"Koerte kasvandik" Olaf Rebane Koostas: Olaf Rebane (surnud 1988) Elas Karksi-Nuias. Ta mängis rahvapilli, komponeeris valsse, maalis. Kirjutas raamatu 1970. aastal. Raamat on kirjutatud Juhan Kulli päeviku põhjal. Sisu tutvustus Raamat on ajaloolise taustaga ja räägib kahe poisi, Jaagu ja Juhani, uskumatust lapsepõlvest 18. sajandil Lõuna-Viljandimaal. Poiste elu keerdkäikude taustaks on tolleaegse Õisu mõisa elu-olu ja sakste suhted maarahvaga. Tegelased Jaak ja Juhan Kull Sivers Mihkel Kubjas Heins ehk Ints. Jaan Jakob Kärner Karjamees Jüri Koeraposs Hart Julie Mai Mihkel
Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) Jakob Hurt (1839-1907) * Rajas järjepidava eestikeelse ajakirjanduse. * ,,Kui me ei saa saada suureks jõult ega * 1857-1863 toimetas Pärnus nädalalehte ,,Perno Postimees" arvult, siis võime saada suureks kultuurilt." * 1864-1880 toimetas Tartus ajalehte ,,Eesti Postimees" * Algatas rahvaluule kogumise * Kinnitas oma ajalehtedes eestlase kui rahvuse mõiste. * Õhutas kogumist ajalehtede kaudu ja õpetas * Kirjutas ka laulude tekste, sealhulgas Eesti hümni sõnad mida ja kuidas koguda. * Asus kogutud rahvalaule trükis avaldama, millega pani alu...
Barack Hussein Obama Siim Jakob Suits Andmed sündinud 4. augustil 1961 Honolulus alates 20. jaanuarist 2009 Ameerika Ühendriikide 44. president. Demokraatliku Partei liige Poliitikukarjäär 1996 kandideeris Obama Illinoisi osariigi senatisse. 2000 kandideeris Obama Ameerika Ühendriikide Esindajatekotta 2004 kandideeris Obama Ameerika Ühendriikide Senatisse. 2008. aastal kandideeris Obama USA presidendiks. 6. novembril 2012 valiti ta tagasi teiseks ametiajaks. Isiklikku Barack Obama abiellus 1991. aastal Michelle Robinsoniga. Neil on tütred Malia (sündinud 1999) ja Sasha (sündinud 2001). Pildid Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Barack_Obama OBAMA TÄNAB TEID!
SISSEJUHATUS Juhan Liiv (1864-1913), eesti kirjanik, Jakob Liivi vend Juhan (Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. a. Alatskivi vallas. Õppis vaheaegadega Kodavere kihelkonnakoolis, oli 1882-83 Jakob Liivi juures Väike-Maarjas õpetaja abiline. Töötas 1885. a. ajalehe "Virulane", 1888-89 Viljandis ajalehe "Sakala" ja 1890-92 Tartus ajalehe "Olevik" toimetuses. Haigestunud skisofreeniasse, elas aastast 1893 sugulaste ja tuttavate juures peamiselt Alatskivil. Alustas loometeed prosaisitina. Pildistanud varaseis, kohati humoristliku tooniga juttudes iseloomulikke talupojatüüpe ja külaelusündmusi. Kujutanud omaelulooliste sugemetega jutustuses "Vari" (1894) vaestekülast
Miko Ode (Jevdokia Kanniste) 18571924 Miko sündis 1857. aastal Matsuri külas. Tema ema Hedo oli hea laulik, käis paljudes pulmades vasknaiseks. 12. aastaselt hakkas Ode karjuseks, 25. aastaselt sai ta Helbi külla mehele, kellel oli juba 6 last. Pere oli vaene, elatise saamiseks kudus ta kangaid ja vöösid. Enamike laule õppis Miko oma emalt, lauldi pikki laule, koos onunaise ja onutütrega. Ta võttis osa lauluvõistlusest, pulmades ja kirmestel. Jakob Hurt kirjutas temalt Petseris olles 1903. aastal kokku 20 720 värssi, kõige pikem laul sisaldab 546 värssi. Miko suri 1924. aastal. Tänan vaatamast! :)
Projekt Seleen Jõns Jakob Berzelius 1817.a Nr 34, VI A, )2)8)18)6 Seleeni leidub looduses taimedes ja mullas, mullas võib leiduda seleniide (Se2-), seleeni (Se0), seleniite (Se4+), selenaate (Se6+). Pooljuhtiv tahke aine, tihedus 4,8g/cm3, Vees ei lahustu, keemistemperatuur 685, sulamistemperatuur 170-217 SeO2 - Seleendioksiid (=3,95g/cm3, suplimeerumine 315, sulamistemperatuur 340, keemistemperatuur350) SeO3- seleentrioksid(=3,44g/cm3, lahustub vees hästi, sulamistemperatuur 118)
Kas sa tulid puhkama? Kus sa peatud?" Andrei katkestas neid ühe lausega: - Sõbrad, ma praegu teile niisugust jutustan, et te toolilt üksteise järel maha kukute! Kuulake, milleks ma siia sõitsin... Eestlased venemaal. Lühike sisu:Sõbrad otsustavad otsida varandust. Kristjan jutustab eestlastest venemaal. Tegelased : andres, Andrei, Natasa, Kristjan aga nendega koos Peeter Esimene, Ferdinand Johann Viideman ja Jakob Hurt. Tegevuskoht: Natasa ja Andrei korter, aga ajalooliselt Narva. Poltaava ja Sankt-Peterburg. - Jah, huvitav lugu... Lihtsalt nagu raamatus... Otse nagu ,,kapten Granti lapsed". No kuidas, hakkame otsima varandust või mitte? küsis Andrei. - Aga kuidas, kas meil on valikut? Muidugi hakkame nõustus Natasa. - Ma ei oodanud teilt teist vastust. tunnistas rahulolev Andres. - Aga mis, kas palju eestlasi elas Venemaal? - Ja kuidas veel! kisas Kristjan.
Ise alustas ta kogumist 1860, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". Rahvaluule kogumist korraldas Hurt EKmS presidendina ja hiljem iseseisvalt; rakendas rahvaluuleteaduses esimesena vabatahtlikke korrespondente. Aastast 1871 avaldas ta selleks ajalehtedes 11 põhjalikku juhendavat üleskutset, 1888 ilmus "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", milles ta selgitas rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat. Mälestussambad Jakob Hurdale asuvad Põlvas ja Tartus. Jakob Hurda bareljeef asub Otepää kirikus. Carl Robert Jakobson 26. juuli 1841 Tartu 19. märts 1882 Kurgja) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Jakobson elas noorpõlves Tormas ning sai alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Aastatel 18561859 õppis ta Valgas Cimze seminaris. Aastatel 18591862 oli ta isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862 läks ta Torma
1869 - 18-20. juunini esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus. 2. 1870. aastad; 1871 - Aleksandrikooli Peakomitee asutamine (1874. A. osteti maja Põltsamaa lähistel Kaarlimõisas); 1872 - Eesti Kirjameeste Seltsi (EKS) asutamine (EKS soovitusel võeti kasutusele uus kirjakeel); 1878 - Carl Robert Jakobson asutas "Sakala". Algasid tülid Jakobsoni ja Jakob Hurda vahel. 3. 1880. aastate algus. 1880 - Jakob Hurt siirdus St. Peterburgi eesti Jaani koguduse pastoriks; 1880 - J. V. Jannsen muutub insuldi tagajärjel teovõimetuks; 1881 - Liberaalsete vaadetega keiser Aleksander II tapmine, keisriks saab slavofiil Aleksander III; 1882 - C. R. Jakobsoni surm. Mõisted: Romaan - on jutustava proosa suurvorm
Samal aastal korraldas ta Vändras Eesti esimese künnivõistluse. Jakobson valiti Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi presidendiks. Neis seltsides pidas ta põllumajandusealaseid teadmisi ja uuendusi tutvustavaid ning rahva majanduslikku ja õiguslikku seisundit käsitlevaid kõnesid ja esitas põllumajanduse edendamise kava. Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. Tema lähemad abilised toimetuses olid Jaak Järv ja Jakob Kõrv. Ajaleht kritiseeris kehtivat agraarkorraldust, aadlivõimu ja seisuslikke asutusi ning taotles ajakohaseid reforme, samuti nõudis rahvakooli vabastamist kiriku hooldusest. See tõi kaasa konflikte eestlastest kirikuõpetajatega ja lõpuks rahvusliku liikumise mõõdukamate tegelaste kaugenemise Sakalast. Konflikt kandus ka suurtesse rahvuslikesse organisatsioonidesse. 1881 valiti Jakobson Jakob Hurda asemele Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks.
Lektüürileht Kolme Katku vahel Jaan Kross Tegelased: Balthasar Russow, Härra Frolink, Annika, Härra Tegelmeister, Matthias Friesner, Antoniuse-Härra, Märten, Johann Topoff, koadjuutor, Pürjemeister Packebusch, Monnikhusen, Siimon, Katharina, Härra Horn, onu Jakob, Epp, Paavel, Hasse, Kati-tädi, Jürgen, Kaspar Buschmann, härra Sum, Härra Geldern, doktor Luthberg, Peep, Truuta, Kimmelpenning, Mündrik Mats, Oldekop, Härra Balder., Härra Beeholt jne. 1.Ülesanded. Millest võiks raamat rääkida? Millest tegelikult rääkis? Rääkis Balthasar Russowi ehk Pallu elust. Mingisugustest kolmest katkuepideemiatest, Balthasar oli voorimehe poeg ja õppis
KORDAMISKÜSIMUSED 12.KL. EESTI MUUSIKAST: 1. .Kes ja millal hakkas koguma rahvaluulet? Rahvaluulet hakkas koguma Jakob Hurt 19.sajandil. 2. Millistes muuseumides hoitakse eesti rahvaloomingut? Tartu Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseumi kogud. 3. Vana ja uuema rahvalaulu 4 erinevust. Vanemas rahavalulus algriim, uuemas rahvalaulus lõppriim. Vanem rahvalaul levis suurliselt, uuemas hakati seda levitama ka kirjasõnades. Vanemas rahvalaulus asendub arhailine keel kaasaegse keelega. Vana rahvalaul oli lüürilist laadi ja naiselik, uues on eepiline sisu ja meeste teemad. 4. Mis on algriim, skandeerimine
Kordamisküsimused 12. klassile I osa 1)Kes ja millal hakkas koguma rahvaluulet? Rahvaluulet hakkas koguma Jakob Hurt 19.sajandil. 2)Millistes muuseumides hoitakse eesti rahvaloomingut? Tartu Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseumi kogud. 3)Vana ja uuema rahvalaulu 4 erinevust. Vanemas rahavalulus algriim, uuemas rahvalaulus lõppriim. Vanem rahvalaul levis suurliselt, uuemas hakati seda levitama ka kirjasõnades. Vanemas rahvalaulus asendub arhailine keel kaasaegse keelega. Vana rahvalaul oli lüürilist laadi ja naiselik, uues on eepiline sisu ja meeste teemad. 4)Mis on algriim, skandeerimine.
EKM Ajalugu. Eesti Kirjandusmuuseumi ajalugu on tema kogude ajalugu. Käsikirjalisi allikmaterjale hakkas süstemaatiliselt koguma Pärnu pastor J.H.Rosenplänter 19. sajandi esimestel kümnenditel, tänu kellele ongi säilinud K.J.Petersoni, O.W.Masingu jt kaasaegsete autograafid. Rahvaluulet kogusid juba Fr.R.Kreutzwald jt, esimese suurkogumise organiseeris aga Jakob Hurt, kelle rahvaluulekogu on Eesti Rahvaluule Arhiivi alus ja ka algus. Arhiivraamatukogu rajas Oskar Kallas, kes kandis siia üle Eesti Üliõpilaste Seltsi Eesti-alase raamatukogu, mida oli süstemaatiliselt kogutud 1870. aastatest alates. Kui O.Kallase initsiatiivil asutati 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum, oli selle peamiseks osaks Arhiivraamatukogu. 1921. aastal asutati Eesti Bibliograafia Asutis, mille ülesandeks sai Eesti ajakirjanduse sisu avamine. 1924
Näit. Kana kaagutas laudas ja imik istus köögis. Alliteratsioon - kaashäälikuline algriim Näit. Kutsu klähvis kodus kuudis. Antonüümid - vastandsõnad Näit. Kuum – külm Arhaism – vanapärane, nüüdiskeelest kõrvsalejäänud keelend Näit. Isepäinis ilus oli sõit Varssavisse. Assonants – täishäälikuline algriim Näit. Ilves istus oksal. Ballaad - lüroeepiline teos Näit. Tuntud ballaadimeistrid venelane Aleksandr Puškin; eestalsed Jakob Tamm ,,Orjakivi“ ja Marie Under ,,Õnnevarjutus“ Dialoog - kahekõne Näit. Intervjuu, vestlus. Draama – tõsise sisuga näidend Näit. Kuulsad draamakirjanikud venelane Anton Tšehhov; eestlased Eduard Vilde ,, Tabamata ime“ , Anton Hansen Tammsaare ,,Kuningal on külm“,August Kitzberg ,, Tuulte pöörises“ ja Juhan Smuul ,,Lea“. Draamakirjandus - üks kirjanduse põhiliikidest Näit. Tähtsamad dramaatikažanrid on tragöödia, komöödia ja draama.
Uurimistöö alused Jakob Westhomi Gümnaasium Viitamine, tsiteerimine, refereerimine Nimi: Regina Kaasik Arvestuslik tööleht 11. klassile Enne ülesannete juurde asumist salvesta antud dokument enda nimega desktopile ning lisa valmis tööleht e- koolis tänase tunni alla! Töö tegemisel võta aluseks JWG uurimistööde vormistamise juhend http://www.westholm.tln.edu.ee/public/Uurimistoo_juhend_02_11_2015_muudatus_vers2.pdf 1
eripärade vastu. Eesti talurahva eneseteadvus oli tõusmas seoses vabanemisega pärisorjusest ja suurte muudatustega maa majanduselus 19. sajandi keskel. Üritati tagada see, et Eesti riik jääks püsima ja oleks võimeline edasi arenema. Rahvuslikule liikumisele andis ka tõuke estofiilide tegutsemine. Estofiilid on teisest rahvusest inimesed, kes olid huvitatud Eesti ajaloost. Kõige enam võtsid osa liikumisest haritlased. Nendeks olid Johann Voldemar Jannsen, Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Olulist rolli mängis ka Kreutzwald, kes lõpetas Faehlmanni teose nimega "Kalevipoeg". Rahvuslikku liikumist aitas laiendada Prantsuse revolutsioon, demokraatia laienemine ja vabadusliikumised. See viis sellele, et eestlased tahtsid pärisorjuse kaotamist, talude päriseks ostmist, kõrgema hariduse omandamist, mõisnike võimu alt vabanemist ja kommunikatsioonivõrgu avardumist. Jannsen pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele. 1857.
1856- 1859 Valgas Cimze seminaris Õpetajaamet 1859 Torma kihelkonnakool 1862 Jamburgis 1864 kooliõpetaja Peterburis Ajalehed 1865 koostöö Eesti Postimees 1872 – 1874 Vana- ja Uue-Vändra vallaleht 1878 Viljandi ajaleht Sakala Põllundus Esimene künnivõistlus Pärnu Eesti Põllumeeste Selts Viljandi Eesti Põllumeeste Selts „Teadus ja Seadus põllus“ Eesti Kirjameeste Selts Asutaja 1881 Jakob Hurda asemel 3 isamaalist kõnet Propagandakõned I kõne 1868 II kõne 1870 III kõne 1870 Mälestussambad Viljandis Tormas Tänapäev Kurgja talu – talumuuseum 500 kroonine C.R. Jakobsoni nimeline kool Viljandis ja Tormas C. R. Jakobsoni preemia
Eesti kroon Alljärgnevad kultuuritegelased ei elanud aastatel 1917-1920. Jakob Hurt rahvaluule- ja keeleteadlane. Ta on kujutatud kümne kroonisel. Lydia Koidula luuletaja. Ta on kujutatud saja kroonisel. Carl Robert Jakobson publitsist, kirjanik ja pedagoog. Ta on kujutatud viiesaja kroonisel. K.E.von Baer loodusteadlane. Ta on kujutatud kahe kroonisel. Paul Keres maailmameister males. Ta on kujutatud viie kroonisel. Eesti ühe kroonine Kristjan Raud 22.10.1865-19.05.1943 Kunstnik
Keldrikakand Tormi Lust 8.B Jakob Westholmi Gümnaasium Välimus Keldrikakand võib kasvada kuni 20 mm pikaks Tavaliselt halli värvi ja alt heledam. Võib ka olla pruuni, sinise, kollase või roosaka tooniga Elupaik Keldrikakandil on palju elupaiku, kus on palju õhuniiskust. Keldrikakandit võib tihti leida lillepottide või telliste alla, sest nad annavad peavarju ja lähedalasuvat toitu. Toit Keldrikakand toitub peamiselt surnud taimedest ja eritatud jäätmetest. Suurem grupp keldrikakandeid saavad ka elustaimi sööma hakata, põhjustades probleeme aedades, kus nad elavad Tavaliselt on toiduahelas kõige all. Anatoomia Nende pea koosneb kolmest sagarast. Peas on ühendsilm ja kaks sarve. Nad eritavad lämmastikväetise jäätmeid ammoniaagina. Lisafaktid Pole looduskaitse all Keldrikakand on kakandiliste seltsi kuuluv vähilaadne Kasutatud kirjandus ht...
EESTI TUNTUIMAD INIMESED Karl Kiur Saar LEELO TUNGAL • KIRJANIK EDGAR VALTER • KUNSTNIK • KIRJANIK NEEME JÄRVI • MUUSIK ERI KLAS • MUUSIK TÕNU KALJUSTE • MUUSIK ARVO PÄRT • MUUSIK EVALD OKAS • KUNSTNIK KARL ERNST VON BAER • LOODUSEUURIJA PAUL KERES • MALETAJA JAKOB HURT • USU- JA KEELETEADLANE ANTON HANSEN TAMMSAARE • KIRJANIK RUDOLF TOBIAS • MUUSIK LYDIA KOIDULA • KIRJANIK CARL ROBERT JAKOBSON • POLIITIK • KIRJANIK ENO RAUD Raamat • KIRJANIK OTT ARDER • KIRJANIK HELJO MÄND Raamat • KIRJANIK AINO PERVIK Raamat • KIRJANIK ARNOLD RÜÜTEL • PRESIDENT LENNART MERI • PRESIDENT ANDRUS ANSIP • PEAMINISTER KRISTJAN JÕEKALDA
Jaan Kross (1920-2007) Sündis Tallinnas masinaehitustehase meistri perekonnas, sai korraliku hariduse Jakob Westholmi gümnaasiumis ning astus 1938. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduse erialale. 1934. aastal värvati Kross Saksa sõjaväeringkondade staapi tõlgiks. 1944 aastal Kross arreteeriti Saksa võimude poolt vastutegevuse tõttu. Pärast Nõukogude vägede tulekut vabanes Kross vangistusest, lõpetas ülikooli ja töötas paat aastat õppejõuna. 1946.aastal Nõukogude võimud arreteerivad Krossi ja tal tuleb pikki aastaid veeta poliitvangina Siberi vangilaagris ja asumisel
Interaktiivne mäng Kes on Eesti rahandusminister? Jürgen Ligi Laine Jänes Rein Lang Vale vastus Õige vastus Mis on Rumeenia pealinn? Budapest Bukarest Bratislava Vale vastus Mitu liikmesriiki on Euroopa Liidus? 24 28 27 Vale vastus Õige vastus Kes neist on Eesti Vabariigi president? Vale vastus Õige vastus Mis aastal toimus esimene üldlaulupidu? 1861 1863 1869 Vale vastus Õige vastus Millist isikut on kujutatud kümne kroonisel? A.H. Tammsaare Lydia Koidula Jakob Hurt Vale vastus Õige vastus Mitme aastaselt saab kandideerida presidendi kohale? 40.a 41.a 50.a Vale vastus Õige vastus Milline valimissüsteem on Eestis? Proportsionaaln · e · Majoritaar · Personaalne Vale vastus Õige vastus Milline regionaalne julgeolekuorgan on Eesti jaoks ...
aastas) neurodegeneratiivne haigus. Dementsus, mis tekib Creutzfeldti-Jakobi tõve tagajärjel, kodeeritakse RHK-10s koodiga F02.1. Dementsus on sündroom, mida iseloomustab peamiselt intellektuaalsete võimete taandareng. neurodegeneratiivne haigus ehk närvisüsteemi haigus. Haigust kirjeldas esimesena 1920. aastal Saksa neuroloog Hans Gerhard Creutzfeldt ja varsti pärast Creutzfeldti teine Saksa neuroloog Alfons Maria Jakob. 1922. aastal nimetati haigus Creutzfeldti-Jakobi tõveks. Creutzfeldti-Jakobi tõve tekitajaks peetakse priooni, mis võib edasi kanduda nii pärilikult kui ka nakkuslikult Prioonid on ebanormaalselt muundunud, iselaadseid haigusi tekitavad isekordistuvad valgumolekulid. Haigusele on iseloomulikud järjest süvenevad ebakindel kõnnak, dementsus, mäluhäired, isiksuse muutused, hallutsinatsioonid, lihasetõmblused, lihasejäikus.
JUDAISM Jumal: ainujumal. Armuline ja õiglane, karm ja õiglane. Esiisade jumal (Aabraham, Iisak, Jakob). 2oluliset sümbolit: memoraa (7küünla hoidja), taaveti kilp (inimene<->jumal). Patriarhid: Aabraham, isak ja Jakob. Aabraham oli esimene, sõlmis lepingu jumalaga, uskliku inimese prototüüp. Araablaste esiisa - pojad Haagen ja Ismael. Juutidele Saara ja Iisak, Saara poeg Jakob (hiljem Israel). Jaakobil 12 poega -> 12 suguharu (iisraeli rahvas, apostlid). Prohvet: Mooses. Leping. Ümberlõikamine, Exodus - väljarännak egpitusest. Diasporaa - elamine väljaspool oma kogukonda. Püha lood. Vana-Testament= Tanah: Toora (õpetus/seadus) - 5 esimest Moosese raamatut: müüdid maailma loomisest, esimestest inimestest, reeglid eluks. Neviim - prohvetid. Ketuviim - kirjutised (TNK-tanah). Talmud - kommenteeritud kogumik. Talmud toora - pühakirja igapäevane uurimine.
(neiupõlvenimega Backhoff[3]) neljas laps[4]. Tal olid vennad Jürri (Jüri), Jaan, August, Otto ja kaksikud Hans ja Paul ning õed Maria, Anna, Anette ja Martha. Tammsaare õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, kuhu ta läks 1886. aastal. Hiljem, aastast 1888 õppis ta Prümli vallakoolis. Aastatel 18921894 ja 18961897 Väike-Maarja kihelkonna koolis[1], kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm, kes pani rõhku õpilaste loomingulisele väljendusoskusele. Seal alustas Tammsaare ka ise luuletuste kirjutamist. Peale selle õpetati kihelkonnakoolis muusikat; koolist sai Tammsaare ka algoskuse viiulimängus. Koolikaaslaste mälestuste järgi oli tulevane kirjanik vaikne, tagasihoidlik ja abivalmis[viide?]. Ta armastas lugeda (kevadel tihti varahommikuti kirikumõisa koplis), mängis vahel viiulit ning käis kalmistul jalutamas ja luuletusi kirjutamas[viide?]
viimased sajandid oma mõtteid ka saksa keeles harjutatud väljendama. Ärkamisaegsed eesti haritlased olid saanud vene- ja saksakeelse ja -meelse hariduse. Õppeasutuste vaim oli enamasti kas vene kroonulikul või saksa keskklassi meelelaadil põhinev. Nii sündis noor eesti kultuur suures osas saksa massikultuuri eeskujude najal. Ometi oli juba 1838.a. asutatud akadeemilise Eesti Õpetatud Seltsi asutamisprogrammis maarahva kultuuri kogumine tähtsal kohal. Aastal 1888 Jakob Hurda alustatud töö Eesti rahvaluule kogumisel ja talletamisel lõi pikemas perspektiivis vaadatuna aluse Eesti vanema suulise pärandi kirjalikule säilitamisele. Siin olid tema töö peamisteks innustajateks soomlane Julius Krohn, kes ise Soome kultuuris sama tööd oli tegemas, ning eesti soost kooliõpetajad Eesti- ja Liivimaa erinevatest paikadest. Organisatsiooniliselt toetas pärandi kogumise suurtööd kõige enam Eesti Kirjameeste Selts
R. Jakobson viidi viieaastaselt perekonnaga koos Tormasse. Tal oli 5 õde- venda. Jakobsonide pere elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt. 9-aastasena hakkas C.R. Jakobson kihelkonnakoolis õppima ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest noorem. Ta oli suur sõber Jakob Pärnaga. Carli sunniti ka mõnda muusikainstrumenti käsitsema, aga selle vastu tal puudus huvi. Noorena ta hakkas huvi tundma loodusest ja mõnikord puu all lebades hakkas ta katsetama saksakeelsete värsside kirjutamist. Adam Jakobson pani oma poja Valgas asuvasse köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite seminari, mis töötas saksa õppekeelega. Seminarikursus kestis kolm aastat. Peale seminari läks ta Torma kihelkonnakooli kihelkonnakoolmeistriks ja köstriks
7. Millega tegeles EKmS? Eestikeelse kirjasõna väljaandmisega, eriti tähtsad olid kooliõpikud. 8. Miks loodi Aleksandrikooli komiteed? Kirjelda selle tegevust. Komiteed loodi, et koguda annetusi Aleksandrikooliks(eestikeelne kreiskool) pea kõikides kihelkondades. Raha saamiseks korraldati näitemänge, kontserte ja näitusi, edendases kohalikku seltsielu. Igal aastal tuli kokku komiteede suurkoosolek, kus arustati tähtsamaid küsimusi. Eesti Aleksandrikooli peakomitee eesotsas seisis Jakob Hurt. 9. Mis on venestamine? Millist kahju tõi venestamine eestlastele? Venestamine on venepäraseks tegemine, tsaarivalitsuse poliitika riigi äärealade poliitilise autonoomia ja rahvuslike eripärade kaotamiseks eesmärgiga muuta kogu impeerium ühetaoliseks. Kahju: vähenes eestlaste kaasarääkimine oma maa asjades, kuna valla töötajad lasti vene keele mitteoskamise tõttu lahti, haridus käis alla, pidurdus kultuuri areng. 10
Koostanud Julia Mäesaar Võru Täiskasvanute Gümnaasium 2010 Sündis 19. veebruaril 1920 Tallinnas masinatehase meistri pojana. 1928 38 õppis Tallinnas Jakob Westholmi gümnaasiumis. 1938 44 õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. 1938 astus Eesti Üliõpilaste Seltsi 1940 41 tegi kaastööd Noorte Häälele. 1941 1943 oli Tallinna Linnapanga sekretär 1943 Saksa sõjaväeringkondade peastaabi tõlk 1944 aprill sept oli vangistatud 1944 46 töötas Tartu Riiklikus Ülikoolis riigi ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõuna 1946 54 oli poliitvangina Tallinna
Peterburg Tartu Viljandimaa · 19 saj, lõpuks oli · Tegutsesid · Rikas piirkond ja tänu venemaal suur Eesti tähtsamad rahvusliku sellele palju haritud kogukond. liikumise tp.si · tegutsesid mitmed tegelased(Jannsen, · Sealt pärinesid paljud eesti haritlased Koidula, Hurt, Jakob.) RL ideed(palvekirjade (Jakobsin, Köler) · Kasvas eestlastest aktsioon, Aleksandri · Vabastada eestlased üliõpilaste arv kooli mõte. Baltisakslaste rõhumise ülikoolis. · ,,Sakala" alt. · Seal asusid paljud · Tänu Köleri abile oli · Oma tegevuses eestlaste seltsid ja Viljandil tihe suhe
eesti keele, kirjanduse ja ajaloo uurimine. · 1909. a. loodi J. Hurda mälestuseks Eesti Rahva Muuseum, kuhu koondati eesti rahva aineline ja vaimne vanavara. ERM Arhiivraamatukogus hoiti Eesti ainelisi trükiseid. · Eesti rahvusliku kirjanduse areng sai alguse rahvusromantilisest isamaalüürikast, milles kerkisid esile Lydia Koidula, Mihkel Veske, Ado Reinvald ja Friedrich Kuhlbars. · Ilmusid esimesed draamateosed, esindajad Lydia Koidula ja Jakob Kunder. · Hakkas levima proosa, esindajad Jakob Pärn, Lilli Suburg, Eduard Bornhöhe, kelle ,,Tasuja'' ajendas zarnri viljelema ka Jaak Järve ja Andres Saali. · XIX sajandi lõpus asendusid romantilised jutustused realistlike romaanidega. · Silmapaistvaimaks romaanikirjanikuks kujunes Eduard Vilde. Luuletajana omandas tuntuse Juhan Liiv ning draama alal paistis silma August Kitzberg. · Murranguks kirjanduselus sai 1905. aasta, mil avalikkuse ette astus esimene kirjanduslik
Kokkuvõte 9.klassi kirjanduskursusest 9.klass Eestlane laulab ja pajatab 19. sajandi alguses kaotati Eestis pärisorjus ning eestlased said endale perekonna nimed. Paarkümmend aastat hiljem asutati Friedrich Robert Faehlmanni initsiatiivil Õpetatud Eesti Selts. Aastal 1888 ilmus Jakob Hurda ,,Paar palvid Eesti ärksamatele poegadele ja tütardele``. 20. sajandi alguseks oli Hurda kogudes üle 122 000 lehekülje rahvaluulet. Perioodi tähtsaim esindaja oli Jakob Hurt (1839-1907). Tema sõnastas rahvusliku liikumise põhiülesanded. Lisaks avaldas ta aastail 1875-1886 rahvalaulukogumikud ,,Vana Kannel´´ 1-3. Rahvaluule ehk folkloor. Selles kajastub kõige ilmekamalt esivanemate ajalugu.
kooliõpetajad. Seltsis peeti ka kogumisega. Rõhku õpikute ilmumisele kaasa Seltsi esimeseks üldkoosolekuid, kus pandi ka eesti keele aitamises, eesti keelde presidendiks valiti kuulati ettekandeid uurimisele ja uue uurimises ja korraldamises Jakob Hurt. keele, kirjanduse, kirjaviisi ning rahvaluule kogumises. kultuuri, rahvaluule, juurutamisele. Arendati Eestikeelse haritlaskonna pedagoogika jms. kirjandust ja luulet. kujundamine. alalt.
1. Nimeta sinu arvates kolm kõige rohkem eestlaste elu 19. sajandil mõjutanud sündmust .Põhjenda oma valikut. 1. 1857 Johann Voldemar Jannsen hakkas välja andma „Perno Postimeest“ Sellega pani ta aluse eestikeelsele ajakirjandusele. 1866 – Uus vallaseadus. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike eeskostest. 1870.1880. – Kehtestati koolikohustus nõue. 2. Millised olid talurahva koormised 19. sajandil? Teorent, naturaalandamid, rahamaksud, pearaha, nekrutiandmine, nekrutite varustamine, sõjaväe majutamine ja küüt, sõjaväekohustus, teede korrastamine, magasiaida ehitamine, kooli ehitamine, kirikumaksud, vaeste hoolekanne. 3. Talurahva käärimine 19. sajandil: seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid. Majanduslik olukord ei paranenud. Talude rendilepingud olid ikka piiranguteta, 1840 puhkes näljahä...
A.H.Tammsaare elu ja loomingu ülevaade. Tammsare loomingu tähtsus eesti kirjanduse arengus. 1878-1940 A.H.Tammsaare sündis ja kasvas üles Järva-Madise kihelkonnas Albu vallas Tammsaare – Põhja talus.(Kõrvemaa maastikukaitseala) 1886.aastal läks ta vallakooli, sealt edasi Väike-Maarja kihelkonnakooli, seejärel Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi ja ülikooli. Väike-Maarja oli sajandi lõpul arvestatav kultuurikeskus. Kooli õpetajateks olid Jakob Tamm (luuletaja), jakob Liiv(JuhanLiivi vend)- tugevad pedagoogid. Sellest koolist on saanud alguse nii huvi kirjutamise kui ka muusika vastu. Treffneri gümnaasiumis oli samuti heal tasemel aineõpetus. Puuduva õpperaha teenis Tammsaare tasa tööga- oli valvur, andis tunde kooli algklassides. Kuna erkoolidel ei olnud õigust korraldadas küpsuseksameid, sooritasid õpilased neid mõne kroonugümnaasiumi juures. Tammsaare tegi seda Narvas. Treffneri gümnaasiumi
· 1872 alustab tegevust Eesti Kirjameeste Selts, mille peamised ülesanded olid rahvaluule kogumine, rahvakoolide varustamine õpikutega, eesti keele ja kirjanduse arendamine · 1880 tekkib vastuolu rahvusliku ärkamisaja tegelaste endi seas. · Nad ei suuda enam võidelda ühise eesmärgi nimel · Tekkis lõhe rahvuslikku liikumisse ja hakkas toimuma allaminek · See hakkas lagunema tänu Jannsenile, Jakobsonile ja Jakob Hurdale · Jakobson-venemeelne · Jannsen-saksa meelne · Jakob Hurt-eestimeelne · Nende tüli lõppes venestusreformidega(eesti ühendamine venemaaga) Jannsen(1819-1890) · Sündis Vändras · 1864 hakkati Tartus välja andma Koidulaga Eesti postimeest · Jannsen Kaotas mälu ja kõnevõime, millest ta ei taastunud · Eesti hümni sõnade autor · Kirjutas ka jutte(Koidulaga) · 1 näidend: Pärmi Jaagu unenägu
Koolist sai riiklik õppasutus, gümnaasium nimetati ümber kubermangu gümnaasiumiks. Õppetöö Saksa keeles. Ei saanud õppida loodusõpetust ja inglise keelt. Thomas Johann Seebeck - akadeemik, termoelektri avastaja. Georg Wilhelm Richmann-gümnaasiumi kasvandik, füüsik, esimene akadeemik. Ferdinand Johann Wiedemann- ülemõpetaja, akadeemik, eesti- saksa sõnaraamatu koostaja. Carl Friedrich Schmidt - geoloog, botaanik, Peterburi TA akadeemik. Philipp Jakob Karell- tsaaride Nikolai I ja Aleksander II ihuarst, osales Eesti rahvuslikus liikumises, aitas Kreutzwaldil välja anda ,,Kalevipoega". Jaan Bergmann- lõpetanud gümnaasiumi, kirjanik 22. Milline oli Nikolai Gümnaasiumi vorm? kehtiva vormiriietuse sisseseadmine. Esemed: must püstkraega vormikuub, palitu oli hõbedaste nööpidega ja vesihall, sinine vormimüts ja läikiv nahast rihm mõlemal oli keiser Nikolai I monogram. 23
Eesti kirjandus 19. sajandil 19. sajandi algus, Estofiilide aeg Valgustus- ja romantismikirjanduse tekkimine Kirjavara teisenemine Lugemisringid Teadusühingud Kalendrid Ajalehed Juturaamatud Johann Heinrich Rosenplänter Pärnu pastor Käsikirjade, päevaraamatute koguja Algatas eesti keele ja rahvaluule uurimise Kristjan Jaak Peterson 1801 - 1822 Esimene eesti luuletaja Luulepärand on väike Luuletused jäid eluajal avaldamata Friedrich Robert Faehlmann 1798 1850 Rahvaluule kasutaja kirjandusteostes Õpetatud Eesti Selts Rahvusmütoloogia Eepos "Kalevipoeg" Carl Robert Jakobson 1841 1882 Ajaleht "Sakala" Õpikute kirjutaja "Kooli Lugemise raamat" Käsiraamatud Noodikogud Johann Voldemar Jannsen 1819 - 1890 Ajalehed "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" "Eestlased kui rahvus" Eesti hümn Jakob Hurt 1839 1907 Rahvuslik liikumine Rahvaluul...
Volvo Sander Millal loodi? Volvo asutati aastal 1915 kui tütarettevõte on SKF , kuullaager tootja siiski Volvo Group ja Volvo Cars leiavad, et neid on ametlikult asutati 14. aprillil 1927. aastal, kui esimene auto, Volvo OV 4 seeria, hellalt tuntud kui " Jakob ", valtsitud välja tehase Hisingen , Göteborgi. VOLVO OV4 Mille poolest tuntud? Volvo on tuntud autode tootmist Tuntud ka 3punkti turvavöö leiutamises Millega tegeleb? Autode tootmise ja müümisega erinevates riikides Millal võeti kasutusele firmamärk? Esmakordselt paigutati logo autole 1927. a. Ringile lisandus diagonaaljoon, mis alguses täitis igati ausat funktsiooni kroomitud embleemi lihtsalt paigal hoides. Ajapikku muutus aga joon embleemi dekoratiivseks
Rahvuslik liikumine ehk ärkamisaeg tähendab oli Eestis peamiselt aastail 1860-1880. Kõige aktiivsem oli rahvuslik liikumine just lõpu aastatel, kui venestamine sellele lõppu teha püüdis (kõik seltsid välja arvatud karsklaste seltsid keelati). Ärkamisaja eelduseks oli fakt, et selleks ajaks tekkis juba rahva kihte, kes olid saavutanud majandusliku sõltumatuse. Kõige elavalamalt võtsid rahvuslikust liikumisest osa haritlased. Eestvedajateks olid Carl Robert Jakobson ning Jakob Hurt ja Johann Voldemar Jannsen, kes taotlesid baltisakslastega paremat läbi saamist. Olulist osa mängisid ka F. R. Kreutzwald, Lydia Koidula ja Johan Köler (Peterburi Eesti patrioot). C. R. Jakobson andis välja ajalehte ,,Sakala" millest on ka hiljem pikemalt juttu. J. V. Jannsen andis välja väga populaarseid ajalehti ,,Perno Postimees" ja ,,Eesti Postimees". Jakob Hurt oli rahvaluule kogumise eestvedaja ka Eesti Kirjameeste Seltsi esimene juht.
andis jõudu ning julgust tulevikuks. Jakob Hurt viis rahvusliku liikumise 1870.aastal uuele tasandile.Üle kogu maa rajati rahvuslikke seltse ja organisatsioone.Hurt sündis vallakooliõpetaja pojana Põlva lähedal Himmastes.Ta käis Põlva kihelkonnakoolis,Tartu kreiskoolis,Tartu gümnaasiumis ning Tartu ülikoolis usuteaduskonnas.Agaralt lõi Hurt kaasa Vanemuise seltsi töös,pidades ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluulest.Lausa programmiline oli Jakob Hurda 1870.aastal peetud kõne,milles ta püstitas eestlastele ette ülesande saada sureks vaimult.1872.aastal sai Jakob Hurt kirikuõpetaja koha Otepääle,mis oluliselt tugevdas tema ühiskondlikku seisutit. Eesti Aleksandrikool komitee eestvedajateks olid Jaan Adamson,Jakob Hurt,C.R. Jakobson,J.W. Jannsen,Kreutzwald,Köler jt.Selline kool pidi vastama kreiskoolide tasemele ja kuna valitsuselt toetust oodata ei olnud tuli kool rahva rahaga rajada.1874.aastaks oli kogutud niipalju raha,et
venestamise vastu. Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist. Rahvusliku ärkamise kõrgajal, 18601880, valitses liikumises poliitiliselt mõõdukas, etnilis- lingvistilisi eesmärke püüdlev suund, mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse väljaarendamisele. Eesti rahvusideoloogia alusepanija, pastor ja keeleteadlane Jakob Hurt (18391907) kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Liikumise radikaalset suunda juhtis Carl Robert Jakobson (18411882), pedagoog, kirjanik ja ajakirjanik, esimese eestikeelse poliitilises ajalehe Sakala (ilmus aastatel 18781882) asutaja. Jakobson sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele
inimesed veel palju teisigi analoogseid seltse looma. Ta oli ka Aleksandrikooli peakomitee liige. (Viki1) Jannsen kord ütles : ,,Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme!" Johann Voldemar Jannsen 5 2.3.Jakob Hurt (1839-1907) (Foto 3. J.Hurt) Jakob Hurt oli vaese koolmeistri perest pärit. Vaatamata kiusatusele olla saksameelne ning saavutada kergelt head karjääri, otsustas Hurt jääda täielikult ustavaks oma rahvusele. Ta pidas kõige olulisemaks raha vaimuvara, rahvaluulet ja
See selts andis aastate jooksul Eestile terve hulga silmapaistvaid rahvuslikke tegelasi ja sini-must-valge lipu. EÜSi põhieesmärgiks olio ma liikmeskonna harimine ja kõlbeline, kasvatamine, mitte poliitika. Hariduse edendamiseks laiema rahva hulgas loodi Eesti Kirjameeste Selts, mis alustas tegevust 1872.aastal. Seltsi eesmärgiks oli rahvavalgustusliku, teadusliku ja õppekirjanduse väjaandmine, eesti keele ja kirjanduse arendamine ning rahvaluule kogumine. Esimeheks valiti Jakob Hurt. EKmS pooldas alguset peale uut kirjaviisi ning toimetas trükki hulgaliselt raamatuid. 6.Aleksandrikool 1860ndate algul tekkis Viljandimaa ärksamatel talunikel mõte, et oleks vaja priikslaskmise lähenevat 50. Aastapäeva kuidagi tähistada. Esialgu mõeldi püstitada Aleksander I ausammas, kuid peagi võeti sihiks rajada eestikeelne kool Aleksandrikool-tema auks. Raha pidi selleks kogunema annetustest
VÄLISEESTI KIRJANDUSE ARVESTUSEKS Nimeta 10 väliseesti kirjanikku ja igaühe juurde mõni teos (v.a Ristikivi, Helbemäe, Viirlaid) 1. Bernard Kangro "Jäälätted" 2. August Gailit "Leegitsev süda" ; "Ekke Moor"; "Kas mäletad, mu arm" 3. August Mälk "Tee kaevule"; "Jumalaga, meri" 4. Elin Toona "Puuingel"; "Kaleviküla viimne tütar"; "Sipelgas sinise kausi all" 5. V. Uibopuu "Keegi ei kuule meid" 6. Helga Nõu "Kass sööb rohtu" 7. Ilmar Laaban "Oma luulet ja võõrast"; "Sõnade sülemid, sülemite süsteemid" 8. Johannes Aavik "Uute sõnade sõnastik"; "Keel kaunima kõlavuse poole" 9. Artur Atson " Lehekülg ajalooraamatust";"Luuletused" 10.Albert Kivikas "Lendavad sead"; "Lumimemm" Nimeta välismaal ilmunud ajalehti ja ajakirju Ajakiri Ajaleht Tulimuld B. Kangro Teataja Mana I. Grünthal ...
Esta : 1. Rahvaluule mõiste ja liigid rahvaluule- eestlaste pärimusliku vaimse kultuuri see osa,mille moodustab poeetiline sõnalooming. rahvalaulud,rahvajutud ja rahvaluule väikeliigid 2. Regivärsiline ja lõppriimiline värsiread,algriim,ununenud sõnad,lõppriim,mõtteriim pole tulpe,iga rida seob riim,rõhuta ja rõhulise silbi vaheldumine,värsirida,sarnased lõpud 3. Muistend, muinasjutt,naljand,pajatus,anekdoot,paroodia 4. Põhineb tegelaste vastandamisel,kolmarvul,kordusel,ühel peategelasel,õnnelikul lõpptulemusel,traditsioonilisel algusel ja lõpul, 5. Muistendid: *tekke- ja seletusmuistend *vägilasmuistend *ajalooline muistend *usundilie muistend Muinasjutu: *loomamuinasjutud *imemuinasjutud *jutud kus kangelane ei võida vastast üleloomulike vahenditega vaid osavuse ja nutikusega. 6. Naljand anekdoot *lühike koomilise sis...
Konstantin Türnpu (1865-1927) Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organistaator. Konstantin Jakob Türnpu sündis Klooga mõisa meieri peres. Õppis Tallinna saksa kreiskoolis ning asutas seal koolipoistest koori, mida ta ise juhatas, seejärel segakoori ,,Salme". Peterburi konservatooriumis õppis Miina Härmaga samaaegselt. Õppis orelit ja kompositsiooni. Seejärel täiendas end Berliinis, koorijuhtimise alal. Organist ja dirigent saksa ringkonnas. Peale berliini tuli tagasi ja asus tööle Tallinnas. Saanud Niguliste kirikus organistikoha, oli ta saksa segakoori, hiljem ka meeskoori
Ants Antson Elulugu On Eesti endine kiiruisutaja ja olümpiavõitja Sündis 11. novembril 1938 Tallinnas Lõpetas Jakob Westholmi Gümnaasiumi Spordiga hakkas tegelema aastal 1954 Oli jalgrattaspordikooli direktor ning Tallinna linnaosavalitsuse spordijuht Tegeles kergejõustiku, tennise ja jäähokiga ning hiljem hakkas tegelema kiiruisutamisega 1963. aastal kuulus NSV liidu koondisesse Saavutused 6. veebruaril 1964. aastal Innsbruckis peetud taliolümpiamängudel saavutas ta 1500 m kiiruisutamises esimese koha Tema lemmikdistansiks oli 1500 meetrit On püstitanud kaks maailmarekordit Medalid ja tunnustused
Talurahvaasjade komissarid- kontrollisid vallavalitsuse ja kohtute tegevust Tsensuur tugevnes Asjaajamine vene keeles Haridus täielikult vene keeles Tartu ülikool- Jurjevi Ülikool Tartu ajaleht Postimees -ainus rahvuslik ajaleht UUS RAHVUSLIK TÕUS Venestamisaeg ei lämmatand eestlaste omaalgatuslikku tegevust 19. saj tõusevad esile karskusseltsid Moodustusid ka kutseühinguid, käsitööliste ühendusi ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse Palju vastukaja sai ka Jakob Hurt rahvaluule kogumisega 1890 aastal korraldati lühikeste vahedega kolm rahvarohket laulupidu 1896. a laulupeol Tallinnas oli üle 5000 osaleja VILLEM REIMAN Rahvusliku liikumise liider Edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele Lõi Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS)- tähtsaks kooskäimiskohaks eesti haritlaste seas 1884. a pühitseti Otepää kirikus EÜS-i lipuks sinimustvalge lipp VILLEM REIMAN
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
