Rahvuslik liikumine-rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. Ärkamisaeg-ajajärk Eesti ajaloos, rahvuse teadvustamine, rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Pärisorjuse kaotamine Eestis 1916a Venemaal 1961a. Vallaseadus(mõisnike eeskostest vabanemine)1866a. Valla eesotsas vallavanem:jälgis, et seadusi täidetaks, ja vallas kord valitseks. Valla eelarvet käsutas volikogu:kehtestas maksud ja määratles kulutused. Rahvusliku ärkamise eeldus-haridustaseme kasv. Tartus Eesti üliõpilaste selts1870a.Sinimustvalge Johann Voldemar Jannsen-Eluolu edenemine, õpetused talumeestele, Perno Postimees(1857) Vanemuine(1865), I üldlaulupidu Tartus(1869) Jakob Hurt-Eesti kirjameeste seltsi(1872)president, Hariduse parandamine, Rahvaluule kogumine, Aleksandrikool-eestikeelne kreisikool Carl Robert Jacobson- ajaleht Sakala(1878) Majanduslike olude üldine parandamine, õpetused talumeestele näid...
Euroopas oli rahvuslus esile kerkinud 19. sajandil, mis mõistagi puudutas ka väikeriike, millest kõrvale ei jäänud ka Eesti. Rahvuslus tähendas Eesti jaoks seda, et me hakkasime teadvustama oma keelt, kultuuri, kui ka minevikku. Päris omal kätel aga rahvas rahvuslusega ei alustanud. Vajati inimesi, kes julgustaksid rahvast, vajati haritlasi. Rahvusliku liikumise algusperioodil kusjueski välja Eesti esimene haritlaspõlvkond, kuhu kuulusid Johann Voldemar Jannsen, Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Jannsen andis välja Eesti ajalehte ,,Postimees", oli Eesti Põllumeeste Seltsi rajaja, samuti lõi Eesti Vanemuise Seltsi ja korraldas esimest laulupidu. J. V. Jannseni sõnadel: ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", pärisneb ka Eesti hümn. Jakob Hurt aitas Jannsenit Vanemuise Seltsi tegevustes, oli Eesti Kirjameeste Seltsi rajaja ning tegi suure teene Eestile sellega, et kogus ka rahvaluulet.
Ilmar Mikiver Ilmar Mikiver oli ajakirjanik, kirjanduskriitik, teatrimees ja raadiohääl. Ilmar sündis 1.01.1920 Loksal kellassepp Jakob Mikiveri peres. Ilmar Mikiver oli pere kõige vanem laps, tal olid veel nooremad vennnad Heino ja Olev. Ilmar Mikiver alustas kooliteed Loksa algkoolis, mille ta lõpetas 1932. aastal. Peale Loksa algkooli lõpetamist läks Ilmar Mikiver edasi õppima Gustav Adolfi Gümnaasiumisse, kust ta lahkus 1938. aastal ja suundus õppima Tallinna Reaalkooli (tollal Tallinna 2. Gümnaasium). Mikiveri klassijuhatajaks sai Paul Ederberg ehk Pudi, kes andis matemaatika ja füüsika tunde
Nad olid väga head sõbrad. Ta hakkas koos teiste meestega hülgejahil käima. Ta kohtus Walborgiga ja nad abiellusid. Getter Peaaegu terve ta pere suri pesti ajal ära, alles jäi ainult kuri õde ja tema abikaasa. Getter tegeles Skalluse talus loomadega, koristas maja ja tegi süüa. Kui Clemet jaWalborg abiellusid, läks Getter Skalluse talust ära ja asus elama Jakobi onn, mis asus sügaval metsas. Ta armastas Clemetit. Jakob Ka tema pere suri pesti ajal. Ta elas metsaonnis. Clemet kutsus ta Skalluse tallu appi, Jakob läkski. Jakob aitas Clemetit ja Getterit igasuguste kodutöödega. Walborg Clemet ja Walborg kohtusid, kui Clemet läks paadiga hülgejahile. Vaimeli härra ostis Walborgi Ormsö Magnushofi härralt ära. Clemet ja Christian tõid Walborgi sealt ära. Ta abiellus Clemetiga. Preili Marie Ta hüüdnimi oli Lastepreili
mu armas, ilus isamaa? Kus elu vaba on ja vaik, au rahu kaisus rõõmuga? Kus on ta asul taeva all? Kas kaugel? Lausa ligidal? Mu Eesti rind, jah Eesti pind, see on mu hella emarind! Kas on mu kallis kodumaa, kus elab usk ja armastus? Kus lootus lehvib lõpmata, kas sääl on ema ustavus? Kas on ta lääne luhtadel, või kõrgustiku kohtadel? Mu Eesti pind, jah Eesti pind, see on mu hella emarind! ILUS ISAMAALE ANDA Jakob Liiv Ilus isamaale anda oma noorus, laul ja leelu, ilusam veel ohvrit kanda, isamaa eest andes elu. Isamaad on ilus kaitsta, kui ta heitleb hädaohus; ilusam veel priiust maitsta, kui on täidetud kõik kohus. Noorusele iluks vahvus isamaa eest mõõka kandes; nõrkadele tüüriks rahvus tugevust ja sihti andes. Kool
uurimisele suunatud seltsi ,,Eesti Õpetatud Seltsi"(1838) loomine, mis valmistas eestlasti rahvuslikuks ärkamiseks ette ja aitas kindlasti sellele kaasa. Ärkamisaja eel tekkis ühine kirjakeel, koolivõrk ja kasvas eestlaste haridustase, mis aitas kaasa maailmapildi avardumisele ja eestlaste eneseteadvuse kasvamisele. Eesti rahvuslikus liikumises eristus peamiselt kaks suunda: mõõdukas kultuurirahvuslik, mille eestvedajaks oli usu- ja keeleteadlane Jakob Hurt, ning radikaalne, poltiiline suund, millele pani aluse pedagoog ja ajakirjanik Carl Robert Jakobson. Sarnasustest võib välja tuua mõlema püüdlused eesti keele edendamiseks ja selle sissetoomiseks asjaajamisse emakeelne haridus, saksa keele asendamist eesti keelega kohtu ja asjaajamises. Ka haridusele pöörasid mõlemad rõhku ja üldiselt eesti rahvusele. Erinevalt suhtusid nad venestamise ideedesse ja poliitikasse
Kritik zum Film “Krabat” Am Mittwochmorgen haben wir einen wunderschönen Film “Krabat” gesehen, das wurde aus dem Buch “Krabat” von Otfried Preußler gefilmt. Diese Fantasyfilm von Regisseur Marco Kreuzpaintner wurde in 2008 Jahre gedreht. Die Produzenten dieses Film sind Jakob Claussen, Uli Putz, Bernd Wintersperger und Thomas Wobke. In den Hauptrollen spielte David Kross, Daniel Brühl, Christian Redl und Robert Stadlober. Im Film geht es darum, dass vierzehnjährige Junge Krabat hat denselben Traum, in dem er aufgefordert wird nach Schwarzkollm in die Mühle im Koselbruch zu kommen. Dort kennen lernt er die Jungs, die in dieser Mühle arbeiten. Einige von Ihnen werden seine Freunde und erzählen von der Magie, die in die Mühle stattfindet
1) Missugusesse kolme suurde rühma jagunevad Eesti murded? * Kirderannikumurre * Põhjaeesti murded * Lõunaeesti murded 2) Missugusesse kolme suurde rühma jagunevad Lõunaeesti murded? * Mulgimurre * Tartu murre * Võru murre 3) Nimeta mõni murdekeelne luuletus ja selle autor. ,,Kõrts" Jakob Tamm 4) Nimeta mõni murdekeelne ilukirjandus ja selle autor. ,,Pildike Peipsi rannalt" Juhan Liiv ,,Noorele sõbrale" Valter Voole 5) Mille poolest erinevad laen- ja tehissõna? Too kummagi kohta 1 näide. Laensõnad on Eesti oma sõnad, kuid tehissõnad on kuntslikult loodud. Laensõnad: aken ; Tehissõnad: auto 6) Mille poolest erinevad laen- ja võõrsõnad? Too kummagi kohta 1 näide. Laensõnad on Eesti oma sõnad, kuid võõrsõnadel on võõrapärasus (võõrtähed).
Koos "eesti rahva" nimetuse kasutuselevõtuga õhutas Jannsen ühtlasi ka vanade rahvalaulude ja -kommete põlistamist. 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte "Eesti Postimees", mille sisu oli sarnane "Perno Postimehega". Aja jooksul jäid tema seisukohad aga enamiku rahvuslaste arvates liialt alalhoidlikuks ning võimudepoolseid piiranguid kartes sulges Jannsen oma leheveerud rahvusradikaalidele, eestkätt Carl Robert Jakobsonile, aga ka Jakob Hurdale. Mõni kuu enne esimest laulupidu (1869) ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimane laul koos soome helilooja Paciuse viisiga on Eesti hümniks. Esimese üldlaulupeo ajal nimetasid sakslased Jannsenit enda kõige kurjemaks vaenlaseks. Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860.
·1862 eepos "Kalevipoeg" ·1869 esimene üldlaulupidu ·1870 Eesti Aleksandrikooli komitee asutamine ·1870 näitekirjanduse algus Jannsen · 1857 "Perno Postimees" Pärnus · 1864 "Eesti Postimees" Tartus · 1865 Vanemuise Selts Tartu · 1869 esimene üldlaulupidu Tartu · 1871 Eesti Põllumeest Selts C. R. Jakobson · 1867 kooliõpikud · 1868-1870 3 isamaakõnet · 1874 Kurgja näidistalu · 1878 "Sakala" Jakob Hurt · 1870 Eesti Aleksandkikooli president · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1888 üleskutse rahvaluule kogumisele · "Vana kannel" Ärkamisaja luule · F.R.Kreuzwald 1803-1882 "Kalevipoeg" · C.R.Jakobson 1841-1882 "Linnutaja laulud" · J.V.Jannsen 1819-1890 "Mu isamaa mu õnn ja rõõm" · L.Koidula 1843-1886 isamaaluule · A. Haava 1864-1957 armastusluule Ärkamisaja proosa · Kreutzwald 1803-1882 rahvajutud
Karl Ristikivi ,,Õige mehe koda" 1. osa 0 [005] (eellugu) Tiina tuleb paljajalu linna, läheb tööle kirstutegija juurde, kust leiab oma kaasa, Jakob Kadariku, ning nad lähevad Jakobi vanemate juurest ära oma elu elama. Kehvasti elavad. Jakob sureb ära, Tiinast jäävad alles pojad Jakob ja teise mehega poeg Villem. Tiina sureb siis ise ka ära. I [015] Tiina poeg , u. 12aastane Jakob (juunior) hakkab riidekaupmehe Abneri juures tööle õpipoisina. II [026] Jakob kohaneb, varastab õunu ja see avastatakse. III [036] Keegi varastab riiet ja Jakob saab selle eest triibulised. IV [050] Jakob on nüüd ühe aasta õpipoiss olnud, muutub täiskasvanumaks, tahab areneda. Abnerid saavad endale suvimaja. V [062] Jakob on 9 aastat Abnerite juurest töötanud, nende tütar Elsa meeldib talle.
KÄÄBUS NINA W.Hauffi muinasjutu järgi instseneerinud Heli Prii TEGELASED: muinasjutuvestja, nõid, Jakob, ema, kingsepp, Jakob (kääbus), juuksuriemand, turulised, teenijad Niki,ja Naki, peakokk, kokapoisid, kammerteener, hani Muinasjutuvestja: Kunagi aastate eest elas ühes linnas kingsepp oma naisega. Iga päev istus ta tänavanurgal ja parandas kingi. Kingsepa naine müüs köögi- vilja, mida ta ise kasvatas. Neil oli tore 12aastane poeg. Enamasti oli turul abiks ning aitas ostjatel aedvilju koju kanda. Kaubamüüja: Ostke head moosi! Ostke head moosi!
,,Õige mehe koda" (Karl Ristikivi) Tegevusaeg: u 1885-1935, Tallinn Tegevuskohad: Kirstutegija Kadariku maja, Jakobi ja tiina kodu, P.Abneri kaubamaja (Abnerite kodu), Lambapea tänav (hiljem Kangelaste tänav), Villem Kansvei maja. Tegelased: Jakob Kadarik, Tiina Saalem, Tõnis Kansvei, Paul Abner, Elsa Abner, Villem Kansvei, Frank Abner, Peeter Abner, Gustav Beckmann, Hedvig Abner, Paul, Charlotte, Selma, Reinhold, Valter, Roman, Ester Kruusimäe. Süzee etapid e. sisu etapid: *Tiina Saalem abiellub Jakob Kadarikuga. *Jakob Kadarik sureb ning Tiina jääb üksi vastsündinud lapsega, kellele paneb isa järgi nimeks Jakob Kadarik. *Tiina abiellub Tõnis Kansveiga ning neil sünnib poeg Villem.
litsiks nagu arvas seda Peeter (isa) - Tahtis abielluda Eevaga, et tõestada inimeste võrdsust - Timotheus soovis, et Eevast saaks haritud inimene ja panna ta õpetaja Masingu juurde õppima erinevaid keeli ja peeneid kombeid 5 aastaks - Timotheus kirjutas Eeva perekonnale priikirjad, andis neile Võisikul Kaavere külas talu - Eeva ja pere olid kurvad, et tütar lahkub - Timotheus tegi ettepaneku, et ka Jakob võiks koos õega harituks saada ning see ka teoks sai - Jakob ja Eeva õppisid Masingu juures 4 aastat - Tohtisid rääkida ainult saksa keelt, kasvataja ja hoovimeistriga kõnelesid prantsuse keeles ja Masing õpetas veel algset ladina keelt - Jakobile õpetati ka joonestamise ja planeerimise aluseid - Timo ja Eeva abiellusid, Eevast sai Katariina (Kitty) von Bock - Eeva, Timo ja Jakob sõitsid koju Võisikule, kus asusid elama mõisas
Keisri hull Jaan Kross Tegelased: Timotheus von Bock (Timo) peategelane Eeva (Katharina von Bock) Timo naine (Kitty) Jakob Eeva vend Anna Jakobi naine, Lamingu tütar Laming mõisavalitseja Eeva Anna ja Jakobi tütar Karl & Georg Timo vennad Jette, toaneitsi Liiso, teener Käsper, kutsar Juhan, poeg Jüri Tegevustik algab 1827, Timo saab vanglast välja, sp hakkas Jakob päevikut pidama Räägib segamini olevikust & minevikust (Timo vanglas jne) Timo võtab Eeva naiseks (lk22) Timo, Jakob & Eeva sõitsid Riiga (lk38) Jette & Jakob (lk44) Miks & kuidas Jakob vahistati (lk56) Georgi külastus, Timo võlad (lk77) Peeter teatab väljakolimisest (lk80) Jakob leiab Timo kirjad (lk83) La Trobe tunnistab, et on uus nuhk (lk97) Jakob loeb jälle kirju (lk103)
mettich lahkub. Jälle tuleb juttu vanast ajast. Kui oli mingi tähtsate inimeste jutuajamine ning kui Eeva sisse astus olid kohe mehed püsti sigarette aknast välja visamas, komplimente lausumas ning istet pakumas. Timo aga ei tee sellest väljagi. (praegusesse hetke) 6.juuni 1827 Terve 1817 aasta elasid nad kolmekesi Tartus ja Võisikul kuid ühel päeval ütleb Timo dr.Robstile ja Käsprile , et me kolmekesi sõidame Lätti Riiga sugulastele külla. Kui sõit juba algas siis juhtisid hobust Jakob ja Timo vaheldumisi. Hiljem ütleb isegi Timo et sõit ei olegi Riiga vaid krahv Peter Pahleno juurde Miitavisse. Too olevat olnud Peterburis tähtis nina tol ajal kui vana keisri kukutamine plaanis oli, kuid tema soovis seda hoopis vahistada ( maa pakku saata) , mitte nii nagu asjad tegelt läksid.. Ta oli Aleksandri sõber.. Kuid asjad läksid hoopis seda mööda , et hoopis Pahlen saadeti asumisele. Nüüd oli vaja aga vana tuttavaga neid asju arutada
FRIEDEBERT TUGLAS ,,INIMESE VARI" Maret Jakob Metsavaht Metsavahi naine Mees Arst Jakob läks sõjaväkke, peale seda sõtta. Kokku oli ära 7 aastat. Ema Maret nägi õudusunenägusi. Kohtas üht mees, kes teadis Jakobi, nad olid koos haigemajas olnud. Jakob saatis temaga oma emale kukru, kus oli oma ja võõramaa raha. Oma raha paberist, võõras kullast. Maret ärkas jälle mitu korda unest, läks jõe juurde, kust leidis eest oma poja. Viis poja onni. Poeg olid haige, haavatud sealt, kust riided polnud katki ja riided olid augulised sealt kust keha polnud haavatud. Ta oli mürgi pommi plahvatuse kätte jäänud. Nägu oli must. Jakob sonis, otsis vahel oma pampu, kukrut ja riideid. Üles ärgates käskil emal tema sonimistest mitte välja teha
Aleksander I- Katariina II poeg. Nikolai I- Aleksandri trooniloleku lõpetab valitseja surm, uueks keisriks sai Nikolai I. Jakob Mättik Lihtsa talupoja laps, kes tänu Timole O. W. Masingu juures hariduse omandab ning haritlaskonna sekka sattub. Romaani pealkiri viitab teose ühele kesksele tegelasele Timotheus von Bockile, ent Kross jätab lugejaile mulje, et teose aluseks on töödeldud päevik, mille kirjutas Timo naisevend Jakob Mättik. Seega on ,,Keisri hull" tegelikult Jakobi lugu. Jette isand Lamingu piltilus tütar, kes algselt Jakobi järele nuhkima saadetakse, kuid hiljem Jakobisse armub ja temaga ühte heidab. Jakob aga otsustab Jette tema isa pärast maha jätta. Anna Teose peategelase, Jakobi, salasuhtest võrsunud naine. Romaani lõpu-poole selgub, et Anna jäi talle silma just sellepärast, et ta Jettele sarnanes (algul tunnetas Jakob lihtsalt midagi
,,Londoni" hotellis (kus ta peale kahtekümmend kahte aastat teeb viimase sissekande ja niiöelda viimased niidiotsad kokku seob). Kuid kui sisse arvata Jakobi minevikumeenutusi, siis algab tegevus juba 1813, kui Timotheus von Bock tuli oma polgukaaslase Paul von Bergiga kaasa Holstresse, kus Eeva oli Sabine von Bergi toaneitsiks. 2.Kes on teose peategelased, kirjelda tegelaste omavahelisi suhteid. Keda tegelastest Kross idealiseerib? Teose peategelased: Jakob Mättik, Timotheus von Bock, Eeva Mättik ehk Katariina von Bock ehk Kitty, Jüri ehk Georg von Bock, Anna, Laming, Jette, La Trobe ja Peter Mannteuffel. Omavahelised suhted: *Jakob armastas Jettet, võib isegi öelda, et ta oli mehe eluarmastus, kuid siiski ei saanud nad peale Jette lahkumist Võisikult enam kokku. Põhiliselt sellepärast, et Jakob ei usaldanud tüdrukut, sest ta isaks oli Laming, kes oli Võisikul keisrile nuhiks.
Timotheus on Peterburis ühe uhke naise kätt palunud, kuid korvi saanud, ning Timotheusile räägitakse, et Eeva on teda petnud. Neid üritati lahku ajada, kuna keegi polnud rahul, et nii kõrge inimene abiellub nõnda vaese tüdrukuga. - Peale õpinguid Timotheus (erruläinud kolonelleitnant) ja Eeva abiellusidki. Asusid elama Võisikule, Jakob läks nendega kaasa. Autor kirjutab Timotheusi nime kui Timo ja Eeva nime ikka Eeva, kuigi viimane vahetas nime enne abiellumist Katharinaks, kuna nad abiellusid Venemaal, õigeusu kommete kohaselt, ning see oli selleks vajalik. - Jakob tundis, et hakkab õest võõranduma. - Peale seda jäi Eeva rasedaks. Peale seda arenesid ajasd omasoodu.
puhast tõtt…“(lk 60). 1818 aastal oli Timo saatnud keisrile kirja, mis sisaldas ülevaadet Timo memorandumist, peale seda oli Timo olnud kõigeks valmis. Ta leidis, et kuna oli Keisrile vande andnud, et sel juhul peab ta seda ka pidama. Mõnda aega peale seda Timo vahistati, saadeti Schüsselburgi kindluses asuvasse vanglasse. Ta vabastati alles 9 aastat hiljem ning selle ajajooksul oli Aleksandr I surnud ja Timo oli hulluks tembeldatud. Memorandumi leidis hiljem Jakob, Timo oli peitnud selle laelaudadele, kust keegi selle ei leiaks, aga siiski avastas kogemata selle peidukoha Jakob. Memorandumi leidmine ja lugemine muutis Jakobi arvamust Timost, esialgu negatiivselt – „kui heausklikud me kõik need aastad olime olnud. Me oleme aina uskunud, et Timo vangi panemine ja kõik, mis temaga on juhtunud oli enne kuulmatu ülekohus.“ Hiljem hakkas ta sellesse positiivsemalt suhtuma – „Ja ikkagi, mu
Kirjelda Jakobi ja Eeva suhteid. Raamatu alguses ütleb Jakob, et ta ei armasta oma õde kuna too on liiga valmis tundmatute asjade merre kargama. Ja seetõttu ei olnud nad eriti lähedased. Jakob siiski mingil määral usaldas Eevat ja vastupid, ning kui nad hakkasid koos põgenemist plaanima, siis Eeva ja Jakob said omavahel lähedasemaks. Millised olid tol ajal eluolud ja põhimõtted? Kirjelda ja põhjenda. Milline oli Jüri saatus? Jakob ütles oma viimases sissekandes et jätab Timo surma asjaolude välja uurimise Jürile. Jakob ei uskunud et Timo ennast ise ära tappis, aga ta ei suutnud seda tõestada ja siis ta otsustas selle töö Bockide pojale jätta. Miks on raamatu pealkiri selline? Kas Timo oli hull? Raamatu pealkiri oli selline seepärast et kaks keisrit olid Timo hullust
Helsingi) ja "Eesti sõnadest -line lõpuga" (1903) ning artikleid ste-lõpuliste kohanimede, partiklite ehk ja või jm. kohta, abistas Ferdinand Johann Wiedemanni Eesti-Saksa sõnaraamatu koostamisel ja andis välja selle 2., täiendatud trüki (1893). Ajaloo alalt avaldas ta "Pildid isamaa sündinud asjust" (1879), milles on kasutanud rohkesti rahvaluuleainest. Jakob Hurda monument on püstitatud eesti rahvaluule- ja keeleteadlase Jakob Hurda mälestuseks. Monumendi autorid on skulptorJaak Soans ja arhitekt Rein Tomingas. Monument asub Tartus, Vanemuise pargis. Monument valmis 1994. aastal. Jakob Hurda tänav on tänav Tartus, Tähtvere linnaosas. Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind on Põlvamaal välja antav tunnustus. See määratakse eriliste teenete või kestva viljaka tegevuse eest eesti rahvuskultuuri viljelemisel, arendamisel ja jäädvustamisel ning järjepidevuse kindlustamisel. Oli 10 kroonisel
Jakob Hurt rõhutas Eesti päritolu, taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Sündis Himmaste külas Lepa talus Põlvamaal. Isa: Jaan Hurt Ema: Marie Kurvits Õed- vennad: Otto, Ann, Eva Alustas õpinguid isa ning vanaisa käe all. Peale seda Himmaste külakool Põlva kihelkonnakool. Tartus õppis ta kreiskoolis ning gümnaasiumis Tartu Ülikoolis (18591864) õppis ta usuteadust ja järgmisel aastal sai ta teoloogiakandidaadi kraadi 1886 aastal sai Jakob Helsingis keeleteaduses doktorikraadi. Jakob Hurt on olnud ka mitmes kohas õpetaja: 1868-1872 oli ta õpetaja nii Tartus kui ka Kuressaares. 1881-1884 Peterburi V gümnaasiumi usuõpetaja ning Peterburi Katariina tütarlastegümnaasiumi usuõpetaja.. Hurt on olnud ka Otepää koguduse õpetaja(1872), Peterburi Eesti Jaani koguduse õpetaja, kaardiväe diviisi pastor. 1866 Vanemuise seltsi auliige. 1871 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi president. 1872-1881 Eesti Kirjameeste Seltsi president.
ebaõnnestumisi oli eruohvitser von Bock sama hästi kui pääsenud arestist. Siiski Timo ei lahkunud: ta leidis, et ainult Vene tsaaririigis elades suudab ta midagi muuta, kas või pelgalt oma olemisega olla raudnael impeeriumi ihus. Von Bock pöördus tagasi Võisiku mõisavalitseja majja, kus ta peaaegu kümne aasta pärast ka segastel asjaoludel suri. Lisaks eetilist käitumist ülimaks pidava Timo, on romaanis ka teisi tegelasi, kellest rohkem paistavad silma Jakob Mätlik, Eeva Mätlik ehk Katarina von Bock ja mõisavalitseja Laming, kelle nimi kõlab romaanis seoses erinevate tegelastega. Eeva oli Timo truu abikaasa ja mõttekaaslane. Pärit talupoja perest, tuli tal algul kogeda raskusi suhtlemisel aadlikega, kuid meelekindluse tõttu ei lasknud ta ennast teistest häirida ning ta saavutas lugupidamise teiste poolt. Laming oli mõisavalitsejast keisri nuhk. Tema ülesanne oli keisrile ette kanda Timo olukorrast
eruohvitser von Bock sama hästi kui pääsenud arestist. Siiski Timo ei lahkunud: ta leidis, et ainult Vene tsaaririigis elades suudab ta midagi muuta, kas või pelgalt oma olemisega olla raudnael impeeriumi ihus. Von Bock pöördus tagasi Võisiku mõisavalitseja majja, kus ta peaaegu kümne aasta pärast ka segastel asjaoludel suri. Lisaks eetilist käitumist ülimaks pidava Timo, on romaanis ka teisi tegelasi, kellest rohkem paistavad silma Jakob Mätlik, Eeva Mätlik ehk Katarina von Bock ja mõisavalitseja Laming, kelle nimi kõlab romaanis seoses erinevate tegelastega. Eeva oli Timo truu abikaasa ja mõttekaaslane. Pärit talupoja perest, tuli tal algul kogeda raskusi suhtlemisel aadlikega, kuid meelekindluse tõttu ei lasknud ta ennast teistest häirida ning ta saavutas lugupidamise teiste poolt. Laming oli mõisavalitsejast keisri nuhk. Tema ülesanne oli keisrile ette kanda Timo olukorrast
keelde. Bock sokeerib oma käitumisega aadelkonda, loobudes keisri vallastütre hiilgavast partiist ja abielludes naisega pärisorjade hulgast. Timotheus von Bock oli eetilisusest käituv tegelane Krossi loomingus. Eesmärk oli Bocki jaoks tähtis ning selle saavutamisel ei kohkunud ta tagasi millegi ees. Eesmärgistatus iseloomustab peaaegu kõiki Krossi proosateoseid. Teos on kirjutatud päevikuvormis, märkmeid teeb toimunu kohta väljamõeldud tegelane, Eeva vend Jakob. Romaani aluseks oli Jakob Mätliku päevaraamat. J. Mätlik ise oli Timotheus von Bocki naise, Eeva vend. Päevaraamat on täis erinevaid kohti, juhtumisi ja tegelasi 19.sajandist, milledest enamus on ka faktilist kinnitust leidnud. "Keisri hullu" peategelane Timotheus von Bock ning teised romaanis märgitud kangelased on ka päriselt elanud. "Keisri hull" on kirjutatud NSV Liidu aegsetes oludes, kus kirjanike sulejooks oli sageli piiratud tsensuuri ja kommunistliku partei ettekirjutustega
Eelpoolmainitud Timotheus von Bock kohtus seal mõisateenijana töötava Eesti soost talutydruku Eevaga, kes talle meeldima hakkas. T.v.Bock läks Eeva isa juurde kosja. Sellel läks alguses sitt keema, sest ta arvas, et sakslane tahab ta tytre litsiks teha ja tuli seda talle veel nina alla hõõruma, ent T. v. Bock selgitas asja ära. T. v. Bock saatis Eeva viieks aastaks õppima pastor Masingu juurde (jah, selle Masingu juurde). Eevaga läks kaasa ka ta vend Jakob, kes yhtaegu rõõmustas, et ta säärase soodsa võimaluse sai, aga samas tundis end oma rahva reetjana (nojah, juhtub). Masingu juures õppisid meie armsad lapsukesed, saksa ja prantsuse keelt, kirjandust ja muud "inimesele vaja olevat". Viie aasta pärast tuligi - kae nalja - Võisiku (Woicek saksa.k) mõisahärra, erruläinud kolonelleitnant Timotheus von Bock ja abiellus Eevaga. Elama kolisid nad Võisikule (Jakob läks samuti nendega kaasa)
Elas kord vaarvanaema Elene Davidov (hiljem Rääsk), kes sündis 1880.a. ja kohtus vaarvanaisa Jakob Rääskiga, kes sündis 1873.a. Iisaku kirikus jumalateenistusel. Jakob teenis alates 1892.a. 1917.a-ni vene tsaari armees 25 aastat, kus ta oli ohvitser. Paar abiellus 1901.a. Elene käis Soomes meest vaatamas ja elas seal mingi aeg, kuid peale lapse sündi kolis 1906.a. Eestisse, täpsemalt Jõugale elama. Jakob teenis Soomes edasi ja peale vene revolutsiooni 1917.a. tuli Jakob Eestisse tagasi ja elas perega 1917-1929. aastani Jõugal, kus pidasid väikest kõrtsi, mille hoone on tänapäevani alles. Perel oli palju raha. Hiljem ostis Jakob teenitud raha eest 1930.a. Iisaku mäele Lompituse talu, mis on 22 hektarit ja mis on praeguste järeltulijate valduses siiani. Nende poeg Rinaldo, minu vanavanaisa, kohtus 1933.a. Iisaku küla simmanil Elmeriis Kodisega (hiljem Rääsk), kes sündis 1933 aastal ja suri 29. Septemberis 1989 a. Paar abiellus 1934.a. Perre sündis 12
talutüdruk, hiljem aga Timotheus von Bocki truu ja kartmatu naine, kes austusest ja armastusest Timo vastu tema revolutsioonilisi ja hulle ideid kaitseb ja toetab. Jakob Mättik Lihtsa talupoja laps, kes tänu Timole O. W. Masingu juures hariduse omandab ning haritlaskonna sekka sattub. Romaani pealkiri viitab teose ühele kesksele tegelasele Timotheus von Bockile, ent Kross jätab lugejaile mulje, et teose aluseks on töödeldud päevik, mille kirjutas Timo naisevend Jakob Mättik. Seega on ,,Keisri hull" tegelikult Jakobi lugu. Jette isand Lamingu piltilus tütar, kes algselt Jakobi järele nuhkima saadetakse, kuid hiljem Jakobisse armub ja temaga ühte heidab. Jakob aga otsustab Jette tema isa pärast maha jätta. Anna Teose peategelase, Jakobi, salasuhtest võrsunud naine. Romaani lõpu-poole selgub, et Anna jäi talle silma just sellepärast, et ta Jettele sarnanes (algul tunnetas
Aeg Koht Juhid Väljaanne Seisukohad Tähtsus Kultuuri rahvuslikus valdkond liikumises Eesti 1872 Tartu Jakob Anda Oli eesti keele Kirjameeste 1893 Hurt saksakeelsete uurimine ja Selts. raamatute asemel korraldamine eesti keelseid ning kirjaviisi raamatuid
Romaan keskendub Võisiku mõisnikule Timotheus Eberhard von Bockile (17871836), kes tegi sõjaväelist karjääri, kuulus Aleksander I lähikonda ning abiellus aadelkonda sokeerides talutüdrukuga. 1818. aastal läkitas ta keisrile Venemaa põhiseaduse projekti, mille tõttu ta vahistati. Timotheus von Bock veetis üheksa aastat vanglas, kust ta vabastati vaimuhaiguse tõttu. Piiratud liikumisõigusega von Bock elas Võisiku mõisas surmani. Timotheus von Bocki (Timo) lugu esitatakse läbi Jakob Mättiku (Timo näälu) silmade. J. Lotman on seda nimetanud puskinlikuks võtteks: sündmusi kirjeldav inimene ei mõista kõike, mida ta kirjeldab.36 Timotheus von Bock on romaani peategelane, tema järgi on teos saanud ka pealkirja. Samas ei ole Timo minategelane. Timo iseloomust ja mõttemaailmast saab lisaks aimu ka tema käsikirjade kaudu. Timo välimust kirjeldab Jakob võrdlusena: Timo enne vahistamist (s.t üheksa aastat varem) ja pärast vabanemist.
teatritegelased, kirjanikud ja maalikunstnikud). · Avati Vanemuine ja Estonia 1906 (kutselised teatrid). Suurimad ajalehed: · Postimees J.V.Jannsen, K.A.Herman, Jaan Tõnisson üldinformatiivne, kultuuriline, liberaalne · Teataja Konstantin Päts majanduslik · Uudised Peeter Speek, Mihkel Martna, Jaak Järv poliitiline Tõlkekirjandus: A.Puzkin; L.Tolstoi; A.Tsehhov, E.Zola, J.W.Goethe. Eesti jutukirjandus: · Jakob Pärna ,,Oma tuba, oma luba"; ,,Must kuub". · Jaak Järv ,,Vallimäe neitsi" · Eduard Bornhöhe ,,Tallinna narrides ja narrikestes". · Eduard Vilde ,,Külmale maale";,,Mäeküla piimamees"; ,,Raudsed käed" - külaproosa ,,Mahtra sõda"; ,,Prohvet Maltsvet" ajaloo proosa · Ernst Peterson-Särgava ,,Paised" (eesti küla valu punktid). ,,Rahvavalgustaja" (kritiseerib eesti küla ladvikut). A.H.Tammsaare, F.Tuglas, M.Metsanurk, O
Eesti Aleksandrikooli peakomitee oli aastail 18701884 tegutsenud organisatsioon, mille eesmärgiks oli Eesti Aleksandrikooli heaks raha kogumise juhtimine ja abikomiteede tegevuse koordineerimine. Peale selle tegeleti komiteedes ja eriti peakomitees aga ka eesti rahvusküsimuste arutamisega, peakomiteed on nimetatud ka eestlaste esimeseks parlamendiks. Liikumise kõrgajal, 1883. aastal oli üle Eesti moodustatud 139 ning väljaspool Eestit 7 abikomiteed. Peakomitee presidendiks oli Jakob Hurt. (pildil Jakob Hurt) 1883. aastal tekkinud lõhe Aleksandrikooli liikumises tekkis 1883. aastal lõhe, kui Johann Köler soovis võtta Aleksandrikooli Peakomiteelt 20 00030 000 rubla laenu Krimmis sotetud mõisa tasumiseks. Peakomitee president Jakob Hurt keeldus raha laenamast, kuna kartis, et Köleri kätte antud raha enam tagasi ei saa
Tallinnas,Tartus ja Narvas. Tallinnaa tegtutseb ka Paul Kerese Malemaja. Keres suri aastal 1975 5. oktoobril Helsingis. 10 krooni-Jakob Hurt sündis aastal 1839 22. juulil Himmaste külas. Ta oli Eesti rahvaluule- ja keele teadlane ning ühiskonnategelne. Hurt alustas oma haridusteed Himmaste küla- ja Põlva kihelkonna koolis, 1853-1855 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 1859-1864 Tartu Ülikoolus usuteadust,aastal 1886 sai Hurt Helsingi ülikoolid dr. phil. kraadi. Jakob Hurt koostas paljusid rahvaluule kogumikke ja muid teaduslikke raamatuid. Ta abistas Ferdinand Johann Wiedemanni Eesti-Saksa sõnaraamatu koostamisel ja andis selle 2. täiendatud trüki välja aastal 1893. Hurda kogumistööd pälvisid nii ulatuselt kui metoodikalt rahvusvahelist tähelepanu juba tema kaasajal. Aastast 1992 antakse Jakob Hurdi teaduskultuuriauhinda. Mälestussambad Jakob Hurdale asuvad Põlvas ja Tartust. Temast on kirjutatud ka kolm
Kristjanisse. Kaila: Uude klassi minnes sai temast Inga parim sõbranna. Isa on läinud, ema surnud, elab koos vanaemaga, käib kooli kõrvalt tööl, et vanaema rahaliselt aidata. Jakob: On blondide juustega 16aastane noormaas, ema, isa ja vend Jürgen elavad hubases ja vanaaegses korteris. Talle meeldivad mehed, kuid ta ei julge sellest emale-isale, ega kooikaaslastele rääkida. Darja ja Andreas: On Kaila, Jakobi ja Inga parimad sõbrad, kohtusid geibaaris. Jakob armastab Andreast, toetavad üksteist igas olukorras. Sõnum Tuleb minevikust üle saada, ära unustada, sest see mis olnud on, seda enam muuta ei saa. Lühikokkuvõte Uues koolis 10. klassi minnes loodab Inga leida sealt häid sõpru ja kena poisi. Klass talle väga ei meeldinud, kuid leidis sealt siiski kaks head sõpra. Üks oli heledapäine Jakob ja teine kooli ajal tööl käiv Kaila. Kui Kaila ja Inga teada said, et Jakobile meeldivad mehed, siis vahepeal
Eeva Jakobi ja Anna tütar, päris nende maja Timoga vastuolus Laming mõisavalitseja, valitsuse kõrv Võisikul Peter von Mannteuffel Timo õemees, Timole ebasümpaatne, kindralkuberneri kõrv Karl Timo vend, kes avaldas Eevale armastust Mis juhtub? Härra von Bock võtab endale talupojaseisusest naise Eeva Mätliku. Timo läheb üheksaks aastaks vangi, kuna keisrile ei meeldinud Timo innovaatilised ja demokraatiat pooldavad ideed. Timo kaotab vangis olles hambad. Eeva vend, Jakob Mätlik, uurib juhtunut ning annab oma päevaraamatus kõigele omapoolse hinnangu. Timo tunnistatakse peale vanglakaristuse täitmist hulluks ning määratakse eluaegne koduarest valla piirides, nuhkide valvsa pilgu all. Timo ja Katharina peavad Jakobi kaasabil ka põgenemisplaane, kuid on sunnitud neist loobuma. Jakob abiellub Annaga, kolib oma õest eraldi elama ja saavad lapse. Anna ema tunnistab Jakobile surivoodil, et Anna isa on härra Laming. Timo ei
vaestele. Oli ka neid kaupmehi kes lootis enda elu kindlustada sellega, et andsid elu jooksul kogutud varanduse heategevuseks. Kaupmehe iseloomustus Talle meeldis kuulata muusikat, tantsida, vaadata näitemänge. Kaupmehe majja ilmusid raamatud, mis kunagi olid olnud vaid vaimulike pärisosa. Oma mainet püüdsid kaupmehed parandada nii, et sõlmisid aadlikega abielusid. Raha ja võim Augsburgi kaupmees ja pankur Jakob Fugger (1459- 1525), hüüdnimege Rikas, oli üks oma aja jõukamaid inimesi. Fuggerid alustasid kangakaupmeestena.Nad müüsid kangrutele lina ja puuvilla, ostsid neilt siis kangad kindlaks- määratud hinnaga kokku ja müüs hoopis kallimalt edasi.Kasum oli suur ja ettevõte laienes üle kogu Euroopa. Edasi hakati tegeleme pangandusega, laenates suure protsendiga raha välja isegi paavstile ja keisrile. Raha ja võim
"sefiirist loss" räägib sallimatusest meie ühiskonnas, raamatu probleemideks on homoseksuaalsus, koolivägivald, ahistamine ning kõrvalseisjate ükskõiksus. · Tõeline sõprus · Toetus · Inga-kerstin ja uus kool · Jakob · Saladus · Koolikiusamise ohver · Kaila · Sõda · Traagilised tagajärjed · Jakobi surm ,, Sefiirist loss" on lugu tõelistest sõpradest, kes toetavad üksteist ka kõige hullemas, ning inimelust, mis on habras sõprade toest hoolimata. IngaKerstin sõbruneb uues koolis argliku ja omaette hoidva Jakobiga, kes näib varjavat mingit saladust. Kui saladus ilmsiks tuleb, saab Jakobist koolikiusamise ohver
Sefiirist loss Autor:Ketlin Priilinn Ketlin Priilinn Ketlin Rauk sündind 31.märts 1982 Eesti kirjanik, tõlkija ja vabakutseline ajakirjanik Kokku 20 raamatut,1ilmumas Tõlkinud 4 raamatut 2009.aasta noorsooromaanivõistlusel saavutas 2. koha(see raamat) Tegelased InagaKerstin16.a,pikk,julge,sõbralik Jakobblondid juuksed,üsna lühike,kogus marke,arg,tagasihoidlik Kaila tagasihoidlik,töökas Viisik ülbed Andres Jakobi poiss Darja käis koos teistega klubis,töökas Põhisündmused IngaKerstin läheb gümnaasiumi Tutvub uute klassikaaslastega Saab sõbraks Kaila ja Jakobiga Jakob räägib oma saladuse IngaKerstinile Jakob ja ingakerstin hakavad käima homobaaris,hiljem liitub ka Kaila Saavad tuttavaks Andrese ja Darjaga Neid nähakse,järgneb kooli vägivald ja narrimine Andreas visataksse kodust välja Jakob pekstakse surnuks Matused Minu arvamus ...
levikule. Koos "eesti rahva" nimetuse kasutuselevõtuga õhutas Jannsen ühtlasi ka vanade rahvalaulude ja -kommete põlistamist. 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees, mille sisu oli sarnane Perno Postimehega. Aja jooksul jäid tema seisukohad aga enamiku rahvuslaste arvates liialt alalhoidlikuks ning võimudepoolseid piiranguid kartes sulges Jannsen oma leheveerud rahvusradikaalidele, eestkätt Carl Robert Jakobsonile, aga ka Jakob Hurdale. Mõni kuu enne esimest laulupidu (1869) ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo- Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimane laul koos soome helilooja Paciuse viisiga on Eesti hümniks. Esimese üldlaulupeo ajal nimetasid sakslased Jannsenit enda kõige kurjemaks vaenlaseks. Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860. aastad ning 1870.
Eelpoolmainitud Timotheus von Bock kohtus seal mõisateenijana töötava Eesti soost talutydruku Eevaga, kes talle meeldima hakkas. T.v.Bock läks Eeva isa juurde kosja. Sellel läks alguses sitt keema, sest ta arvas, et sakslane tahab ta tytre litsiks teha ja tuli seda talle veel nina alla hõõruma, ent T. v. Bock selgitas asja ära. T. v. Bock saatis Eeva viieks aastaks õppima pastor Masingu juurde (jah, selle Masingu juurde). Eevaga läks kaasa ka ta vend Jakob, kes yhtaegu rõõmustas, et ta säärase soodsa võimaluse sai, aga samas tundis end oma rahva reetjana (nojah, juhtub). Masingu juures õppisid meie armsad lapsukesed, saksa ja prantsuse keelt, kirjandust ja muud "inimesele vaja olevat". Viie aasta pärast tuligi - kae nalja - Võisiku (Woicek saksa.k) mõisahärra, erruläinud kolonelleitnant Timotheus von Bock ja abiellus Eevaga. Elama kolisid nad Võisikule (Jakob läks samuti nendega kaasa)
Ilmar Mikiver Ilmar Mikiver oli ajakirjanik, kirjanduskriitik, teatrimees ja raadiohääl. Ilmar sündis 1.01.1920 Loksal kellassepp Jakob Mikiveri peres. Ilmar Mikiver oli pere kõige vanem laps, tal olid veel nooremad vennnad Heino ja Olev. Ilmar Mikiver alustas kooliteed Loksa algkoolis, mille ta lõpetas 1932. aastal. Peale Loksa algkooli lõpetamist läks Ilmar Mikiver edasi õppima Gustav Adolfi Gümnaasiumisse, kust ta lahkus 1938. aastal ja suundus õppima Tallinna Reaalkooli (tollal Tallinna 2. Gümnaasium). Mikiveri klassijuhatajaks sai Paul Ederberg ehk Pudi, kes andis matemaatika ja füüsika tunde
· Husaar - ratsaväelane K - Koht Tegevus toimub Eestis, Põltsamaal, Võisiku mõisas. A - Aeg Teose tegevus toimus aastatel 1827-1859. T - Tegevus Jaan Krossi ,,Keisri hull" on kirjutatud päevikuvormis. Härra von Bock võtab endale talupojaseisusest naise Eeva Mätliku. Timo läheb üheksaks aastaks vangi, kuna keisrile ei meeldinud Timo innovaatilised ja demokraatiat pooldavad ideed. Timo kaotab vangis olles hambad. Süzee on järgmine: Eeva vend, Jakob Mätlik, uurib juhtunut ning annab oma päevaraamatus kõigele omapoolse hinnangu. Timo tunnistatakse peale vanglakaristuse täitmist hulluks ning määratakse eluaegne koduarest valla piirides, nuhkide valvsa pilgu all. Timo ja Katharina peavad Jakobi kaasabil ka põgenemisplaane, kuid on sunnitud neist loobuma. Jakob abiellub Annaga, kolib oma õest eraldi elama ja saavad lapse. Anna ema tunnistab Jakobile surivoodil, et Anna isa on härra Laming
Peter von Mannteuffel Timo õemees, Timole ebasümpaatne, kindralkuberneri kõrv Karl Timo vend, kes avaldas Eevale armastust 4. Teose ülesehitus, süzee, faabula Jaan Krossi ,,Keisri hull" on kirjutatud päevikuvormis. Härra von Bock võtab endale talupojaseisusest naise Eeva Mätliku. SüTimo läheb üheksaks aastaks vangi, kuna keisrile ei meeldinud Timo innovaatilised ja demokraatiat pooldavad ideed. Timo kaotab vangis olles hambad. Süzee on järgmine : Eeva vend, Jakob Mätlik, uurib juhtunut ning annab oma päevaraamatus kõigele omapoolse hinnangu. Timo tunnistatakse peale vanglakaristuse täitmist hulluks ning määratakse eluaegne koduarest valla piirides, nuhkide valvsa pilgu all. Timo ja Katharina peavad Jakobi kaasabil ka põgenemisplaane, kuid on sunnitud neist loobuma. Jakob abiellub Annaga, kolib oma õest eraldi elama ja saavad lapse. Anna ema tunnistab Jakobile surivoodil, et Anna isa on härra Laming. Timo ei tahtnud põgeneda, vaid
Peter von Mannteuffel Timo õemees, Timole ebasümpaatne, kindralkuberneri kõrv Karl Timo vend, kes avaldas Eevale armastust 4. Teose ülesehitus, süzee, faabula Jaan Krossi ,,Keisri hull" on kirjutatud päevikuvormis. Härra von Bock võtab endale talupojaseisusest naise Eeva Mätliku. SüTimo läheb üheksaks aastaks vangi, kuna keisrile ei meeldinud Timo innovaatilised ja demokraatiat pooldavad ideed. Timo kaotab vangis olles hambad. Süzee on järgmine : Eeva vend, Jakob Mätlik, uurib juhtunut ning annab oma päevaraamatus kõigele omapoolse hinnangu. Timo tunnistatakse peale vanglakaristuse täitmist hulluks ning määratakse eluaegne koduarest valla piirides, nuhkide valvsa pilgu all. Timo ja Katharina peavad Jakobi kaasabil ka põgenemisplaane, kuid on sunnitud neist loobuma. Jakob abiellub Annaga, kolib oma õest eraldi elama ja saavad lapse. Anna ema tunnistab Jakobile surivoodil, et Anna isa on härra Laming. Timo ei tahtnud põgeneda, vaid
Rahvuslik liikumine leidis aset 19. sajandil. Hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena, tõusis huvi maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu, hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest ning nõuti võrdseid õigusi baltisakslastega. Liikumise juhtideks olid Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler ja Koidula, ning ma kavatsen rääkida lähemalt esimese kolme mehe tegemistest, ettevõtmistest. Esimesena räägin ma rahvusliku liikumise juhist Jakob Hurdast. Hurt oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Ta sündis 22. juulil 1839 Põlva lähedal vaese koolmeistri peres, kuid vaatamata raskele majanduslikule olukorrale sai ta hea hariduse. Jakob jõudis isegi doktori kraadini, selle ta omandas 1886. aastal Helsingis. 1864 kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel ÕES-i etteotsa. ÕES-i eesmärgiks oli edendada teadmisi eesti rahva minevikust
Jaan Kross „Keisri hull“ Lühikokkuvõte Raamat on kirjutatud päeviku vormis. Päeviku pidajaks on Jakob. Eestlasest aadlik Timotheus von Bock sõitis koos perepojaga Eestis asuvasse mõisa. Bockile hakkas talutüdruk Eeva meeldima, keda ta endale ka naiseks tahtis. Bockil kulus tükk aega enne kui ta Eeva isale asja selgeks teha suutis. Bock saatis Eeva ja ta venna Jakobi viieks aastaks Masingu juurde õppima. Peale viit aastat võttiski Bock Eeva endale naiseks. Kui Eeva oli kolmandat kuud rase, arreteeriti Timotheus ning ta viidi minema. Miks Timotheus täpselt ära viidi, seda
24.RAHVUSLIK LIIKUMINE.VASTUSED (2016,Eesti ajalugu I, Avita 2005,lk.152-157) 1.Millal algas rahvuslik liikumine? 1860 2.Millised olid liikumise eeldused? Majanduslik arenemine. Eesti haritlaste teke, koolihariduse teke 3.Mis oli rahvusliku liikumise tulemus (eesmärk)? Olla eestlane, emakeelse rahvahariduse edendamine, 4.Kes olid väljapaistvamad juhid? Johann Voldemar Jannsen Jakob Hurt Carl Robert Jakobson 5.Millised linnad ja piirkonnad kujunesid liikumise keskusteks? Tartu, Peterburi, Viljandimaa 6.Kes olid nn. Peterburi patrioodid? Johann Köler 7.Nende hulgas on ka Eesti esimene elukutseline kunstnik. Kes, nimetage tema maale? Johann Köler. ''Tütarlaps allikal,, ''Ema portree,, ''Isa portree,, 8.Keda hüüti Postipapaks? Johann Voldemar Jannsen 9
ja pillimeest. Laulupeo tähtsust on raske alahinnata. Tartusse oli kogunenud ligi paarkümmend tuhat inimest Eestimaa kõigist paigust. See oli esimene kord ,kus eestlased jälle ülemaaliselt kokku said tulla. Laulupidu kasvatas eestlastes rahvuslikku kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks. 1870.aastatel jõudis rahvuslik liikumine uuele tasandile. Üle kogu maa rajati rahvuslikke seltse ja organisatsioone. Rahvusliku liikumise üheks tunnustatud liidriks tõusis nüüd Jakob Hurt. Jakob Hurda tegevust takistas paljuski oma ajalehe puudumine. Sellises olukorras võttis Hurt vastu Jannseni pakkumise asuda ,,Eesti Postimehe" lisalehe toimetajaks. Oma ajalookäsitluse avaldamine pealkirja all ,, Pildid isamaa sündinud asjust." tekitas saksa ringkondades valju nurinat ning Jannsen oli sunnitud Hurda ajalehe juurest tagandama. Nõnda sattus Jakob Hurt ühte leeri ärkamisaja radikaalseima tegelase Carl Robert Jakobsoniga ,kellega tekkis kohe tihe koostöö ja sõprus .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
