Maalipinnana kasutati marmorit ja puud. Maalikunstis ei mõeldud enam inimese kujutamises nii, et kõik keha osad pidid ilmtingimata ka pildil näha olema. Kunstnik rikkus iidset reeglit ja lähtus vaid sellest, mida tegelikult nägi, ja see tähendas tõelist murrangut. Maalikunstis tehti suurim kõigist uuendustest avastati rakurss. Tähtis hetk kunstiajaloos oli see, kui arvatavasti veidi enne aastat 500 eKr leidsid kunstnikud esmakordselt kogu ajaloo jooksul endas julgust kujutada jalalaba eestvaates. Kõigis nendes tuhandetes egiptlaste ja assüürlaste meieni säilinud taiestes polnud seda kunagi tehtud. Monumentaalmaalist ei ole säilinud midagi: ainult vaasidest võib saada ettekujutuse tolleaegsest monumentaalmaalist. Vaaside valmistamine ei hõlma üksnes vaase meie aja mõistes, vaid ka joogiriistu ja kööginõusid. Vastavalt otstarbele olid vaaside vormid väga erinevad. Ainulaadne on nende võrratu ülesehitus ja tore profileering
Kõnd – tsükliline lokomotoorne (liikumine ruumis) liikumine. Sammu liigid: 1) Lihstamm – seisust viiakse üks jalg ette toetuspinnale 2) Üksiksamm – inimene viib teise (vaba) jala toetusjalast ette; jaguneb eesmine ja tagumine lihtsamm Vertikaalmoment – väike intervall eesmise ja tagumise lihtsammu vahel 3) Kaksiksamm – ühe jala üksiksammuga kaasneb teise jala üksiksamm Alajäsemete lihaste töö iseloomustus kõnni eri faasides: 1)Toetusjala eesmine samm: jalalaba maapinnale toetumisel kontraheeruvad sääre eesmise rühma lihased (Kontsentriline töö hüppeliigese sirutamisel: eesmine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja), et fiktseerida hüppeliigest, seejärgel lõtvuvad, et pehmendada maandumist labajalal; reie-nelipealihas kontraheerub teostatamaks sääre sirutust põlveliigesest. 2)Toetusjala vertikaalasend: kogu keha raskus on suunatud jalale. Vaagnavöötme lihased
Lihaste süsteem. Systema musculorum seu Myologia. Lihaste töö on kõigi inimkeha osade ja kogu keha liikumise aluseks. Lisaks on lihaste töö peamiseks soojuse allikaks, mis on vajalik kehatemperatuuri säilitamiseks ning eeskätt lihased määravad ära meie keha välisfiguuri. Lihaskoed. Lihaskudede ühiseks omaduseks on kontraktiilsus - see tähendab, et lihasrakud on võimelised kokku tõmbuma, pannes nii liikuma struktuurid, millele nad kinnituvad või mida nad ümbritsevad. Kontraktsioon e. kokkutõmme nõuab energia kulutamist ja toimub reeglina närviimpulsi ülekandumisel lihasrakule (vahel ka lihasrakult lihasrakule). Lihasrakud. Lihasrakud e. lihaskiud on piklikud, sisaldavad kontraktsioonivõimelisi elemente - müofibrille, mis koosnevad omakorda müofilamentidest (aktiin ja müosiin!)ning varuaineid - müoglobiini (hap...
PÄRNU KUTSEHARIDUSKESKUS Edvin Sild K-16B Eritoitumine diabeetikule Referaat Juhendaja: Taisi Talviste Pärnu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on " Eritoitumine diabeetikule" Antud teema valikul sai määravaks asjaolu, et olen debeedist küll palju kuulnud nii meedia vahendusel kui erinevaid artikleid lugedes, kuid pole sellesse teemasse tegelikult süvenenud. Seega otsustasin, et uurin mis see tegelikult on, mida endast dibeet kujutab ning kuidas sellega toime tulla, mis on need toitained, mida diabeedik tohib ja saab või peab sööma. Erinevate internet andmete põhjal on täna Eestis diagnoositud umbes 70 000 inimesel dibeet ning maailmas põeb diabeeti ca 415 miljonit inimest. ( www. vikipeedia.ee) Diabeeti haigestumise puhul ei ole oluline, kas oled noor ...
Kaalu ja mõõdu aluseks võeti kilogramm ja meeter. Selle järele tuli kilogrammi ja meetri etalon valmistada kahes eksemplaris vastupidavast ja muutumatust materjalist, mille ühte eksemplari hoiti proovikojas ja teist Tartu Ülikoolis. Kaalu- ja mõõduseadus hakkas kehtima 1. jaanuarist 1929 ja kõik venesüsteemsed mõõdustikud kaotasid oma kehtivuse 31. dets. 1928. Meetermõõdustik kehtib Eestis tänapäevani (SI süsteem) Pikkusmõõtühikud: toll (viljatera pikkusest), jalg ( jalatsiga jalalaba pikkus), süld, küünar, penikoorem (11km), päevatee, ööpäevatee, miil- meremiil(1,82), maamiil(1,6km) Pindalaühikud: adramaa- 8-12ha põldu, 17 saj arvestati ka tööjõuliste inimeste suhe adramaaga, palju inimesi jõuab harida. Tündrimaa- mitu tündritäit otra jõuti põllule külvata. Vakk- tündrist väiksem mahuühik, samas mahuühik ja maa lõpuga pindalaühik. Vedelikumõõdud: vaat, pang, toop. Mahuühikud: Kortel, Toop(4kortlit). Last- mahuühik, ja ka raskusühik
Jäätmed tuleb ladustada selleks sobivates konteinerites. (Ibid) · Tööasend - Töökohad peavad olema sobivad neid kasutavatele inimestele ja olema kooskõlas tehtava tööga. Hädaolukorras peab olema võimalik töökohalt kiiresti lahkuda. Kui tööd tehakse või on võimalik teha istudes, tuleb töökohad varustada sobivate istmetega, mis annavad piisavat tuge selja alaosale. Töökohad, kus töö ajal ei ole võimalik jalalaba põrandale toetada, tuleb varustada jalatugedega. (Ibid) · Seadmete hooldus - Töökoht ja kõik töövahendid ning seadmed peavad olema tervishoiu, tööohutuse ja olmetingimuste seisukohast täiesti korras. Hoolitseda tuleb ka ventilatsioonisüsteemide ja teiste seadmete korrasoleku eest, mis rikke korral võivad seada ohtu inimeste tervise või turvalisuse või halvendada nende olmetingimusi. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse täitmist kontrollib piirkondlik
- asümmeetriline disain, stabiilne sdisain kõnetab erinevalt labiilsest "off-balance" disainist. Lihtne ja unifitseeritud disain kõneleb erinevalt komplekssest, kjeerulisest disainist. Kõik need disaini vormid ja moodused on METAFOORID nad kõnelevad sellest, millele koreograafi kujutlusvõime viitab, suunab. Kui disain ja kujutlusvõime räägivad erinevat keelt EI TÖÖTA METAFOOR, või ta kõneleb millestki MUUST. Kogu keha on võimalik disainida jalalaba liin, keha joondumine, peakallutus, käekumerus on potensiaalsed koroegraafi "statemendid"! Arendades disaini nägemist ja märkamist, tuleb õppida vaatama kaugemale, kui "sirutatud jalg", "väljenduslik näoilme" jne. Kuidas kõik liiklumiskomponendid ja disainielemendid koos töötavad ongi KUNSTIMEISTERLIKKUS (artistry). CHOREOUTIC UNIT (CHU) AND MANNER OF MATERIALIZATION (MM) (Millised on tegelikud ja virtuaalsed vormid tantsus ja kuidas me neid tantsime?)
Schmidile, kes vallutasid Matterhorni mäe põhjaseina kaudu. Toni hukkus 1931. a. retkel Alpides. Erilist lugupidamist väärib ungarlane Olivér Halassy (1928. aastani Haltmayer). Veepallis võitis ta kolm Euroopa meistri tiitlit, kaks olümpiakulda (1932, 1936) ja ühe olümpiahõbeda (1928) ning 1931. aastal Euroopa meistritiitli 1500 m ujumises. Ja seda kõike vigase jalaga, ta oli kaotanud trammiõnnetuses vasaku jalalaba. LAKE PLACID 1932 Omapärane ala oli Lake Placidis koerakelkude võiduajamine. Osales 12 ekipaazi, seitse koera rakendis. Peeti kaks sõitu ligikaudu 25-miilisel distantsil, kusjuures saavutatud ajad summeeriti. Iluuisutamise naiste üksiksõidus oli Sonja Henie võit väljaspool kahtlust. Võistlused pidid algama juba eelmisel päeval. Kinomehed tahtsid Sonja artistlikku esinemist kindlasti ka filmida, aga kuna ilm võtete tegemiseks polnud soodne, lükati võistlused päeva võrra edasi
(Vena/Arteria lumbales exterior); Süvareieveen; Reiearter( Arteria femoralis); Reieveen(Vena femoralis); Väike alajäseme nahaveen (Vena saphena parva) Õndlaarter (Arteria politea);Õndlaven(Vena poplitea); Eesmine sääreluuarter (Arteria tibialis anterior); Tagumine sääreluuarter (Arteria tibialis posterior); Pindluuarter (Arteria peronea e fibularis); Eesmine ja tagumine sääreluuveen (Vena tibialis anterior/posterior); Jalalaba dorsaalveenikaar ja varbaveenid.(3) Südame (Cardia) ehitus ja verevool südames: Süda on vereringe liikumapanev jõud, mida ümbritseb hõõrdumist vähendav kahelestmeline südamepaun. Südame vasakust vatsakesest (ventriculus sinister) voolab veri suurde vereringesse, aorti ja selle harudesse, varustades kudesid, naaseb veri ülemise ja alumise õõnesveeni kaudu paremasse kotta (atrium dextrum), siis paremast vatsakesest (ventriculus dextrum) väikesesse vereringesse--kopsutüvesse
rätsepalihase all reie sisepinnal õndlaauku, kus nimi muutub õndlaarteriks õndlaarter lühike arteritüvi, paikneb õndlaaugu ülaosas, annab paar haru põlveliigesele ja hargneb seejärel kaheks suuremaks haruks: eesmine ja tagumine sääreluuarter eesmine sääreluuarter kulgeb sääre eesmiste lihaste vahel alla, annab harusid sääre eesmisele osale, lõpuks jõuab jalalaba seljale, kus teda nimetatakse jalaseljaarteriks tagumine sääreluuarter kulgeb lestlihase ja sääremarja kakspealihase vahel, varustab sääre tagumist poolt; mediaalse peksi alt läheb jalatallale, kus hargneb kaheks tallaarteriks. Pulsi palpeerimise kohad: · oimuarter temporaalpulss · näoarter fatsiaalpulss · ühine unearter karootispulss, karotiidpulss · õlavarrearter brahhiaalpulss · kodarluuarter radiaalpulss
saadab organile vastava punkti puudutamine valuaistingu. Nende punktide mõjutamine stimuleerib närvilõpmeid ja vereringet, parandab organite tööd, samuti leevendab stressi ja pinget kehas. 6.1 Keha tsooniteraapia Tähtsamad terviklikud tsoonidesüsteemid on jalalabal, säärel, reiel, kehal, kõrvas ja koljul. On avastatud, et igal süsteemil on lisaks veel oma spetsialiseerumine. Jalalaba süsteem on spetsialiseerunud luustiku, liigeste, organite ehituslike kudede kajastamisele; sääresüsteem lihaste, aga ka psüühiliste häirete kajastamisele; reiesüsteem ainevahetuse probleemide kajastamisele; kehasüsteem vereringe ja energia omastamisega seotu kajastamisele; kõrv närvisüsteemi ja hormonaalsüsteemi kajastamisele; kolju mentaalsete stresside kajastamisele. 6.2 Jalatalla tsooniteraapia
SISUKORD Saateks 7 ELUASE NÕUAB HOOLT 9 Üldist 9 Hinnang välispiirete kohta 12 Fassaadide remondisüsteemid 13 ... krohv-soojustussüsteem 14 ... vooder-soojustussüsteemid 15 Katused 15 SISEKLIIMA 18 Inimese soojusolukord ja mugavustunne 18 Piirete soojuspidavus 21 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS VETT? 25 Veekulu vähendamise võimalustest 26 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS ELEKTRIT? 29 Valgustus 31 KUIDAS ME TARBIME SOOJUST? 32 Soojuskulu vähendamise võimalustest 33 Soojuskadu 34 ... läbi välispiirete 34 ... läbi välisseinte vuukide 35 ... läbi akende ...
Tiibade siruulatus varieerub suures ulatuses tiiburitel (Megachiroptera) võib see olla kuni 1,5 m ja väiksematel nahkhiirtel (Microchiroptera) kõigest 15 cm (Burnie, 2002). Nahkhiirtel esineb tiiva esiosas pöial koos pöidlaküünisega ja 4 sõrme (Joonis 1). 14 Joonis 1. Nahkhiirte luustik ja üldkuju (Chapman, 1998). Käsitiivaliste tagajäsemed on pöördunud 180º, nii et põlv ja jalalaba on vastasunnalised võrreldes teiste imetajatega (Burnie, 2002). See omadus võimaldab nahkhiirtel pea alaspidi rippuda. Nahkhiirtele iseloomulikuks tunnuseks on suhteliselt pikad ja kitsad kõrvad. Kõrvad on väga pikaajalise kohastumuse tulemus ja seotud suurel määral nende lennuviisi omapäraga (Masing, 1984). Huvitav seos esineb nahkhiirte kõrva pikkuse ja tiiva kuju vahel: mida pikemad ja õhemad on kõrvad, seda laiemad tiivad ja aeglasem lend.
Anatoomia KT kordamiseks I KONTROLLTÖÖ 1) Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumit. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kokkutõmbevõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kai...
Ülejäänud suuruste mõõtühikud on tuletatud ühikud, mis defineeritakse põhiühikute kaudu suurustevaheliste seoste abil. Kokkulepitud põhiühikud ning neist tuletatud ülejäänud mõõtühikud moodustavad kogumi, mida nimetatakse mõõtühikute süsteemiks. Tuntumad kehaosade mõõtmetest tulenevad ühikud on järgmised: • 1 toll – pöidlalüli pikkus; • 1 vaks – väljasirutatud pöidla ja väikese sõrme vaheline kaugus; • 1 jalg – jalalaba pikkus; • 1 küünar – käsivarre pikkus väljasirutatud sõrmeotstest kuni küünarnukini; • 1 süld – laialisirutatud käte sõrmeotste vahe. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI • SI algseteks (1960) põhiühikuteks olid pikkuse ühik meeter, massi ühik kilogramm, aja ühik sekund, temperatuuri ühik kelvin, elektrivoolu tugevuse ühik amper ja valgustugevuse ühik kandela. 1971. aastal lisati neile ka ainehulga ühik mool. Tegemist on
väikeseks vahetuseks, pikk vahetus on kui mängija liigub üle tsooni mida tehakse oma pallingu ajal näiteks kui side on tsoonis 4 kuid peab olema 2, 5:1- üks on libero kes vahetab esimese tempo ründajaid teised kaks on universaalid e nurgamängijad kes asuvad nii ees kui tagaliinis, pallingu vastuvõtu asetus on vastavalt võistlusmäärustele- vastav tagaliini mängija peab olema tagapool vastavast eesliini mängijast, iga parem (vasak) poolne mängija peab olema vähemalt jalalaba osa võrra külgjoonele lähemal kui vastava liini keskmine mängija Sulustamise taktika- tõkestada ja pidurdada vastase rünnakut ning luua oma võiskonnal rünnaku alustamise võimalus, sulustamise tehniliseks võtteks on blokihüpe ja selle teostajaks võivad olla nii ründe- kui sidemängijad, sulustamine jaguneb üksik- paaris- ja kolmiksulustamiseks ehk ühe kahe ja kolmeblokiks, kaheblokk on enimkasutatav, üheblokki kasutatakse tõusvate ja kiirete
Tuletage sõduritele meelde, et nad jälgiksid võtmesõnade nimekirja, kui võtavad sisse laskeasendit. Kükkasend (vt joonist) Selgitage ja näidake ette, jagu teeb järgi: Kükkasend on väga sobiv alternatiiv põlvelt-asendile ning seda saab palju kiiremini sisse võtta. Laskja peab laskeasendi sissevõtmisel arvestama oma kehaehitusega. Kükitage maha, jalad õlgade laiuselt harkis, küünarnukid toetatud põlvedele. Keha ja laskejoone vahele jääb väike nurk, vasak jalalaba võib osutada sihtmärgile. Reied toetuvad sääremarjadele. Võimaldage põlvedel painduda kogu ulatuses. Pinge reielihastes põhjustab valu säärelihastes. Selles asendis on kõige tähtsam jalalihaste lõdvestamine, seega peab iga laskja katsetama erinevaid asendeid, et leida endale sobiv. Asendi stabiilsuse tagab mõlema labajala toetumine maapinnale. Asendit kohendatakse jalgu liigutades, kui aeg seda võimaldab, kuni relv on vabalt suunatud sihtmärgile
nurga. Tavaliselt kehtib reegel, et mida lühem laskja, seda suurema nurga all on tema keha relva suhtes, sest suu- Joonis 7.22. Põlvelt laskeasend rem nurk võimaldab sellisel juhul rel- säär jääb otse püsti, vasaku käe küü- va mugavamalt hoida. narnukk on üle vasaku jala põlve. Va- saku jalalaba asendil on oluline täht- sus laskeasendi kindlusele. Seepärast peab leidma jalalabale võimalikult so- biva asendi. Põlvelt laskeasendis võib istuda ka parema jalalaba seesmisele küljele, säärasel juhul ei jää vasak jalg Joonis 7.21
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja ...
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia I. LUUD JA LIHASED A. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse: 1. epifüüs – neid on toru...
Samas valitseb suur oht väikesõrmejämeduse veresoone vigastamiseks, eriti kubeme piirkonna torkevigastuste korral. Tegemist on eluohtliku vigastusega, mis põhjustab suurt verekaotust (→ osa „Šokk“) A. femoralis kulgeb reielihaste vahel alla ja mediaalsele küljele, andes teel lihastele harusid. Põlveõndlas saab temast õndlaarter (a. poplitea), mis jaguneb säärearteriks (a. tibialis) ja pindluuarteriks (a. peronaea). Märkus. Jalgadel palpeeritakse pulssi järgmiselt: jalalaba pealt selgmist jalaarterit (a. dorsalis pedis) ja sääreluu sisemise päksi ehk vasariku alt sääreluuarterit (a. tibialis posterior) (→ ptk „Olukorra ülevaatus, seisundi hindamine ja patsiendi läbivaatus“). Veenid Veenid on õhukeste seintega, kuid siiski on veeniseinas silelihased, mille kokkutõmbe või lõtvumise kaudu võib venoosse soonkonna mahtuvust vähendada või suurendada. Veri voolab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
