Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"jannsen" - 501 õppematerjali

jannsen – hakkas välja andma Postimeest (Perno – 1857, eesti – 1864), oli 1. üldlaulupeo 1869 organisaator Jakob Hurt – 1872 lõi Eesti Kirjameeste Seltsi, lõi kaasa Vanemuise seltsi tegemistes + kuulus kõnemees Carl Robert Jakobson – kaastöö Postimehele, asutas Sakala 1878, 1868-1870 pidas 3 isamaakõnet Vanemuises Johann Köler – Rahvusliku maalikunsti rajaja, talurahva palvekirjade edastaja tsaarile L. Koidula – näitekirjanduse rajaja Eestis, alus eesti teatrile
thumbnail
1
rtf

Johann Voldemar Jannsen(1819-1890)

JOHANN VOLDEMAR JANNSEN (1819-1890) KOKKUVÕTE Jannsenit tuntakse kui ajakirjanikku, koolmeistrit, kirjanikku ning ühiskonna tegelast. Oli pärit Vändrast ning töötas samas ka kõster-kooliõpetajana. Sealt kolis koos perega Pärnusse, kus hakkas koolijuhatajaks. 1857. aastal hakkas välja andma ajalehte "Perno Postimees". Kui Jannsenid kolisid Tartusse, 1863.aastal hakkas Jannsen välja andma ajalehte "Eesti Postimees". Ajalehe välja andmisel oli suureks abiks Lydia Koidula. Jannsen tegi väga palju Eesti ja eriti Tartu kultuuri elu arendamiseks. 1865. aastal asutas ta laulu-ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati esimesed eestikeelsed näidendid. 1869. aastal toimus Tartus Jannsenite juhtimisel Ülejõel esimene üldlaulupidu. Sellest võtsid osa laulu-ja mängukoorid üle kogu Eesti. Kohale tuldi jalgsi ja hobustega ning teekond võis kesta mitu päeva...

Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Eesti laulupidu 2009

Meeshäältel tuleks lõpus Ernesaksa tsitaat laulda mõnusal üminal ja kindlasti crescendo-ga ning viimased kolm sõna laulus peaksid kõik laulma mezzoforte-ga. Laul on üpris aeglane. Laul räägib Eestist endast. Laul meeldib mulle, olenemata sellest, et ma ei kuula tavaliselt sellist muusikat. Laul on väga ilus ja meloodiline ning tekitab hea tunde. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Fredrik Pacius / Johann Voldemar Jannsen Laulu viisi looja on Saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad laulule kirjutas Johann Voldemar Jannsen. Eestis lauldi seda esimest korda Eesti esimesel laulupeol mis toimus 18.- 20. juunil 1869. aastal. Kui Eesti ja Soome end pärast Esimest maailmasõda iseseisvateks riikideks kuulutasid, sai Paciuse meloodia, mida Eestis ja Soomes lauldi erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos, mõlema maa riigihümniks....

Muusika
47 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eesti Vabariik

Muistsed Skandinaavia saagad räägivad maast nimega Eistland, mis on lähedane Saksasõnale Estland maa kohta. Varased ladina ja teised muistsed versioonid sellest nimest on Estia ja Hestia. 1930ndate lõpuni kirjutati seda nime inglise keeles enamasti Esthonia.Muistsed Skandinaavia saagad nimetavad maad Eistlandiks. Nimetust estones kasutab ka Läti Henrik. 19. sajandini nimetasid eestlased end maarahvaks. Eestlaste hulgas juurutas Eesti nime Johann Voldemar Jannsen . Loodus Topograafia Eesti asub Läänemere idarannal. Keskmine kõrgus on 50 meetrit merepinnast ja kõrgeim koht on Suur Munamägi Eesti kaguosas 318 meetrit merepinnast. Eestis on üle 1400 järve. Enamik neist on väga väiksed, suurim, Peipsi järv, on 3555 km² suurune. Eestis on palju jõgesid. Pikimad on Võhandu (162 km), Pärnu (144 km) ja Põltsamaa jõgi (135 km). Eestis on samuti arvukalt rabasid ja 3794 kilomeetri...

Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kordamine ajaloo eksamiks

Koolihariduse levik. 5. Eestlaste omaalgatuslik organiseerimine. 6. Kommunikatsioonivrgu laienemine (ajalehed, raudtee). 7. Rahva kultuurilise aktiivsuse tus. Rahvusliku liikumise eesmrgid : 1. Emakeelse rahvahariduse edenemine. 2. Rahva kultuuriharrastuse toetamine. 3. ldise silmaringi laienemine. 4. Kutseoskuste omandamise soodustamine. 5. Eestlaste kultuurihtsuse kujundamine - kadakasakslaste kaotamine, eliitkultuur. Rahvusliku liikumise juhid : 1. Johann Voldemar Jannsen - hakkas Tartus vlja andma ajalehte Eesti Postimees. 2. Jakob Hurt - usulise kasvatusega, tkas ning tahtis haritud inimeseks saada, vttis osa Vanemuise seltsist ning temast sai tuntud knemees. 3. Carl Robert Jakobson - sndis Tartus, lapseplve veetis Tormas, pdis seal leiba teenida petajana peale petajate seminari lpetamist sealt kskis misnik tal lahkuda ja ta lks Peterburi. 1868. a. pidas ta Vanemuise seltsis esimese isamaakne valguse-, pimeduse- ja koiduajast. 1878. a. asutas ajalehe...

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Rahvuslik liikumine

L. Koidula -luuletaja; -isamaalaulik; -näidendite kirjutaja; 3. J. Hurt -kirikuõpetaja; -1872. Eesti Kirjameeste Seltsi asutaja; -Põlvast; 4. J. V. Jannsen -saksameelne; -1865.a I üldlaulupeo korraldaja; -1865.a ,,Vanemuine"rajaja(tantsu-,mänguselts); 5.C.R. Jakobson -kooliolude parandamist;usuõpetuse vastu;karkusideed; -3isamaalist kõnet(valgus, pimedus,koiduaeg; -1878.a asutas ,,Sakala"; 6.F.R. Kreutswald -kirjanik, arst;...

Ajalugu
88 allalaadimist
thumbnail
14
doc

10 klassi ajaloo eksam

Köler, A. Peterson + 23 liikmeline delegatsioon Uus vallaseadus 1866- Vallavalitsus ja vallakohus vabanes mõisniku kontrolli ja eestkoste alt. Vallavolikogu- Valla kõrgeim võim. Vallavanem- Valla eesotsas olev isik, kes pidi jälgima, et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks. Adam Peterson(taluperemees) ja Johann Köler(kunstnik)- algustasid Palvekirjade kampaaniaga. Aleksander II (1856-1881)- keiser, kes vabastas Venemaa talupojad pärisorjusest. Johann Voldemar Jannsen (1819 ­ 1890)- asutas Pärnus ajalehe "Perno Postimees" 1857 aastal ja Tartu ajalehe ,,Eesti Postimees" 1864. aastal. Lydia Koidula- Jannseni tütar, kes abistas teda. Koos loodi mängu ja laulu selts"Vanemuine". Koos korraldati ära ka I üldlaulupidu 1869. aastal, kus lauldi ka laulu "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille sõnad on kirjutanud Jannsen ja mis on nüüdseks riigihümn. Eesti Aleksandrikooli komiteed 1871: Eestlastele hariduse andmine...

Ajalugu
168 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti romantismi lühikokkuvõte

2. Ärkamisaja olulised sündmused: 1869.a I üldlaulupidu, 1865.a ,,Vanemuise" seltsi asutamine, 1857 Perno Postimehe asutamine, 1872.a Eesti Kirjameeste Selts, 1878.a Sakala asutamine. 3. Ärkamisaja taandumise põhjused: 1880.aastate venestuslaine, 1871.a tekkisid vastuolud Jannseni ja Jakobsoni vahel ­ Jannsen seostas Eesti arenguteed baltisaksa suunaga, Jakobsoni arvates pidi eestlaste tulevik toetuma Aleksander II reformipoliitikale. 4. Ärkamisaja tähtsus: tekkis teater, arenes ajakirjandus, tõusis rahva eneseteadvus <­ kui seda poleks olnud, ei oleks Eesti Vabariiki. 5. Faehlmann: ilukirjanduslik looming ­ kirjutas filosoofilise kallakuga luuletusi, 8 müütilist muistendit saksa keeles, oli didaktilise(tugeva õpetusliku) hoiakuga, alustas ,,Kalevipoja" kirjutamist, kalendrijutud....

Kirjandus
49 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti kultuur 19.-20. sajandil

1868-1876 ilmusid Juri Samarini raamatud ,,Okrainõ Rossii" (,,Venemaa piirialad"). 5. osas kritiseeriti Aleksander II Balti poliitikat, mis soodustavat separatismi. Kriitika sisu: Baltikumi talupojad polevat ikka veel õigeusklikud, jätkub eestlaste ja lätlaste saksastamine ja valitsus pole andnud talupoegadele majanduslikku tuge. Ärkamisaja üldiseloomustus Ärkamisaja periodiseering 1850. aastate lõpp ­ 1869, juhtiv tegelane J. W. Jannsen Sündmused: 1857 ,,Perno Postimees", Jannsen 1864 palvekirjaaktsioon (Mulgimaa talupojad esitavad keiser Aleksander II-le palvekirja, milles taotlevad eestlaste õiguste laiendamist) 1864 ,,Eesti Postimees", Jannsen 1865 laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" 1869 I Üldlaulupidu 1870-1877, juhtiv tegelane Jakob Hurt Sündmused: 3 1870 esimene eesti näitemäng ,,Saaremaa onupoeg" 1870 Eesti Põllumeeste Selts Tartus ja Pärnus...

Kultuurilood
195 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti Kirjandus

" Tegutses ka rahvaluule kogujana, kirjutas luuletusi, kogumik ,,Angervaksad", kuulsaim luuletus ,,Viru laulik", mis räägib luule ülesandest vähendada inimeste muresid, kaorada kurjust. Teine luulekogu ,,Viru lauliku laulud" oli algupärasem", kasutas rahvalaulu vormi, regivärssi. ,,kilplased". Muinasjuttude kogum ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud". ,,Kalevipoeg" 5. Lydia Koidulasüdis Vändras, isa oli tal Johann Voldemar Jannsen , kes lõi ajalehe ,,Perno Postimees". Õppis pärnu tütarlaste koolis. Tegutses ajalehe juures, kirjutas luuletusi tõlkis artikleid. Abielludes kolis Kroonlinna. Koidula kirjutas põhiliselt isamaa luulet, kuid ka armastus-ja loodusluulet. Kuulsaimas isamaalised luuletused: ,,Eesti muld ja Eest süda", ,,Kodu", ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani". Luuletuste põhiteema armastus, uhkus, igatsus kodumaa suhtes, põlgus orjalikkuse vastu...

Kirjandus
27 allalaadimist
thumbnail
2
doc

11. klassi kokkuvõte kirjandusest

Nt: "kevad" marie under Romaan: jutustatava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemirohkus, elukujutuse mitmekülgsus, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk.,, romaan: "nimed marmortahvlil". Rahvusliku ärkamisaja sündmused jagatakse kolmeks perioodiks: 1. Rahvusliku liikumise algus (1850. aastate keskpaik-1869); 1857 - "Kalevipoja" ilmumine; 1857 - Johann Voldemar Jannsen alustas "Perno Postimehe" väljaandmist; 1864 - J. V. Jannsen kolis Tartusse ning asutas seal "Eesti Postimehe"; 1864 - Palvekirjade kampaania (Palvekiri anti üle keiser Aleksander II-le 9. nov. Tsarskoje Seloos.); 1865 - Laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine" loomine; 1869 - 18-20. juunini esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus. 2. 1870. aastad; 1871 - Aleksandrikooli Peakomitee asutamine (1874. A...

Kirjandus
113 allalaadimist
thumbnail
69
doc

Suuline exam

Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud s...

Kirjandus
125 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Rakk

5 p 1 Karl Ernst von Baer A Esimene mikroskoop ...5A..... 2 Robert Hook B Ainurakne ...4B...... 3 Rudolf Virchow C Rakuteooria ...3C...... 4 Anton van Leeuwenhoek D Munarakk ...1D.... 5 Hans ja Zacharias Jannsen E Valgusmikroskoop ...2E.... 2. Pildil on kaks organelli. Milliste organellidega on tegu? 2 p A ...Mitokonder........... B ....Kloroplast................ Nimeta nende erinevus ja sarnasus lähtuvalt nende ehitusest ja ülesannetest. 4p ERINEVUSED SARNASUSED...

Bioloogia
110 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Rahvuslik liikumine

4. Mida andis talupojale osalemine omavalitsemises? TV Õpiti valima esindajaid, peeti koosolekuid, kohut. Omandati kohustused, mis võimaldasid hiljem riiki juhtida. 5. Iseloomusta Jannseni , Hurta ja Jakobsoni peamisi seisukohti ja too näiteid nende tegevusest rahvuslikul ärkamisajal! Johann Voldemar Jannsen - eestlaste eluolu peab paranema, kuid kehtiva korra raames, selleks tuleb kokku leppida valitsuse ja baltisakslastega ­ Perno Postimees 1857, laulu-ja mänguselts Vanemuine 1865, I Eesti üldlaulupidu 1869 Jakob Hurt ­ ,,Eesti rahvas on väikesearvuline, mistõttu tuleb suureks saada vaimult", eestlane peab saama kultuurseks ja harituks ­ Eesti Kirjameeste Seltsi esimees, valiti Aleksandrikooli komiteesse, mis pidid asutama eestikeelse kreiskooli(jäi asutamata),...

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti esimene üldlaulupidu.

Baltisaksa lauluseltsid (Liedertafel'id) olid väga populaarsed ja aktiivsed. Üks esimesi saksa lauluseltse Eestis oli 1849. a Tallinnas asutatud "Revaler Verein für Männergesang". Esimene saksa laulupidu Baltimaadel toimus juba 1836. aastal Riias. 1857. aastal toimus samasugune üritus Tallinnas. Oma ajalehes "Perno Postimees" seda sündmust lugejaile tutvustades kiitis Johann Voldemar Jannsen , et Saksamaal on igas külas lauluseltsid ning õhutas eesti rahvast samasuguseid seltse looma. Esimesed eesti lauluseltsid olid 1863. aastal asutatud ,,Revalia" ja 1865. aastal ,,Estonia" ning ,,Vanemuine". Lauluseltside liikumine Saksamaal ja Baltimaades kandis endas ühtlasi ka Euroopat haaranud rahvusromantismi ideid. ,,Ärkamine" toimus kõikjal: rõhutama hakati rahvuslikku ühtekuuluvust, isamaa-armastust jmt. Sakslaste rahvusteadvuse tõus tõi Baltimaades...

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Jakob Hurt

1870 Helmes peetud kõnes püstitas Jakob eestlastele nõude "saada vaimult suureks". 1870 valiti Jakob Aleksandrikooli peakomitee presidendiks, 1871 Tartu Põllumeeste Seltsi presidendiks ja 1872 Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. 1871 toimetas Jakob "Eesti Postimehe Lisalehte", avaldas oma tsensuuri "kitsasse väravasse" kinni jäänud töö Eesti ajaloost "Mõni pilt isamaa sündinud asjast" See äratas saksa leeris pahameelt ja Johann Voldemar Jannsen eemaldas Jakob "Eesti Postimehe" juurest. Uus periood Jakob elus algas 1872, mil ta asus kirikuõpetajaks Otepääle. Temast oli saanud rahvusliku liikumise liider, kelle õlul lasus nii Aleksandrikooli kui ka EKmS-i juhtimine. Edenes ka rahvaluule kogumine, algas kogutud materjalide väljaandmine. 1878 toetas Jakob rahvuslikus liikumises uue etapi algust rähistava ajalehe "Sakala" väljaandmist Carl Robert Jakobsoni toimetamisel...

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Eesti ajalugu

klassi ajalooeksamiks: Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Lk.8-9 (esiaeg, muinasaeg, muistis, arheoloogia, dendrokronoloogiline skaala, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad) *esiaeg, muinasaeg- Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 19.saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. *arheoloogia- muinasteadus. Uurivad muinasaega ja teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. *dendrokronoloogiline skaala- pikaajalistel mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala. *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad...

Ajalugu
153 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rahvuslik liikumine kui Eesti Vabariigi tekkisime peamine eeldus

Enne esimest Eestit oli meil oma ühiskonnas vähe sõnaõigust ning meie üle otsustasid kas siis sakslased või venelased. Väike rahvas, kuid hingelt suured- oleme saavutanud selle ühtse ning püsiva riigi tänapäeval. Rahvusluse teadvustamist hakati tasahilju levitama juba 1830.ndatest aastatest, mida aeg edasi, seda rohkem ning julgemalt. Üks väga oluline sündmus on kindlasti 1857. aastal kui J.V.Jannsen Perno Postimehes pöördu esmakordselt eesti rahva- mitte maarahva poole. Mõned aastad hiljem hakkas aktiivne seltsiliikumine, kindlasti võimaldas see üha rohkem rahvusliku eneseteadvuse kasvatamist. Esimesteks seltsideks olid laulu- ja pillimängudseltsid. Hiljem hakkasid tekkima majanduslikud ühisused, kõige tuntuim oli laevaselts ,,Linda". Rahvusliku liikumise üheks...

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Eesti Ajalugu

Rahvuslik liikumine 19. saj kasvas euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuri vastu, rahvuslik ärkamine algas. Sooviti eestlasi venestada. 1840-50 talurahvaliikumised põhinesid heal usul keisrisse, loodeti Aleksander II-le, kes venemaa pärisorjusest vabastas. Johann Köleri palvekirjad, mis ei vedanud eriti. 1866 - vallakorralduse kehtestamine, kõrgeimaks võimuks vallavolikogu. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890). - 1857 Perno Postimees, rahva elu rahulik edendamine, 1864 kolis tartu, kus tegi Eesti Postimehe. Teda aitas Lydia Koidula, tema tütar. Laulu- ja mänguselts "Vanemuine". 18-20 juuni 1869 - I Üldlaulupidu, esinesid ainult meeskoorid, ~1000 lauljat ja pillimeest, esines ka usuteadlane Jakob Hurt (1839-1907) rõhutades hariduse tähtsust ja ka haritlasi jääma oma rahvusele ustavaks. Üle kogu maa hakati rajama rahvuslikke seltse. Pidas kõne, milles...

Ajalugu
105 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Eesti kultuuri alused ja tähendus

Kui eestikeelne ajakirjandus avaldas teateid sellest, mis Eesti maakondades sündis ja missuguseid rahvuslikke üritusi toimus, siis oli sellel informatsioonil ärksamaid ja haritumaid eestlasi ühendav ja aktiviseeriv tähendus. ,,Perno Postimees ehk Näddalileht" J.Jannseni toimetamisel, sai suure leviku osaliseks. Jannsen toetas rahvuslikku eneseteadvust, arvustas ümberrahvustumist, propageeris koolihariduse tähtsust, nõudis kihelkonnakoolidesse ilmalikke õppeaineid ja võitles väljarändamise vastu, võttis senise ,,maarahva" asemel omanimetusena kasutusele mõiste "eestlased".Teda hakkas rahvas tema tegevuse tõttu austavalt Postipapaks hüüdma. Ajakirjandus aitas eestlastel ka üksteist n-ö üles leida, st teistest Eestimaa paikadest sarnase mõtteviisiga inimesi avastada. 19.saj...

Filosoofia
408 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Rahaalbum

oktoobril,peagi möödub tema sünnist 141 aastat. Ta kogus tuntust oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega ning hiljem illustreeris rahvuseepost ,,Kalevipoeg". Kristjan Raud on õppinud kunsti Peterburi Kunstide Akadeemias,Münchenis ja ka Düsseldorfis. Alates aastast 1973 antakse välja Kristjan Raua nimelist Kunstipreemiat (ka Kristjan Raua nimeline aastapreemia),mis on eesti vanim ja auväärseim kunstipreemia. Kristjan Raual on ka kaksikvend Paul Raud. Raud suri aastal 1943 19. mai Tallinnas. 2 krooni-Karl Ernst von Baer (täielik nimi Karl Ernst Ritter von Baer, Edler von Huthorn) sündis aastal 1792 28. veebrualil Järvamaal Piibe mõisas. Tema esivanemad on pärit Saksamaalt Westfalenist,sealt on ta saanud ka oma rüütlitiitli. 1814 kirjutas Baer doktoritööna "Eestlaste endeemilised haigused" ("De morbis inter Esthonos endemicis"), m...

Eesti keel
5 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun