TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muut...
20. Saj I poolel eristusid selgemini 4 muusikastiili: hilisromantism, imperssionism , eksperssionism ja neoklassitsism. Romantismi muusikatraditsioon andis tõuke ka rahvusromantismiliste koolkondade sünniks. Näiteks kuulsamad rahvusromantikud on olnud Soome helilooja Jean Sibelius ja Norra helilooja Edvard Grieg. Rahvusromantism levis 20. Sajandil paljudes Euroopa maades, kaasaarvatud Eestis. 20. Saj keskel jõudis muusikasse avangardism, mis tõi kaasa täiesti uudsed heliloomingutehnikad. Selle järgnes 1960. Aastatel minimalism. II maailmasõja järgsete muusika kuni tänaseni nimetatakse nüüdismuusikaks. Voomasele on iseloomulik stiiliderohkus ja paljusid muusikateoseid ei saagi ühegi konkreetse stiiliga määratleda. Hilisromantism Hilisromantism oli jätkuks 19...
Lähtus enamasti klassikalistest vormidest. Lõi 9 sümfooniat, kuulsaim 'Lõpetamata sümfoonia' (I romantiline sümfoonia), laule, klaverisaateid (keerukad partiid), laulutsükleid 'Ilus möldrineiu', kammermuusikat. Instrumentaalsed väikevormid Eeldused: Kõrge haritus kodanluseklassis, kodus musitseerimine, fortepiano arendamine, klaver kui sooloinstrument, salongimuusika, virtuoosikultuse teke Uuendused: muusikasse ilmub uus poeetiline ja emotsionaalne tasand, pikenesid meloodiad, žanreid käsitleti vabalt, harmooniasse ilmusid kirevamad kooskõlad, suur huvi rahvamuusika vastu, rütmika & tempode vaheldumine vaheldusrikkam Eksprompt – lüürilise karakteriga improvisatsiooniline muusikapala. Muusikaline hetk – klassikaline süit romantismis. Prelüüd – lühike klaveripala (tavaliselt sissejuhatusega, mis tutvustas teose teemat, mis oli pikem ja kee...
• 16. ja 17. saj. Hakkas Soome rahvamuusikat mõjutama protestantistlik kirikulaul. Siit kujunesid välja populaarsed ballaadid ja armastuslaulud. 19. ja 20. saj. Lisandusid rahvamuusikale slaavi mõjud. Populaarseks said erksamad mazurkarütmid • Seoses rahvusliku liikumisega hakati Soomes, nagu Eestiski, korraldama laulupidusid. Esimene laulupidu toimus 1884.a. Soome tuntuim helilooja Jean Sibelius . • 8. detsembril 1865 sündis armastatud soome helilooja Jean Sibelius. Soomes tähistatakse sellel päeval soome muusika päeva. • Jean Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja, üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. • Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Tema töid mängitakse siiamaani...
Keskmine jalase pikkus 34 m. Vedas arvatavasti inimene v koer. Laadogast lõuna poolt on leitud veokoeraks sobinud koerte luid. Millal põhjapõder kodustama, pole teada: kas Siberi alal neoliitikumis, või pronksiajal või veel hiljem. Mitmesugused üleni lihvitud talvad. Savi-iidolid. Neoliitikumis kaljukunst. Vanimad u 4900 eKr, ent võivad pärineda juba varasemast perioodist. Esimene leiti 1911.a. Kirkkonummelt. Leidjaks Jean Sibelius . Tema leitu võib pärineda juba mesoliitikumist v varase kammkeraamika kultuuri ajast. Punase värviga kaljupinnal võrgulaadne ornament. Tehtud punase värviga vee ääres olevatele siledatele püstloodis kaljuseintele. Välja valitud päikesepoolne murdpindne järsak, jää poolt lihvitud sein, maamärgiks sobiv rändrahn; erilise kujuga kalju. Leitud neid peamiselt Soome idaosast, kõige tihedamalt Saimaa ja Kymijoe vahel. Praeguseks Soomes u 75...
Dvoraki loomingus võib leida ühiseid jooni Lisztiga (programmilisus) aga ka Brahmsiga ( nn. puhta muusika põhimõte), ka Tsaikovskiga (emotsionaalsus, rahvamuusika kasutamine).Nagu Bedrich Smetana (1824-1884) teoseidki läbib Dvoraki loomingut tugev rahvuslik joon. Üheksast sümfooniast on tuntum viimane, "Uuest maailmast". 5. Jean Sibelius 1865-1957 Soome kuulsaim helilooja, XX sajandi alguse üks suurimaid sümfoonikuid, kelle teoste populaarsus on aastatega järjest kasvanud. Sibelius lõi oma sümfooniad veeradsajandi jooksul, mida piiritlevad aastad 1899 ja 1924. Looming. Kokku seitse sümfooniat. Kahes esimeses on veel romantilis- poeetiline maailmatunnetus, II sümfoonia op.43 D-duur, (1902) on neljaosaline. Mõneski...
Rahvuslikud koolkonnad tekkisid, sest 19. saj tärkas rahvuslus ja isamaaline patriotism. Heliloojad hakkasid oma maa folkloori vastu rohkem huvi tundma ja seda oma loomingus kasutama. Vene - M. Glinka, P. Tsaikovski. Inspiratsiooniks legendid, episoodid ja muinasjutud rahva elust ja ajaloost. Soome - Frederick Pacius. Soome rahvusliku vabadusliikumise iidol. Lõi mitmeid isamaalisi laule. Jean Sibelius . Soome kuulsaim helilooja. Norra - Edvard Grieg. Seostas oma maa folkloori klassikaliste traditsioonidega. Nimeta tuntumad ooperi loojad romantismiajastul. Nimeta nende teoseid. G. Bizet - "Avamäng", "Habanera"- ("Carmen") Sündis Pariisis, isa oli lauluõpetaja, ema pianist. G. Verdi - "Orjade koor" - ("Nabucco") Sündis Itaalias, laulud seotud vabadusvõitlusega, käis kirikus orelimuusikat kuulamas. R. Wagner - "Avamäng", "Palverändurite koor", ("Tannhäuser")...
sajandil muusikakeskus Turu linn ● 19. Sajandil saab muusikakeskuseks Helsingi: Loodi Helsingi Akadeemiline Muusikaselts Helsingi Ülikoolis hakati õpetama muusikat ● Sibeliuse Akadeemia Soome rahvapillid ● Soome siiani vanemaid ja siiani armastatumaid rahvapille on kantele ● Vanemate pillide hulka kuuluvad: jouhikko, vilepill, sarv ja karjasepasun ● 19.sajandil levisid Soomes ka viiul ja lõõtspill ● Pelimanni muusika ● ● Jean Sibelius ● 1865-1957 ● 65 aastat abielu ● Helsingi muusikakool, Viin, Berliin ● Põhjamaade suurim sümfoonik ● Sibeliuse kodust on nüüdseks saanud tema majamuuseum Sibeliuse looming ● Seitse sümfooniat “Esimene sümfooni...
sümfooniat nimetatakse “Saatusesümfooniaks”, sest teos algab saatuse koputuse motiiviga. 20. Kirjelda romantismi kui vaimset liikumis ühe lausega! Romantism on vaimne liikumine, mis seab tundelise palju olulisemaks mõistuslikkusest. 21. Nimeta romantismiajastu heliloojaid! (min 5) Franz Schubert, Robert Schumann, Frederic Chopin, Ferenc(Franz) Liszt, Edvard Grieg, Pjotr Iljitš Tšaikovski, Giuseppe Verdi, Johannes Brahms, Jean Sibelius . 22. Kuula Chopini etüüdi E-duur! Kirjelda muusikat! Ja too välja momendid, kus siin palas tulevad esile romantismiajastu muusikale iseloomulikud jooned! https://www.youtube.com/watch?v=82okhQiaPs0 Chopini etüüdi E-duur on emotsionaalne ja tundeline teos klaverile, kus romantismiajastu muusikale iseloomulikud jooned avalduvad dünaamikas ehk helitugevuse muutumise ja vaheldumise äärmuslikkuses (rahulik, vaikne ja mõtiskelv vaheldub valju, kiire ja süngega)...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
