Okaste ja lehtede ning okste ja võrsete haigused arboristid Okaste ja lehtede haigused • Okaste haigused toovad endaga kaasa okaste kolletumise või pruunistumise, kuivamise ja mahalangemise. Need haigused võivad sageli esineda nii noortel taimedel taimlates ja metsakultuurides kui ka juba vanematel puudel. Üldreeglina on okaste haigused seda ohtlikumad, mida noorematel taimedel nad Okaspuu-nõgihallitus • Nii noorte taimede kui ka vanemate okaspuude (kuuse, männi, kadaka) alumistel, eriti aga lume all olnud okstel on okkad neid katva tume- või mustpruuni tiheda seeneniidistikuga läbi põimunud. Sellist pilti võib näha juba varakevadest alates. Okkad kolletavad peatselt ning kuivavad, kuid ei lange maha haigestunud oksa tihedalt katva hallituse- või ämblikuvõrgutaolise seeneniidistiku tõttu. • Okaspuu-nõgihallitus on Eestis üsna levinud, esineb peamiselt kuusel ja kadakal, kuid ei tekita ku...
Sgk Venturiaceae Õunapuu-kärntõvik Venturia inaequalis Klass Leotitomycetes Selts Leotiales Sgk Leotiaceae Kollane hüüvik Leotia lubrica Selts Erysiphales Sgk Erysiphaceae Jahukaste moorputkel Erysiphe heraclei Tamme-jahukaste Microsphaera alphitoides Vahtra jahukaste Sawadae tulasnei Lemm-maltsa jahukaste Sphaerotheca balsaminae Jahukaste võilillel Sphaerotheca fusca Selts Helotiales Sgk Incertae sedis
Levib tuule abil kastega. Tõrje: seemned puhtida, keemiline tõrje. o Liblikõieliste pruunlaiksus talvitub taimejäänustel, taimedel, seemnetel. Levik kotteostega tuule abil. SEENED . tõrje: enne õitsemist pritsida fungitsiididega, seemnepõlde äestada sügisel. o Liblikõieliste laikpõletik kandub edasi seemnete ja taimejäänustega. Alates mai lõpust vihmapiiskade ja putukate abil. Tõrje: viljavaheldus, haigestunud taimik niita vara, seemned puhtida. o Liblikõieliste jahukaste talvitub taimedel ja taimejäänustel, levib õhuvoolude abil. o Ristikuroosted talvitub talieostena taimejäänustel, suvel levib suvieostena. Söödaväärtus langeb!! Tõrje: söödahein niita varakult ja madalalt, fungitsiidid. o Ristikuvähk 5 aastat mitte külvata. Haiguskindlad sordid. o Puuviljamädanik eosed levivad viljalt viljale. Ohustatud eelkõige vigastatud viljad. Haigustekitaja säilib maha kukkunud viljadel, levib sealt järgmisel aastal tuule ja putukate
• https://www.youtube.com/watch?v=GJiO2PkK82I Taimekaitsetööd • Kahjustajatest tuleb tõrjuda punast kedriklesta, lehetäisid, karilasi, ripslasi, jahukastet, ebajahukastet, antraknoosi, valgemädanikku, närbumistõbe ja hahkhallitust. Veel võivad kurke kahjustada nälkjad ja teod. Taimekaitse tabel Tõrje Kahjustajad Preparaadid Ooteaeg aeg Enne Antraknoos, ebajahukaste, Previcur Energy 14 päeva istutust jahukaste, kuivlaiksus, kulunorm 2,5 l/ha tõusmepõletik ja kõik kahjurid. Idulehte Kurgi antraknoos, kurgi askohütoos, Neem-Azal Neem-Azal’il de kurgi jahukaste, kurgi ebajahukaste, kulunorm 1,5-3l/ha puudub, faasis kurgi kuivlaiksus ja tõusmepõletik. ja 3 päeva pärast Aliette 3 Kõik kahjurid: Hooghännalised, aia- Aliette kulunorm 3 päeva. karusääsk, ripslased, karilased, l/ha
· Joodi hapupiima või tehti jahukastet, et nii kuiv ei oleks. · Õhtul keedeti leivapudi, keeva piima sisse pandi leivatükikesed. Teisipäev · Hommikul söödi niisama leiba, saia, võid. · Kui oli, võeti kõrvale liha või kala. · Lõunaks keedeti kartuleid. · Õhtul valmistati kartuli- klimbisuppi ehk pullisuppi. Kolmapäev · Hommikul soojendati pullisuppi. · Päeval keedeti kala- kartuleid, kõrvale tehti jahukaste või panniga liha. · Õhtul keedeti kartuliputru, kes tahtis, võis jahu ka sisse panna. Neljapäev · Hommikul soojendati putru. · Seda, mida parajasti võtta oli, söödi ka leiva kõrvale. · Päeval keedeti räimi-kartuleid (leotatud soolaräim keedeti ka piima sees). · Õhtul keedeti lihasuppi. Reede · Hommikul soojendati suppi · Päeval keedeti kartuleid, jahukaste või panniga liha, kõrvale söödi hapukurki,
äärislaiksus. Laigud kõrre või lehtede peal. Fungitsiididega pritsida. Ei saa sõrmega ära lükata 3. Lumiseen seenhaigus. Murudel, heintaimi, taliviljasid. Eriti kui murud on hästi väetatud ja seisavad pikalt lume all. Lumi sulab ära aga valged võrgendid on murul peal. Saab ära võtta muru nagu juukseid. Lumiseenest ei parane, see on hävimine. Ära saab hoida, seemne puhtimise teel. HIljem, ei ole midagi teha 4. Jahukaste (lk43) lehe peal valkjas kirme. Ennetavad abinõud, muru külvata juurde. Kõreliste jahukaste rapsil, roosidel, dekoratiivtaimedel. Kindlaid sorte kasvatada. Puutuhka peale raputada. Seebivesi. Aegsasti, kui esimesed ilmingud on näha siis kiirelt tegusteda. Kui ilmad on soodsad. Fungitsiidid. Mehhaniliselt hävitada. Õigete vahekaugustega istutada. 5. Hahkhallitus - lk 4, 50. Kaetud hallituskorraga. Maasikate juures ära korjata
sugurakud) Viljastatud oogonist areneb paksukestaline OOSPOOR- püsieos, sugulise paljunemise tulemus. Oospoore võib taime koes olla väga palju ja need võivad mullas säilida aastaid. Mittesuguline: ZOOSPOOR- viburitega liikumisvõimeline mittesuguline eos SPORANGIUM- mittesugulise paljunemise struktuur, kus zoospoorid tekivad SPORANGIUMIKANDJA- sporgangiumi kandev seeneniit olulisemad kandseened on rooste ja nõgi ning kottseeni on rohkem: nt. jahukaste, hahkhallitus, kuivaliksus, tungaltera, puuviljamädanik, õunapuu kärntõbi. Kas patogeen on Biotroof? Obligatoorne parasiit. Vähe peremeestaimi, ei saa olla saprofüüt, nakatab tervet peremeestaime, mistahes arengujärgus, tapab rakke aeglaselt, õhulõhed, haustor, vector. Kas patogeen on nekrotroof? Valikuline parasiit, palju peremeestaimi, nakatab noori või nõrgestatud ja vananevaid kudesid, tapab rakke kiiresti ensüümide ja toksiinide abil, sisenemiseks õhulõhed ja vigastused
või toimub mehhaaniline sissetung. Tavaliselt toimub nakatumine taime pinnal, eoste idanemiseks on vajalik vee olemasolu. Taime kui substraadi pinnal olevad ained (tolm, saasteained), võivad seene eoste idanemist pidurdada või kiirendada. Samal põhimõttel toimub paljude seenhaiguste tõrje kemikaalidega – keskkond muudetakse seenele ebasobivaks (näiteks tuhk muudab keskkonna leeliseliseks, see on vana tõrjeviis karusmarja- jahukaste puhul).) Haigustunnused Mõne aja pärast peale nakatumist muutuvad haiguse tunnused nähtavaks. Välised haigustunnused (sümptomid) võimaldavad panna esialgse diagnoosi, mida on vaja täpsustada mikroskoopilise uurimisega. Haigestuda võivad taime kõik organid. Tähtsamad haigustunnused: Laiksused. Enamasti esinevad taime lehtedel, vartel, viljadel normaalse värvuse kaotanud aladena. Laigud on tavaliselt kindlapiirilised, erineva suuruse ja kujuga.
Seeneraku ehituslikud iseärasused Seeneraku tunnused : · Eukarütoot Tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga. · Heterotroofne Seened kasutavad elutegevuseks ( nagu loomadki ) teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. Saprotroofid ( toituvad surnud orgaanilistest ainetest ) ja biotroofid ( toituvad elusast orgaanilisest ainest). Hüüfid ehk seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeniks va pärmiseened. Üherakulised seened- ümarad pärmseened; hulgatuumalised täpphallikud Hulkraksed seened hüüfides esinevad vaheseinad nt kottseened. Seente mitmekesisus Kottseened pärmseened, jahukasted, mürkel Ikkesseened- täpphallikud( toiduainete hallitus), rohehallik(pentsilliin) Kandseened- pilvik, kärbseseened, roosteseened, majavamm. Seeneraku organellid : Tuum, rakumembraan, rakukest, mitokondrid, membraansetest struktuuridest: tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid,...
ribosoomid Seente paljunemine Seened paljunevad mittesuguliselt, eostega Seente osa looduses Lagundajad tagavad aineringe maal muutes lämmastiku uuesti taimedele kättesaadavaks Sümbiondid aitavad talitleda teistel organismidel Mükoriisa seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga Samblikud liitorganism, mis moodustub seeneniidistikust ja rohevetikatest Parasiidid toituvad teiste arvelt. Tunglatera, jahukaste, kõrrerooste, majavamm Eukarüootsete rakkude võrdlus Tunnused Loomarakk Taimerakk Seenerakk Ainevahetustüüp Heterotroof Autotroof Heterotroof Rakukest Rakukest puudub Rakukest olemas, Rakukest olemas, tselluloosist kitiin, mannaan Paljutuumsus Harva, enamasti üks
1)Seente üldine ehitus,elupaigad,elutingimused,paljunemine ? Ehitus: seeneniidid, glükogeen varu aineks elupaigad: mullas,vees, eluta esemetes, Eluvajadused: niiskus,soojus, orgaanilised toitained. Paljunemine: eostega ja seeneniidistikuga. 2) Seente toitumistüübid? Lagundajad, parasiidid, sümbiondid 3) Parasiit- , sümbioos- on kahe organismi kooselu, mis on kasulik mõlemale poolele, mükoriisa- seenjuur on sümbioos seene ja aimejuure vahel 5) Mis on pärmseente toiduks,kuidas paljunevad ja pärmi kasutus? Toituks: suhkur , paljunevad: eostega, pungumisel. Kasutus: tainakergitamine, õlle toomine 6) Seentekajurid? Seenesääsed, nälkjad 7) Seente tähtsus looduses? Lagundajad, teistele toiduks, sümbioosiks 8) Seente tähtsus inimesele? Värvmine (Puravik) 9) Taimeparasiitseened? Teravili(nõgiseened), kõrrerooste( terasvili), tuletain(puud), juurebess (puit), jahukaste(roos), mädanik(puuvili) 10) Inimesi kahjustavad parasiitseened ja kuidas neist...
asurkonna seireks või väljapüügiks. Näiteks õunamähkuri tõrjel kasutatakse väljapüüki.Feromoonpreparaadid toimivad äärmiselt valikuliselt, meelitades püünisesse ainult kindla liigi või lähedaste liikide isendeid. Nende kasutamisel välditakse keskkonna saastamist ja resistentsuse tekkimist. · Tööstuslikult toodetud biopreparaadid · Taimsed leotised Söögisooda (naatriumvesinikkarbonaat) on efektiivne jahukaste vastane tõrjevahend, mida tuleks kasutatada kord nädalas. Potas (kaaliumkarbonaat) on söögisoodast tõhusam fungitsiid, mis aitab jahukaste vastu ja ka kartuli kuivlaiksuse puhul Põldosjatõmmis on tõhus fungitsiid, mida tasub kasutada maasikate ja muude taimede jahukaste tõrjeks. Samuti on põldosjast abi kõrrerooste puhul Küüslaugu-pipra-sibulatõmmist Kasutada lehetäide ja lestade tõrjeks
Kasvuaegne väetus: Monterra 13-0-0 väetist 931 kg, millega saab mulda 121 kg N-i. HAIGUSTE JA KAHJURITE TÕRJE Kõrvitsa kasvatamisel on oluline pöörata tähelepanu haigustele ja kahjuritele. Mõningatel kuumadel suvedel võivad lehetäid pidurdada taimede, eriti just noorte, arengut. Suuremaid taimi kahjustab kedriklest. Esimeste kahjurite avastamisel tuleb hakata tõrjet tegema. Kui august on külm ja vihmane, siis võib areneda jahukaste. Kuigi selleks ajaks on viljad juba moodustunud, sõltub siiski nende areng ja küpsemine lehtedest. Seepärast tuleks teha keemilist tõrjet. https://www.youtube.com/watch?v=rfBXJ30Cguk – Pritsimine https://www.youtube.com/watch?v=_JhgtTcOFyU – Väetamine ja tõrje TAIMEKAITSE TABEL (PUTUKAD, SEENHAIGUSED) Tõrjeaeg Kahjustaja(d) Tõrjevahend + Ooteaeg
loomadel, eriti taimedel, põhjustades seenhaigusi. Inimestel on levinud jalaseen. Parasiitseened (2) · Teraviljadel parasiteerivad roosteseened, mistõttu on taimed kidurad ja saak vähene. · Teravilju võivad kahjustada ka nõgiseened. · 1. liik--> terise sisu= must eoste mass --> terise kest terve (nt. kõvanõed) 2. liik (nt. lendnõed)--> hävib kogu õisik--> jäänused--> nõetaoline tolm (eosed) Parasiitseened (3) · Jahukaste taimedel valkjas kirme moodustub seene hüüfidest ja eosekandjatest. Jahukastega nakatunud lehed on kaetud valge jahutaolise kirmega. Parasiitseened (4) · Nõialuud on haigus, mida põhjustab mikroskoopiline seen. · Haigust põhjustavat seent aga nimetakse luudikuks. Luudik elab kase tüves ning soodustab seal uute okste kiiret kasvu. Torikulised (1) · Juba varakevadel algab looduses ka surnud organismide lagunemine,
pruunid. Kasvunõuded · Mulla suhtes nõudlik kultuur. · Eelistatud on huumusrikkad mulla, mille pH on 6-7 piires. · Külvatakse augusti I poolel. · Külvikorras peab raps olema vähemalt 5 aastat vahet. · Väetamisel anda lämmastikku 60 kg N/ha 1 tonni saagi saamiseks. Kahjurid · Rapsi võivad kahjustada maakirp, hiilamardikas, varre- ja kõdra-peitkärsakas ning kapsakoi. · Enamlevinud taimehaigused on valgemädanik, ristõieliste kuivlaiksus, jahukaste, tõusmepõletik, ristõieliste mustmädanik. Koristus ja kuivatus · Koristatakse siis, kui põld on hallika jumega. · Seemne niiskus on 15-20% piires ja pruunikasmustad. · Rapsi kuivatamise max temperatuur on 43 C. · Kuivatakse niiskuseni 7-9%, pikemaks säilitamiseks 6%. · Kuivatamisel ei tohiks niiskus langeda üle 10% päevas. Üldised näitajad · Seemneis on 3650% õli · Seemneil on terav kibe maitse · Sordiaretusega on puudused kõrvaldatud
kollase sügisvärvusega. Väärtused ilusad marjad söödavad värvumise algusestmarjad säiluvad hästivõrsed korgistuvad vara Puudused paks marjakest ja suured seemnedjahukasteõrn 'Loza Mira' vajab talvekatet Marjad suured, piklikovaalsed. Vilikond hõre, milles on ka väikseid seemnetuid marju. Lehed laiümmargused, 5 madala hõlmaga. Väärtused ilusad suured marjadseemnete osakaal marjades väike Puudused tundlik jahukaste suhtesvõrsed valmivad hilja 'Madeleine Royal' Tartust vajab talvekatet Marjad rohelised, õhukese kestaga. Vilikond tihe. Lehed lopsakad, kortsulised, suletud väljalõigetega. Võrseladvad viltjad. Väärtused väärtuslikud marjad Puudusedtundlik hahkhallituse ja jahukaste suhtesvõrsed valmivad kehvasti 'Madeleine Royal L' Lätist kerge talvekate Marjad täisküpsena õrnroosa jumega. Hõre vilikond.
Lepatriinulased Välimus Lepatriinulased on kumera selja ja ülaltvaates küllaltki ümara kehaga mardikad. Külgvaates on nad poolkerajad. Tundlad ja jalad on lühikesed. Seitsetäpp-lepatriinu kattetiivad on punast või oranzikat värvi millel on seitsmest mustast täpist koosnev muster, ülejäänud keha on must. Punase ja musta kombinatsioon on hoiatusvärvus. Kõik lepatriinud pole täpilised. Mõned lepatriinud on ühevärvilised või siis vöödilised. Lepatriinud erinevad üksteisest värvide poolest. Näiteks kakstäpp-lepatriinu võib olla nii punane mustade täppidega kui ka vastupidi. Pea on lepatriinulastel väike ja on eesselja sees varjul. Lepatriinu esijalgade pinnal on erilised näärmed, mis eritavad ärrituse puhul vastiku lõhna ja maitsega oranzikat hemolümfi, mis sisaldab mürki nimega kantaridiin. Lepatriinu oskab ka vaenlase ees surnut teeselda. Toitumine Lepatriinulane on üldjuhul röövloom, kes toitub peamiselt ...
Laboratoorne töö Organismi ööpäevase energiakulu ja menüü analüüs Eesmärk : 1. Selgitada välja organismi energiakulu ööpäeva jooksul ja kontrollida, kas toiduga saadud energia hulk katab tehtud kulutused. 2. Selgitada, kas toidus sisaldunud valkude kogus on piisav 3. Selgitada, kas toitainete omavaheline suhe menüüs on õige. Katsealune: Töö teostaja: Töö käik: 1. Kirjuta protokolli kõikide oma tegevuste ajaline kestvus ühe ööpäeva jooksul 2. Arvuta ülesmärgitud tegevusteks kulunud energiakulu kasutades Kulutatud energiakoguse kalkulaatorit aadressil: http://www.toitumine.ee/energia/ 3. Kirjuta üles toidu kogused, mida antud päeva jooksul sõid. 4. Ava toitumisprogramm aadressil http://tap.nutridata.ee/ ja arvuta toiduga saadud energia hulk ning valkude, rasvade ja süsivesikute kogused toidus 5. Kontrolli, kas saadud energia hulk vastab kulutatud energia hulgale 6. Kontrolli, kas toiduga ...
osa neist on mikroskoopilised, kuid paljud on ka palja silmaga nähtavad. seeneliike leidub maailmas ligikaudu 1,5 miljonit. enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest e hüüfidest. hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustuvad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku e mütseeli. Kandseened- puravikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid. Ikkeseened-Täpphallikud (toiduainete hallitus), roheallik (penitsilliin) Kottseened-pärmiseened, jahukaste, murkel. seeneraku tsütoplasmast leiame samad organellid mis esinevad loomaraku ehituses. neil ei esine taimedele omaseid vakuoole ega plastiide. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. rakukest koosneb kitiinist. membraansetest struktuuridest esineb seentel tsütoplasmavõrgustik, golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid, mitokondrid. seened on koos bakteritega peamised
Seenet evolutsioon: - eristusid u 500 milj a tagasi - on loomadega lähemalt suguluses kui taimedega - loomade ja seente ühine eellane võis olla vees elav koloonialine protist Seente mitmekesisus · Ikkesseened must täpphallik, sõnnikuhallik. + lagundajad -toiduainete riknemine · Kottseened kera-, pintselhallik, jahukaste, söögipärm, sitikaseened(hallitused, söögiseened, par-d) + kääritamine, teadusuuringutes mudelorganismina, samblike moodustajad, toiduainetööstuses -parasiit taimedel · Kandseened väävlik, austerservik, roosteseened, kukeseen, puravikud + lagundavad orgaanilist ainet, osalevad mulla tekkes, toit, pärm(pagaritööstuses), alkoholi tootmine
Oort – äkitselt, ootamatult (hakkas oort valjusti kohta- lidrane ilm (Sõrve poolt tulnud) nutma) toolikori- tooli seljatugi Kare – rohumaa, karjamaa otsakont- laup Varduid kuduma – varrastega kuduma sokipõiseli- sokid jalas, kingi pole Tui – tuvi, sageli ka hellitusnimena (oh sa mu kulla tuhlis- kartul tui) nott- jahukaste Kaarid – villakraasid ons- kas on? Ihn – pehme liivakas kivi, mille peal hõõruti Mulju- vajuta teravamaks kangiotsa vms Map tea- ma ei tea
hilisepoolne `Bounty'. Tõrjeks sobivad preparaadid Topas, Rovral ja Euparen. Haiguse ennetamiseks eemaldage kuivanud lehed varakevadel esimesel võimalusel, väetage tasakaalustatult. Happelisemal mullal anda ka kaltsiumi sisaldavat väetist, saagiajal korjta pidevalt nakatunud marjad kokku ja hävitada. Maasika-jahukaste levikut soodustab kuiv ja soe ilm. Niiskust vajab ta vaid idanemise ajal taimesse tungimiseks. Rohke lämmastikuga väetamine võib jahukaste esinemist suurendada. Jahukastest kahjustatud lehtede servad tõmbuvad krussi ja nende alumine külg muutub punakaks. Kahjustatud toored marjad jäävad väikseks, küpsed marjad muutuvad jahukaste mõjul hallikaks ja halvamaitseliseks. Parim viis jahukastet vältida on kasvatada jahukastekindlaid sorte. Viirus- ja mükoplasmahaigused Nende vastu tõrjet pole, taimed tuleb üles kaevata ja hävitada. Koduaias, kus pikki aastaid on istutatud juhusliku päritoluga maasikaid, levivad näiteks
Seeneniidistiku, Taime juur koos seeneniitidega Mükoriisa. Paljunemine: eosed, seeneniidid, pärmseen(ainurakne) pungumine, Rakukest kitiinist, õhem ja elastsem kui taimeraku oma. Vakuoole ja plastiide pole. Varuaine on glükogeen. Tähtsus looduses: Positiivne 1. Surnud orgaanilise aine lagundamine mineraalaineteks! 2. Sümbioos 3. Sääskedele, vakladele toiduks Negatiivne: 1.Seenhaigused, 2.Parasiidid: jahukaste, tungaltera, lehemädanik. 3. Torikulised ......................kahjustavad elusat puitu Tähtsus inimestele: Positiivne: 1. Pärmseened leiva, õlle, veini tootmine, taigna kergitamine. 2. Hallitusjuust. 3. Antibiootikumid penitsiliin rohehallikust, valuvaigistid. Negatiivne: 1. Kahjustavad tarbepuitu (majavamm) 2.Nahahaigused varvaste vahel, küünte all jne.
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................. 3 Saamine.........................................................................................................4 Kasutusalad...................................................................................................5 Füüsikalised omadused.................................................................................6 Keemilised omadused...................................................................................7 Ohutus...........................................................................................................8 Kokkuvõte.....................................................................................................9 Kasutatud allikad.........................................................................................10 Sissejuhatus Naatriu...
Maasikas Koostaja: Maria-Eva Maasik Väetamine Ei vaja palju Vältida rohket lämmastikku(marjade asemel kasvatab lopsakaid lehti) Heinamaale /väheviljakale maale antakse põhiväetist 3 liitrit/10 m² kohta Järgmistel aastatel väetatakse maasikat kevadel 1 l/10 m² kohta Pärast saagikoristust väetatakse maasikapeenart sügisväetisega, et tekiks rohkesti õiealgmeid Maasikas maheviljeluses Külvikord Kultuurid, millel sügav juurestik, mulda jääb palju org. ainet( nt ristiku-kõrreline rohumaa) Hästi sobivad külvikorda suvi- ja taliteraviljad, kaunviljad ning üheaastased heintaimed Lutsern ja kartul eelkultuuridena võivad põhjustada probleeme närbumistõvega. Ei soovitada rajada varasema puuviljaaia kohale Muld Ebasobivad on rasked savimullad ja turvasmullad Tähtis on mulla ühtlane niiskus,mineraalainete piisavus (eriti boor) ja õige happesus (pH eelistatult 6,5). Sobivad on avarad, päikesepaistelised ...
seeneriiki kuulub suur hulk erineva välisehitusega üherakulisi ja hulkrakseid organisme. osa neist on mikroskoopilised, kuid paljud on ka palja silmaga nähtavad. seeneliike leidub maailmas ligikaudu 1,5 miljonit. enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest e hüüfidest. hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustuvad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku e mütseeli. Kandseened- puravikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid. Kottseened-pärmiseened, jahukaste, murkel. seeneraku tsütoplasmast leiame samad organellid mis esinevad loomaraku ehituses. neil ei esine taimedele omaseid vakuoole ega plastiide. mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. rakukest koosneb kitiinist. membraansetest struktuuridest esineb seentel tsütoplasmavõrgustik, golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid, mitokondrid. seened on koos bakteritega peamised surnud organismide
Ave Kiiber Tänapäevane Eesti köök Ajad ja kombed muutuvad. Oleme nii mõndagi traditsioonilisest toidukultuurist tänasesse päeva kaasa endaga võtnud, üsna muutumatul kujul, samuti ka muudetul kujul. Lisaks on ka palju toite, mille oleme peaaegu unustanud ning on mitmeid toite mille oleme seoses elu- ja toitumistavade muutusega hoopis kõrvale heitnud. Aja jooksul on meie võimalused, elutempo, teadmised toitumisest ning seeläbi ka toitumisharjumused muutunud, sellepärast, et kunagine ,,talupojaköök" ei vasta enam kaasaaegsetele arusaamadele tervislikust ning kaasaaegsest toidust. Samas on aga igal inimesel erinev nägemus meie rahvustoidust ehk tänapäevasest Eesti köögist. Kus on aga piir, kust algab tänapäevane Eesti köök ning lõppeb vana Eesti köök? Sellele küsimusele on peaaegu, et võimatu piiri tõmmata. Toidumood muutub...
esile tõendusmaterjali, et see mõjutab ka mesilasi. Neonikotinoidid – Putukate närvisüsteemile mõjuv mürk, mis levib iseseisvalt üle kogu taime ning on putukatele on surmav. Euroopa Liidus on selle kasutamine keelatud, kuna see suurendab oluliselt mesilaste suremust. Preparaadid – Mõeldud haiguste tõrjumiseks. Neid kasutatakse taimede hilisemas kasvufaasis, kui taimede lehtedele hakkab lööbima haiguseid (nt. jahukaste, roosted, laiktõved). Preparaate on nii raviva, kui ka haigusi tõrjuva toimega. 5. KORISTAMINE JA KUIVATAMINE Teraviljad valmivad Eestis enamasti augustis. Põuasema ja kuumema Suve korral ka juuli lõpus. Kui niiskusesisaldus teraviljal on suurem kui 14%, tuleb teravilja kuivatada. Niiskem vili hakkab isekuumenema ning arenema hakkavad hallitusseened. 2 Kuivatamiseks sobivaid kuivatitüüpe on mitmeid: • Trummelkuivatid
Seente paljunemine: Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seente osa looduses: Lagundajad Tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks. Sümbiondid Aitavad talitleda teistel organismidel: · Mükoriisa seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga · Samblikud liitorganism, mis moodustub seeneniidistikust ja rohevetikatest. · Parasiidid toituvad teiste arvelt. Tungaltera, jahukaste, kõrrerooste, majavamm. Seened ja inimesed: · Inimestele toiduks. · Tööstuses: Toiduainetööstus - pärmid, juustud, loomasööt. Ravimitööstus - penitsilliin, tungalterad (alkaloidid). Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine. Rikuvad toitu (käärimine, hallitamine). Tekitavad haigusi (seenehaigus = mükoos), nt jalaseened. Kahjulikud kõrrelistele taimedele. Kahjustavad puuehitisi (majavamm).
Siis õitsevad suvelilled rikkalikumalt. · Vastu lõunapäikest asuvaid taimi on kõige parem kasta hommikuti nii on taimejuured terveks päevaks kindlustatud piisava veekogusega. Taimekaitse(kahjurid,haigused): Enne seda, kui tuua pelargoon aeda või rõdule, tuleb teostada profülaktiline töötlemine fungitsiididega, kuna need taimed on vastuvõtlikud sellistele haigustele nagu pelargooni rooste, jahukaste ja ebajahukaste. Kõige sagedamini kahjustab seda taime punane võrgendilest, lehetäi ja valgetiib. Pelargooni seemikud on vastuvõtlikud tõusmepõletikule. Paljundamine ja mullasegu: Pelargoonide seemnetega paljundamine on väga kasulik: vaatamata seemnete kallidusele, on neil kõrge idanevus, lubades saada suure hulga seemikuid; seemnest kasvab kompaktne, ilus põõsas rohkete, suurte õitega. Pelargooni seemned on suured, kaetud tugeva, nahkja kestaga
Viljakehas paiknevad eoskotid, mille sees on eosed 8 kaupa. Mittesugulisel koniidid(pintselhallik). Sugulisel askused. Nt prk punaliudik, prk kerahallik. Askuses paiknevad eoskottidega, eostel on haploidne(ühekordne) kromosoomistik. Eostel arenevad seeneniidid, mis võivad areneda koniididega(mittesuguline paljunemine). Seeneniidid võivad omavahel ühineda, sellisel juhul arenevad viljakehad. NT: prk pintselhallik, prk mürkel, prk jahukaste, prk luudik, prk pärmkottseened(pungudes paljunevad ideaalsetel tingimustel; eostega paiknevad halvas KKs, paljunevad anaeroobsetes tingimustes), prk tungaltera(väga mürgine). · Viljakeha on askus. · Ka putukatel on seenhaigused. Igal putukal on oma seeneliik, kes tema peal elab. Kandseened- kandseente hulka kuuluvad enamus söögiseened ja nad on enamasti toitumiselt biotroofid(kas sümbiondid või parasiidid). Viljakehadel tekivad eoskannad ja eoslavad. NT: prk
Sobiv pH 6,0-6,5 5,5-6,0 Üle 5,5 Ohtlikud kahjustajad Kahjurid: Pahklest – musta sõstra pungades Lehevaablased – söövad karusmarja ja punase sõstra lehti Marjavaablane – musta sõstra marjades Nõvakoi – punase sõstra pungades Oksa-pahksääsk – musta sõstra okste koore all Klaastiib – punase sõstra säsis Haigused: Jahukaste – musta sõstra ja karusmarja viljadel ning lehtedel Antraknoos e. lehevarisemistõbi ja helelaiksus – kõigi liikide lehtedel ja viljadel Sõstrarooste – punase sõstra lehtedel ja viljadel Reversioon e. täidisõielisus – viirushaigus mustal sõstral, kandub edasi pahklestaga 3. Kultuuride tähtsus. Kõiki saab viljelda täielikult mehhaniseeritud tehnoloogiaga. Must sõstar – varajane kandealgus, C-vitamiini (160 mg%) sisaldav hinnaline
valmistamiseks kasutatakse vedelikuna piima, Veloute puhul on vedelikuks heledad puljongid. Ka erinevad kastmete valmistamine keetmissaja poolest (Bechamel 510 min, Veloute 30 min). 5. Kastmete paksendamisviisid Kastmete paksendamisel kasutatakse tavapäraselt nisujahu või tärklist. Võib paksendada ka munarebuga, lisades lahtiklopitud munarebule veidi kuuma kastet. Kastmeid saab paksendada ka võiga või ka vett välja aurutades. Jahtunud jahukaste on paksem võrreldes kuumaga. 6. Ketsupi ajalugu 17. saj tõid hollandi ja briti meremehed Hiinast soolase kastme, mida kutsuti "ketsiap ´iks". Selline kaste oli rohkem suguluses soja või austri kastmega. Muutused nime ja koostisosade juures toimusid kiiresti. Esimene ketsupi retsept anti välja 1727. a Elisabeth Smith´i poolt. 18. saj keskel kuulus ketsup juba põhitoodete hulka. Seda oli kolme põhitüüpi: seene, pähkli ja kala ketsupit
Pärmiseen paljuneb pugudega (ilma toiduta (suhkur, jahu ect) ei paljune) Vajadus looduses ja inimese elus Lagundajad – tagavad aineringe maal muutes lämmastiku uuesti taimedel kättesaadavaks Sümbiondid – aitavad talitleda teistel organismidel Mükoriisa – seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga Samblikud – liitorganism, mis moodustub seeneniidistikust ja rohevetikast Parasiidid – toituvad teiste arvellt (majavamm, jahukaste, tungaltera) Toiduainetetööstuses – pagaritooted, juustud, salaami, õlu, vein, loomasööt Ravimitööstuses – penitsiliin, tunglaterad (alkaloidid)
15 · Kõrvitsalised sobivad hästi ubade ja maisiga · Oad armastavad kasvada kartuli ja kapsa kõrval · Sibulad ja kapsad mood. hea koosluse Kahjustajad · Hahkhallitus maasikaistanduses aitab seda probleemi leevendada põhumults või saame haigust tõrjuda puutuhaga, mida raputame taimedele varakevadel (kindlasti ka õitsemise ajal) · Jahukaste nakatab sõstra ja karusmarjapõõsaid aitab varakevadel taimele puistatud puutuhk või enne pungade puhkemist kuuma vee sokk · kapsaliblika- ja kärbse vastu aitab rohelise seebi või tomatilehe leotis ja peiulilled · Kartuli-lehemädaniku tõrjeks pritsida taimi kompostiveega. Vali haiguskindlamaid sorte! · Lehetäid imevad tipulehtedest magusat nestet - tõrjeks lepatriinud ja nõgesevesi ja rohelise seebi piirituse lahus
nt. käpphallik (tekitab hallitust), perekond sõnnikuhallik 2) Kottseened kõige liigirikkam ja mitmekesisem mütseelis hästiarenenud vaheseinad mittesuguline paljunemine toimub koniidide abil suguliseks paljunemiseks vajalik eoskott e. askus, kus sees on eosed (8 kaupa) nt. pärmseen; pintselhallik, kerahallik, punaliudik viljakehad on mürkelil ja kogritsal parasiitkottseened: jahukaste, sitikaseen, kaseluudik, tungaltera 3) Kandseened kõige enamtuntud kõige tähtsamad lagundajad suguline ja mittesuguline paljunemine sugulisel paljunemisel tekib eoskand e. basiid, mille peal tekivad eosed (eosed + basiid= eoslava) haploidne kromosoomistik nt. punane kärbseseen, pilvik, riisikas, taelik (puuseen- kasvab alt), vamm, väävlik, tatik, kõrrerooste, tuletael (puuseen- kasvab ülevalt)
virn Haiguste Helelaiksus Prosaro 43,20/l Enne haiguse Pritsida tuleks tõrje lehtedel, 250 EC lööbimist, varahommikul helelaiksus 32,40- kõrsumise või õhtul, kui viljapeadel, 0,75-1 l/ha 43.20/ha algusest kuni kasulike kõrreliste õitsemise lõpuni. putukate lendlus jahukaste, on lõppenud. Ilm kollane rooste, peab olema punarooste, tuulevaikne ning fusarioosid. temperatuus vähemalt + 12
Hahkhallitus cinerea hallituskirmega. Pungad jäävad puhkemata, sisemuses koed tõmbunud tumedamaks ja vettinuks. Phyllactinia Lehed (harvem muud taimeosad) kattuvad valge jahuja kirmega. Sireli jahukaste guttata Arenemiseks vajavad kolme ööpäevast perioodi, mil päeval on soe ja kuiv, öösel jahe ja niiske. Varjus tavalisem. Verticillium Juhtkudedes pruunikad triibud. Kloroos, närtsimine või Vertitsilloosne
Kasvuregulaatorid Eesmärk on taime kõrre tugevamaks muutmine ning selle läbi taimede lamandumise vältimine Putukamürk Putukamürkide ehk insektsiidide ülesandeks on hävitada kõik taimest toituvad putukad Haiguste tõrjumine Haiguste tõrjumiseks mõeldud preparaadid ehk fungitsiidid Kasutatakse taime hilisemas kasvufaasis kui taimede lehtedele hakkavad lööbima haigused- jahukaste, laiktõved, roosted Koristamine ja kuivatamine Enamasti augustis Kui teravilja niiskusetase on üle 14%, tuleb kuivatada Trummelkuivatid, punkerkuivatid, šahtkuivatid Suviteraviljad Oder, kaer, suvinisu, tatar Kasvuaeg 80…120 päeva Lühike kasvuperiood, mistõttu kasutavad halvemini toitaineid SEEMNE EHITUS Üheidulehelised Kest – koosneb mitmest kihist
kasvab murulauk looduslikult kohati Lääne- ja Põhja-Eestis loopealsetel, kadastikes ja rannaniitudel. Ta eelistab lubjarikast pinnast Murulauku kasutatakse maitsetaimena; tema lehed on sibulamaitselised. Tema lehti ja võrseid riivitakse vürtsiks kalale, kartulitele või supile. Sellepärast kasvatatakse seda sageli aedades ja müüakse köögiviljapoodides. Murulaugul on väävlisisalduse tõttu putukaid tõrjuv mõju, mida aiakahjurite tõrjeks kasutatakse. See aitab ka hallituse ja jahukaste vastu. Kuid mesilasi tõmbab ta ligi. Murulauku saab kasutada meditsiinis. Tema mõju on samasugune kui küüslaugul, ainult nõrgem, sellepärast harilikult murulauku meditsiinilisel eesmärgil ei tarvitata. Murulauk sisaldab A- ja C-vitamiini ning proteiine. Ta sisaldab palju kaltsiumi ja rauda ning pisut väävlit. Väävel ei ole tervisele hea, aga kuna murulauku ei kasutata kunagi põhiroana, vaid ainult lisandina, siis üldjuhul ei söö inimesed murulauku liiga palju. Küüslauk
tanguvorst, praetud ribiliha, küpsetatud seapea, hakklihakaste, maks Keedetud kala, ahjukala, suitsukala, silgud piima- või koorekastmes, kartulitel keedetud kuivatatud kala, haugipajaroog, silgu või räimevorm, soolatud kala Köögiviljatoidud Keedetud põlduba, herned, keedetud kartul, hautatud kaalikas, magus-hapud kapsad, ahjus küp. Kaalikad, köögiviljapudrud, hernest tehtud pikkpoiss, hernepasteet, kartulikotletid, porgand, põlduba, hernes Lihakaste, seenekaste, paks jahukaste ( nott), piimakaste, munakaste, silgukaste Hoidised Kuivat. õunad, marjad, marineeritud kõrvits, puuviljamahlad, soola kurk, seened, hapukurk Joogid Hapupiim, kamajook, koduõlu, kali, taar- jahust hapendatud jook, kasemahl, puuviljamahlad, kohv, tee Teadma peab : LEIB KARASK HAPUKAPSASUPP, LÄÄTSESUPP, KANA-KLIMBISUPP (kanakoib keema- nahk ära võtta, nähtav rasv eemaldada, terapipar, loorber, petersell, till, lõpus sool, sibul, porgand,
Marjapõõsaste kahjurid ja haigused Sõstra pahklest –Cecidophyopsis ribis Emased talvituvad sõstra pungades. Kahjustab eelkõige musta sõstart (kuni 2000 isendit. Lestad hakkavad munema üle 5 °C juures. Õitsemise ajal hakkavad lestad rändama noortesse pungadesse (2 kuud). Kanduvad edasi tuule, vihma, lehetäidega. Tugevamini kahjustatud pungad kuivavad ja varisevad. Lehed deformeeruvad ja jäävad välja arenemata, kuna toitained on ära kasutatud. Pungad, milles on hulgaliselt pahklesti, on juba sügisel ümarad ning paisunud. Koduaias kahjustatud pungade kogumine ja hävitamine. Tõrje: Praktiliselt võimatu tõrjuda ning kahjustatud taime ravida ei saa. Ennetav tõrje, terve istutusmaterjal, sortide mitmekesisus, harvenduslõikus. Kõige vastuvõtlikum on Öjebyn, vastupidav aga Pamjat Vavilova. Soovitatakse sibul...
Aasias, Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kamtsatkal, Indias ja Põhja-Ameerikas. Murulauk kasvab nii päikese käes kui ka poolvarjus. Vegetatsiooniperiood algab vara, kohe, kui lumi sulab, ja taim on ilus hilissügiseni. Murulauku kasutatakse maitsetaimena. Tema lehti ja võrseid riivitakse maitseks kalale, kartulitele või supile. Murulaugul on väävlisisalduse tõttu putukaid tõrjuv mõju, mida aiakahjurite tõrjeks kasutatakse. See aitab ka hallituse ja jahukaste vastu. Kuid mesilasi tõmbab ta ligi. Murulauku saab kasutada ka meditsiinis. Tema mõju on samasugune kui küüslaugul, ainult nõrgem. Murulauk sisaldab A- ja C-vitamiini ning proteiine. Ta sisaldab palju kaltsiumi ja rauda ning pisut väävlit. Rosmariin: Rosmariin (Rosmarinus officinali) on mitmeaastane huulõieline maitse- ja ravimtaim. Eesti kliimaoludes sobib kasvatada potitaimena toas, suveks võib istutada välja tuulevaiksesse päikeselisse kohta
Madalmaade ja Sveitsi ürikutes on sageli tikrite kasvatamisest ja söögiomadustest juttu. Kõige edukamad olid karusmarjakasvatuses inglased, kes 20 sajandi alguseks ületasid tuhande sordi piiri. Uudsed Inglise sordid levisid kiiresti ka teistesse maadesse ja varsti võis rääkida lausa karusmarja kasvatuse buumist, kuni ettevõtmist tabas tugev tagasilöök. Nimelt hakkas 19 sajandil Euroopas levima karusmarja jahukaste, mis muutis enamiku sortide marjad kasutuskõlbmatuks. Sordiaretuses tuli võtta uus suund. Aed-karusmarja, rahvapäraselt ka tikrit ehk tikerberi tuntakse tänaseks maailmas umbes 50 liiki, kultuurkarusmarju on üle tuhande sordi. Karusmari sisaldab olenevalt sordist 8-13% suhkruid (sahharoos, fruktoos, glükoos), orgaanilisi happeid (kõige rohkem sidrunhapet), pektiin-, kiud ja parkaineid, flavonoide jm
Pärmid, pungumine. Ikkesseened -- elavad enamasti vees, esinevad rändeosed*, niidistikul rakuvaheseinad puuduvad (alamad seened). Siia rühma kuuluvad näiteks kartulivähi tekitaja, kartuli lehemädaniku tekitaja ning nutthallitus. Kottseened -- (eosed valmivad kinniste moodustiste sees) - kõrgemad seened; esinevad lülieosed*; enamik liike on saprobiondid (vt Seente toitumisviisid). Siia rühma kuuluvad näiteks pärmseened, pintselhallitus (Penicillum), tungaltera tekitaja, jahukaste. Kandseened -- (eosed valmivad spetsiaalsetel kandjatel) - kõrgemad seened, levinuim on suguline paljunemisviis, mis enamikel liikidel toimub nn + ja - niitide ühinemisel. Siia kuuluvad näiteks kübarseened, seened, keda inimesed tavaliselt toiduks tarvitavad. PÄRMID- pärmseenest koosnevad vedelad või tahked toiduained/ -lisandid. PUNGUMINE- vegetatiivne sigimisviis. 7. Seente toitumisviisid (saprotroofid, parasiidid, sümbiondid) ja paljunemisvisid (eoseline,
Seened -1,5 miljonit liiki Teadus, mis tegeleb seentega on mükoloogia. Seened on eukareütsed (tuumaga) ja heterotroofsed (ainevahetusega): Evolutsioonliliselt vanematel seentel puuduvad rakuvaheseinad -> seenerakud ehk hüüfid (nad on niitjad). Ehitus: seenerakku ümbritseb membraan, mille peal on kitiinkest. Seenerakud ehk hüüfid hargnevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Osad seentel on mütseel nii tihe, et moodustab palja silmaga nähtava viljakeha (kübarseen). Võrdlus: Seened Taimed Loomad Ei liigu Ei liigu Liiguvad Kest (kitiin Kest ( tselloloos) Puudub (glükokalüks) Plastiidid puuduvad Olemas Puuduvad Glükogeen Tärklis Glükogeen l.rasvad ...
lahku järgmistes väljendites jõudu mööda=jõudumööda, konti mööda ^kontimööda SIDEKRIIPS LIITSÕNADES REEGEL NÄITED 3-4 ühesugust tähte kõrvuti Maa-alune, jää-äärne, plekk-karp Parema loetavuse ja mõtte selguse huvides Karusmarja- jahukaste pool- elutu Liitmäärsõnades Päev-päevalt, aasta-aasta.lt, järk-järgult N imetav+alaltütlev Üks osadest on tsitaatsõna, täht, täheühend või Nalja-show, c-täht, MM- sõnaosa võistlused, nud-kesksõna Liitomadussõnades, kus täiendsõnaks on nimi Peipsi-äärne, Vabadussõja-aegne, Raua-nimeline
PIIRAMATU KASVUGA TOMATITAIM Jknr Nimi Kirjeldus Kasvuaeg Vilja suurus Taime kõrgus Kollase-punasetriibuline viljaga kõrgekasvuline tomatisort. Viljad keskmise suurusega , väga efektse välimuse ja 1. Tomat 'Tigerella` Keskvarajane. 100-130g 200-230cm meeldiva maitsega. Vana Inglise sort, haigustele vastupidavus hea. Huvitav tomatisort, mis meenutab välimuselt pikka Tomat 'Andine teravatipulist paprikat. 7 cm viljaliha küpseb varakult ning on 2. Varajane. pole märgitud 150-2...
Thiovit Jet on kontaktne fungitsiid/akaritsiid. Toimib auruna, samuti väikeste mikroosakeste otsesel toimel. Thiovit Jet`i mõjul katkevad mitmed raku elutegevuse protsessid.Thiovit Jet`i kasutatakse ka kultuuride lisaväetamiseks väävli puuduse korral.Fütotooksilisus ei esine. Kulunorm - 0,5-0,75% lahus , veekulu - 500-1500 l/ha. 80g/10 l Hind-25 eur/kg KUMULUS DF Enne istutamist panna mulla sisse. Kulunorm – 5g/ruutmeeter Kordus – 1 Hind – 3.6 eur/kg Harilik jahukaste (Erysiphe communts) Ennetatav tõrje Haiguste ennetamiseks 3-4 korda suvel tolmeldada põld väävliga. Ettevatlikkus väetamisega.Kasvatada haigusekindlad sortid. Agrotehniline Viljavaheldus. Umbrohutõrje. Füüsikalis-mehaaniline Taimejäänused ja taimed haigusesümptoomiga hävitada.Sügavkünd sügisel. Spetsiifilised Töödelda taimed infusiooni vägiheinaga. Keemilised Folicur Emulsioon pritsimiseks. Kulunorm – 1l/ha Kordus-2 Hind-22 eur/l Profit gold Hommikul või õhtul pritsida.
Kirjavahemärgid Punkt Punkt pannakse (selle järel üks tähekoht tühikut): Väitelause järel. nt. Vanamees vahtis vareseid. Araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele. nt. 9. (üheksas) Rooma numbri järele. nt. I. (esiteks) Tühikut ei jäeta sisepunkti puhul: Tekstis ilma punktita mingil põhjusel eksitada võivate juhulühendite järele. nt. e.m.a (enne meie aega) Järgarvu täpsustamisel tähega. nt. 6.a klass Läbinisti araabia numbritega kirjutatud kuupäevades. nt. 18.12.94, 08.02.2000 Tundide ja minutite, kroonide ja sentide, sporditulemuste ka meetrite ja sentimeetrite eraldamiseks. nt. kell 21.15, kurgikilo 4.50, viskas oda 74.16 Punkti ei panda: Eraldi reana seisva pealkirja ja allkirja järele. üldkasutatavate lühendite järele. nt. kr (kroon) Koma Komadega eraldatakse järgmised lauseosad: Järellisand. nt....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
