Esimeste juhtumite puhul ei proovitudki analüüsida projekti seoseid sotsiaalse heaoluga. Oluline oli, et koguhüved ületasid kogukulusid sõltumata hüvede jagunemisest. 1960-ndatel kasvas KKA rakendusala märgatavalt. KKA hakati kasutama ulatuslikult arenenud riikides ja arengumaades, kus projekte teostavad Maailmapank, ÜRO ja teised rahvusvahelised institutsioonid. Enamik analüüsi rakendustest on lihtsalt ignoreerinud meetodiga seotud probleeme, näiteks juba mainitud jaotumise küsimust. Teine probleemidering seondub mõõtmisega (mõjude mõõtmine). Kui kulud ja kasud jaotuvad väga pikale perioodile, saab olulise tähtsuse diskonteerimise küsimuse lahendmine. Viimase kahekümne viie aasta jooksul on KKA kasutatud ulatuslikult keskkonnamõjudega projektide juures. Siin kerkib esile küsimus mõjude suurusest ja mõõtkavast. Sageli on mõjud pigem suured kui marginaalsed. Mõnikord võivad
7. Kontaktpingete arvutamise lähteskeem. 104 kus Ka – tegur, mis sõltub rataste materjalist ja hammaste kujust, terasratastega sirghammasülekandel K a 495 ; kald- ja noolhammasülekandel K a 430 ; K – koormusetegur, K K K K v , K – koormuse jaotumise tegur, K – koormuse kontsentratsiooni tegur, Kv – dünaamikategur; T2 – veetava ratta väändemoment, Nm; u – ülekandearv; bw ba – hambalaiuse tegur, ba , ba 0,2...0,5 ; aw H – lubatud kontaktpinge, MPa. Saadud arvutusliku telgede vahe alusel valitakse standardne arv. Leitakse ülekande
Nimetada võib veel Fichtet, Herderit, Kanti, Schellingut, kuid need ei ole nii määrava tähtsusega Marxi jaoks. Suur osa saksa idealismist on filosoofia vanas mõttes, st suured ontoloogilised süsteemid oleva kui terviku kohta, kus ühiskond on kõigest üks aspekt ja kindlasti mitte kõige tähtsam, nagu seda oli valgustajatele ja sotsialistidele. Inimühiskond oli nende jaoks arenev nähtus, mis teeb mõtetuks ühiskonna jaotumise valgustajaid järgides õigeteks ja valedeks. Eelnev oli PARATAMATU etapp, aga mitte väär. See areng ise on teleoloogiline, kus areng suundub oma lõppeesmärgi suunas, mis on juba selle arengu algusesse sissekirjutatud: · Herderil oli see Jumal, mille kaudu inimesed muutusid õnnelikumaks, · Kantil seisnes see progress inimeste ratsionaalsuse ja moraalse vabaduse kasvus, mis määratud looduse poolt (sarnasus valgustajatega),
Oluline arvestada: inimeste teadmised ja oskused; tegelikkuse tajumine ja väärtused + hoiakud. Org. sõltub seal töötavatest inimestest. Kui töötaja tuleb tööle, sõlmivad org. ja töötaja omavahel psühholoogilise lepingu, milles kumbki pool kohustub andma ühise eesmägi nimel teatud panuse. Tehnoloogia eesmärgi saavutamiseks kasutatavad vahendid (materiaalne külg) Struktuur määratlev inimeste jaotumise org. hierarhias, rollid ja rollisuhted. Org struktuur peaks lähtuma org eesmärkidest. See millist org. struktuuri kasutada, sõltub org. küpsusastmest ja keskkonnast. Oluline on, et struktuur sobiks kokku situatsiooniliste faktoritega (suurus, vanus, tehnoloogia) ja keskkonnateguritega. 2. Organisatsioonikarakteristikud Struktuuri täpsemaks kirjeldamiseks kasutatakse kolme elementi: komplitseeritus, formaliseeritus ja tsentraliseeritus.
127 Just need kahjumid, mis tulenesid sellest, et ei osatud õigesti tõlgendada finantsteenuste kujunemist suureks kasvavaks tööstusharuks, olid suuresti 1990. aastate keskpaigas Aasias alanud finantskriisi vallandumise põhjuseks. Täna ähvardab see kriis haarata kogu maailmamajandust. Kokkuvõtvalt peavad institutsioonid -- nii äri- kui ka mitteärilised ettevõtted -- õppima rajama oma strateegiat teadmistele ja nende kohandamisele, tarbimiseks kulutatavate sissetulekute jaotumise trendidele ja eelkõige selle jaotumise võimalikele muutustele. Selleks vajavad nad nii kvantitatiivset informatsiooni kui ka kvalitatiivset analüüsi.128 4.1.3.4. Tulemuste defineerimine Viimase 50 aasta jooksul on demograafilised protsessid tinginud varalisi muutusi kõigis arenenud riikides. Nüüd hakkame me näge-ma sellest tulenevaid võimunihkeid. Kaks arengut - jõuka (ehkki mitte mingil juhul
uurimisobjektid) levikut maakeral. Biogeograafia jaotub objektide järgi füto-, müko- ja zoogeograafiaks. Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. areaalide uurimine. Areaal e. levila on biogeograafias mingi taksoni esinemisala (territoorium v. akvatoorium) Maal. Milliseid spetsiifilisi küsimusi uurib biogeograafia? 1) biogeograafiline rajoneerimine Maa territooriumi v. akvatooriumi liigestamine elustiku oluliste erinevuste alusel; 2) küsimus biogeotsönooside geograafilise jaotumise seaduspärasustest. Endla Reintam, 2008/2009 5 Biogeotsönoos on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi) eluta keskkond. Biogeotsönoos on ökosüsteemi erijuht, mille territoriaalse ulatuse määravad taimekoosluse e. fütotsönoosi piirid (V. Sukatsov, 1944). Iga biogeotsönoos on ökosüsteem, kuid kõik ökosüsteemid ei ole biogeotsönoosid. Ökosüsteem 1
nende arvude ruudud ja lisame sellele veel arvude kahekordse korrutise. Kas valem pole mitte lühem kui eelmine lause? Või on toredam hoopis järgmine geomeetri- line kirjeldus? Viimase pildi keskmine liige näitab, et ja on võrdsed ning nende kokkuliitmi- sel tekibki Kuna eelmine joonis on väga tore, siis tõestame ka korrutamise jaotumise ehk dist- ributiivsuse sarnase graafilise meetodiga: 56 57 võrdus ja võrdsus hulk hulk Nagu igapäevakeeleski, tähendab ka matemaatikute jaoks hulk mingite objektide kogumit. Näiteks moodustavad hulga kõik kartulid kastrulis, kõik õpilased klassis või kõik kassid vanaema keldris.
ja veotariiidega, on mõni transpordiliik kaotanud osa oma käibest teistele veoviisidele. 2 Transport 35 Klientide nõudmised transpordi suutlikkusele on põhjustanud transporditöö ümber- jaotumise eri transpordiliikide vahel: • toimunud on ümberjaotumine meretranspordilt raudtee- ja maanteetranspordile • maanteetransport on võtnud üle osa raudteetranspordi käibest • õhutransport on suurendanud oma turuosa meretranspordi arvel Küsimused