. saj ühendas Taavet kogu Kaanani lõunaosa oma võimu alla. Pealinn Jeruusalemm. Ajaloo peamised etapid : · 17-13 saj eKr- heebrealased Egiptuse ülemvõimu all. Vanas Testamendis Egiptuse vangipõlv. · Moosesest sai vangipõlve lõpetaja. Ta oli suur õiguste eest võitleja juutide seas. Ta lahkub koos teiste juutidega Egiptusest ning asub otsima ,,tõotatud maad", Palestiinat. · Nad seiklesid pärimuse järgi 40 a Sundi kõrbes, kus on sündinud ka 10 käsku. Mooses sureb seal. · 1004-960 eKr -sõda vilistitega
TAAVET Taaveti kutsumislugu näitab jällegi, kuidas Jumal valib tihtipeale oma ülesannete täitmiseks tähtsusetuid inimesi. Lihtsa karjusena tuleb ta Sauli õukonda. Kõrge positsiooni omandab ta ainult tänu isiklikele omadustele. Pärast Sauli surma saab ta Iisraeli kuningaks. Tema valitsusajal (1004-965 eKr) tsentraliseeritakse võim täielikult ja luuakse tugev sõjavägi. See aitab piiri panna vilistite anastuspüüdlustele. Taaveti juhtimisel vallutatakse ka Jeruusalemm, millest kujuneb pealinn ja kultusekeskus. Taaveti ajast pärineb esmakordselt Messia ilmumise tõotus, kes pidi põlvnema Taaveti soost. Messias nähti ideaalkuningat, kes kinnitab Iisraeli riigi õitsengu igaveseks ajaks. VT-s on seda prohvetid korranud, kuni see UT-s reaalsuseks saab. Piibel toob välja ka Taaveti negatiivsed omadused. Nii teenib Taavet oma salgaga põlisvaenalasi vilisteid. Samuti kirjeldatakse tema abielurikkumist ja veresüüd. Isegi ta poeg Absalom tõstab
Umbes 60. aastaks oli ristiusk jõudnud mitmesse Rooma impeeriumi osasse. 5 Umbes 300. aastal sai Armeeniast esimene kristlik riik. Väljaspool Rooma impeeriumi asus suur kristlik kogukond Pärsias. 615. aastal rüüstasid pärslased Jeruusalemma ning kuigi kristlik Bütsantsi impeerium vallutas linna peagi tagasi, sattus see 638. aastal moslemitest araablaste kätte. Aastatel 1099 - 1187 oli linn ristisõdijate valduses, pärast seda pole Jeruusalemm enam kunagi kristlastele kuulunud. 1453. aastal vallutasid Bütsantsi impeeriumi pealinna Konstantinoopoli türgi moslemid ning sellega lõppes kristliku Ida-Rooma keisririigi ajastu. 17. sajandil hakkas taanduma islamiusuliste türklaste surve Euroopale. Majanduslike ja usuliste muutustega kaasnes eurooplaste väljaränne Ameerikasse, Aasiasse ja Aafrikasse, kusjuures võtsid nad endaga kaasa ka oma usu. 6 Kristlaste tagakiusamine
kindla piiskopkonna. Piiskop korraldas piirkonna usuelu ja hoolitses, et ei leviks väärõpetusi. Piiskopkonnad olid kujunenud pika aja jooksul ja nende hulgas olid mõned omandanud kristlaste jaoks tavalisest suurema tähtsuse. Selliste peapiiskopkondade eesotsas olid peapiiskopid ehk metropoliidid (kreeka keeles metropolis- emalinn). Seega olid metropoliidid nende linnade piiskopid, kust kristlus oli levinud teistesse linnadesse. Algul oli 4 peapiiskopkonda: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia ja Rooma. 4. sajandil lisandus uus pealinn Konstantinoopol. Kõige tähtsamate asjade otsustamiseks kogunesid piiskopid ja peapiiskopid kirikukogudele ehk sinoditele (kreeka synodos- kokkutulek). Keisrivõim hakkas osa võtma kirikuküsimuste lahendamisest. Kristlased ja rooma kirik Kui ristiusk lubatuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalteenistuseks vajalike hoonete - kirikute (kirikuhoonete) - rajamisele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
