Roy Kelton Orbison (23. aprill 1936 Vernon, Texase osariik 6. detsember 1988 Nashville, Tennessee osariik) oli USA laulja ja laulukirjutaja. Roy Orbison sündis 23. aprillil 1936 Vernonis Texase osariigis Orbie Lee ja Nadine Lee poja ning Grady vennana. 1942. aastal kinkis isa Orbie Royle kitarri küsitud suupilli asemel. Mängimist õpetas Royle tema isa ja onud. Ta õppis kiiresti. Samal aastal kolis Orbisonide perekond Forth Worthi. Epideemilise lastehalvatuse tõttu kolis Roy ja vend Grady Vernonisse tagasi, vanaema juurde elama. 1945 võitis Roy ühe konkursi ja seeläbi sai oma raadioshow. Samuti jäi ta esimest kohta jagama ka 1946. aasta ühel talendikonkursil. Peagi, 1946. aastal, kolis Orbisonide perekond koos Winki Texases. 1949. aastal pani ta kokku oma esimese bändi The Wink Westerners. Roy mängis seal peamiselt kitarri ja kirjutas laule. 1951. aastal esines ta regulaarselt raadios, 1953. aastal sai bänd oma raadioshow. Samuti t...
Louis Armstrong Referaat Tallinn 2012 Sissejuhatus Louis Armstrong oli USA dsässtrompetist ja laulja. Ta sündis 4. Augustil 1901 New Orelansis ja suri 6. Juulil 1971 New Yorkis. Teda peetase senini dsässilegendiks ja üheks kõige mõjukamaks artisitiks dsässi ajaloos. Tal oli kergesi äratuntav veidi trompetiheli meenutav hääl, mida ta kasutas lauldes improviseerimiseks. Talle meeldis mängides muuta meloodiat ja sõnu. Elulugu Ta sündis vaeses peres, kes elas karmis linnaosas. Louis pidi raha teenima ajalehepoisina, et hoida oma ema eemale prostitutsioonist, kahjuks ei läinud see läbi. 11aastasena liitus ta poisterühmaga, kes laulisid tänaval, et raha saada. Louis töötas ka ühe Leedu juudi perekonna juures, kus ta tegi juhutöid. Selle pere juures nägi Louis, kuidas teisest usundist isikud neid taga kiusasid. Tema...
Ta segas jazzi ja bluesi Aafrika pärimusmuusikat, funki, Swingi, Fusionit, kuuba rütme,salsat, Carribiani,India ja Lähis-Ida muusikat ja veidike oli isegi kuulda New Age't.Kõige rohkem oli kuulda douala keelselt lõõritamist, mis tekitas tunde, et ma asun hoopis teisel mandril ja kohe kindlasti mitte Eestimaal. Muusika oli äärmiselt mitmekülgne ja laia haardega, kuid lootsin siiski kuulda klassikalist tänapäeva jazzi. 2 1 Jazz Kaare kava 8.mai 2011 Esinejad olid väga professionaalsed ja valdasid oma instrumente suurepäraselt. Minu jaoks kõige meeldejäävamaks osutus trompet, mitte basskitarr mis oli tegelikult mõeldud kontserdi põhiliseks pilliks.Trompetist muutis enda kõrgete trompeti käikudega iga loo fungilikumaks. Teistest veidi vähem tehniliseks osutus trummar, kes lõi üksluiselt igale palale kaasa peaaegu ühte ja sama rütmi.
Multiinstrumentalist ja orkestrijuht Helmut Aniko Jazzmuusika Eestis 1967.a-l toimus Tallinna Rahvusvaheline Džässifestival. Kuigi festival oli väga edukas, jäi järg tulemata. Järgmine suur rahvusvaheline jazzifestival toimus alles 1990.a-l. See oli Jazzkaar, mis on ka praegu suurim iga-aastane jazzifestival Eestis Vanim praegu tegutsev jazzifestival on Tudengijazz, mis alustas 1982.a-l Jazzmuusika Eestis Igalaastal toimub Tartus festival Rainbow Jazz, kus esinevad noored jazzmuusikud Eesti jazz’i uue põlvkonna tuntumad muusikud: Saksofonistid Villu Veski ja Raivo Tafenau YouTube - Raivo Tafenau Quintet - Estonian Jazz Gala 2008 Bassistid Taavo Remmel ja Raul Vaigla Kitarristid Jaak Sooäär ja Ain Agan Trummar Tanel Ruben YouTube - Tanel Ruben "Seitse pöialbluusi" (written by Tanel Ruben) Jazzmuusika Eestis Akordionist Tiit Kalluste YouTube - Tanguero
EESTI DZÄSSIAJALUGU Ilma dzässihelideta ei kujutaks Eestit ette vist keegi. Aastakümnetega on dzässist saanud midagi, mis on kogu aeg justkui olemas olnud ning mille puudumine tundub sama võimatu kui nafta lõppemine. Esimene katse dzässi mängida jääb Tallinnas aastasse 1918, kui hotellis ´Kommerz` alustas tegevust tundmatu nimega koolipoisteorkester. Samast orkestrist kasvas välja esimene professionaalne dzässansambel `The Murphy Band.` Eesti esimestel dzässmuusikutel puudusid selged eeskujud ja autoriteedid. Kuna Eestisse jõudis tol ajal esinema vaid käputäis muusikuid raja tagant, tuli õppida kuulmise ja tunnetuse järgi, abiks BBC tantsumuusikasaated. Samas arenes dzäss Eestis kiiresti. Dzäss oli noorte muusika ning andis edasise suuna kätte nii mõnelegi näiteks ooperilaulja Tiit Kuusik ja dirigent Gustav Ernesaks alustasid muusikuteed just dzässi juurest.Eesti esimene niiöelda akadeemiline dzässikontsert, Priit Veebeli ülesastumi...
Hedvig Hanson Hedvig Hanson sündis 22. aprillil 1975 Tartus laulja Novella Hansoni ning laulva näitleja Tõnu Kilgase esimese ja ka ainsa lapsena. Ka Hedvigi kaks isapoolset vanavanemat tegelesid näitekunstiga. Vanaema Ellen Kaarma oli Taru "Vanemuise" esinäitlejanna 1951-1967. Vanaisa Lembit Mägedi oli näitleja "Vanemuises", hiljem Pärnu "Endlas". Oma elu esimesed 12 aastat elas Hedvig Tõrvas vanaema Anna juures, seal kujunes temast lüürilise iseloomuga looduslaps. Emotsionaalsust ja looduslähedust on tugevalt tunda ka kõigis tema lauludes. Varajase lapsepõlveaja muusikaliste mõjutajatena on Hedvig nimetanud ansamblit Fix, hiljem ABBAt ja ema kassettidelt kuuldud afroameerika juurtega rütmimuusikat. Kaheteistkümneselt kolis Hedvig Tallinna ning asus õppima Tallinna 21. Keskkooli muusikaklassi. Keskkooliõpingud jätkusid Tallinna 60. Keskkoolis ning muusikaõpingud Tallinna Muusikakoolis klaveri erialal,...
Saatana muusika Dzässmuusika, mis tekkis 19 sajandi lõpul, kujutab endast Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumisel tekkinud revolutsioonilist muuskastiili. Tema eelkäijateks loetakse USA neegrite töölaulu, spirituaali ja bluusi. Dzäss vastandus kogu teda eelnenud muusikale. Ta oli emotsionaalne, ettearvamatu, kirglik ja tänu sellele täiesti vastuvõetamatu enamikele klassikalise muusika austajaile. Kuna dzässi hakkasid esimesena viljelema töölisklassi neegriansamblid, suhtusid ka jõuakamd inimesed sellesse tõsise eelarvamusega. Palju vastumeelsust jõukate konservatiivide poolt ei suutnud siiski takistada dzässi tormilist võidukäiku 20. sajandi esimesel paarikümnel aastal. Dzäss läks eelkõige peale noortele inimestele, kes üle kõige maailmas tahtsid vastanduda oma vanematele. Seda käidi kuulamas spetsiaalsetes klubides (näiteks Cotton Club New Yorgis). Noored said seal tantsida ja eirata...
Laupäeval (07.04.2012) diivanil istudes ja televiisorit vaadates märkasin ma ühel kanalil olevat temaatilist õhtuprogrammi, kus parasjagu meenutati kuulsaid jazz palasid ja artiste. Sel õhtul näidati Louis Armstrongi kontserdit, mida ta kunagi Kopenhageni linnas koos oma bändiga andis. Uurides asja lähemalt, otsustasin just selle kontserdi kohta teha arvustuse. Esiteks pani mind imestama see, et juba tol ajal jäi kontserte filmides heli ka peale. Lindi vaatamine oli minu jaoks isegi päris huvitav elamus (uurisin riietust, vähesel määral kuulasin ka ameerika inglise keelt, mida tol ajal räägiti). Kontserdist lähemalt
märts 1955, oma sõbra korteris. Muusika Charlie Parker on välja andnud väga palju albumeid, kogumikke ja singleid. Mõned tema albumitest on näiteks ,,Bird", ,,Happy Bird", ,,Talkin' Bird" jne. Joonis 2. Charlie Parker Austusavaldused Charlie Parkerile 1949. aastal nimetati üks New Yorgi ööklubi tema auks Birdlandiks Tema auks on püstitatud monument Ameerika dzässimuuseumi ette, Parkeri sünnilinna Kansas City`sse. The Charlie Parker Jazz Festival on tasuta kahepäevane muusikafestival, mida korraldatakse igal suvel augusti viimasel nädalavahetusel Manhattanil. Iga tööpäeva hommikul mängib DJ Phil Schaap Parkeri muusikat WKCR-is New Yorgis. Tal on ka show nimega Birdflight, mis on pühendatud Parkeri muusikale ning seda
individuaalseie tämbrile, intonatsioonile, fraseerimisele jms. Esimesed kutselised dzässmuusikud ja -orkestrid tekkisid New Orleansi mustanahaliste kvartalites. Umbes 1917 sai dzässii keskuseks Chicago, hiljem New York, Kansas City jt. Dzässi arenguloos võib eristada kolme ajajärku: traditsionaalne dzäss (primitiivne dzäss, New Orleansi dzäss, diksildändi dzäss) Umbes kuni 1935. aastani swing. Alates 1945. aastast kaasaegne dzäss (bebop, cool jazz, hard bop jt.). Dzässbänd on orkestritüüp, mis arenes välja marsse ja populaarseid tantse mängivatest puhkpilliorkestritest. Dzässbänd koosnes algul kahest grupist: meloodia- (kornet, klarnet, tromboon) ja rütmipillidest (klaver, bandzo või kitarr, tuuba või kontrabass, löökriistad). Hiljem tekkis niinimetatud bigbänd, kuhu kuuluvad põhiliselt saksofonid, trompetid, tromboonid ja rütmipillid.
Stephen Michael Reich · Sündinud 3. Oktoober 1936 a. New Yorgis · Kui ta oli laps õpetati talle klaveri mängu · 14 a hakkas ta tõsiselt muusikat õppima · Õppis trumme, et mängida jazzi · Cornelli Ülikoolis võttis ta omale kursuseid muusikas, kuigi lõpetas filosoofia alal · Peale kooli õppis ta kompositsiooni koos Hall Overtoniga · Läks Millsi kolledzisse Oaklandis, Californias -> lõpetas magistri kraadiga kompositsiooni õppes · Töötas San Fransisco Tape Music keskuses · 60ndatel tegi ta kolmele filmile tunnus meloodiad(Plastic haircut, Thick Pucker) · Käis pikkadel muusika õppe reisidel maailmas(Ghanas, Aafrikas) · 80 aastatel hakkas tema muusikat mõjutama tema juudi päritolu · 93 aastal tegi ta koostööd koos oma naisega, millega lisandusid teostesse judaismi juured, kristlus ja islamism · Kopositsioonid mõjutasid paljusid teisi muusikalisi gruppe · Elu...
Eesti muusika 21. sajandi algul 21. sajand algas eesti popmuusikale ainulaadse sähvatusega, kui Tanel Padar ja Dave Penton võitsid aastal 2001 Eurovisiooni lauluvõistluse looga "Everybody"(muusika Ivar Must, tekst Maian Kärmas). See oli teenitud tunnustus Ivar Mustale ning pani aluse ka nii Tanel Padari kui ka Dave Pentoni edukale soolokarjäärile. Popmuusika peavoolu esindajate hulgas on edukalt tegutsenud Ines, 2 Quick Start, Genialistid, Lea Liitmaa, Vaiko Eplik, Liisi Koikson jpt. Viimasega seoses tuleb kindlasti mainida ka sajandi algul Eestit tabanud muusikalibuumi, tänu millele on võitnud publiku poolehoiu Hanna-Liina Võsa, Kaire Vilgats, Nele-Liis Vaiksoo, Bert Pringi jt. Jazz-muusika traditsioone kannab edukalt festival Jazz-kaar, mille kontsertidele on aina raskem pileteid saada. Uustulnukatest on pälvinud tähelepanu lauljatar Helin-Mari Arder, jazz-pianist Jürmo Eespere, saksofonist Siim Aimla jt. Fol...
raske oma muusikat lindistada. Esimene mustanahaliste bänd, mis 1922. aastal plaadi väljastas, oli New Orleansis tegutsev Kid Ory jazzbänd. Uueks jazzi keskuseks oli sel ajal saanud New Orleansi asemel Chicago, kus tegutsesid King Oliver, Bill Johnson ja Bessie Smith. Kolmekümnendatel hakkas levima uus stiil nimega swing ja bändidest said big-bändid. Swing sai populaarseks ning see muutus populaarseks tantsumuusikaks. Euroopas hakkas jazz levima Prantsusmaalt kui moodustati kvintett nimega ,,Hot club of France." Euroopa jazzi nimetati ka mustlas-jazziks ja see oli segu ameerika swingist, prantsuse tantsumuusikast ja Ida-Euroopa folkloorist. Neljakümnedate algul hakkasid muusikud arendama populaarsest tantsu-jazzist keerulisemat muusikute-muusikat nimega bebop. Bebop oli mõeldud kuulamiseks ning seal kasutati kiiremaid temposi ja rütmilist segunemist. Kuue- ja
oli vastandatud tugevasti sünkopeeritud meloodia paremas käes. Peagi mängiti ragtime´i ka orkestrimuusikana. Tuntumad esindajad: Scott Joplin (18681917), Thomas Turpin (18851922) Ferdinand Jelly Roll Morton (18851941) William Chrisopher Handy (18731958) 1910.a. Valged muusikud loovad New Orleansis oma dixieland stiili, milles valitseb kollektiivne improvisatsioon, puudub aga bluusi koloriit. Jazz hakkab vaikselt tunnustust leidma ! Võetakse kasutusele sõna JAZZ. Pillikooslustest mängisid dixieland´i puupuhk ja vaskpuhkpillid ning trummid. Tuntumad esindajad: Buddy Bolden (nim.ka esimeseks jazzimeheks), Jelly Roll Morton, James Reese Europe, Eubie Blake, W.C.Handy. 1917.a ilmub I jazzplaat Original Dixieland Jazz Band poolt. 1920 saab jazzi keskuseks Chicago. Kollektiivselt mängitakse alguses ja lõpus, loo keskel eraldi improviseeritud soolod
Free jazz *Jazzi ks suundi, 1950ndatel ja 1960ndatel tekkinud free jazz ehk free-jazz on saanud nime Ornette Colemani 1960. aastal ilmunud albumi Free Jazz: A Collective Improvisation jrgi. *Free jazz sai alguse 1958-ndal aastal. *Free jazzi mngitakse vikestes kruppides. *Peamine omadus Free jazz-il on see, et ei ole mingeid reegleid. *Muusikud ei pea kinni pidama fikseeritud harmooniate struktuurist , nad vivad improviseerida kui tahavad ja moduleerida kui tahavad. *Free jazz on sageli improviseerib. *Soolo ja saatmised kipuvad olema sujuvad. Modal jazz *Modal jazz sai alguse 50-ndate teisel pooles. *Modal jass on sna tihti eriti kiires tempos. *Klassikaline modaal jazz on sageli aju. *Klassikalise modaal jazz-i sisaldab vga vhe kooskla. Miles Davis *sndis 26.05.1926 ja suri 28.09.1991 aastal. *Miles Davis prines jukast mustast kesklassi perest *Isa oli hambaarst ja ema muusikapetaja. *12aastaselt hakkas ta trompetitunde vtma.
Talle avaldas austust kogu muusikamaailm. Duke Ellingtoni haud Duke koos Billy Strayhorniga Duke ja tema orkester Ilmunud albumid · "Masterpieces By Ellington" 1950 · "Ellington at Newport" 1956 · "Such Sweet Thunder" 1957 · "Ella Fitzgerald Sings the Duke Ellington Songbook" (1957) · "Indigos (album)|Ellington indigos" 1958 · "Newport Jazz Festival" (1958) · "Festival Session" 1959 · "Blues in Orbit" (1959) · "Anatomy of a Murder" (soundtrack album; 1959) · "Duke Ellington & Johnny Hodges: Back to Back" (1959) · "Duke Ellington & Johnny Hodges: Side by Side" (1959) · "Piano in the Foreground" 1961 · "Louis Armstrong & Duke Ellington" (1961) · "Duke Ellington & John Coltrane" 1962 · "Duke Ellington meets Coleman Hawkins" (1962) · "Money Jungle" (1962)
J azzi muusik Julia Shashkina & Sofja Ümarik 8B J azz-muusika kujunes välja Ameerika Ühendriikides Euroopa ja Aafrika rahvaste muusikatraditsioonide pikaajalise vastasmõju tulemusena. Seda ei saa täpselt noodistada, see toetub blues´i heliastmikule ning armastab erilisi kõlavärve. Dzäss kasvas välja neegrite töölauludest, spirituaalidest ja bluusist. Dzässmuusikas on väga suur osa esitaja improvisatsioonil. Dzässi alguseks peetakse 19. sajandi algust, mil loodi dzässi eelkäija R agtim e , mille kõrgperiood oli 1897 1917aastatel. 1920. aastatel kujunes uus vorm Dixie land, mis eelkõige oli esitatud valgete poolt. Sving 1930ndail sai alguse sving. Sving esitavateks pillideks olid klarnet, saksofon, trompet, klaver, kontrabass ning trummid, mis olid koondatud orkestrisse ehk big bandi. Peamised erinevused traditsioonilise dzässiga oli see, et muusika oli nüüd vähem improviseeritud, svingi hakati kasutama tantsumuu...
Eesti popmuusika Mis või kes on sajandi jooksul muutunud. Popmuusika algusajad O 1930.-1930. kerkis O 1925. a Kurt põlvkond jazz e. Strobeli popmuusikuid eestvõtmisel O 1936. a toimus 1. loodud ansambel jazz-konstert, mis sai pärast palju kriitikat The Murphy O Kriitikat saanud Artur Band tähistab Rinne oli pärast popmuusika populaarsemaid algust (levis rahvalike laulude restoranides esitajaid tantsumuusikana) 10 aastat edasi Valge fenomen Raimond Valgre(1913-1949) O Legend
ka seekord tulid peaesinejad umbes veerandtundi hiljem lavale. Aga enne seda hoidis rahvast soojana DJ Londonist. Loomulikult ei puudu jazzkontserdilt ka saksofonist Villu Veski, kelle andekusest ma alati üllatun, kui teda kuulan. Kui esinejad olid mõnda aega mänginud, ei saanud ma enam aru millal üks lugu lõppeb, ja teine algab. Muusika oli mõnusalt rütmikas ja tekitas tantsutuju, kuid tantsimisega läksid väga vähesed kaasa. Loomulikult olid publikuks tavalised külmad eestlased, keda jazz käima ei tõmmanud. Arvan, et jazz muusika sobib ideaalselt kohvikutesse, kus sa istud oma väga hea seltskonnaga ja jazz mängib taustaks taga. Arvan et jazz kontserdit peab külastama hea seltskonnaga, mitte üksi. Arvan, et peaksin teinekordki külastama jazz kontserdit, kuna jazz jättis mulle väga hea ja mõnusa tunde. Jazz muusika ei häiri mind nagu mõni metal laul, jazziga mõtled rahulikult oma mõtteid ja arutad neid kasvõi teistega.
aastal seoses Hrustsovi sulaajaga. Stalini poliitika hukkamõistmine andis ka muusikutele avaramat mänguruumi. 1960. aastate kitarriansamblite buumile valmistas omalt poolt ette pinnast Emil Laansoo, kes katsetas juba 1950. aastatel stuudios mitmekordset pealemängu. Emil Laansoo andambel sai omamoodi vahelüliks varasemate jazz-orkestrite ja 1960. aastate kitarriansamblite vahel. Selle aastakümne popmuusikavoolud Eestis võib kõige üldisemalt jagada kolmeks: jazz, biit ja estraad. Jazz-muusika hakkas eemalduma tantsumuusikas domineerinud svingistiilist. Iga-aastased Tallinna jazz-festivalid tõid endiselt massiliselt rahvast kokku, kuid selle peapõhjukseks olid heal tasemel rahvusvaheliselt tuntud välismaa ansamblid. Tänu neile festivalidele said tuule tiibadesse uus põlvkond jazz-muusikuid (Tõnu Naissoo, Tiit Paulus jt). Positsioonid, millelt jazz oli sunnitud taganema, hõivas biitmuusika
Pärast lõpetamist jätkas õpinguid G. Otsa nim Tallinna Muusikakoolis. Aastal 2004 lõpetas Eesti Muusikaakadeemia löökpillide erialal. Ta on õppinud ka Helsingi Muusikakõrgkoolis. Ta on mänginud mitmetes mainekates orkestrites näiteks Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris ja Tallinna Filharmoonias. Villu Veski on Muhust pärit saksofonist. Ta alustas saksofoni õpinguid Tallinna Konservatooriumis. Täiendanud end Ungaris Tatabanya Jazz Camp'is ja Pariisi Konservatooriumi suveakadeemias. 1983.a. saavutas laureaaditiitli N. Liidu vabariikidevahelisel puhkpillimängijate konkursil Leedus Shiauliais. Tegutseb 1982. aastast G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli saksofoni- ja improvisatsiooniõpetajana, aastast 1999 ka saksofoni-ja improvisatsiooniõpetajana TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias. Olnud õppejõuks workshop'idel Saksamaal Freiburgis ja Norras. Ta on Eesti Interpreetide Liidu juhatuse liige.
Popmuusika Eestis 60-70ndatel 1960. aastad Selle aastakümne Eesti popmuusikas võib üldiselt jagada kolmeks: jazz, biit ja estraad. Varasematel aastatael poplaaren olunud jazz-muusika hakkas eemalduma svingistiilist, muutes helikeelt üha keerulisemaks. Iga aastased Tallina jazz-festivalid tõid endiselt suured massid kokku aga selle põhjuseks olid tunutd välismaa ansamblid. Sellelt festivalilt said tuule tiibadesse uus põlvkond jazz-muusikuid: Tõnu Naissoo, Tiit Palus, Lembit Saarsalu, Arvo Pilliroog jt. Positsioon, millelt jazz oli sunnitud taganema hõivas biitmuusika. Tekkis palju kitarriansambleid
Muusika riistad tulid afroameeriklaste ellu alles 19. sajandi teisel poolel. Levis euroopaliku puhkpilliorkesrti tüüp. Varase jazzi eelkäija on 19. sajandi viimaste aastakümnedite muusikastiil "Ragtime". Erinevalt jazzist levis see noodistatult. Ragtimes puudub impovisatsioon. Jazzmuusika üldiselt Jazz on nüüdismuusika liik, mis kujunes USA-s 20. sajandi alguseks. Jazzis ei ole küsimus selles, mida mängitakse, vaid kuidas mängitakse. Jazz on esitajate kunst, mille tegelik looja on mängija. Jazzi ei saa päris täpselt noodistada. Jazzis kõlab iga heli nii, nagu mängija hetkel tajub, kord pikaksvenitatult, kord vajudes, kord tõustes, nii nagu iga inimene on erinev, nii on ka iga jazzmuusika helikõne erinev. Niisiis, improvisatsioonita ei oleks jazzi ollagi. Jazzpala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon. Varasem jazzmuusika põhineb bluesile, milleks on tavaliselt duuri teisend, kus kasutatakse 3
„Saatana muusika“ 19. sajandi algusaastatel nime kandnud saatana muusika ehk tänapäeval jazzmuusika on muusikastiil, mis sai alguse Ameerika lõunaosariikidest. Jazz kujutab endast vabameelset muusikat, mis levis eelkõige Chicagos, New Orleansis ja New Yorgis. Esimene suur jazz'i keskus oli Punase laternate tänaval. Jazz'is olid segunenud mustade rütmi ja valgete meloodia tunnetus. Jazzmuusika kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. See muusikastiil oli paljudele vastukarva. Eriti vaimulikudele, pedagoogidele ja lapsevanematele. Nemad olid need, kes hakkasid kõige ägedamalt jazz'i vastu võitlema ja
· 1990-92 - Ballet Akademien, Stockholm, Rootsi · 1991 - Dans Akademien, Stockholm, Rootsi Fast Forward stuudiod, Stockholm, Rootsi 1991-2004 - "Tanssivintti" danceshool, Helsinki, Soome · 1994 - "Jätka" dancestudio, Viin, Austria · 1994-95 - Õppetöö Helsingi Linnateater, Soome - - Õppetöö koolis lavakunsti õpetajana · 1996 - Helsingi Linnateater (lavastaja Kenneth Kvanström), Soome - Jazz Dance Symposium Helsingi, Soome (koos Donald McKayle, Matt Mattox, Lynn Simonson, Michael Owens) õpetamise kaasaegse jazz · 1997 - Jazz kliiniku seminari tantsijad ja muusikud, Kälviä Soome - Õppetöö tänava tantsu kursus Varkaus, Soome - Kaks nädalat tantsu kursus "Staten's Ballethogskole" Oslo, Norra · 1998 - Jazz Dance Symposium Helsingi, Soome (koos Donald McKayle, Matt Mattox, Lynn Simonson, Michael Owens) õpetamise kaasaegse jazz
Brief History on JazzFlute Markus Eermann Jazz flute, on a jazzscale is quite a new phenomenon. There are early ragtime arrangement where flute and piccolo was used but due to having low volume, it didnt emerge as a solo instrument before the fifties after the electronic amplification was invented. Nowadays, thanks to the microphones, arrangers and composers have started to use flute on a regular basis(f.e saxophone players in big bands are required to play 2 instruments(double), most cases(Clarinet and Flute)
Populaarseks sai ka sving ning selle muusika artistidest olid tuntumad ansamblid-orkestrid Kuldne 7, Mikid ja Rütmikud. Viimases mänginud muusikutest- Arne Oit Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Podelski, Erich Kõlar, Vallo Järvi. Nendest enamik on mingil viisil Eesti popmuusika arengut mõjutanud. 1949. Aastal algasid muutused nn külma sõjaga Nõukogude Liidu ja Läänemaailma vahel. Kõik mis läänest tuli, kuulutati halvaks ja suruti maha. Jazz muusikutl tuli hakata tegutsema nö põranda all ning rock ‘n’ rolli areng Eestis oi mõeldamatu. Olukord hakkas muutuma alles 1959. aastal. Stalini poliitika hukkamõistmine andis ka muusikutele avaramat mänguruumi. 1960. aastad Selle aastakümne popmuusikavoolud Eestis võib jagada kolmeks: jazz, biit ja estraad. Jazzmuusika muutus tantsumuusikast üha keerukamaks. Iga-aastased Tallinna jazz-festivalid tõid massiliselt rahvast kokku, kuid selle
SVING Rasmus ja Eerik MIS ON SVING? Sving, ka svingmuusika (swing, swing music) on džässmuusika stiil, mis sai alguse 1930. aastatel New Yorgis Sving oli 1930. aastate valdav muusikastiil, mille kuldajal (1935-1945) saavutas jazz suurima kaubandusliku edu Svingmuusika kõlas nii tantsusaalides, muusikalides, kinolinal, kui ka raadios Svingis sulasid ühte kaks tendentsi – orkestraalne ja solistlik MIS TEEB TRADITSIOONILISEST JAZZIST SVINGI? Jazz-muusika esitajaid oli korraga rohkem, st svingorkestris oli rohkem muusikuid, kui traditsioonilistes jazz-ansamblites Sving on improvisatsioonivaesem – Meloodiad olid kas originaalloomingud või arranžeeringud populaarsetest lauludest, enamasti bluusidest
HARD BOP Sandra ja Sanna · Hard Bop tekkis 1950ndatel vastukaaluks cool jazz´ile · Tekkis kuna mustanahalised muusikud soovisid uuesti elustada jazz`i afroameerikalikke algeid ja arendasid välja hard bop´i · Aluseks võeti gospelmuusika · Hard bop´i kõrvalzanrideks said funky ja soul jazz Hard bop iseloomustavad: · Hoogsus · Jõuline rütm · Trompeti-saksofoni vali koosmäng oktavis või unisoonis · Off-beat´i rõhutamine Hard bop´ile omased pillid on: · Klaver · Trumm · Saksofon · Kontrabass · Trompet Tuntumad hard bop´i muusikud on olnud: · Art Blakey · Charles Mingus · Julian Cannonball Adderley · Sonny Rollins · Clifford Brown Näited hard bop muusikast: Video Video2
Enne surma küsiti temalt, et mida te veel tahaksite teha, siis olevat hr. Davis vastanud, et sooviks hakata DJ'ks. Ükski muusika stiil ei ole muusikuid endid kammitsenud ega kinni hoidnud. Eksisteerinud on pigem nende barjääride lõhkumine. Bebop'I kuningas ja nõ selle looja alt-saksofonist Charlie Parker ei arvanud, et bebop on see õige sõna iseloomustamas seda, mida siis tol ajal mängiti. Tema jaoks oli see pigem lihtsalt jazz või muusika. Kui muusika on pidevas liikumises, siis see tähendab, et ta elab. Ingliskeelset ütlust kuulsa proge-rock-jazz-fusion kitarristi Frank Zappa suust, et Jazz is not dead, it just smells funny ei pea puhta tõena võtma. Jazz on elus ning lõhnab täpselt nii nagu artist või publikum seda soovib. Seda saab aga ka mitemeti mõista, nagu kõike siin ilmas. See aga võib siis jääda igaühe oma teha. 2 ARENGULUGU
1930ndatel sai alguse sving - uus ajstu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri - Big Bandi - teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ning Stephane Grapelli. 1940ndad Ornette Coleman 1950ndad 1950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas dzässi igasugustest piirangutest (k.a. need, mis olid dzässmuusikale iseloomulikud). Nüüd polnud dzässil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. Kuulsaim dzässmuusik 1950ndatest aastatest oli Ornette Coleman. 1960ndad - 1970ndad 1960. aastate lõpus sai alguse jazz fusion (ingl k sulam), mis haaras endasse ka elemente rockmuusikast, folkmuusikast, funk`ist ning reggae`st. Fusion on väga keerulise rütmiga ning
Trompeti või saksofoni vali koosmäng oktavis või unisoonis. Ansambli koosseisu kuulusid tavaliselt : Klaver Saksofon Trompet Tromboon Kontrabass Trummid Tähtsamad inimesed Trompetist Miles Davis Trummar Art Blakey Pianist Horace Silver Trompetist Clifford Brown Miles Davis 1926-1991 Pärines jõukast keskklassi perest. Trompetist ja ansamblijuht Tema osalusel tekkisid näiteks ka cool jazz ja jazz-rock. Ta looming on mõjutanud oluliselt ka hilisemaid jazz- ja popmuusika stiile. Miles Davis- "Milestones" https://www.youtube.com/watch?v=k94zDsJ-JMU Art Blakey- "Moanin" https://www.youtube.com/watch?v=YZphhNPkSPI Aitäh kuulamast! :)
MUUSIKA ja TANTS 1920.1930. aastail Kuigi jazz (Eestis pigem JAZZ dzäss) tekkis 19.sajandi lõpus, sai see Euroopas Dzäss kasvas välja USA tuntuks just mustanahaliste 1920. aastatel. töölauludest, bluusist ja spirituaalidest ehk Tekkis Aafrika ja palvelauludest. Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Inimesed nägid dzässis Dzäss jaguneb
Mõiste klassikaline muusika Nimetatakse klassikalise muusika minevikku, on seisnud ajaproovile ja on publikule kaasaegses ühiskonnas. Täna klassikaline tajutavad mitte ainult tippude kõrge helikunst, vaid ka parim meelelahutus žanrid varem: näiteks tippu prantsuse, Viini ja Ungari operett XIX - alguses XX sajandil valsid Johann Strauss Jazz - vormis muusikaline kunsti, mis on kujunenud hilja XIX - alguses XX sajandi Ameerika Ühendriigid tõttu sünteesi Aafrika ja Euroopa kultuuride ja hiljem sai laialt levinud.Iseloomulikud tunnused helikeel jazz algselt alustas improvisatsioon, polyrhythm, mis põhineb syncopated rütmid ja unikaalne kogum võtteid täitmise rütmiline tekstuurid - swing. Edasiarendamine jazz on tingitud arengut jazzmuusikud ja heliloojad uute rütmilise ja harmoonilise mustrid.
kohal · Linna tähtsaima kooli muusikaõpetaja, kantor, oli sageli ka kogu linna muusikajuht 50ndad Mängiti suuremalt osalt jazzi Tuntumad ansamblid: Rütmikud (Oit, Naissoo, Ojakäär, Järvi ) Mikid Kuldne 7 ´´Külma sõja´´ algusel (1949) hakkasid Eesti muusikud tegutsema nö põranda all Peale 1956. aastat oli juba vabam mänguruum 60ndad 3 muusikavoolu Jazz muutus keerukamaks Biit uus muusikastiil Estraad kõige populaarsem 70ndad Biitmuusika asemele tuli rockmuusika Paranes heli ja instrumentide kvaliteet Uus ja populaarne asi oli süntesaator Populaarsemad bändid olid näiteks Ruja Apelsin Kukerpillid Jne Kes alustasid 60ndatel olid nüüd tõelised tegijad 80ndad Eesti muusika oli NSVL tipus Põhilised muusikastiilid olid Rock
MUUSIKA USAs 20. sajandi esimesel poolel Ainiita Karu ja Merke Luuk Sissejuhatus Sümfooniaorkestrid puudusid, tegutsesid heal tasemel jazz orkestrid. Euroopa muusikatraditsioonid ja angloameerika popkultuur ühinesid Heliplaaditööstuse tekkimine. Jazz levis üle maailma. Charles Ives (18741954) Esimene suurkuju Ameerika süvamuusikas. Modernlistlik helilooja. Katsetas polütonaalsuse, klastrite ja mikrointervallidega Tema muusika oli ignoreeritud. Kombineeris Ameerika kiriku muusika traditsioone Euroopa muusikaga. Kuulsaimad tööd: Three Places in New England, Symphony no. 3, Piano Sonata no. 2
meelest oli kantrimuusikat "tutvustatud maailmale kui lõuna- maade fenomeni". Erinevalt R&B´st, on kantrimuusika loodud nii heleda-ja tumedanahaliste koostööst. Esitamine: Kantrimuusikas on kaks kõige rohkem plaate müünud soolomuusika artisti maailmas. Üks on Elvis Presley, keda varem tunti kui "HillBilly Cat", ning teine on kaasaegne muusik Garth Brooks, kes on müünud üle 128 miljoni albumi(millega ta on top-omamaise albumimüügi liider USA ajaloos). 4. Jazz Jazz sai alguse Ameerika lõunapoolt 1920´ndatel, kus segati Aafrika ning Euroopa muusika. Art Blakey(Ameerika jazz-bändi trummar ning bändijuht), on öelnud, et kui poleks Ameerikat, poleks ka jazzi, sest selline muusika on tulnud just USAst. Tegelikult see ei vasta tõele, sest rütmid, madalamalt mängitud toonid, improvisatsioon ning samal ajal mängitud noodid, mis ei lõppe samaaegselt, on päris Euroopast ning Aafrikast. Esitamine: Ühed tuntumad esitajad on Louis (Daniel)
On arvatud, et kui ta oleks sündinud teisel ajal teises kohas, oleks temast saanud tuntud lööklaulude autor. Valgre kirjutas oma laule aga Eestis ning esines 1930. aastatel põhiliselt lõbustuspaikades. Järgnenud sõja-aastad mõjutasid aga pöördeliselt Valgre elukäiku. Peale sõja lõppu süvenes muserdus veelgi ja helilooja ei leidnud kohta ei endale ega oma muusikale. Helilooja suri pärast kiiret allakäiku 36-aastaselt. 1940. - 1950. aastad Moemuusikaks oli jazz ning eriti populaarne sving. Selle muusika tuntumaid ansambleid oli Rütmikud, kus mängisid nt Arne Oit, Uno Naissoo, Valter Ojakäär (tuntud eelkõige heliloojatena!)jt. Muutused tõi kaasa 1949. aastal nn külm sõda Nõukogude Liidu ja läänemaailma vahel kõik läänest tulnu kuulutati halvaks ja kahjulikuks. Jazzmuusikutel tuli tegutsema hakata nö põranda all. Poliitiline olukord muutus 1956. a. Sel ajal tegutses
Eesti popmuusika 1920.1960.dad 1) Missugune sündmus tähistab Eest popjazzmuusika algust? The Murphy Band'i loomine Tallinnas 2) Millal ja kus toimus esimene Eest jazz kontsert? 1936. aastal, Estonia konsterdisaalis 3) Nimeta 30date aastate lööklaulude autoreid Boris Kõrver; Raimond Valgre 4) Nimeta 50date aastate tuntumaid ansambleid ja liikmeid Rütmikud Arne Oit; Uno Naisso; Valter Ojakäär; Gennadi Podelski; Vallo Järvi Metronoom Uno Naisso; Heli Lääts; Kalmer Tennosaar 5) Missugune instrument oli Külma sõja ajal keelatud? Saksofon 6) Kes oli Eesti Swing Clubi asutaja? Uno Naissoo 7) Kes esindasid Eestit 1957.aastal Moskvas Noorsoofestivalil
Sisukord Kantri Disko Rock'n'roll Punk rock Folk rock Grunge Funk Hiphop Soul Kasutatud allikad Heavy rock Progressiivne rock Jazz rock Fusion Kantri USA lõunaosariikide muusikastiil Kujunes välja 20. sajandi alguses Lihtne, maalähedane, meloodiline Esituslaad vaba ja rahvalik, lauldakse nasaalse tämbriga USA-s kutsutakse country and western Traditsioonilised saatepillid: bandzo, kitarr, mandoliin, viiul, klaver jt http://www.youtube.com/watch?v=oN86d0CdgHQ Rock'n'roll Sündis 1950. aastate keskel Ameerika Ühendriikides Tunnused:
20. sajandi rock ja popmuusika stiilid Sisukord Kantri ehk country and western Progressiivne rock, jazz rock ja fusion Rock'n'roll Disko Briti 1960. aastate pop ja rock Punk rock ja grunge muusika Elektrooniline popmuusika Folk rock Superstaarid Soul Popmuusika Eestis Funk Kasutatud allikad Heavy Rock Hiphop Kantri ehk country and western Kantri sai alguse USA lääneosa kauboilauludest ning inglise, soti ja iiri
autorite lugusid 16aastasena ametikoht Tin Pan Alleys muusikaja noodikaupluses. Ametikohustuseks oli ostjatele uute laulude ettemängimine klaveril. 16aastasena ka esimene lugu, mis ilmus trükis. Broadway ja esimesed katsetused 1918 esimene muusikal "Half Past Eight" ("Pool üheksa") läbikukkumine! Ameerika rahvusliku ooperi rajaja! 1922 lühiooper "The 135th Street" ("135.tänav") . Kasutas siin juba mõningaid jazzi elemente. Jazz Pärast I maailmasõda algas jazzi võidukäik. Paljud jazz muusikud kolisid stiili sünnilinnast New Orleansist New Yorki. "Rhapsody in Blue" klaverile ja sümfooniaorkestrile Tellimustöö orkestrijuhi Paul Whitemani poolt Esiettekanne 1924 New Yorkis Gershwin ühedas jazz´i ja sümfoonilist muusikat. Teose esimene versioon oli klaverile ja bigbändile. Teos tõi maailmakuulsuse. Ooper "Porgy ja Bess" 30
aastate lõpul seoses ansamblitega Blood, Sweat & Tears ja Chicago 1970. aastate keskpaigaks oli jazzrock asendunud mõistega fusion (ingl.k. sulam) kuna suur osa selle suuna tuntumatest esindajatest ei piirdunud ainult jazz'i ja rock'i ühendamisega 1960.-1970. aastatel enamleivnud jazzi suund Tekkimist mõjutas 1950. aastatel alanud rock'n'rolli võidukäik Paljud noored liikusid jazzi juurest rocki juurde Selle tagajärjel hakkas jazz ja rock ühte sulanduma Toetasid nii noored rock-muusikud kui ka jazz-muusikud Sellisteks inimesteks olid trompetist Randy Brecker, tenorsaksofonist Mike Brecker ja trummar Billy Cobham Kõige esimesena hakkas jazzrocki viljelema Miles Davis Ta lõi ansmbli koos J ohn McLaughliniga Kus hakkasid kasutama elektroonilisi pille nagu elektrikitarr, süntesaator jne Lisaks neile pillidele iseloomustab jazzrocki veel off-beat rütmi puudumine Muusika zanr
Bariton – keskmise kõrgusega meeshääl Bass – madal meeshääl basso buffo – kerge, liikuv bass, sageli esitab ooperis koomilisi osi basso profondo – võimas, väga madal bass Missuguste omaduste järgi määratakse veel hääleliike? Hääleliike määratakse veel hääle ulatuse järgi. Missugustes õppeasutustes Eestis on võimalik õppida klassikalist laulu, missugustes pop- ja jazz -laulu? Eesti muusika- ja teatriakadeemias ning Tallinna muusikakeskkoolis on võimalik õppida klassikalist laulu. Pop- ja jazz –laulu on võimalik õppida Georg Otsa nimelises muusikakoolis Toetudes oma kuulamiskogemusele, püüa seletada, mille poolest erineb poplaulus ja klassikalises laulus hääle tekitamine? Pop- ja jazz –laulus peab hääl olema enamasti loomulik, seda ei pea kontrollima ja see võib olla pressitud.
Jaroslavlis kirjutas Ernesaks oma higihalja laulu "Mu isamaa on minu arm". Seal samas alustas oma lauljateed Georg Ots. Kunstiansamblite koosseisu kuulusid ka paljud kunstnikud Adamson, Sagrits, Bach, Sannamees, Luhtein. Eesti kunsti Grand Old Man emeriitprofessor Evald Okas on tunnistanud, et just seal Jaroslavlis arenes kõige rohkem tema kompositsioonimeel. Loomulikult oli see keeruline ja vastuoluline loominguperiood. Huvitav fakt on ka see, et kui Eesti esimesed jazz orkestrid loodi vahetult enne Nõukogude okupatsiooni, siis Saksa okupatsiooni ajal pandi jazz keelu alla. Aga Jaroslavlis moodustati eestlaste jazz orkester Rostislav Merkulovi juhatusel, mis peale sõda 1948. aastal keelati siis juba Nõukogude võimu poolt. Nii, et jazzi sai viljeleda paradoksaalselt ainult sõja ajal. Võib julgelt öelda, et just Jaroslavli Kunstiansamblid olid viimase ilmasõja ajal eestlaste edukaim väeosa, tehes pika puuga ära nii korpusele kui ka pataljonile
Free funk Free funki algus Free funk on kujunenud välja Free Jazz ja Funk-ist. Tekkis 1970ndatel Ameerika Ühendriikides. Tüüpilisteks pillideks on saksofon, kitarr, basskitarr ja trummid. Tuletusinstrumendi vormid on M-Base.wut? Free funk, kui nimi. Free funk on termin, mille Allmusic ja kirjanik Scott Yanow võtsid kasutusele kirjeldamiseks kombinatsiooni Avant-garde jazz ja funk muusikast, mis on välja töötatud 1970ndatel. Z anri väljakujunemise juhid on Ornette Coleman ja tema Prime Time rühm , Ronald Shannon Jackson ja tema rühm Decoding Society, Jamaaladeen Tacuma ja tema rühm Prilliraamid ja James "Blood" Ulmer. Näide https://www.youtube.com/watch? v=hog1fTiLBh8&feature=player_embedd ed Tuntumad muusikud Derek Bailey Lester Bowie Yura Bish James Chance Steve Coleman Ornette Coleman Jack DeJohnette Doug Hammond
Sofia Rubina Sofia Rubina on sündinud 19.09.1985 Tartus. Rahvuselt juut, kodune keel on vene keel kuid valdab vabalt ka eesti keelt. Sofia Rubina on Eesti tuntumaid ja enim laval ülesastunud dzässilauljatare. Ta on võitnud erinevaid lauluvõistlusi nii Eestis kui ka välismaal, sealhulgas Grand Prix auhinna Lady Summertime konkursil Soomes ning Nõmme noorte dzässartistide konkursil aastal 2004. 2005. aastal saavutas ta Lätis Sony Jazz Stage konkursil teise koha. Sofia Rubina on osalenud ka rahvusvaheliselt tuntud Pori Jazz Festivalil Soomes. Sofia Rubina hakkas esinema 9-aastaselt, professionaalina aastast 2001 ehk 16- aastaselt. Sofia Rubina on õppinud muusikakoolis klaveri erialal. Sofia Rubina on dzässlaulu õppinud nii Sotsis (Venemaa), Gottbusi Konservatooriumis (Saksamaa) kui ka Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Eestis võib teda kuulda esinemas erinevates koosseisudes. Tihti esineb ta koos
,,Lindude ärkamine" on Messiaeni teos, kus avaldub tema panteistlik maailmavaade. Kasutatud on klaverit ja suurt sümfooniaorkestrit. ,,Tegelasteks" on 39 Euroopas esinevat lindu, kelle laulule omaseid meloodiaid muusikas kasutakse. Lugu kuulates on arussada et helilooja on lindudehääli eeldööks põhjalikult uurinud. Lugu on väga kõrgetel nootitel ja see mind ka natuke häirib. Väga huvitav on see, milliseid häälisaab jäliendada sümfooniaorkestrit ja klaverit kasutades. Jazz muusika võidukäik toimus Ims järgnenud perioodil. Väga mitmed kuulsad jazz- muusikud kolisid jazz´i sünnikohta New Yorki Harlemisse. Sellele tekkisid ka uued suunad mis jõudsid välja ka George Gershwini loomingusse. Ta oli esimene kes ühendas jazzi sümfooniaga. Esimeseks teoseks oli 1924 a valminud ,,Rhapsody in Blue", mis oli mõeldud klaverile ja sümfooniaorkestrile. Teos tegi George Greshwinile maailmakuulsusaks. ,,Rhapsody in Blue" algab rahulikult ja on lõõgastav
Charlie Parker Lapsepõlv: ● Charlie Parker sündis 29. august 1920 Kansas City, Missouri osariigis. ● Parkerile meeldis jazz muusika ja ta hakkas ise ka jazz muusikaga tegelema. ● Parker hakkas mängima saksofoni 11-aastaselt ning 14-aastaselt liitus ta kooli bändiga kasutades koolist renditud instrumente. ● Tema suurimaks eeskujuks tol ajal oli noor trombooni mängija, kes õpetas talle põhitõdesid improvisatsioonis. Varajane karjäär: ● 1930. aastate lõpus hakkas Parker hoolega harjutama improvisatsiooni. ● Aastal 1938, Parker liitus pianist Jay McShann`i bändiga.
Kõik mis sellega oli kaasa tulnud nimetati halvaks ja kahjulikuks. Pillimehed veel räägivad : Mäletame kuidas meie ametnikud püüdsid agaralt täita Moskvast tulnud käske. Näiteks loosungiga: ,,Täna mängid Jazzi, homme reedad kodumaa." Eesti Raadio uueks nimeks sai siis Estraadiorkesester. Jazz- muusikutel tuli hakata tegutsema n-ö põranda all. Paljud noored jazz'i huvilised koondusid Uno Naissoo eestvedamisel loodud Swing Club'i. Tingimustes, kus juba jazz oli põlu all, muutus rock' n' roll'i tulek Eestisse mõeldamatuks. Kontaktid välismaaga 1950. aastate keskel praktiliselt puudusid. Seetõttu on mõistetav, miks USA-s kerkinud rock' n' roll'i esimene tõusulaine möödus eesti 1950. aastate popmuusikast jälgi jätmata. Märgatavat mõju hakkasid avaldama alles 1960. aastate briti biitansamblid. 1957. aastal toimus Moskvas ülemaailmne noorsoofestival, kuid sinna saabus hulgaliselt nii
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
