Lugupeetud eestlased, Tänavu saab 1909. aastal Tartus asutatud Eesti Rahva Muuseum 100 aastakseks.Tegemist on väga tähtsa sündmusega, sest ERM mängib olulist rolli eestlaste kultuuri ja keele säilitamisel. Üheks tähtsaimaks inimeseks, kes andis tõuke selle muuseumi loomiseks, oli Jakob Hurt. Laulupeol esitatud kõnes oli Hurdal kolm põhilist soovi eesti rahvale: need olid hariduse ja eriti emakeelse hariduse arendamine ning rahva ühtsustunde edendamine, et haridut inimesed Eestit maha ei jätaks. Hurt ise pidas väga oluliseks eestlaste suulist vanavara. Ta kogus suurel hulgal rahvaluulet ning mõjutas ka palju teisi inimesi seda tegema. Eesti Rahva Muuseumile pani alguse tegelikult selle suurmehe surm, sest tema soov arendada oma rahvuskultuuri jäi
vaatepunkti barokk 30 aastat sõda Martin Opitz Luuletus (esimene vanitas = maine 1570 / 1620- mitte Saksamaa Liitvabariik, Andreas Gryphius sonett) kestvus 1720 vaid paljud riigid, katku Paul Fleming Draama (tragöödia, carpe diem = epideemiad, Hans Jakob komöödia, jesuiitide Kasutage päeva Keeleühiskonnad (saksa Christoffel vs. Chr. draama) memento mori = keele säilitamiseks) Grimmelshausen Picaresque romaan Mõelge oma Christian Hofmann (Simplicissimus), suremusele Hofmannswaldau pastoraalne romaan,
eestlaste laulupidusid korraldatud, ülemaalist polnud veel olnud. Ettevõtmise vastu oli Köler ja Jakobson, kes pidasid ettevõtmist liialt saksikuks. 18. - 20. juunini 1869 Tartus toimunud esimesel eestlaste üldlaulupeol olid esinejateks ainult meeskoorid, segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. 2 Dirigentideks olid nii Jannsen kui Saebelmann-Kunileid. Peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda esines avalikkuse ees Jakob Hurt. Eesti koorilaule oli kavas veel vähe. Lauldi Kunileiu laule "Mu isamaa on minu arm" ja "Sind surmani" (sõnad Koidulalt) aga ka soomlase Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", millele Jannsen oli sõnad teinud, hilisem riigihümn. Jakob Hurt (1839 - 1907) 1870. aastatel jõudis rahvuslik liikumine uuele tasandile, üle kogu maa rajati rahvuslikke seltse ja organisatsioone, üheks
Elulugu Unikülas asub luuletaja Friedrich Kuhlbarsi sünnikoht. Kunagi seisis siin tulevase kirjaniku sünnipaigaks saanud Uniküla koolimaja. Kunagise hariduskolde järgi kutsutakse seda praegugi Koolitareks (-taluks). Koolimaja põles maha aastal 1941. Nüüd seisab siin õues luuletaja ja kooli mälestuseks hall maakivi, millele kinnitatud tahvel teatab: Siin asus Uniküla koolimaja kus 17.VIII 1841 sündis kirjanik Friedrich Kuhlbars Luuletaja isa Jakob Kuhlbars (Zeiger) põlvnes Nõo kihelkonnast Unipiha Ala-Kiisa talust. Kui ta Tartus koolis käis, tõlgiti ta kodutalu nimi saksa keelde (Kuhlbars - kiisk) ja sellest kujuneski jäädav perekonnanimi Kuhlbars. Mõisa loaga õnnestus luuletaja vanaisal Jaanil koolitada oma poeg Jakob koolmeistriks. Üks koolivend soovitas talle koolmeistri koha Sangaste Unikülla, kuhu kohalik mõisnik kuulsa väejuhi Barclay de Tolly poeg Magnus Barclay de Tolly oli maarahva lastele asutanud kooli
· oma leht- 1857 ,,Perno Postimees" · tahtis, et kõik, mida eestlane saavutada soovib, tuleks rahumeelselt · kolis tartusse ja 1864. a rajas ,,Eesti Postimehe" · Jannseni perekonnalgatustel loodi 1865 ,,Vanemuine" Esimene üldlaulupidu · Seoses läheneva priiuse 50. aastapäevaga hakkas ,,Vanemuine" taotlema laulupeo korraldamist · toimus 18. -20. juuni 1869 Tartus · pidu leidis aset ,,Ressource" aias · peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda astus ette Jakob Hurt, rõhutades hariduse tähtsust · Lauldi: ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani" ning ,,Mu isamaa, mu õnn ja rööm" · Laulupidu kasvatas eestlastes ühtsuse tunnet ja andis jõudu tulevikuks Jakob Hurt · Rahvusliku liikumise üks liidritest, elas aastatesl 1839-1907 · Sündis Põlva lähedal Himmastes · Lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna · eestlastele: saada suureks vaimult
heliloojad hakkaksid ise looma. Beethoven "Kõik taevad laulvad", Mozart "Ave verum corpus" Laulupidu Tallinnas Jakob Hurt (1839 -1907) Eesti esimesel üldlaulupeol (1869. a.) pidas Hurt oma kuulsa kõne, milles rõhutas hariduse tähtsust ning innustas eestlasi selles valdkonnas mitte leppima vähesega, vaid pürgima üha edasi.Selle kõne sisu sai järgneva aastakümne rahvusliku liikumise programmiks ja Jakob Hurt saavutas üle-Eestilise tuntuse. Järgnevatel aastatel pani Hurt paika rahvusliku liikumise alused ning kuulutas: "Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult!" Tema eesmärgiks oli eestikeelse kultuuri ja rahvahariduse viimine kõrgele tasemele.
Pere seitsmest lapsest noorimat Juhanit mäletati kui põdura tervisega ja üksildusse kalduvat poissi. Suviseid karjaspoisiks olemisi on ta ise meenutanud kui oma elu kõige õnnelikumat aega. Talviti käis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis, kus õppis vaheaegadega 1884. aastani. Hiljem sai Keedavere kihelkonnakooli, kus oli raskeim aine matemaatika ja soovis saada muusikuks. Edasi läks Väike-Maarja kihelkonnakooli, kuhu läks abiõpetajaks oma vennale Jakob Liivile. Väike-Maarjas. Juhan Liiv veetis seal poolteist aastat. Kuna vend Jakob ja ta sõbrad olid kirjanduslike ja rahvuspoliitiliste huvidega, siis mõjus nendega läbikäimine Juhanile arendavalt. Senise muusikahuvi (Liiv oli harjutanud viiuli- ja klaverimängu) asemele tuli luule. Sel ajal kujunes välja ka pikaajaline vastastikune kiindumussuhe Pandivere mõisa kutsari tütre Liis Goldinguga. Liisale on suunatud ka mitmed Liivi armastusluuletused
1857a I ajaleht ,,Perno Postimees". Toimetaja Jannsen. I number algas sõnadega ,, Tere armast Eesti rahvas !". See ajaleht oli rahvameelne ja õpetusi jagav. 1864a ,,Eesti Postimees" avati Tartus. Näitemänguseltsid Lydia Koidula. 1865 Vanemuise näitemänguselts. Naiste osi mängisid mehed. Koidula kirjutas repertuaari ,, Saaremaa onupoeg ". 1869a I üldlaulupidu. Eestlased laulsid end tahvaks. Väga suur maht ka saksakeelsetel lauludel. 2. Jakob Hurt oli eelkõige kirikuesindaja. Lisaks võis teda pidada eestikeelse suuna edasikandaks. Lõi kaasa laulupeo korraldamisel ja vanem. Näidendites. Tema peamõte oli : Eestlased peavad saamas suureks vaimult. 60 aastatel algatas Eesti Aleksandi kooli komiteede liikumise see oli rahakogumine Eesti Aleksandrikooli loomise heaks. Kooli nimetus oli tsaar Aleksander I auks. Eesti kirjameeste selts 1872a koondas Eesti haritlasi. Jakob Hurt oli I president. EKM seltsi otsusega
Rahvusliku liikumise eesmärgid... Rahvusliku liikumise peamisteks eesmärkideks olid eelkõige rahva kultuuri- harrastuste toetamine, emakeelse rahvahariduse edendamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omaduste soodustamine. Kuid esmaseks sihiks oli eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine, kuna poliitilised eesmärgid tõusid päeva- korrale sajandivahetusel. Rahvusliku liikumise tähtsamad juhid... Jakob Hurt. . Rahvusliku liikumise tähtsamateks juhtideks olid Jakob Hurt, kellele isa andis range usulise kasvatuse. Hurda haridustee kihelkonnakool, kreiskool , Tartu gümnaasium ja Tartu Ülikooli usuteaduskond. Koos õpingutega hakkas Hurt agaralt osalema RLs. Huvitus filoloogiast ja rahvaluulest. Hurt lõi ka kaasa agaralt Vanemiuse seltsi töös, pidas ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluulest. 1870 aastal
kehtisid rendilepingud ning talupoeg ei tohtinud maalt linna elama minna, talupoegadele pandi perekonnanimed. 6. Johann Voldemar Jannsen- ,,Perno Postimees" ja ,,Eesti Postimees"; Jakob Hurt- ,,Eesti Postimehe" lisalehe toimetaja; Carl Robert Jakobson- ,,Sakala" 7. Tartu nimi muudeti Jurjeviks; Venestamisajaga langes kirjaoskus; Suleti Eesti Kirjameeste Selts; 1869. Aastal toimus Tartus esimene üldlaulupidu. 8. 9. 1884. aastal õnnistati Otepää kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp, millest sai hiljem Eesti rahvuslipp. 10.Balti raudtee valmis 1870; ühendas Paldiski Peterburiga; oli soodne kaubavahetuseks. 1.
teoses olid suured hüpped, palju oli käike ja tempo oli väga muutlik. Loo esimeses pooles märkasin väga kiireid parema käe käike ning hiljem mängis käike pigem just vasak käsi. Teose keskel muutus meeleolu ka tajutavalt pingeliseks. Vahepeal oli kuulda, et mõnes kohas ei olnud klaverimäng just kõige puhtam ning seda oli eriti kuulda parema käe kiirete käikude mängimisel. Neljandaks looks oli valitud Tõnu Kõrvitsa "Puudutus", mille esitas Jakob Peäske üksinda fagotil. Kuna lugu ise on mulle juba tuttav ning ka päris armsaks saanud, siis oli seda lugu kontserdil kuulata väga tore. "Puudutus" algas aeglaselt ning laulvalt ja kestis nii kuni loo lõpuni. Originaalviisi oli mõnes kohas muudetud ning tajusin, et Jakob võttis aega pilli mängimisel, et kõik noodid kõlaksid. Kuna mina polnud varem kuulnud, mis häält fagott teeb, siis meenutas see mulle aeg-ajalt metsasarve kõla. Kuna polnud ka klaverisaadet, siis oli
provintsilinn, vaid Mulgimaa ja siinsed rahvuslikult meelestatud koolmeistrid. Just talupoegade seas küpsesid plaanid Vene keisrilt õiguse nõutamisel mõisnike üleoleku vastu, samuti plaan rajada küla- ja kihelkonnakoolide kõrvale ka eesti oma gümnaasium Aleksandrikool, nagu seda nimetati keiser Aleksander I auks, kes oli kaotanud pärisorjuse. 2. Juhtivad figuurid Ärkamisaja juhtivamad figuurid olid Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson, keda võiks täie õigusega pidada esimesteks Eesti poliitikuteks. Poliitikutele omaselt läksid nende seisukohad ja teed Eesti asja ajamises lõpuks ka lahku. Ehkki mõlema eesmärk ja aade oli eestlaste suurem vaimne ja aineline iseseisvus ning nüüd juba rahvuslik püsimajäämine, erinesid nende nägemused selle saavutamisest. Hurt oli hariduselt teoloog ning sellisena esimesi eesti soost kirikuõpetajaid
Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid eranditult kõik rahvusliku liikumise juhtivad tegelased, koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks kogu ärkamisaja Eesti ladvik. Teiseks oluliseks üle-eestiliseks organisatsiooniks sai 1872. aastal loodud Eesti Kirjameeste Selts. Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna, eriti kooliõpikute väljaandmine. Selts tegeles ka eesti rahvaluule ja vanavara kogumisega. Seltsi esimeseks presidendiks valiti Jakob Hurt. Erilist tähelepanu pöörati seltsis eesti keele arendamisele ja selle õiguste kaitsele. Eesti Kirjameeste Seltsi otsusel mingi 1872. aastal üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on eesti keeles käibel tänapäevani. Rahvusliku liikumise radikaalsema suuna etteotsa tõusis Carl Robert Jakobson. 1865. aastal ilmusid Jakobsoni esimesed kirjad "Eesti Postimehes", kus ta nõudis kooliolude parandamist, sõdis ülemäärase usuõpetuse koormuse vastu, propageeris karskusideid. 1878
Curriculum Vitae Konstantin Päts Sünniaeg- ja koht : 23. veebruar 1874 18. Jaanuar 1956, Tahkuranna vald, Pärnumaa Vanemad ja nende tegevusalad : Konstantin Pätsi isa Jakob Päts oli pärit Heimtali vallast Viljandi lähedalt ja oli tubli ja kõikide poolt austatud ehitusmeister. Konstantin Pätsi ema Olga sündis 4. augustil 1847 Viljandis. Üldhariduse ja guvernandi eksamite kõrvalt õppis ta ka saksa, vene ja läti keelt. Neiu kutsuti peatselt Viljandimaa mõisniku Gründeri perekonda guvernandiks. Sinna saabus noor ehitusmeister Jakob Päts, kes oli edasipüüdliku ja teadmistehimulise noormehena arhitekt Kulicku juures majade ehitamist õppinud
Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Elukäik Ta harrastas ka samal ajal innukalt näitekunsti,viiulimängu ja mitut spordiala. Kunstiõpinguid jätkas 19031905 vabakuulajana Peterburi parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis. Keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modellerumisele. Elukäik Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end 19051906 Jakob Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääsemda õpima Pariisi. Esialgu siirdus ta Soome kust ta veetis 190 aasta suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga. Elukäik Kus huvitus maastikumaalist Sügisest õppis Helsingis arvatavasti Soome Kunstihügu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega . Soomes said alguse sidemed ´´Noor Eesti ´´ ringkonnaga .
aastal linnakoolis. Sai kunstialased algteadmised 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala. Jätkas kunstiõpinguid 19031905 vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele. Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end 1905-1906 Jakob Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääseda õppima Pariisi. Mägi siirdus esialgu Soome ja veetis 1906. aasta suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga, kus huvitus maastikumaalist; sügisest õppis Helsingis arvatavasti Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. Soomes said alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga. Läks 1907
Võimud sulgesid Eesti Kirjameeste Seltsi ja keelustati eesti rahva ajaloost rääkivate jutustuste avaldamine.See kõik mõjus kirjanduse levikule ja arengule laastavalt. Eestlased hakkasid aina rohkem tegema samme meie hindamatu loomingu taaselustamiseks. Hoolimata karmist tsensuurist,keeldudest ja Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemisest ,ei jäänudki kirjanduse kogumine ja loomine soiku.Toimusid üldlaulupeod ,kus lauldi rahvuslikke palu ja näidati armastust Eestimaa vastu.Tänu Jakob Hurdale toimus ka suurejooneline rahvaluule kogumine.Selle tegevuse juures aitasid Jakob Hurta tuhanded inimesed.Järjest enam julgesid inimesed avaldada folklooriainelisi raamatuid ja kirjutati üles eesti rahvaviise.Rahvusmeelsed haritlased hakkasi välja andma ajalehti.Üheks tähtsamaks sai Postimees,mis koondas enda ümber mitmeid haritlasi.Ajalehed virgutasid isamaalist mõtteviisi ja austust emakeele vastu.Kuna need olid väga
Rosenplänter andis välja eesti keele uurimisele pühendatud ajakirja ja kutsus üles koguma rahvapärimust. Arnold Friedrich Johann Knüpffer kogus ja andis välja Kadrina rahvalaule ja jutte. Alexander Heinrich Neus kogus ja avaldas regilaule. Friedrich Robert Faehlmann pani oma kunstmüütidega aluse eesti pseudomütoloogiale ning kogus Kalevipoja-muistendeid rahvuseepose tarbeks. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi töös võib näha eestikeelse folkloristika algeid. 1888. aastal avaldas Jakob Hurt üleskutse "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", kutsudes kõiki kirja panema rahvamälestusi ehk vanavara, sisuliselt rahvaluule tähenduses. Hurdale tegi kaastööd ligi 1400 korrespondenti, kujunesid kogumise, säilitamise ja avaldamise põhimõtted. Hurda algatusel koostati esimesed eesti rahvaluule teaduslikud väljaanded, alguse sai hiigelsari "Monumenta Estonia Antiquae". Matthias Johann Eisen tõi kasutusele termini "rahvaluule". Ka tema tegeles
Tiikidest saadud pinnas kuhjati ja sellele ehitati suvemajake. Ajalugu ja omanikud Mõisa tunti Pühalepa (Pohilep) ametimõisana ja siin resideerus ordufoogt või tema esindaja. 1563. aastal, Hiiumaa minekuga Rootsi võimu alla, läks mõis Rootsi kuninga valdusse. 1600- ndate aastate lõpus läänistati see ajutiselt Rootsi rittmeistrile Christoph Stackelbergile. 1620. aastal sai mõisa pandina ning 1624. aastal omandina Liivimaa kindralkuberner, krahv Jakob De la Gardie andes 1633.a. mõisale nime Suuremõisa (Großenhof). 1652.a. said De la Gardie ´de Hiiumaa valdused Jakob De la Gardie nooremale pojale Axel Juljus De la Gardie´le (1637-1710), kes oli sõjaväelane, väejuht ja riigiametnik. 1687-1704 oli ta Eestimaa kindralkuberner. De la Gardie perekonna käes oli Suuremõisa 1691. aastani, mil see reduktsiooni käigus Rootsi kroonile tagastati. Pärast Põhjasõda 1710. a. võeti Suuremõisa nagu teisedki Rootsi riigimõisad Vene krooni
hilisema tegevuse kohta. Õpetajad: Vassili Hink, usuõpetus, vene keel (töötas õpetajana 18881906) Mihhail Nikolajev, vene keel, ajalugu, maateadus, joonistamine, ilukiri, puutöö (18881902) Ilja Ivanov, aritmeetika, geomeetria, looduslugu (18891890) Dimitri Rutsjev, matemaatika, looduslugu (18901891) Pjotr Goveino, looduslugu, vene keel (18911897) August Riikmann, matemaatika, usuõpetus, ilukiri (18971905) Tõnu Rähn, aritmeetika, looduslugu, joonistamine (18981899) Jakob Lind, vene keel, looduslugu, võimlemine (19031905) Abiõpetajad: Julius Erlemann, usuõpetus (luteriusulistele), eesti keel, saksa keel, laulmine (1888 1891) Jakob Tamm, eesti keel, üldajalugu, maateadus (18911893) Karl Ernst Särgava, eesti keel, ajalugu, laulmine, saksa keel, vene keel (18931902) Oskar Johann Karl Liigand, usuõpetus, eesti keel, aritmeetika, geomeetria, vene keel (19021906) Lühemat aega on koolis tegutsenud veel teisigi õpetajaid ja abiõpetajaid.
1864 ,,Eesti Postimees" 1865 asutas laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". 1869 toimus I Üldlaulupidu Laulupidu. Osa võtsid ainult meeskoorid ja mõned pasunakoorid. Kokku umbes 800 lauljat ja mängijat. Lauldi vaimulikke ja saksa autorite laule. Suure poolehoiu sai Soomest laenatud Paciuse laul, millele Jannsen oli sõnad loonud. Ainsad Eesti laulud olid Lydia Koidula sõnadele loodud ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani". Jakob Hurt Jakob Hurt (22. juuli 1839 - 13. jaanuar 1907) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Alustanud juba üliõpilasena ÕES-is ja "Vanemuise" seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas 187083 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 187281 Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS) presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu saksa kirikuõpetajate ning radikaalse Carl
......lk 3 2. Tuntud isikud Väike-Maarjast.................................................lk 4-6 3. Väike-Maarja kirikud ja kogudused....................................... .lk7-9 4. KASUTATUD KIRJANDUS................................................. lk 10 Väike-Maarja on alevik Lääne-Viru maakonnas. Neljateistkümnendast sajandist alates Väike-Maarja kihelkonna keskus.Väike-Maarjas on sündinud Georg Lurich, sealses kihelkonnakoolis on õppinud A. H. Tammsaare ja õpetanud Jakob Liiv. Väike-Maarjas asub loomsete jäätmete utiliseerimise tehas.Kultuurimälestisi on seal palju, ühed tähtsamad on Väike-Maarja kirik, Jakob Liivi monument, Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas. Väike-Maarja vald asub Lääne-Virumaa lõunaosas, Pandivere kõrgustikul ning piirneb Vinni, Laekvere, Torma (Jõgevamaa), Rakke, Koeru (Järvamaa), Järva-Jaani (Järvamaa) ja Tamsalu vallaga. Väike-Maarjast 3 km lääne pool on 100 m laiune Vao ürgorg, mida palistab küngaste
Friedrich Reinhold Kreutzwald Jakob Hurt Carl Rober Jakobson Johann Köler Jaan Tõnisson Konstantin Päts Oskar Luts Mihkel Martna
Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas ta end Jakob Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas temas soovi pääseda õppima Pariisi. Mägi siirdus esialgu Soome ja veetis 1906. aasta suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga, kus huvitus maastikumaalist; sügisest õppis Helsingis arvatavasti Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. Soomes said alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga. 1907. aasta varasügisel läks Mägi Pariisi. Ta elas kunstnike ja kirjanike koloonias La Ruche (Mesipuu), õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias (Académie Colarossi) ja Académie de la Grande Chaumière'is joonistamist ning külastas kunstinäitusi ja muuseume. 19081910 aastatel elas ta Norras. 1911. aasta suve veetis ta aga Normandias Dieppe'is. 1912.aastal naasis Mägi
ülevaade "Über die Pleskauer Esten oder die sogenannten Setukesen" (1904, Helsingi). Publitsistikast on postuumselt avaldatud "Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad" (1939, toimetanud H. Kruus), "Kõned ja kirjad" (1989, koostanud Mart Laar) ja "Mida rahvamälestustest pidada" (1989, koostanud Ü. Tedre). Hurda kogumistöö pälvis nii ulatuselt kui ka metoodikalt rahvusvahelist tähelepanu juba tema kaasajal. Aastast 1992 antakse Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinda. Jakob Hurt oli Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane ja korporatsioon Livonia vilistlane.
lugemisoskust ja ristiusu tundmist nõudma. Sada aastat hiljem avati Väike-Maarja mail esimesed külakoolid, kuid need ei tegutsenud kuigi kaua. Uuesti asutati külades koolid 19. saj 30-ndatel aastatel. Need jäid ka püsima. Esmakordselt avati Väike-Maarjas kihelkonnakool 1723. a, teist korda 1750. a, kuid püsima jäi alles 1873. aastal, mil ta sai ruumid leerimajja Pikk t 3. Kool muutus tugevaks hea majandusmehe ja pedagoogi Peeter Koidu ajal 1883-1892. Suurima tunnustuse sai ta kirjanik Jakob Tamme ajal 1893- 1907. Kui kooli enam ruumipuudusel tütarlapsi ei võetud, asutati 1901. a tütarlastekool (ühendati taas kihelkonnakooliga 1907. a). Esimese Eesti Vabariigi ajal töötas Väike-Maarjas 2 kooli: 6-kl algkool (koos 2- aastase täienduskooliga) ja gümnaasium. Algkool töötas riigi kulul, gümnaasiumi aga finantseeris põhiliselt gümnaasiumi toetamise selts, kelle eestvedamisel kerkis 1921- 1924 puidust gümnaasiumihoone Pikk tn 1. Algkoolimaja sai juurdeehituse 1938. a.
Elulugu Friedrich Wöhler oli saksa keemik. Ta sündis 31.Juuli 1800 Esherheimis ja suri 23.september 1882 aastal. Ta isa August Anton Wöhler oli loomaarst, põllumajandusteadlane ning pedagoog. 1820 aastal õppis F.Wöhler Malburgis meditsiini ja alates 1821 aastast Heildenbergis ka keemiat. Ta õppis keemiat professor Leopold Gemelini juures. 1823. aastal sai ta Heilderbergis meditsiinidoktoriks. Professor Gemelini soovitusel asus Wöhler õppima Jons Jakob Berzeliuse juures, Stocholmis. Sellest ajast said kaks teadlast, teadustööd tehes sõpradeks ja Wöhler tõlkis Jons Jakob Berzeliuse raamatu ,,Keemia õpperaamat loomadest" . Aastal 1892 pakuti talle tööd Göttinegeni ülikoolis. Avastused Friedrich Wöhler avastas berülliumi ja plaatina. Berülliumi valmistamiseks segas ta suures anumas kokku plaatina ja jättis ära alumiiniumi. Samat tehnikat kasutas ta ka teiste ainete tegemisel
Hariduse edendamine. Ilmus aina rohkem nii tõlke kui ka rahvusromantilisi kirjandusteoseid. 5. I laulupidu: Johan Voldemar Janseni ja Vanemuise seltsi eestvõttel toimus Tartus (1869a) I üldlaulupidu. See kujunes ärkamisaja kõrgpunktiks. I Laulupeol lauldi Eesti hümni:"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Laulu viis oli saadud soomlaste käest. Sõnad oli laulule kirjutanud J.V.Jannsen 6. Ärkamisaja liidrid: Ärkamisaja liidrid olid Jannsen ja Jakobson, Jakob Hurt 6.1. Vastuolud nende vahel: Jannsen oli baltisakslaste meele järgi. Jakobsoni arust pidi Eestile kasu olema Vene tsaari Aleksander II toetusest. Kuna Jakobson ei saanud selle tüli tõttu oma mõtteid Perno Postimehes enam avaldada, hakka ta välja andma oma lehte Sakala. See oli Rahvusliku liikumise kõige radikaalsem väljaanne. Jakob Hurt pidas vajalikuks rahva vaimset, kultuurilist ja eetilist arengut. 7. Hurda 3 soovi:
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Tiina Haak 10b klass LAVAL ON KROONITUD PEAD Retsensioon Õppeaine: muusikaajalugu Õpetaja: Siiri Veskimäe Tallinn 2006 Hortus Musicus 5. Novembril 2006 algusega kell 17.00 käisin koos Jakob Westholmi Gümnaasiumi õpilastega Kadrioru lossis kuulamas ansamblit Hortus Musicus. Meie nägime enda ees selliseid esinejaid nagu Andres Mustonen(viiul, vioola), Jaan Arder(tenor), Joosep Vahermägi(tenor), Riho Ridebeck(bass, löökpillid), Olev Ainomäe(pommerid, salmei, plokkflöödid), Valter Jürgenson(tromboonid), Tõnis Kuurme(dultsian, rauschpfeiff, plokkflöödid), Imre Eenma(violone) ja Ivo Sillamaa(klavessiin),
lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid; 1869 aastal organiseeris esimese üldlaulupeo; 1870 aastal pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile; 1869 andis välja Eesti Postimehe lisana Eesti Põllomees esimene eestikeelne põllundusajakiri, mille toimetamisel oli suuresti abiks tema tütar Lydia Koidula. Perekond Jannseni kodu muutus tolleaegse haritlaskonna üheks peamiseks kooskäimise kohaks. Lisaks Carl Robert Jakobsonile ja Jakob Hurdale võis seal kohata ka eesti kultuuri huvilisi Soomest ja Ungarist. 1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890 Tartus. 19. sajandi teisel poolel levinud teooria, mille kohaselt Jannsen oli sakslaste poolt ära ostetud, et ta oma ajalehes Eesti Postimees kirjutaks sakslastele meelepärast juttu, leidis hiljem ka kinnitust: Voldemar Miller leidis Balti aadli arhiivist materjale regulaarsete toetussummade maksmise kohta Eesti Postimehele
algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis. Sai kunstialased algteadmised 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala. Jätkas kunstiõpinguid 19031905 vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele. Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end 1905-1906 Jakob Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääseda õppima Pariisi. Mägi siirdus esialgu Soome ja veetis 1906. aasta suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga, kus huvitus maastikumaalist; sügisest õppis Helsingis arvatavasti Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. Soomes said alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga. Läks 1907
näidismajapidamise. Samal aastal korraldas ta Vändras Eesti esimese künnivõistluse. Jakobson valiti Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi presidendiks. Neis seltsides pidas ta põllumajandusealaseid teadmisi ja uuendusi tutvustavaid ning rahva majanduslikku ja õiguslikku seisundit käsitlevaid kõnesid ja esitas põllumajanduse edendamise kava. Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. Tema lähemad abilised toimetuses olid Jaak Järv ja Jakob Kõrv. Ajaleht kritiseeris kehtivat agraarkorraldust, aadlivõimu ja seisuslikke asutusi ning taotles ajakohaseid reforme, samuti nõudis rahvakooli vabastamist kiriku hooldusest. See tõi kaasa konflikte eestlastest kirikuõpetajatega ja lõpuks rahvusliku liikumise mõõdukamate tegelaste kaugenemise Sakalast. Konflikt kandus ka suurtesse rahvuslikesse organisatsioonidesse. 1881 valiti Jakobson Jakob Hurda asemele Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks
Eesnimi Perenimi Aerofoto Filosoofia Füüsika Inglise keel Matemaatika Aive Liibusk 5 4 3 5 3 Andres Laukse 3 5 3 5 4 Christia Aruoja 3 3 4 3 3 Eduard Elbrecht 5 4 5 5 5 Elari Tamm 5 4 5 4 2 Ella Eljas 4 5 3 5 5 Elliko Kõiv 4 2 4 3 4 Elsa Kivi 4 4 5 4 4 Esko Miljukov 5 ...
“Tuli ja raud” räägib sulaspoisi töömeheks sirgumisest, perekonna loomisest ning tema unistusest luua maal oma talu. Peategelane Jüri annab endast kõik ning toob enesel arvelt ohverdusi, et unistus täituks, kuid elu vastab talle vaid valusate tagasilöökidega. Teos kajastab protsessi: Jüri on tehasetööline, tema poeg masinainsener ning pojapojast saab ülikooliharidusega insener. “Õige mehe koja” tegevustik algab enne Eesti iseseisvmist. Peategelane Jakob kasvab üles Tallinnas rikka sakslasest kaupmehe juures. Tubli töö ja hea taibu eest äriasjades annab kaupmees Jakobile loa abielluda ühega oma tütardest. Kaupmehe teisele tütrele aga on lubatud suurem kaasavara ning Jakob abiellub hoopis temaga. Aastaid hiljem on mehe elu näiliselt suurepärane, kuid tegelikkuses tema naine ei armasta teda, äri hakkab halvasti minema ning ka lapsed võõranduvad temast lõpuks. Teose peamiseks teemaks on inimese muutumine võõra keskkonnaga kohanemisel
haigestumiste korral kiirustas naine Tartusse arste tooma (samamoodi oma poja, Jüri, haigestumisel ppõetas Katariina poega nii hästi kui ta suutis). Eeval oli ka väga suur austus Timo mõtete üle. Isegi kui Timo viimasel hetkel loobus välismaale sõidust, oli naine küll algselt segaduses, leppis ta sellega väga kiirelt. Eeva suhe Jakobiga oli nagu venna-õde suhe alati. Nad ei mõistnud üksteist alati, aga mõlemad olid valmis üksteist kaitsma. Näiteks kui Jakob oli Annaga nälja ja raha muredes, siis Eeva aitas nad välja. Eeva hoolis oma vennast väga ning usaldas talle oma mured, kuigi Jakob oli oma õe suhtes palju kinnisem.
jätk. Ja siis mõistis ta äkki: ta pojal pidi olema palju raha, kui juba niisuguse varanduse Maret hakkas vabisema kogu kehast. Ta oli veel mõni sõud rannast eemal, kui esimese ettejuhtuva kojutulija kätte usaldas. Ta pidi rikas ning suur härra olema, ja seda nõrkeva häälega ki-sendas: oli ta juba ammugi arvanud! f "Jakob, Jakob, kas sina oled?" Sest päevast peale sai rahakukkur vana Mareti imest-luse ja jumalduse esemeks. Ta Võõras ei vastanud kohe, siis mõmises ta: ei kulutanud selle sisust midagi. Ustavana tahtis ta kõik poja tulekuni alles hoida. Sest "Mi - na - aita - mind - üle -" kas oli ta teda raha pärast oodanud ja kas võis mingi rahaga iial tasuda ta armastust! Vene jooksis randa, kuid võõras ei liigutanud end
Kõik nad tulid sõjaväljalt, kõhnad, karva kasvanud ning kahvatud. Maret ikka päris nende käest, kuidas sõjaväljal läheb ja kas kõik saavad ikka varsti koju, kuid vastused olid ebamäärased ja umbmäärased, ühtegi kindlat vastust ei tulnud. Kuid ühel päeval vedas ta üle järve natukene vanemat meest kes ulatas talle nahast kompsu kus oli raha ja kuld sees. See oli jakobilt, rõõmupisarad voolasid üle ta näo, kuna ta mõistis, jakob on elus, ta peab elus olema. Rahutu unega möödusid päevad kuni ühel ööl kuulis Maret läbi une karjumist ning hädaldamist. Karjumine oli nõnda vaikne, et algul arvas ta, ehk oli ta seda unes kuulnud, kuid siis kuulis ta sama hädaldamist uuesti, edasi tormas juba õue. Nägi siis, et teisel kaldal keegi selili maas ja hädaldab, hüppas Maret ruttu siis venesse ning aerutas nii kiiresti kui jaksas teisele kaldale. Nägi maas lebavat
Suureks abiks isale oli Jannseni tütar Lydia Koidula(1843-1886). Nende perekonna alusel loodi laulu- ja mänguselt Vanemuine. Jannseni õlul oli ka esimese eesti üldlaulupeo korraldamine 1869. aastal Tartus. Laulupeole kogunes ligi tuhat lauljat ja pillimeest ning paarkümmend tuhat pealtvaatajat. See oli esimene kord, kus eestlase üle kogu maa kokku tulid 14.Jakob Hurda tegevus. Pärast laulupidu tõusus Rahvusliku liikumise etteotsa Otepää kirikuõetaja Jakob Hurt(1839- 1907). 1872. aastal asutati Eesti Kirjameeste Selts, kuhu koondus eesti taluperemehi ja haritlased. Seltsi ülesandandeks sai eestikeelse kirjasõna väljaandmine(kooliõpikud). Rahvusliku ärkamisaja üheks ideeks oli asutada eestikeelne kreiskool, mis pidi nimetatama Aleksandrikooliks. . Eesti Aleksandrikooli peakomitee eesotsas oli samuti Jakob Hurt. 15.Carl Robert Jakobsoni tegevus.
Kõige aktiivsem oli rahvuslik liikumine just lõpu aastatel, kui venestamine sellele lõppu teha püüdis (kõik seltsid välja arvatud karsklaste seltsid keelati). Ärkamisaja eelduseks oli fakt, et selleks ajaks tekkis juba rahva kihte, kes olid saavutanud majandusliku sõltumatuse. Kõige elavalamalt võtsid rahvuslikust liikumisest osa haritlased. Eestvedajateks olid Carl Robert Jakobson (radikaalsem suund, baltisakslaste vastane) ning Jakob Hurt ja Johann Voldemar Jannsen, kes taotlesid baltisakslastega paremat läbi saamist. Olulist osa mängisid ka F. R. Kreutzwald, Lydia Koidula ja Johan Köler (Peterburi Eesti patrioot). C. R. Jakobson andis välja ajalehte "Sakala", millest on ka hiljem pikemalt juttu. J. V. Jannsen oli väga populaarsete ajalehtede "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees". Jakob Hurt oli rahvaluule kogumise eestvedaja ka Eesti Kirjameeste Seltsi (põhjalikumalt järgnevas) esimene juht.
1.Mõned ajaloo teadlased siis. 4. Eesti geograafikud. *Andres Adamson. *Lembit Aader. *Johannes Adamson. *Hardo Aasmäe. *Tiit Aleksjev. *Helve Anton. *Andres Andersen. *Ivar Arnold. *Sirje Annist. *Eerik Inari. *Jüri Ant. *Edgar Kant. *Küllo Arjakas. *Ain Kull. *Mart Külvik. 2. Mõned eesti teadusajaloolased. *Vaike Hang. *Tullio Llomets. Tegi: Aule Mäemets, 7 a klass. *Linda Kongo. *Maie Remmel. *Hain Tankler. *Herbet Viiding. 3. Eesti etoloogid. *Jüri Keskpaik. *Aleksei Turovksgi. *Jakob von Uexküll.
Konstantin Päts Sünniaeg: 23. veebruaril 1874 Sünnikoht: Pärnumaa Tahkuranna vald Vanemad: ema Olga Päts(Tumanova , neiupõlve nimega)- Gründeri perekonna guvernar, hiljem Tahkurannas talunaine, õmbles, ravis külarahvast. Elu datuumid 1847-1914 . Isa Jakob Päts(1841-1909)- ehitusmeister, kaitses talupoegade õigusi Riia kohtus,Jakob Päts kuulus ka sellesse eesti ärkamisaja tegelaste saatkonda, kes läksid St. Peterburgi Vene tsaarile palvekirja viima, milles viidati parunite ja mõisnike ebaõiglustele ja eesti talupoegade allasurutusele. Õed,vennad: Nikolai Päts-oli Räpina õigeusu koguduse preester aastatel 1904-1919. Sündis 1871- 09-05 ja suri 1940. Marianne Pung-sündis1888 ja suri 6
Selleks hetkeks usuvad inimesed peaaegu kõike, mis neile öeldakse, kui see sarnaneb sellega, mida nad kuulda soovivad. Nii ka Tuglase novellis "Inimese vari". Maret ootas pikka ega oma poega sõjast koju, kuid teda ei tulnud ega tulnud. Ühel päeval leidis ta jõe äärest kähiseva häälega noormehe, kes väliselt sarnanes vähesel määral kadunud Jakobiga. Nägu oli leitul nii põlenud,et võimatu oli aru saada, kes ta olla võiks. Kodu poole minnes ei tundnud Jakob midagi ära ei maja, milles kasvanud ega koduteed, rääkimata oma emast. Kuid lootusrikas Maret uskus nii väga, et just see noormees ongi tema Jakob. Öeldaks ju, et lootus sureb viimasena, kuid öeldakse ka, et lootus on lollide lohutus. Kergema elu nimel võiks ju aluseks võtta kindlad faktid ning tegutseda, mitte oodata ja loota kõige iseeneslikku lahenemist. Aeg läheb tahes-tahtmata edasi ning elu sellega kaasa. Et inimene ajale järgi jõuaks, tuleb selleks ka vaeva näha.
Talurahva seaduste vastuvõtmise põhjused: -Mõisniku seaduse kohalt: 1. Mõisamajandus ei õigustanud enam ära ja ei andnud tulemust -Tsaari seisukohalt: 1.Alexandr 1. pooldas reforme, soovis oma mainet eurooplaste silmis tõsta, et näidata et ta on liberaalne tsaar. Alustati selle näitamist Baltikumist sest oli rohkem euroopale avatud, kui venemaa. 3.Haritlaste seisukohalt: 1.Pärisorjus ei sobinud kokku valgustusideedega. Kristiseerisid pärisorjust. 4. Talupoegade seisukohalt: 1. Talupojad olid rahulolematud ja neid kardeti et võib toimuda ülestõus 2.1804.a- talupojad ei pääsenud küll pärisorjusest, aga neid ei tohtinud enam müüa,kinkida, pantidaja nussida. Liivimaa talupojad said õiguse omandada vallasvara, võisid maad osta ja talu edasi pärandada. Koormised viidi ka vastavusse maa suuruse ja ja väärtusega. Maad mõõdeti ja kaardistati tänu sellele. Koormised kirj. Vakuraamatusse. 1816/19(Liivimaal)-*Talurahvas kuulutati isiklikult vabaks...
Uurimistöö teemaks valisin Audru mõisa ajaloo umbes 100 aasta vältel. Audru mõisa ajalugu huvitab mind, kuna Audru on minu koduvald. Töö eesmärgiks on anda ülevaade Audru mõisa mereäärsest hoonest, mil Audru mõisa omanikeks oli perekond Pilar von Pilchau kolm põlvkonda. Lisaks annan oma töös lühiülevaate parun Adolf Konstantin Jakob Pilar von Pilchau elust, kelle sünni puhul väiksem suvemaja ongi ehitatud ja kes jäi viimaseks paruniks mõisas.. Oma töös püüdsin leida vastust küsimusele, millist tähtsust on omanud Audru mõisa üks kõrvalhoonetest Doberani villa antud piirkonnale, lisaks Valgeranna ajaloost minevikust tänapäevani. Uurimistöö koostamisel kasutasin materjale Audru valla muuseumist, Audru mõisa omanike
alustas selle rühma mõjul tegevust publitsisti ja koolikirjanikuna. 1865 hakkas ta saatma kaastööd Eesti Postimehele, hiljem ka liberaalsetele vene- ja saksakeelsetele ajalehtedele. 1868 jäi rahuldamata Jakobsoni taotlus asutada Peterburis eestikeelne ajaleht. Jakobson osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses. Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. Tema lähemad abilised toimetuses olid Jaak Järv ja Jakob Kõrv. Ajaleht kritiseeris kehtivat agraarkorraldust, aadlivõimu ja seisuslikke asutusi ning taotles ajakohaseid reforme, samuti nõudis rahvakooli vabastamist kiriku hooldusest. See tõi kaasa konflikte eestlastest kirikuõpetajatega ja lõpuks rahvusliku liikumise mõõdukamate tegelaste kaugenemise Sakalast. Konflikt kandus ka suurtesse rahvuslikesse organisatsioonidesse. 1881 valiti Jakobson Jakob Hurda asemele Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Ta oli üks ärkamisaja
tahaplaanile. Kuusalu pastor Eduard Ahrens (3. aprill 1803 - 19. veebruar 1863) on eesti keele uurimise ajaloos murrangulise tähtsusega mees, kelle töödega lõppes vana, Heinrich Stahli grammatikast alguse saanud saksa ja ladina orientatsiooniga grammatikatraditsioon ning sai alguse uus, soomesuunaline keelekäsitlusviis, mis on püsinud tänini. Eesti rahvusliku keelekorralduse algusaastaks peetakse 1872. aastat, mil Eesti Kirjameeste Selts otsustas oma presidendi Jakob Hurda ettepanekul seltsi väljaannetes üle minna uuele kirjaviisile ning võttis samas vastu ka mitu kirjakeele ühtlustusettepanekut. Kirjakeele ühtlustamise seisukohast oli siiski suurem tähtsus Karl August Hermanni 1884. a ilmunud esimesel eestikeelsel grammatikal. See grammatika kujundas ka eestikeelse grammatikaterminoloogia. Enamik Hermanni loodud grammatikatermineid on tänaseni käibel (nt käänete nimetused ja terminid
Jaan Krossi ,,Keisri hull" Tegemist on Jaan Krossi ajaloolise romaaniga, mis kuulub eesti kirjanduse klassikasse. Krossi teos räägib Võisiku mõisa parun Timotheus von Bockist. Teos põhineb ühe haritud eesti talupoja, Jakob Mätliku päevaraamatul, mis, sisaldades palju materjali 19.sajandi elu kohta Eestis, on kujunenud heaks faktikogumikuks, milles enamus andmeid on leidnud tõestust. Seetõttu võib arvata, et tolleaegset olukorda on kirjeldatud suhteliselt tõepäraselt. Samas ei tasu unustada, et tegemist on päevaraamatuga, mis siiski kirja pandud subjektiivselt. Teose tegevus toimub 19. sajandi Eestis, Võisiku mõisas
Übung 3 Welche Fragewörter wurden benutzt? „ wo(r)“ + Präpositionen 1. Wissen sie, ________________ sie sprechen? Über Mode und Frisuren. 2. ________________ geht es da? Um Liebe, Wahnsinn, Mord. 3. ________________hat Sascha Nic ertappt? Bei seiner Probe im Dunkeln. 4. ________________ braucht Nic ein Kostüm? Für seine Rolle in einem Shakespeare-Stück. 5. ________________ erinnert Barbarella Sascha? An ihren ehemaligen Freund Jakob. © 4Learning / Schulfernsehen multimedial 2004 1 EXTRA Deutsch 9 Jobs für Nic und Sam Übungen Übung 4 Fragewörter Benutze das richtige Fragewort! 1. ______ ist es hier so dunkel? 2. ______ ist hier los? 3. ______ war dein Tag? 4. ______ ist meine Strumpfhose? 5. Nic, ______ machst du denn da? 6. ______ sind die denn alle? 7.______ hat Sting gesagt? 8. ______ bitte? 9. ______ ist Sting? 10.______ war das? 11.______ fängst du an?
Literaturepo Zeitspa Wichtige Autoren chen nne 600- Mittelalter Hildegard von Bingen, Martin Luther, Walther von der Vogelweide 1600 1600- Paul Fleming, Jakob Christoffel von Grimmelshausen, Andreas Barock 1720 Gryphius, Christian Hoffmann von Hoffmannswaldau, Martin Opitz 1720- Immanuel Kant, Gottfried Wilhelm Leibniz, Gotthold Ephraim Aufklärung 1800 Lessing Christoph Martin Wieland Sturm und 1770- Johann Wolfgang von Goethe, Friedrich Schiller Drang 1785
vastu ka kooli minemisele. (,,Äbi om seltsimajja minna tütriku naarva...Kuuli minnu kah es panda.") Hiljem unistab ta naisest ja heast elust (,,Ta tuleb Aiastele ehk veel kord aastas, isakodu vaatama ja vanu karjapõlvepaiku külastama, kõva kaelas ja läikivad saapad jalas. Kui hästi läheb, ka kõver kepp ühes, kobe valge näoga emand teises käevangus."). Jakob Lusiksepa unistuseks on see, et ta poeg jõuaks sõjast elusa ja tervena koju tagasi. Seda võib välja lugeda hetkest, kus Jakob luges oma poja saadetud kirja ja hiljem ohkas. Talurahvas väärtustas lihtsaid ja igapäevaseid talueluks vajalikke komponente nagu töökus, aurukatel, talutoit ja taluloomad. Nende kõrval ka raha ja kooliharidust, mis nii igaühele kättesaadav ei olnud. Unistused olid tegelastel reaalselt teostavad. Üldiselt unistati talu heast tulevikust või enda kui isiku heast tulevikust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
