Eesti Rahva Muuseum on pühendatud Jakob Hurdale. Ühel ilusal kevadisel päeval sõitsime me oma ajaloo õpetajaga eesti rahava muuseomisse.Seal oli meie kodumaa ehk eestimaa ajalugu.Eestimaa sai alguse umbes 12 000 aastat tagasi kui mandrijää hakkas taanduma.Täiesti tavaline talurahvas elas vaeselt talvel polnud neil mingisuguseid raskeid töid ja talv oligi neile kõige vaesem aeg.Pereema pidi kuduma pirru valgel oma perele sokke ta sai värvist aru maitsega.Nende pisikene aken oli kaetud sea põiega ,ega sealt ei tulnud tuppa suurt valgust.Pereisa meisterdas puust kausse,taldrikuid,topse ja paljugi muid asju ka pirru valgel.Mõisa pere elas väga jõukalt.Nad said kogu aeg talurahvalt makse ehk raha.Nemad ei pidanud mitte mingisugust tööd tegema neil olid selle jaoks teeniad ja orjad.Talurahvas pidi tööd rügama mõisnike põldudel ja karjamaal.Samal ajal mõisnikud puhkasid ja nende lapsed mängisid ,ega pidanud koolis käima.Neil olid koduõpetajad ...
· Jaan Poska- eesti riigimees, kirjutas alla Tartu rahulepingule. · Konstantin Päts- päästekomitee liige, Eesti esimene president. · Johann Laidoner- Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas. · Jaan Tõnisson- riigitegelane ja poliitik. 20 saj postimehe peatoimetaja. Lõi eesti esimese erakonna. · F. R. Kreutzwald- Eesti esimese eepose looja, õppis Tartu Ülikoolis arstideaduskonnas. Töötas ka arstina. · Karl Robert Jakobson- Ajaleht Sakala looja. EkmS juht. · Jakob Hurt-vana vara ja rahvaluule koguja, Oteoää kirikuõpetaja, EkmS president. · J. V. Jannsen- Perno Postimehe looja, lõi laulu jamänguseltsi Vanemuise, korraldas esimese üldlaulupeo Tartus. · Lydia Koidula- oli Eesti kirjanik ja Jannseni tütar. · J. Köler- oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile.
Tallinna I Keskkool 1940 1941 Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium 1941 1944 Tallinna I Keskkool 1944 1991 Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium 6.11.1991 4.Tähtsad: 1249 Püha Mihkli naistsistertslaste nunnaklooster 6. juuni 1631 KOOL 1633 Trükikoda 1734. aastal vana kloostrikiriku asemel uus õigeusu Issanda Muutmise Peakirik. 1739 Piibel 1888 Jaan Tõnisson 1908 tuli garderoob, keskküte, 3 korrus ja ventilatsioon 1909 lõpetas Jakob Westholm 1912 võimla vahepeal oli hobusetall 4. jaanuaril 1919. EESTI KEEL 1920. jalgpalliturniir, Reaalkooliga kohtumine korvpallis, korvpalliajaloo algus Aktuste avamäng on G-F- Händel ''Tulevärgimuusika'' 1918-1942 legendaarne ajalooõpetaja Villem orav Teine maailmasõda oli meie kool kommertskoolis, reaalis, westholmis 1950/1951. TÜDRUKUD 1967. PRANTS KEEL, Maria Piel. 1975/76 MATE FÜSA alates 1991/1992. ROOTSI KEEL
ladinakoolis.Bachi ema suri 1694. ja isa 1695. aastal. Pärast seda kolis Bach koos venna Johann Jakobiga vanema venna Johann Christoph Bachi (16711721) juurde lähedalasuvasse Ohrdrufi. Johann Christoph tegutses Ohrdrufis organistina ning võttis üle 14 aastat noorema venna Johann Sebastiani muusikalise harimise. Muuhulgas õpetas ta vennale klavikordimängu ja tutvustas talle Saksamaa heliloojate, sealhulgas Johann Pachelbeli, kelle juures ta ise õppinud oli, Johann Jakob Frobergeri ja Dietrich Buxtehude loomingut. Kui uskuda tema hilisema õpilase Lorenz Christoph Mizleri kirjutatud nekroloogi, siis kirjutas Johann Sebastian Bach öösiti salaja ümber moodsama muusika käsikirju, mille vend oli tema eest ära peitnud. Bach õppis tasuta Ohrdrufi Lütseumis, kus ta võeti kooli juures tegutsenud tänavalaulikute hulka. Õppeedukuselt oli Johann Sebastian alati parimate hulgas. Tema koolivendadeks olid muuhulgas Bachi
KONSTANTIN PÄTS Maarja-Liisa LAPSEPÕLV & PEREKOND · Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. · Pärnumaal Tahkuranna vallas · Ehitusmeistrist talupoja Jakobi teine laps. · Sündis teeäärses laudas, kuna ema Olga ei jõudnud arsti juurde. Vasakult: vend Nikolai, õde Marianna, isa Jakob, vend Voldemar, ema Olga, vend Peeter ja Konstantin. HARIDUS · Tahkuranna apostlik õigeusu kihelkonna kool. · Pärnu Nikolai kool. · Riia Vaimulik Seminar. · Pärnu Gümnaasium. · Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraad. · Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96ndas Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. NAINE JA LAPSED · 1901. aastal abiellus Konstantin Päts Pärnus neiu Helma (Vilhemine) Peediga.
Tänu Perno Postimehele jõudis äratusliikumine ka massidesse. Laulupeo eesmärk oli tugevdada eestlaste ühtsustunnet, pakkuda rahvuslikele tegelastele võimalusi uute sidemete sõlmimiseks. 14. Jannseni vaated. Jannsen kui ,,Postipapa". ,,Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte, et eestlased oleme!" Jannsen rõhutas, et eestlased on teiste rahvastega samaväärsed ja võttis maarahva asemel kasutusele sõna eeslased. Oli äratusliikumise juht. 15. Jakob Hurt kes ta oli, mida tegi. J. Hurt ja rahvaluule kogumine. Aleksandrikooli liikumine. Äratusliikumise teine juhtfiguur, Otepää kihelkonna pastor. 1860. aastal algatas rahvaluule kogumise aktsiooni. Oli Aleksandrikooli Peakomitee president, koguti raha kõrgetasemelise eestikeelse keskkooli loomiseks. 16. Jakob Hurda vaated ,,Kui eestlased pole suured arvult, peavad nad saama suureks vaimult".
Kordamise Küsimused Ajalugu 1. Rahvusliku liikumise( ärkamisaja) eeldused?( majandus, poliitilised, kultuur) Eesti ala majanduslik arenemine, restiharitlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kommunikatsiooni võrgu avardumine, rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. 2. Mida nim Rahvuslikuks liikumiseks (millal? Mida nõuti?) ? Toimus 19 sajandil eesmärgiks oli sisendada eestlastele et ,,eestlane olla on uhke ja hea" 3.Ärkamisaja seltsid ja nende tegevus( ka uue rahvusliku tõuse ajal) ? 1872 Eesti kirjameeste selts *uue kirjaviisi juurutamine *kooliraamatute väljaandmine *keele edendamine. 1870 Eesti põllumeeste selts *tõu ja sordi aretuse edendamine * 1865 Vanemuine *laulupeod *harrastus teater EÜS * eesti lipu sisseõnnistamine *rahvaluule kogumine * panid aluse eesti rahvamuuseumile 4. Nimeta Rahvusliku liikumise üritusi, organisatsioone! Nende tähtsus? Esimene Üldlaulupidu 1869. Eestve...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM NABUCCO Retsensioon Joonas Laanela 8B Siiri Veskimäe Tallinn 2007 Ooperi Retsensioon Ooper toimus 27. aprillil RAHVUSOOPER ESTONIA teatri saalis. Teatri saali jõudes häälestas orkerser pille. Peale seda astus lavale orkestri dirigent Paul Mägi. Tuled kustusid, algas avamäng. Avamängu kuuldes tundus, et ooper on huvitav ning tõotab tulla huvitava sisuga. Laval kujutati Jeruusalemma, Salomoni templit. Babüloonia väed piirasid Salomoni templit, kus heebrealased, leviidid ja heebrea naised palvetasid jumala poole. Ülempreester Zaccaria keda mängis Mati Palm, püüdis rahvale selgeks teha, et kuningas Nabucco (Jassi Zahharov) babüloonia vägede juht on saabunud rahu tooma. Kuningas Nabucco tütar Fenena (Pille Lill) jääb Jeruusalemma printsi Ismaeli (Vello Jürna) hoolde. Kui Fenena...
tuntuks oma rahvuslike värssidega. 1865. aastal loodi Jannseni eestvedamisel Tartus laulu ja mänguselts Vanemuine, mis sai eeskujuks paljudele sarnastel seltsidele üle kogu Eesti. 1869. aastal korraldati Tartus Jannseni juhtimisel pidu, kuhu kutsuti laulu ja pillikoore üle kogu Eesti I üldlaulupidu. Peol oli erakordselt tugev rahvuslik värving, lauldi rahvuslikke laule, rõhutati rahvuslikku ühtekuuluvust. Öeldi, et maarahvas laulis Tartus end eesti rahvaks. Jakob Hurt (1839 1907) oli pärit Põlvamaa koolmeistri perekonnast ja õppis Tartu Ülikoolis usuteadust. Oli üks rahvusliku liikumise juhte, emakeelse kooli eestvõitleja ja haritlasi koondava Eesti Kirjameeste Seltsi president. Eesti Kirjameeste Selts tegi ära suure töö eesti keele ja ajaloo uurimisel, rahvaluule ulatuslikul kogumisel ja nn. uue kirjaviisi propageerimisel. See kirjaviis on meil kasutusel tänini. Carl Robert Jakobson (1841 1882) oli pärit Torma
Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn 27. detsember 2007) oli eesti kirjanik. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Elulugu Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (193845) õigusteadust . Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt,
ESITÄHTEDE KOKKUKÕLA ALGRIIM NT: MÖLDERID MÖLISAMAIE VASTAND TÄHENDUSLIKUD SÕNAD ANTONÜÜM NT: ILUS-KOLE VOKAALIDE KORDUS SÕNADE ALGUL ASSONANTS NT: UDU RIKUB UUE KUUE PIKK JUTUSTAV LUULETUS, TRAAGILISE SÜNGE SISUGA BALLAAD JAKOB TAMM ,,ORJAKIVI" NÄIDEND MIS PÕHINEB ELULISTEL KONFLIKTIDEL DRAAMA EDWARD VILDE ,,TABAMATA IME" KAHEKÕNE DIALOOG KIRJANDUSE PÕHILIIK TÄHTSAMAD ZANRID:DRAAMA DRAAMA KIRJANDUS TRAGÖÖDIA KOMÖÖDIA PÕHINEB DIALOOGIL
1802 võttis Eestimaa vastu regulatiivi, mida selle algussõnade järgi tuntakse "Iggaüks...". Talupoegadele lubati talude pärandamise õigust, õigust vallasvarale ning loodi valla- ja kihelkonnakohtud. 1804 Liivimaal kehtestati analoogiline talurahvaseadus. Nagu ka eelnevalt hakkasid eesti talupojad selle peale mässama. Eriti ajas neid vihaseks fakt, et mõis nõudis jätkuvalt kurnavat öist rehepeksu. Mõisakoormiste ülempiiri määramine. 1816 Eestimaal kaotati pärisorjus. 1819 Liivimaal kaotati pärisorjus. Talupojad aga vabastati ilma maata ning nad pidi mõisnikuga raharendile üleminema. Liikumisvabadust aga veel piirati. Pärisorjuse kaotamise käigus said eestlased perekonnanimed ehk priinimed. 1849 Kehtestati Liivimaal uus talurahva seadus, mis nägi ette järkjärgulise ülemineku raharendile ja tavaliselt paljudest eraldiasuvaist maatükkidest koosnevate talude kruntiajamise. Algas talude päriseks ostmine, mis küll aga kulges suhteliselt aeglas...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM PÄRT JA TÜÜR. KANNATUSAJA MUUSIKA Retsensioon Tallinn 2013 Käisin möödunud laupäeval, 9. märtsil Jaani kirikus kuulamas kontserti ,,Pärt ja Tüür. Kannatusaja muusika". Sellel kontserdil esitati kolme teost: ühte Arvo Pärdi ja kahte Erkki- Sven Tüüri. Kõik kolm esitatud teost kuuluvad eelmise sajandi lõppu. Esimesena esitati Pärdi ,,Stabat mater" ning seejärel Tüüri ,,Passion" ja ,,Reekviem". Teoseid esitas Kammerkoor Voces Musicales ning neid saatis Tallinna Kammerorkester, mida juhatas dirigent Risto Joost. Esimesena mängitud Pärdi teos kuulub tema tintinnabuli-stiili, mis kujutab endast muusikat, milles võib leida sarnaseid jooni varasele muusikale, kuid samal ajal jääb nii stiil kui ka tehnika originaalseks; mis sisaldab hulgaliselt pianissimot ja pause. ,,Stabat materi"...
Sagedus 13 12 11 10 10 56 Sagedus (%) 23% 21% 20% 18% 18% 100% Tüdrukute nimed Sofia Lisandra Marta Emily Mirtel Kokku Sagedus 11 8 8 7 7 41 Sagedus (%) 27% 20% 20% 17% 17% 100% JUUNIKUU NIMED Poiste nimed Robert Artjom Jakob Nikita Oliver Kokku Sagedus 12 11 10 10 10 53 Sagedus (%) 23% 21% 19% 19% 19% 100% Tüdrukute nimed Laura Sofia Alisa Darja Sandra Kokku Sagedus 13 10 9 7 7 46 Sagedus (%) 28% 22% 20% 15% 15% 100% JUULIKUU NIMED
Äntu Sinijärv Äntu Sinijärv asub Lääne-Virumaakonnas Väike-Maarja vallas. Järv asub umbes 7-11 km Väike-Maarjast lõuna poole. Sinijärv on põhja-lõuna suunas pikliku, kuid väga sopilise kujuga, kahe suure ja ühe väikese poolsaarega Järve pindala on 2,4 ha. Järve keskmine sügavus on 6m. Seega on järve põhjas olevate allikaaukude sügavus 2m. Järve suurim sügavus on 8m. Järve vesi on läbipaistev kuni põhjani. Äntu Sinijärv on kahtlemata kõige sinisema ja selgema veega järv Eestis. Vesi on rohekas-helesinise või sinakasrohelise värvusega ja suvel on õige märgatavalt kihistunud. Suvel on vesi hapnikurikas, talvel, aga hapnikust vaene ja sisaldab väävelvesinikku. Järve põhja katab järvelubi. Järv saab oma vee peamiselt põhjaosas olevatest allikastest. Äntu Sinijärv on omapärane ka selle poolest, et see on läbivooluta järv karbonaatsete muldadega alvaritel sellist tüüpi järvi on Eestis vähe. Sinijärv toi...
Aastail 18481849 avaldas Kreutzwald uues kirjaviisis viis annet rahvavalgustuslikku kuukirja "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". Kreutzwaldi eeskujuks olid Peter Hebeli rahvaraamatud ning Johann Weberi "Das Pfennig- Magazin". Populaarteadusliku informatsiooni jagamise kõrval toetas Kreutzwald kuukirjas emakeelset haridust ja halvustas poolharitud kadakaid, kes emakeelt salgavad. Küllalt tugev oli ka Kreutzwaldi isiklik mõju rahvusliku liikumise tulevastele liidritele, eriti Jakob Hurdale. Kreutzwaldi elutööks kujunes Faehlmanni poolt visandatud rahvuseepose "Kalevipoeg" kokkupanek. Tugevalt mõjutas "Kalevipoeg" kasvava rahvusliku haritlaskonna kujunemist, sisendades paljudele usku eesti rahva tulevikuväljavaadetesse. Laiematele hulkadele jäi "Kalevipoeg" aga esialgu suhteliselt tundmatuks. Alles noorem eesti haritlaspõlvkond (J. Hurt, C. R. Jakobson, L. Koidula, P. Blumberg, M. Veske jt) võttis ,,Kalevipoja" vastu suure innustusega.
(Andaluusia mustlaste romansid) ning 17. sajandi hispaania barokk-stiili gongorismi mõjutustega. Eesti luules on sürrealismi viljelenud Ilmar Laaban (1921 – 2000), Andres Ehin (1940 – 2011), Jaan Malin (sünd. 1960). Ekspressionism – tekkis 1912. aasta paiku, prantsuse sõnast „expression“ – „väljendus“, „ilme“. Põhiliselt saksakeelsetel maadel. Tunnuseks ilmutuslikud meeleoluvärvid, ideeline alastus. Else Lasker-Schüler (1869 – 1945), Jakob van Hoddis (1887 – 1942), Gottfried Benn (1886 – 1956), Georg Trakl (1887 – 1914), Johannes Becher (1891 – 1958). Ekspressionismi järelmõju avaldus eesti luules 1960. aastatel. Ultraism – sürrealismi, imažismi ja ekspressionismi (samuti sümbolismi) tunnusjooni ühendav luuleuuendusliikumine Hispaanias ja Ladina- Ameerikas. Rajajaks 1919. aastal Madriidis luuletaja Guillermo de Torre (1900 – 1971). Esindajaid: Gerardo
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM KONTSERDISARI „ROMANTILINE KLAVER“ Retsensioon Gertrud Tamm 12.A Õpetaja Grete Koik Tallinn 2016 1. märtsil 2016. aastal käisin Estonia kontserdisaalis Ralf Taale klaverikontserdil pealkirjaga „Romantiline klaver“. Ma olen alati nautinud klaverimuusikat ning seetõttu oli kontserdisaali külastus minu jaoks väga põnev, kuna sain enda silmaringi muusikavaldkonnas laiendada. Kontserdil oli kuulda klaveripalu pianist ja muusikapedagoogi Ralf Taale esitluses. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakesskooli ning Eesti Muusika- ja Teartriakadeemia. 1993. aastal saavutas ta esikoha Edvard Grieg 150. sünniaastapäevale pühendatud noorte pianistide konkursil. 1994. aastal võitis Ralf Taal vabariikliku pianistide konkursi ja noorte interpreetide konkurss-festivali „Con Brio“ ning oli hooajal 1994/9...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM CONCERTO ITALIANO Retsensioon Gertrud Tamm 11A klass Grete Koik Tallinn 2015 10.aprillil 2015. aastal, käisin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kitarrikontserdil pealkirjaga „Concerto Italiano“. Ma väga naudin kitarrimuusikat, kuid olen seda kuulanud peamiselt flamenko muusikas ning tean, et see erineb suurel määral klassikalisest kitarrimängust. Seetõttu oli see esmakordne EMTA kammersaali külastus minu jaoks väga põnev ja erakordne, kuna sain enda silmaringi muusikavaldkonnas laiendada. Kontserdil oli kuulda tuntud Baseli kitarriduo Marco Bartoli ja Salvatore Fodera esitluses nelja sajandi kitarristimuusikat. Mõlemad kitarristid olid tulnud Eestisse otse Itaaliast, tänu koostööga Itaalia saatkonnaga. Marco Bartoli sündis Spoleto linnas ja õppis kitarrimängu F. Morlacchi nimelises konservatooriumis. See...
kõige rikkam. Tema jõukust hinnati aastal 2010 Sunday Times Rich List’i järgi 215 miljoni kanti, mis on kunstniku kohta väga edukas. Nagu juba mainitud, siis sündinud on Damien Hirst Inglismaa linnakeses Bristol. Üles kasvas ta aga Leedsis. Isa oli mehaanik ning ema üldsegi nõustaja, seega ei osatud seoseid luua, miks Damien kunstivaldkonnas nii edukas oli. Ta õppis mitmetes koolides, mille hulka kuuluvad kuulsamad õppeasutused nagu näiteks Jakob Krameri kunstikool ning Goldsmiths’i Londoni Ülikool. Peale kunstikooli käis ta lisaks kaks aastat tööl, enne kui ülikooli kunsti õppima suundus. Inspiratsiooni sai ta erinevaid näitusi külastades. Nende hulgas oli ka Francis Davidsoni näitus Haywardi galeriis aastal 1983. Jõudnud oma teostega nii kaugele, hakkas Damien välja panema ka oma näitusi, kuhu kaasas teisigi tuttavaid kunstnikke. Tema näitusi külastasid mitmed kuulsad kunstivaldkonna tegelased
klassist. Seetõttu polnud ainetunnid lastele arusaadavad ja teadmised kannatasid. b) Paljud õpetajad lahkusid vene keele ebapiisava tundmise tõttu ise töölt või vallandati. c) Vene keelele läks ka Tartu Ülikool, mis nimetati Jurjevi Ülikooliks. Baltisaksa õppejõud sunniti lahkuma, vene õppejõud ei suutnud teaduse ja teadmiste taset hoida. d) Aleksandrikool avati 1888 venekeelse koolina. 3. Eestlaste suhtumine a) Venestuse toetajad: · eestvedajaks oli Jakob Kõrv, kes asutas Tallinnas ajalehe "Valgus" · 1880.aastate lõpus asus venestamist toetama ka Ado Grenzstein (ajaleht "Olevik") venestudes saavat eestlased ainelist ja kultuurilist kasu, sõdis laulupidude vastu, tänas võime EKSi sulgemise eest. b) Venestuse vastased, rahvusliku vaimu säilitajad: · Karl August Hermanni ajaleht "Postimees" õhutas kultuurilist arengut · 1884 alustas Tartus tööd Hugo Treffneri eragümnaasium. Vaatamata võimude piirangutele said just seal
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM ,,EESTI KUNSTISKEENEDE ARHEOLOOGIA JA TULEVIK" Retsensioon Frank Rajangu 10A Kaire Maalma Tallinn 2012 1 Külastasin 7. detsembril Kumu kunstimuuseumit, kus oli üleval näitus ,,Eesti kunstiskeenede arheoloogia ja tulevik". See on koostatud 4 kuraatori poolt ning see annab ülevaate eesti kaasaegse kunsti tegemistest. Selle näituse idee autor, Kumu kunstimuuseumi kuraator Eha Komissaarov on öelnud: ,,Näitus mängib maha ühe võimalikest stsenaariumidest, kuidas valitseva pluralismi tingimustes teha nüüdiskunsti arenguid kokkuvõtvat ülevaadet ja kaasata erinevate tehnoloogiate või ideoloogiate alusel grupeerunud kunstnikke ja institutsioone". Selle näituse parim töö oli minu arvates Mart Viljuse eksponaat, mis k...
olulisimaks maalikunstnikuks ja tema asutas kunstikooli Pallase. Konrad sündis 1. novembril 1878 ning suri 15. august 1925. Ta oli oli eesti maalikunstnik ja pedagoog. Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonda. Esimesed kunstialased teadmised sai Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursuselt ning jätkas õpinguid Peterburis. Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end Jakob Goldblatti ateljees. Edasi õppis Soomes ning siis Pariisis. Pärast seda elas 2 aastat Norras ning naases kodumaale Tartusse. Ta töötas joonistusõpetajana Tartu linnakoolis, kutsehariduse Seltsi õhtukoolis ja pidas ateljeestuudiot. Samuti tegutses Eesti Töörahva Kommuuni ja Lõuna-Eesti kunstikaitsetoimkonnas. Konrad Mägi oli 20. sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades
Jakob Westholmi Gümnaasium Solipsism REFERAAT Nora Pelss 10.a Tallinn 2017 Solipsism Solipsism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt olen olemas ainult mina koos oma vaimuseisunditega.See sõna pärineb Ladina keelsest sõnast "solus", mis tähendab ainus, üksik ja "ipse", mis tähendab ise. Eesti Entsüklopeedias seletatakse solipsismi seisukohana, mille järgi eksisteerib vaid mõtlev subjekt ja objektiivne maailm on üksnes tema teadvuses. Võõrsõnade leksikonis kirjeldatakse solipsismi filosoofilise seisukohana, kus olemas olen vaid mina ja kõik muu on üksnes minu tajumused, s.t tunnetada saab vaid iseennast ja oma tajumusi. Kolm arusaama solipsismist Traditsiooniliselt eksisteerib kolm arusaama solipsismist. Metafüüsiline solipsism on arusaam, et välismaailm ja teised inimesed on peegeldus sinust endast. Epistemoloogilin...
Jakob Westholmi Gümnaasium Gonorröa Referaat Nicolas Lotman 7a klass Juhendaja: õp. Marge Ensling Tallinn 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1) Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2) Mis on gonorröa?....................................................................................................................4 3) Sümptomid..............................................................................................................................4 4) Diagnoos ja ravi....................................................................................................................
Ajaloo arvestuseks kordamine Liberalism: maailmavaade ja poliitiline õpetus, mis rõhutab üksikiisiku vabadust ja vastutust. Konservatism: alalhoidlikkus, ajaloolist järjepidevust tähtsustav ja traditsioonilisi vaateid säilitav poliitiline õpetus. Sotsialism: suuremat sotsiaalset võrdsust taotlev poliitiline õpetus; ühiskonnakord pärast kapitalismi, mil tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis ja lõpeb tööliste rõhumine. Monarhia: riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik ehk monarh, kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia). Näiteid Vene impeeriumi laienemisest: - 18. sajandil ulatus Venemaa lõuna Kaspia ja Musta mere vahel Kaukasuse mäestiku jalamani - 1801. aastal liideti Gruusia kuningriik ning järgmistel aastakümnetel ka Armeenia alad. - 19. sajandi keskpaigaks sattusid islamiusulised rahvad Vene ...
Mõisted Eesti Kirjameeste Selts - kandis hoolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute kooliraamatute väljaandmise eest Õpetatud kirjameeste selts - eesmärk edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist Estofiil - baltisakslastest eestihuvilised Neljaastmeline ühtluskool - kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool Passikorralduse seadus - vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, õiguse taotleda 3 kuuks kuni 3 aastaks passi Magasivili - viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta Raharent Kindralkuberner - kindralkubermangu kõrgeima võimu esindaja Kroonupalat - majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile Piiratud liikumisvabadus - talupoegade viibimine väljaspool kodukohta oli võimalik üksnes pas...
Eesti rahvalaul Väärtuslikuma vaimuvara hulka, mis meie esivanemad meile on pärandanud, kuulub kindlasti rahvalaul. Külavainul ja kiigel, põllul ja heinal, karja hoides ja õitsel hobuseid valvates, last uinutades ja vokki tallates - igal pool, igal ajal ja iga elunähtuse kohta on tekkinud laule. Ei ole ühtki faasi elu mitmepalgelistes avaldustes, mida poleks saatnud rahva sõnalooming, või mis poleks andnud selleks ainet. Sõjad, taudid, katkud ja orjaaeg nendes tekkis, elas ja levis eesti rahvalaul. Ta viis on kurvatooniline, sõnad täis kaebust ja süüdistusi viletsuse pärast, millesse orjastajad on ta tõuganud. Aga kunagi lootust kaotamata sisaldab see laul ka helgeid motiive, rõõmu ja lusti. Eesti rahvalaul on kõige parem rahva mineviku olude ja töövahekordade kajastaja. Lauldi kõikjal, põldudelt võis läbi sõites kuulda helisevat laulu. Eesti rahvalaul on valdavas osas lüüriline. Ta on ümbritseva elu meeleolupilte, rahva tundumus...
Jakob Westholmi Gümnaasium SAKSAMAA METSIKUD - KUNSTINÄITUS Retsensioon 11.a klass Tallinn 2017 11.novembril käisin KUMUs vaatamas näitust „Saksamaa metsikud. Die Brücke ja Der Blaue Reiteri ekspressionistid“. Näitus pakkus võimalust kohtuda kahe 20. sajandi alguse keskse kunstirühmituse väljapaistvate teostega. Ernst Ludwig Kirchneri, Emil Nolde, Vassily Kandinsky, August Macke, Franz Marci, Alexej von Jawlensky jt kunstnike loomingu kaudu seadis näitus fookusesse ekspressionistide uuendused kunstimaailmas. Ekspressionistid pühendusid suurte üldiste teemade nagu „inimene“ ja „kõiksus“ omavaheliste suhete uurimisele läbi erinevate ja sügavalt isiklike kunstitehniliste vahendite. Die Brücke oli Saksa kunstnikerühmitus, millele pandi ...
JAAN KROSS 12.KLASS Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn – 27. detsember 2007 Tallinn) ◈ Eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija; ◈ esitati mitu korda https://kultu ur.postimee Nobeli s.ee/227169 /jaan-kross- kirjandusauhinna avatud-voim alikkuse-kirj kandidaadiks. anik 2 EELLUGU ◈ õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis; ◈ 1938. aastal astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis kuni 1944. aastani. 3 , ◈ 1944. aastal arreteeriti ◈ 1946. aastal ta ta Saksa arreteeriti jälle, nüüd Julgeolekupolitsei Eesti NSV Riikliku poolt ning ta viibis Julgeoleku eeluurimise all. Rahvakomissariaadi ◈ Samal aastal ta poolt ja mõisteti süüdi vabanes ja jätkas NKVD
Riigivanem Ametiaeg: 21. okt 1933 – 24. jan 1934 7. Eesti Vabariigi peaminister Ametiaeg: 24. jan 1934 – 3. sep 1937 Riigihoidja Ametiaeg: 3. sep 1937 – 24. aprill 1938 1. Eesti Vabariigi president Ametiaeg: 24. aprill 1938 – 21. jul 1940 (18. jan 1956) Elulugu Konstantin Päts sündis 10. veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomanik Jakob Pätsi (1848–1909) teise lapsena Pätsi (Põldeotsa) talus Tahku külas Tahkuranna mõisas. Tal oli neli venda ning üks õde: Nikolai Päts, Paul Päts, Voldemar Päts, Peeter Päts, Marianna Pung. Tema ema oli Olga Tumanova, kes sündis Viljandis ja kasvas üles Valga linnapea Razumovski perekonnas. Konstantin Päts oli õigeusklik, kuulus Tahkuranna kogudusse.
...........................................................15 6. Kasutatud allikad.......................................................................................................17 7. Lisad..........................................................................................................................20 1. J.V Jannsen...........................................................................................................20 2. Jakob Hurt............................................................................................................20 3. C.R Jakobson.......................................................................................................21 4. "Kalevipoeg" esmatrükk......................................................................................21 5. Jannseni "Perno Postimees" esmanumber............................................................22
Taanduva rahvausundi ja maagilise mõtteviisi (vennastekoguduste mõju) kõrval toimub 19.saj teisel poolel eesti pseudomütoloogia sünd. Eesti haritlaskond nägi eepose koostamises teed natsiooni sünniks. Ilmuvad käibele sõnad Eestimaa ja eesti rahvas. Rahvuslik ideoloogia väljendub ka tolleaegses uuemas rahvaluules. Eestlasi vastandatakse saksa mõisnikele, kes seitsmesaja aasta eest rahvalt priipõlve röövisid. Eesti rahvaluule sihipärasele kogumisele pani aluse Jakob Hurt. Amorfse maarahva konsolideerumisel eesti rahvuseks olid niisiis olulisteks eeldusteks aja jooksul välja kujunenud haridustraditsioonid. Mütoloogia allikad on eelnev suuline pärimus ja nende müüdid (rahvapärimus) ja teine allikas kus see on seotud ümbritsevate ja ühendavate tekstide (soome mütoloogia) põhjal. Omab tähtsat kohta. Peterson 1819aastal tõlkis rootsi keelest saksa keelde "Mythologia Fennica". Cr.
töödega. Mälestussamba valmistas skulptor Edgar Viies, arhitektiks oli Rein Luup Carl Robert Jakobsoni monument Carl Robert Jakobsoni monument, Tartu ja Lossi tänava nurgal asuvas pargis Kuju püstitati 1998. aastal ärkamisaegse poliitiku ja Viljandimaa ajalehe "Sakala" asutaja 157. sünniaastapäevaks. Carl Robert Jakobson oli ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. 1881. aastal valiti ta Jakob Hurda asemel Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Carl Robert Jakobsoni poolt asutatud "Sakala" ajalehel oli aastail 1878-1882 900 kirjasaatjat ning üle 4500 tellija. Skulptuuri kujuriks on Mati Karmin. Martin Kleini monument asub Viljandi spordihoone ees. Eesti spordiajaloo kuulsamaid mehi, esimene olümpiamedalist Martin Klein on pärit Viljandimaalt. Stocholmi olümpial maadles ta soomlase Alpo Asikaineni vastu maailma
12009/2010 ELULUGU Eesti prosaist, näitekirjanik ja esseist. Ta sündis Järvamaal Albu vallas Põhja- Tammsaare talus (selle järgi on saanud omale kirjanikunime).10 lapseline pere ta oli 4. Laps peres. 1886. aastal pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli. 1892-1897 õppis ta Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppimiseks. Ta õppis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal valvurina, algklassides tundide andmisega ja ka ajalehe"Teataja" toimetuses kuna õpperaha oli puudu. Treffneri
Essee Elurikkus- see on... Iga inimene, kui ka loom suhtub elusse erinevalt alustades perega lõpetades kogu maailmaga- elu on selline. Kui kõik oleksid samasugused siis kaoks ka igasugune individuaalsus ja omailm (Jakob von Uexküll). Seoses sellega, et maailmas on kõik ikka erinevad, kuid võivad ka sarnased olla tekkivad vastuolud ja lahendused- nagu tõusud ja mõõnud. Seega võib üks elusorganism hukkuda teine aga tunda ennast vägagi hästi. Kuid see selleks. Ma tahaks rääkida rohkem sellest, et vaatamata elusorganismide koguajalisest võitlusest omavahel on inimtegevuse pärast tekkinud ka teisi mõjutegureid, mis võivad hukkata elusorganismi. Täpsustuseks ka see: ,,iga keskkonnateguri suhtes on elusorganismil taluvuspiirid, mille ületamine viib organismi hukkumiseni." Taluvuspiiride vahemik moodustab organismi ökoloogilise nisi (ökoloogilise amplituudi). Erinevail organismidel on erinevate ke...
Anton Hansen Tammsaare (30.jaanuar 1878-1.märts 1940) Taust · Sündis 30. jaanuaril 1878. aastal Järvamaal Albu vallas Põhja-Tammsaare talus. · Isa oli taluperemees. · Peres oli 12 last, kellest 10 kasvas suureks. Haridustee · Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis (1886). · Hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist (1892-1897). · Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. · 1898-1903 õppis Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Andis ka viiulitunde, et teenida õpperaha. · 1907-1911 õppis Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Haiguse tõttu pidi õpingud katkestama. ("Parem diplomita elada, kui diplomiga surra") Ametikäik
· Aleksandrikool, mida rahvas toetas rajad, et kool oleks eestikeelne, aga ei saadud avada, vaid avati Põltsamaa lähedal vene õpekeelega linnakool · rahvusliku liikumise suunad: a) kodanlik klerikaalne ehk kiriklik suund b) demokraatlik suund · Johann Voldemar Jannsen (1819 1890), poliitiline ja kultuurialane tegevus oli vastuolus; rajas ,,Vanamuise" seltsi, organiseeris esimese üldlaulupeo, ajalehtede asutamine · Jakob Hurt (1839 1907), suurejooneline rahvaluulekogumise algatamine ja juhtimine · demokraatliku suuna üks algataja oli maalikunstnik Johann Köler (1826 1899), toetas Fr. R, Kreutzwaldi · demokraatliku suuna peamine juht oli poliitika- ja kultuuritegelane Carl Robert Jakobson (1841 1882) · 1868 1870 Carl Robert Jakobson ,,Vanamuises" ,,Kolm isamaakõne" · ,,Sakala" hakkas Viljandis ilmuma märtsis 1878 (C. R. Jakobsoni juhtimisel)
Koidula taotles Eesti talupoegadele vabastamist. Ärkamisaja üks tähtsamaid sündmusi oli Üldlaulupidu Tartus 1869. aastal. Sellest võtsid osa meeskoorid ja mõned pasunakoorid. Kokku oli umbes 800 lauljat ja pillimeest, aga kuulajaid oli umbes kaks korda rohkem. Laulupeole mindi jalgsi. Jannseniga koos tegutses veel helilooja Aleksander Kunileid. Temal oli kaks laulu mis olid laulupeo ainsad Eesti laulud ja need olid ,,Sind Surmani" ja ,,Mu isamaa on minu arm". Peakõneleja oli seal Jakob Hurt. Ta oli kirikuõpetaja, kes oli ka rahvaluulekoguja. Taheti veel luua Eesti Aleksandrikooli, aga see ei saanud teoks. Raha teeniti korjanduse abil ja see pidi olema kõrgeim eesti õppekeelega olevaks kooliks. 19. saj. ärkamisaja sisu oli eestlaste kui rahvuse teadvustamine. Eestlastel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusestOlulisel kohal juhttegelaste kõned loengutel ja artiklid ajalehtedes. . Tähtsamad aastaarvud:
piinamine. Ta otsustas jääda ,,raudnaelaks impeeriumi ihusse". Keisri nuhid ümbritsesid teda endiselt ning arvatavasti ühe taolise tõttu ta segastel asjaoludel surigi. Timotheus von Bock oli eetilisusest käituv tegelane Krossi loomingus. Eesmärk oli Bocki jaoks tähtis ning selle saavutamisel ei kohkunud ta tagasi millegi ees. Eesmärgistatus iseloomustab peaaegu kõiki Krossi proosateoseid.. Romaani aluseks oli Jakob Mätliku päevaraamat. J. Mätlik ise oli Timotheus von Bocki naise, Eeva vend. Päevaraamat on täis erinevaid kohti, juhtumisi ja tegelasi 19.sajandist, milledest enamus on ka faktilist kinnitust leidnud. ,,Keisri hullu" peategelane Timotheus von Bock ning teised romaanis märgitud kangelased on ka päriselt elanud. ,,Keisri hull" on kirjutatud NSV Liidu aegsetes oludes, kus kirjanike sulejooks oli sageli piiratud tsensuuri ja kommunistliku partei ettekirjutustega
Rousseau-sai kuulsaks teosaga"Kas teaduste ja kunstide edu on soodustanud kõlbluse paranemis?"Tema hüüdlauseks oli ka ,,Tagasi loodusesse!"Ta pidas Ideaalseks rahvavõimu.Demokraatia pidi realiseeruma rahvakoosolekuil,see oli Mõeldav ainult väikestes riikides. Demos-rahvas kratos-võim demokraatia. 4) Neli tähtsamat rahvusliikumis tegelast olid: Johann Voldeamr Jannsen 1819-1890 ajalehe asutaja"Perno Postimees" Lydia Koidula 1834-1886 Jannseni tütar Jakob Hurt 1839-1907 Eesti Kirjameeste Seltsi presitent Carl Robert Jakobson 1841-1882 Viljandi ajalehe ,,Sakala"asutaja. .
HOLLANDI MAALIKUNST 17. SAJ Hollandi maalikunst puhkes õitsengule, sest see väljendas üldist optimismi ja võidurõõmu pika vabadussõja eduka lõpu puhul. Hollandi maalikunstilt nõuti eelkõige looduslähedust, ka maastik pidi olema nii nagu ta on, sest selle maa oli hollandlane ise oma jõuga vabaks võidelnud ja see oli talle just tõepärasena kallis. Uued maalizanrid: olustikumaal, portreekunst natüürmort, maastikumaal. Frans Hals-portreemaal. Jan Vermeer van Delft-olustikumaal, toimub siseruumides.Loodust kujutati puhtrealistlikuna, heletumeduse efektid, loodusvormide täpne kujutamine seostati romantiliste meeleoludega.Holland oli oma rikkuste eest võlgu peamiselt merele. Rembrandt võitis tunnustuse grupiportreega "Dr. Tulpi anatoomialoeng". Järgneva 10 aasta jooksul maalis peamiselt portreid. Pärast oma naise surma algasid majanduslikud raskused, kuid viimaste eluaastate teosed on tema loominu tipp,nt Autoportree, Kadunud poja tagasitulek....
Rimski-Korsakovi juures Õpingute ajal töötas eesti Jaani-koguduse orelimängija ja koorijuhina 1908 kolis saksamaale oratooriumireform: oratoorium - pikk ja mitmeosaline, vaimulik teos tahtis viia asja sisukamaks, mitte ainult piiblisüzeede ümberjutustus, vaid sisuline tõlgendamine oratoorium "Joonase lähetamine" (1909) saksa keeles, et kogu euroopa saaks aru kooriteoseid: "Eks teie tea" "Varas" Rahvusliku koorimuusika kujunemine Rahvuslik muusika Rahvalaulude kogumine: 1888 Jakob Hurt " paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele" koguti üle 110 000 lk rahvalaule 1904 1915 Oskar Kalase algatatud kogumine. Koguti üle 13000 rahvaviisi Kogujate seas olid ka heliloojad Peeter Süda, Mart Saar ja Cyrillus Kreek Mart Saar 1882 Hüpassaare 1963 Tallinn Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas Helilooja, organist ja pedagoog Varajane looming lähedane impressionismile ja ekspressionismile Loomingu võib jaotada kolmeks: - Klaverimuusika(väikevormid)
looming Anete Marga TA-08 Tallinn 2010 Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn 27. detsember 2007) oli eesti proosakirjanik, luuletaja ja esseist. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (193845) õigusteadust . Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku
Jakob Westholmi Gümnaasium Vastupidavus Katriin Saar Juhendaja: Elen Viikmann 2015 Vastupidavus spordis Vastupidavus on võime säilitada vajalikku töö intensiivsuse taset pika aja vältel, olles tähtis nendel spordialadel, kus töö kestus on üle ühe minuti, näiteks kiirkõnd, pikamaa jooks, rattasõit, aeroobika, sõudmine, suusatamine, ujumine, korvpall, jalgpall, triatlon. Hea vastupidavuse tase on organismile hea tervise ja töövõime üks tähtsamaid eeldusi, samuti aitab pikendada meie eluiga. Vastupidavustreening arendab ka tahtejõudu ja tugevdab psüühikat. Vastupidavust jaotatakse, kas tavaliseks (üldiseks) ning ka spetsiaalseks ehk erialaseks. Üldine vastupidavus on keha poolt võime teha möödukat tööd lihastega. Spetsiifiline aga seevastu on võistlemisel ja tugeval treen...
4. “Estonia” Tallinnas 5. “Koit” Viljandis Kõik tegutsevad veel. 5. J.V.Jannsen? ajaleht “PernoPostimees” looja, hümnisõnadeautor. J.Hurt? ärkamisaja tegelane, laulu peo üks organisaatoreid C.R.Jakobson? ajalehe “Sakala” looja Fr.R.Kreutzwald - - eepose “Kalevipoeg” looja 6. Millised olid kaks suunda Eesti rahvuslikul ärkamisajal ja kes olid nende esindajad(mida tähtsaks pidasid)? 1. mõõdukas (rõhutas kultuurilisi väärtusi , juhtivaks oli Jakob Hurt) 2. käremeelne (rõhutas majanduslikku edenemist, juhiks Carl Robert Jakobson) 7. Mis sündmused lõpetasid Rahvusliku ärkamisaja(mis juhtus juhtidega)? Jakobsoni surm. Hurt lahkus Eestist. 8. 1857?- - Johann Voldemar Jannsen asutas ajalehe “PernoPostimees” (esimene Eesti ajaleht) 1869?- - Ärkamis aja kõrghetk – Esimene Eesti üld laulupidu, korraldajaks Lydia Koidula 4.juuni 1884? - Eesti lipu sünnipäev 9. Aleksander III
Juhid (üritused ja organisatsioonid): 1. Johann Voldemar Jannsen: 1857a. asutas Perno Postimehe andis eestlastele ,,hääle" ja ühtsustunde (rahvapärases keeles, kirjutati uudistest, haridusest, kirikuelust, põlluharimisest jne, olid ka kuulutused). 1865a. laulu- ja mänguselts Vanemuine asutamine - pani aluse eesti rahvusliku teatri tekkele 18.juuni 1869 esimene üldlaulupidu tekitas eestlastes ühtsustunnet. 2. Jakob Hurt: oli Aleksandrikooli Peakomitee juht, Aleksandrikooli liikumine Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine 1872, mis pani aluse uuele kirjakeele tekkele (EKmS-i eesmärgiks oli eesti keele ja rahvaluule edendamine ning eesti rahvale vajalike raamatute koostamine ja trükkimine). (Venestusperioodil oli suurim rahvuslik aktsioon Hurda algatatud) 1888a. rahvaluule suurkogumine säilitas Eesti pärandit. 3. Carl Robert Jakobson:
v 1862. aastal oli lehel tervelt 2262 tellijat. LAULU- JA MÄNGUSELTS VANEMUINE v 1865. aastal asutati Tartus Jannseni eestvedamisel ja juhtimisel laulu- ja mänguselts "Vanemuine". v Kultuuritaseme tõstmiseks hakkas Jannsen korraldama n.n. ,,kuuõhtuid" seltsiliste silmaringi laiendamiseks ja rahvusluse rõhutamiseks. v Nendel esinesid tolle aja kuulsad kirjamehed: Friedrich Reinhold Kreutzwald, Jakob Hurt jt. ESIMENE EESTI LAULUPIDU v 50 aastat pärisorjuse kaotamisest Liivimaal hakkas "Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. v See luba ka veebruaris saadi ja pidu otsustati pidada juba juunis. v Esimesel üldlaulupeol olid esinejateks ainult meeskoorid, segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. Dirigentideks olid nii Jannsen kui Saebelmann-Kunileid. v
Püha õhtusöömaaeg Kunstiteose analüüs Sisukord Teema..................................................................................................................... 2 Tehnika................................................................................................................... 2 Sümbolid................................................................................................................ 2 Valgus ja ruum........................................................................................................ 3 Ajalooline stiil......................................................................................................... 3 Isiklik vaatenurk..................................................................................................... 3 Pildid....................................................................................................................... 3 Kasuta...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM AILI JA TOOMAS VINT KUNSTNIKU JALAJÄLG Retsensioon Gertrud Tamm 11.A Õpetaja Kaire Maalma Tallinn 2015 14. jaanuaril käisin Kunstihoones vaatamas andeka abielupaari Aili ja Toomas Vindi näitust „Kunstniku jalajälg“. Näitusele minnes olid mul suured ootused, kuna olin kunstnikest varemgi kuulnud ning ootasin põnevusega. Astudes suurde saali oli näha Toomas Vindi muljetavaldav ekspositsioon kogu tema vanematest ja uuematest maalidest. Tema teosed olid põhiliselt rohelise alatooniga ning kujutas peamiselt loodust, parke ning nende vahel looklevaid teid. Teosed paiknesid valge seina taustal kõrvuti ja ruumi keskel olid pargipingid, kus sai jalga puhata ning maale nautida ning nende üle pikemalt mõtiskleda. Kui pikemat aega seal istuda, jääb tõesti mulje nagu oleksid ise s...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
