*5a hiljem Köler ja Jannsen Venemaal tööl, Jakobson ajas Eestis oma asja, rajas talu jne, kuid 1882. suri. 13) Venestamine Eestis 1881-1894 Aleksander III ajal Manasseni revisjon (1882) Uued kindralkubernerid! Riias M. Zinovjer, Tlns S. Sahhovskoi Ametiasutustes vene keel, õppekeeleks vene keel 1888. avati Aleksandrikool venekeelsena TÜ-st sai Jurjevi ülikool Vene õigeusu kirikute rajamine (Kuremäe klooster, Aleksander Nevski katedraal) Venemeelsed eestlased: Jakob Kõrv (,,Valgus" Tln) ja Ado Grenzsten (,,Olevik") 14) Vene rahvusliku tõusu isikud ja organisatsioonid Karskusseltsid Eesti Üliõpilaste Selts 1884 Otepääl õnnistati sinimustvalge lipp Karl August Hermann toimetas Tartu Postimeest Hugo Treffner rajas 1893. a Tartusse poistekooli Villem Reiman Kolga-Jaani kirikuõpetaja, karskusliikumine
Eestlased nõudsid võrdseid õigusi teiste rahvaste, esmajoones baltisakslastega. Vene rahvuslased tahtsid kaotada balti erikorda ja selle vastu proovisid baltisakslased eestlasi ja lätlasi germaniseerida, et eestlaste poolehoid jääks venemaale proovisid venelased näiliselt kaitsta põlisrahvaste õigusi. Tänu vallaseadusele sai hiljem võimalikuks eesti rahva tee suurde poliitikasse. Rahvusliku liikumise tähtsamad eestvedajad olid Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Rahvusliku liikumise tähtsamad eestvedajad (Jannsen, Koidula, Hurt, Jakobson) ja nende ettevõtmised, tegevus. Jannsen asutas ajalehe ,,Perno Postimees" (1857), asutas Tartus ajalehe ,,Eesti Postimees". Tänu temale sai alguse püsivalt ilmuv ajakirjandus eestis. Jannsen proovis eesti elu edendada rahumeelselt. Ta andis õpetusi põllupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest ja korraldas erinevaid üritusi
hõõrumised vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel 2. Johann Voldemar Jannsen 1857- ,,Perno Postimees" à alus püsivale ajakirjandusele 1864- ,,Eesti Postimees" 1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine à alus teatri arengule Eesti Vabariigi hümni sõnad 1870- Eesti Põllumeeste Selts 1869- I üldlaulupeo korraldamine à eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Jakob Hurt 1869- avakõne I üldlaulupeol (,,..eesti rahvas peab saama suureks vaimult..") 1870- kõne Helmes (sama teema mis laulupeol) 1871- Eesti Kirjameeste Seltsi president 1872- Eesti Aleksandri kooli peakommitee president Carl Robert Jakobson 1868- isamaaline kõne Vanemuise seltsis (jagas Eesti ajaloo kolme perioodi: valguse (iseseisvuse), pimeduse(orjapõlve) ja koiduaeg) valiti Pärnu ja Viljandi Põllumeeste seltsi presidendiks
Ajaloolised isikud 1. Adam Peterson oli Holstre taluperemees. Ta alustas Köleriga palvekirjade kampaaniat. 2. Johann Köler oli Peterburi mainekas kunstnik ning alustas koos Petersoniga palvekirjade kampaaniat. 3. Johan Voldemar Jannsen alustas 1857 "Perno Postimehe" ning 1864 "Eesti Postimehe". Lisaks on ta kirjutanud hümni sõnad. Asutas ka 1865. aastal "Vanemuise". Korraldas koos oma tütrega Lydia Koidulaga 1869 esimese üldlaulupeo. 4. Jakob Hurt oli Vanemuise seltsi liige. Ta pidas kõne "Saada suureks vaimult". Kirjutas "Eesti Postimehe" lisalehte. Oli kirikuõpetaja Otepääl ning kutsus üles rahvast koguma vanaaja muistendeid, vanasõnu ja legende. Tema auks ehitati Eesti Rahvamuuseum Raadil. 5. Jaan Adamson oli Holstre Pulleritsu külakooli õpetaja. Osales Aleksandri kooli asutamisel. 6. Carl Robert Jakobson pidas 3 isamaalist kõnet. Omas näidistalu kurgjas. Kirjutas ajalehte "Sakala"
Oliivisalud Hispaanias Jakob Westholmi Gümnaasium 11.A Kadi Remann Satelliidipildid Asukoht ja maastiku üldilme Hispaania keskosas Vahemereline kliima Joonis 3 Suured põllud, puud paigutatud korrapäraselt Mäestikuline pinnavorm Joonis 1 Joonis 2 Taime- ja loomakasvatus Haritav põllumaa hõlmab üle poole Hispaania pindalast Hispaanias kõige suurem taimekasvatus on viinamarjukasvatus (5 Mln t), oliividekasvatus (3.6 Mln t) Kõige suurem loomakasvatus on seakasvatus (25.4 Mln t), lambakasvatus (16 Mln t) Põllumajandusliku maa-ala kasutus Intensiive põllumajandus maa väga efektiivne kasutamine. Puuduvad võsad, kasutamat alad. Kogu maa-ala on kasutuses, läbimõeldud teedevõrgustik, maksimaalne korje ja kastmissüsteemide rakendamine Kaubaline põllumajandus läheduses ei paikne elamuid ning haritavad maaala on suuremõõtmelised. Satelliidipilt ...
Talurahvaasjade komissarid- kontrollisid vallavalitsuse ja kohtute tegevust Tsensuur tugevnes Asjaajamine vene keeles Haridus täielikult vene keeles Tartu ülikool- Jurjevi Ülikool Tartu ajaleht Postimees -ainus rahvuslik ajaleht UUS RAHVUSLIK TÕUS Venestamisaeg ei lämmatand eestlaste omaalgatuslikku tegevust 19. saj tõusevad esile karskusseltsid Moodustusid ka kutseühinguid, käsitööliste ühendusi ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse Palju vastukaja sai ka Jakob Hurt rahvaluule kogumisega 1890 aastal korraldati lühikeste vahedega kolm rahvarohket laulupidu 1896. a laulupeol Tallinnas oli üle 5000 osaleja VILLEM REIMAN Rahvusliku liikumise liider Edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele Lõi Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS)- tähtsaks kooskäimiskohaks eesti haritlaste seas 1884. a pühitseti Otepää kirikus EÜS-i lipuks sinimustvalge lipp VILLEM REIMAN
VÄLISEESTI KIRJANDUSE ARVESTUSEKS Nimeta 10 väliseesti kirjanikku ja igaühe juurde mõni teos (v.a Ristikivi, Helbemäe, Viirlaid) 1. Bernard Kangro "Jäälätted" 2. August Gailit "Leegitsev süda" ; "Ekke Moor"; "Kas mäletad, mu arm" 3. August Mälk "Tee kaevule"; "Jumalaga, meri" 4. Elin Toona "Puuingel"; "Kaleviküla viimne tütar"; "Sipelgas sinise kausi all" 5. V. Uibopuu "Keegi ei kuule meid" 6. Helga Nõu "Kass sööb rohtu" 7. Ilmar Laaban "Oma luulet ja võõrast"; "Sõnade sülemid, sülemite süsteemid" 8. Johannes Aavik "Uute sõnade sõnastik"; "Keel kaunima kõlavuse poole" 9. Artur Atson " Lehekülg ajalooraamatust";"Luuletused" 10.Albert Kivikas "Lendavad sead"; "Lumimemm" Nimeta välismaal ilmunud ajalehti ja ajakirju Ajakiri Ajaleht Tulimuld B. Kangro Teataja Mana I. Grünthal ...
Andrea Mantegna Regina Kaasik Jakob Westholmi Gümnaasium 10. A klass Andrea Mantegnast Sündinud Veneetsia lähedal, Itaalias 1431 a. ja suri Mantuas 1506 a. Reisimisest Ta on esimene täielikult renesanssiaegne maalija ja graveerija Põhja-Itaalias Kunstiline vaatenurk Padova ülikool antiikmütoloogia- ja piibliteemalised seina- ja tahvelmaalid antiikaja arhitektuur, ornaminetika ning realism Perspektiiviga mängimine Kangelaslikkuse rõhutamine inimesi kujutades Tuntumad Teosed Kõige paremini säilinud ning tuntuim töö on "Camera degli Sposi" ("Pruudi ja Peigmehe Tuba") Overati kabeli freskod Caesari võitu sümboliseeriv pildiseeria (tema hilise stiili haripunktiks) "Camera degli Sposi" Ludvico II Gonzaga 1465 -1474 a. Ruumilisus Toa kirjeldus: "Court Scene" "Meeting scene" Laes olev n-ö silm Ovetari katedral Ermitani kiriku paremal käel asuv kabel 1448 1457 a. 1944 a. Anton...
Esta : 1. Rahvaluule mõiste ja liigid rahvaluule- eestlaste pärimusliku vaimse kultuuri see osa,mille moodustab poeetiline sõnalooming. rahvalaulud,rahvajutud ja rahvaluule väikeliigid 2. Regivärsiline ja lõppriimiline värsiread,algriim,ununenud sõnad,lõppriim,mõtteriim pole tulpe,iga rida seob riim,rõhuta ja rõhulise silbi vaheldumine,värsirida,sarnased lõpud 3. Muistend, muinasjutt,naljand,pajatus,anekdoot,paroodia 4. Põhineb tegelaste vastandamisel,kolmarvul,kordusel,ühel peategelasel,õnnelikul lõpptulemusel,traditsioonilisel algusel ja lõpul, 5. Muistendid: *tekke- ja seletusmuistend *vägilasmuistend *ajalooline muistend *usundilie muistend Muinasjutu: *loomamuinasjutud *imemuinasjutud *jutud kus kangelane ei võida vastast üleloomulike vahenditega vaid osavuse ja nutikusega. 6. Naljand anekdoot *lühike koomilise sis...
• Enamus eestlasi sõitsid Venemaale peale pärisorjuse kaotamist, kui oli ikaldus ja nälg, kui nad said passid ja perekonnanimed. • Haridust omandati Sankt-Peterburis • Mõned Eesti mehed teenisid sõjaväeteenistuses Peterburis, tsaari õukonnas EESTLASED VENEMAAL • Palju inimesi sõitsid sinna 19 sajandi keskel • Palju vaba maad ja see oli väga viljakas. Maa oli tasuta või müüdi väikese raha eest • Jakob Hurt oli Peterburis pastor • Eesti külad/kommuunid Venemaal • Eesti ehitajad tegid ehitustöid Baikali äärsetele rikkuritele STATISTISTIKA • 1880 aastal 20 00 eestlast • 2002 aastal 28 113 eestlast • Linnas elab 18 053 eestlast (kellest omakorda ainult eesti keelt räägivad 29) • Maal elab 10 031 eestlast (kellest 33 ei valda riigi keelt ning räägivad vaid eesti keelt)
Katrine KG Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, muutmata reaktsioonide termodünaamikat, ja vabaneb pärast reaktsiooni lõppu esialgsel kujul. Katalüsaatori toimel võivad reaktsioonid nii kiireneda, aeglustuda kui ka katkeda. Kujunemine Termin tuleneb kreekakeelsest sõnast , katálysis ladinakeelse lõpuga. 1835. aastal võttis rootsi keemik Jöns Jakob Berzelius kasutusele termini katalüsaator. Nimelt uuris ta keemilisi aineid ning ka katalüütilisi protsesse ja aineid, mis osalesid katalüüsis muutumatul kujul ta nimetas need ained katalüsaatoriteks. 1895. aastal õnnestus Wilhelm Ostwaldil defineerida ka tänapäeval kasututav katalüsaatorite mõiste. Oma töö eest katalüüsi, keemilise tasakaalu ja reaktsioonikineetika vallas pälvis ta aastal 1909 Nobeli keemiaauhinna
Publizist, Schriftsteller und Pädagoge. Ab 1878 war Jakobson bei der Zeitschrift Sakala in Viljandi tätig. Carl Robert Jakobson war einer der bedeutendsten und radikalsten Vertreter des nationalen Erwachens der Esten. Rückseite: Rauchschwalbe über der estnischen Landschaft. Diese Banknote wurde 2000 wegen vieler Fälschungen generalüberholt und ist seitdem eine der fälschungssichersten Banknoten in Europa. Vorderseite: Jakob Hurt ( 22. Juli 1839 - 13. Januar 1907 ) war ein estnischer Folklorist, Theologe und Sprachwissenschaftler. Von 1872 bis 1881 war er erster Präsident des einflussreichen Estnischen Literatenvereins (Eesti Kirjameeste Selts). Rückseite: Blick auf Tamme-Lauri- Eiche in Urvaste.
teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna tegelane. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. 19.veebruar 1873 abiellus ta Eduard Michelsoniga. Tal oli ka kolm last, kaks tüdrukut ja üks poiss. Ta suri 1886. aastal rinnavähki. Vanemuise selts asutati 1865. aasta rahvusliku liikumise- ja kultuuritegelase Johann Voldemar Jannseni eestvõttel. Liikmeskonda kuulus eesti vaimueliit: Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson, Heinrich Rosenthal, Lydia Koidula. Vanemuise seltsis oma näidendeid (,,Saaremaa onupoeg", ,,Säärane mulk", ,,Kosjakesed") lavastades pani ta aluse Eesti tearile. Koidula jutulooming lähtus põhiliselt võõreeskujudest. Ta kirjutas 4 näidentit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. 1870. aastate lõpul muutus teatritegevus seltsides massiharrastuseks ja Koidula näidendid said ülemaaliselt populaarseks. Kasutatud kirjandus : Wikipeedia.org
Konstatin Päts Konstatin Päts sündis 23-ndal veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna maaomaniku Jakob Pätsi (1848-1909) teise lapsena . Ta ema oli Olga Tumanova . Tal oli neli venda ja üks õde . Ta ei olnud eriti hea inimene , sest müüs Venemaale Eesti sõjaplaanid maha . Tema valitsemis aeg oli (24.april 1938 – 21.juuli 1940) . Ta suri 18.jaanuar 1956 . Lennart Georg Meri Lennart sündis 29.märts 1929 Tallinas . Ta isa oli diplomaat nii, et Lennart pidi reisima üle maailma . Ta oli hääli teinud filmides ja aastal 1998 valiti ta aasta Eurooplaseks
Konstantin Türnpu (1865-1927) Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organistaator. Konstantin Jakob Türnpu sündis Klooga mõisa meieri peres. Õppis Tallinna saksa kreiskoolis ning asutas seal koolipoistest koori, mida ta ise juhatas, seejärel segakoori ,,Salme". Peterburi konservatooriumis õppis Miina Härmaga samaaegselt. Õppis orelit ja kompositsiooni. Seejärel täiendas end Berliinis, koorijuhtimise alal. Organist ja dirigent saksa ringkonnas. Peale berliini tuli tagasi ja asus tööle Tallinnas. Saanud Niguliste kirikus organistikoha, oli ta saksa segakoori, hiljem ka meeskoori
Ants Antson Elulugu On Eesti endine kiiruisutaja ja olümpiavõitja Sündis 11. novembril 1938 Tallinnas Lõpetas Jakob Westholmi Gümnaasiumi Spordiga hakkas tegelema aastal 1954 Oli jalgrattaspordikooli direktor ning Tallinna linnaosavalitsuse spordijuht Tegeles kergejõustiku, tennise ja jäähokiga ning hiljem hakkas tegelema kiiruisutamisega 1963. aastal kuulus NSV liidu koondisesse Saavutused 6. veebruaril 1964. aastal Innsbruckis peetud taliolümpiamängudel saavutas ta 1500 m kiiruisutamises esimese koha Tema lemmikdistansiks oli 1500 meetrit On püstitanud kaks maailmarekordit Medalid ja tunnustused
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Marcus viiderfeld PAUL KERES referaat 5.B klass juhendaja: Külli retpap PAUL KERES Paul keres sündis 7. jaanuar 1916 Narvas, ja suri 5. juuni 1975 Helsingis. Paul keres oli Eesti maletaja.Ta sündis Narvas, käis koolis Pärnus ja õppis 19371941 Tartu ülikoolis matemaatikat. Paul Keres Oli alates 1936. aastast Üliõpilasselts Liivika liige. Juba noorukina võitis ta tähtsaid turniire. 1937 sai Keres rahvusvaheliseks suurmeistriks ning pälvis 1938 Hollandis peetud AVRO turniiri võidu eest maailmameistri matsi õiguse Aleksandr Alehhiniga (matsi ei toimunud). Sellest ajast oli ta aastakümneid maailmameistri tiitli peamisi pretendente.Ta oli NSV Liidu teeneline meistersportlane, kolmekordne NSV Liidu maletsempion (1947, 1950 ja 1951) ning kuulus 7 korda (1952, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964) NSV Liidu võistkonda, mis võitis maleolümpia. ...
Talurahvaasjade komissarid- kontrollisid vallavalitsuse ja kohtute tegevust Tsensuur tugevnes Asjaajamine vene keeles Haridus täielikult vene keeles Tartu ülikool- Jurjevi Ülikool Tartu ajaleht Postimees -ainus rahvuslik ajaleht UUS RAHVUSLIK TÕUS Venestamisaeg ei lämmatand eestlaste omaalgatuslikku tegevust 19. saj tõusevad esile karskusseltsid Moodustusid ka kutseühinguid, käsitööliste ühendusi ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse Palju vastukaja sai ka Jakob Hurt rahvaluule kogumisega 1890 aastal korraldati lühikeste vahedega kolm rahvarohket laulupidu 1896. a laulupeol Tallinnas oli üle 5000 osaleja VILLEM REIMAN Rahvusliku liikumise liider Edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele Lõi Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS)- tähtsaks kooskäimiskohaks eesti haritlaste seas 1884. a pühitseti Otepää kirikus EÜS-i lipuks sinimustvalge lipp VILLEM REIMAN
ja kultuur. Rahvusliku ärkamise peamisteks eeskujudeks olid rahvuslikud liikumised Saksamaal ja Soomes. Estofiilid olid baltisaksa kirikuõpetad ja kirjamehed, kes huvitusid 18. sajandi lõpul eestlastest, kui rahvusest. Nad arendasid kirjakeelt ja andsid välja rahvakeelset kirjandust. 1857. aastal asutas Johann Voldemar Jannsen nädalalehe PERNO postimees, millest kasvas välja Eesti Postimees (1863. aastal). Eesti liikumise vaimseks juhiks tõusis kooliõpetaja ja vaimulik Jakob Hurt. Ta pöörast tähelepanu vaimsetele väärtustele ja tahtis parandada eestlaste majanduslikku olukorda. Kogus Eesti rahvaluulet. 1869. aastal toimus Tartus esimene üldlaulupidu, mille korraldajate peakorteriks oli Jannsenite kodu. Mõte sai alguse baltisakslaste korraldatud laulupidudest Saksamaal. Raamatu ,,Kalevipoeg’’ kirjutas F. R. Faehlmann (suurema osa müütlidest). Tema eeltöid kasutades aga F. R. Kreutzwald kirjutas raamatu valmis nii eesti kui ka saksa keeles.
Vakuool REGINA KAASIK LIISA RATASSEPP 10.A KLASS JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM 2016 Vakuooli ehitus Vakuool on ümbritsetud ühe õhukese membraaniga, mida nimetatakse tonoplastiks Tonoplast eraldab vakuooli muust tsütoplasmast Vakuooli täidab rakumahl, mis hoiab taimerakku pinges Vakuool pole tavaline organell, seepärast nimetatakse seda ka organoidiks Vakuool erinevates rakkudes Vakuoole esineb taimerakkudes ja osal vees elavatel üherakulistel organismidel Taimerakus tekib vakuool Golgi kompleksist pärinevate vesiikulite ühinemisel Taimerakus võib olla mitu vakuooli, mis täidavad erinevaid ülesandeid Vakuool on struktuurselt ja funktsionaalselt lähedane lüsosoomidele loomses rakus TAIMERAKK VAKUOOL Vakuooli funktsiooneerib kui: Säilitusorganell Lüsosoom Turgori regulaator Organell, mille abil saab rakk oma mõõtmeid suurendada Stru...
Eesti Rahvamuuseum Rahvamuusem · Kultuuriloomuuseum · Eesmärk kajastada igapäevaelu, kultuuri kui elamise viisi ja laadi, arvestades selle ajalist ja sotsiaalset mitmekesisust · Töö keskendub Eesti kultuurile, millele lisanduvad teised SoomeUgri väikerahvad. · Asutatud 1909 · Muuseum pühendati Jakob Hurda mälestusele, et säilitada tema pärand. · Nimeks pandi Eesti Rahva muuseum, mis tänapäeval kõlaks küll nagu Eesti Rahvusmuuseum · Põhirõhk pandi esemelisele vanavarale · Väärtustati kultuuriloolisi ja muinasteaduslikke esemeid NT: maa seest leitud kivimid (pronks) · Asustuse eesmärk oli saada Eesti kultuuri kõige täielikum varamu RAHVUSARHIIV · Arhiivinduse keskus ·
kunstimuuseumiga Tallinnas etendades olulist osa muuseumitöö korraldamisel Eestis. Aleksander Tassa suri 1995. Tallinnas. Haridustee 1897. aastal Tartu Käsitööliste Seltsi joonistuskursused. 1904. aastal A. Stieglitzi Kunsttööstuskool. 1905 jätkas õpinguid pagulasena Helsingis. 19071913 õppis ja töötas Pariisis. 1908 õppis Norras Seejärel õppis ta mõnda aega kunstnik Ants Laikmaa ateljeekoolis Tallinnas ning taas Peterburis, sedapuhku Jakob Goldblatti kunstikursustel. õppis katkendlikult Witte'i eraakadeemias, Hermenegildo Anglada Camarasa ja Kees van Dongeni ateljees. Looming Maastikumaalid Juugendlikud raamatuillustratsioonid Ta kuulub oma akvarellidega 20. sajandi alguse eesti modernismi klassikasse. Tähtis loodusmotiiv. "Improvisatsioon" 1910-1913 (20,6x24,1) "Improvisatsioon" 1910-1913 Akvarell, guass (20,6x24,3) "Kompositsioon" 1910-1913 Akvarell, guass (20,6x24,3) "Virmalised I" 1910-1913
Elulugu Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (193845) õigusteadust. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti
1905A. REVOLUTSIOON Siim Jakob Suits Algus 1905. aasta revolutsioon algas 22. jaanuaril (9. jaanuaril) 1905 Sankt- Peterburgis Verise pühapäeva sündmustega. 22. jaanuariks oli tsaarivalitsus Sankt- Peterburgi koondanud üle 40 000 soldati ja politseiniku. Rünnati tööliste rongkäiku mis suundus Nikolai II-le tööliste olukorra parandamist taotleva palvekirja esitama. Verine pühapäev põhjustas kogu Venemaal streigilaine. Jaanuaris streigiti 66-s linnas. Streikijate peamiseks loosungiks oli "Maha isevalitsus!". Vastuolude tõttu keiser Nikolai II ja II Riigiduuma vahel, saatis keiser Riigiduuma 9. juulil 1906 laiali. Vastuolude üheks põhjuseks oli Sotsialistide-Revolutsionääride Partei esindajate poolt Riigiduuma istungitel tehtav keisrivõimuvastane agitatsioon. Tallinnasse saadeti Ilja Fondaminski (1880–1942), kes...
- 30% kontrolltööd - 50% eksam (eksamile pääsemise eelduseks osalemine vähemalt pooltes loengutes) Soovituslik kirjandus: Regivärsist netinaljadeni: sissejuhatus rahvaluuletusse (õpik). Sissejuhatus rahvaluule mõistesse ja teadusloosse I Rahvaluule terminoloogia. Folkloori mõiste ja selle kujunemine Rahvaluule terminoloogia (1) Vanavara, ka vana vara – termini tõi kasutusele Kreutzwald 1861. a, propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku). Rahvamälestused – käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost). Folkloor – termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a, Eesti kasutusel esmalt toorlaenuna. Rahvaluule – eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878. a. Artiklis „Sõnakene luuldest“. Folkloor = rahvaluule; omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt
ajalooline või heroiline (kangelaslik). Ballaadi sündmustikus ja kangelastes kujutatakse vaid kõige olulisemaid momente ja iseloomujooni, Üksikasjadel tavaliselt ei peatuta. Sageli kasutatakse ballaadis kahekõnet, Ballaad kujunes välja keskajal Prantsusmaal. Ballaadi kui zanri arengut on kõge enam mõjutanud 18. sajandi oti rahvaballaadid. Tuntud ballaadimeistrid on, Johann Wolfgang Goethe (1749-1832),); Rober Burns (1759-1796); Aleksandr Pukin (1799 -1837), Jakob Tamm (1861 -1907) "Orjakivi", Jaan Bergmann (1856 -1916) "Ustav Ülo", Jaan Kärner (1891 -1958) "Kaarnamäe ballad", Marie Under (1883 -1980) valimik "Kolmteist ballaadi". Biograafia- elulugu Bürokraatia- Väiklane ja pealiskaudne asjaajamine ja suhtlemine. Debüüt- esmaesinemine Dialoog kahekõne Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. Zanrina kujunes välja 18. sajandil
päritoluga kõrge riigiametniku peres.1867. lõpetas koolides töötamise ja ka enamus eratunde jättis ära. Nüüd hakkas ta kirjutama, sest ta lootis raamatutest head sissetulekut. 1871 asus Jakobson elama Tallinna, kuid ei saanud ka seal luba eestikeelse ajalehe asutamiseks. 18721874 töötas Jakobson Vana- ja Uue- Vändra valla kirjutajana. Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. 1881 valiti Jakobson Jakob Hurda asemele Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Jakobsoni kõrgetasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti rahvakooli ja pedagoogika arengut. Ühiskondlik tegevus : Jakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talupidamisjuhiseid. Ta avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu Teadus ja Seadus põllul (I osa 1869) ning raamatud Kuidas põllumees rikkaks saab (1874), Kuidas karjad ja nende saagid meie
Talle oli vastumeelt repertuaaris valitsevad saksakeelsed laulud. Nende asemel oleks ta meelsasti näinud meie autorite eestimeelset ja -keelset loomingut. Jakobsoni oma kulul kirjastatud eesti laulude kogumik jäi aga ilmumisega hiljaks. Vaatamata lahkhelidele laulupidu siiski toimus. Repertuaaris oli 12 vaimulikku ja 14 ilmalikku laulu. Eestikeelseid oli ainult kaks: A. Kunileid ,,Sind Surmani" ja ,,Mu isamaa on minu arm" L. Koidula tekstidele. Suurt tunnustust avaldasid peolised pastor Jakob Hurdale, kelle kõnest kujunes rahvusliku liikumise programm. Osalejate arv oli üle 800 laulja ja pillimängija. 1879.aastal toimus Tartus II üldlaulupidu ja 1880.aastal Tallinnas III üldlaulupidu. Suurürituste ettevalmistusel oli raskusi peolubade hankimisega. Neid tuli taotleda Vene tsaaririigi võimudelt. Kasvas lauljate arv, kavva võeti rohkem eestikeelset repertuaari, liitusid erinevad kooriliigid.
1) Rühmitused "Noor-Eesti" - Gustav Suitsu (1883-1956) algatusel loodud kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1905-1915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. Aaviku taotlus oli viia eesti keel kiiresti arenenud kultuurkeelte tasemele. "Siuru" - kirjanduslik rühmitus, mis loodi Friedebert Tuglase (1886-1971) algatusel ning tegutses aastatel 1917-1920. Algselt pidi "Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast. Tegelikkuses kuj...
Väikese Eesti tugevuseks ei saa olla võimas sõjavägi, vaid me peame hindama teisi püsivaid väärtusi. Sõjaväed ja riigid võivad kaduda maailma ajalooareenilt, ent rahvuse olemus võib olla püsiv. Ja samas kui pole rahvust, siis pole ka riiki. Seetõttu peame eelkõige mõtlema selle üle - kuidas säilitada rahvus? Kui hindame neid väärtusi, mis ühendavad eestlasi keel, traditsioonid, kultuur -, siis säilib ka eesti rahvus ning selle tulemusel ka riik. Juba Jakob Hurt ärkamisajal mainis oma kõnes: ,,Oleme küll arvult väikesed, aga võime saada suureks vaimult." Meie ajalugu on rikas talupojakultuuri poolest.Hoiame ja täiendame seda. Ärgem nähkem praeguses ajas nii palju probleeme, leidkem pigem uusi võimalusi ning hinnakem ja kasutagem, mida meile on antud. Selleks, kallid kaaslased, kutsun ma teid tõsiselt.
(1920 - 2007) Jaan Kross oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija. Ta on tuntud eelkõige Eesti ajalool põhinevate teoste poolest nagu näiteks "Kolme katku vahel", "Keisri hull" ja "Professor Martensi ärasõit". Kross on pälvinud mitmeid auhindu, preemijaid ja aunimetusi. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Elulugu Jaan Kross sündis Tallinnas ning õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis. 1938. aastal astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis kuni 1944. aastani. 1938. aastal astus ta Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmeks, 1988. aastal oli ta üks EÜSi taastamise algatajaid. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Kross Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning ta viibis eeluurimise all Keskvanglas. Samal aastal ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946
Lihavõttesaar 8.Klass Kuidas see avastati ? Rapa Nui avastas polüneesia pealik ja meresõitja Hotu Matu'a. Ta saabus saarele ühe või kahe kanuu ja oma suguvõsaga. On väidetud, et see juhtus 4. sajandil. Kuid viimasel ajal on tehtud ka uurimusi, mille järgi Rapa Nui asustati alles 1200. aasta paiku, mil algas massiline metsade maharaiumine. Euroopale avastas saare 5. aprillil 1722 hollandi maadeuurija Jakob Roggeveen. See juhtus lihavõtete ajal ja selle järgi nimetas ta saare Lihavõttesaareks Kultuur Saarel on palju üleelusuurusi inimkujusid ehk moaisid. Need on valmistatud monoliitidest. Algselt olid kujudel silmad ja "müts". Suurim neist asub "Paro" platool ja kaalub 82 tonni ning on 9,8 meetri kõrgune. On täpselt teadmata, mil moel nad oma asukohta viidi. Oletatavasti toimus see nööride ja puust rullide abil ning võis kaasa aidata metsade hävitamisele saarel
Jakob Westholmi gümnaasium Kevin Otto Koit 7.c kl 03.05.2015 Telesaate arvustus 25 aprillil kell 11.40 vaatasin kanal 12. telesaate `'Conan''. `'Conan'' on lõbus komöödia saade, kus räägitakse nalju, näitavad sketse , kutsutakse külalisi stuudiosse, et nendega teha intervjuu ja samuti kutsutakse ka muusikuid ja nad esitavad oma muusikapala. Selle saate tegija on Conan O' Brien. Selle saatejuhid on Conan O' Brien ja Andy Richter. Samal päeval, kui ma seda vaatasin, oli sinna kutsutud näitleja Ricky Gervais, poliitik Elizabeth Warren ja bänd nimega "Awolnation". Ricky Gervais on komöödiasarja "Derek" näitleja. Ta on väga naljakas mees. Intervjuu lõpupoolel Ricky tegi ettepanekut Conanile ja Andyle, et nad lamaksid üksteise peal ja teeksid edasi intervjuu. Conan ja Andy nõustusid sellega ning tegid selle ära. Minu arust oli see väga naljakas. Elizabeth Warren...
poolkelpkatusega. Fassaade liigendavad lamedad pilastrid, mis vahelduvad akende ja petikakendega ühtlases rütmis. Sissepääsude kujundus, rõdupiirded ja väike juurdeehitus hoone N-tiival pärinevad hilisemast ajast. Hoone väärtused Hoone on vana. Ajalugu Uue-Põltsamaa mõis eraldus Vana-Põltsamaa mõisast 18. sajandi esimesel poolel. Pärast mõisaomaniku Heinrich von Ficki surma sai 1750. aastal uueks omanikuks tema noorima tütrega abiellunud Jakob Heinrich von Lilienfeld. Lilienfeldide perekonna kätte jäi mõis kuni 1919. aastani. 1770tel aastatel püstitati mõisa ühekorruseline poolkelpkatusega hilisbarokne peahoone, mis on säilinud tänini. Täname kuulamast!
Konstantin Päts Eesti Vabariigi esimene president. Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomaniku Jakob Pätsi teise lapsena. Tal oli neli venda ning üks õde. Konstantin Päts oli õigeusklik. Tsaariarmee reservohvitserina oli tal Vene impeeriumi personaalne, mittepärandatav aadliseisus. Konstantin Päts kehtestas 12. märtsil 1934 vabadussõjalaste võimule saamise vältimiseks üleriigilise kaitseseisukorra ja nimetas Johan Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks. Alates 24. aprillist 1938 Vabariigi President Ta algatas riigireformi, uue presidentaalse
Konstantin Päts Koostaja: Siim Jakob Suits Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Pärit Pärnumaalt, Tahkuranna vallast Oli õigeusklik Vanaisa oli Hariton Tumanov Oli 4 venda ja 1 õde Eesti Vabariigi esimene president Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Suri 18. jaanuar 1956 Pätsi osavõtt 1905. aasta revolutsioonist Pätsi õhutusel asutati 1907–1908. aastatel Peterburis kirjastusühing Ühiselu, mis hakkas välja andma Peterburi Teatajat. 1910. aasta veebruaris mõisteti Päts Peterburi kohtupalati väljasõiduistungil Tallinnas üheks aastaks kindlusvangistusse Ta oli märtsi lõpul 1917. aastal Tallinna linnamiilitsa ülem ja osales ka Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimehena Eesti rahvusväeosade asutamises Perekond Konstantin Päts oli abielus Helma Wilhelmine Päts 2 poega Leo ja Viktor Päts Elas Toompeal 30. juulil 1940. aastal küüditati Konstantin Päts koos perega just Kloostri...
Anton Hansen Tammsaare 1878-1940 Eesti kirjanduse suurim eepik · pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust (selle järgi saanud omale kirjanikunime) · 1886. a pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli · 1892-1897 Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kus õpetajaks üle-eestiliselt tuntud luuletaja Jakob Tamm · 1898-1903 Tartu, Hugo Treffneri eragümnaasium (õpperaha puuduva osa teenis Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) · Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski · 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need
a. loodi laulu ja mänguselts Vanemuine. Ka tema õlul oli esimene eesti üldlaulupeo korraldamine 1869.a. Iseloomusta J.Hurda elu ja tegevust. Põlva lähedalt Himmastest pärit Otepää kitikuõpetaja, kes tõusis rahvusliku liikumise eesotsa. Juhtis kõiki olulisemaid rahvuslikke ettevõtmisi 1870. aastatel. Tõdedes, et eestlased on väike rahvas oma arvult, püstitas ta rahvale ülesande saada suureks vaimult. 1872.a. asutati Eesti Kirjameeste Selts, kelle esimene president oli Jakob Hurt, kes tegi suure töö Eesti rahvaluule kogumisel. Rahvusliku ärkamisaja üheks ideeks oli asutada Aleksandrikool, mille komitee eesotsas seisis samuti Jakob Hurt. Too välja rahvusliku liikumise eeldused ja tagajärjed. Eestis ja Lätis algas rahvuslik liikumine 19.saj. keskpaigas, mil oli üles kasvanud uus põlvkond, kes oli sündinud vabana, mitte pärisorjadena. Alanud oli talude päriseksostmine, mis muutis talupojad oma maa täielikeks peremeesteks
tõsisemaid konflikte. RL algusaastatel oli Jannsen kahtlemata tähtsaim tegelane, olles järjepideva eestikeelse ajakirjanduse asutaja (Perno Postimees 1857; Eesti Postimees 1864), Vanemuise seltsi rajaja Tartus (1865), I üldlaulupeo organiseerija (1869), kuid hiljem hakkas ta üle tähtsustama koostööd saksa mõisnike ja kirikuga ning kaotas oma esialgse populaarsuse. Hiljem liitus klerikaalse suunaga ka Jakob Hurt, kelle peamine teene eesti kultuuriloos on suurejooneline rahvaluulekogumise algatamine ja juhtimine. Rahvusliku suuna juhiks sai Carl Robert Jakobson, kes leidis, et eesti rahvas peab ise oma kultuuri üle otsustama, mitte kummardama saksa mõisnike ja Vene tsaarivalitsuse ees. Seda suunda toetasid ka maalikunstnik Johann Köler, kes tegutses peamiselt Peterburis ja Fr. R. Kreutzwald. Kahe suuna esindajate vahel kujunesid aja jooksul lepitamatud vastuolud.
Raamatud olid välisilmelt hallid ja ilmetud. Kirjanikud olid n-ö poolharitlased. Nad olid saanud saksakeelse koolihariduse. Väga paljud kirjanikud olid ajalehtede toimetajad, nende abilised, kirikuõpetajad, kooliõpetajad. Nad ei saanud erilist tasu oma töö eest. Sajandivahetuse proosa. Suur osa ilmus ajalehtedes järjejutuna. See kindlustas lehe edu. Jutulisa suurenes umbes 50x. Kasvas ka lugejaskond. Eriti suur algupärase kirjanduse vastane oli Jakob Kõrb (Valguse toimetaja). Ta oli suur venestamise pooldaja. Kõrb propageeris seda, et ei ole mõtet eesti keeles kirjutada, kuna eesti keel hääbub ja liitub suure Venemaaga. Tallinnas andis Jaak Järv välja ajalehte Virulane. 1882 oli ilukirjanduslik materjal selles lehes väga napp, !883 tuli Vilde lehte tööle, kes hakkas täitma ilukirjanduslikku lisa. 1885- 30 nr olid algupärased ja 22 olid tõlked. Suurema osa kirjutas Vilde ise. Tulemuseks oli populaarsuse kasv
tähelepandavaks koolmeistriks.Eriti agaralt õpetas ta laulmist ja levitas selle oskust ka vallakoolides, kus hakati laialdaselt mitmehäälset koorilaulu õppima. C.R. Jakobson viidi viieaastaselt perekonnaga koos Tormasse. Tal oli 5 õde- venda. Jakobsonide pere elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt. 9-aastasena hakkas C.R. Jakobson kihelkonnakoolis õppima ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest noorem. Ta oli suur sõber Jakob Pärnaga. Carli sunniti ka mõnda muusikainstrumenti käsitsema, aga selle vastu tal puudus huvi. Noorena ta hakkas huvi tundma loodusest ja mõnikord puu all lebades hakkas ta katsetama saksakeelsete värsside kirjutamist. Adam Jakobson pani oma poja Valgas asuvasse köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite seminari, mis töötas saksa õppekeelega. Seminarikursus kestis kolm aastat. Peale seminari läks ta Torma kihelkonnakooli kihelkonnakoolmeistriks ja köstriks. Ta oli hea õpetaja
Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Eesti kirjanduse suurim eepik o Pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust (selle järgi saanud omale kirjanikunime) o 1886. a pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli o 1892-1897 Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kus õpetajaks üle-eestiliselt tuntud luuletaja Jakob Tamm o 1898-1903 Tartu, Hugo Treffneri eragümnaasium (õpperaha puuduva osa teenis Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) o Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski o 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta
nimele kirjutama. Lõpuks viskas isa oma rahakoti põrandale ja ütles, et pojad saavad talu kevadel endale. Poisid asusid uuesti põllule tööle. Armuleib Nooremärdi peremees Juhan ja tema naine Mari. Peremehe sugulane Tõnn tuleb Nooremärdile sulaseks. Noored sulased ei salli vanemat Tõnni. Heinatööd, kari, saunamaja, kivide õhkimine. Marile ei meeldi, et Tõnn nende juures elab, kuid lõpuks ta lepib vanamehega. Teise eest Peep Lõo asub tööle Jakob Mesilase vanakraamikaupluses. Tüürimehe lesk, Leili Kivi, toob sinna oma mööbli müüki, mille eest Jakob pakub talle 700 krooni. Peep aga teab, et ülemusel on mööblile ostja olemas ja viimane maksab selle eest 1500 krooni. Leili vireleb vaesuses. Ta tuleb poodi ja Peep räägib talle loo ära. Leili viib oma mööbli poest minema ja müüb ise eelpoolmainitud inimesele. Jakob on maruvihane. Ta saab teada, kuidas skeem toimis ja tahab Peepu tulistada
· "Kuldne Aphrodite ja teisi luuletusi" (1986) · "Maavallast ja maailmakirjandusest" (kriitika- ja esseedekogumik, 1984) · "Minu silmad ja sinu silmad" (näidend, 1965) · "Kolm Lydiat" (1997) · "Haukamaa laulu'" (1999) · Ain Kaalep on viljakas tõlkija. Tema huviorbiiti kuulub saksa-, hispaania- ja prantsuskeelne luule. · "Antillide luulet" · "Austraalia novelle" · "Caspar Hauser ehk Südameleigus" Jakob Wassermann · "El Greco" Ramón Gómez De la Serna · "Ikke all" Ivan Vazov jt Tunnustused · 1984: Juhan Liivi luuleauhind 1 2
pärinev kaebelaul ,, Oh ma waene Tardo Liin". Rahvuslik liikumine. C.R.Jakobson pidas oma I isamaalise kõne ,,Vanemuise ,, seltsis 1868.a. I üldlaulupidu 1869.a Tartus. Selle algatasid Johann Voldemar Jannsen ja tema juhitud ,,Vanemuise" selts. Eesti Kirjameeste Selts (EkmS) tegutses Tartus aastail 1872-1893. Sinna kuulusid kõik kes tahtsid eestlust luua ja edendada. Rahvusliku liikumise tähtsamad ideoloogid ja rahvajuhid olid Johann Voldemar Jannsen , Jakob Hurt ja Carl Robert jakobson. J.V.Jannsen oli järjepideva eestikeelse ajakirjanduse rajaja. 1857-1863 ,,Perno Postimees" ja 1864-1880 ,,Eesti Postimees". Tema on kirjutanud ka eesti hümni sõnad. J.Hurt algatas rahvaluule kogumise. C.R.Jakobson asustas ,,Sakala". Ärkamisaeg. Esiluuletja Lydia Koidula. 1870.a sündis eesti rahvusteater. Muutused kultuurielus. Eesti Üliõpilaste Seltsi loomine aastal 1870. Rahvaluule kogumise suuraktsioon. Teatriharrastus.
suur pere, võta juba terve päts." Helde leivajagaja saanudki siis nüüd nimeks ,, päts", mis edasi pärandati lastele, lastelastele ja sai hiljem perekonna nimeks. Esimene Päts oli Holstre Pätsiveski mölder Hans, Konstantin Pätsi vanavana- vanaisa, kes elas 1747-1796. Hansul ja ta naisel Eeval oli viis poega, kellest Juhan 1826.aastal perekonnanimede panemise ajal sai perekonnanimeks Päts. Juhan oli Konstantin Pätsi vanavanaisa. Konstantin Pätsi isa Jakob abiellus Viljandis eesti-vene segaabielust põlvneva neiu Olga Tumanoviga. Abielust sündis kuus last: viis poega ja üks tütar. Neist Konstantin, vanemate teine poeg, sündis 23.veebruaril 1874 Tahkurannas, kuhu tema isa asutas talu. Uus talu, mis sai nimeks Pätsi, asus mere kaldal Tahkuneemel, Pärnust paarkümmend kilomeetrit edela poole. 23.veebruaril 2004 möödus 130 aastat Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi sünnist Nõmme Põhikool
Vignola-Cesi kirik Roomas,barokkarhitektuuri eelkäia,kolmnurkne viil uhke kapiteel.Maderna Santa Susanna kirik Roomas.Bernini Rooma Peetri kiriku väljak ja kolonnaad,pronks tabunaakel Rooma Peetri kirikus,Taavet, Apollon ja Daphne.Ludavico paavst Urban8, Alexander7 hauamonumendid.Baranini San Carlo alle Quatto Fonatne kirik. Venemaa Trezzini Peeter Pauli katedraal,Kollegiumide hoone,Peetr1 suvemaja.Rastrelli Tsarskoje Selo,Cameroni galerii,talvepalee,Peterof, Smolnoi kristuse ülestõusmise kirik ja klooster. Itaalia:Carraci lihuniku pood,la scelta di ersole, neitsi maarja taevasse minemini.Caravaggio poiss puuviljakorviga,püha heronymos, kaardimängjad,püha peetruse ristilöömine, pauluse pöördumine.Gentilech-esimene naine juudit ja tema teenjanna,daami portree, veenuse ja cupido.Pozzo lafresca sant jgnazzio kirik roomas. Hispaania:El Greco maarja magdalena,st. Sepastian,kristuse lahtiriietumine,neitsi ülestõusmine, püha kolmainsus,apokalü...
Kurt Cobain Jakob Westholmi Gümnaasium 9.c Karl Silvar Alemaa 25.02.2010 Kurt Cobain Kurt Donald Cobain (20.02.1967 05.04.1994) Nirvana · Grunge ja alternatiiv rock · Solist, kitarr Kurt Cobain · Bass Krist Novoselic · Trummid Dave Grohl · 1995 Ameerika Muusika Auhinnad : Lemmik Heavy Metal/Hard Rock artist võitja Dave Grohl · Praegune ansambel Foo Fightersi liige · On olnud seotud : Tenacious D, Queens of the Stone Age jt. · Muusikaga on olnud aktiivne aastast 1986 Krist Novoselic · Horvaatias sündinud · Muusikaga on olnud aktiivne aastast 1987 · Hetkel bändis Flipper Cobaini lapsepõlv · Sündis väga muusika rohkesse keskkonda · Väidetavalt hakkas laulma 2 aastasena ja klaverit mängima 4 aastasena · Puberteedi eas oli palju seadusega pahutsis · Ei lõpetanud kooli · Oli väikse aja kodutu Väike Kurt ...
Seltsi auliikmeks · Kunstiteadlased on teda liigitanud rahvuslik-konservatiivseks kunstnikuks · Oli graafik Näited · "Kodalased". 13 reproduktsiooni 1984 · metsotintosari "Kirgastumine" 1991- 1995 · Kaks Päikesepõtra · Teekond Valgustumisse · "Kalivägi"-1988 Kaljo põllu Kokkuvõte · Kaljo Põllu oli tegev mitmel alal. Ta oli õpetaja,juhendaja kui ka graafik.Ta sai eesti riigi poolt palju tunnustust.Nagu näiteks sai Jakob hurda rahvuskultuuri auhinna või Eesti Vabariigi kultuuripreemia.Ta avaldas väga palju teoseid, millest tuntumateks on,,Kalivägi" (19781984, 65 tööd), ,,Taevas ja maa" (19871991, 40 tööd) ja ,,Kirgastumine"(19911995,47 tööd)
eesti talurahva pärisorjusest vabastamise puhul ja keiser Aleksander I mälestuseks. Kool tuli rajada ja ülal pidada rahva enese rahaga. Valitsuse poolt ei olnud toetust oodata. Kuna vajalikud summad tuli koguda annetuste teel, loodi peaaegu igasse kihelkonda komitee. 1871. aastal loodi Aleksandrikooli peakomitee. Raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel moel ka seltsielu. Liikumise peakomiteesse kuulusid kõik tolleaegsed nimekamad ühiskonnategelased, Jakob Hurt oli komitee president. 1874. aastaks oli kogutud nii palju raha, et koolile võidi osta maja Põltsamaa külje all Kaarlimõisas. Kooli tüübi valikul jäi püsima seisukoht, et see peaks olema kõrgemat tüüpi rahvakool, mis annab talurahvale emakeelset haridust. Koolis oli eesti keel omaette õppeaineks. Samuti õpetati eesti keeles usuõpetust, põllu- ning aiatööd. Venestusajal avati Aleksandrikool 1888. aastal venekeelsena. 1906
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
