Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"jakobson" - 501 õppematerjali

jakobson - 500-kroonisel, Sakala ajalehe asutaja Kurgja talu, 3 isamaa kõnet - pimeduse(ristirüütlid), koidu(võideldi animismiga) ja ärkamise aeg(rahvusliku liikumise tekkimine), õppis pererburis, propageeris karsklusideid, astus välja liigse usuõpetuse vastu, astus teravalt välja baltisaksluse vastu Hurt ja jakobson töötasid jannseni alluvuses postimehes, lähevad tülli.
jakobson

Kasutaja: jakobson

Faile: 0
thumbnail
3
wps

Ajaloo PTK 34.36

ÄRKAMISAJA TEGELASED: Ärkamisaja tegelane Ettevõtmised ____________________________________________________________________ Johann Voldemar Jannsen - Asutas Perno Postimehe ja pani seega aluse Eesti Asutas laulu- ja mänguseltsi Vanemuine. Tema õlul oli ka Eesti esimene üldlaulupidu. _____________________________________________________________________ Carl Robert Jakobson - Tähtis rahvusliku liikumise tegelane. Andis välja Sakala . Valiti kirjanduseseltsi presidendiks. _____________________________________________________________________ Jakob Hurt - Isamaaline kõne eesti esimesel üldlaulupeol. Oli Rahvusliku liikumise eesotsas.Asutas Eesti keelse kreiskooli. Asutas Eesti Kirjameeste Seltsi....

Ajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Lydia Koidula

aastal Prnu saksa krgema ttarlastekooli. Prast seda abistas isa ajalehets. Tartus elades vttis Koidula osa trkavast eesti vaimuelust ning vljendas loomingus rkamisaja vaateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" rkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson , kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu likooli arstiteaduskonna lti rahvusest lipilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sndis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem snnitas Lydia Tallinnas ttre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine ttar Anna. Koidula suri 1886. aastal rinnavhki ning maeti Kroonlinna...

Eesti keel
79 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Ajaloo 8. klassi eksamipiletite vastused

Johann Voldemar Jannsen ­ kirjutas hariduse vajalikkusest, innustas rahvast talusid ostma andis õpetusi põllumeestele. Asutas Perno Postimehe, oli Lydia Koidula isa. Korraldas esimese üldlaulupeo 1869. aastal Tartus. Lõi ka laulu- ja mänguseltsi Vanemuine Jakob Hurt ­ asutas Eesti Kirjameeste Seltsi (EKS), kes andis välja ntks kooliõpikuid. Lõi ka Aleksandrikooli, mis oli eestikeelne kreisikool. Oli Eesti Aleksandrikooli peakomitee eesotsas. Carl Robert Jakobson ­ andis välja ajalehte Sakala, mis tõusis kõige loetavamaks Eesti leheks. Arvustas rohkelt ühiskondlikke olusid, seadis esiplaanile majanduslike olude parandamise. Sattus Hurdaga vastuollu ning viimane läks Peterburi. 1881 sai Jakobson EKS presidendiks, suri järgmise aasta kevadel. 14. ESIMENE MAAILMASÕDA 1) Sõjale eelnesid esimene ja teine Maroko kriis (suhted Prantsusmaa ja Saksamaa vahel teravnesid), Bosnia kriis (Bosnia ja Hertsegoviina liideti Austria-Ungariga) ning Balkani...

Ajalugu
175 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Endla teater

Peterburist jõuab tagasi Seltsi kinnitatud põhikiri. "Endla" tegevus on nüüd seadustatud. Enne oma maja saamist tegutseb "Endla" Selts mitmel pool Pärnus. Enamasti vahetatakse asukohta päris tihti, kas jäävad ruumid tegevuse jaoks kitsaks või on jälle üür liiga kõrge. Oma maja ehitamise plaane tehakse ka, kuid tegudeni ei jõuta. olulisemad lavastused 1878. P. A. J. Steinsberg "Pärmi Jaagu unenägu" 1878. L. Koidula "Saaremaa onupoeg" 1879. C. R. Jakobson "Arthur ja Anna ehk Vana ja uue aja inimesed" 1880. aastad. Rahvuslik liikumine, sealhulgas teatritegemine, soikub - samuti seltsi uute liikmete juurdevool ja rahvavalgustuslik tegevus. Kui näiteks 1878 peetakse 23 harivat kõnet ("Pestalozzi elulugu", "Kõrvast ja kõrva kuulmisest", "Mis kasu koolis õppimine toob"), siis 1889-1900 mitte ühtegi. Selts muutub tantsuga lõppevate piduõhtutega ja näitusmüükidega puht meelelahutuspaigaks...

Teater
46 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keel on mis ühest rahvast rahva teeb!

" (C. R. Jakobson ) ,,Keel on, mis ühest rahvast rahva teeb, ta varjab üht lõpmatut väge ja pühendust enda sees." Ta ühendab ja seob inimesi. Kuid igale rahvale on tema emakeel armas. Meile eestlastele, on meie keel kõige kauneim, sest ta on meie emakeel. Selle edasiarendamine ja tulevastele põlvedele pärandamine on kohustus, mille oleme saanud oma visadelt esivanematelt, kes säilitasid emakeele kõigi raskuste kiuste. Oma kallist emakeelt tuleb hoida ja kaitsta, sest see on ka meie ajalugu. Selleta ei aja läbi ükski kodanik ning see on aidanud inimesel luua tsivilisatsiooni ja kultuuri. Meie esivanemad elasid Uurali mägedes, kust nad rändasid Soome ja Läänemere äärde. Aegade jooksul on keel palju muutunud, tänapäeva eesti keel on kujunenud põhja-eesti ja lõuna-eesti vanast hõimukeelest. Maailmas on väga palju erinevaid keeli. Samuti on enamikul ra...

Kirjandus
50 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Rahvusliku ärkamisaja raskusi ja rõõme

Kes ma üldse olen, kuidas ja miks tunnen end seotuna just selle maa ja rahvaga? Pärisorjusest vabanemine ja talude päriseksostmine aitasid eestlastel ise majandama õppida ning sellega kasvas nende väärikus ning eneseteadvus. Rahvuslikule liikumisele aitas kaasa eesti soost haritlaste teke. Silmapaistvaimad olid J. V. Jannsen, J. Hurt, C. R. Jakobson ning F. R. Kreutzwald. Nendest said liikumise juhid. Ärkamisajal pandi alus eesti keelsele ajakirjandusele. Tänu kirjasõna levikule said haritlased oma ärkamisideid lihtsamini levitada. Tuntuimad ajalehed olid ,,Sakala", ,,Perno Postimees" ja ,,Eesti Postimees". Suurt rolli rahvustunde tekkimisel mängivad eesti seltsiliikumised ja ühistegevused. Esimese laulupeoga algas rahvuslikus liikumises tähtis etapp. Laulupeost lähtuv vaimustus levis üle maa....

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Talurahva seadused

aastail otsustasid Viljandi ärksamad talunikud tähistada priiksaamise 50. aastapäeva ning otsustasid asutada Aleksandrikooli. Loa saamine ehituseks venis aastani 1869, sest Peterburi baltisakslased olid selle suhtes tõrksad. ·1864. kui Jannsen kolis Pärnust Tartu nimetati tema ajaleht ümber ,,Eesti Postimeheks". Jannsenid rajasid ka ,,Vanemuise" seltsi (1865). Just seal pidas esimese isamaalise kõne Carl Robert Jakobson (tema kõnesid oli kokku kolm ning need ilmusid eraldi raamatutena). ·1869 hakkas Jannsen korraldama I üldlaulupidu. 1857 toimus Tallinnas ja 1961 Riias baltisaksa laulupidu. Eestlaste esimene laulupidu toimus 1863 Saaremal Ansekülas. Esimesel üldlaulupeol Tartus oli umbes 15 000 pealtvaatajat. Oma kõnes rõhutas J.Hurt, et eestlased peaksid igas olukorras oma rahvuse säilitama ning raja endale vähemalt ühe parema kooli (sellega viitas ta Aleksandrikooli rajamisele)...

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Lünktest vanem eesti kirjandus

Näidendid: ________________________________ 1870 ___________________________________________ ___________________________________ Sündis Vändras, elas-õppis Pärnus ja Tartus, suri Kroonlinnas (saarel Peterburi lähedal). Tema põrm toodi sealt ära __________ aastal ja maeti ____________________________________. Carl Robert Jakobson 1841-1882 Andis 1867 Jannseni tütrele kirjanikunime ________________; koostas väga häid _________________; rajas Kurgjale talu; asutas ajalehe Sakala 1878; pidas kolm isamaa kõnet 1868, 1870; luulekogu, näidend. Eduard Bornhöhe (1862-1923); teosed ______________, ___________________________, ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" (aluseks filmile ____________________________). Anna Haava 1864-1957...

Eesti keel
15 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Konspekt

V. Jannsen. 1860.-ndad aastad: · Kujunes välja Peterburi patriootide grupp, juhiks J. Köler, osalesid palvekirjade saatmise aktsioonis, mille eestvedajateks Viljandimaa talupojad. · Aleksandri koolide loomise algatus ­ J. Adamson, J. Hurt, koolikomiteed üle Eesti. · 1864.a Jannsen hakkas välja andma Tartus ,,Eesti Postimeeest" · 1865.a Jannseni algatusel Tartus ,,Vanemuise selts" · 1868.a C. R. Jakobson pidas ,,Vanemuise" seltsis esimese isamaakõne. · Rahvani jõudsid esimesed L. Koidula isamaalaulud. · 1869.a esimene üle-eestiline laulupidu. 1870.-ndad aastad: · 1870.a ,,Vanemuise" seltsis L. Koidula näidend ,,Saarema onupoeg" · 1871.a alustas tööd Aleksandri kooli Peakomitee, juhiks J. Hurt. · 1872.a asutas C. R. Jakobson ajalehe ,,Sakala" SUUR LÕHE · 1878.a astus J. Hurt avaliku kirjaga ,,Sakala" kaastööliste hulgast välja....

Ajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Jakobsoni elulugu

Tema nooruspõlv möödus Tormas, seal sai ka oma alghariduse. Pärast isa surma, aastal 1859, asus Jakobson tööle kolmeks aastaks Torma kooli kool-meistriks. Aastal 1862 tekkisid tal lahkarvamusel mõisnikuga ning Jakobson pidi Tormast lahkuma. Edasi töötas ta Jamburgis. Aasatal 1865 omandas Jakobson saksa keele ning sai kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. Mõni aeg hiljem liitus ta Peterburi patriootidega ja sai radikaalseks baltisaksa mõisnike võimu ning poolpärisorjusliku ühiskonnakorra vastu võitlejaks. Aastal 1865 kirjutas Jakobson ''Eesti Postimehes'' vajadusest parandada kooliolusid, vähendada usuõpetuse osa ja pöörata koolides rohkem tähelepanu isamaa-armastuse kasvatamisele ning kodanikutunde äratamisele. 1868. ja 1870...

Kirjandus
20 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Eesti laulupidu 2009

detsember 1843 Vana-Vändra ­ 11. august 1886 Kroonlinn) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Elulugu Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson , kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps ­ Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar ­ Anna. Koidula suri 1886...

Muusika
47 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kumb on olulisem: Eesti kroon või Euroopa euro?

Alates 1. jaanuarist 2002 kehtivad 12 Euroopa Liidu riigis ühesugused euro rahatähed. Varsti liitub ka Eesti nendega. Paljud jääksid kindlasti meie oma Eesti krooni igatsema, mida oleme juba peaaegu 15 aastat kasutanud. Euro on kõikjal ühesugune aga meie oma kroon on eriline ja kusagil mujal ei ole kasutusel sellist raha. Praegu Eestis kasutusel olevatel rahatähtedel on Eestile tähtsad inimesed, nagu Keres, Tammsaare, Koidula, Jakobson ­ need on inimesed, kes oma tegevusega aidanud eesti rahval kasvada ja iseeneseks saada. Jakobsoni isamaalised kõned, Tammsaare sügav arusaam eestlasest ja tema olemeusest ning see uhkus, mida kõik eestlased tundsid Paul Kerese ja tema saavutuste üle. See kõik on midagi enamat, kui paljas värviline paber koos vähese teksti, paari pildi ja väikeste numbrikestega ­ nendel väikestel, kuid võimsatel paberitel oleme meie, eestlased...

Kirjandus
38 allalaadimist
thumbnail
33
odt

11. klassi kirjanduse eksam

Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitme...

Kirjandus
399 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kuulsad nimed Eesti ajaloost

A.H. Tammsaare ­ kirjanik, ,,Tõde ja õigus" ning ,,Kõrboja peremees" Ants Laikmaa ­ kunstnik,asutas ateljeekooli ning 1907 Eesti Kunstiseltsi ,,Marie Underi portree" Ants Lauter ­ teater, näitleja ja lavastaja, antakse välja Ants Lauteri nimelist näitlejaauhinda, lavastajaauhinda. Artur Lemba ­ muusika August Gailit ­ kirjanik, Vanemuise direktor, ,,Toomas Nipernaadi" ,,Saatana karussell" põgenes perega rootsi. Eduard Wiirald ­ kunstnik, tegelik nimi Viiralt, tuntuim teos ,,Põrgu", ,,Lamav tiiger" Eevald Aava ­ muusika Friedebert Tuglas ­ kirjanik, novellid, luuletused. Romaan ,,Väike Illimar" kogu ,,Saatus" Konrad Mägi ­ kunstnik, pedagoog, ,,Pühajärv" ,,Otepää maastik" ,, Norra maastik männiga" Konstatin Märska ­ filmioperaator. ,,Nobedate näppude linn" ,,Vigased pruudid" ,,Kuldämblik" Kristjan Raud ­ kunstnik, ill...

Kirjandus
17 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kordamine ajaloo eksamiks

Emakeelse rahvahariduse edenemine. 2. Rahva kultuuriharrastuse toetamine. 3. ldise silmaringi laienemine. 4. Kutseoskuste omandamise soodustamine. 5. Eestlaste kultuurihtsuse kujundamine - kadakasakslaste kaotamine, eliitkultuur. Rahvusliku liikumise juhid : 1. Johann Voldemar Jannsen - hakkas Tartus vlja andma ajalehte Eesti Postimees. 2. Jakob Hurt - usulise kasvatusega, tkas ning tahtis haritud inimeseks saada, vttis osa Vanemuise seltsist ning temast sai tuntud knemees. 3. Carl Robert Jakobson - sndis Tartus, lapseplve veetis Tormas, pdis seal leiba teenida petajana peale petajate seminari lpetamist sealt kskis misnik tal lahkuda ja ta lks Peterburi. 1868. a. pidas ta Vanemuise seltsis esimese isamaakne valguse-, pimeduse- ja koiduajast. 1878. a. asutas ajalehe Sakala, sellest sai ks loetumaid vljaandeid. 1850. a. - Laulu- mnguselts Vanemuine. 1864. a. - Kler aitas palvekirjade aktsiooni eestvedajaid Vene tsaari jutule. 1869. a...

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Johann Voldemar Jannsen - Referaat

ja 30 septembril, jällegi kaks korda täissaalile. Jannsen tegeles ka aktiivselt põllumeeste seltside töös. Algselt oli ta Tartu, hiljem Võru põllumeeste seltsi eesotsas. Jannsen pidas põllumeeste koondumist ühte seltsi tähtsaks seepärast, et seemnevilju ja uusi tööriistu hankida ja ka muid majanduslikke tegevusi ühiselt teha. Tema vastassuuna peamine esindaja Carl Robert Jakobson pidas aga põllumeeste seltside ülesandeid tunduvalt laiemaks. Analüüs Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, a kui kaunis oled sa! b Ei leia mina iial teal c see suure, laia ilma peal, c mis mul nii armas oleks ka, b kui sa, mu isamaa! a Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani,...

Kirjandus
70 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Rahvuslik liikumine

J. Hurt -kirikuõpetaja; -1872. Eesti Kirjameeste Seltsi asutaja; -Põlvast; 4. J. V. Jannsen -saksameelne; -1865.a I üldlaulupeo korraldaja; -1865.a ,,Vanemuine"rajaja(tantsu-,mänguselts); 5.C.R. Jakobson -kooliolude parandamist;usuõpetuse vastu;karkusideed; -3isamaalist kõnet(valgus, pimedus,koiduaeg; -1878.a asutas ,,Sakala"; 6.F.R. Kreutswald -kirjanik, arst; -"Reinuvader Rebane"; -"Kalevipoeg"; · Organisatsioonid: -"Vanemuine" 1865.a; -"Estonia" 1865.a...

Ajalugu
88 allalaadimist
thumbnail
14
doc

10 klassi ajaloo eksam

Hurt, C. R. Jacobson, J. V. Jannsen, J. Köler, Fr. R. Kreutzwald. Eesti Kirjameeste Selts 1871-1893: Eestikeelse kirjasõna väljaandmine rahvaluule ja vanasõna kogumine Liikmed: J. Hurt, eesti soost haritlased, ärksama vaimuga taluperemehed. Jakob Hurt (1839-1907)- Rahvusliku liikumise üks tunnustatud liidreid, rahvuslikke seltside ja organisatsioonide rajaja. ,,Saada suureks vaimult" Carl Robert Jakobson (1841-1882)- ,,Sakala" eestvedaja. Rahvusliku liikumise radikaalsema suuna esindaja. Suur lõhe 1878- Lahkhelid Jakobsoni teravate artiklite pärast luteri vaimulikkonna vastu. Rahvusliku liikumise allakäigu põhjused: Hurda valimine Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks Aleksander II mõrvamine Jakobsoni surm Vastuolud Hurda ja Köleri pooldajate vahel Hurda ja ta pooldajate lüüasaamine Köleri valimine Aleksandrikooli peakommitee uueks presidendiks 34...

Ajalugu
168 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Proosa aastatel 1905-1940

1930. aastate kirjandust mõjutas poliitiliselt komplitseerunud olukord, proosakirjandus oli sel ajal traditsioonilisem ja rahvuskesksem. 1930. aastate kirjanduses seostub realismiga eluläheduse kontseptsioon, millega algatas Kirjanduslik Orbiit- esimene suur kirjanduspilti kujundav rühmitus pärast Tarapitale järgnenud vaheaega. Selle juhtivad liikmed proosas olid August Jakobson , Erni Hiir jt. 1934. aastal toimunud poliitiline pööre ei tähendanud kirjandusele küll päris otsest kontrolli, nagu see toimus ajakirjandusega, kuid positiivsele elukujutamisele ja rahvuslikkusele orienteeritud riiklik "tellimus" avaldas kirjanduselegi teatud mõju. Ilmus rohkesti ajaloolisi romaane, mis kujutasid eestlaste kangelaslikku võitlust kaugemas ja lähemas minevikus, näiteks August Mälgu "Läänemere isandad", Mait Metsanurga "Ümera jõel" jt. 1920...

Kirjandus
72 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti kultuur 19.-20. sajandil

1870-1877, juhtiv tegelane Jakob Hurt Sündmused: 3 1870 esimene eesti näitemäng ,,Saaremaa onupoeg" 1870 Eesti Põllumeeste Selts Tartus ja Pärnus 1870 Tartus algavad eesti üliõpilaste ,,Kalevipoja õhtud", millest kasvab hiljem välja EÜS 1872 Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine 1872 Aleksandrikooli peakomitee ja abikomiteede loomine 1878-1880. aastate algus, juhtiv tegelane C. R. Jakobson Sündmused: 1878 ,,Sakala", Jakobson 1879 II laulupidu Tartus 1880 III laulupidu Tallinnas 1881 Eesti seltside nn suurmärgukirja esitamine Aleksander III-le 1881 lahkub Eesti Kirjameeste Seltsi presidendi kohalt Hurt, asemele tuleb Jakobson 1883 lõpetati Aleksandrikooli liikumine (tülid rahvusliku liikumise juhtide vahel) Baltisaksa kultuuri eeskujud ärkamisaja eesti kultuurile Laulupeod Esimesele eesti laulupeole eelnesid baltisaksa laulupeod: I laulupidu 1857 Tallinnas...

Kultuurilood
195 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun