Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"jakobson" - 501 õppematerjali

jakobson - 500-kroonisel, Sakala ajalehe asutaja Kurgja talu, 3 isamaa kõnet - pimeduse(ristirüütlid), koidu(võideldi animismiga) ja ärkamise aeg(rahvusliku liikumise tekkimine), õppis pererburis, propageeris karsklusideid, astus välja liigse usuõpetuse vastu, astus teravalt välja baltisaksluse vastu Hurt ja jakobson töötasid jannseni alluvuses postimehes, lähevad tülli.
jakobson

Kasutaja: jakobson

Faile: 0
thumbnail
3
odt

Referaat Carl Robert Jakobsoni elust

Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson sündis 26. juulil 1841 Tartus. Ta oli Eesti ühiskonna tegelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Carl Robert Jakobsoni isa oli Adam Jakobson, ta oli Torma kihelkonnakooli õpetaja . Ta elas noorpõlves Tormas jaalghariduse sai enda isalt. Jakobson õppis aastatel 1856-1859 Valga Cimze seminaris, väidetakse, et tema vaadete kujunemisele andis otsustava mõju just need õppeaastad. Pärast isa surma 1859. aastal töötas ta kolm aastat isa järglasena Torma koolmeistri kohal. 1862. aastal tekkisid aga lahkhelid mõisniku ja pastoriga ning ta lahkus sellelt ametikohalt ning asus õpetajana tööle Jamburgi. Alates 1864. aastast töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis, 1865...

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
1
odt

„Mida ütleks C.R.Jakobson Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval?“

R.Jakobson Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval?" On ilmselge, et me ei saa kunagi päriselt teada, mida ta öelda tahaks, kuid me saame oletada. Nüüd kuuletegi seda, mida mina arvan. Pikkade aastate jooksul on palju muutunud, mõnede jaoks paremuse poole, mõnede jaoks mitte. Carl Robert Jakobson oleks uhke eestikeelse hariduse, säilinud Üldlaulupeo toimumise ning ka selle üle, et ajaleht Sakalat ikka veel välja antakse. Talle teeks rõõmu, et Eesti on iseseisev riik ja seda juhib Eesti esimene naispresident. Tundub uskumatu, et kooliõpetajatel jääb üha vähemaks sõnaõigust ning lapsed ja lapsevanemad on eneseteadlikumad käitumisest koolis. Eestikeelse põllumajanduse käsiraamatu avaldajana oleks Jakobson rahul ka...

Kirjandus
3 allalaadimist
thumbnail
2
docx

MUISTNE VABADUSVÕITLUS EESTLASTE IDENTITEEDI TEENISTUSES

MUISTNE VABADUSVÕITLUS EESTLASTE IDENTITEEDI TEENISTUSES 1. Millised ajaloolised olukorrad ja mõttevoolud on mõjutanud eestlaste Muistse vabadusvõitluse idee kujunemist? – Carl-Robert Jakobson oma esimese isamaakõnega. 13. sajandi võitlused. Ütlus „mõned on surma vabadusest ülemaks arvanud, kui kui vangipõlve vaenlase käes.“. 2. Miks tõusis muistse vabadusvõitluse idee teravalt päevakorrale just 1920. aastatel? – See mõiste tekkis seoses Vabadussõjaga, sest tekkiv rahvuslik eesti ajalookirjutus nägi võimalust siduda kokku kaks suurt eestlaste võitlust: muistse vabadusvõitluse, mis kaotati, ja kaasaegse Vabadussõja,...

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ärkamisaeg ja Eesti esimesed mittekutselised heliloojad

Teada on Urvaste talupoegade kirjad oma armsale südameisakesele Zinzendorfile. Vennastekogude liikumine andis tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. Kõrvale ei saa ka jätta liikumise kõlbelise külje tähtsust. Pole ülearune lisada, et nii Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson , Jakob Hurt, Villem Reiman kui Jaan Tõnisson olid kõik pärit hernhuutlikest perekondadest. 2.baltisaksa kultuur ­ Baltisaksa kultuur keskendus Tartu Ülikooli ümber. Avati joonistuskool, kus õpetajaks oli Saksamaalt pärit K.A.Senff. Tallinnas tegutses kunstnikuna samuti Saksamaalt pärit G.F.v.Kügelen. Baltisaksa kultuuri osaks sai seltsiliikumine. Kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi. Näiteks võis tuua Tallinna Muuseumiühingu...

Muusika
181 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti muusika 18. sajand kuni 20. sajandi algus

Asjata ei võetud nii eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks hernhuutlik termin ,,ärkamine". Vennastekoguduste liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Lisaks andis hernhuutlaste liikumine tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikuks eestlaste hulgas. Nii Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson , Jakob Hurt, Villem Reiman kui ka Jaan Tõnisson olid pärit hernhuutlikest perekondadest. Baltisakslus tänapäevases mõistes kujunes välja 19. sajandil. Baltisaksa kultuur koondus Tartu Ülikooli ümber. Omane oli seltsiliikumine, kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi (näiteks Tallinna Muuseumiühing). 1784. aastal rajas August Friedrich Kotzebue esimese asjaarmastajate teatri Tallinnas. Lisaks näidenditele esitati ka laulumänge ja ballette. 1804...

Muusika
163 allalaadimist
thumbnail
19
doc

English portfolio

Pastor and linguist Jakob Hurt was convinced that the mission of a small nation can only be of a cultural and not of a political nature; what counts is national identity, not statehood as such. The movement's radical wing was headed by Carl Robert Jakobson, a pedagogue, writer and journalist, founder of Sakala, the first political newspaper 8|Page in Estonian. Jakobson formulated the economic and political programme of the Estonian national movement, demanding equal political rights for Germans and Estonians. He regarded the Russian central government as the main anti-German ally. The prevailing national-romantic tendency in Estonian art and literature was based on the ideas of the Enlightenment and idealised `ancient non-stratified' society. Patriotic poems and songs extolled the beauty of Estonian nature and expressed ardent love for the native soil....

Inglise keel
38 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ärkamisaeg

Sel ajal valitses poliitikas suund, mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse väljaarendamisele. Eesti rahvusideoloogia alusepanija, pastor ja keeleteadlane Jakob Hurt (1839­1907) kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Liikumise radikaalset suunda juhtis Carl Robert Jakobson (1841­1882), pedagoog, kirjanik ja ajakirjanik, esimese eestikeelse poliitilise ajalehe ,,Sakala" (ilmus aastatel 1878­1882) asutaja. Jakobson sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi (talurahva ja linlaste esindatust kubermangude maapäevadel, Balti erikorra ja baltisaksa aadli privileegide kaotamist). Peamist liitlast saksavastases võitluses nägi ta Vene keskvalitsuses....

Ajalugu
192 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti vabadussõda - küsimused ja vastused

Rahuläbirääkimised katkesid. 13.Missugune kuulus kindralmajor oli Eesti rahusaatkonna liige. V: J. Soots 14.Mis oli Eesti sõjavägede ülemjuhataja telegrammi põhisisu jõulu esimesel pühal aastal 1919? V.Informatsioon läbirääkimiste käigust Tartus ja vastupanu õhutamine rindel. 15.Kes oli Eesti sõjavägede ülemjuhataja aastal 1919? V: J. Laidoner 16.Mis kangelasteo tegi n.-allohv. Johannes Jakobson 28. detsembril aastal 1919? V: Astus üksi koos kuulipildujaga vastu tervele vaenlase ahelikule ja sundis nad taganema 17.Millal algasid uued rahuläbirääkimised Tartus? V:29. detsembril kui A.Joffe oli loobunud neutraaltsooni plaanist. 18.Millal hakkasid Vene väed Viru rindel hävitavat kaotust ja teovõimetust tundma. V:28 detsember 1919, olles kaotanud enamuse oma juhtidest. 19.Millal kirjutati Tartus alla rahulepingulemillega tunnustati meie õgustatud nõudeid...

Ajalugu
103 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Nõukogude Liit - 1919 - 1991

Berdjajev "Vene kommunismi lätted ja tähendus" (Akadeemia 1989-1990) - J. Undusk "Stalinismi maagilised ja müstilised märgid" ("Maagiline ja müstiline keel") Soovituslik kirjandus: - G. Grass "Seitse teesi demokraatliku sotsialismi kohta" (Akadeemia 1990 4) - Nigol Andresen "Eesti kirjandus revolutsiooni, kodusõja ja sõjajärgse kriisi aastail" - Ilmar Laaban "Formalism kirjanduses kui sotsialistliku realismi vaenlane" - P. Pavlenko "Õnn" - A. Jakobson "Elu tsitadellis" - Ilf ja Petrov "12 tooli" - M. Bulgakov "Saatuslikud munad"/"Koera süda" Nõukogude kultuur on väga mitmekihiline ja keeruline uurimisteema. Ajaliselt ja ruumiliselt oli see väga konkreetselt isoleeritud. See on väga müüdiline, nimed on seal väga olulised (palju asju nimetati ümber, kõikvõimalikke asju nimetati, valitses pärisnimelisus). Kujunesid oma pühakud ja kangelased. Nõukogude...

Ajalugu
83 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Sissejuhatus semiootikasse

Rheme Dicent Tõlgend Adum Argument Nending Kolmasus märk on võimalikkuse märk on põhjus, nt väide märk on fakt, nt konstanteering aspekt, nt mõiste Seaduste kombinatsioonist moodustuva märgi üksikkasutus on faktidest moodustuv kombo-märk. R. Jakobson tõestas, et need ei ole mitte niivõrd märgi puhtad tüübid vaid tendentsid, kuna iga reaalne märk sisaldab kõiki komponente, küsimus on ainult proportsioonides. Ikooniliste märkide jaotus: - kujund, pilt - visuaalselt ära tuntav - diagramm - võimaldab saada rohkem informatsiooni kui objekt ise - metafoor - põhineb sarnasusel mõne teise ikooniga, mis on esimest vaadates äratuntav Peirce semiootika on ameerikas juhtivaid suundi siiamaani, aga kaotab oma positsioone seoses teise...

Filosoofia
107 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ajajoon terve maailm

1868 Eestis keelustatakse teoorjus 18.20. juuni 1869 Esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus 1870 Valmib Peterburi Paldiski raudtee, esimene Eestis 1872 Asutatakse Eesti Kirjameeste Selts. Esimene president Jakob Hurt. 1878 Viljandis hakkab ilmuma ajaleht ,,Sakala" 1882 Sureb C. R. Jakobson 1884 Otepää kirikus õnnistatakse EÜS i sinimustvalge lipp 1887 Venestamise käigus viiakse rahvakoolid vene õppekeelele 1889 Talurahvaasutuste reformiga kärbitakse tunduvalt vallaomavalitsuse õigusi. Asjaajamine viiakse eestis üle vene keelele 1896 J. Tõnisson kutsutakse tartusse ,,Postimehe" toimetajaks 1901 Tallinnas alustab ilmumist ajaleht ,,Teataja"...

Ajalugu
165 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

Rahvusliku liikumise kandepind laienes, esile kerkis noori andekaid tegelasi. Eeskätt tuleb siin nimetada Carl Robert Jacobsoni, eelärkamisaja tegelase A. Jakobsoni poega. C. R. Jacobobson õppis Cimze seminaris Valgas, töötas sseejärel isa järglasena kihelkonnakoolmeistrina Tormas, kus sattus peagi konflikti kohalike mõisnike ja kirikuõpetajaga. Jakobson siirdus 9 koduõpetajaks Venemaale. Peterburis hakkas Jakobson J. Köleri mõjul osa võtma rahvuslikust liikumisest. Noor Jakobson sai kuulsaks teravate kirjutistega ,,Eesti Postimehes", eeskätt aga eesti koolikirjanduse sootuks uuele tasemele viinud õpikutega. 1868. aastal pidas C. R. Jakobson ,,Vanemuise" seltsis oma kuulsa I Isamaakõne, kus...

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Johann Voldemar Jannsen

Jannsen tegigi nii nagu talt nõuti ning see tõi kaasa lisaks erimeelsustele tütre Lydiaga ka süüdistused reetmises. Olgugi et ajaleht ,,Eesti Postimees" polnud tol perioodil küll mingil juhul saksameelne väljaanne, oli ta antud olukorras eesti rahva jaoks selgelt liiga passiivne. Antud olukorda kasutas ära Jakobson , kelle tunduvalt radikaalsem ja energilisem ajaleht ,,Sakala" koondas ,,Postimehe" ümbert enda ümber rahvusliku liikumise juhid. Tänu sellele, et ,,Sakala" nii populaarne oli, hakkas Jannseni tähelend vaikselt lõppema. Ise kirjutas ta oma konservatiivsuse kohta, et ta on mees, kes katsus ,,omma vankrit kesk mante peäl (...) hoida, sest et sedda köige silledamaka piddasime, ilma et kajota eddasi minna." Eesti esimene üldlaulupidu Saksameelsust pooldanud...

Kirjandus
60 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti kirjandus

1878- August Wiera lõi Vanemuise Seltsi orkestri, laulukoori ja näitetrupi põhjal poolprofessionaalse teatri. 11. 1871- Lydia Koidula lavastas esimese eestikeelse täispika näidendi Vanemuise Seltsis. 12. 1871- luuakse Estonia Selts 13. 1853- Kreutzwald esitab eesti keelse ettekande ÕES-is ,,Kalevipoja" I variandi. 14. 1857-1861=hakkavad ilmuma ,,Kalevipoja" osad 15. 1862- ilmub ,,Kalevipoja" rahva väljaanne 16. 1860- Aleksandrikool 17. Rahvaluule kogumine- Hurt. 18. 1878- Carl Robert Jakobson hakkab välja andma ajalehte ,,Sakala". Esimesed eestikeelsed trükised Vanim eesti keelt sisaldanud raamat pole säilinud, kuid selle kohta on kaudseid teateid. Järgmine teadaolev eesti keelt sisaldanud raamat on tuntud Wanradti ja Koelli katekismuse nime all. Sellest säilinud 11 kahjustatud lk. Raamat trükiti 1535 aastal Wittenbergis. Esimesed eestikeelsed raamatud olid vaimulikud väljaanded, mõeldud jumalateenistuse abivahendiks kirikuõpetajale...

Kirjandus
185 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tähtsamad ärkamisaja tegelased

Pidas oluliseks rahva vaimu, keele ja hariduse arengut. Lydia Koidula (Lydia Emilie Florentine Jannsen) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Ta lõpetas Pärnu tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson , kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik (luulekogu "Emajõe ööbik"; 1867). Ta on kirjutanud ka lastelaule. "Vanemuise" seltsis oma näidendeid ("Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk") lavastades pani ta aluse eesti teatrile. Carl Robert Jakobson - eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Jakobson liitus Peterburi patriootide ringiga...

Ajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rahvuslik liikumine, talurahva seadused

Näited: 1802.a. taasavati Tartu Ülikool. Haritlased: Kristjan Jaak Peterson, Fr. Robert Faehlman, Fr. Reinhold Kreutzwald. Rahvusliku liikumise eesmärgid: *Kaotada Balti sakslaste privileegid (eelised); *Tagada eestlastele rahvuslikud ja poliitilised õigused. Rahvusliku liikumise juhid: J. Voldemar Jansen, Carl Robert Jakobson , Jakob Hurt. Rahvusliku liikumise üritused: *1857 a. "Perno Postimees" J.V. Jannsen. *1862 a. Ilmub "Kalevipoja" rahvaväljaanne. *1864 a. "Eesti Postimees". 1865 a. Laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jannsen). *1869 a. 18-20 juuni Esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus. *1870 a. (Valmib Peterburi Paldiski raudtee, esimene Eestis) J. Hurda kõne, saada suureks vaimult. * 1872 a. asutatakse Eesti Kirjameeste Selts. *1878 a. Viljandis hakkab ilmuma ajaleht "Sakala". *1884 a. Otepää kirikus...

Ajalugu
106 allalaadimist
thumbnail
6
doc

19-20 saj. algus

sõnade autor, andis välja ,,Eesti Postimehe" ja ,,Pärnu Postimehe" Johann Köler ­ oli Eesti kunstnik ja akadeemik, kes toetas oma rahadega Aleksandri liikumist, aitas mulkide poolt tsaarile kirjutatud palvekirju edasi toimetada. Aitas ka eestlastel välja rännata. Jakob Hurt ­ oli kirikuõpetaja, Aleksandrikooli liikumise juht, algatas rahva luule ja vana vara kogumise. Oli ka Eesti Kirjameeste Seltsi juht. Carl Robert Jakobson ­ oli kooliõpetaja, Põllumeeste seltsi juht, kirjutas ,,Sakala" ajalehte. 3.Eestikeelne ajakirjandus, Eesti Aleksandrikooli- liikumine, esimene üldlaulupidu, seltside loomine. Ajakirjandus: ,,Eesti Postimees", ,,Pärnu Postimees", ,,Sakala" Eesti Aleksandrikooli liikumine : liikumise eesmärk oli luua eestikeelne keskkool, selle loomiseks koguti rahvalt raha. Tegutses peamiselt Lõuna ­ Eestis kuid peale venestamist rajati selle asemele venekeelne põllutöökool....

Ajalugu
137 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis

Võisteldi 2 korda aastas karmide reeglite järgi. Kuna klubiliikmed võistlesid väheste kallite välismaise päritoluga ratastega, siis kohalikud talupoegadest külasepad hakkasid valmistama omal käel rattaid. Nende auks korraldati eraldi võistluski mida nimetati ,,talurahva võistlusteks". Tähelepanuväärse ratta suutis valmis meisterdada August Jakobson , mis oli väga sarnane vabrikurattale. Kvaliteeti kinnitab ka fakt, et 4 versta läbimiseks kulutas ta ainult minuti 17 rohkem kui parimal võimalikul vabrikurattal võistelnud A. Kevendi, kellel oli varuks veel hulganisti kogemusi. Eesti rattasportlased hakkasid omale kiiresti kuulsust ka väljaspool kodumaad tegema. Kõige tuntum mini oli tolal Carl Rütel, kes tõi mitmeid esikohti nii Riiast, Helsingist, Varssavist ja Moskvast...

Kirjandus
106 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Lydia Koidula

Ent samal ajal puutus Ta kokku eesti talupojakultuuriga, omandas isalt ja isapoolselt vanaemalt rahvapärase eesti keele, tutvus rahvajuttudega ja talupoegade eluoluga. Tartus puutus ta kokku selle aja oluliste kultuuritegelastega, tutvus Kreutzwaldi ja Jakobsoniga , oli nendega kirjavahetuses. Jakobsonilt sai ta oma kirjanikunime (1866 ja 1867 ilmusid anonüümselt kaks Koidula luulekogu, need ei levinud laialt, kuid Jakobson avaldas valiku tema luuletusi koolilugemikus ja andis tagasihoidlikule autorile varjunime Koidula). LOOMING LUULE moodustab Lydia Koidula loomingu kõige tähtsama osa. Koidula oli esimene eesti naisluuletaja, kes kirjutas kunstiküpset romantilist loodus- ja isamaaluulet. Eesti keeles luuletamist alustas ta Pärnus, kuid esialgu olid tema luuletused vagatsevad ja sentimentaalsed. Alles Tartu vaimses õhkkonnas avaldus tema tõeline luuleanne. Esimesed luuletused avaldas 1865 Eesti Postimehes....

Kirjandus
50 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mis see on , mis ärkvel hoiab hinge?

Minu jaoks tähendab ärkvel olek seda vaimsust ja intelligentsi, mis peitub inimese sees. Hing on ärkvel inimese arenedes ning kõik, mis on seotud ühe indiviidi eluga, on osa arengust. Hinge hoiab ärkvel inimese teadlikus elust ja ümbritsevast. Siia saab tuua näite, ühest olulisemast etapist eestlaste ajaloos: rahvuslik ärkamine. Selle aja patrioodid Jakob Hurt, J.V Jannsen, C.R Jakobson ja paljud teised edastasid rahvale ühtset sõnumit: Rahvas, aeg on enese harimisele ja enese teadlikusele. Aeg on ärgata. Ja tsiteerides Jakobsoni: "...algamas on koiduaeg." Hinge saab mingil määral võrrelda lemmikloomaga. Võib tunduda labane, aga nii see on. Et oma hinge enda juures hoida, tuleb ta eest hoolitseda. Hingega tuleb pidevalt tegeleda, et ta õpiks uusi asju, saaks uusi kogemusi. Hinge tuleb hellitada, et ta oleks õnnelik...

Kirjandus
151 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun