19) Seente tähtsus looduses (lagundajad, sümbiondid, parasiidid). Oska tuua näiteid. · Lagundajad - tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks. · Sümbiondid - aitavad talitleda teistel organismidel: (Mükoriisa seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga). · Samblikud - liitorganism, mis moodustub seeneniidistikust ja rohevetikatest. · Parasiidid - toituvad teiste arvelt. Nt Tungaltera, jahukaste, kõrrerooste , majavamm ja mükoos. 20) Seente tähtsus inimesele (toiduainetetööstus, ravimitööstus). Oska tuua näiteid. · Toiduainetööstus - pärmid, juustud , loomasööt. · Ravimitööstus - penitsilliin, tungalterad (alkaloidid) . · Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine. Rikuvad toitu (käärimine, hallitamine). · Tekitavad haigusi (seenehaigus = mükoos), nt jalaseened. Kahjulikud kõrrelistele taimedele. Kahjustavad puuehitisi (majavamm).
19) Seente tähtsus looduses (lagundajad, sümbiondid, parasiidid). Oska tuua näiteid. · Lagundajad - tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks. · Sümbiondid - aitavad talitleda teistel organismidel: (Mükoriisa seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga). · Samblikud - liitorganism, mis moodustub seeneniidistikust ja rohevetikatest. · Parasiidid - toituvad teiste arvelt. Nt Tungaltera, jahukaste, kõrrerooste , majavamm ja mükoos. 20) Seente tähtsus inimesele (toiduainetetööstus, ravimitööstus). Oska tuua näiteid. · Toiduainetööstus - pärmid, juustud , loomasööt. · Ravimitööstus - penitsilliin, tungalterad (alkaloidid) . · Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine. Rikuvad toitu (käärimine, hallitamine). · Tekitavad haigusi (seenehaigus = mükoos), nt jalaseened. Kahjulikud kõrrelistele taimedele. Kahjustavad puuehitisi (majavamm).
kuni hajusvalget kasvukohta . Eelistab jahedat . Muld tuleks hoida niiske , eriti suvel . Taim ei talu läbikuivamist . Väetada tuleks vähese lämmastikusisaldusega väetisega kevadest sügiseni 1 kord kuus . Ülejäänud ajal mitte väetada . Eemaldada tuleks äraõitsenud õied , et soodustada uute õiepungade teket . Kui taim on õitsemise täielikult lõpetanud , viska ta minema või istuta suveks aeda . Kahjuriteks ja haigusteks on lehetäid , kedriklestad , karilased , hahkhallitus ja jahukaste . Kellukas ei talu tõmbetuult . Kellukad kasvavad väga ruttu ja seetõttu vajavad ka rikkaliku kastmist . Õitsevad suvel ja sügisel . Vajavad lehemulda , kuhu on segatud savi ning natuke liiva . Eelistavad parajat õhuniiskust . Juurdumiseks võib panna pistikud vette . [1][2] Katleia ( Cattleya ) Katleia kuulub käpaliste sugukonda . Tavaliselt soovitatakse katleiat kasvatada soojades kasvuhoonetes . Kuid õigetest kasvunõuetest ja
Merle Pintson, Põlva Ühisgümnaasium KOKKU LAHKU NIMISÕNA + NIMISÕNA ■ Ainsuse nimetavas käändes olev Märklaud, lõppsõna täiendsõna ■ Ains om olev täiendsõna märgib Toakoer, jahikoer, linnukoer, ■ Ains om olev nimisõna, mis Õpilase vihik, koera saba, lapse liiki, laadi sülekoer, karjakoer, valvekoer väljendab kuuluvust arvamus, teose idee ■ Konsonanttüveline (s-tüveline) Hingamiselund, tootmisprotsess ■ Ains om olev täiendsõna, millele Selle seina vaip (see seinavaip), täiendsõna eelneb laiend (laiend kuulub küpse vilja pead, minu maja aken ...
Citrata): Kasutatakse lõhnakomponendina ja meejookides). Maitse pole sobiv mündikastme vms valmistamiseks. Väärismünt (mentha gentilis). 5 Mündi kasvatamine Maitsetaimede nurgas või peenral münte kasvatades tuleb valida poolvarjuline koht, sest terav päike ja kuumus neile eriti ei sobi. Valesti valitud paigas võivad taimi rünnata mitmed haigused nagu jahukaste ja rooste. Müntide kasvuala tuleb piirata, sest nende juured liiguvad kiirelt kõikjale, ka sinna kuhu nad ei peaks minema. Pinnase suhtes on münt vähenõudlik, kuid enne istutamist tuleb kasvukohale lisada rohkelt aiakomposti. Need taimed ei vaja erilist hoolitsust ja nad paljunevad juurevõsunditega. Kui aeda münte istudada, piisab paarist juurejupist millel igaühel on 3-4 punga, peagi saab nendest suure puhma taimi. Kevadel saab neid paljundada ladvapistikutega.
minutiks. Õied ja muhulad ei tohi märjaks saada. Väetis Ei vaja üldiselt väetamist, eriti pärast õitsemist. Paljundamine Seemnetega kesksuvest hilistalveni. Teoreetiliselt on võimalik paljundada ka mugula jagamise teel. Toatingimustes keeruline. Kahjurid Lehetäid, kedriklestad, hahkhallitus, jahukaste. Rohelise seebi leotis. KAKTUS Kaktused on kuivusega kohastunud sukulendid, millel lehed on muundunud okasteks. Kaktuste kasvatamine ei ole keeruline, kuid vajab mõnede kindlate reeglite järgimist. Enamik kaktuseid lepib pigem ala- kui ülekastmisega ning eelistab täispäikest varjulisele kasvukohale. Kaktused on dekoratiivsed ka ilma õiteta, kuid kirgliku kaktusekasvataja eesmärgiks on näha oma okkalisi lemmikuid õitsemas
puurindes. Vaher on külmakindel, hea varjutaluvusega, eriti noores eas. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid niiskemaid liivsavimuldi. Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Koht ökosüsteemis on tegelikult palju laiem kui ainult ilu- ja naljapuu. Need samad õied, mis on ilusad kollakasrohelised ja lõhnavad imehästi on ka väga heaks meeallikaks mesilastele, ühelt puult võib saada kuni kümme kilo mett. Lehtedel võib näha valgeid jahukaste seente või mustasid vahtra pigilaiksust tekitava seene laike. Puitu lagundavad mitmed seened, näiteks vahtratarjak. Vahtra seemneid söövad jämedate nokkadega linnud nagu vint ja leevike. Jänesed toituvad talvel meelsasti vahtra koorest ja võrsetest. Vahtra lehed on sügisel väga värvikirevad ning kutsuvad lapsi neid korjama ja nendest meisterdama. Vaher oma leekivate lehtedega on sügise kuulutajaks. Lehed
saj alguse Ameerikast. Bulgur kiirelt valmiv täisteranisu, mida on puhastatud, töödeldud kuuma auruga, kuivatatud, purustatud ja sõelutud sama suurusega teradeks. Kiudaine ja B vitamiini rikas kasutatakse suppides, Besamellkaste klassikaline prantsuse valge jahukaste, mille salatites, pagaritoodetes, täidistes ja vormiroogades. koostisesse kuulub jahu, või, piim, muskaatpähkel ja pipar. Böfstrooganov Kasutatakse enim pastatoitudes. Väidetavalt on nimi tulnud markii Bechameli järgi, kelle peakokk kastme leiutas. 3 C F
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonna instituut Põllumajandussaadustetootmise- ja turustamise eriala Kursuseprojekt Odra kasvatamine õlleodrana Koostanud: Mari Järv Juhendaja: Juhan Jõudu ja Ruth Lauk Tartu 2008 Sissejuhatus Õlleotra on Eestis kasvatatud aastasadu. Oma põllul kasvanud odrast idandati linnased ja kääritati samas ka õlut. Tööstusliku õlletootmise arenedes koondus linnasekasvatus suurtesse tehastesse aga oder kasvatati peamiselt ikkagi samas piirkonnas. Eestis kasvatati 1980-ndate lõpul ligi 20 tuhat tonni õlleotra. Järgnevatel hooaegadel on õlleodra kasvatamine perspektiivikam kuna hind on võrreldes söödateraviljaga 20% kõrgem. Samas on saadaval häid õlleodra sorte ja seemneid, hea kvaliteedi tagamiseks on piisavad agrotehnilised võtted. Selles kursuseprojektis on minu ülesandeks...
6.4 Maasikas Tehtavad Tõrjutavad objektid Preparaadid ja Kg või Tõrje Mär-kusi tööd kulunormid kg või liitri aeg liitrit ha-le hind/ ha maksu- mus Haiguste Jahukaste Topas 100 EC – 7,10/tk 2 pritimist tõrje 0,3 – 0,5 l/ha (100ml) Ennem õitsemist ja Hahkhallitus Switch 62,5 WG 38,50/tk pärast koristust 1-3 1 l/ha (300g) pritmist, interval-
6. Mitokondrid varustavad energiaga 7. Tsütoplasmavõrgustik 8. Golgi kompleks 9. Lüsosoomid 10. Ribosoomid on erinevad taime- ja loomaraku omadest Looduses ja inimtegevuses 1. Inimestele toiduks kandseened 2. Tööstuses: toiduainetele pärm, juustud, loomasööt. Ravimitööstus penitsilliin, tungaltera (alkaloidid) 3. Mükotoksiinid mürgistuse teke 4. Mükoos seenehaigus 5. Toituvad teiste arvelt (parasiitlus) majavamm, jahukaste, tungaltera 6. Rikuvad toitu hallitus, käärimine 7. On koos bakteritega peamised surnud organismide lagundajad, tagavad aineringe 8. Kasutavad toiduks tselluloosi ja ligniini, kahjustavad nii ka elusaid taimi 9. Sümbioidid aitavad teisi organisme (paljas- ja katteseemnetaimi) 10. Mükoriisa seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga 11. Samblikud liitorganismid, mis moodustuvad seeneniidistikust ja rohevetikatest Penitsilliini valmistatakse rohehallikutest
mulda, kuid kasvavad hästi ka kuival liivmullal, kusjuures mõned liigid seda isegi eelistavad ning poolvarjus. Nad on väärtuslikud pinnakattena, sest taimed moodustavad üksteisega kokkusulavaid puhmikuid ja õitsevad rikkalikult kevadest hilissuveni. Neid saab edukalt kasutada ka konteineraianduses. Kasvuaegse hooldamise peamised võtted on närtsinud õite eemaldamine, kuivaperioodidel kastmine, samuti aegajalt väetamine. Suurimad ohud kurerehale on teod, nälkjad ja jahukaste. 17. Käoking Käokingad on tugevakasvulised kõrged rohttaimed, mille risoom on muguljas. Lehed on sõrmjagused ning nende hõlmad omakorda jagused. Sinised, valged, valge-sinise kirjud või kollased õied on püstistes tipmistes õisikutes. Sobib päikeseline kuni poolvarjuline kasvukoht ning kergem, huumusrikas, parasniiske ja vett läbilaskev muld. Käokingad on vähenõudlikud ning võivad uuendamata kasvada aastaid samal kohal. Käokingi
Ei vaja üldiselt väetamist, eriti pärast õitsemist. Kui õitsemine on lõppenud võib anda 8 nädalat puhkeaega ning siis harva (nt 3 nädala tagant) väetada tasakaalustatud vedelväetisega. Väetist ei tohiks panna kuivale mullale. 1.5 Taime paljundamine Seemnetega kesksuvest hilistalveni. Teoreetiliselt on võimalik paljundada ka mugula jagamise teel. Toatingimustes on paljundamine keerukas. 1.6 Taime ohustavad haigused, kahjurid Lehetäid, kedriklestad, hahkhallitus, jahukaste. 6 2. TUPS-ROHTLIILIA 2.1 Üldiseloomustus Tups-rohtliilia ehk klorofüütum on pärit Lõuna-Aafrikast ning kuulub orasliilialiste sugukonda. Lehestik on tihe ja roheline. Pikkadel õisikuvartel ripuvad tütartaimed. Levinum ja ka vastupidavam on roheliste lehtedega taim, kuid esineb ka servast kollaste triipudega teisendeid. Eluiga on 4-5 aastat. Kodudes on väga levinud taim, sest on väga vähenõudlik.
• Roosipuu ja väänroosid tuleb kaarjalt maha painutada 2-5 päeva jooksul, neile sobib kuiv-õhuline talvekate. • Peaksime teadma, et Hollandi tüvi on okasteta ja roheka värvusega, kodumaine okastega ja pruunikas • Näriliste tõrjeks sinised või roosad mürgikuubikud Rooside haigused • Enamik sorte muutuvad haigustele vastuvõtlikeks 8-10 aastaga, erandiks sordid ‘Gloria Dey’, New Dawn’ja ‘Queen Elisabeth’ • Roosi jahukaste – haigus ilmneb enamasti vanematel sortidel alates juulist. Levikut soodustab põud ja suur temperatuuri kõikumine. Esmalt haigestuvad ülemised noored lehed, õienupud ja selle all olev kaela osa, edasi levib keskmistele lehtedele – tunnuseks valkjas jahune kirme Rooside haigused • Kuivas õhus levivad seene eosed teistele taimedele • Tõrje: haiguse levikut pidurdab, kui pritsime taimi nõudepesuvahendiga n. Fairy, Mayer –
Barbeque - Toidu, enamasti liha aeglane küpsetamine madalal temperatuuril selleks ettenähtud ahjus. Tänu ahjus paiknevale veevannile valmib toit niiskes ja suitsuses keskkonnas ning on õigesti valmistatult mahlane ja maitsev. Bearnaise’i kaste- Võist, valgest veinist ja munakollastest valmistatud kaste, mis sarnaneb kuulsa Hollandi kastmega. Bearnaise’ile lisatakse värsket peterselli või estragoni ning serveeritakse liha, aga ka sparglite kõrvale. Bešamellkaste - Valge jahukaste, mis valmistatakse võist, jahust ja piimast ning maitsestatakse muskaatpähkli ja pipraga. Väga levinud pastalisand ning asendamatu näiteks lasanjedes ning teistes pastapõhistes vormiroogades. Kaste on saanud nime markii de Béchameli järgi, kelle peakokk selle väidetavalt välja mõtles. Beurre blanc - Otseses tõlkes valge või. Võil põhinev hele kaste, mida serveeritakse peamiselt kalaroogade juurde. Blanšeerima - Toiduaineid kiiresti aurutama või keetma. Bocuse, Paul - Üks 20
I osa Taimerakkude kuju ja suurus, taimeraku omapära, taimeraku organellid, Taimerakk rakutuum, plastiidid, vakuool. Rakukest, sellel kujunemine ja modifitseerumise võimalused. Tselluloos, hemitselluloos ja pektiinaine. Poorid, perforatsioonid ja palasmodesmid. Pigmendid, alkaloidid, glükosiidid ja parkained. Jääkained taimerakus kristallid. Taimeraku keemiline koostis ja selle dünaamika veg. perioodi vältel (vesi, TP, TK, TT, NEA jt.) Taimerakkude kuju ja suurus: · Kõrgemate taimede rakke kuju järgi saab jaotada kaheks parenhüümsed ja prosenhüümsed · Rakkude läbimõõt enamasti 10...100 mikromeetrit, samas kiutaimedel rakkude pikkus võib ulatud 0.5 meetrini · Rakkude suurus on koetüübile iseloomulik tunnus ja ei sõltu taime suurusest Taimeraku omapära: 1. Kestad tselluloos, hemitselluloos, pektiin 2. Vakuoolid(sinna kogunevad jääkained, varuained ning seal kontrollitakse rakusiserõhku...
Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kuidas eristada metsa, niitu, puisniitu ja sood? Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest. Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Soo on veerohke ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana. 2. Milline on metsa mõju meie elukeskkonnale? Mets reguleerib ja m...
Seened · Ikkeseened Must täpphallik Nutthallik Sõrmikuhallik Kärbsehallitus · Kottseened Kerahallik Pintselhallik Suur-punalindik Mürkel Kurvel Verev karikseen Pärmiseened Jahukasted Tungaltera Kevadkogrits Trühvlid · Kandseened Torikulised Austerservik Puravikud Kärbseseened Taimede seenhaigused: · Kartulivähk · Kartuli-lihamädanik · Jahukaste · Tungaltera · Kõrrerooste Bioloogia Page 28 Hallitusseened 25. november 2009. a. 14:37 Nutthallitus · Looduses Hallitusseeened lagundavad surnud orgaanilist ainet Eritavad kahjulikke või mürgiseid aineid · Inimese elus Rikuvad Toitu Raamatuid Riideid Pintselhallikust saadakse antibiootikume, penitsiliini Juustude tootmisel
Sidekoerikas liha vajab pikemat laagerdamiseaega ja ka marineerimist. Eriti sitke on vanemate loomade liha. Kuumtöötlemisel sidekoe valgud lagunevad. 7.2 Patee Pateed tehakse põhiliselt lihast, lisaks veel maks, vürtsid, ürdid, konjak ning küpsetatakse ahjus, vesivannil, ahjuvormis või tainakaane all. Patee peaks olema pehmema kontsistentsiga ja määritav (klassikalises variandis). Siiski lubavad mitmed retseptid selle ka sootuks ahju panemata jätta. 7.3 Bešamellkaste Valge jahukaste. 7.4 Hollandi kaste Hollandi kaste on siidine ja kreemjas kaste, mille põhikomponentideks on muna ja või ja mille maitsestamiseks kasutatakse sidrunimahla, soola ja (valget)pipart. 7.5 Salsa Salsa võib olla igat tüüpi kaste. Ameerikas ja Inglisekeelses keskonnas mõeldakse selle all vürtsikat, tihti tomati baasil, teravat kastet, mis on tüüpiline Mehhiko köögile ja kasutatakse ka dipikastmena. On palju erinevaid retsepte, mis varieeruvad üle terve Ladina-Ameerika.
juba 3000 aastat tagasi. 16. sajandil tõrjusid hiinlased kahjurputukaid arseenikuga. 1700-ndatel hakati näriliste tõrjeks kasutama tubakalehte (toimeaineks nikotiin) ja strühniinipuu Strychnos max vomica seemneid (toimeaineks strühniin). 19. sajandi keskpaiku hakkasid insektitsiididena kasutust leidma rotenoon Derris eliptica (eestik. nimi teadmata, Kagu-Aasia taim) juurest ning krüsanteemiõitest pärit püreetrum. 1880. aastal hakati jahukaste tõrjeks kasutama bordoo segu (vasksulfaat, lubi ja vesi), paarkümmend aastat hiljem lisandusid pestitsiide nimekirja koloraado mardika tõrjeks ette nähtud pariisi roheline (vaskarseniit) ja veel veidi hiljem kaltsiumarseniit. Sünteetiliste pestitsiidide ajastu algas diklorodifenüültrikloroetaani e. DDT turuletulekuga 1939. aastal. DDT edu tõi uued sünteetilised pestitsiidid, kasv kuni 1980-ni. Selleks ajaks
Õppejõud lekt Elle Rajandu ja dots Tiina Elvisto EESTI ELUSTIK JA ELUKOOSLUSED Kordamisteemad rekreatsiooni tudengitele I. Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon 1. Eluslooduse jaotus. Elusloodus: –domeen-riik-hõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik NÄIDE Liigist alustades: Rasvatihane – tihane – tihaslased – värvulised – linnud – keelikloomad – loomad – eukarüoodid 2. Mitteloomsed organismid Eestis. Üldiseloomustus, paljunemine, liigiline mitmekesisus. Bakterid- n kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Paljunevad pooldumisega. Ligikaudu 1-5 mikromeetri suurused. Seened- Neile on iseloomulikud pikad torujad rakud. Seened moodustavad eoseid. Esineb nii sugulist kui ka mittesugulist paljunemist. Umbes 100 000 seeneliiki Vetikad- on suur ...
Pikkus 5-15 cm, umbes niisama laiad, pika rootsuga (4-15 cm). Värvus suvel tuhmroheline või nõrgalt läikiv, sügisel väga mitmekesistes toonides kollane, oranz ja punane. Õied või õisikud:Õied mõlemasugulised, kuid osa neist emakata. Õiekate kaheli, kroon kollakasroheline, sigimik tiibja kujuga, sigimikku varjab meenääre. Õitseb mais enne lehtimist. Putuktolmleja Liigi eritunnused: meerikkad õied annavad toitu paljudele putukatele. Lehtedel võib näha valgeid jahukaste seente või mustasid vahtra pigilaiksust tekitava seene laike. Puitu lagundavad mitmed seened, näiteks vahtratarjak. Seemned on toiduks lindudele. Külmakindel. Eluiga kuni 200 aastat. Kasvukoha nõuded: hea varjutaluvusega, eriti noores eas. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid niiskemaid liivsavimuldi. Kasutamine haljastuses: Laialt kasutatakse dekoratiivtaimena, talub hästi kärpimist, levinud on mitmed kauni lehestikuga vormid.. Linnapuuna Kasutatud kirjandus:
(herbitsiide, fungitsiide, insektitsiide). Kasutatakse valdavalt ennetavaid, looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodeid. Nt segaviljelus, umbrohte allasuruvate kultuuride kasvatamine, kahjustuskindlamad sordid, multsimine, katteloor, füüsiline tõrje, püüniskultuurid jne. Kahjurite looduslike vaenlaste soodustamine neile meeldivate taimede kasvatamine Bioloogilised taimekaitsevahendid: nt söögisoodalahus ja puutuhaleotis jahukaste vastu, seebivesi, taimsed tõmmised, ka müügil mitmed preparaadid (nt kahjustajat hävitaval viirusel põhinevad - Madex). 4. Millised on peamised erinevused mahe- ja tavaloomakasvatuses? · Loomad peavad saama loomuomaselt käituda, pääsema karjamaale või välialale. · Iga looma kohta arvestatav pind on suurem kui tavatootmises, loomade arv on seotud maa suurusega. · Loomad söövad mahesööta. · Hormoonpreparaate ei kasutata. · Sünteetilisi ravimeid haiguste ennetamiseks ei
(herbitsiide, fungitsiide, insektitsiide). Kasutatakse valdavalt ennetavaid, looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodeid.Nt segaviljelus, umbrohte allasuruvate kultuuride kasvatamine, kahjustuskindlamad sordid, multsimine, katteloor, füüsiline tõrje, püüniskultuurid jne. Kahjurite looduslike vaenlaste soodustamine neile meeldivate taimede kasvatamine Bioloogilised taimekaitsevahendid: nt söögisoodalahus ja puutuhaleotis jahukaste vastu, seebivesi, taimsed tõmmised, ka müügil mitmed preparaadid (nt kahjustajat hävitaval viirusel põhinevad - Madex). 4. Millised on peamised erinevused mahe- ja tavaloomakasvatuses? · Loomad peavad saama loomuomaselt käituda, pääsema karjamaale või välialale. · Iga looma kohta arvestatav pind on suurem kui tavatootmises, loomade arv on seotud maa suurusega. · Loomad söövad mahesööta. · Hormoonpreparaate ei kasutata. · Sünteetilisi ravimeid haiguste ennetamiseks ei
piimjat mahla. Kinnituvad oksale vastakult. Pikkus 5-15 cm, umbes niisama laiad, pika rootsuga (4-15 cm). Värvus suvel tuhmroheline või nõrgalt läikiv, sügisel väga mitmekesistes toonides kollane, oranz ja punane. Õied või õisikud: õiekate kaheli, kroon kollakasroheline, sigimik tiibja kujuga, sigimikku varjab meenääre. Õitseb mais enne lehtimist. Liigi eritunnused: meerikkad õied annavad toitu paljudele putukatele. Lehtedel võib näha valgeid jahukaste seente või mustasid vahtra pigilaiksust tekitava seene laike. Puitu lagundavad mitmed seened, näiteks vahtratarjak. Seemned on toiduks lindudele. Külmakindel. Kasvukoha nõuded: hea varjutaluvusega, eriti noores eas. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid niiskemaid liivsavimuldi. Kasutamine haljastuses: dekoratiivtaimena, talub hästi kärpimist. Linnapuuna. Joonis 91. Harilik vaher sügisvärvides (http://commons.wikimedia
Vili on kitsas, silinderjas kaun, kuni 3,5 cm pikk, pruun, valmib augustis. Seemned pruunid. (Hariduskeskus) Joonis 7. Suur läätspuu (Caragana arborescens) (http://mesindus.ee/meetaimed/suur-laatspuu) 4.3.2. Hooldus Kergesti paljundatav, külmakindel, kiirekasvuline ja põuakindel liik, talub linnatingimusi. Mulla suhtes on taim vähenõudlik, kuid paremini kasvab värskel saviliivadel. Valguselembeline. Suve teisel poolel kahjustuvad lehed tihti jahukaste tõttu ja kaotavad osa dekoratiivsusest. Taime paljundatakse pistikutega, seemnetega või võrsikutega. Ei vaja suurt hooldust, kuna talub hästi erinevaid tingimusi. Üheks mureks on kiire metsistumine, kuna paljunevad kergesti isekülvi teel. Kuna suur läätspuu ei talu liigniiskeid muldi, siis aitab kasvule kaasa liigniiske pinnase drenaazimine või õhutamine. 4.3.3. Lõikamine Suurt läätspuud tuleks lõigata 2 korda aastas. Kui on soov saada juurde uusi võrseid
Kasvuregulaator muudab taime kõrre tugevamaks ja väldib taimede lamandumise. Nisu preparaat Cycocel (CCC) lühendab kõrre 1 ja 2 kõrresõlme vahelist osa. Preparaat Moddus sobib kõikidele teraviljadele ning ergutab ka juurte kasvu ja arengut. Kahjurputukatest tõrjutakse viljakukke, rootsi kärbest, lehetäisid, ripslasi jt. Enamlevinud preparaadid on Fastac, Karate, Decis, Malasiin jt. Taimede hilisemas kasvufaasis hakkavad taimede lehtedele lööbima mitmed haigused - jahukaste, laiktõved, roosted. Haiguste tõrjumiseks mõeldud preparaadid ( fungitsiidid) on nii kontaktsed kui süsteemsed, samuti raviva ja haigusi tõrjuva toimega. Fungitsiide tuleks anda enne haigustunnuste ilmnemist. Reeglina pritsitakse taimi fungitsiididega 1 kord. 20. Suviteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg, külvi järjekord, kasvuaegne hooldamine ja koristamine Suviteraviljade külviaeg Külviaeg jaotatakse varajaseks, keskmiseks ja hiliseks
bakterite tegevus muld elab. Soojas mullas tekib rohkem taimedele kättesaadavaid toitaineid. 5)Umbrohi levitab taimekahjureid ja haigusi. Orasöölane, kelle elutsemine kahjustab taimi, muneb kassitapu ja põldpiimohaka lehtedele. Teraviljakahjurid rootsikärbes, viljasääsk , munevad kõrrelistele umbrohtudele. Paljud kahjurid võivad umbrohtudelt üle minna kultuurtaimedele. Umbrohud soodustavad ka haiguste levikut Kõrrerooste, jahukaste, tungalterad, kõrrelistel teraviljadel kui ka kõrrelistel umbrohtudel. Umbrohi raskendab mullaharimist ja koristustöid. Raskendab kündi ja mulla harimise kvaliteeti, kütust kulub rohkem. Umbrohi põhjustab teravila lamendumist- suured saagi kaod, suureva koristuskulud , kombainid ummistuvad, puhastamiskulud on suuremad, tööjõudu läheb rohkem jne.. .Rukki terade hulgas võib olla rukkiluhtet,see muudab leiva kvaliteeti, Halveneb maitse jne.... Umbrohud võivad muuta saagi ka mürgiseks
Teises on kasvuregulaatorid nagu arüüloksürasvhapped, karbaamhape, uurea derivaadid, triasiinid ja püridiinid. Kasutatakse põhiliselt teraviljakasvatuses. Jäägiprobleem on siin praktiliselt olematu, toksilisus soojaverelistele ülimadal. Päris ignoreerida ei saa nende ühendite negatiivset mõju mulla mikrofloorale ja lülijalgsetele · Fungitsiidid peavad tõrjuma selliseid seen- ja hallitushaigusi nagu kartuli ja tomati mädanikud, jahukaste ja puuviljade kärntõbi. Olulisteks on anorgaanilised ühendid vask-oksükloriid, väävel, väävellubi ning orgaanilised ühendid ditiokarbamaadid ja metallorgaanilised ühendid. Ditiokarbamaatide jälgi on leitud mitmetest köögiviljadest, eriti lehtsalatist. Toksikoloogia vaatevinklist probleem ilmselt eriti tõsine ei ole Keemilise ehituse põhjal jaotatakse pestitsiide: 1. anorgaanilised. Kasutatud juba sajandeid. N: NaCl, CuSO4, S, Pb, arsenaat. Toksilisus
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõn...
Talub kärpimist ja kasvab ka saastunud õhus, seetõttu väga levinud linnahaljastuses. Hinnatud meetaim. Kasvatamine Eestis: väga levinud ilupõõsas. Hooldusvõtted Külmakindel, kiirekasvuline ja põuakindel liik, talub linnatingimusi. Hea hekitaim, nii vabakujulise kui ka pügatava hekina, seda eriti tuulistel kasvukohtadel, samuti hea pinnasekinnistaja. Kasvuks sobib kergem lubjarikas muld ja päikeseline kasvukoht. Suve II poolel kahjustuvad lehed tihti jahukaste tõttu ja kaotavad osa dekoratiivsusest. Paljundatakse seemnetega, pistikutega või võrsikutega, annab kännuvõsu. Ei vaja suurt hooldust, kuna talub hästi erinevaid tingimusi. Kipuvad metsistuma, kuna paljunevad kergesti isekülvi teel. Kuna ei tasu liigniiskeid muldi, siis aitab kasvule kaasa liigniiske pinnase drenaazimine või õhustamine. 100 HARILIK PUKSPUU Iseloomustus Ladinakeelne Buxus sempervirens nimetus:
Selleks kasutatakse ammooniumnitraati, karbamiini, superfosfaati, kaaliumnitraati, kõdusõnnikut ja kaaliumkloriidi (Calmia). Viiruste leviku takistamiseks ei võeta pistikuid ja pookoksi haiguskahtlastelt taimedelt, ning hävitatakse haigestunud taimed ja viirusi kandvad putukkahjurid. Et tõsta taime viiruskindlust, tuleks luua talle soodsad kasvutingimused, ning vältida ühekülgset väetamist, kasta põuaperioodil ja harvendada. Et takistada jahukaste levikut juba nakatunud taimede puhul, sügisel nad põletatakse, ning maa põõsaste ümber kaevatakse läbi (Sarapuu, 1983). 34.5 "Kosmeetiline" hooldus Kastmisel tuleb jälgida nõuannet, et pigem kasta harvem ja põhjalikult kui sageli ja vähe. Sagedasemalt tuleks kasta linnasaastega kokkupuutuvaid taimi. Kastmisvesi ei tohi olla veevärgivesi, sest too on külm ning tihti sisaldab kloori. Saastealas kasvavaid taimi võiks piserdada veega
Selleks kasutatakse ammooniumnitraati, karbamiini, superfosfaati, kaaliumnitraati, kõdusõnnikut ja kaaliumkloriidi. Viiruste leviku takistamiseks ei võeta pistikuid ja pookoksi haiguskahtlastelt taimedelt, ning hävitatakse haigestunud taimed ja viirusi kandvad putukkahjurid. Et tõsta taime viiruskindlust, tuleks luua talle soodsad kasvutingimused, ning vältida ühekülgset väetamist, kasta põuaperioodil ja harvendada. Et takistada jahukaste levikut juba nakatunud taimede puhul, sügisel nad põletatakse, ning maa põõsaste ümber kaevatakse läbi. Kosmeetiline hooldus Kastmisel tuleb jälgida nõuannet, et pigem kasta harvem ja põhjalikult kui sageli ja vähe. Sagedasemalt tuleks kasta linnasaastega kokkupuutuvaid taimi. Kastmisvesi ei tohi olla veevärgivesi, sest too on külm ning tihti sisaldab kloori. Saastealas kasvavaid taimi võiks piserdada veega. Kuival suvel tuleb kasta põõsaid tihedamalt, kuni 3 korda kuus.
...8 seemet. 1000 seemne kaal 25....45 gr. Seeme variseb valmides kiirelt, 36 Külmakindel, kiirekasvuline ja põuakindel liik, talub linnatingimusi. Hea hekitaim, nii vabakujulise kui ka pügatava hekina, seda eriti tuulistel kasvukohtadel, samuti hea pinnasekinnistaja. Kasvuks sobibkergem lubjarikas muld ja päikeseline kasvukoht. Suve II poolel kahjustuvad lehed tihti jahukaste tõttu ja kaotavad osa dekoratiivsusest. Paljundatakse seemnetega, pistikutega või võrsikutega, annab kännuvõsu. On vääristamisel heaks aluseks sortidele, teistele läätspuuliikidele ja mitmetele teiste perekondade liikidele samast sugukonnast. Rikkalik sordivalik. 43. Harilik robiinia ja väike läätspuu Harilik robiinia e. valge ebaakaatsia (Robinia pseudoacacia L.) [pseudoakátsia]
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...
karvased, VI. Viljad: valminult pruunid, kuni 6 cm pikad veidi karvased kaunad, sisaldavad 5....8 seemet. 1000 seemne kaal 25....45 gr. Seeme variseb valmides kiirelt, VIII. Külmakindel, kiirekasvuline ja põuakindel liik, talub linnatingimusi. Hea hekitaim, nii vabakujulise kui ka pügatava hekina, seda eriti tuulistel kasvukohtadel, samuti hea pinnasekinnistaja. Kasvuks sobibkergem lubjarikas muld ja päikeseline kasvukoht. Suve II poolel kahjustuvad lehed tihti jahukaste tõttu ja kaotavad osa dekoratiivsusest. Paljundatakse seemnetega, pistikutega või võrsikutega, annab kännuvõsu. On vääristamisel heaks aluseks sortidele, teistele läätspuuliikidele ja mitmetele teiste perekondade liikidele samast sugukonnast. Rikkalik sordivalik. Sordid: 'Albescens'; 'Cucullata'; 'Lorbergii'; 'Nana'; 'Pendula'; 'Plume'; 'Pyramidalis'; 'Sericea'; 'Sutherland'; Spring Gold' ('Yellow Tip'); 'Walker' 43. Harilik robiinia ja väike läätspuu Harilik robiinia e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
