- Ebaõnnestumine poliitiliselt ja sõjaliselt 7. Miks jäi Teise ja Kolmanda ristisõja põhieesmärk saavutamata? - Teises ristisõjas said väed lüüa Türklaste käest, Püha Maa jäi moslemite kätte. - Kolmandas ristisõjas oli Kristlased alguses üsna edukad, kui läksid peagi riidu sõjasaagi pärast. Austria ja Prantsuse kuningad lahkusid pühalt maalt, kuna oli tüdinud Richardist. Richard jäi pühale maale ja sõlmis Saladiniga rahulepingu , millega Jeruusalemm jäi küll Mslemite võimu alla, aga mis lubas kristlikel palveränduritel Püha Maa külastamine. 8. Neljas ristisõda kas oli kõige edukam? Ladina keisririik mis see oli? - JAH, kuna toimus Bütsansti algus, Konstantionoopoli vallutamine ja Ladina-Keisririigi tekkimine. - Konstantinoopolisse loodud riik 9. Viimased ristisõjad kus toimusid, miks ebaõnnestusid? - Toimusid Egiptuses - Ebaõnnestusid kuna hakkasid levima erinevad haigused(katk, kõhutõved jms) 10
Haridussüsteem Iisraelis Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas. Pealinnaks on Jeruusalemm/ Tel Aviv (ÜRO tunnustab pealinnana). Riigikeelteks heebrea ja araabia ning inimesi umbes 8 miljonit, nendest pea kolmveerand juudid. Haridusministriks on Shai Piron. Kõigest paarkümmend aastat tagasi otsustas Iisrael oma majanduspoliitika fookuse suunata teadmiste- ja innovatsioonipõhisele arengule. Tänaseks on Iisraelist struktuurse lähenemise, haritud tööjõu ja targalt investeeritud kapitali najal saanud maailma üks juhtivamaid riike tehnoloogilise innovatsiooni ja selle rahvusvahelise turundamise osas. Sealne haridussüsteem on juba varajasest staadiumist suunatud noorte ettevõtliku hoiaku kujundamisele ja ettevõtlusoskuste arendamisele. Haridussüsteem koosneb kolmest tasandist: 1. Algharidus – klassid 1-6 vanuses 6-12 2. Keskastme koolid – klassid 7-9 vanuses 12-15...
Ristisõjad ja muutused Euroopas. Aastatel 1096-1099 toimus esimene ristisõda. Eesmargiks oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt, Jeruusalemmast ja idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt. 1099. aastal vallutatakse Jeruusalemm ja rajati Jeruusalemma Kuningriik. Aastatel 1147-1149 toimus teine ristisõda. Prantsuse kuningas Louis ja Saksa kuningas Konrad võtavad ette sõjaretke Pühale Maale. 1145. aastal kuulutati sõda välja, kui Edessa riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Väike- Aasiasse jõudnud ristivägi kaotas muhameedlastele Aastatel 1189-1192 toimus komas ristisõda. Muhameedlased vallutasid uuesti Jeruusalemma
algust. Mille poolest olid tähtsad järgmised linnad: 1. Meka Punase mere kaubateel asus oluline sadamalinn Meka, mis oli ühtaegu kogu poolsaare oluline usuline keskus. Mekas asus Kaaba (kaba - araabia k. kuup) tempel, mille ühte seina oli müüritud must püha kivi, mida araablased väga austasid. 2. Kiiev 882a vallutas Oleg Kiievi ja pani nii aluse Vana-Vene riigile. Kiiev oli Vana- Vene riigi keskus (pealinn). Rikas kaubalinn. 3. Jeruusalemm - Constantinus Suure ajal sai Jeruusalemm kristlaste pühaks linnaks. 638 vallutasid linna araablased, kes olid võimul kuni Ristiretkede alguseni 11. Sajandil. 4. Aachen Karl Suur ehitas sinna palee. Rajas toomkiriku. Suri seal. Euroopa kultuuri keskus ning Alpidest põhja pool asuvate maade pealinn. Keskajal oli Aachen üks Saksa-Rooma riigi suuremaid linnu. Aacheni toomkirikus krooniti Saksa-Rooma kuningaid üle 600 aasta. 5
Foiniiklaste ekspansioon 950 Sesonk I liibüa dünastia.Pealinn Tanis Vahemere maades. u 1020 Saul saab Iisraeli hõimude kuningaks 730 Pianhhi, Nuubia kuningas vallutab Egiptuse u 1006 Taavet saab Iisraeli hõimude kuningaks 663 Psammeth I ühendab Egiptuse u 1000 Taavet ühendab Iisraeli ja Juuda.Pea- u 1000 Kreeklased hakkavad asustama ko- linnaks saab Jeruusalemm looniaid Väike-Aasiasse ja Egeuse mere saartele. Raua töötlemine jõuab Euroopasse u 960 Saalomon (961-922) saab Iisraeli kuningaks. Saul kaotab Aramea provintsid, Maa jagamine 12 provintsiks. Sõjavankrite väeosa u 951 Megiddost saab Iisraeli adminkeskus ja kindlus u 950 Assüüria riigi taasasustamine
Millised olid ristisõdade tagajärjed Idamaadele ja Euroopale? Ristisõjad on sõjaretked, mida korraldati 1096.-1270.aastatel katoliku kiriku õhutusel mittekristlaste ja ketserite vastu. Eesmärk oli suurendada paavsti autoriteeti, mis tähendas Jeruusalemma ja Püha Maa muhameedlastelt vallutamist ning ülemaailmse paavstiriigi loomist. Ristisõdades olid vastakuti 3 tsivilisatsiooni: läänemaailm, islamimaailm ja Bütsants, mille vahel küll süvenes vaen, kuid mis said sõja lõppedes mõjutatud üksteisest. Ristisõdade tulemusena virgus eurooplaste suhtlemine Idamaadega: arenes kaubandus, õpiti tundma paljusid tundmatuid käsitöövõtteid, nagu näiteks paberi valmistamine, mis on tänapäeva Euroopas äärmiselt tähtsaks materjaliks saanud. Peale selle tutvuti ka võõramaa saadustega: roosuhkru, riisi, aprikoosi ja sidruniga, mida leiab pea kõigi eurooplaste toidulaualt. Euroopas algas kiire kaubavahetuse ja käsitöö areng, ...
hasartmängud, sealiha rahvuskeelne, on 2 sakramenti-ristimine ja söömine armulaud Pühakoda, olulisemad tempel, klooster, Buddhaga mosee, Meka, Kaaba kirik, Rooma, Jeruusalemm kirik kirik pühapaigad seotud kohad Põhja- Indias tempel Sümbol 8- osaline ratas noorkuu ja täht rist rist rist Vaimulikud laamad-mungad, n. dalai- mulla jt. paavst-kardinal-piiskop- patriarh-metropoliit- peapiiskop-piiskop-praost,
Eva Lenke Asszonyi ja Karoliina Tammik Iisrael Asukoht ja naaberriigid Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas. Tema piirinaabriteks on Jordaania, Süüria, Liibanon ja Egiptus ning piiratud autonoomiaga Palestiina. Iisraeli pealinn on Jeruusalemm,mis ei ole rahvusvaheliselt tunnustatud. Iisraeli kultuur Judaism ehk juutlus on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Toorale. Tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Vapp Lipp Click to edit Master text styles Second level Third level Click to edit Master text styles
Iisrael Kärdla Ühigümnaasium Raul Märjamaa ja Jorven Kurba 10. klass Iisrael Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul LähisIdas. Pealinn: Jeruusalemm Pindala: 20 770 km² Riigikeeled: heebrea ja araabia Rahvastik Rahvaarv: 7 590 758 inimest Riigi rahvaarvult maailmas: 97.kohal Sarnase rahvaarvuga riigid: Sveits, Serbia,Hong Kong, Tadzikistan Iisraeli puhul on tegu väikeriigiga. Rahvusgrupid: 75,3% juudid 20,5% araablased 4,2% muud Rahvaarv 19502025 Graafiku analüüs Rahvaarv perioodil 19502025 kasvanud Aasta keskmine rahvaarvu tõus: u. 105 000
Mihhail Afanasjevitš Bulgakov 1891-1940 Elu ja looming – varased aastad • Sündis 1891. a Kiievis. Esiklaps. • Õnnelik lapsepõlv. Kodune keskkond võimaldas areneda mitmekülgseks ja loovaks isiksuseks. • 1900. a ettevalmistusklass. • 1901-1909. a gümnaasium. Huvi vene ja Euroopa kirjanduse vastu. Gogol, Puškin, Dostojevski ja Dickens. • 1913. a abielu Tatjana Lappaga • 1909-1916. a ülikool. Esimesed kirjanduslikud katsetused. • 1918-1919.a morfiumi sõltuvus. • 1919.a „Maakonnaarsti märkmed“, loobus arstiametist, haigestus tüüfusesse. Elu ja looming - karjäär • 1922. a koostöö ajaleht Nakanunega, kirjandusring Roheline Lamp. • 1925. a lahutas. Abiellus Ljubov Belozerskajaga. • 1922-1926. a kirjutatud näidendeid lavale ei lubatud. • 1926. a näidend „Valge kaardivägi“ saab nimeks „Turbinide päevad“. Julgeolekus ülekuulamine. • 1928. a esimesed kirjapandud mõtted „Meistrist ja Margaritast“. Välismaa keeld. • 1929. a sai...
religiooni, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda. · Juudid askenazim (pärinevad Kesk- ja Ida-Euroopast) ja sefardim (pärinevad Hispaaniast ja teistest Vahemere maadest). · Sõna "juut" on pärit heebrea keele sõnast yehudi ) mis tähendab kas 'juudamaalane' ehk Juudamaa elanik või siis Juuda suguharu liige.Juudid hõlmavad aga ka Benjamini Levi suguharude liikmed. · Teised nimetused: jisraeli, bnei-jisrael. Judaismi tähtsam paik · Jerusalaim ehk Jeruusalemm on keskne punkt. · Teine nimetus on Tzion ehk Siion · Kuni 70 aastani seisis seal Tempel. · Nüüd on ainult Läänemüür kõige püham koht juutidele. Judaismi koolkonnad Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab Seadust. Vagale juudile on kodu samasugune Jumala tempel nagu sünagoogki. Perekondlikus elus on nädala kõrgpunkt sabati pidamine. Sabat on juudile
ristisõja (1217 1221) · kavatseti vallutada Damietta linn Niiluse deltas, et see Jeruusalemma vastu vahetada · Damiettat piirati 12 kuud · 1219 vallutati küll Damietta, aga 1221 meelitati ristisõdijad lõksu ja nad pidid selle tagasi andma · kokkuvõttes ei saavutatud midagi · 6. ristisõda juhtis Saksa-Rooma keiser Friedrich II pretendeeris abielu kaudu Jeruusalemma kuninga tiitlile · õnnestus kaubelda välja Jeruusalemm ja 10-aastane vaherahu vastutasuks pidi F sultanit vaenlaste vastu toetama · paavst väitis, et Püha Linnaga ei saa olla mingit kauplemist · 1244 vallutasid Jeruusalemma uuesti muhameedlased · 7. ristisõja (1248 1254) organiseerisid paavst Innocentius IV ja Prantsuse kuningas Louis IX pühapäev · sihiks oli Egiptus järjekordne nurjumine · 8. ristisõda peeti Louis IX juhtimisel Tunise all (aastal 1270)
said üle Vahemere, aga ei läinud hästi ja enamus lapsi müüdi orjusesse. V Ristisõda 1217-1221a. Ellukutsuja oli paavst Honorius III ja eesmärk oli vallutada Damietta(Egiptus, Niiluse jõe suudmes) ja vahetada see välja Jeruusalemma vastu. Damietta küll vallutati ajutiselt, aga siis piirati ümber ja lahti lasti sellest. Tulemuseks jälle 0 VI Ristisõda 1228-1229a.- Friedrich II, kes pretendeeris tänu abielule Jeruusalemma kuninga tiitlile. Ajutiselt saadi enda valdusesse Jeruusalemm, mis langes moslemite kätte jälle 1244a. VII Ristisõda 1248-1254a. Innotsencius IV ja Louis VIII. Eesmärk vallutada Egiptus, lõppes nurjumisega. VIII Ristisõda 1270a. Sihtmärk Egiptus, Loius VIII Püha. Prantslaste hulgas läks lahti kaktkuepideemia , Louis suri ja siis teised panid janekit. Ristisõdade lõppemise põhjused: 1)Pidevad ebaõnnestumised, mis tõid kaasa huvikadumise. 2)Ristisõjad olid liiga ohtlikud ja moslemitest vaenlased olid liialt tugevad.
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Albert von Buxheovedeni piiskopiks pühitsemisega sai tõelise hoo sisse ka Liivimaa ristisõda, mille eesmärk oli Liivimaal ristiusu levitamine sealsete paganate seas. 12. sajandiks olid laplased, soomlased, eestlased, liivlased, lätlased ja leedukad ainsad paganarahvad Euroopas. Kuna tolleaegse geograafilise arusaama kohaselt elasid need rahvad Issanda Haua (Jeruusalemm) vahetus läheduses, siis oli mõistetav, Püha Maa vabastamise kõrval peeti olulisks ka lähinaabrite ristiusustamist. Sellest, kui tähtsaks peeti Läänemere idaranniku rahvaste ristiusustamist, annab tunnistust vallutatava maa pühendamine Neitsi Maarjale, kes keskaegse inimese silmis oli Jeesuse kõrval üks tähtsamaid kristlikke pühakuid. Ristisõda Läänemere idaranniku maades algas rootslaste retkedega Soome 12. sajandi keskpaigas ning lõppes leedukate vabatahtliku ristiusu vastuvõtmisega 15. saj. Eestlaste muistne vabadusvõit...
Palmeda ja Setubali linnad Portugali aladel ning neil õnnetus seal ennast ka kindlustada. Samal ajal algas ka esimene Põhja Ristisõdadest, mille eesmärk oli pöörata paganaid ida-Euroopas kristlusesse. Need sõjad jätkusid veel sajandite jooksul ning nende käigus vallutati ka Eesti. Ristisõdijate põhivägede (Kuningas Louis VII ja Conrad III vägede) teekond oli selline: Püha-Rooma keisririik, Ungari, Bütsantsi keisririik, Konstantinoopol, Pergamon, Antiookia, Jeruusalemm. Hingeline eestvedaja oli St. Bernard Clairvaux'st, kes oma kirjutistega propageeris ja põhjendas sõda. Ristisõdijate ees suleti kõik väravad ja neid kardeti kui katku nende metsikuse tõttu. Vastuseks sellele rüüstasid ristisõdijaid linnu, mis neile väravaid ei avanud.
1948. aasta mais kuulutasid juudid ÜRO otsuse põhjal Palestiinas oma riigi ehk Iisraeli. Sellest tekkis suur konflikt, sest Palestiinas elavad araablased ei nõustunud palestiinat juutidega jagama. Juba järgmisel päeval puhkes juutide ning seitsme Araabia riigi vahel sõda, mis kestis üle aasta. Selle käigus õnnestus Iisraelil vallutada osa Palestiinat, mis oli määratud araablastele, ülejäänud araablastega liidetud maa liideti aga Jordaaniaga. Ka Jeruusalemm jagati nende kahe vahel pooleks. Peale sõda lahkus Iisraeli okupeeritud aladelt sadu tuhandeid araablasi. Tegelikult ei lahendanud sõda Lähis-Ida probleemi, vaid tegi selle hoopis hullemaks. 1956. aastal puhkes sõda Egiptsue ja Iisraeli vahel ehk Suessi kriis, mis lõppes alada loovutamiseta. Ka see ei toonud rahu. Araablased tundsid, et olid Palestiina kaotamisega kaotanud kodumaa. 1964. aastal lõi Yasser Arafat Palestiina Vabastusorganisatsiooni (PVO).
SAKSA RAHVUSE PÜHA ROOMA KEISRIRIIK SAKSA-ROOMA RIIK Saksa-Rooma riik eksisteeris aastail 9621806. Selle rajas Saksa kuningas Otto I, kes lasi ennast paavstil Itaalia kuningaks ja Rooma keisriks kroonida. Otto I vallutas Põhja- ja Kesk-Itaalia. Alates 15. sajandist nimetati Alpidest põhja pool asuvat riigi osa Saksa Rahvuse Pühaks Rooma riigiks. OTTO I Otto I (912973) oli Saksa kuningas alates 936 ja keiser alates 962. Ta võitis 955 Lechi lahingus ungarlasi, tehes sellega lõpu nende rüüstamistele. Ungarlased jäid paikseks ning kristianiseerusid järgneva sajandi jooksul. Pärast seda läks Otto Itaaliasse, kus taastas korra ja stabiilsuse. Ta võttis endale ka Itaalia kuninga tiitli. Et ta nõustus hakkama ka paavsti ja kiriku kaitsjaks, siis kroonis paavst Otto Roomas keisriks. Sellega pandi alus Saksa-Rooma riigile, mis kestis 844 aastat, 1806. aastani. Keisrivõimu kõrgajaks võib lugeda 12. sajandit, mil valitsesid edukad m...
(hukkusid Nero-aegsetes tagakiusamistes). Kristlaste tagakuisamised hoogustusid 3.sajandil, sõdurkeisrite ajal, kui püüti taastada impeeriumi ühtsust. Usu eest hukkunud kristlastest said märtrid. Iga kogudus valis endi seast piiskopi e juhi või vanema e presbüteri. Esialgu olid kogudused omavahel võrdsed. 4.sajandil hakkas preesterkond arenema omaette seisusteks. Hierarhia kiriklik ametiastmestik kujunes välja riigikiriku ajal. · Peapiiskopkond peapiiskopi eestvedamisel: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma. 4.sajandil lisandus Konstantinoopol · Piiskopkond piiskop · Kirikukihelkond preestri juhtimisel Piiskopid kogunesid kaks korda aastas sinodile (kirikukogu), et arutada oma piirkonna asju. Kogu üldkiriku kõrgeim võim kuulus kõikide piiskoppide kogule oikumeeniline kirikukogu. Vastukaaluks kiriku riigistamisele 3.sajandil Egiptusest alguse saanud askeetlik liikumine kloostrite teke (4.saj alguses)
Urbanus II esines 26. nov. vabaõhukõnega tohutu inimhulga ees. Ta püüdis kujutada sõda, kuhu ta "ustavaid" minema õhutas, Kristuse haua vabastamise ja "Hommikumaal elavate vendade", s.t. idakristlaste päästmise üritusena. Need, kes annavad Pühale Maale sõttaminekuks tõotusvande, ootab mitte ainult õndsus taevariigis - võit "uskmatute" üle toob ka maapealset kasu. "Siin Õhtumaal pole põld kuigi lahke. Seal, Hommikumaal, voolab aga mett ja piima ning Jeruusalemm on maailma naba, õitsev ja haljendav maa - teine paradiis. Kes on õnnetud ja vaesed, saavad seal rõõmsaks ja rikkaks!" Kui paavst seda kõike lausus, hõisati vahele: "Jumal tahab seda! Jumal tahab seda!" Paavst kutsus rüütleid lõpetama sisetülid ja asuma teele Hommikumaad vallutama. Rüütlid kujutasid ristisõda omalaadse relvastatud palverännakuna ja peale Urbanus II kõnet hakkas kujunema omalaadne ristisõja usutunnistus, milles liitus
Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu. Esimene ristisõda toimus aastatel 10961099. Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid. Ristisõda kuulutati välja 1095. aastal Rooma paavsti Urbanus II poolt, eesmärk oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt. 1099. aastal Jeruusalemm vallutati ja rajati Jeruusalemma Kuningriik ning ka teisi ristisõdijate riike. See oli ka ainus ristisõda, kus Jeruusalemm vallutati. Teine ristisõda toimus aastatel 11471149. Seal osalesid seldzukid, prantsuse ja saksa väed. Sõda kuulutati välja 1145. aastal, pärast seda kui Edessa riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Teine ristisõda oli täielik läbikukkumine ristisõdijatele ja suur võit moslemite jaoks.
Vana Testamendi sisaldab · Vana Testamendi ülesehitus Iisraelased · Hiljemalt II aastatuhandel eKr elasid Kaanani lõunaosas · XVI sajandil sattusid iisraelased Egiptusesse · XIII-XII sajandil eKr lahkusid iisraelased Egiptusest ja asusid vallutama Kaananimaa lõunaosa · Sellel retkel juhtis neid Mooses Iisraeli riik · X sajandil ühendas Taavet kogu Kaananimaa lõunaosa oma võimu alla · Seejärel tekkis Iisraeli riik · Pealinnaks sai Jeruusalemm · Saalomoni käsul rajati pealinna iisraelaste jumala Jahve tempel · Taaveti ja Saalomoni ajal oli Iisrael tugevaim riik Kaananis Iisrael ja Juuda · Saalomoni surma järel Iisrael lagunes · Tekkisid põhjapoolne Iisraeli ja lõunapoolne Juuda riik · 722. aastal eKr vallutasid assüürlased põhjapoolse Iisraeli · Juuda riik jäi esialgu püsima Babüloni vangipõlv · 586. aastal eKr vallutas Nebukadnetsar Jeruusalemma
algatas paavst Urbanus II, kelle kõne ärgitas ristirahvast tõusma ja minema oma usku jagama. Tegelikuks põhjuseks oli aga paavsti soov haarata kristliku maailma juhtohjad. Samuti oli aadlikel soov end kasulikult rakendada feodaalsüsteemi toimimisel selgus, et nooremad pojad jäävad tihti tegevuseta ja neil oli vaja sõjalist tegevust. Ristisõdu oli kokku seitse ning kokkuvõttes olid need eurooplaste jaoks väheedukad. Ristisõdijate peamine eesmärk oli tagasi vallutada Jeruusalemm, mida peeti kõige pühamaks piiblis mainitud paigaks. Kokkuvõttes jäi linn ikka muhameedlaste valdusesse. Suureks läbikukkumiseks osutus II ristisõda ning kui III sõja juhtideks olid kuningad Barbarossa, Richard I Lõvisüda ja Philippe II Auguste, ei saavutatud ka siis edu. Neljanda ristisõja 13. sajandi alguses viis läbi paavst Innocentius III, mida seostatakse ka Eesti alade vallutamisega. Ristisõdade tagajärjel suurenes ka lõhe läänekristluse, Bütsantsi ja islami vahel. Kõige
sööma), väljendeid, süzeesid, karaktereid. (maal ,,Püha õhtusöömaaeg") Piibel on ristiusu õpetuse aluseks olev tekstide kogumik, kristlaste pühakiri, jumalik ilmutus teispoolsest maailmast. Selles esitatakse vanade idamaade müüte maailma ja inimese loomisest ning lugusid juutide ajaloost. Lugejale avatakse ilmutuse ajalugu Aabrahamist Mooseseni ja Moosesest Jeesuseni. Piibli peamised tegevuspaigad asuvad Väike-Aasias, peamiselt Palestiinas: Jeruusalemm, Petlemm, Kaana, Samaaria, Siinai mägi, Surnumeri, Jordani jõgi. Piiblisse kuulub 66 eri aegadest pärit ja aja jooksul üheks teoseks koondatud raamatut. Ta on omamoodi raamatukogu, mille vanimad osad on loodud 12.saj eKr ja uusimad 2.saj pKr. seega sündinud rohkem kui 1000 aasta jooksul. Piibel julgustab ja lohutab, hoiatab elu pööristes ja vapustustes, õpetab nägema ajaliku ja igavese elu piire ning õnne ja õnnetuse vahekordi.
Giuseppe Verdi Giuseppe Verdi Giuseppe Fortunino Francesco Verdi (10. oktoober 1813 Le Roncole küla (praegu Roncole Verdi, Busseto vald) Parma lähedal 27. jaanuar 1901 Milano) oli 19. sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja armastas. Lemmikzanriks oli tal ooper. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Varajane elu Verdi sündis Parma lähedal Le Roncole külas. Tema isa oli baaripidaja. Kui Verdi oli väike, siis nad kolisid Piacenzast Bussetosse. Talle meeldis kirikus orelimuusikat kuulamas käia. Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. 11-aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. Muusikat õppis ta ikka eraõpetaja juures. 20-aastaselt läks ta Milanosse, et seal j...
Sõjaväe barbariseerumisest sai Lääne Rooma riigi languse peamisi põhjusi. Ristiusukiriku peamine struktuuriüksus oli piiskopkond eesotsas piiskopiga, kes korralad oma alluvas piirkonnas kristalste usuelu ja hoolitses selle eest, et ei leviks väärõpetusi. Peapiiskopid olid metropoliidid, neile kuulus kogu kirikut ja ristiusku puudutavates küsimustes märksa suurem otsustamisõigus kui ülejäänutel. Esialgu oli peapiiskopkondi neli: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma. Hiljem lisandus Konstantinoopol. Kõige tähtsamate asjade otsustamiseks kogunesid piiskopid ja peapiiskopid õleriigilistele kirikukogudele sinoditele. Pärast kristuse legaliseerimist sai kirik peagi Rooma impeeriumi üheks tähtsamaks organisatsiooniks. Kristlaste arv kasvas tormiliselt. Koos kristluse levikuga omandas ka kirik ühiskonnas järjest uusi rolle. Kirik hakkas järg järgult üle võtma riigivõimu funktsioone.
kuid maksukohustuslikud. Araablased ja araabia piraadid segasid Bütsantsi kaubandust, kui Konstantinoopol püsis sellegipoolest suurlinnana ja kaubavahetus idamaadega ei katkenud.Bütsantsi kaubandussidemed ulatusid Indiani, Hiinani, soome-ugriliste aladeni. Käsitöölised ja kaupmehed koondusid kolleegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutusele. BÜTSANTS. KIRIK JA KULTUUR Hilise Rooma riigi aegset tähtsad ristiusukeskused Jeruusalemm, Aleksandria ja Antiookia- langesid araablaste võimu alla ning läksid Bütsantsile ja ristiusule kaotsi. Konstantinoopoli patriarh oli nüüd riigi kõrgeim kirikutegelane. Bütsantsi riik seisis keisrivõimu all. Piirkondlikud kirikujuhid ehk metropoliidid valisid Konstantinoopoli patriarhi.Ida- ja läänekiriku erinevused suurenesid: Idas ei kehtinud vaimulike abielukeeld, idakirikus usuti , et Püha Vaim lähtub Isast (Jumalast), paavstid aga, et see lähtub Isast ja Pojast (Kristusest)
kuid maksukohustuslikud. Araablased ja araabia piraadid segasid Bütsantsi kaubandust, kui Konstantinoopol püsis sellegipoolest suurlinnana ja kaubavahetus idamaadega ei katkenud.Bütsantsi kaubandussidemed ulatusid Indiani, Hiinani, soome-ugriliste aladeni. Käsitöölised ja kaupmehed koondusid kolleegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutusele. BÜTSANTS. KIRIK JA KULTUUR Hilise Rooma riigi aegset tähtsad ristiusukeskused Jeruusalemm, Aleksandria ja Antiookia- langesid araablaste võimu alla ning läksid Bütsantsile ja ristiusule kaotsi. Konstantinoopoli patriarh oli nüüd riigi kõrgeim kirikutegelane. Bütsantsi riik seisis keisrivõimu all. Piirkondlikud kirikujuhid ehk metropoliidid valisid Konstantinoopoli patriarhi.Ida- ja läänekiriku erinevused suurenesid: Idas ei kehtinud vaimulike abielukeeld, idakirikus usuti , et Püha Vaim lähtub Isast (Jumalast), paavstid aga, et see lähtub Isast ja Pojast (Kristusest)
J.A.D INGRES ,,valpiconi kümbleja" G.COURBET "Emilie Zola portree" ,,Kunstniku 1868 stuudio"1854/55 E.DELACROIX "Kaputsiinlaste "Chiose veresaun" bulvar"1873 ,,Kalju Etretatis p'rast tormi" "Alzeeria naised" 1834 "Muusika Tuieleries" 1862 "Londoni E.MANET parlament"1904 ,,Eine roheluses"1863 J.MW.TURNER "Vihm,udu ja kiirus "Baar Folie ...
Teadmata asjaoludel sattusid iisraellased Egiptusesse, (Egiptuse vangipõlv). XIII saj eKr lahkusid iisraellased Egiptusest, pärimuse järgi juhtis neid nende suur juht Mooses. Siinai mäel kinnitas Jahve Moosesega lepingut. Arvatakse, et ta sai sealt ka nn 10 käsku. Mooses suri teel kodumaale, enne kui iisraellased Kaanani vallutama asusid. 10. saj. algul ühendas iisraellaste kuningas Taavet ( u. 1000-962) kogu Kaanai lõunaosa oma võimu alla. Tekkis Iisraeli riik, mille pealinnaks sai Jeruusalemm. Taaveti poeg, Saalomon (962-922) korraldusel rajati Jahve tempel. Taaveti ja Saalomoni ajal oli Iisrael tugevaim riik Kaananis. Saalomoni surma järel jagunes riik kaheks- põhjas-Iisrael ja lõunas- Juuda riik. 722. eKr vallutasid assüürlased põhjapoolse Iisraeli riigi, Juuda riik jäi esialgu püsima. 586. eKr vallutas Uus-Babüloonia kuningas Nebukadnetsar Juuda pealinna Jeruusalemma, hävitas Jahve templi ja asustas sealse rahva Mesopotaamiasse- Babüloni (Paabeli) vangipõlv
Anglikaanid- protestantluse haru PIIBEL-ristiusu kanoniseeritud phakiri. piiblikaanon koosneb 66 "raamatust" ehk iseseisvast osast Vana Testament- Noa laev, inimese loomine, Aabraham Uus-Testament- evangeeliumid(rmukuulutus, sisuks Kristuse elu ja surma lugu), johannese ilmutusraamat(Uue Testamendi ja htlasi kogu Piibli viimane raamat.) Olulised kristlaste phakohad- Iisraelis Petlemm, Roomas Vatikan ISLAM- kiiremini kasvav usund, phapaigad Meka Saudi-Araabias ja Jeruusalemm Iisraelis erinevad harud: Sunniidid iiidid Muhamed- islami usu asutaja Koraan- islami pharaamat Islami viis tugisammast: Ainujumala tunnistamine Palvetamine Palvernnak Mekasse Almuste andmine Paastumine(ramadaan) JUDAISM * Iisrael * Valitud rahvas * Aabraham-rahva esiisa, karjapidaja * Nutumr- Nutumr on juudi rahva pham paik, kuhu suundutakse palvernnakul palvetama. asub jeruusalemmas * Vana-Testament- Iisraeli rahva primused, muistsed seadused, mille jrgi nad elasid
ROMAANI STIIL KÜSIMUSED II VARIANT 1.Joonistage kiriku plaan ja märkige vähemalt 5 selle osa nimetust. Pikihoone, põikihoone, altar, apsiid, nelitis, tornid, portaal 2.Kelle või mille jaoks ehitati kabelite pärg? Kellele oli keskmine kabel? (Matmiseks?) Preestrite, pühaku auks 3.Milline ruum asus kiriku all ja milleks seda kasutati? Krüpt-riistade ja kirstude jaoks(ka matusepaik) 2p 4.Joonistage ladina, kreeka, egiptuse,Peetruse,Andrease ,malta ja Jeruusalemma ristid. 5.Milline oli itaalia kirikute eripära? (Kuppel), Torn on põhihoonest eraldi (Pisa) 1p 6.Millise linna kaitsepühakuks on Püha Markus, seal asub tema väljak ja kirik,korraldatakse filmifestival, mille auhinnaks on Kuldne Lõvi? veneets...
Giuseppe Verdi (10. X 1813 27. I 1901) Referaat 2009 raserfsaerfaesfes- 1 - 1- -1- - 1 -- 1 - Sisukord: Elulugu........................................................................................................................................3 Huvitavaid fakte..........................................................................................................................4 Looming......................................................................................................................................4 Ooperid........................................................................................................................................5 raserfsaerfaesfes- 2 - 2-...
Skriptoorium ruum, kus mungad tegid ümberkirjutustöid. Dormitoorium ühine magamisruum ordus. Peatükk 16-17 Jumalarahu kiriku püüd pudurdada relvakandjate agressiivsust, mis nägi ette karistuse pühapõhipaikades ja avalikes kohtades vägivallatsemise eest. Paremini aitas sõjakuse väljapoole kanaliseerimine (ristisõjad). Ristisõdade suunad läänemere äärde, läänemere lõunakaldale, idamaadesse. Idamaade ristisõdade põhjused Jeruusalemm ja Palestiina Jeesuse kohad; et saata tülikam seltskond sõtta; alade tagasivallutamiseks; kaubateede taasavamiseks; kristlastest ristisõdijatele lubati eriti häid asju ja pattufdest vabanemist. I ristisõda: 1096-1099, 40 000 sõdalast, Ainuke õnnestunud kampaania ristisõdade ajaloos. Vallutati Edessa, Antiookia ja Jeruusalemm. II ristisõda: Osalesid Prantsusmaa kuningas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad III. II ristisõda nurjus nii sõjaliselt kui poliitiliselt.
,,Kõrbetorm", mille käigus vabastati Kuiveit. Husseini valitsus peatati USA poolt aastal 2003. Lähis-Idas elavad juudid ja islamiusulised araablased. Nii araablased kui juudid arvavad, et Palestiina peab kuuluma neile. 14. mail 1948 kuulutasid juudid välja Palestiinas oma riigi - Iisraeli. Järgmisel päeval 1948 puhkes Iisraeli ja araablaste vahel Palestiina sõda. Iisrael vallutas osa Palestiina araablastele mõeldud maast ja ülejäänud osa jagati Jordaaniaga. Jeruusalemm jagati samuti Jordaania ja Iisraeli vahel. 1956. aastal algas tuntud Suessi kriis. 1964. aastal loodi araablaste poolt Palestiina Vabastusorganisatsioon (PVO). Selle juhiks sai Yasser Arafat, kes on väga tuntud. 1973. aastal oli Jom Kippuri sõda, kus Iisrael sai kogu Palestiina oma võimu alla. 1990-ndate aastate algul muutus Iisraeli poliitika araablaste suhtes leebemaks, kuid juba 21. sajandi alguses astusid araablased taas Iisraeli võimu vastu üles.
ja õpetab Seadust. Vagale juudile on kodu samasugune Jumala tempel nagu sünagoogki. Sümbolid Magen David e Taaveti täht kõige paremini tuntud juudi usu sümbol. Märk põhineb Davidi kilbi kujul või tema kilbi sümbolil . Menoraa e seitsmeküünlajalg on vanim sümbol juudi usus (kirjeldatud Tooras)see on seitse hargnenud omaniku küünalt Pühad paigad · Kõige tähtsaim paik Jeruusalemm on keskne punkt. Teine nimetus on Tzion e Siion Kuni 70 a seisis seal Tempel. Nüüd on ainult Läänemüür kõige püham koht juutidele. · Kõigil meestel on kohustus teha palverännakuid kolm korda aastas: "Kolm korda aastas peavad kõik mehed ilmuma enne Issandat teie Jumalat"enamasti tehakse neid jeruusalemmas. Mikve (heebrea K L N ) on bassein, mida Kasutatakse Rituaalseks puhastamiseks. Mikves pesevad end
· Vana testament heebrea keeles judaism · Uus testament kreeka keeles kristlus · Koraan islam araabia keeles Poolkuu falliline? Mehi iseloomustav Kalligraafia on kompensatsioon kuna ei tohi teha figuratiivset kunsti. Kufa kiri. 622 M lahkus Mekast. Medinasse. Kogus väe ja meka võttis vastu. Hira koobas Araflati platoo armumägi Khadidza naine, rikas lesk Kolm püha linna meka, medina, Jeruusalemm Jalajälg - Topkapis Kui M taeva läks, sai koraani islami põhitõde. Kaaba kivi 614 islami sünniaasta. 622 muhamedi ajastu algus. ALI <- Fatima lemmiktütar. Lemmiknaine AISHA- 9 a plika. KALIF Abu Bekkeri tütar Medina poolkeelatud linn. Prohveti mosee Imaam mosee vaimulik Minarett Muezin palvusele kutsuja Muefti shariaadi tõlgendaja. (PS! Sh = s katusega) Alhambia hispaania, andaluusia ,,punane kindlus" Kõrgvõlv ja hoburaudvõlv Maurid
Keila Gümnaasium Referaat Giuseppe Verdi (1813-1901) Koostas:Jaana Põllu Klass:11 D Elulugu: Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis 10. oktoober 1813 Le Roncole külas(praegu Busseto vald) Parma lähedal. Tema isa pidas baaripidaja ametit. Kui Verdi oli veel laps, siis nende pere kolis Piacenzast Bussetosse.Ta armastas käia kirikus orelimuusikat kuulamas. Klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. Juba 11-aastaselt sai ta selle kiriku organistiks. 20- aastaselt suundus ta Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Ta soovis minna seal asuvasse konservatooriumisse, kuid klaverieksamil tuli välja,et tal on käte asend, mida tollal peeti parandamatuks veaks. Lisaks oli ta vanuselt kaks aastat üle lubatu ja neli aastat tavalisest vastuvõtueast vanem. Lisaks kõigele muule oli ta võõramaalane ja konservatooriumis napp...
Kirik kõrg- ja keskajal: probleemid ning nende mõju kirikule ja ühiskonnale. Kiriku üldine langus ja ilmalike valitsejate suur kaal kirikuasjade otsustamisel olid peamised iseloomujooned kõrgkeskaja alguses. Üha sagedamini hakati kasulikke vaimulikukohti ostma raha eest. Paraku sellised sündmused ja allakäigud, näiteks simooniad, ei saanud ju jätkuda ning nii tekkiski kõrgkeskajal ( 11-14 saj.) kiriku sees mitmesugused uuendusliikumised ja reformid. Hiliskeskaega ( 15-16 saj.) oli aga rahulikum, kiriku mõju ühiskonnas hakkas vähenema. 9.-11. sajandi katoliku kiriku languse vastukaaluks tekkis uuendusliikumised, paavst Gregorius VII reformid, mis pidid ilmaliku ja vaimuliku elu üksteisest kaugemale viima. Paavst nõudis, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise. Seda võib pidada enesestmõistetavaks, sest kirikul puudus ju sõnaõigus. Näiteks määrasid ilmalikud valitsejad vaimulikke kohtad...
Aafrika Keel Ladina keel Kreeka keel Arengutase Arengutase jäi Roomale alla Arenenud majandusega maad, jõukad linnad ja muistse kultuur Linnad Kartaago, Aleksandria, Jeruusalemm Rooma, Ateena, Efesos Põllumajandus Ülekaalukas põllumajanduslik Ei olnud nii hea põllumajandus iseloom 2. Miks Ida-Rooma jäi püsima, kui Lääne-Rooma hävis barbarite kallaletungi tulemusena? 1p Rooma aina nõrgenes, sest tal tuli maasid nii palju, et ta ei jõudnud kõiki kontrollida ja sellepärast Lääne- Rooma vallutatigi ära. 3. Millega on ajalukku läinud järgmised isikud? Iseloomusta nende tegevust! 10p
Mida näitab Piibli kronoloogia 1914. aasta kohta? Piibli vastus Piibli kronoloogia näitab, et 1914. aastal rajati taevas Jumala kuningriik. Sellele osutab prohvetiennustus, mis on kirjas Taanieli raamatu neljandas peatükis. Prohvetiennustuse ülevaade. Jumal andis Babüloonia kuningale Nebukadnetsarile prohvetliku unenäo hiiglaslikust puust. See puu raiuti maha ja tema kännul ei lastud seitsme aja jooksul uuesti kasvama hakata. Seitsme aja lõppedes hakkas puu jälle kasvama. (Taaniel 3:31; 4:7--13.) Prohvetiennustuse esmane täitumine. Hiiglaslik puu kujutas kuningas Nebukadnetsarit (Taaniel 4:17--19). Piltlikult öeldes ta justkui raiuti maha, kui ta oma mõistuse ja kuningriigi seitsmeks aastaks ajutiselt kaotas (Taaniel 4:22). Kui Jumal ta mõistuse taastas, sai Nebukadnetsar tagasi troonile ning ta tunnustas, et Jumal on kõige kõrgem valitseja (Taaniel 4:31--33). Tõendid, et sel prohvetiennustusel on veel teinegi täitumine.Prohvetiennust...
2000 a. eKr). Iisraeli algus. Egiptuse orjapõlv (1750-1250 eKr) Juutide juhiks tõusis Mooses. Kõrberännak, mis kestis 40 aastat. Siinai mägi. 10 käsku. Mooses suri, ei jõudnud Kaananimaale. I periood Kohtumõistjate aeg Juutide esimene kuningas Saul. Teine kuningas Taavet, kuid Saul ei loobunud oma troonist. Valitsesid samal ajal. Ühes lahingus Saul ja tema poeg hukkuvad. Taavet sai võimule. Vallutati vilistide (tänapäeva palestiinlased) tähtsaim linn Jeruusalemm. Taaveti poeg Saalomon (970-930 eKr). Saalomoni ajal jagunes riik kaheks: 1. Põhjapool Iisrael Kogu elanikkond küüditati, Jeruusalemma tempel hävitati 2. Lõunapool - Juuda 587 eKr vallutati Juuda Uus-Babüloonia poolt. Paabli vangipõlv. 550 eKr vabastatakse juudid pärslaste poolt. Hiljem Aleksander Suure valdused. Juudid rändasid kodumaalt välja DIASPORAA Juudid taastavad/loovad oma riigi 1948. a.
Palestiina allus Rooma võimule, juutide usk oli sajandeid olnud katoliiklikuks (üleüldine), muutus tähtsaimaks Rooma riigis, suurim monoteistlik ning Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult, ei maavaldaja, võttis üle riigi funktsioone. nõudnud neilt religioosseid auavaldusi Rooma jumalatele ja Piiskopkonnad kiriku peamised struktuuriüksused (Jeruusalemm, keisritele, Juudamaa valitsejatele jäeti iseseisvus ja volitused Aleksandria, Antiookia, Rooma, Konstantinoopol), eesotsas piiskop siseasjade korraldamisel kuid Augustus määras ametisse (korraldas kristlaste usuelu) prokuraatori (roomlasest Juudamaa asevalitseja); juutide seas Diötsees piiskopile alluv piirkond, hõlmas ühte linna koos püsis rahulolematus võõramaise ülemvõimu suhtes ja ootus, et ümbruskonnaga messias (Taaveti soost valitseja) toob õnneajastu ja taastab Iisraeli Metropoliit peapiiskop suur...
Alfonso VI vallutas tagasi Toledo 1085 ... 1479 ühendati abieludega Hispaania ja liideti väed 1236 Cordoba, 1248 Sevilla, 1492 Granada 11. Ristisõjad paavstiautoriteedi tõstmine (Peetruse järeltulija); pingete suunamine Euroopast välja; kaubandus Vahemerel kontrollida; Püha Maa vallutamine 1. Sõda 1096-1099 Toulouse krahv Raymond, Lotringi hertsog Gottfried, Edessakaotati 1144, Antiookia, Jeruusalemm (1099) 6k rüütleid, 34k jalamehi Templiordu, Johaniitide ordu, Teutooni (Saksa) ordu 2. Sõda 1147-1149 Louis VII Prantsusmaalt, Konrad III Saksamaalt Ebaõnnestumine, Jeruusalemmkaotati 1187 3. Sõda 1189-1192 sks Friedrich I Barbarossa, pr Philippe II Auguste Ebaõnnestumine, reeturlus, Lõvisüda võitles välja väikese
Mesopotaamia-maa-ala Aasia lääneosas,Eufradi ja Figrise kesk-ja alamjooksu piirkonnas. Loodusvaradelt on maa vaene. Leidus vaid savi ja pilliroogu. Mesopotaamia oli välismaailmale avatud.Sumeri tsivilisatsiooni tunnused-:savitahvlite kohane kiilkiri,suurte templite ümber rajatud linnas,eripärane religioon,kõrgtasemeline kirjandus ja kunst. Hammurapi seadused-". Nimelt jagasid Hammurapi seadused Mesopotaamia elanikkonna kolme õiguslikku seisusesse: Vabad kodanikud, sõltlased ja orjad.Mesopotaamia perekonnas oli piiramatu võim. Pruudi kaasvara jäi tema omadusse. Mees võis abielluda ka mitme naisega. Mehel võisid olla ka abieluväliseid vahekordi.Mesopotaamia linnad-on linnatsivilisatsioon.paiknesid suuremad templid ja valitsejate lossid,elasid paljud ülikud ja enamik käsitöölisi ning kaupmehi.Linnad oli kitsadja tänavad kõverad,mille kõrval seisid külg külje kõrval lameda katusega tellistest majad.tänavatel oli häälekas kauplemine.Mesopota...
valitsus Nõukogude Liidu toetusel ning demokraatlikum riik, mida toetas USA. Kuna mõlemat riiki toetas oma superriik oli kriisi tekkimine pea võimatu, kuid kuna kohe sai tõeliseks ohuks ka uue maailmasõja teke, siis alustati rahukõnelusi, mis päädisid 1953nda aasta suvel vaherahuga, mis kehtib tänapäevani. Pidevaks ebastabiilsuse allikaks muutus ka Lähis-Ida piirkond. Suur faktor selles oli lääneriikide otsus jagada Palestiina juutide ja araablaste vahel ning muuta Jeruusalemm omaette rahvusvaheliseks üksuseks, millele oleks vaba ligipääs kõigil. Araablased ei tahtnud sellega leppida ning see viis mitmel korral relvastatud konfliktideni. Olukorda kasutas ära Nõukogude Liit, toetades araablasi ning lootes sellega ka oma mõjuvõimu regioonis suurendada; vastukaaluks toetas USA vastloodud Iisraeli riiki, kuid soovis siiski säilitada häid suhteid ka araablastega. Just Lähis-Idas proovisid maailmapoliitikasse sekkuda ka Suurbritannia ning Prantsusmaa; seda
Kirik kõrg- ja hiliskeskajal: probleemid ning nende mõju kirikule ja ühiskonnale Kõrg- ja hiliskeskaeg, mis oli 11. - 15.sajandil tõi kaasa palju muutusi nii kiriku kui ka ühiskonna elus. Kirik oli kõrgkeskajal muutunud vähemtähtsaks. Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur osatähtsus. Üha sagedamini hakati tulutoovaid vaimulikukohti omandama raha eest. See ei meeldinud paljudele vaimulikele ja nad hakkasid parema kirikuriigi poole püüdlema. Varakeskajal polnud kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel veel suuremaid lahkhelisid, kuid mida rohkem paavstid oma võimu Euroopas laiendasid, tugevnes ka nende püüd allutada endale kreekakatoliku kirik. Seda juhtis Konstantinoopoli patriarh. Kui oleks suudetud allutada kreekakatoliku kirik, oleks suurenenud ka poliitiline mõjuvõim kreekakatoliku maades. Tüli kasvas nii suureks, et 1054. aastal lõppes kahe kirik...
Rooma katolik kirik (selle alla läks ka Eesti) 2.Kreeka katolik kirik. 7. Ristisõdade põhjused. Ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku "püha sõjast" ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte maailma juhtohjad. Peale rekonista jäi palju noori sõdalasi üle kes olid seiklustehimulised ja neid oli hea ära kasutada. 8. Ristisõdade tulemused ja tagajärjed. Ristisõdasid oli kokku üheksa ja kord võideti, kord kaotati, aga mingit edu sellest ei tulnud. Jeruusalemm "Püha maa" jäi vallutamatta ja kogu Lääne-Euroopale oli see täielik ebaõnnestumine. 9. Keskaja seisused ja nende ülesanded. 1.Vaimulikkond- kelle ülesandeks oli kõigi eest jumala teenimine. 2.Aadel- kelle õlul oli kõigi kaitsmine. 3.Talupojad- kes pidid oma tööga kogu ühiskonda toitma. 10. Miks tekkis keskajal palgasõjavägi? Talupoiad olid tavaliselt ilma suure sõjalise oskusetta ja parem oli maksta, kui sõtta minna. Pealegi oli palju neid vaesunud
Igal aastal looduses või templis. säilmed. Palestiina, ramadaanikuul, paastub Palvetatakse kodudes, Jeruusalemm Jeesuse moslem koidikust Palvetavad Buddha poole. templites ja gurude- eluga seotud paigad. päikeseloojanguni, usuliste õpetajate juures.
Iisraeli esimeseks kuningaks tuleb pidada mitte Sauli, vaid Taavetit. Tollasele Lähis-Ida monarhiatele iseloomulikud tunnusjooned (pealinn,bürokraatlik valitusaparaat,elukutselised sõdurid, haarem, läänisüsteem jm) Sauli ajal ei ilmnenud. Taaveti arvele kirjutatkse elanikkonna maksustamine ja sunniviisiline värbamine sõjaväkke. 4. Taaveti tõus troonile. Taaveti sisepoliitika ja administratsioon. Taavet oli kuningas, kes ühendas Iisraeli ja Juuda, pealinaks sai Jeruusalemm, Taavet viis seaduselaeka sinna, et tähtsustada seda linna, enne oli see olnud vähetähtis. Kuid ühtset riiki ei olnud siiski. Taavetist saab alguse selline jutustus, kus ajalugu püütakse näidata loomuliku sündmuste käiguna, kuna alles siis saab ju jäädvustada ajalugu, kui inimeste poolt, kes seda läbi elavad leitakse see olevat tähendusrikas. Jeruusalemm oli asustatud küll ennem Taavetit, kuid oli väga väike linn. Arheoloogia aga ei tõenda VTs Taaveti ja Saalomoni suuri tegusid
Pärsia impeeriumi Byblos, Siidon, Tüüros Pärsia riik & ühiskond · 10 saj eKr ühendas Taavet kogu Kaanani oma võimu alla, tekkis Iisreal, pealinnaks Jeruusalemm. Saalomon rajas jumala Jahve templi. · Saalomoni surma järel riik lagunes: Iisrael-pealinnaks · Peamine allikas iisraelaste ajaloo, religiooni ja seaduste kohta. Jeruusalemm ja Juuda-pealinnaks Juuda. · Heebreakeelsete tekstide kogum(kajastuvad usk, kombed, arusaam · 722 eKr vallutasid assüürlased Iisraeli minevikust)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
