· Lehe tipp-terav · Lehe serv-saagjas · Lehelaba-lihtleht Harilik kuldvihm Laburnum anagyroides · Lehelaba kuju-kolmetine · Lehe roodumine-sõrmroodne · Lehe tipp-ümar · Lehe serv-terve · Lehelaba-liitleht Must pappel Populus nigra · Lehelaba kuju-kolmnurkne · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-peensaagjas · Lehelaba-lihtleht JAAPANI EBAKÜDOONIA Chaenomeles japonica · Lehelaba kuju-neerjas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-ümar · Lehe serv-täkiline · Lehelaba-lihtleht...
Jaapan, Tai · Botaanikaaia keskel oleval mäel kasvavad: 1) Violaceae Viola kannike "Rebecca" 2) Eriaceae Rhododendron yakushimanum jaku rodo 3) Epheddraceae Epherdra sinica hiina efedra 4) Gentianaceae Gentiana paradora tavatu emajuur 5) Pinaceae Larix x enrolepis värdlehis · Aasia osakonna kõige kõrgem puu on Linaceae Larix gmelinii var. Japonica dauuria lehise teisend. Sahhaliin ; Corylaceae Corylus colurina kõrgetüveline sarapuu. Lääne-Aasia, Türgi · Liaan mis seal Aasia osakonnas puu otsas ronib on Aristolochiaceae Aristolochia maudshuriensis mandzuuria tobiväät. Korea · Vollema taim - Vollemia Vollemia nobilis taimeharuldus, kes ühendab meid dinosauruste ajaga vanim fossiilne vollemia on dateeritud aega 200 miljonit aastat tagasi...
Levik ja Arvukus Kaljukotkas alamliigist chrysaetos pesitseb Sotimaast, Skandinaaviast ja Alpidest kuni Lääne- Siberi ja Altaini. Sealt ida poole pesitseb teine alamliik, kamtschatica. Kolmas alamliik, homayeri, elutseb Põhja-Aafrikas ja Pürenee poolsaarest kuni Kaukasuse ja Iraanini ning neljas alaliik, daphanea, on levinud Põhja-Indias, Pakistanis, Hiinas ja Mandzuurias, Jaapanis ja Kores elab viies alamliik, japonica . Kuues alamliik, canadensis, elab Põhja-Ameerikas. Euroopas on kaljukotkapopulatsioonid hajutatud, olles seotud eelkõige mägiste piirkondadega (Pürenee poolsaar, Alpid, oti mägismaa, Tatrad, Karpaadid). Läänemerest idapoole jäävatel aladel (kaasa arvatud Põhja-Soome) pesitseb kaljukotkas okaspuumetsades ja soodes. Euroopa populatsiooni suurus ulatub 50007000 paarini ning püsib üsna stabiilsena Eestis on kaljukotkas levinud kogu maa ulatuses...
- pealt rohelised, alt hallikas rohelised ja karvased - punased viljad * Sorbus intermedia - pooppuu - hõlmine liitleht - munajas ovaalne - madalad hõlmad - tumeroheline, alt hallikas karvane, pealt tumeroheline - oranzid/punased viljad, suuremad * Aronia melanocarpa var. Grandifolia - must aroonia - lehed laielliptilised - peensaagja servaga - pealt tumerohelised ja läikivad - alt helerohelised ja karvased - lehe keskrood on tugevalt näärne? - sügisel punased * Chaenomeles japonica - Jaapani ebaküdoonia - astlad! - lehed nahkjad, tumerohelised läikivad - kujult ovaalne või äraspidimunajas - hõredalt täkilise servaga - esinevad abilehed mis neerjad - viljad rohekad kollased (Lusikjas, äraspidiselt ümar pall, alt heleroheline, väiksed kõrvallehed) * Crataegus rhipidophylla - harilik viirpuu - hõlmad teravatipulised - servad ebaühtlaselt teravate hammastega - suured sisselõiked (tumerohelised lehed, nagu väiksed kahtlased munnid)...
dulce 65 Apium graveolens var. rapaceum 66 Lactuca sativa var. capitata 67 Salvia officinalis 68 Ruta graveolens 69 Nasturtium officinale 70 Melissa officinalis 71 Anthriscus cerefolium PUUVILJA- JA MARJAKULTUURID Prunus domestica Prunus cerasus Prunus avium Malus domestica Pyrus communis Chaenomeles japonica Ribes uva-crispa Ribes rubrum Ribres nigrum Ribes rubrum f. leucocarpum hort. Rubus idaeus Fragaria x ananassa Oxycoccuc palustris Vaccinium corymbosum Kasutatud allikad: Viks, A. Aiandus väikeaedades. Valgus, 1985 Rausch, A. Lotz, B. Maitsetaimede leksikon. Maalehe Ramat, 2004 Pihlik, U. 100 maitsetaime. 2006 Laas, E. Dendroloogia. Valgus, 1987 Issako, L. Köögiviljad ja maitsetaimed. Valgus, 1989 http://www.tihemetsa.ee/dendro/nimekiri.htm http://www...
7 Harilik põisenelas Physocarpus opulifolius 8 Taraenelas Spiraea chamaedryfolia 9 Läikiv tuhkpuu Cotoneaster lucidus 10 Harilik pirnipuu Pyrus communis 11 Aedõunapuu Malus domestica 12 Harilik pihlakas Sorbus aucuparia 13 Pooppuu Sorbus intermedia 14 Must aroonia Aronia melanocarpa var. grandifolia 15 Jaapani ebaküdoonia Chaenomeles japonica 16 Harilik viirpuu Crataegus rhipidophylla 17 Karvane viirpuu Crataegus submollis 18 Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa 19 Metskibuvits Rosa majalis 20 Näärelehine kibuvits Rosa pimpinellifolia 21 Põõsasmaran Potentilla fruticosa 22 Harilik ploomipuu Prunus domestica 23 Haraline ploomipuu Prunus cerasifera var. divaricata 24 Harilik kirsipuu Prunus cerasus...
· käbi suur, seemnesoomuste tagant paistavad välja pikad kolmnurksed kattesoomused · suured heledad ümarad soomused · seeme kolmnurkne Tsuga canadensis - Kanada tsuuga · peenikesed haprad võrsed, tihedalt karvased · okas lame, õhuke ja lühike · okas pealt tumeroheline, alt hele · okas kinnitub varrele rootsuga · okka servas madalad üksikud hambad · käbi hästi pisike, hele · ümara servaga soomused Larix gmelinii var. japonica - Kuriili lehis · II ja vanema aasta võrsete lühivõrsed, millele kinnituvad okkad mitmekümne kaupa kimpudes · võrsete järgi määramisel on oluline värvus · noored võrsed violetjad või oranzpruunid, paljad või karvased · pungad kollakaspruunid Larix decidua - Euroopa lehis · noored võrsed hallikad, helekollased · pungad kerajad, pruunid , vaigused · helerohelised okkad...
. sinensis (. aurantium var. sinensis) . sinensis (. aurantium var. sinensis) , , (itrus grandis (L.) Osbeck (. maxima (Burm.) Merill)). . 8 ( 10) ; , ; ( ). -, 10-20 , , . -. 6-10 , , . , , 10-20 ( 25) , 10-20 ; , ; -, . . 12 . , . ; . itrus grandis (. maxima) . grandis (. maxima) , (Fortunella japonica (Thunb.) Swingle). : (Citrus japonica Thunb.). - - . , 2 ( 3) , , ; , 3-, , . 4-6 ( 8) 1,5--2 ( 3) ., . 1-3, , , . . ( 6 25 ), - , , 5--6 . , . , . . .. : , . ( - 7-9 ), - . . . 13...
Roots lühike ja karvane. 11) Sorbus aucuparia harilik pihlakas Lehed paaritusulgjad (11-15). Alt terved, ääred peensaagjad. Alt karvased. Sügises kolletunud. 12) Sorbus intermedia pooppuu Lihtlehed, munajas ovaalsed, madalate hõlmadega. Alt viltjalt karvased. 13) Aronia melanocarpa var. Grandifolia must aroonia Lehed laielliptilised. Serv peensaagjas. Värsked lehed läikivad. Alt hallkarvased. Sügisel punased. 14) Chaenomeles japonica jaapani ebaküdoonia Lehed ovaalsed/äraspidimunajad. Pealt tumerohelised, värsked läikivad. Nahksed. Serv täkilissaagjad. Esinevad ka abilehed (neeru kujulised)! 15) Crataegus rhipidophylla harilik viirpuu Lehed hõlmised. Hõlmapaare kuni 4, teravatipulised. Serv ebaühtlaselt peensaagjas. Esineb astlaid. 16) Crataegus submollis karvane viirpuu Lehed munajas kolmnurksed. Alus sirge/ümardunud/nõrgalt südajas. Nõrgalt hõlmine/kahelisaagjas. Alt ja roots karvane...
*Okas harjalt püsti, lühike, tipust laienev, tugev ja jäik. Õhulõhed allküljel ja tipus pealküljel. *Pung vaigune. *Käbi kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste tagant välja kogu käbi ulatuses, suunatud käbi tipu suunas (ei ole tagasi kõverdunud). Perekond lehis (Larix) Lühivõrsed! Võrse värvus ja käbid! Suvehaljad. Okkad muutuvad kollasteks enne langemist 14) Larix gmelinii var. Japonica kuriili lehis *Võrse kergelt/tihedalt karvased, õrna hallika vahakihiga kaetud, tumepunakas-pruun. Lehistest kõige tumedama võrsega. *Okas(1-2) pealt roheline, all kummalgi pool 2-3 realised õhulõhevööd. 20-40 kaupa kimpus. Lühivõrsel asuvad okkad kiirjalt (pung hästi nähtav). *Pung osaliselt hallika kirmega kaetud. *Käbi(1-2) väike. Seemnesoomused helepruunid, pügaldunud tipuga (väike sisselõige). Tumedad kattesoomused näha käbi all....
4 cm pikad, läbimõõt avanenult 1,5...2,5 cm. Seemnesoomused valminud käbidel kaunis ligihoidvad. · Kattesoomused ulatuvad teravate tippudena välja käbi alumises osas. Noored käbid tumepunakaspurpursed. Käbid valmivad oktoobris, seemnete varisemine algab mais. 10. Kuriili lehis (Larix gmelinii var. japonica ) ja siberi lehis (Larix sibirica) Larix gmelinii var. japonica - Areaal Lõuna-Kuriilid, Sahhalin, Kamtsatka. Kõrgus 25...30 m. Ei ole kasvupinnase suhtes eriti nõudlik, kuid kasvab kõige paremini hästi vett läbilaskvatel ja viljakatel karbonaatsetel muldadel. Mullatüüpidest on levinud kuivad liivmullad, happelised leetmullad, parasniisked pruunmullad, raskemad gleimullad ja veega küllastunud turvasmullad. · Okkad 20...40-kaupa, paiknevad lamekiirjalt 1...2,5 (4,5) cm pikad, alt sinakasrohelised....
ploomipuu Crataegus pihlenelas monogyna Prunus padus üheemakane Sorbus Harilik toomingas viirpuu intermedia poop- puu Sorbus aucuparia Deutzia gracilis Harilik pihlakas Kaunis deutsia Spiraea japonica Jaapani enelas Deutzia scabra Kare deutsia Spiraea x cinerea tuhkur- Forsythia x inter enelas media Värdforsüütia Symphoricarpos...
) [glábra] 25-30 m kõrguseks kasvav, tiheda ja laiuva võraga kodumaine puu, kasvab hajusalt üle kogu Eesti laialehistes segametsades. Üldareaal Euroopa, Väike-Aasia, Kaukaasia. Tüve koor paks, tumehall ja pikivaoline. Võrsed rohekaspruunid, karvased. Pungad tumedad, karvased, õiepungad hästi eristatavad, on lehepungadest tublisti suuremad ja kerajad. Lehed 8.....20 cm pikad, ovaalsed kuni äraspidimunajad, kaheli teravsaagja servaga, veidi ebasümmeetrilise lehelaba alusega. Õitseb aprilli lõpus, viljad valmivad juuni keskpaigas, vili kuni 2,5 cm läbimõõduga karvadeta kileja tiivaga. Iluaianduses omab piisavalt suurt tähtsust, sest enamus vanu parke on istutatud harilikust jalakast. Sobibki kõrgekasvuliseks pargipuuks suurtes parkides või haljasaladel. Künnapuu (Ulmus laevis Pall.) [läävis] 25-35 m kõrgune elliptilise võraga, teravnurga all ülessuunatud okstega suur puu kasvab meil looduslikul...
to artificial forest constituted more than 150 000 ha annually for private forestry between 1960 and 1970. This means that more than 1% of private forests were cut and planted every year during the decade. Since 1955 the Forestry Agency has monitored the annual number of seedlings by species planted on forestland excluding national forest. According to the data, the major species have been sugi (Cryptomeria japonica - Jaapani seedripuu) and hinoki (Chamaecyparis obtusa - Jaapani küpress), representing 63% in 1955 and 73% in 1993 and maintaining a rate of over 60% during this period. Hinoki tended to increase, whereas sugi tended to decrease. Both are coniferous species whose timber is sawn into housing materials. --------------------- Since 1868, when the Meiji restoration occurred and Japan established a decentralized market...
Medical plants in the Republic of Korea 1998 Natural Products Research Institute NIMI Forestry I KUUpÄEV Tartu aasta Achyranthes japonica (Miq.) Nakai Japanese chaff flower · Used parts are roots · Oedema, rheumatism, contraceptive emmenagogue,abortifacient · Height:50-100cm · Thick roots · Sticky seeds Tartu 2012 Aconitum koreanum Korean monk's hood · Rhizomes are used for : Treating chilled legs and arms Articular pain · Height:70 cm · Width: 1-2 cm · Toxic Tartu 2012 Acorus calamus var. angustatus Sweet flag, myrtle flag, calamus...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Xxxx xxxxxx Õpimapp Õpimapp aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD PÜSILILLED .................................................................................................................................. 5 Kortsleht (alchemilla) ................................................................................................................. 5 Jaapani või hubei ülane (Anemone) ............................................................................................ 8 Metspipar (Asarum) .................................................................................................................. 10 Aster (Aster) .............................................................................................................................. 12 Astilbe (Astilbe)...
[1, 2, 3] 8 Erinevaid silmlasi maailmast Mere-siirdesilmud on levinud Atlandi ookeani põhjaosas (merisutt Petromyzon marinus), Vaikse ookeani põhjaosas (kolmhammassutt Entosphenus tridentatus), Kaspia meres (kaspiasutt Caspiomyzon wagneri). Rannavees elutsevad jõe-siirdesilmud: Lääne-Euroopa rannikul lähedal euroopa jõesilm (Lampetra fluviatilis), Lõuna-Euroopa ja Ida-Aasia rannavees kaks jaapani jõesilmu vormi (L. japonica septentrionalis, L. japonica japonica), Vaikse ookeani Põhja-Ameerika ranniku ääres ameerika jõesilm (L. ayresii). Lõunapoolkeral on siirdesilmud levinud Lõuna-Ameerika ida- ja lääneranniku juures (lõuna pool 35-40o l.l.), Austraalia ja Uus-Meremaa ranniku lähistel (lõunasilmud Geotria, lühipeasilmud Mordacia, kokku 4 liiki). Euroopas ja Aasia järvedes, jõgedes ja ojades elab 8 paikset liiki perekonnast jõesilmud (Lampetra). Põhja-Ameerika ida- ja lääneosas...
Pealt läikiv tumeroheline, alt hallkarvane. Lehe keskrool tumedad näärmed · Must aroonia · Aronia melanocarpa var. grandifolia Ovaalsed, äraspidimunajad, täkilissaagja servaga, sageli esinevad neerjad abilehed · Jaapani ebaküdoonia · Chaenomeles japonica Varieeruvad Hõlmadega 5-7, terav tipp, alumine hõlmapaar horisontaalne, ebaühtlaselt saagjas Esinevad abilehed · Harilik viirpuu · Crataegus rhypidophylla Kolmnurk munaja kujuga, madalate hõlmadega või kahelisaagjas 5-7 paari Sirge või südaja alusega, karvane, tumeroheline · Karvane viirpuu · Crataegus submollis Paaritusulgjas liitlehed, 5-9 Ümarad kuni elliptilised, alt hallikad, karvased,...
Selle asemel tuleb pühkida kuivanud õisikud kevadel luuaga põõsa pealt ära ning need varisevad ka ise (Taimede hooldus). Nii mõnedegi allikate väitel ei vaja põõsasmaran üldsegi hooldust ning saab endaga ise täiesti vabalt hakkama, kuid nendivad siski et põõsas näeb värskem välja, kui vanemad hardud kevadel välja lõigatakse (Põõsasmaran: istikud.ee). Spiraea japonica Jaapani enelas Hooldamine Jaapani enelas õitseb sama aasta võrsetel. Kuna õisikud on kõige suuremad ja säravamad ning ka lehevärv kõige erksam noortel okstel, siis lõikamise eesmärgiks on panna põõsaid kasvatama noori värskeid võrseid. Selleks tuleb oksad igal kevadel maapinnast 5-10 cm kõrguselt maha lõigata. (vt joonist 1.3) 1-3-aastane põõsas lõigatakse maha u 5cm kõrguselt, kuna siis kasvab vähem võrseid, aga need on tugevamad ja sirgemad...
DOUGLASE VIIRPUU Crataegus douglasii Kasvab 9- 12 meetriseks Areaal: USA lääneosa. Introdutseeritudud kuna ta paljuneb hästi vegetatiivselt ja kasutatakse ilupõõsana JAAPANI EBAKÜDOONIA Chaenomeles japonica Areaal: Jaapan Suurus: 0,6-1m Introdutseeritudud Kuna tegu on heitgaase taluva, põuakindla ja kärpimist taluva vähenõudliku liigiga LAIUV TUHKPUU Cotoneaster horizontalis Areaal: Kesk-Hiina Kõrgus kuni 0,5 m Introdutseeritudud kuna ta ei ole pinnase ja niiskuse suhtes kuigi nõudlikud...