Eestlastel, nagu enamikul Euroopa rahvastel, jagunes aasta looduse ringkäiku arvestades kahte ossa: soe suvine aeg, mil tehti põllutöid ja kari käis väljas ja külm talvine aeg, mil põld oli külma kütkes ja loomad laudas. Kevad ja sügis olid üleminekuajad. Selline ajaarvestus oli tõenäoliselt olemas ammu enne kristliku kalendri jõudmist Eestisse. Arvatavasti on eestlaste rahvakalendril mõjutusi nii Põhjamaade kui Kesk-Euroopa rahvakalendritest. KÜLVITÖÖD Põhjamaade rahvakalendriga ühiseks jooneks oli komme pidada kevadsuviste põllutööde aja arvestust külvinädalates. Külvinädalate järgi määrati sobivad külviajad. Külvinädalaid loendati tagurpidi alates jüripäevast (23.aprill), harvemini künnipäevast (14.aprill) kuni jaanipäevani (24.juuni), kusjuures jaanipäevaga lõppes esimene külvinädal. Kokku oli 9 (10) külvinädalat. Kagu-Eestis tunti 13 (14) nädala pikkust perioodi, mis lõppes jaagupipäeval (25.juulil). Samasugune arvestus ol...
· Lauakatte skeem 5 · Serveerimiseks ja teenindamiseks vajalikud nõud ja töövahendid 6 · Ettevalmistustööde kirjeldus sh aja planeerimine 7/8 · Kasutatud kirjandus 8 Kool Pärnumaa Kutsehariduskeskus Nimi Janek Rumma Esitamise aeg Kodutöö teema Romantiline õhtusöök kahele Toidukorra kirjeldus (kellele, mida ja kuidas) Minu klientideks on poolteist aastat interneti teel suhelnud paar. Naine Saksamaalt ja mees Eestist. Mees otsustas kutsuda naise suveks Eestisse puhkama. Millega naine oli meelsasti nõus. Ning mees muidugi ei rääkinud sõnagi naisele oma plaanist korraldada romantiline esimene õhtusöök. Vaid pöördus selle jutuga
16. jaanuar 2014 Teater Vanemuine, Tartu 2. Solistide/esitantsijate, dirigendi, lavastaja ja kunstniku nimed Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi Dirigent Lauri Sirp, Taavi Kull Lavastaja Marko Matvere Kunstnik Iir Hermeliin Koreograaf Marika Aidla Valguskujundaja Imbi Mälk Osades: Tõnis Mägi, Lauri Saatpalu, Merle Jalakas, Kädy Plaas, Reigo Tamm, Karmen Puis, Märt Jakobson, Rasmus Kull, Pirjo Püvi, Valentina Kremen, Jaan Willem Sibul, Simo Breede, Kristiina Raahel Uiga või Liisa Tämm, Janek Savolainen 3. Mõnda esinejate tutvustamiseks a) solistide/esitantsijate elulugu, varasem tegevus jne Tõnis Mägi - sündinud 18. novembril 1948 Tallinnas, on eesti laulja, helilooja ja näitleja. Pärit muusikainimeste perekonnast - huvitus varakult muusikast. Ta on abielus ning tal on 2 last, millest kaks saadud eelmistest abieludest. Merle Jalakas - sündinud 5. august 1968 Tartus. On eesti laulja, sopran ning on Vanemuise teatris aastast 1995. Tegeleb ka ennustamisega (kaartide abil)
ootustest vajalikke järeldusi. Seetõttu loodi rahvakogu, mille eesmärgiks oli kindlustada Eesti demokraatia tulevik. Rahvakogu koosnes mitmetest aktiivsetest kodanikest, kuid nende tegevus sai mitmetelt inimestelt palju kriitikat. Rahvakogus seisid inimesed küll rahva arvamuse eest, kuid mitmed lihtinimesed, kes ei ole igapäevaste poliituudistega kursis, tol hetkel isegi ei teadnud rahvakogust. Seega tegelikult rahvast ei esindatud. Janek Mäggi kritiseeris Rahvakogu, kuna uskus, et mitmed otsused ei pruugi Eesti rahvale isegi meeldida. Tegelikkuses võtsid aga Rahvakogu otsustest tulenevaid eelnõusid vastu just rahva poolt valitud esindajad Riigikogus. Aastaga sai Rahvakogus tehtud otsustest seaduseks kolm. Lubati muuta veel mitmeid seaduseid, kuid paraku vajus Rahvakogu unustustehõlma. Rahvakogu koondas küll aktiivseid kodanikke ja lõi tuliseid arutelusid päevakajaliste teemade üle, kuid täielikku eesmärki ei saavutatud
Tänava-akrobaadid- Vahur Agar Tatjana Järvi Vootele Vaher Teenrid- Peeter Karell Einar Hillep Toomas hark Andres Kask Vootele Vaher Janek Vill Heino Vompa Dirigent- Mihhail Gerts Lavameister- Karl Mikk Helipuldis- Kalev Timuska Valgust juhtis Anton Kulagin Lavapuldis- Markus Karmo Etenduse juht- Peeter Karell Rahvusooper Estonia ooperikoor Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester Sisukokkuvõte 1. vaatus
Pärnumma kutsehariduskeskus EP-13 Karli Peegel Konstruksioonid Juhendaja: Janek Klaamas Pärnu 2013 Sisukord 1.Sisukord...................................................................................................................................2 2.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 3.Pane tähele!!!....................................................................................................
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Janek Kõvask 11Õ Eesti rahvatantsud ja laulumängud: Rahvatantsu akrobaatiline pärand Kodune kirjalik töö Juhendaja: Katrin Kobolt Pärnu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1 MIS ON RAHVATANTS?................................
Pärnumaa kutsehariduskeskus Timo Reinpõld Kutsestandardid ja praktika Soomes referaat Juhendaja: Janek Klaamas Pärnu 2011 Sisukord 1.Kutsekvalifikatsioon 2.Kutsestandard 3.Kutsekvalifikatsiooni omistav organ 4.Kutsekvalifikatsiooni omandaja 5.Praktika Soomes 6.Kasutatud kirjandu Kutsekvalifikatsioon Kutsekvalifikatsiooni omamine loob eelduse antud kutsealal tegutsemiseks. Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel. I tase on madalaim ja V tase kõrgeim. Kõik kutsed ei eelda
OMASUS – harjumuspärane on omane ja turvaline HUUMOR – heale naljale reageeritakse alati Kasutatud kirjandus Aava, Katrin 2003. Kõnekunst. Kirjastus Avita Arutlev haridus 2008. Eesti väitlusseltsi õpik. http://debate.ee/files/arutlev_haridus_opik.pdf (26.12.20149 Hage, Maaja 1994. Kõnelema! Tallinn: Kirjastus Koolibri Prits, Maret 2002. Olge sõna peremees. Avaliku esinemise käsiraamat. Tartu: Kirjastus Atlex Tuttar, Janek 2014. Avalik esinemine. http://avalikesinemine.net/avaliku-esinemise- videokursus-kone-osad/(26.12.2014)
Lavastaja: Kalju Komissarov Lavastuskunstnik: Jaak Vaus Kostüümikunstnik: Gerly Tinn Muusikajuht: Peeter Konovalov Koreograaf: Oleg Titov Grimmi-ja parukameistrid: Ülle Konovalov, Jaana Kukk, Merle Saluveer Helimeistrid: Üllo Kaur, Rain Kõrbe, Üllar Priks Valgusmeistrid: Tiina Barbo, Liila Väli, Villu Konrad, Evald Laur Lavameistrid: Riho Otsma Etenduse juht: Kaisa Sein Autorid Eppu Nuotio Kirjanik ja stsenarist. Kirjutanud 480 stsenaariumi telefilmidele, laste-ja draamalavastustele jne; kokku 26 romaani, luulekogu ja lasteraamatut, lisaks sellele näidendeid, dramatiseeringuid, tõlkeid, kolumne ajakirjandusele, laulutekste. Tiina Brännare Erialalt tantsija, õppinud seda ala New Yorgis, Londonis ja Stockholmis. 1992. aastal sai näitlejakutse Teatrikõrgkoolis, on mänginud muuhulgas mitmetes teleseriaalides ning lavastanud muusikale ja revüükavasid. Matti Seppänen Kunstiprofessor, Soome hinnatumaid moekunstnikke. Lavasta...
88. Heiki Sakõri 89. Heimar Juletuledvõi 90. Heivi Braator 91. Helena Guneeger 92. Helen Dashelkur 93. Heli Kopter 94. Hilja Halada 95. Hille Kaal 96. Homod Ritta 97. Hüppar Eele 98. Iiris Komm 99. Ilmar Elvata 100. Ilmar Ediseta 101. Ilme Kamalt 102. Inis-Eda Polevaja 103. Inge de Öö (hollandlanna) 104. Inge Viiul 105. Inge Õhk 106. Inno-Vats Ioon 107. Inva Liidia 108. Ivar Istatiteraga 109. Jaana Lind 110. Jaan Uaar 111. Janar Kootikumidele 112. Janar Vapõletik 113. Janek Udpoleinimesed 114. Jobuk Ott 115. Joo Ming (hiinlane) 116. Joosep Udelpõhjani 117. Juhani Onmunenud 118. Juss T. Nii 119. Juuli Kuu 120. Kadri Oruloss 121. Kai C. Vägi 122. Kaja Kakrambid 123. Kaja Kasitt 124. Kalju Rahn 125. Kara Mell 126. Kari Munne 127. Karin Aaritsaid 128. Karmen Nustus 129. Kaspar Gimeauto 130. Kata Stroof 131. Katri Ikrauastvõibalgusesaadatulekahju 132. Kaupo Notsas 133. Kelli Segijäiseisma 134. Ken Otsiid 135. Kessu Sisselasi 136. Kiirkeeduk Anne 137. Kirst Ilustati
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise eriala EV-1-Q-E-Tal Maria Parts MIDA MA VÕIKSIN TEHA, ET MINUST PAREM ESINEJA SAAKS Essee Juhendaja: Janek Tuttar Tallinn 2010 2 Kõnekunst on ilmselt sama vana kui on keel. Retoorika, põhinedes Kreeka-Rooma traditsioonidel (Aristoteles, Quintilianus) moodustas keskaegse triviumi ühes grammatika ja dialektikaga. Retoorika algeid tunti juba Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias. Vana- Kreeka orjandusliku demokraatia tingimustes omandas vaba kodaniku kõne ühiskonnas väga olulise tähenduse. Eestikeelse kõnekunsti algus jääb 19. sajandisse.
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia PS-2-S-E-Tal Liis Peet MIDA VÕIKSIN TEHA, ET MINUST PAREM ESINEJA SAAKS Essee Juhendaja: Janek Tuttar Mida võiksin teha, et minust parem esineja saaks 2 Tallinn 2008 Mida võiksin teha, et minust parem esineja saaks 3 Kõnekunsti algeid tunti juba Antiik-Kreekas ning kõnekunst on ilmselt sama vana kui on keel. Eestikeelse kõnekunsti algus jääb 19. sajandisse, kui oma poliitilisi kõnesid C.R.Jakobson. Tänapäeva sõnavabaduse ja turumajanduse tingimustes on maailm avatud kõiksugu kõnelejatele
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Katre Kepp Kutsestandardid Võrdlus Juhendaja: Janek Klaamas Pärnu 2013 Kutsestandardid Plaatija ja maaler Erinevused: plaatija põhilised tööülesanded on pindade ettevalmistamine plaatimistööde tegemiseks ja pindade plaatimine; plaatija töövahendid on erinevad käsitööriistad (plaadikamm, vuugiraud, lõiketangid, plaadinuga, lood jne), seadmed ja mõõteriistad (segutrell, plaadilõikur, frees, laser jne) ning materjalid (kuivsegud,
Andrus Kivirähk ,,Rehepapp ehk november" (.Kirjastus ,,Varrak" 2000.a.) ,,Romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle kui krabada endale kõike, mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaidast või teede ristmikul vanakurja käest. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi kurja teha." Niisuguse lühikokkuvõtte annab teosele tutvustus internetis. Peab ütlema, et see on üks väga imelik raamat. Kes armastab muistendeid ja muinasjutte, aga samas ka pisut ,,kiiksuga" huumorit, sellele peaks ,,Rehepapp" meeldima. Palju on kasutatud kõikvõimalikke eesti rahva ennemuistsete juttude tegelasi, isegi Vanapagan on mängu toodud. Ühest küljest on need tegelased ju vähemalt eestlastele kõik tuttavad, aga selles teoses on kogu see seltskond pandud sellisesse võtmesse, et saab mõelda need kuj...
· Ühingu ,,Vägivalla vastu" hoone Chicagos (Stanley Tigerman, 1980) · Kommunaalteenuste maja Portlandis(Michael Craves, 1980-82) 5 5. Kasutatud kirjanduse loetelu. · Carter B. Horsley. The Sony Building. [WWW] http://www.thecityreview.com/sonyatt.html · Vikipeedia. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/esileht < Link: postmodernism · Kraavi, Janek. 2005. Postmodernismi teooria ja postmodernistlik kultuur. Ülevaade 20. sajandi teisepoole kultuuri ja mõtlemise arengust. Viljandi. 6
Budõlin, pronksmedal dzuudos (kehakaal kuni 81 kg), Indrek Pertelson, pronksmedal dzuudos, (kehakaal üle 100 kg). Eesti sportlastest jõudis esikuuikusse: Valeri Nikitin, 4. koht - kreeka-rooma maadlus (kehakaal kuni 69 kg), Jüri Jaanson, 6. koht - sõudmine (ühepaat). Eesti võistkonna kooseisus osalesid olümpiamängudel: aerutaja Hain Helde; jahilaskur Andrei Ineshin; jalgratturid Lauri Aus, Jaan Kirsipuu, Innar Mändoja, Erki Pütsep, Janek Tombak; judomaadlejad Aleksei Budõlin, Indrek Pertelson; kergejõustiklased Indrek Kaseorg, Pavel Loskutov, Erki Nool, Aleksander Tammert, Andrus Värnik; maadlejad Helger Hallik, Valeri Nikitin, Toomas Proovel; purjetajad Peeter Sharashkin, Imre Taveter, Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste; sõudjad Leonid Gulov, Jüri Jaanson, Andrei Shilin; ujujad Jana Kolukanova, Raiko Pachel, Elina Partõka, Indrek Sei; vehklejad Kaido Kaaberma, Andrus Kajak, Meelis Loit,
rahvahääletust, samuti muid riigi põhiseadusliku korra seisukohalt tähtsust omavaid riigi- ja haldusõiguse valdkonda kuuluvaid küsimusi. Komisjoni esimees: Väino Linde Komisjoni aseesimees: Evelyn Sepp Komisjoni liikmed: Igor Gräzin Lembit Kaljuvee Ene Kaups Mart Nutt Urmas Reinsalu Hannes Rumm Vilja Savisaar Komisjoni ametnikud: Erle Enneveer Eleri Habicht Annika Kaup Janek Laidvee Karin Tuulik 8 - Rahanduskomisjon Rahanduskomisjon moodustati 1992. Aastal (kuni 1994. Aastani kandis nime eelarve- ja maksukomisjon). Rahanduskomisjon arutab riigieelarvet, maksundust, kindlustust ja pangandust käsitlevaid eelnõusid ning tegeleb nende valdkondadega seonduvate probleemide ja küsimuste lahendamisega seadusandluse tasandil.
ajalooline tähtsus või tähendus, mida oleme neilt seni oodanud. See kinnitab modernistliku kunstiidee tühistumist, kuid ka uute esteetiliste võimaluste kinnistumist kaasaja kunstimaailmas. Kaasaja kunstil on oma vahendite-teemade rohkuses ja paljususes pakkuda igaühele oma sõnum ja oma kunsti definitsioon. (Kraavi 2005: 207) 7 KASUTATUD KIRJANDUS · Kraavi, Janek. 2005. Postmodernismi teooria ja postmodernistlik kultuur: ülevaade 20. sajandi teise poole kultuuri ja mõtlemise arengust. Viljandi: Viljandi Kultuuriakadeemia · Grenz, Stanley J. 2003. Postmodernismi aabits. Tallinn: Logos 8
409 667 Asi Antti Tartu 03:25:12 M21 1503 2683 Asur Veikko Valga 04:20:33 M21 459 559 Aule Krister Viljandi 03:28:30 M21 5 26 Austa Caspar Tartu 02:44:20 M21 52 135 Avens Reinis Läti 02:55:34 M21 1640 1024 Avikson Marko Põlva 04:28:14 M21 313 53 Bagdonas GediminasLeedu 03:19:37 M21 693 771 Bahovski Janek Pärnu 03:40:41 M21 2331 2883 Bakas Mindaugas Leedu 05:37:22 M21 944 964 Baltaisbrencis Janis Läti 03:53:36 M21 2206 2377 Batarags Uldis Läti 05:14:45 M21 Oksana Perova 13.11.2009 2166 2700 Belov Andero Tartu 05:09:29 M21
Vedelike ja gaaside füüsikalised omadused Iseseisevtöö Juhendaja: Kaido Voitra Koostaja: Martin Raba AM11 Vedelikud Hüdromehaanikaks nimetatakse mehaanika osa, kus tegeletakse vedelike uurimisega. Hüdromehaanika omakorda jaguneb hüdrostaatikaks ja hüdrodünaamikaks. Hüdrostaatika tegeleb vedeliku tasakaalu uurimisega ja hüdrodünaamika uurib vedelike liikumist. 1.Rõhk vedelikes Vedelikke ja gaase on lihtne eristada tahketest kehadest, kuna nad ei oma kindlat kuju s.t võtavad anuma kuju kuhu nad on pandud. Kui me võrdleme vedelikku gaasiga, siis märkame, et nende füüsikalised omadused on väga sarnased näiteks nii vedelik kui ka gaas võivad voolata, neil on madal aurumis-ja tahkumistemperatuur, sellep...
| Sandra | Saar | 4 | | Kadri | Kade | 0 | | Vaiko | Kook | 0 | | Veiko | Vesi | 0 | | Hannes | Hein | 0 | | Leo | Loots | 0 | | Liia | Lips | 0 | | Kalev | Komm | 0 | | Rita | Rehv | 0 | | Janek | Jooksik | 0 | | Jane | Jnes | 0 | | Mart | Karu | 0 | | Kati | Karu | 1 | | Anne-Mari | Eensaar | 1 | | Joosep | Sinine | 0 | | Berit | Roosa | 1 | +-----------+----------+------------------------+ 30 rows in set (0.00 sec) 12. Grupeeri raamatud väljaandmise aastate järgi ja leia igal aastal
REFERAAT RAMMUMEES Lauri Kanarbik 9.klass Rakke 2009 SISUKORD: LK2..............Rammumehe olemus LK2-4...........Rammumehe standardalad LK4...............Võistlused LK5...............Ülevaade eelmistest võitjatest LK6...............Nimekaimad Rammumehed läbi aegade LK7.............. Mariusz Pudzianowski LK8...............WSM´i ja ASC´u võistlusalad LK9-10..........Eesti Rammumehed LK11.............Kasutatud materjal Rammumees Rammumees kui sport vajab toorest jõudu, kiirust,keskendumisoskust,tugevat lihaskonda ja ka vaimset tasakaalu, et võistlusel inimene vastu peaks. Sport koosneb 50 protsenti osavusest ja 50 protsenti jõust. Rammumehe võistlustel võidab tihtipeale see kes on paremini ettevalmistunud, mitte see kes on tugevam. Rammumees erineb kulturistist eelkõige sellepoolest, et kulturist arendab ilusat ja suurt lihaskonda, rammumees aga suurt füüsilist jõudu ja vastupid...
Andmebaasid Laenutamine CREATE TABLE LAENUTAMINE ( Laenamise_id INT not null auto_increment, Kuupäev date, Raamatu_ID INT, Lugeja_ID INT, Tähtaeg date, Tagastamine date, PRIMARY KEY (Laenamise_id), FOREIGN KEY (Lugeja_ID) REFERENCES LUGEJA(Lugeja_ID), FOREIGN KEY (Raamatu_id) REFERENCES Raamat(Raamatu_ID)); Lisa 10 kirjet. INSERT INTO LAENUTAMINE(Kuupäev,Lugeja_ID,Raamatu_ID,Tähtaeg) VALUES(curdate(),1,3,adddate(curdate(), interval 21 day)); RAAMAT CREATE TABLE RAAMAT ( Raamatu_ID INT AUTO_INCREMENT, Pealkiri VARCHAR(150) NOT NULL, Autor VARCHAR(100) NOT NULL, Aasta YEAR NOT NULL, Koht VARCHAR(50), Lk_arv INT, Keel VARCHAR(50), Hind FLOAT, PRIMARY KEY (Raamatu_ID)); Kirjed: INSERT INTO RAAMAT (P...
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Haridusteaduste instituut Essee Sõja kujutamine Eesti kirjanduses Eesti kirjanduse ajalugu FLKU.05.090. Koostanud ... Juhendaja Janek Kraavi MA Tartu 2016 Pole olemas midagi laastavamat kui sõda. Aastatuhandeid on sõda olnud kui restartnupuks inimkonnale. Sõda langetab inimese looma tasemele, kus me peame õppima, kuidas olukorra ning keskkonnaga kohaneda. Me peame kõrvale heitma kõik enda eelnevad teadmised ja oskused ning keskenduma vaid ühele aspektile – ellujäämisele. Sõda on ka üks enam kajastatud teemadest kirjanduses läbi ajaloo, ilmselt põhjusel, et see on niivõrd aktuaalne.
5 Osatäitjad Osades: Konferansjee- Hannes Kaljujärv Clifford Bradshaw, ameerika kirjanik- Robert Annus/ Juss Haasma Sally Bowles, inglise kabareelaulja- Tanja Mihhailova/ Gerli Padar Preili Schneider- Eva Püssa/ Silvi Vrait Härra Schultz- Aivar Tommingas Preili Kost- Merle Jääger/ Kaili Närep Ernst Ludwig- Markus Luik/ Simo Breede Max- Jaan Willem Sibul Kaks daami- Maria Kallaste, Pirjo Püvi/ Helen Nõmm Gorilla- Janek Savolainen/ Aivar Kallaste Showgirlid, madrused, klubikülastajad, peokülalised, möödakäijad: ooperikoor ja balletitrupp Bänd: Klahvpillid- Jürmo Eespere, Andrus Rannaääre Basskitarr-Alari Piispea 6 Kitarr-Tiit Kevad Saksofonid-Ursula Chillaud, Toomas Peterson, Lirike Langer, Maret Melesk Peaosatäitjaid Tanja Mihhailova Sündinud 19. juunil 1983 Kaliningradis. Lõpetas 2004.aastal Viljandi
Sotsiaalne Euroopa maailmamajanduses. Töökoht ja võimalus igaühele. Luxembourg: Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitlus, 2005 2. Lissaboni leping 21.sajandi Euroopa (http://europa.eu/lisbon_treaty/index_et.htm) 3. Euroopa Liidu õigusaktid (http://www.pite.ee/index.php?lk=132) 4. Lissaboni leping: väliselt olemasoleva lepingu reform / Julia Laffranque 5. Lissaboni lepingu ja Euroopa põhiseaduse lepingu võrldus: ekspertarvamus / Janek Laidvee; Piret Tõnurist 11 12
Loomulikult olla ja kindlasti olla oma kooli kõige popim bänd Monkey House. Populaarsuse ja meluga kaasnevad muidugi kuulsus, au ja tüdrukud, lisaks mõnus sõpruskond ja muusika… Aga kui prožektorituled laval kustuvad, on seal viis tavalist kümnenda klassi poissi – Markus, Olari, Esso, Vladi ja Janek – oma igapäevaste murede ja rõõmudega koolis ja eraelus. Marje Ernits “Hei, Dima” • Sisu tutvustus • Peategelane Dima on täiesti tavaline ühe Eesti väikelinna poiss, kelle ema on eestlane, isa Ukraina poolakas, vanaema moldaavlane ja vanaisa tatarlane. Mirja seevastu ehtne eestlane, pealinnatüdruk, kes suvel
Libreto Paul Kilgas, Kaarel Kilvet, Juhan Saar, lavastaja Kaarel Kilvet, muusika Peeter Konovalov, kunstnik Silver Vahtre Valge Daami osas Annika Mihkelson 2003 ,,Legend Valgest Daamist" Libreto Andreas W, lavastaja Jarmo Karing, muusika Sen & Max ja ansambel Melotrap, kunstnikud Piret Räni ja Andres Rattasepp Valge Daami osas Karin Rask (Läntsim) 2004 "Valge Daam" Lugu ja lavastus Ago-Endrik Kerge, kunstnik Liina Pihlak, muusikaline kujundus Viive Ernesaks, koreograaf Janek Savolainen 2005 "Valge Daam läbi aegade" ehk kontsertentendus parimatest katkenditest 1979-2003 2006; 2007 "Võõras" Lavastaja Andres Lepik, käsikiri Peeter Volkonski, muusika: viisid Creedence Clearwater Revival, laulutekstid Peeter Volkonski, live esitus ansamblilt Melotrap, kunstnik Priit Pangsepp Valge Daami osas Marin Mägi 2008; 2009 "Legend Valgest Daamist ehk saamise lugu" Käsikiri Paul Kilgase ainetel ja lavastus Indrek Pangsepp, muusikaline kujundus Arno Suislepp ja Sirje
TALLINNA MAJANDUSKOOL Arvestusala õppetool Getter Anett Arro RP16 Kohtulahendi analüüs Ainetöö Juhendaja: Janek Keskküla Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1 Kohtulahendi menetluse käik ja asjaolud.............................................................3 1.1 Põhja Maksu-ja Tollikeskuse maksuotsuste põhjendused...............................4 2 Menetlusosaliste seisukohad...............................................................................5 2
FUNKTSIOONID http://metshein.com/index.php/kontoritarkvara/ms-excel-20 AVERAGE, SUM, PRODUCT, MAX, MIN Aritmeetiline Suurim Väiksem Lihtsamad funktsioonid keskmine Summa Korrutis number number 5 5 5 5 2 5 5 4 2 3 4.1 41 750000 5 2 5 3 4 5 4 2 3 4 4 4 3.8 38 460800 5 2 5 5 5 5 3 5 5 2 5 5 4.5 45 2343750 5 2 5 5 5 4 4 5 5 4 4 4 4.5 45 3200000 5 4 5 4 3 5 4 5 4 3 4 4 4.1 41 1152000 5 3 5 4 5 1 1 5 5 5 4 4 ...
Tallink tegeleb ka taksondusega (Tallink Takso). 1 Alates 9. detsembrist 2005 on Tallinki aktsia noteeritud Tallinna börsi põhinimekirjas. 2016. aasta augusti alguse seisuga oli aktsiahinna järgi ettevõtte turuväärtuseks 647 miljonit eurot. Ettevõtte suurimaks aktsionäriks on AS Infortar.[1] Tegemist on suuruselt teise käibega ettevõttega Eestis. 2014. aastal oli Tallink Gruppi käive 921,47 miljonit eurot.[2] Tallinki juhatuse liikmed on Paavo Nõgene (juhatuse esimees), Janek Stalmeister, Andres Hunt ja Lembit Kitter. Grupi kommunikatsioonijuht on Katri Link ja turundusjuht on Margus Hunt. Tallink Grupi nõukogu esimees on Enn Pant. Sisukord 1 Ajalugu 1.1 Tallinki algus 1.2 Eminre 1.3 Uus kaubamärk Hansatee 1.4 Uus juhatus 1.5 Uus liin 1.6 Kiirlaevad 1.7 Stockholmi liin 1.8 Uued laevad 1.9 Uued liinid 1.10 Uued kiired parvlaevad 2 Börsile minek 3 Silja Line'i ost 4 Saksamaa liini ost
4.3. Üritusturundus «Tänapäevast üritusturundust iseloomustavad uskumatu tasemeni arenenud tehnilised võimalused, säravad ideed, turunduslik lähenemine ning oskusteave selle kvaliteetseks elluviimiseks,» tõdeb Royal Service'i produtsent Priit Mikk. Kõige eelmainitu kohal troonib siiski vahetu, silmast silma suhtlemise vajadus klientide ja töötajatega, üritused loovad selleks aga ideaalsed võimalused. Broadline.events'i juhatuse liige Janek Reimal leiab, et hea kliendisuhtluse aluseks on personaalne ning isiklik lähenemine. Väiksemate kliendiürituste puhul saab kokku kutsuda kliendigrupid, kellel on sarnased huvid või eriala. «Mis võiks olla suurem üllatus kui see, et klient kutsutakse tegelema oma lemmikharrastusega, näiteks fotograafia või ralliga,» ütleb Reimal. Selliste ürituste märksõnadena toob ta välja võimaluse edastada kliendile konkreetne sõnum, arvestada tema spetsiifiliste vajadustega ning
Mida märkab tegelase pilk ümbritsevas maailmas? 15. Kirjandus ja naer (huumor, nali, koomika vms) 16. Kirjandus ja ideoloogia P. S. Eksamil tuleb vastata kahele küsimusele. Kolmas küsimus on praktiline ülesanne, kus te peate ühes luuletuses või proosatekstis määrama teatud kindlad vormielemendid või analüüsima teksti metafoorikat. P. P. S. Küsimusest nr 6. Konspektiivse ülevaate strukturalismist, poststrukturalismist, feminismist ja postkolonialismist leiate nt raamatust: Janek Kraavi ,,Postmodernismi teooria ja postmodernistlik kultuur". Jõudu
Woolfist, kuidas oleks vajalik uurida naiskirjanikke ja milliseid tegureid peaksime arvesse võtma, otsides ajaloost naiste kirjutatud kirjandusteoseid ja hinnates nende kvaliteeti? Milliste teemadega on tegelenud kirjandusteadlased, keda huvitab soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses? Kuidas on arusaam kirjandusest nende käsitluste mõjul muutunud? Kas niisugune lähenemine kirjandusele keskendub ainult naistele või huvitub see ka meeste asendist kirjanduses? (Iseseisvalt Janek Kraavi „Postmodernismi“ ja loengukonspekti (postmod. Kirjanduse tunnusjooned) põhjal läbi töötada. Võite vaadata ka konspekti, mis on küll eelkõige märksõnaline) Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes).
Emmo 6492 658230 Niitra 6535 5 2488 Ohuolukorrast teavitatavad isikud: töötel mobiiltelef kodune efon on telefon PÕHIISIK Heiki Sibul 631 50 46 524 672 0004 6330 12 (20) ASENDAJ Janek 631 56 630 645 9797 A Laidvee 6332 598 PÕHIISIK Alar Pihl 631 50 52 390 600 9038 6520 ASENDAJ Eiki Zernask 631 50 46 520 656 6461 A 6522 Haldusteenistuse töötajad: töötelefo mobiiltelef kodune n on telefon
Referaat Tervislik toitumine Janek Rumma Pärnumaa kutsehariduskeskus Tervislik on selline toitumine, mis tagab organismile vajaliku energia ja kõik toitained õiges omavahelises vahekorras, kusjuures toidu koomiline koostis peab vastama organismi ensüümsüsteemi võimetele nii välises kui ka organismisiseses ainevahetuses. Toidu energeetiline väärtus on toitumise kvaliteedi summaarseks väljendajaks
Pärnumma kutsehariduskeskus EP-13 Karli Peegel Konstruksioonid Juhendaja: Janek Klaamas Pärnu 2013 Sisukord 1.Sisukord...................................................................................................................................2 2.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 3..Puitkonstruksioon..........................................................................................................
Samuti on toimunud liikumine nagu ka mujal maailmas oluliste post- järgsete suundade poole nagu poskolonialism, gay- ja lesbiuurimised, uushistirism. Hoogsalt on hakatud korrastama terminoloogiat, kuid erilist dialoogi suundade vahel siiski veel ei esine. Siiski kõneldakse kirjandusest endiselt kitsa levikuga erialakirjanduses (Looming, Vikerkaar) ega kõnelda laialt levivates päeva- või nädalalehtedes. Kirjanduskriitika – Arne Merilai Modernism – Mirjam Hindrikus Postmodernism – Janek Kraavi Postkolonialism – Epp Annus, Piret Peiker Semioootika ja kultuur laiemalt – M. Lotman Baltisaksakultuur – Jaan Undusk
Vahur Aasamets KURSUSEPROJEKT Õppeaines: Eelarvestamine ja normeerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-71/81 Juhendaja: Lektor Rene Pruunsild Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................................2 1. TABEL ETTEVÕTETE KONTAKTANDMETEGA...........................................................................3 2. JOONISED OBJEKTI KAUGUSED ERINEVATEST KARJÄÄRIDEST.......................................7 3. MASINATE VALIK, ANDMED MASINATE KOHTA, MASINATE HINNAKIRI..........................8 4. MATERJALIDE HINNAD...................................................................................................................9 5. MUUD VÕIMALIKUD HINNAKIRJAD.............................................................................................
Kaidalovi koostatud bakalaureusetööd ,,Kummijäätmete utiliseerimine destruktiivse termilise töötlemise teel koos põlevkiviga tahke soojuskandja meetodil" ning 2004. aastal J. Luppini ja H. Rämmali koostatud õppematerjali ,,Veermik II". Kasutatud on ka 2009. aastal K. Kuurmelt saadud kirjalikke andmeid ja samal aastal T. Rämmali suulsõnalist informatsiooni. Töö autor soovib tänada oma bakalaureusetöös valmimisele kaasa aidanud inimesi: juhendajat Jüri Martinit, Janek Luppinit ja Hans Rämmalit Tallinna Tehnikaülikooli Masinaehituse Instituudist, AS Master juhatusest Tiit Rämmalit suulise informatsiooni eest, MTÜ Eesti Rehviliidu tegevjuhti Kaur Kuurmet kirjalike andmete eest ning kõiki, kes andsid nõu töö valmimisel ja leidsid aega kasutatud rehvide taaskasutamise teemal läbi viidud küsitlusele vastata. 6 2. Rehvidest üldiselt 2.1 Rehvi ehitus ja koostis
võtma, otsides ajaloost naiste kirjutatud kirjandusteoseid ja hinnates nende kvaliteeti? Milliste teemadega on tegelenud kirjandusteadlased, keda huvitab soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses? Kuidas on arusaam kirjandusest nende käsitluste mõjul muutunud? Kas niisugune lähenemine kirjandusele keskendub ainult naistele või huvitub see ka meeste asendist kirjanduses? (Iseseisvalt Janek Kraavi „Postmodernismi“ ja loengukonspeki (postmod. Kirjanduse tunnusjooned) põhjal läbi töötada. Võite vaadata ka konspekti, mis on küll eelkõige märksõnaline) Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes)
IV TÄIDESAATEV JA KOHALIK VÕIM PARLAMENTAARSES VABARIIGIS Täidesaatvat võimu teostab demokraatlikus riigis VALITSUS, mille moodustavad ministrid. JÜRI RATASE juhitav valitsus astus ametisse 23. novembril 2016. Valitsuskoalitsiooni kuuluvad Eesti Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Erakond Isamaa. Valitsusse kuulub lisaks peaministrile 14 ministrit (1 + 14 = 15): peaminister Jüri Ratas siseminister Katri Raik kultuuriminister Indrek Saar riigihalduse minister Janek Mäggi kaitseminister Jüri Luik majandus- ja taristuminister Kadri Simson sotsiaalkaitseminister Kaia Iva haridus- ja teadusminister Mailis Reps ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist tervise- ja tööminister Riina Sikkut keskkonnaminister Siim Kiisler välisminister Sven Mikser maaeluminister Tarmo Tamm rahandusminister Toomas Tõniste justiitsminister Urmas Reinsalu Valitsust juhib peaminister. Kõnekeeles nimetatakse peaministrit ja kõiki ministreid kokku tihti
ARVESTUS T Küsimustele vastata kirjalikult. Salvetada faili kujul: Nimi.Perenimi_matrnumber_arvestus Saada emaili-le: [email protected] STUS TÖÖ a kirjalikult. atrnumber_arvestustöö.xlsx TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale tead kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena v vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsiooni kasutate? kasutades tema kabinetinumber ja neljandasse samamoodi telefonin NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele M kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppetooli nim halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist välja vaid õppetooli töö Special->Values käsku, et saadud tulemused oleks tavalise vormindu vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandi...
ka Kanadas ja USA-s. Sobivate töötajate leidmine pole siiski lihtne. "Liinitöö on võrdlemisi pingeline," põhjendas tegevjuht. "Seetõttu ei jää paljud püsima. Noored peavad raskeks, vanadele ei istu aga kiirus, mõnedele ei meeldi ka öine vahetus." Seitsmekümne protsendi ringis töötajaist on naised. Mehi vajatakse rohkem tehnilisi oskusi vajavale operaatoritööle. Baltic Fibres OÜ-s makstavat palka peab tegevjuht Janek Haud konkurentsivõimeliseks. "Alguses tundub töötasu kindlasti väike, aga hiljem see tõuseb, sest palk sõltub töö 26 tulemuslikkusest," selgitas ta. Potentsiaalseks keskmiseks brutopalgaks nimetas ta 4500 kuni 5000 krooni kuus. "Head töötajad aga võivad rohkemgi teenida," lisas Haud. Töötajaid veetakse praegu bussiga tööle ja koju Kundast, Kadrinast, Aasperest, Rakverest ja Vinnist
"Mõned Eesti pankurid ja analüütikud on välisajakirjanduses avaldanud arvamust, et Eesti võib krooni euroga asendada juba enne Euroopa Liiduga liitumist. Samas märgib Euroopa Komisjon, et katsed võtta euro kasutusele enne liitumist võivad olla väga kahjulikud. Hansapanga juhatuse esimehe Indrek Neivelti hinnangul viib euro kasutuselevõtt intressimäärasid alla, muudab meie riigi välisinvestorite jaoks läbipaistvamaks ning paneb nii mõnegi Eestit märkama. Ühispanga asepresidendi Janek Mäggi hinnangul ei anna euro kasutuselevõtt kuigi suurt majanduslikku efekti ja ka intresside langust ei põhjusta mitte ainult rahasüsteemi stabiilsus vaid ka firmade ja nende projektide stabiilsus. PriceWaterhouseCoopersi analüütiku Hardo Pajula hinnangul garanteerib euro kasutusele võtt Eesti ühinemise Euroopa Liiduga. Eesti Pank ennustab euro käibeletulekut kõige varem alles aastal 2005, sest Eesti võetakse Euroopa Liitu vastu
aastal. 1.1.4. Kerli Altmart ,,Makaagid ja majad" POISTE IGAPÄEVAPROBLEEMID (bänd. tüdrukud, õppimine) Olla või mitte olla? Loomulikult olla ja kindlasti olla oma kooli kõige popim bänd Monkey House. Populaarsuse ja meluga kaasnevad muidugi kuulsus, au ja tüdrukud, lisaks mõnus sõpruskond ja muusika ... Aga kui prozektorituled laval kustuvad, on seal viis tavalist kümnenda klassi poissi Markus, Olari, Esso, Vladi ja Janek oma igapäevaste murede ja rõõmudega koolis ja igapäevaelus. Just sellest see raamat pajatabki. Kirjanik toob lugejani põneva loo viiest kutist, kes hakkavad koolibändi tegema ja lisab sinna vürtsi tüüpide argipäevaelust. Nii leiab raamatust armumist ja kohmetut esimest armastust, pidusid ja kooliskäimist, argipäeva elu. On helgeid hetki ja on elu pahupoolt nii räägitakse
18. Uduste, K. Mis on piraatlus?, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikantselei.ee/failid/MisOnPiraatlusVoldik.pdf Muud allikad 19. Autoriõiguse seadus RT 1992, 49, 615. 20. Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364. 21. Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349 22. Kriminaalkoodeks RT I 2002, 84, 492 SUMMARY Piracy and protection of copyright in the Republic of Estonia. Present course work is prepared independently by Janek Prits. Course work is written in Estonian. 34 All other authors' works, principal views, also data from literature and other sources, which were used in preparing present course work, have been referred. The course work consists of three chapters. The first chapter speaks about the development of copyright in Estonia, about author's personal and proprietary rights. The author of the course work expatiates on protection of copyright
Lustivere Põhikool Ergas-Ever Kask 8. klass LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS Loovtöö Juhendaja õpetaja Helve Zõbin Lustivere 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 5 1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3. Vilistlaste pere ja...
medaliga, Kristina ja Katrin Smigunid medalit ei saanud, kuid esikümnesse jõudsid murdmaasuusatamises mõlemad XXVIII suveolümpiamängud, Ateena 2004 Indrek Pertelson lõpetas oma sportlasekarjääri Ateena olümpiamängude pronksmedaliga. Aleksander Tammerti kettakaar andis pronksmedali. Jüri Jaansoni kannatused sõudmises krooniti väärika hõbemedaliga. Egle Uljas oli Ateenas edukaim Eesti naiskergejõustiklane - eeljooksus sündis uus Eesti rekord 51,91 400 meetri jooksus. Janek Tombak oli ainuke Eesti rattur, kes põrgukuumuses finisisse jõudis. Andrus Värniku vaim oli medalivõiduks valmis, ometi lõppes võistlus talle suure pettumuse ja kuuenda kohaga. XX taliolümpiamängud, Torino 2006 Andrus Veerpalu ja Kristina Smigun olid meie medali saajad. Suusatajatest said esikümnesse veel Anti Saarepuu, Aivar Rehemaa, Kaspar Kokk ja Jaak Mae. XXIX suveolümpiamängud Peking 2008 Gerd Kanter - maailmameister võttis seisusekohase võidu - neljanda katse tulemus 68
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
