mikroobide eest. keskkõrv õhuga täitetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. vasar, jalus ja alasi kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. kuulmetõri hoida õhurõhk mõlemal pool
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks. Psühholoogilised armastuslood ei tõuse esile, vaid ühiskondlikud panoraamid ja sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus muutub päris dokumentaalkirjanduseks, nt Smuuli ,,Jäine raamat"), romantilisi jooni (pärisrealistlikud taotlused põimuvad romantilise esteetikaga), noorsookirjanduse iseseisvumine (see tõotab proosakirjandu...
Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused Kognitiivne psühholoogia Mis on? Tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Millega tegeleb? Tunnetusprotsesside uurimisega Kuidas? Ajukuvamine, eksperimendid Taju Taju protsess Mis on taju? Mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis- või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne kood) PROTSESSID Mis on illusioonid ja hallutsinatsioonid? Mida nad näitavad? Too näiteid! - Illusioonid – moonutatud tajumine; alt-üles töötlus; toetuvad normaalsetele nägemistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes, mis võib viia füüsikalisele tegelikkusele mittevastavatele järeldustele ja kogemustele. Meelte poolt vastu võetud info on valesti tajutud. (nt mida horisondile lähemal, seda suurem Kuu on; keerlevate madude illusioon) - Hallutsinatsioon – ebataju, ülalt-alla töötlus; tajuelamus mis on genereeritud kesks...
ö Konstantinoopoli eristaatust käsitlev kaanon, kus Konstantinoopoli piiskop peab saama oma austuse ja eelistuse Rooma piiskopi eeskujul, ehk kinnitatakse, et Konstantinoopol on uus Rooma. Ida alade struktuur ei jää tegelikult toetuma sellele, et iga kirik on iseseisev, sest 451. a kontsiil Halkedonis otsustab, et Konstantinoopoli kiriku eriõigus on teostada kirikus järelevalvet ja asutada väljaspool Rooma riigi piire uusi kirikuid. See kaanon on tänase päevani mõne kiriku jaoks risti jalus ees. Konstantinoopol on võrdne esimeste seas. Neil õigus kutsuda kokku kirikukogusid, aga sellist autoriteeti ei ole nad nõudnud, nagu nõudis Rooma. 382. a kutsutakse Roomas kokku kontsiil. Esialgu soovib kontsiili kokku kutsuda üldkiriklikuna riigisinodina, aga selleks puudub keisril igasugune soov. Samaaegselt sindodid Roomas ja Konstantinoopolis. Viimases arutatakse, et tuleb käituda eelmise sinodi reeglite
tympanica ehk kuulmekileni ning panevad selle võnkuma. Mehaaniline võnkumine kandub vasarale, alasile, jalusele. (malleus, incus, stapes) Need kolm luukest võimendavad vibratsioonijõudu, nii et helienergiat vähem kaotsi läheks. Väga tugevate helide puhul võivad keskkõrva väikesed lihased luid rohkem pingule tõmmata, nii et nende võnkumine väheneb. Kui järjekorras viimane kuulmisluuke e jalus vibreerib, muutuvad ovaalakna vibratsioonid vedelikuvibratsioonideks cochlea ehk teo kanalites. Sellel üleminekul tekivad helienergia peegeldumiskaod, nende vähendamiseks – kuulmekile ja jaluse plaadi pindalade erinevus suurendab rõhku umbes 17 korda. Rõhk suureneb lisaks tänu kangiõlgade pikkustele kuulmeluukeste ahelas. Vedelik, liikudes mööda cochlea kanaleid, aktiveerib karvarakud e sensorrakud
anda mitmesuguseid esemeid (mõõk, pistoda, paberirull vms), mask mis kandis aind ülemise näopoole. Zannid: tulenes itaalia Giovannist. Temas ei olnud karikatuurseid toone, publik tundis suurt sümpaatiat ja elas kaasa. Kaval, laveerimisoskus, intriigioskus. Alati võidutses. Võis välja tuua enda ja noored armastajad täbaratest olukordadest. Tavaliselt töötasid paaris vastandlik kuid kontrastne paar. Esimene kaval, lõbus, teravmeelne; teine juhmakas, kohmakas, koperdas jalus. Esimese zanni ülesanne intriigi luua, teine segas seda kogu aeg. Improvisatsiooniline ja akrobaatiline, dünaamiline roll. Tavaliselt teener, vahel ka keegi muu, sel juhul ikkagi ühiskonna alumisel astmel, madalat päritolu. Võis kanda ka Zanni nime, enamasti aga teine nimi (Arlekiino, Trufaltiino, Pedroliino pr. Pierrot teise zanni kohta). Madalalt seotud vöö särgi peal, pikalt voogavad püksid, ka valged hõlst. Tavaliselt sulega laiaäärne kübar
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna t...
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitme...
1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekes...
Kaks luukest, mis olid roomajatel lõualuude koostises, kolis keskkõrva. Hammaste diferentseerumine, lõuaaparaat tugevneb ja sulgeb tekib 1 alalõualuu ja sarnaluu. Püstine kõnnak (keha ei lohistatud enam vastu maad nagu terapsiididel oli madal kehahoiak, jäsemed olid kehast eemal). Poegmine, termoregulatsioon, närvisüsteemi areng, karvastik. 13. Kuidas on lõuaaparaadi areng seotud kõrva arenguga teel kalast inimeseni? Roomajal on jalus liikunud artikulaari ja kvadraadi juurde, mis on tegevuses lõualiigestes. Imetajal on need kaks vabastatud lõuast ning surutud lisaluudeks siskõrva, vastavalt siis vasaraks ja alasiks. Alguses on lõualiigestega seotud luukesed ja nad on arengu käigus eraldunud täielikult kuulmeluukesteks ja lõualuu koosneb ühest tervikust. 14. Missugused on evolutsioonilise arengubioloogia põhiküsimused? 1. Kuidas mõjutavad evolutsioonimehhanismid indiviidi arengu protsesse? 2
ülemises oimukäärus. Väliskõrv on helijuhtesüsteemiks, mille moodustavad kõrvalest ja kuulmekäik. Need juhivad helilained välis-ja keskkõrva piiril oleva kuulmekileni, mis hakkab kaasa võnkuma. Keskkõrv kujutab endast õhuga täitetud õõnt, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Trummikile võnkumised antakse edasi vasara, alasi ja jaluse kaudu edasi ovaalaknale. Kuulmeluukesed - vasar, alasi ja jalus on inimese kõige väiksemad luud Keskkõrvast algab kitsas umbes 3-4 cm pikkune õhuga täidetud kanal - kuulmetõri. Kuulmetõri viib neelu ja selle kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Keskkõrv on kuulmetõrve kaudu ühendatud neeluruumiga. Sisekõrv koosneb kolju sees asuvatest õõntest, milles on juhad ja kotikesed. Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund
) Etteantud teemas oli Newtoni traktaat täiuslik. Vast märkasite, et sellest puudub polarisatsiooni mõiste. See pole juhuslik - kuigi polarisatsiooninähtust tunti juba enne Newtonit, vaikis ta selle maha. Pole ju võimalik seletada kaksikmurdumist korpusklitega. Loodusteaduses, ka füüsikas, pole kunagi võimalik midagi "ära teha". Teadus on igavene otsing. Ja ajalugu näitab, et mida põhjalikum on üks või teine teooria, seda põhjalikumalt on ta tunnetusprotsessil jalus. Eitades valguse laineiseloomu, pidurdas Newtoni teooria füüsika arengut rohkem kui sajandi vältel. Samal ajal pole midagi praktilisemat heast teooriast. Näiteks Newtoni omast. Kohe näete. Geomeetriline optika Newtoni järgi on valguskiir sirge. Peegeldumisel ja murdumisel ta muudab suunda, aga see suuna muutus on täpselt arvutatav, kui teame keskkondade optilisi omadusi (murdumisnäitajat). Geomeetriline optika toetub Newtoni teooriale ja lubab (suhteliselt!) lihtsasti arvutada
Seal esineb ka ta enda sentimentalism. Muljed kutsuvad temas esile tundeid. Reis oli sel ajal üks olulisemaid kultuurilisi tegevusi. See oli hariduse oluline osa. Süvahariduse said aaadlimehed, kellel oli personaalne haridus. Samas pühendub ka igasugustele kergemeelsustele. Ülemeelikus jne. Analüüsib oma käitumist ja iseloomu teravalt ja ausalt. 9. loeng 03.11.11.-olin sel ajal Rootsis Prantsuse valgustus Pr. valgustuse hilisem tulek seisneb selles, et absoluutne monarhia oli risti jalus. See oli üks asjaolu, mis määras valgustuse iseloomu. Siia alla ka sündmus, mis Euroopat mõjutas. Esimese iseloomuliku joonena tuleks märkida, et see tuli mingil moel Inglismaalt sisse, aga ei võtnud sama kuju. Jooned on teised, kui olid Inglismaal. Esimene pr valgustus eerijoon on see, et on hästi poliitiline. Kuidas ehitada uut ühiskonda üles. Arutleti ka selle üle, et vana ühiskond on ju risti ees. Vana ühiskond oli veel alla käinud ka. Kolmas seisus ei saanud sõna
Kuulmekäigus on karvad. Erilised näärmed eritavad tugevalõhnalist kõrvavaiku. Välis- ja keskkõrva vahel on 0,1 mm läbimõõduga elastne kuulmekile. Kuulmekile taga on keskkõrv. Trummiõõs on kõrge ja kitsas. Selle alaosast algab kõrva ja neelu vahel ühendus kuulmetõri. Trummiõõnes leiduva kuulmeluukeste ahela esimene luu on vasar, mis on kuulmekilega kokku kasvanud. Vasaraga liigestub alasti ja sellega omakorda jalus. Trummikile võnkumised antakse kuulmeluukeste kaudu edasi ovaalaknale. Kuulmeluukeste liikuvust reguleerivad trummikilepingutaja- ning jaluselihas. Kuuleluukeste kangide süsteem ja võnkuvate membraanide suhe võimendab trummikile poolt vastuvõetud võnkumist umbes 22 korda. Ovaalakna membraani võnkumised antakse edasi sisekõrva täitvale vedelikule ja seal olevatele struktuuridele. Sisekõrva moodustab luuline kanal, millel on kaks ja pool keerdu, mida nimetatakse teoks. Basilaarmembraan
kuulmeluud: vasar ja alasi; kolmiknärviganglioni (innerveerib hambaid ja lõugu) ja silmalau neuronid; näo piirkonna luud Frontonasaalne jätke – otsmik, nina keskmine osa, esmane suulagi Maksillaar- ja mandibulaarjätked – üla ja alalõug, näopiirkonna luud, sekundaarne suulagi (maksillaarjätketest) NH rakud 4 rombomeeri piirkonnast migreeruvad II lõpuskaarde, millest kujuneb keeleluu ülemine osa (kinnituvad neelu ja keele lihased), keskkõrva kuulmeluu - jalus, näonärvide neuronid NH rakud 6-8 rombomeeri piirkonnast migreeruvad III ja IV lõpuskaarde moodustades keeleluu alumise osa, panustavad rakke tüümuse, kõrvalkilpnäärme ja kilpnäärme, kilpkõhre (kõrisõlm) koosseisu 2) Kardiaalne (südame) neuraalhari - arenevad melanotsüüdid, neuronid, Schwanni rakud, kõhred, sidekude (3,4,6 lõpuskaar), südamest lähtuvate suurte arterite seina lihas- ja sidekude, kopsutüve/aordi vahesein, ka südame vaheseina komponent
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (...
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõna...
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot"..............
KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontr...
Värvuste nägemine on ohutuse tagamiseks väga oluline lenduritel, autojuhtidel ja vedurijuhtidel. 2. Kuulmine Kuulmine võimaldab eristada helilaineid (nende sageduse ja amplituudi alusel), kindlaks teha heliallika asukohta ja liikumist. Kuulmisorganiks on kõrv. Kuulmisaistingu kujunemine: kõrvalest suunab sinna saabunud helilained kuulmekäiku. Kuulmekäik lõpeb trummikilega, mis hakkab helilainete toimel võnkuma. Edasi liiguvad helilained kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus asuvad keskkõrvas). Kuulmeluukesed võimendavad võnkeid ja edastavad need teole (sisekõrvas), kus asuvad heliretseptorid muundavad helivõnked närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad mööda kuulmisnärvi peaaju oimusagara kuulmiskeskusse, kus tekib kuulmisaisting. Sisekõrvas asub ka tasakaaluelund (vestibulaarorgan), mis aitab säilitada tasakaalu, orienteeruda ruumis ja sooritada liigutusi. Helina kuuleb inimene õhuvõnkeid sagedusvahemikus 16-20 000 Hz. Inimene ei kuule
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid ...
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur ...
lk.1839 toodud valikuliste m¨arkide et¨ ¨ umoloogiate seletused. Ukskeelsete s~onastike refereerimisest, olen ruumi kokkuhoiu m~ottes siin loobunud. Rasvases kirjas on m¨argi kaasaegne jaapanikeelne `p~ohit¨ahendus'. 161 [Vaccari 50] Mees ¨ara minemas, ning midagi teda takistamas ja tagasi hoidmas. [Wieger 40] Inimese k~ondimine on h¨airitud, midagi on jalus. [Henshall 88] Inimene , keda abstraktne miski hoiab kinni. [ 93] M¨ark puudub. 182 [Vaccari 50] Kaks n¨ appu, mis risti pandud. [Wieger 40] Kaks k¨att, 36 M~olemad Henshalli mainitud jaapani keelsed allikad on sama kirjastuse v¨alja antud kui [ 85]. [Uyehara 91] loetleb mitmeid Shinjigen toimetajate kanji alaseid monograafiaid. 45 keskmine punkt kujutab teist k¨att. [Henshall 88] M¨ark puudub.
minu järele nuhkima? Ta on küll väga noor! Aga mõõgahoop on ikkagi mõõgahoop, ükskõik kui vana on selle andja; ja pealegi oskad last karta vähem kui meest. Mõnikord aitab väikesest takistusest, et suurt kavatsust nurja ajada.» Ja tundmatu vajus mõneks minutiks mõttesse. «Kuulge, peremees,» ütles ta, «kas te ei saaks mind sellest märatsejast vabastada? Minu südametunnistus ei luba teda tappa. Kuid siiski,» lisas ta julmalt ähvardaval toonil, «ta on mul jalus. Kus ta praegu asub?» «Teisel korrusel, minu naise toas, kus ta haavu seotakse.» «Kas ta kompsud ja kott on tema juures? Kas ta on oma vammuse seljast võtnud?» «Seda küll, aga kõik on veel all köögis. Aga kui see hull noormees on teil jalus ...» «Kindlasti. Ta põhjustab teie võõrastemajas niisugust pahandust, et peletab kõik korralikud inimesed eemale. Minge üles, tehke arve ja andke mu teenri kätte!» «Kuidas? Härra tahab meilt juba lahkuda?»
Komtuur ja sepp olid, nagu teame, head sõbrad, aga sõprus ei keelanud meie alatut kangelast sugugi komtuuri suud ja silmi niisama täis valetamast, nagu ta sulastega oli teinud, kui tema käest küsiti, kas ta põgenenud Priidut olevat näinud. Komtuur usaldas oma vangi, tundmatu munga, kes ettevõetava toimetuse juures ainult tüliks oleks olnud, sepa hoole alla. Vangi käed ja jalad nööriti uuesti ja väga kõvasti kinni; et ta kellelegi jalus ei oleks, visati ta pimedasse kolikambrisse, mis sepapaja kõrval oli. Pärast komtuuri ja tema seltsiliste äraminekut hakkasid sepp ja .tema sellid jälle nii nobedasti tööle, et nad vangi, kes sugugi häält ei teinud, hoopis ara unustasid. Siis läksid nad sepa elumajasse lõunat võtma. Elumaja seisis sepapajast mõnikümmend sammu eemal ja ei olnud väljastpoolt muud kui tahumata palkidest kokkulöödud taluhoone, aga sees oli palju
» «Kohe,» vastas Mahiette. «Kord tulid Reims'i mingid kummalised ratsamehed. Need olid kerjused ja hulgused, kes mööda maad oma hertsogi ja krahvide juhtimisel ringi rändasid. Nad olid tõmmud, säbrus juustega, kõrvades hõberõngad. Naised olid veel inetumad kui mehed. Nad olid veel tõmmumate nägudega ja need polnud kunagi kaetud, neil olid seljas viletsad riidehilbud, vanad räbalaist kootud rätikud õlgadele visatud, juuksed peas nagu 1 1 8 hobusesabad. Nende jalus koperdavad lapsed oleksid võinud ahvidelegi hirmu peale ajada! Otsekui jõuk kirikuvande alla panduid. Kõik see kupatus tuli Reims'i otse Alam-Egiptusest Poola kaudu. Paavst oli neid pihile võtnud, nagu räägiti, ja neid patukahetsuseks määranud seitse aastat järjepannu mööda ilma rändama, ilma et nad voodis tohiksid magada. Sellepärast °H nende nimeks ka «patukahetsejad» ja nad haisesid. Arvatavasti olid nad
viia. Väline kuulmekäik juhib helilained trummikileni. Välis- ja keskkõrva vaheliseks anatoomiliseks piiriks on trummikile (kuulmekile). Keskkõrv Trummikile, mis eraldab keskkõrva õhukindlalt väliskõrvast, kujutab endast lehtrikujulist sidekoetaolist membraani, mis on otseses ühenduses haamriks nimetatava kuulmeluukesega. Suurema osa keskkõrvast hõlmab õhuga täidetud trummiõõs, milles asuvad omavahel liikuvalt ühendatud kuulmeluukesed – haamer, alasi ja jalus, mis osalevad helide ülekandmises sisekõrva. Kuulmis- ja tasakaaluelund Trummiõõs on kuulmetõrve kaudu ühendatud ninaneeluga ja spetsiaalse ava kaudu nibujätke rakkudega. Kuulmetõrve kaudu satub trummiõõnde õhk, see tasakaalustab trummikilele seest- ja väljastpoolt mõjuva õhurõhu, võimaldades neelamisel või haigutamisel rõhkusid ühtlustada. Sisekõrv Sisekõrv asub oimuluu siseosas ja sisaldab tigu (cochlea), milles asub tegelik kuulmiselund, kus asuvad kuulmisretseptorid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
