ja mitu neid on? - Randmeluud (8) trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. - Kämblaluud (5) - toruluud - Sõrmeluud (14) toruluud, pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (proksimaalne (lähimine)-, keskmine- ja distaalne (kaugmine) sõrmelüli) 3. Nimeta liigese abiaparaadid (4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? - Sidemed, sünoviaalpaunad, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad - Kõigis liigestes on sidemed 4. Jalalaba luud, nimeta jalalaba osad (3) ja luud 1. Kand - kannaluud (7) 2. Pöid - pöialuud (5) 3. Varbad varbalülid (14) 5. Mida võib öelda lihase kohta, kus on sõna: Triceps 3 pead Dicastricus 2 kõhtu Flekson painutaja Ekstensor sirutaja Rectus sirglihas 6. Deltalihas: Ladina keelne nimi - Musculus deltoideus Algus algab 3 osana: Eesmine osa rangluult F: ettepainutus ja sissepööre Keskne osa õlanukilt Eesmine + tagumine F: lähendamine
esile energia kulu üle rahuoleku taseme." (Kaldmäe&Piisang: 2003) Tänapäeval on laste ohustatumad piirkonnad jalad ja selg. Arstide väitel on enamus laste jalaprobleeme saanud alguse just lapsepõlvest. Lampjalgsust esineb paljudel lastel. Käesoleva töö eesmärk on leida vastused järgnevatele küsimustele: · Miks on vajalik kehaline aktiivsus ja millised tegurid seda mõjutavad? · Milline on lapse jalalaba normaalne areng? · Kuidas ennetada, märgata ja ravida lampjalgsust? Töö ülesanne on: · selgitada lapsevanematele kehalise aktiivsuse vajalikkust ja täiskasvanute eeskuju mõju selle kujunemises lapseeast alates; · anda ülevaade lampjalgsuse tekke põhjustest ja selle profülaktikast. 1 KEHALINE AKTIIVSUS JA SELLE MÕJU TERVISELE 3 1.1 Kehalise aktiivsuse vajalikkus
Rahvusvaheline CIDESCO-kool 38E Tallinn 2009 2 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO-kool 38E Mis on refleksoloogia? Oxfordi inglise sõnaraamat annab järgmise refleksoloogia seletuse: Jalalaba massaazipunktide töötlemine pinge vähendamiseks ja haiguste ravimiseks. Refleks on tahtmatu või automaatne liigutus vastuseks stimulatsioonile. [3] Need on head, üldised kirjeldused, kuid puudutavad ainult pinnapealselt refleksoloogia kui kunsti ja teaduse olemust. Tegelikult on sõna ,,refleks" üsna eksitav. Refleksoloogid otsivad mitte vastuliigutust, vaid teatud füüsilise, mentaalse või emotsionaalse funktsiooni stiimuli
Loomariigi evolutsioon: 1)4 mrd a.t. -bakter 2)700 mln a.t. hulkraksed algloomad,amööb,silmviburlane 3)600 mln a.t. selgrootud veeloomad- meduusid,käsnad,korallid 4)500 mln a.t. selgroogsed kalad 5)400 mln a.t. maismaaloomad-kopskalad->kahepaiksed 6)200 mln a.t. roomajad-saurused- >linnud&imetajad 7)70 mln a.t. imetajad+linnud 8)2 mln a.t. inimene Inimese evolutsioon: tänapäeva tark inimene-homo sapiens sapiens Inimene: kõnd 2 jalal, liikuv käelaba,kohmakas jalalaba, suur kolju, kõne Inimahv:kõnd 4 jalal,kohmakas käsi,liikuv jalalaba, väike kolju, häälitsused 1)5mln ahvinimene -austrolopiteek, Aafrikast -puu otsas -2jalal 2)2 mln-Osav inimene -luust ja kivist tööriistad 3)1,5 mln Püstine inimene -1,5m, tuli, keele areng, Euroopa 4)300 000 a.t. Tark inimene-ühiskonnakorraldus 5)300 000 a.t. neandertallane ehitas muldonne,matused,head jahipidajad,surid välja 5)30 000 a.t. Tänapäeva tark inimene-pikk,vaimne töö, kirjakeel
tõmmates/lükates (juurdepääs voodile kahelt poolt). Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistus nihutamiseks: · Asetada patsiendi käed rinnale. · Asetada padi abaluude alla. 2. Patsiendi jalgade kõverdamine abistajal või abistajatel asetada üks käsi patsiendi sääre alaosale ja teine käsi põlve õndlasse (pilt 1, 2). Rakendades tõmbamise võtted kõrvale, kõverdada patsiendi jalad põlveliigesest - patsiendi jalalaba libiseb mööda voodit (pilt 3, 4). Patsiendi kätt ja jalga haara välisküljelt, kahest liigesest! Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 3. Patsiendi nihutamine voodi peatsi suunas üks abistajatest on patsiendi ülakeha juures, külg vastu voodit, näoga jalutsi poole. Asetada käed patsiendi peatsi poolt padja alt
anteversiooni. Rätseplihas roteerib reit ka väljapoole. Toimides põlveliigesele, sirutab reie-nelipealihas säärt, rätseplihas painutab ja roteerib säärt sissepoole. 21 2. Eesmine sääreluulihas m. tibialis anterior Algab – sääreluu lateraalselt pinnalt. Kinnitub – 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimiku taldmisele pinnale. Funktsioon – sirutab jalalaba ja teostab torsaalfleksiooni ja supinatsiooni. 22 3. Pikk varvaste sirutaja m. extensor digitorum longus Algab – sääreluu tagumiselt pinnalt. Kinnitub – 2.-5. varba distaalse faalanksi põhimikule. Funktsioon – sirutab varbaid ja teostab jalalaba torsaalfleksiooni. 23 4. Sääremarjalihas m. Gastrocnemius
Figur- figuur, der Bauch- kõht, das Herz- süda, der Arm-käsivars, der Rücken- selg, die Hüfte- puus, die Hand- käe laba, das Bein- Figur- figuur, der Bauch- kõht, das Herz- süda, der Arm-käsivars, der Rücken- selg, die Hüfte- puus, die Hand- käe laba, das Bein- jalg, der FuB- jalalaba, hell- hele, dunkel- tume, schmal- kitsas, breit- lai, spitz- terav, hässlich- kole, dünn- peenike, stark- tugev, jalg, der FuB- jalalaba, hell- hele, dunkel- tume, schmal- kitsas, breit- lai, spitz- terav, hässlich- kole, dünn- peenike, stark- tugev, nett- kena, männlich- mehelik, intelligent- intelligentne, kinderlieb- lapsi armastav, verlässlich- usaldav, schlank- sale, glatt-sile, nett- kena, männlich- mehelik, intelligent- intelligentne, kinderlieb- lapsi armastav, verlässlich- usaldav, schlank- sale, glatt-sile,
Laskumisviisid: laskumine kõrgasendis- kasutatakse, kui eesmärgiks ei ole kiirus ja kukkumisohtu pole. Kiõrgasendis laskumine on enamiku mäesõiduelementide õpetamise aluseks, kuna selles õpitakse ära tarvilik säärte ettekallutus hüppe-ja põlveliigestest. NÕUDED asendile: Jalalabade vahekauguseks on üks pöia laius Üks jalg on teisest 0,5 kuni 0,75 jalalaba pikkuse võrra eespool (see pikendab tugipinda, millega aitab säilitada tasakaalu). Keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallala Sääred on hüppe-ja põlveliigestest kallutatud ette, nii et ülalt vaadates põlved katavad saapaninasid. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge Käed on kas all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha. Laskumine põhiasendis- kasutatakse, kui eesmärgiks on kiirus või laskumisel on
Luumurru korral pannakse jalg kipsi, mõnikord on ka operatsioon vajalik. Hüppeliigese sidemete vigastuse korral on olukord keerulisem. Hüppeliigese sidemete vigastused moodustavad tervelt veerandi kõigist luude ja lihaste vigastustest. Teadaolevalt on Skandinaavias erakorralise meditsiini osakondadesse pöördunutest kümnendik vigastanud just hüppeliigest. Kuidas võib vigastada hüppeliigest? Enamik hüppeliigese vigastustest tekib nii, et jalalaba pöördub sissepoole ja vigastada saavad hüppeliigese välimised osad. Käimisel pöördub jalalaba sissepoole, see on seotud hüppeliigese anatoomilise, ehitusliku eripäraga ja see ongi põhjus, miks jalalaba võib pöörduda sissepoole. Vigastuse erinevused tulevad sellest, et hüppeliigese sisepoolel asub üks tugev deltaside, aga välimine pool koosneb kolmest eraldi asetsevast sidemest. Liigeste sidemed on kiulise ehitusega, sarnaselt nailonköiele. Nikastuse momendil
SIIRDAMISE FAAS z Põlves 10 – 15 kraadi flekstiooni z Keharaskus siirdub kesktelje poole KESKSEIS KESKSEIS: z Puusa painutus väheneb z Keharaskuse siirdamine koos 5-10 kraadise põlve painutusega üle kesktelje ÜLEKANDE FAAS ÜLEKANDE FAAS z Puusas ja põlves täisamplituudiline sirutus z KRK siirdumine jalalaba esimesele kolmandikule LENNUEELNE FAAS LENNUEELNE FAAS z 10 – 15 kraadi puusa ja 35 kraadi põlve painutust z Jalalaba 10 – 20 kraadi plantaarflektsiooni z Varvatse kadumine toetuspinnaga z 5 % lennufaasist LENNU ALGFAAS LENNU ALGFAAS z Suureneb puusa painutus kuni 20 kraadi z Põlve painutus 60 –70 kraadi z Dorsaalfleksorite
Normaalselt on inimesel seistes jalatallal risti ja pikivölv. Ristivölv kulgeb veidi allpool varbaid tallaga risti. Pikivõlv asub pöial sisemisel pinnal suunaga kannast varvasteni. Lampjalgsuse tekkepõhjused Jalalaba piki ja ristivõlv kujunevad välja kasvamise jooksul ning täiskasvanueaks peaksid normaalsed võlvid olema tekkinud. Vahel võib aga võlvide kujunemine häiruda ning ka täiskasvanul esineb lame jalatald. Lampjalgsuse põhjuseks võivad olla ka muutused jalalaba liigestes ja luudes, kas eelneva trauma tõttu või liigeseid moondava haiguse ehk artroosi tagajärjel. Lampjalgusust esineb ka lastel, sel juhul on kõige sagedasemaks põhjuseks tserebraalparalüüs. Diagnoosimine Lampjalgu on võiamlik diagnoosida juba välisel vaatlusel ja kõnnakul. Eristatakse elastset ja jäika lampjalga. Lisaks vajalik teha röntgenfilmid, mis nätavad pöialaba luude ja liigeste seisundit. Ravivõimalused Üldiselt on lampajalgade ravi mittekirurgiline
Joonisel on näha BLEEXi üldine lihtsustatud mudel, mis koosneb järgmisena olulistest osadest.: 1.) Toitega liigese disain (joonisel) - Kõik BLEEXi liikuvad liigesed on identsed, peale nende kinnituspositsioonide. Joonisel on näha liigese struktuur. (sensor, BLEEXi lihtsustatud mudel. dekoodrit, kaks tihendatud õhusõiduki laagrit) BLEEXi liigese disain. BLEEXi DISAIN 2.)Jalalaba disain mõõdab jalalaba kesksurve asukohta, mõõdab inimese raskuse jaotumist jalgade vahel. Joonisel on ka näha koormuse jaotumis andur, hüdraulilist õli täis olev kummi rõhu toru ja põhiline eksoskeletoni jalalaba BLEEXi jalalaba disain. struktuur. 3.)Sääre ja and reie disain. Sääre ja reie põhifunktsioonideks on struktuuriline tugi ja venivuse/painduvuse liigeste ühendamine. Säär kui ka reis on disainitud nii, et seda saaks erinevas
Suusatamise laskumisviisid Silvia Vihula Suusatamise laskumisviise on viis, nendeks on kõrgasend, põhiasend, puhkeasend, madalasend ja põiklaskumisasend. Laskumisel kõrgasendis on üks jalg teisest poole jalalaba pikkuse võrra eespool ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad. Keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja käed küünarnukist kergelt kõverdatult all-ees-kõrval. Kepiteravikud on
Tallinna Laagna gümnaasium Suusatamine Laskumisasendid Kristiina Pärtel 9.A 2016 Laskumisasendid Kõrgasend, põhiasend, puhkeasend, madalasend, põikilaskumisasend. * Laskumisel kõrgasendis on üks jalg teisest poole jalalaba pikkuse võrra eespool ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. * Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad. Keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja käed küünarnukist kergelt kõverdatult all-ees-kõrval.
reit pöörates ja seda väljapoole eraldades. Reiesirglihas- tõstab jalga ja sirutab põlve Poolkõõluslihas- Kokku tõmbudes painutab jalga reie suhtes ning pöörab reit seestpidiselt, sirutab reit vaagna suhtes. Reie- kakspealihas- See võimas lihasgrupp sirutab jalga reie suhtes ja painutab reit vaagna suhtes. Kaksik-sääremarjalihas- Painutavad säärt. Eesmine sääreluulihas- Kokku tõmbudes painutab jalalaba sääre suhtes, pöörab jalalaba sissepoole. Aitab tõsta ja säilitada jalavõlvi. Ahhilleuse kõõlus ehk kannakõõlus- ülesandeks on kanda üle jõud säärelihaselt ülemisele hüppeliigesele.
kiigutamine, maandumine ja kere toetamine. Neid kolme käimisfunktsioone kutsutakse: kiikumisfaas, maandumisfaas ja keha toetamisfaas. Kiikumisfaasis rakendatakse terve inimese käimismustreid läbi kandja liigeste proportsionaalse- ja (PD) deratiivse kontrolli. Tugimustreid kasutatakse vastava jala kavatsuste ennustamisel kontrolli algoritmi sünkroniseerimiseks. Maandumisefaasis realiseerime jala funktsiooni jalalaba maandumiseks rakendades konstanse väärtuse kontrolli. Joonis 18. Kolm käimis funktsiooni: kiikumisfaas, maandumisfaas ja keha toetamisfaas. Twait on ajutine lävi käimis toe lülitumisel seismis toeks. Leiame, et maandumisel on kandja põlve liiges tema oma raskuse kohaselt paindlik ja põlve paindumiseks on vaja kompenseerida suur osa ülepöördemomendi tolerantsist. Sellepärast on 15
I variant 1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübikohta üks näide?? – Lameluu (koljulaeluu, rinnak); Pikad luud (reieluu, küünarluu, pindluu, sõrme lülid, pöia luud); Lühikesed luud (randmeluud, kannaluud, seesamluud(patella, ja randmes hernesluu)); Sega luud(abaluu, roided, selgroog) 2. Jalalaba luud, nimeta jalalaba osad(neid on kolm) ja luud (1. Kand (kannaluud + veel kuus luud) 2. Pöid (pöialuud 7 tükki) 3. Varbad (varbalülid-//varbaluud// neid on 14 tükki) 3. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet)? - Pikad (eesimine pikiside; tagumine pikiside; ogadeüline side); Lühikesed sidemed (ristijätkete vaheline side; ogajätkete vaheline side; kollasidemed) A: Liigese põhiosad (3) – (Liigese pinnad(neid on 2); Liigese pilu; Liigese kapsel)
Käsivars 60 mm Not very sensitive Käsivars 15 mm Fairly sensitive Käelaba 3,75 mm Extremely sensitive Käelaba 3,75 mm Extremely sensitive Jalg 60 mm Not very sensitive Jalg 30 mm Somewhat sensitive Jalalaba 15 mm Fairly sensitive Jalalaba 30 mm Somewhat sensitive Tundlikkuse järjestus katsealusel on: Visualiseeritud kujutised: 1) käelabad ja pea Tundlikkuse järjestus minul on: 2) jalalabad 1) käelabad 3) selg 2) pea 4) jalad ja käsivarred 3) käsivarred
Ruutmeeter tähendab 1 kantmeetri mõõdus üles laotud metsamaterjalide hulka,kusjuures kantmeetrisse on arvatud ka materjalide vaheline õhuruum. 11.Erinevad mõõtühikud ja ühikute süsteemid Ka kassi jalg ilmselt mõõtühikuks ei sobi. Mõtisklused etalonide päritolu üle viivad meid mõõtühikute süsteemi vajalikkuse mõistmiseni. Näiteks omal ajal Inglismaal kehtestatud pikkusühik jalg (ingl foot) olevat kokku lepitud briti meeste keskmisest jalalaba pikkusest lähtudes. Teise legendi kohaselt olevat see olnud Inglise kuninga Henry I (valitses 1100-1135) jalalaba pikkus. Samas me arvatavasti nõustume sellega, et ammu surnud kuninga jalalaba pikkus või ka mingi lõpliku arvu inglaste jalalabade keskmine pikkus pole etaloniks kuigi sobiv suurus. Mõõtühikute etalonideks peavad olema looduses muutumatuna püsivad suurused. Samas pole võimalik ega ka vajalik kõikide suuruste mõõtühikute kokkuleppimiseks looduslikke näidiseid leida
Funktsioon: painutab jalga ja supineerib Pikk varvaste painutaja EHK m flexor digitorum longus Alguskoht : sääreluu tagumine pind Kinnituskoht: neli kõõlust , 2.-5. varba distaalse lüli põhimik Funktsioon: painutab varbaid ja kogu jalga ning assisteerib supinatsiooni Pikk pindluulihas EHK peroneus longus Alguskoht : pindluupea , pindluu proksimaalne piirkond Kinnituskoht: talla all 1. Talbluu ja keskmise pöialuu põhimik Funktsioon: langetab jalalaba keskmist serva – proneerib , lihas tugevdab pöiavõlvi Lühike pindluulihas EHK m peroneus brevis Alguskoht : pindluu lateraalne pind Kinnituskoht: 5. Pöialuu Funktsioon: painutab ja eemaldab pöida , tõstab selle külgmist serva JALA LIHASED Lühike varvaste sirutaja EHK m extensor digitorum brevis Alguskoht : jalaselja , sirutajahoideside , kandluu Kinnituskoht: 2.-4. Varba selgmine aponeuroos Funktsioon: sirutab varbaid
1 Käsitöö/Silmuskudumine/6 kl Sokkide kudumine Liilia Laas/Märts 2018 Sokkide kudumine Sokke kootakse ringselt, viie vardaga. Esmalt koo nende varraste ja lõngaga, millega plaanid sokke kuduma hakata väike tööproov. Mõõda oma jalalaba ümbermõõt ja arvuta vajalik silmuste arv. Sokisilmuste arv = (jalalaba ümbermõõt x silmuste arv viiel cm-l)/5 Kuna loodud silmused jaotatakse neljale vardale, arvesta, et loodud silmused jaguksid neljaga. Vajadusel suurenda silmuste arvu. Sokisääre kudumine Sääre kudumiseks on mitmeid võimalusi, neist elastseim on soonikkude. Sooniku kudumist alusta kohe esimesest reast. Sooniku pikkus vali endale meelepärane. Soonik võiks olla umbes 10 cm.
TÖÖ ANALÜÜS Tallinn 2017 1 IDEE Minu pastelde tegemise idee tuli sellest, et tahtsin teha midagi teistmoodi, midagi mida oleks huvitav teha. Kuna tegin referaadi Setu rahvariietest ja uurisin selle käigus pastlaid ,siis arvasin ,et oleks tore teha pastlad oma väikevennale. 2 TÖÖ PROTSESS Kasutasin päris nahka. Võtsin jalalaba mõõdud ja joonistasin paberile, varba osale lisasin 3cm juurde ja kanna osale 2,5cm lisaks. Varvaste poolele tegin keskele 7 sikk-sakki. Lõikasin külgedele kääridega salgud 0,5cm vahedega. Kanna osasse tegin kaks rida väikseid auke. Järgmiseks tõmbasin nina kurdu kahekordse niidiga. Kuna tegin tömbi ninaga pastlaid, siis tegin jalepealse õmbluse kahenõela õmblusega.
html 30.12.2008. kl.11.15 http://www.ullaneule.net/0305/neuvot_sukka_varpaista.html 30.12. 2008. kl. 11.40 http://mercar.planet.ee/MYPATTERNS/sik_sak_sokid.pdf 30.12.2008 kl.18.50 blogger.com/blogger/2973/1841... Taha tekkisid suurendamise käigus mõnusad Vd. Siin on jäetud viie vardaga sokisäär tegemata. Kootud on hoopis ripsi ja õmmeldud selle siis kokku sääreks. Silmad võeti küljelt üles ja kooti jalalaba külge. Rips venib täitsa piisavalt ja igati kobedad sokid tulid. Seni olen ma kahekordsest villasest lõngast sokke kudunud ikka nr 2 vardaga. varasemad sokid vist olid peenemategagi (või kui peened need kunagised sukavardad olidki). ma olen ikka imestanud kuidas mõned oma sokid nii ruttu valmis koovad. nüüd võtsin vardad nr 3 ja tuleb tõdeda, et sokk saab tõesti kähku valmis. aga isiklikult meeldib mulle peenema vardaga kootud sokk siiski rohkem.
23. Talje en midja | midjen | midjor | midjorna 24. Kõht en mage | magen | magar | magarna 25. Selg en rygg | ryggen | ryggar | ryggarna 26. Tagumik en stjärt | stjärten | stjärtar | stjärtarna 27. Suguelund ett könsorgan | könsorganet | könsorgan | könsorganen 28. Jalg ett ben | benet | ben | benen 29. Reis ett lår | låret | lår | låren 30. Põlv ett knä | knät | knän | knäna 31. Sääremari en vad | vaden | vader | vaderna 32. Jalalaba en fot | foten | fötter | fötterna 33. Kand en häl | hälen | hälar | hälarna 34. Varvas en tå | tån | tår | tårna 35. Naba en navel | naveln | navlar | navlarna 36. Hammas en tand | tanden | tänder | tänderna
töökoha paikapanemisest ja töö iseloomust. TÖÖ ASEND *Töökohad peavad olema sobivad neid kasutavatele inimestele ja olema kooskõlas tehtava tööga. *Hädaolukorras peab olema võimalik töökohalt kiiresti lahkuda. *Kui tööd tehakse või on võimalik teha istudes, tuleb töökohad varustada sobivate istmetega, mis annavd piisavalt tuge selja alaosale. *Töökohad kus töö ajal ei ole võimalik jalalaba põrandale toetada tuleks varustada jalatugedega.
Skulptuur leiti 8. Aprillil 1820-ndal aastal Egeuse mere saarelt Míloselt. Leidjateks olid kreeka talupoeg Yorgos Kentrotase ja Prantsuse mereväe nooremohvitser Olivier Voutier. Skulptuur oli leides kahes suuremas tükis , torso ja draperiiga kaetud jalad, peale selle leiti mitu väiksemat kuju juurde kuuluvat fragmenti (juuksekrunn). "Milose Venus" kujutab pikemat kasvu naist (ilma alusplaadita umbes 2,02 meetrit), kes toetub paremale jalale, vasak jalg ettepoole kõverdatud. Vasak jalalaba on kadunud. Puusi ja jalgu katab draperii ning juuksekrunn on kinni seotud paelaga, mille pikad otsad ripuvad seljal. Materjalina on kasutatud Parose marmorit. Algselt olid kuju ülemine ja alumine osa ühendatud metallist tappidega, mis kinnitati puusade juures. Kinnititeks kasutati pliitükke, mis aja jooksul oksüdeerusid ja hapraks muutusid. Skulptuuri alaosa restaureeriti 1871. aastal. Tapijäljed vasaku käe kinnituskohas viitavad, et käsi oli veel hilisemal ajal kuju küljes.
) M triceps surae osad + alguskohad + kinnitus + funktsioon M tendocalcanea algus + kinnitus + funktsioon Sääre ülajäänud rühmad ---> eespool M tibialis anterior algus + kinnitus + funktsioon (laibal ka) M. Iliopsoas 2 osa, algus + kinnitus + funktsioon, antagonist gluteus maximusele M piriformis algus + kinnitus + funktsioon M rotator triceps algus + kinnitus + funktsioon Jalalaba ei tule Diafragma ---> hingamine, surve siseelunditele, kinnitus Lisaks soovitas Tomusk vaadata eelmiste eksamite küsimusi, kuna anatoomid ei viitsivat uusi küsimusi koostada, vaid kombineerivad vanu. ©pipu
Jalatsite suurustähistud. jalatsite suurustähistuses kasutatakse kolme põhilist süsteemi. ·sentimeeter süsteem - number märgib jala, pöia pikkust cm, jalats ise on käigu varu võrra pikem. ·stihh süsteem - nimetataks ka prantsuse süsteemiks number märgib jalatsi pikkust stihhides. ·tolli süsteem - aluseks on jalatsi pinsoli pikkus mis väljendatakse tollides, mõõt ühikusks on 13 tolli. ühe suurus numbri jalatsid võivad olla erineva täidlusega. täidlus oleneb jalalaba päkka osa laiusest ja jalalaba ümber mõõdust. täidlust tähistatakse numbri või tähega. keskmine täidlus on G mida kaugemal on täidlust tähistav täht tähistiku algusest seda suurem on täidlus
Näiteks: Kabul - 3,043,532 ( in) ; Kandahr -391,190 ( in) ; Mazr-e Sharf - 303,282 (in) Riigi rahvastikust elas 1999. aastal umbes 79% maakohtades ja 21% linnades. Praegustel andmetel elab linnades umbes 24% riigi rahvastikust ja 76% maakohtades. Afganistaani suurim linn, Kabul, asub jõe ääres ning ilmselt seetõttu elab seal ka kõige rohkem rahvast. Ka Mazar-e Sharif paikneb jõe ääres. Hari jõe orus asub kolmas Afganistaani suurimates linnadest Herat. Ka Jalalaba asukoht on seotud jõgedega. Nimelt paikeb ta kahe jõe , Kabuli ja Kunari, liitekohas. KASUTATUD MATERJAL http://en.wikipedia.org/wiki/Jalalabad http://en.wikipedia.org/wiki/Kabul http://en.wikipedia.org/wiki/Balkh http://en.wikipedia.org/wiki/Herat http://et.wikipedia.org/wiki/Afganistan http://www.indexmundi.com/afghanistan/
on vastupidine esimese kolme katse tulemuse põhjal saadud paremusjärjestusele. Riided ja jalanõud Igal alal peab võistlusriietus olema puhas, tegumoelt häid kombeid järgiv, riietus peab olema selliselt materjalist, et see märjaks saades läbi ei paistaks. Keelatud on kasutada võistlusriietust, mis varjab võistleja liigutusi, takistades sellega kohtunike tegevust. Võistelda on lubatud paljajalu või jalats(id) ühes või mõlemas jalas. Jalatsite ülesandeks on kaitsta ja toetada jalalaba ning tagada kindel kokkupuude maaga. Võistlusjalatsid ei tohi anda sportlasele mingeid lisaeeliseid. Sel põhjusel ei tohi jalatsites olla vedrusid või teisi mehhaanilisi abivahendeid. Lubatud on kasutada üle jalalaba käivat rihma. Naelikutes ei tohi olla üle 11 naela. Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis päka või kanna kohalt välja ulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, välja arvatud kõrgushüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm.
MÕÕTMINE Mingit suurust (pikkust, massi, mahtu, aega jms.) mõõta tähendab seda suurust võrrelda teise sama liiki suurusega. Mõõdetava suuruse kindlat väärtust, millega antud suurust mõõtmisel võrreldakse, nimetatakse mõõtühikuks. Mõõtühikud on kokkulepitud suurused esemete ja nähtuste võrdlemiseks. Mõõtmise tulemus on suuruse väärtuslik ehk nimega arv. Vanasti kasutati mõõteühikutena oma kehaosasid . Pikkusi mõõdeti jalgades, küünardes ja süldides. Jalg on väline mõõtühik, mis on võrdne umbes kolmandiku meetriga. Jala rahvusvaheline standardlühend on ft (foot) . Tänapäeval kasutatakse seda peamiselt Ameerika Ühendriikides ja Suurbritannias, ning rahvusvaheliselt merenduses ja lennunduses. Jalg kui mõõtühik on välja arenenud inimese kehaosa, nimelt jalalaba mõõtühikuna kasutusele võtmisest. Eri aegadel ja riikides on jala, kui mõõtühiku pikkus kõikunud vahemikus 0,28. 0,35 meetrit. Sama moodi on mõõtüh...
1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübikohta üks näide? Pikad luud e. toruluud (N: sääreluu), lühikesed luud (N: kontsluu), lamedad luud( kiiruluu), segaluud (rinnalüli) 2. Jalalaba luud ja nimeta jalalaba osad(neid on kolm)? 1. Kand, kannaluud 7tk 2. Pöid pöialuud 5tk , varbad varbalülid 14 tk 3. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet) Pikad: eesmine pikiside, Tagumine pikiside, Ogadeülineside Lühikesed: ogajätketevahelised sidemed, ristijätkete vahelised sidemed, kollasidemed 4. Liigese põhiosad ( 3) : Liigesed pinnad, liigese kapsel, liigese pilu 5. Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid
1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübikohta üks näide? Pikad luud e. toruluud (N: sääreluu), lühikesed luud (N: kontsluu), lamedad luud( kiiruluu), segaluud (rinnalüli) 2. Jalalaba luud ja nimeta jalalaba osad(neid on kolm)? 1. Kand, kannaluud 7tk 2. Pöid pöialuud 5tk , varbad varbalülid 14 tk 3. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet) Pikad: eesmine pikiside, Tagumine pikiside, Ogadeülineside Lühikesed: ogajätketevahelised sidemed, ristijätkete vahelised sidemed, kollasidemed 4. Liigese põhiosad ( 3) : Liigesed pinnad, liigese kapsel, liigese pilu 5. Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid
Õlavöötme luude ülesandeks on ühendada ülajäsemete luud selgroo ja rinnakorviga. Ülajäsemed Inimese ülajäsemed koosnevad õlavarreluust, küünarluust, kodarluust, randmeluudest ja kämblaluudest. Käelaba ehitusse kuuluvad lisaks kämblaluudele veel sõrmeluud. Vaagnavööde Inimese vaagnavöötme moodustavad kaks puusaluud, mis on tagantpoolt tugevasti kokkukasvanud ristluuga ja eestpoolt omavahel ühenduses. Alajäsemed Jalalaba luude hulka kuuluvad kannaluud, pöialuud ja varbaluud Luudevahelised ühendused Inimese luustikus on erinevad luud ühendatud luudevaheliste ühendustega. Liikumatuid luudevahelisi ühendusi nimetatakse ka liidusteks. Liikumatult on omavahel ühendatud näiteks kolju luud. Enamik luudevahelisi ühendusi ongi kas suuremal või vähemal määral liikuvad. Selliseid liikuvaid liiduseid nimetatakse liigesteks. Kolju(kiiruluu, alalõualuu, ninaluu, oimuluu, otsmikuluu, ülalõualuu,)
triceps surae- Sääremarja kolmpealihas plantaris - Tallalihas Sääre lihased Süva lihased tibialis posterior - Tagumine sääreluulihas flexor digitorum longus - Pikk varvastepainutaja flexor hallucis longus - Pikk suurvarbapainutaja peroneus longus - Pikk pindluulihas peroneus brevis - Lühike pindluulihas Jalalaba lihased extensor digitorum brevis - Lühike varvastesirutaja extensor hallucis brevis - Suurvarba sirutaja ,, abductor hallucis - Suurvarba eemaldaja flexor hallucis brevis - Lühike suurvarbapainutaja adductor hallucis - Suurvarba lähendaja
väärtushinnangu, et ilus on naisterahva seljas just see, mis võimalikult palju paljastab. Ka esemed, mis nendega komplektis on, on näiteks mobiiltelefonikesed ja sädelevad ehted. Tundub, et nende nukkudega saab mängida ainult mingit tibimängu, vaevalt, et neid kasutades näiteks mingit peremudelit saab etendada. Seega jääb last arendav funktsioon minu arvates väga nõrgaks. Võõristav on nende nukkude juures ka see, et kui laps soovib neil jalatseid vahetada, peab selleks terve jalalaba küljest ära kruvima ning asendama teise jalalabaga, kus on king küljes. Kindlasti ei jäta need nukud anatoomiliselt tõest muljet. Positiivsena võiks nende nukkude juures välja tuua võib- olla büste, millele saab soenguid teha ja mida saab meikida. Nendega käivad kaasas juukseklõpsud ja värvipaletid. Nii võib väike tüdruk oma katsetused ära teha ilma ema kalleid kosmeetikavahendeid rikkumata või oma juukseid lõikumata. Eriti ehmatav oli nukk nimega ,,Modern lady"
USA-s on abort legaalne kogu 9 kuu vältel, hoolimata põhjusest, miks seda tehakse. 9 kuuselt emaüsas olles on laps juba piisavalt vana, et end juba liigutada. Beebi nahk on vähem läbinähtav ning lihased on arenenumad. Silmad reageerivad valgusele ja ta tajub seda kui ema seisab tugeva valgusallika lähedal. Tema naha all on moodustunud rasvkude mis kaitseb teda temepratuuri kõikumiste eest. Tema lõug on nüüd ümaram, kehaproportsioonid sarnasemad vastsündinu omadega ning jalalaba pikkus on umbes kaks sentimeetrit. 3. Haigekassa kulutab abortidele rohkem kui 10 miljonit krooni aastas. 1990ndate algul teostas omal soovil abordi 70 naist tuhandest. 2003.aastal teostas omal soovil abordi 30 naist tuhandest. Aastal 2000 registreeriti 97,6 naise soovil tehtud aborti 100 elussünni kohta. Aastal 2002 registreeriti 83,5 naise soovil tehtud aborti 100 elussünni kohta. Aastal 2002 registreeriti Ida- Virumaal 112 aborti 100 elusünni kohta
· 12 selgroo rinnalüli; 12 paari roideid; rinnak · Kaitseb siseorganeid süda, kopsud · Iga rinnalüliga on ühendatud 1 paar roideid. Õlavööde ühendab ülajäsemete luud selgroo ja rinnakorviga. Luudevahelised ühendused · Liidused liikumatud luudevahelised ühendused (ajukolju luud ) · Liigesed lahe v enama luu liikuv ühendus · Liigestes on luuotsad kaetud kõhrega, mis tasandavad liigutusi. · Kõhresid ümbritseb liigesekihn, milles asub liigesevõie. Lampjalgsus jalalaba kumerus puudub. Luustiku tähtsus · Toestab keha pehmemaid kudesid · Annab kehale kuju · On lihastele kinnituskohaks · Võimaldab sooritada liigutusi · Kaitseb siseelundeid · On mineraalainete talletaja · On vereloomeelund ( punases luuüdis moodustuvad uued vererakud ) · On rasvade talletaja ( kollane luuüdi on rasvade tagavara ) LIHASED · Südamelihased ; skeletilihased e vöötlihased ; silelihased
keha hüppeliigesest ettepoole vajumast. Tagumine Kaks pead mis Lähevad üle Kokku tõmbudes sääremarjalihas algavad reieluu kõõluseliseks sirutavad jalalaba põndapealistelt aponuroosiks ja sääre suhtes, kui moodustavad kand on maas siis achilleuse kõõluse tõstavad seda, mis kinnitub samal ajal säärt kandluu köbruke reie suhtes painutades.
sajandi lõpul kaotab vaasimaal tähtsuse. Maaliti vahavärvidega, mis saavutas täiuslikkuse IV sajandil. Levinud oli tempera. Maalipinnana kasutati marmorit ja puud. Levinud oli vaasimaalid. 540 530 eKr võeti kasutusele punasefiguuriline vaasimaal. V sajandi lõpul kaotab vaasimaal tähtsuse. · Kunstnik hakkas lähtuma maali puhul vaid sellest, mida ta nägi. Võeti kasutusele perspektiivvõte. 500 eKr hakati jalalaba kujutama otsevaates. Pronkskunst V sajandiks valmistati Kreekas sõjavankreid, kaitserüüsid, tarberiistu ja muud. Glüptika Levinud olid gemmid (nikerdistega kaunistatud kivid). Algselt kujutati jumalate ja kangelaste pilte. Esimese õitseaja kõrge stiil kõrgklassika Teise õitseaja kaunis stiil hilisklassika Kõrgklassikat hinnati rohkem. Kujurite ülesandeks oli luua jumalakujusid ja kaunistada
- Amputatatsioon - Diabeet - Võrreldav pahaloomulise haigusega Sümptomid Enamasti varem esinenud klaudikatsioon Rahulolekuvalu lamavas asendis, tavaliselt öösel väike südameminutimaht ja puudub hüdrostaatilise rõhu positiivne toime Saab alguse varvaste piirkonnast Varba tipuosa nekroos Haavand jalalabal Kliiniline uurimine Vaatlus jahe, külm, ebaloomuliku värvusega Diabeedi korral autosümpatektoomia Nekroos varba tipus, haavandid varvastel või jalalaba servadel Palpatsioon puuduvad pulsid Ratschow proov Uuringud Dupleks-uuring Süstoolne vererõhk: - hüppeliigese piirkonnas < 50 mmHg - suurvarba piirkonnas <30 mmHg ABI (ankle/brachial index) < 0,5 kriitiline isheemia >1,2 mediaskleroos Arteriaalse vereringe visualiseerimine - angiograafia - Aitab välja selgitada patsiendid, kellel jäseme revaskulariseerimine on võimalik - Ummistusi võimalik soonesiseselt avada Ravi
makroangiopaatia (suurte arterite aterotrombootiline haigus), mille korral paljud arterisegmendid on ummistunud, enamasti kubemest allpool ja mis võib viia koenekroosi väljakujunemisele. Valu algab varvaste piirkonnast, ajab patsiendi ülesse, ta sirutab jalgu üle voodiääre või sunnib kõndima. Hüdrostaatiline rõhk avaldab positiivset toimet, parandab jala perfusiooni ja valu taandub. Isheemiline koekahjustus võib tekkida varba tipuosa nekroosi või haavandina jalalaba mistahes piirkonnas. Haavand tekib trauma, löögi või hõõrdumise tagajärjel. Kui haavand ei parane on põhjuseks 3. Milles seisneb amputeeritud alajäsemega patsiendi õendusabi? Köndihaava hooldus. Keskendutakse haava paranemisele, köndi kujunemisele ja turse vähenemisele. Köndihaava tuleb siduda vastavalt vajadusele. Kui sidemed ei ole määrdunud, mitte enne 24-48 tundi möödumisel. Haava
Lihasgrupid, mille treenimisele peaks enam tähelepanu pöörama · Lihasgrupid, mille treenimisele peaks enam tähelepanu pöörama on eelkõige kerelihased, sest just kõhu- ja seljalihaste nõrkus või tasakaalustamata arendamine tingib suuremaid rühivigu ja seljavaevusi. · Järgmisena tuleb tähelepanu pöörata ülakehale: õlavöö ja käsivarre sirutaja- ja painutajalihastele. · Jalgade lihaskond vaagnavööst allapoole: reie- sääre- ja jalalaba lihased. Kui jalgade sirutajalihased saavad üldjuhul aktiivset koormist igapäevaelus: seismine käimine, jooks, hüpped siis painutajalihastele näiteks reie tagakülje lihastele tuleb treeningul seetõttu suuremat tähelepanu pöörata. · Tähtis on treenida kogu lihaskonda tasakaalustatult, arendades koos lihasjõuga antagonist- ja sünergistlihaste omavahelist funktsionaalset koordinatsiooni. · Jõutreeningu soodsad mõjud
Seega antud näite puhul on rinnahoidja suurusnumbriks C80. Jalatsid: Mõõt võetakse paberile märgitud jalajäljelt. Täpsuse huvides peaks jälje joonistamise ajal paberil seisma, sest istudes pole keharaskus jalale kantud ja mõõt tuleb tegelikust väiksem. Tabelisse kantud arvteljelt saab vaadata, millise suurusnumbri lähedale jäävad mõõdetud cm-d mm-d. Meie oleme harjunud jalatsipoes nägema numbreid 37, 38, 39, 40, 41, kuid mõned tootjad märgivad numbriteks jalalaba pikkuse näit.: 25; 25,5; 26; 26,5 Inglismaal toodetud jalatsid kannavad tavaliselt numbreid 4,5,6,7. Jalatsitel võvad olla erimärgistused liistu laiuse kohta. Näiteks tähisega kingad H on sobivad laiema jalalabaga inimesele. Samuti tähistatakse ortopeedilisi jalatseid, mida kannavad vanemad inmesed ja need, kel vaja tööga seoses väga palju jalgel olla. Kindad: Kootud kindaid tavaliselt numbritega ei märgita, küll aga nahkkindaid ja spetsiaalseid töö-, spordi-, jms.kindaid
· Jalad Harjutused jalgadele on eriti olulised, kuna jalad on jooksmisel kõige rohkem töös. Jalgade puhul on uudseks lähenemiseks kombineerida klassikalisi soojendusharjutusi arendavate jõuharjutustega. Käesolevaga tutvustan teile 5 harjutusviisi, mis soojendavad ja arendavad jalalihaseid. A Väljaasted ette Astu parema jalaga samm ette pikkusega, mis on ligikaudu pool sinu kehapikkusest, mõlema jala varbad suunatuna otse ette. Sammu lõpus suuna põlv täpselt jalalaba kohale. Astu tagasi püstiasendisse. Korda harjutust 5 korda ühele jalale. Seejärel soorita harjutus teise jalaga. B Väljaasted ette koos kerepöördega Harjutus on sarnane väljaastega ette (harjutus 1), kuid lisandunud on kerepööre vöökohast. Kui sooritad väljaaste vasaku jalaga, pööra sammu lõpus ülakeha vasakule. Astu tagasi püstiasendisse ja korda harjutust teise jalaga. Soorita harjutust 5 korda mõlemale jalale. C Väljaasted küljele
Niisket, veelduvat, ketendavat ja valulikku ala, sagedamini 4.ja 5.varba vahel, nimetatakse ka atleedi jalaks. Sellega kaasub sageli Gram- negatiivsete bakterite kolonisatsioon ja pikantne lõhn. Lööve võib väheselt ulatuda jalatallale, kuid jala pindmine pool on puhas. "Mokassiini" tüüpi seeninfektsiooni puhul võib näha vähest punetust ja valdavalt laialdast, kuiva, jahujat ketendust, tavaliselt mõlemal jalatallal. Haaratud on jalatalla ja jala külgmine osa, tüüpiliselt on puhas jalalaba pindmine pool. Kaasuda võib küüneseen. Põletikulist/villilist tüüpi iseloomustavad väikesed, sügelevad vesi - või mädavillid, sagedamini jalalaba seesmisel küljel või talla eesmises osas. Peale villide lõhkemist jääb püsima punetus ja ketendus. Tavaliselt kaasub bakteriaalne infektsioon. Tüsistusena võib tekida nahaalune põletik. Samuti võib kaasuda villiline lööve ühel või mõlemal peopesal, mis on allergilise iseloomuga ja seeneelemente ei sisalda
Balletti õpetades suudame me lastesse süstida lisaks tantsupisikule ka rõõmu ja eneseusku ning mis kõige tähtsam tutvustada neile seda auväärset ja imeilusat kunstiliiki. Balletitunnis saame tuttavaks balletikunsti kõige tähtsama instrumendi omaenda keha ehk minu endaga. Saame teada, mida meie keha suudab teha ja kui huvitavad me oleme. Selleks õpime selgeks oma kehaosad ja võimalused, kuidas neid tantsus kasutada: näiteks kui palju erinevaid liigutusi saab teha jalalaba ja varvastega, millal ja kuidas jalalaba tantsus kasutada. Nii õpime koos selgeks käte, selja, kaela ja jalgade töö. Räägime, milleks on meil lihased ja kuidas nad spordis-tantsus meid aitavad. Ühesõnaga vaatame kuidas me oleme ,,kokku pandud", kuidas me liigume, milline jõud ja energia peitub kehas. Avastame kehatunnetust, mis avardab lapse teadlikkust iseendast, läbi selle kasvab omakorda lapses eneseusaldus ja julgus. Saame teada, et me kõik oleme individuaalsed ja omamoodi
Kui ema on tige, siis võib märgata, et loode põtkib solidaarselt kaasa. Loode on umbes 30 sentimeetri pikkune ja kaalub umbes 650 grammi. 25. nädal Loote luud hakkavad tugevnema. Kopsudes moodustub aine, mis hingama hakkamisel aitab kopsudel avaneda. 26. nädal Loode teeb regulaarseid hingamisliigutusi. Loote nahk muutub vähem läbipaistvaks. Loote silmad reageerivad valgusele. 27. nädal Loote nahk on kortsuline ja tumepunane. Loote lõug muutub ümaramaks ning jalalaba suurus on umbes 2 sentimeetrit. 28. nädal Kõhtu silitades võib loode sellele põtkimisega reageerida. Loode tunnetab väliskeskkonda. Loote kaal on umbes 1 kilogramm ja ta on 35 sentimeetri pikkune. Lõppeb raseduse teine trimester ning algab kolmas, mis kestab raseduse lõpuni. 29. nädal Loode surub ema soolestikule, ta liigutab ja sirutab. Samuti oskab loode urineerida ning joob umbes 0,5 liitrit lootevedelikku päevas, mis väljub uriinina. Ta kaalub umbes 1,3 kilogrammi
Maalipinnana kasutati marmorit ja puud.Maalikunstis ei mõeldud enam inimese kujutamises nii, et kõik keha osad pidid ilmtingimata ka pildil näha olema. Kunstnik rikkus iidset reeglit ja lähtus vaid sellest, mida tegelikult nägi, ja see tähendas tõelist murrangut. Maalikunstis tehti suurim kõigist uuendustest avastati rakurss. Tähtis hetk kunstiajaloos oli see, kui arvatavasti veidi enne aastat 500 eKr leidsid kunstnikud esmakordselt kogu ajaloo jooksul endas julgust kujutada jalalaba eestvaates. Kõigis nendes tuhandetes egiptlaste ja assüürlaste meieni säilinud taiestes polnud seda kunagi tehtud.Monumentaalmaalist ei ole säilinud midagi: ainult vaasidest võib saada ettekujutuse tolleaegsest monumentaalmaalist. Vaaside valmistamine ei hõlma üksnes vaase meie aja mõistes, vaid ka joogiriistu ja kööginõusid. Vastavalt otstarbele olid vaaside vormid väga erinevad. Ainulaadne on nende võrratu ülesehitus ja tore profileering.
Poolsahkpidur. Põikilaskumisasendis tuleb keharaskus kanda mäepoolsele suusale, orupoolne suusk viia sahkasendisse ja seejärel kantida. Suusaninad on kohakuti. Mida järsem pidurdus, seda enam kallutatakse ette, lähendades mäepoolset kätt sahas oleva jala labale. 8. Erinevad tõusuviisid (vähemalt 3) Trepptõus, käärtõus, poolkäärtõus 9. Laskumisasendid: kõrgasend, põhiasend, madalasend. Kirjelda! Laskumisel kõrgasendis on üks jalg teisest poole jalalaba pikkuse võrra eespool ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad. Keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja käed küünarnukist kergelt kõverdatult all-ees-kõrval.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
