1853 asus õppima Tartu kreiskooli ja gümnaasiumisse, mille ta lõpetas 1858. 1857. aastal hakkas õppima Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas. 1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina. Ülikooli lõpetamisega tema haridustee ei lõppenud. 1886 jõudis ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadini. Ta laiendas kümnest käsust neljanda mõistet, mis tema järgi ütleb: austada oma vanemaid kohustusega austada ka oma vanemate rahvust. See oli otsene ärgitus rahvuslikule liikumisele. 1864 kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel ÕES-i etteotsa. Hurt püüdis leida tööd kirikuõpetajana, kuid selle luhtasid kohalikud baltisakslased. Peale ebaedu kirikuõpetaja kohale kandideerimisel asus ta tööle Kuressaare koolmeistrina, hiljem sai ta gümnaasiumiõpetaja koha Tartus. Eesti esimesel üldlaulupeol (1869. a.) pidas ta oma kuulsa kõne. Selle kõne sisu sai järgneva aastakümne rahvusliku liikumise programmiks
Nimi Jakob Hurt Päritolu Jakob Hurt sündis Himmaste külas Lepa talu pidaja, kohaliku koolmeistri pojana Haridus Haridustee algas Himmaste külakoolis, millele järgnes Põlva kihelkonnakool. 1853 asus õppima Tartu kreiskooli ja gümnaasiumisse, mille ta lõpetas 1858. 1857. aastal hakkas õppima Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas. 1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina
JAKOB HURT (1839-1907) · Vaimulik(Pastor) · Folklorist · Keeleteadlane · Ühiskonnategelane Jakob Hurt Elutee algus · Sündinud: 22.07.1839 Põlva kihelkond, Vana-Koiola vald, Himmaste küla, Lepa talu. · Isa: koolmeister Jaan Hurt (1818-1861) · Ema: Marie snd Kurvits (1818-1898) · Õed-vennad: Otto (1839), Eva (1844), Ann (1848) Haridus · Himmaste külakool · 18491852 Põlva kihelkonnakool · 18531854 Tartu kreiskool · 185558 Tartu gümnaasium · 18591864 usuteadus Tartu ülikoolis · 1865 sai teoloogiakandidaadi kraadi · 1886 jõudis Helsingi Ülikoolis doktori kraadini keeleteaduse alal Õpetajana · 1865-1866 Hellenurme mõisa koduõpetaja · 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares · 1868-1872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja · 1881 Peterburi V gümnaasiumi usuõpetaja · 1884 ...
Jakob Hurt (1839-1907) Jakob Hurt oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane ning ühiskonnategelane. Jakob Hurda olulist osa 19. sajandi teise poole muutuvas eestluses on rõhutatud tema tegevuse käsitlejate poolt läbi 20. sajandi kaasajani välja. Tänasele inimesele, kes vaadeldava murranguaja suhtes eesti kultuuriloos huvi tunneb, kangastub Hurt eelkõige suhteliselt tasakaaluka intellektuaalina, kes vajadusel on olnud võimeline ka programmilisteks pöördumisteks ja sõnavõttudeks suuremate hulkade ees. Jakob Hurt alustas õpinguid Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis. Edasi õppis
Jakob Hurt 22.juuli 1839 - 13.jaanuar 1907 1864 - kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel ÕES-i etteotsa. 1872 - sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi (ÕES-i järglane) president. 1864 - andis välja teose "Lühike õpetus kirjutamisest parandatud viisil.". 1893 andis välja selle parandatud trüki. 1860 sai eeskuju "Kalevipojast" ja kodukoha pärandist. 1884 - pühitses ta Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks sinimustvalge, millest sai ... 1924 - ... Eesti ametlik riigilipp.
Raamatu "Kindel Eesmärk" iseärasusi "Kõrvi algupäraseks ilukirjanduslikuks peateoseks on jutustus ,,Kindel eesmärk", mis hakkas ilmuma esmalt järjejutuna (1888). Teoses kujutatakse kärneripoisi teed miljonäriks, stiililt ja sisult jääb teos vähenõudlikuks." Võimalik, et siinkirjutajagi ootused olid liiga madalad, kuid meeldiva üllatusena ilmnes, et lisaks mustale ja valgele hea-halva vastandusele leidub siin ka keerukamaid karakteriseeringuid. Jakob Kõrv oli aga kahtlemata hea jutustaja, kes ei peljanud aeg-ajalt ka põnevaid moraali- ja tarkusesõnu vahele pikkida. Dialoogideski esineb aeg-ajalt üllatavat teravust, irooniat ning mitmeplaanilisust, mis muudab raamatu eeldatust märksa mitmeplaanilisemaks. Nii nagu on segadus peategelase nime kirjutuslaadis (Konrad, Konrat, Kondrat), on põnev näha keelekasutuses ka teisi ebajärjepidevusi, näiteks märgatava reeglistikuta mitmes variandis esinevad sõnad: parun ja paron,
Jakob Hurt sündis Himmaste külas Lepa talu pidaja, kohaliku koolmeistri pojana. Kodunt sai Jakob kaasa tugeva religioosse vaimsuse ja huvi hariduse vastu. Kitsastele majanduslikele oludele vaatamata sai Jakob Hurt hea hariduse: ta õppis Põlva kihelkonnakoolis, seejärel Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis. 1858 lõpetas Jakob gümnaasiumi ja asus 1859 Tartu ülikooli teoloogiat õppima. Jakob Hurt astus korporatsiooni Livonia liikmeks, kuid sidemed isataluga ei lasknud tal saksastuda. Programmilise luuletusega "Enne ja nüüd" astus Jakob Hurt "Perno Postimehe" kaastööliseks. Otsus oma rahva keele ja hariduse heaks tööd teha viis Jakob aktiivsele tegevusele Õpetatud Eesti Seltsis. Jakob Hurt oli siin tegev rahvaluule ja eesti keele uurimise alal, pöörates erilist tähelepanu uue kirjaviisi propageerimisele. Tugevat mõju avaldas Hurdale tutvumine F. R. Kreutzwaldiga
Jakob Hurt (22.juuli 1839 13.jaanuar 1907) Mida teavad inimesed Jakob Hurdast? 1. Ta on Eesti kümne kroonise peal 2. Eesti kirjanik ja luuletaja 3. Hurda monument asub Vanemuise pargis Tartus Jakob Hurt sündis 22. juuli 1839 Himmaste külas Lepa talus Põlvamaal, vaesesse külaperre, tema isa oli vaene koolmeister, kes aitas Hurta tema haridusteel. Jakob oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, Vaimulik ning ühiskonna- tegelane Jakob Hurt õppis nooruspõlves Isa ja vanaisa juhendamisel enda, Lepa talus, kus tema isa õpetas talviti külalapsi
Jakob Hurt. (893-1907) Jakob Hurt kuulub Eesti 19. sajandi teise poole juhtivate kultuuritegelaste hulka. Me näeme teda kui varsemat eesti keelekorraldajat, rahvusliku orientatsiooniga ajalooteose autorit, rauhvaluule õige hindamise ja kogumise õhutajat, rahvusliku ideoloogia loojat. Jakob Hurda peres sirgus peale tema veel kolm õde-venda. Vend Otto suri enda esimesel eluaastal, õde Eva jäi Lepa tallu perenaiseks ja Ann abiellus hiljem tuntuks saanud linnuteadlase Mihkel Härmsiga. Pereema Mari oli töökas ja tubli naisterahvas kes oli enda elupäevade lõpuni täie tervise juures. Jakobi isa kes oli koolmeister, pani tänu oma kehvapoolsele tervisele tööst rohkem rõhku lastekasvatusele, koheldes oma ainsat poega Jakobit väga karmikäeliselt
algatamine. Slaid 3. Ehkki tema pere majanduslikud võimalused olid viletsad, õnnestus tal saada hea haridus. Haridustee algas Himmaste külakoolis, millele järgnes Põlva kihelkonnakool. 1853 asus õppima Tartu kreiskooli ja gümnaasiumisse, mille ta lõpetas 1858. 1857. aastal hakkas õppima Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas. 1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina. 1886 jõudis ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadini. Slaid 4. 1864 kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel ÕES-i etteotsa. Jakob Hurt oli juba üliõpilasena ühiskondlikus elus väga aktiivne, ta võttis osa ka "Vanemuise" seltsi üritustest. 1872 sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi (ÕES-i järglane) president. Sama kümnendi lõpul tekkisid Hurdale vastuolud C. R. Jakobsoniga. Vastuoludel arvatakse olevat mitu põhjust. Esiteks arvas Hurt, et Jakobson
Jakob Hurt Jakob Hurt on sündinud 22.juulil 1839.aastal Põlva kihelkonnas Himmaste külas. Jakobil oli kaks õde Ann ja Eeva ning vend Otto, kes suri oma esimesel eluaastal. Haridustee algas Himmaste külakoolis, kus õpiti juba aabitsat, katekismust, lauluraamatut ja testamenti. Jakob sai juba seitsmeaastaselt pärisõpilaseks. Kümneaastaselt pandi andekas poiss Põlva kihelkonnakooli, mis asus lähedas naabruses Mammaste külas. Kihelkonnakoolis tutvus ta ka muusikaga, käies Põlva vennastekoguduse palvemaja kooris laulmas. Jakob oli üks nooremaid õpilasi, mõni koolikaaslane oli juba abielus ning lapsevanem. Koolis kehtis algeline tunniplaan iga päev oli kuus tundi, nendest esimene usuõpetus ja viimane laulmine. Enamik õpilasi ööbis koolimajas
Jakob Hurt (18391907) Jakob Hurt oli Eesti rahvaluule- ja keeleteadlane ja ühiskonnategelane. Ta sündis 22. VII 1839 Himmastes. Ta õppis Himmaste külakoolis ja Põlva kihelkonnakoolis, 1853-1858 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis. 1859-1864 õppis Hurt Tartu ülikoolis usuteadust, 1865 sai ta teoloogiakandidaadi kraadi. Hurt töötas gümnaasiumiõpetaja ja pastorina ning tegutses mitme tähtsa Eesti rahvusliku seltsi juhina. Ta oli üks Eesti Aleksandrikooli asutajaid ja 1880-1883 selle peakomitee president. 1872-1881 oli Hurt Eesti Kirjameeste Seltsi president. Hurt korraldas eesti kirjakeelt ja propageeris uut kirjaviisi, avaldas mitmeid uurimusi eesti kirjakeele kohta. Ta abistas ka Ferdinand Johann Wiedemanni ,,Saksa-Eesti sõnaraamatu" koostamisel. Eesti rahva ajalugu tutvustas ,,Pildid isamaa sündinud asjust" (1872), kus ta kasutas rohkelt rahvaluuleainest. Suure osa oma elust pühendas Hurt Eesti rahvaluule kogumisele, uurimisele ja ava...
Jakob Hurt astus Eesti avalikkuse ette 30aastaselt avakõnega esimesel eesti üldlaulupeol Tartus 1869. Kiiresti kujunes ta autoriteetseks rahvajuhiks ja jäi selleks elu lõpuni. Ta võitlusväljad olid eesti keel, eesti kool, eestlaste vaimulik teenimine ning kitsamalt Eesti Kirjameeste Selts. Teadlasena keskendus ta eesti vanavara, s.o rahvaluule ja keeleainese kogumisele. Tema poolelijäänud tööde edasiviimiseks loodi pärast ta surma Eesti Rahva Muuseum. 3. Jakob Hurda nooruspõlv ning hariduskäik Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839. aastal Himmaste külas Lepa talus Põlvamaal, vaesesse külaperre, tema isa oli vaene koolmeister, kes aitas Hurta tema haridusteel. Jakob Hurt õppis nooruspõlves isa ja vanaisa juhendamisel enda, Lepa talus, kus tema isa õpetas talviti külalapsi. Aastal 1849 viis Hurda isa ta Põlva kihelkonnakooli ja ta õppis seal kolm talve. Aastal
Jakob Hurt Magnus Ruusmaa 8.B Kes ta oli? Jakob Hurt sündis Eestis 22. juulil 1839 Himmaste külas. Jakob Hurt oli eesti rahvaluule ja keeleteadlane , vaimulik ning ühiskonna teadlane. Ta suri 13. jaanuaril 1907. Haridus Jakob Hurt õppis Himmaste küla ja Põlva kihelkonnakoolis. 18531855 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 18591864 usuteadust Tartu Ülikoolis. 1886 sai Helsingi ülikoolis doktorikraadi. Töökohad 18651866 Hellenurmes von Middendorffi perekonna koduõpetajana. 18681872 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetajana. 18721880 Otepääl pastorina. 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastorina. Tähtsamad tööd
ülevenemaalisel arheoloogiakongressil eesti rahvaluule kogumise kohta Publitsistikast on postuumselt avaldatud "Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad" (1939, toimetanud H. Kruus) "Kõned ja kirjad" (1989, koostanud Mart Laar) "Mida rahvamälestustest pidada" (1989, koostanud Ü. Tedre). Märk ajalukku Hurda kogumistöö pälvis nii ulatuselt kui ka metoodikalt rahvusvahelist tähelepanu juba tema kaasajal. Alates aastast 1992 antakse Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinda. Mälestussambad Jakob Hurdale asuvad Põlvas (1989, A. Rimm, arhitekt A. Mänd) ja Tartus (Jakob Hurda monument). Jakob Hurda bareljeef asub Otepää kirikus. Jakob Hurda büst Otepää kiriklas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pildid Jakob Hurdist Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles
Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839. aastal Himmaste külas. Ta oli eesti rahvaluule ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Oma haridusteed alustas Jakob Hurt Himmaste külakoolis ja lõpetas Helsingi Ülikoolis doktori kraadiga. Jakob Hurt laiendas kümnest käsust neljanda mõistet, mis tema järgi ütleb: austada oma vanemaid kohustusega, tähendab austada ka oma vanemate rahvust. See oli otsene ärgitus rahvuslikule liikumisele. 1864. aastal kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel Õpetatud Eesti Seltsi etteotsa. Eesti esimesel üldlaulupeol, mis toimus 1869. aastal, pidas ta oma kuulsa kõne. Selle kõne sisu sai järgneva aastakümne rahvusliku liikumise programmiks ja Jakob Hurt saavutas üleeestilise tuntuse. Järgnevatel aastatel pani Hurt paika rahvusliku liikumise alused ning kuulutas: "Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult
Jakob Hurt Kes oli Jakob Hurt? Ta oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Hurt sündis 22. juulil 1839 aastal Himmaste külas, mis asub Põlva maakonnas Põlva vallas. Haridustee: Jakob Hurt on õppinud Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, 18531855 Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 18591864 usuteadust Tartu Ülikoolis. Ta oli 18651866 Hellenurmes Alexander Theodor von Middendorffi perekonna koduõpetaja. A. T von
Jakob Hurt 22. juuli 1839 Himmaste küla – 31. detsember 1906/13. jaanuar 1907 Peterburi Ta oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Õppis Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, 1853–1855 Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 1859–1864 usuteadust Tartu Ülikoolis sai 1886 Helsingi Ülikoolis kraadi. Esindas 1870–1883 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 1872–1881 Eesti Kirjameeste Seltsi Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Töö 1865-1866 Hellenurme mõisa 1868 Kuressaare gümnaasium 1868-1872 Tartu gümnaasium 1881 Peterburi V gümnaasium 1884 Peterburi tütralastegümnaasium Ühiskonnategevus 1866 Vanemuise seltsi auliige 1870-1883 Eesti Aleksandi kooli peakomitee president 1871 Tartu Põllumeeste Seltsi President 1872-1881 Eesti Kirjameeste Seltsi President Looming “Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi”, 1864 “Die estn...
Ärkamisaeg, seltsid, rahvaluule Hakkas avaldama „Perno Postimehes“ eesti keelseid luuletusi Liitus Õpetetud Eesti Seltsiga „Kalevipoja“ sõnastik lõunaeestimurret tutvustav töö „Onomatopoetica Estonica“ Kirjutas põhikirja Aleksandrikoolile, esitas valitsusele ja kaitses 1860. aastal hakkas korraldama rahvaluule organiseeritud kogumist läbi Eesti Kirjameeste seltsi, EKmS esimene president oli Jakob Hurt 1862. aastal tõlkis Liivimaa 1860.aasta talurahvaseadused lõunaeesti keelde 1863. aastal avaldas oma esimese rahvaluulealse töö Põlva kihelkonna pärimuste kohta 1869. aitas organiseerid ja pidas kõne I üldlaulupeol 1871. aastast avaldas Hurt ajalehtedes 13 üleskutset vanavara kogumise kohta Kokku üle 1400 kaastöölise, kes kogusid vanavara ja rahvaluulet Kasutatud kirjandus • Laur, M; Pajur, A; Tannberg, T; (1997) Eesti Ajalugu II: Avita
Jakob Hurt 22. (vkj. 10.)juulil 1839 sündis Põlva kihelkonnas Himmaste külas Lepa talu peremehe, koolmeistri, möldri ja aadrjalaskja Jaan Hurda peres esikpoeg, kellele ristimisel pandi nimeks Jakob. Tegemist oli patriarhaalse taluperega, kus valitses tugev hernuutlik vaim. Kodunt sai J.Hurt kaasa kindlad kõlbelised põhimõtted ning harjumuse ja tahte tööd teha. Ema Mari oli tugeva tervisega töökas naisterahvas, kellel mehe haiguse tõttu lasus talutööde põhiraskus. Tööd õpetati tegema nii Jakob kui ka õed Anna ja Eeva. Oli siis selleks lehmade talitamine, "mehilaste vahatamine" või karjas käimine, millest Jakob Hurt on maalinud kauni pildi kuulsas luuletuses "Üks
CURRICULUM VITAE Nimi: Jakob Hurt. Sünniaeg ja -koht: 22.07.1839 Põlva kihelkond, Vana-Koiola vald, Himmaste küla, Lepa talu. Vanemad ja nende isa kooliõpetaja Jaan Hurt (19.06.181823.12.1861); tegevusalad: ema koduperenaine Marie (snd Kurvits) (181831.10.1898). Õed-vennad: Otto (1839), Eva (1844), Ann (1848). Haridustee: Himmaste külakool, Põlva kihelkonnakool (184952), Tartu kreiskool (1853-54), Tartu gümnaasium (1855-58), Tartu ülikool (usuteadus, 1859-63), Helsingi ülikool. Karjääriastmed: 186566 Hellenurme mõisa koduõpetaja, 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares, 186872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja, 187280 Otepää koguduse õpetaja, 18801902 Peterburi eesti...
Curriculum Vitae 1. Nimi: Jakob Hurt 2. Sünniaeg ja koht: 22.07.1839 Põlva kihelkond, Vana-Koiola vald, Himmaste küla, Lepa talu 3. Vanemad ja nende tegevusalad: Isa Lepa talu pidaja ja rentnik, koolmeister Jaan Hurt (1818-1861), ema Lepa talu perenaine Mari(e) snd Kurvits (1818- 1898) 4. Õed-vennad: Otto (1839), Eva (1844), Ann (1848) 5. Haridustee: 1849-1852 Põlva kihelkonnakool 1853-1854 Tartu kreiskool 1855-1858 Tartu gümnaasium 1859-1864 usuteadus Tartu Ülikoolis
Kreutzwaldile. (Vahtre : 1997) Jakob Hurt oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Ta laiendas kümnest käsust neljanda mõistet, mis tema järgi ütleb: austada oma vanemaid kohustusega austada ka oma vanemate rahvust. See oli otsene ärgitus rahvuslikule liikumisele. ,,Iial pole minetanud aktuaalsust Hurda üleskutse oma rahvale «saada suureks vaimult», mille ta sõnastas aastal 1870. Jakob Hurda elu, mis ei olnud pikk, ent mille jooksul sooritati mitme mehe elutöö, oli elavaks eeskujuks sellele ideele. Eluküünla kustumiseni oli Hurt sõna otseses mõttes ihu ja hingega eeslaste ja eestluse teenistuses, andmata endale aega haigegi olla." (http://www.eestikirik.ee/node/2155) 3 [Type text] 1. ELULUGU ,,Jakob Hurt sündis Himmaste külas Lepa talu
JAKOB HURT 1839-1907 Kes ta oli? Rahvaluuleteadlane Keeleteadlane Vaimulik Ühiskonnategelane Elutee ja haridus 22. juuli 1839 Himmaste küla Himmaste külakool Põlva kihelkonnakool Tartu Kreiskool Tartu Gümnaasium Tartu Ülikool (usuteadus) Helsingi Ülikool (doktorikraad) Töö Hellenurmes koduõpetaja Kuressaare gümnaasiumiõpetaja Tartu gümnaasiumiõpetaja Otepää koguduse pastor Peterburi eesti Jaani koguduse pastor Eesti Aleksandrikooli peakomitee president Eesti Kirjameeste Seltsi president Tuntus Rahvusliku liikumise edendaja Rahvusliku liikumise suurüritused Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist Teaduse areng Korraldas eesti kirjakeelt Eesti rahvaluule kogumine Aumärgid 1989 Põlva 1994 Tartu, Vanemuise park Elutee lõpp 13. jaanuar 1907 Peterburi Maetud 17.01.1907 Tartu Maarja kalmis...
a.) pidas ta oma kuulsa kõne, mille sisu sai järgneva aastakümne rahvusliku liikumise programmiks. 4. Pani paika rahvusliku liikumise alused ning kuulutas: "Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult!" 5. Tema eesmärgiks oli eestikeelse kultuuri ja rahvahariduse viimine kõrgele tasemele. 6. 1872 sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi president. 7. Tegeles rahvaluule kogumisega ja selle publitseerimisega. 8. Tegeles eesti keele ning kultuuri uurimisega. 9. Jakob Hurt suri 13. jaanuaril 1907 Peterburis. 10. Talle on püstitatud mälestusmärgid Põlvasse ja Tartusse. 11. Jakob Hurda pilt asub 10-kroonisel paberrahal.
2. The Right Livelihood Awards mis see on? 3 3. Auhind 4 4. RLA ja Nobeli preemia võrdlus 5 5. Kuidas kandideerida? 5 6. The Right Livelihood Awardsi omanikud 6 Kokkuvõte 7 Kasutatud kirjandus 7 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi teemaks valisin huvitava mehe nimega Jakob von Uexküll, keda on nimetatud roheliseks paruniks ja alternatiivnobelite jagajaks. Sellest tingituna tekkis ka huvi lähemalt uurida, kes see mees ise on ja mida kujutavad endast need auhinnad ning muidugi milline on auhindade seos Jakob von Uexkülliga. Oma töös lähtusin põhiliselt infost antud the Right Livelihood Awardsi veebilehel. 1. Biograafia Jakob von Uexküll on sündinud Uppsalas Rootsis, kuid kodunes Inglismaal. Ta on kuulsa
Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Raamatud/auhind Publitsistikast on postuumselt avaldatud "Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad" (1939, toimetanud H. Kruus), "Kõned ja kirjad" (1989, koostanud Mart Laar) ja "Mida rahvamälestustest pidada" (1989, koostanud Ü. Tedre). Hurda kogumistöö pälvis nii ulatuselt kui ka metoodikalt rahvusvahelist tähelepanu juba tema kaasajal. Aastast 1992 antakse Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinda. Teened Eesti ees Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise alustas ta kogumist 1860, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". Rahvaluule kogumist korraldas Hurt EKmS presidendina ja hiljem iseseisvalt; rakendas rahvaluuleteaduses esimesena vabatahtlikke korrespondente. Aastast 1871 avaldas ta selleks ajalehtedes 11 põhjalikku juhendavat üleskutset Mõned pildid Jakob Hurdast
Konstantin Jakob Türnpu (1865-1927) Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organisaator. K sündis Klooga mõisas meieri peres. Ta õppis Tallinna saksa kreiskoolis ning asutas seal koolipoistest koori, mida ta ise juhatas. kooli muusikaõpetaja, kes märkas tema musikaalsust, lasi tal juhatada ka kooli koori. Võimekas noormees kutsuti pärast kooli lõpetamist "Lootuse" seltsi meeskoori juhiks. 2 aastat tegeles ta Tallinnas kooride juhatamisega ning enesetäiendamisega (ka toomkiriku organisti Reinicke juures). Aastail 1886-1891 õppis Türnpu Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Õpingute ajal juhatas ta Eesti Heategeva Seltsi koori. Seejärel täiendas ennast aastail 1891-1892 Berliinis koorijuhtimise alal, kuna seda ala polnud võimalik Peterburi konservatooriumis sel ajal veel õppida. Õppereise Saksamaale tegi Türnpu hiljemgi. Ta o...
Jakob Hurt Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839 Põlva lähedal, Himmaste külas. Hurda isa, Jaan Hurt, oli vaene koolmeister ja talurentnik. Kuna ta oli halva tervisega, siis suri ta juba 44 aastaselt. Marie, Jakob Hurda ema, oli aga hea tervisega, ta elas 80 ja oli terves külas üks tublimaid perenaisi. Hurdal oli 2 õde, Eeva ja Ann ning vend Otto, kes suri juba 16 päeva vanuselt. Nende perekonnas valitses vaesus ja alati oli millestki puudus, aga raskele majanduslikule olukorrale vaatamata sai Hurt hea hariduse. Kuna ta sündis heinavõtu ajal, siis võeti ta heinamaale kaasa ning selletõttu jäi ta kauaks ajaks nõrgaks ja hakkas alles nelja aastaselt käima
Tere! Mina olen Mehis Lõhmus , 11B klassi õpilane ja tegin uurimustöö teemal ,,Tervislik toitumine Jakob westholmi gümnaasiumis?'' Teema pealkiri on esitatud küsimusena, sest töö käigus selgub, kas toit on tervislik või mitte. Valisin teema sellepärast, et olen ise pikalt tegelenud spordi ja oma toitumise jälgimisega. Tänu sellele olid mul ka soodsad tingimused töö koostamiseks. Peale selle huvitun väga spordist ja toitumisest ning tahtsin ennast täiendada. Töö I pooles on väga palju refereerimist ja teoreetilist juttu, mida pärast kasutasin analüüsimiseks
3. Elas Liivimaal, Võisiku mõisas. 4. Sai oma raha Võisiku sissetulekust ja perekonnavarandusest. 5. Timot peeti hulluks, seepärast tal väga külalisi polnud. Muidu peeti Timost lugu, nii aadlikud kui ka talupojad. Talupojad olid talle tänulikult, et ta neid teistest varem vabaks lasi. Pärast vangist vabanemist ta kõrgseltskonnas ei käinud, kuna võis väga harva oma kodust lahkuda. 1. Timo ei kartnud rääkida tõtt, seda isegi mitte keisrile ja kui Jakob tema käest midagi vangla kohta küsis vastas ta alati. Tegutses ootamatult ( abielu talutüdrukuga, kiri keisrile) ning teda ei huvitanud teiste arvamus, jäi alati oma tõekspidamistele truuks. 2. Timo kui peategelane on seotud kirjaga keisrile, kus ta kritiseeris võimu. 3. Timo väljendas end alati korrektselt, oskas mitut keelt (eesti keel oli iseäralik). EEVA 1. Eeva sündis 1799. a 2
Kaastööliste ja kogumistööle suunatud üliõpilaste kaudu sai Hurt 261 589 üksust rahvaluulet (kõigist zanritest), kokku 122 317 lehekülge, peale selle murdeainest. 18881906 avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Esimene publikatsioon on muistendiraamatuke "Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen" (1863). Hurda kogumistöö pälvis nii ulatuselt kui ka metoodikalt rahvusvahelist tähelepanu juba tema kaasajal. Aastast 1992 antakse Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinda. Mälestussambad Jakob Hurdale asuvad Põlvas (1989, A. Rimm, arhitekt A. Mänd) ja Tartus (Jakob Hurda monument). Jakob Hurda bareljeef asub Otepää kirikus.
· «Der seltsame Springinsfeld» (1670), · «Das wunderbarliche Vogelnest» (1672), · «Schwarz und Weiss» (1666), · «Der deutsche Michel» (1670), · «Das Rathstübel Plutonis» (1672). Oma teoste kirjutamisel kasutas ta pärisnimest anagramme moodustavaid pseudonüüme, nagu näiteks : Samuel Greifenson v. Hirschfeld, Seigneur Messmahl, Michael Rehulin v. Sehmstorff, German Schleifheim v. Sulsfort ja teised. Hans Jakob Christoffel von Grimmelshausen suri 11. augustil 1676. Aastal Renchenis ning 1779. Aastal püstitati tema auks sinna ka monument.
Tööleht 1. Nimeta Riigikogu juhatuse liikmed: Riigikogu esimees - Ene Ergma Riigikogu I aseesimees - Laine Randjärv Riigikogu II aseesimees - Jüri Ratas 2. XII Riigikogu koalitsioon ja opositsioon (mitu liiget on ja millised erakonnad moodustavad RK koalitsiooni, millised opositsiooni)? Koalitsiooni moodustavad need parteid, kes kuuluvad valitsusse. Opositsiooni aga need erakonnad kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli. 3. Nimeta riigikogu fraktsioonid ja nende juhid. Eesti Keskerakond (K) - Kadri Simson Eesti Reformierakond (Re) - Jaanus Tamkivi Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) - Kaia Iva Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) - Sven Mikser 4. Nimeta Riigikogu alatised komisjonid ja nende juhid. Euroopa Liidu asjade komisjon (ELK) - Arto Aas Keskkonnakomisjon (KKK) - Erki Nool Kultuurikomisjon (KK) - Urmas Klaas Maaelukomisjo...
J. V. Jannsen 1819. aastal sündis Vändras kohaliku möldri ja kõrtsipidaja perekonnas poeg, kes sai nimeks Johann Voldemar Jannsen. Kui tema isa suri siis saadeti poiss sugulaste juurde karjaseks. Johann õppis ise lugema. Kui Johann luges O. W. Masingu Maarahva Nädalalehte siis tahtis ka ise Johann Voldemar Jannsen ajalehte teha. Vändra kirikuõpetaja nägi kui andekas poiss on ja aitas tal haridusteel kiiremini edasi liikuda. Jannsen lõpetas Vändra köstrikooli ning seejärel kihelkonnakooli, õppis ära saksa keele ja temast sai kirikus eeslaulja ja koolmeistri abi, hiljem köster-koolmeister. Jannsen andis ka välja eestikeelseid juturaamatuid. Tema raamatud said populaarseks. Mõne aja pärast asus Jannsen kooliõpetajaks Pärnusse. Jannsen tahtis saada ajaleheluba, aga vene tsaar pidas seda kahjulikuks. Kui võimule tuli Aleksander II siis sai Jannsen loa. Ajaleht ,, Pärnu Postimees " nägi esimest korda ilmavalgust 1857. aastal. 1864. aastal as...
JAKOB KIPPERI NÄITUS KURESSAARE RAEGALERIIS Jakob Kipper on sündinud Muhus, Lalli külas 1938. aastal. Oma kooliteed alustas ta Lihulas. Kunsti juurde jõudis suhteliselt hilja, 25-aastasena. Tartus õppis Jakob Kipper maalimist ja sai skulptuurialast koolitust prof. Anton Starkopfi eraateljees. Hilisematest kunstialastest õpingutest nimetab autor mööblidisaini õpinguid Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ning kalligraafia kursust Villu Tootsi kirjakoolis. Jakob Kipper on töötanud Raplamaal kunstiõpetajana, pidanud restauraatori ja puutöömeistri ametit. Viimased 23 aastat on möödunud esivanemate kodus Muhus, Pärdi talus. 9.- 30. märtsini oli kõigil huvilistel võimalik Kuressaare raegaleriis (Kuressaare, Tallinna 2) uudistada Muhu kunstniku Jakob Kipperi loodud loodusteemalisi pastellmaale ning puu- ja saviskulpuure. Mina külastasin tema näitust neljapäeval 26.märtsil. Enamus Raegaleriis väljas
Pieter Brueghel vanem ja Jakob Jordaens erinevused ja sarnasused lihtrahva elu käsitlustes. Arutluses räägin Madalmaade suurmeistrist Pieter Brueghelist ning Flandria kunstnikust Jakob Jordaensist. Ma toon välja nende maalitud teoste erinevused ja sarnasused seoses lihtrahvaga. Esiteks mainin nende teoste sarnasusi. Nii Brueghel kui ka Jordaens maalisid pilte talupoegadest. Maalimisel kasutasid enamasti tumedaid toone. Mõlemal on teos, kus on näha, et talupojad pidutsevad. Mõlemad suurmeistrid kasutavad teostes üsnagi tumedaid toone. Nende loomingus on üsna vähe sarnast, kui erinevusi leiab palju.
tõstis tublisti rahva eneseteadvust. Jannseni tahe eesti rahvast aidata sellega aga ei piirdunud. Luues lauluselts ,,Vanemuise" andis Jannsen rahvale võimaluse näha maakeelset näitendit.Ta pühendas end eesti rahva harimisele ja virgutas eestlaste rahvustunnet. Johann Voldemar Jannsen suri 13. juulil 1890 Tartus ning ta maeti Tartu Maarja kalmistule kus talle avaldas viimset austust suur rahvahulk. Jakob Hurt Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839 Põlva lähedal. Tema isa oli vaene koolmeister. Lapsena valitses tema elus vaesus ja alati oli millestki puudus, aga raskele majanduslikule olukorrale vaatamata sai ta hea hariduse. Haridustee algas Himmaste külakoolis, millele järgnes Põlva kihelkonnakool. 1853 asus õppima Tartu kreiskooli ja gümnaasiumisse, mille ta lõpetas 1858. 1857. aastal hakkas õppima Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas. 1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina
ajahetkeks olemas. Kindel on see, et tollane uus haridussüsteem on aidanud kaasa meie keele olemasolule. Rahvuslik ärkamisaeg on seega andnud meie riigi praegusele olustikule kindlad alustalad, millel siis kindlalt edaspidi otsuseid teeme. Peaksime olema uhked selle üle, mis on meile antud ning seda ka vastavalt väärtustama. Oleme aegade unarusse jätnud selle, millele peaks tegelikult tähelepanu pöörama. Minevikus toimunu rajas meile tee praegusesse hetke. Ajalooline isik- Jakob Hurt Eliise Kass, 10.A Jakob Hurt on olnud kindlasti Eesti ajaloo ja rahvusliku ärkamisaja üks tähtsaimatest inimestest. Võin seda öelda, sest just tema oli see, kes algatas mõtte, et eestlased ei peaks otsima tuge baltisaksa ega venelaste rahvuslikest ideoloogiatest, vaid peaksid hakkama saama vaid omaenese jõule toetudes. Hurt oli see, kes eestlaste silmad avas ning nad tegutsema pani. Tema mõte oli nii tabav, et suutis liikuma panna ka kõige kindlameesed. Inimesed seadsid
Rebeka Kui Aabrahami ja Saara poeg Iisak oli suureks kasvanud,saatsid nad oma ustava teenri Elieseri Naahorisse Mesopotaamias,et talle naist leida. Elieser kohtas kaevul Rebekat ning teda rabas neiu lahkus ja ilu. Ta andis Rebeka vanematele rikkalikult kingitusi ning too nõustus minema Kaananimaale ja Iisakiga abielluma. Kakskümmend aastat hiljem tõi Rebeka ilmale kaksikud Eesavi ja Jaakobi. Kui pojad olid suured,õhutas Rebeka oma lemmikut Jaakobit panema isa kavalusega uskuma,et tema on vanem poeg,nii et ta saaks isa erilise õnnistuse. Rebeka pettus muutis heebrea rahva ajalugu,sest ta andis nende saatuse voorusliku Jaakobi,mitte Eesavi kätesse. Jumal ütles Rebekale:Su ihus on kaks rahvast,kaks erinevat hõimu saab su üsast alguse: üks rahvas on vägevam teisest-vanem orjab nooremat.(1 Mo. 25:23) Eesav ja Jaakob Kaksikutel oli väga erinev iseloom. Eesavist sai osav jahimees,kellele meeldis ringi uidata,Jaakob oli aga vaikne ja õrn p...
Harry-Herden-Hans ja Gabriella-Gloria-Grete. Kunagi ammu, elas ühes väga kauges linnas üüratult rikas perekond. Vähemalt alguses olid nad heal järjel. Kuid nagu ikka, kui inimesed ei oska hetke olukorda hinnata, elatakse sageli üle oma võimete. Nii juhtus ka selles peres, kuid nüüd nende loost lähemalt. Peres oli neli liiget: isa, tema kaks last ja võõrasema. Poisslaps oli pikk, tõmmu ja kõige ilusamate pruunide silmadega Harry-Herden-Hans ning tütar vapustavalt veetlev, kõige kaunimate heleblondide poolde selga ulatuvate kiharatega Gabriella-Gloria-Grete. Tüdruku ja poisi isa töötas väga heal järjel olevas advokaadibüroos, kasuema oli aga eksklusiivse rõivapoe keti omanik. Kuid kui välk selgest taevast tuli majanduslandus. See mõjutas ka nende elu. Isa koondati ja kasuema poed läksid pankrotti. Pere oli aga harjunud laialt elama, mistõttu raisati ka kõik aastatega kogunenud säästud kiiresti ära. Oli ju ...
Sissejuhatus Ärkamisaeg algas 1860. aastal ja lõppes 1885. aastal. Ärkamisaeg kui nimetus tuli sellest, et Eesti rahvas sai pärisorjusest vabaks ja tal oli selletõttu palju suurem vabadus. Tähtsamad tegelased olid ärkamisajal Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Nad asutasid mitmeid seltse, kirjutasid raamatuid, andsid välja ajalehti jne. J. Hurt, J. V. Jannsen ja C. R. Jakobson ei suutnud alati üksmeelele jõuda, mistõttu ei suudetud teha ära kõike, mida taheti, aga korraldati kõige tähtsam: Eesti esimene üldlaulupidu. Seal peeti tähtsaid kõnesid, kõige kuulsamad olid kolm isamaalist kõnet. Seal muidugi lauldi, aga tehti ka palju muud
SAJANDIVAHETUSE LUULE Lydia Koidula mõju oli eesti luules tunda 19.sajandi lõpuni. Isamaakiitus ning isamaa armastus sobisid luuleaineks hästi ja nii sünnitasid Koidula suure tundejõuga tekstid hulga jäljendusi. Lisaks püsis veel 1880.aastatelgi ärkamisaja algusest pärit tava, et iga rahvuslane on ühtlasi luuletaja:nii nagu olid luuletanud Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson, luuletasid ka Mihkel Veske ja Ado Reinvald. Vendade Jakob ja Juhan Liivi kõrval on tolle aja tähtsamad autorid eepilises luules Jakob Tamm ning lüürilises luules Karl Eduard Sööt ja Anna Haava. Värsseepika (s.t. jutustava luulepoeemide, ballaadide, valmide) esiletõus seostubki peamiselt Jakob Tamme ja Juhan Liivi nimega. Jakob Tamme ballaad ,,Orjakivi" ja valm ,,Punik" kuuluvad eesti luule raudvarasse. Anna Haava esimene luuletus ilmuski trükist Koidula surma aastal. Ta oli hoopis teistsugune kui Koidula, kes luuletas hulkadele.
Rahvusliku liikumise tegelased (õ. lk. 7-14) Nimi Täida tabel. Nimi Johann Jakob Hurt Carl Robert Voldemar Jakobson Jannsen Eluaastad/päritolu Eluaastad: 1819- Eluaastad: 1839- Eluaastad: 1841- 1890. 1907. Pärit Põlva 1882. Pärit Tartust, Pärit Vändrast. lähedalt kuid lapsepõlve Himmastest. veetis Tormas.
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...
LEKTÜÜRILEHT ,,Kolme katku vahel" Jaan Kross 267 lk Tegelased: Balthasar (Pallu), Annika, Meus, Märten, Katharina, dr. Friesner, hr. Henning, Antoniuse-härra, Kimmelpenning, Kettler, Jakob, Epp, Simons, Paap jt. 1. Ennustamine Millest raamat võiks rääkida? Millest tegelikult rääkis? Arvasin, et raamat räägib ajast, mil Tegelikult rääkis raamat tallinlasest Eestisse hakkas jõudma katk, mis nimega Barthasar. Valitses aeg, mil laastas maailmas mitmete riikide eestlased olid oma riigis alamad ja rahvaid ja tappis halastamatult tähtsateks ning tarkadeks peeti vaid miljoneid inimesi. sakslasi
vaiki olla" ja "Ööbiku surm" on väga südamlikud ja siirad ning kaunite meloodiatega. 3. Rahvaviisiseaded- Oluline osa Härma loomingus on rahvaviisiseadetel, mida on umbes sada. Suurem osa tema poolt kasutatud viisidest on ka tema enda kogutud. Nende laulude hulgas on lihtsaid neljahäälseid seadeid, aga ka erinevate viiside ühendamisel saadud keerulisemaid kompositsioone. KONSTANTIN JAKOB TÜRNPU (1865-1927) Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organisaator. Konstantin Jakob Türnpu sündis Klooga mõisa meieri peres. Türnpu õppis iseseisvalt mängima viiulit ja Saue koolis orelit, edasi jätkas õpingutega Tallinnas saksa kreiskoolis. Asutas oma segakoori ''Salme'', 1884 1886 juhatas Lootuse seltsi meeskoori. Kaks aastat täiendas end Heinrich Stiehli ja Ernst Reinicke juures enne kui astus 1886. aastal Peterburi konservatooriumi, mille lõpetas 1891
I üldlaulupidu Jannsen võttis enda kanda ettevalmistustöö. Traditsioon pärines Saksamaalt. 1857 toimus saksa kooride laulupäev Tallinnas. Ametliku loa saamine venis. 1868 aasta ikaldus ja näljahäda ei soosinud korraldamist. 18. – 20. juuni 1869 Tartus. ~1000 lauljat ja pillimeest. Esinesid ainult meeskoorid. Segakoore peeti kõlblusvastaseks. Pidu leidis aset praegusel TÜ staadionil. Taktikeppi hoidsid nii Jannsen kui ka Kunileid. Peeti isamaalisi kõnesid. Esines esimest korda Jakob Hurt. „Mu isamaa on minu arm” ja „Sind surmani” – Kunileid, sõnad Koidula. „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” – Pacius, sõnad Jannsen. Paarkümmend tuhat inimest. Jakob Hurt (1839-1907) Rahvusliku liikumise liidriks tõusis. Huvi filoloogia, esmajoones eesti rahvaluule vastu. Lõi kaasa „Vanemuise” seltsi töös, pidades ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluulest. 1870 peetud kõne, kus püstitas ülesande eestlastele saada suureks vaimult. Ta ei saanud luba
1870. aastatel. 1872. aastal asustati Eesti Kirjameeste Selts. Seltsi põhiülesandeks oli eestikeelse kirjasõna väljaandmine, eelkõige kooliõpikud. Esimeseks presidendiks seltsil oli Jakob Hurt. Ta kogus ja avaldas eesti rahvaluulet. Asustati eestikeelne kreiskool Aleksander I auks, nimeks Aleksandrikool. Annetuste jaoks korraldati nn. tuluõhtuid(näitemängud, kontsertid, näitused). Korraldati komiteede suurkoosolekuid. Peakomitee eesotsas oli samuti Jakob Hurt. Carl Robert Jakobson(1841-1882) 1878. aastal hakkas ta andma välja ajalehte Sakala, millest sai loetavaim leht Eestis. Kui Hurt pööras tähelepanu põhiliselt vaimsetele väärtustele, siis Jakobson seadis esiplaanile majanduslikud olud. Tänu liigsele enesekindlusele ja esiletükkivusele läks ta vastuollu oma mõttekaaslastega. Hurt läks Peterburi. Jakobson valiti 1881. aastal Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. 1882
ka Jakobi, Inga ja Kailaga. Andreas on Jakobi poiss. KAILA- Isa oli tal läinud ja ema surnud. Ta elas vanaema juures ja käis ka kooli kõrvalt tööl et vanaema rahaasjadega aidata. Inga-Kerstini ja Jakobi klassikaaslane. Inga parim sõbranna. Kokkuvõte Inga-Kerstin läheb uude kooli, kus ta loodab leida elu armastust, aga selle asemel leidis ta väga head sõbrad Kaila ja Jakobi. Kuna Jakob varjas oma saladust ja keegi ei teadnud sellest hakkati arvama, et Jakobile meeldib Inga , aga see polnud nii. Jakob kutsus Inga välja ja ta paljastas talle oma saladuse, et ta on gei , varsti sai ka sellest Inga parim sõber Kaila teada. Kuna nad kolm teadsid seda hakkasid nad geipaaris käima. Seal tutvusid nad Darja ja Andreasega. Tuli välja, et ka Andreas on gei ja nad mõistsid end Jakobiga ja neil tekkis suhe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
