Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"jahtus" - 49 õppematerjali

thumbnail
11
docx

Universum

Põhilisteks osakesteks jäid peale elktronide- positronide annihileerumist footonid ja neutriinod ning antineutriinod. Teooria kohaselt oli prootoneid 70 % ja heeliumituumi 30 %. See vahekord vastab ligikaudu praegu vaadeldavale aine keemilisele koostisele. Edasise paisumise käigus vähenes aine tihedus ja footonite energia. Sellegipoolest olid kiirgus ja aine soojuslikus tasakaalus. Alles 300 000 aasta möödumisel jahtus Universum temperatuurini 3500 K, kus elektronid ja tuumad said ühineda vesiniku ja heeliumi aatomiteks. Kaob senini valitsenud soojuslik tasakaal. Aine ja kiirgus paisuvad erinevalt ning foonkiirgus eraldub ainest. Aine on muutunud kiirgusele läbipaistvaks. Kuuma Universumi ajajärgul kujunes ka nähtamatu aine, mida moodustavatest osakestest on teada, et need pole barüonid. On loodud Universumi mudelid, kus varjatud massi moodustavad kas neutriinod või tõenäosemalt aksionid....

Füüsika
231 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Õitsev meri

Turja Laas (isa): Elunäinud meremees, kes oli aastate eest merelt tulles Turjale endale kodu rajanud ja nüüd naudib vanadus põlve algul oma naisega hiljem üksi. Ta võttis elu rõõmuga ja kui oli ka kurbi hetki, siis temasugune merekaru ei näidanud kunagi seda välja. Suureõue Niida: Hannese eakaaslane, kes mängib uhket linnatirtsu, kuigi südames on ta täiesti tavaline tüdruk. Niidal ja Hannesel oli suvesuhe, kuid see jahtus kui Hannes oli pikka aega merel ja Niida talvel koolis. Saadu Taali: Hannesest veidi noorem tüdruk naabertalust, kes suhtleb Hannesega vaid tantsuplatsil. Aja möödudes saavad nad lähedasteks ja nii muuseas ilmus Taali kõrvale pisipõnn, kes Hannesele algul teadmata tema verd on. Taali ei tekita sellest lapsest suurt ära ja ei avalda ka lapse isa. Taali oli kui hall hiireke, kes elas taustal kuigi mängis suurt rolli....

Kirjandus
146 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vabadussõdalased ehk vapsid

aasta valitsuskriisid aga tõestasid veel kord, et senistest demokraatlikest valitsuspõhimõtetest lähtudes ei ole enam võimalik riiki juhtida. Vapside pakutud põhiseaduse projekt pandi rahvahääletusele ja leidis 1933. aasta oktoobris ka laialdast toetust. 1933. aastast tegutses organisatsioon nime all Eesti Vabadussõjalaste Liit. Vapsid tervitasid algul Hitleri võimuletulekut Saksamaal, kuid vaimustus jahtus kiiresti. Oktoobris 1933 võeti rahvahääletusel suure enamusega vastu vapside esitatud põhiseaduse muutmise eelnõu, mille järgi Eestist pidi saama presidentaalne riik, kus Riigikogule jäänuks pigem nõuandev roll. Rahvahääletusele ning 1934. aasta valimistele eelnenud kampaania olid väga ägedad ning rikkad süüdistustest eriti väidetavalt korrumpeerunud sotsialistide vastu. Valitsusele esitati isegi eelnõu...

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Merkuuri päritolu

Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Sel ajal tekkisid kraatritevahelised tasandikud. Hiljem Merkuur jahtus . Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega. Merkuuri uurimislugu...

Füüsika
84 allalaadimist
thumbnail
39
ppt

Kakuke muinasjutt

PIIMA JAHU PÄRMI MUNE VÕID RAPUTAS... JA SOOLA SUHKRUT JA HAKKAS... TAINAST SÕTKUMA EIT LAULIS: "PATSU-PATSU, LEIVAPÄTSI SIILU-SAALU, SAIAPÄTSI VEERE-VEERE, KAKKU VISKAN AHJU HOPS" KAKUKE KÜPSES JA KÜPSES EIT VÕTTIS KAKUKESE AHJUST VÄLJA JA PANI AKNA PEALE JAHTUMA KAKUKE JAHTUS JA JAHTUS, SIIS HAKKAS TAL IGAV... TA HÜPPAS AKNAST ALLA JA HAKKAS VEEREMA KAKUKE VEERES JA VEERES... SIIS TULI TALLE VASTU JÄNES TERE, KAKUKE! TERE -TERE, PIKKKÕRV! KAKUKE, MA SÖÖN SU ÄRA! LAS MA LAULAN SULLE LAULUKEST: EIDE KÄEST VEERESIN ÄRA JA TAADI KÄEST VEERESIN ÄRA JA SINU KÄEST VEEREN KA KAKUKE VEERES JA VEERES... SIIS TULI TALLE VASTU KARU TERE, KAKUKE! TERE -TERE, MESIKÄPP! KAKUKE, MA SÖÖN SU ÄRA!...

Eesti keel
113 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Mis on Päikesesüsteem?

Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Sel ajal tekkisid kraatritevahelised tasandikud. Hiljem Merkuur jahtus . Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega. Veenus...

Füüsika
121 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Vesinik

Sellest ajast saadik on olemas reliktkiirgus ning Universum on vesinikuga täidetud. Universumi aatomitest koosnevas aines (välja jääb tume aine) oli 3/4 massiosa vesinikku, 1/4 massiosa heeliumi ja mõni miljardik massiosa liitiumi. Teised keemilised elemendid on tuumareaktsioonide saadustena hiljem tekkinud. Kui Universum veelgi jahtus , jagunes mass asümmeetriliselt ning moodustusid vesinikupilved. Gravitatsiooni toimel tihenesid need pilved algul galaktikateks ning hiljem prototähtedeks. Gravitatsiooni toimel tihenes aine niivõrd, et tuumasünteesis hakkasid vesinikutuumadest moodustuma heeliumituumad. Nii moodustusid esimesed tähed. Prootium saab heelium-4-ks peamiselt deuteeriumi ja triitiumi kui vaheastmete kaudu. Seejuures vabanev energia on tähtede energiaallikas....

Keemia
45 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Merkuur nimi ja orbiit

Kraater kattus osaliselt laavaga. Kokkupõrkest tingitud seismilised lained koondusid planeedi vastasküljel antipoodpunktis, moodustades lõhutud, kaootilise maastikuga nn veidra piirkonna, kus Merkuuri koor paiskus segi ning murdus tükkideks. Merkuuril on tohutuid käänulisi, kaarekujulisi 20­500 km pikkusi ja kuni 3 km kõrgusi astanguid, mis nähtavasti moodustusid miljardite aastate eest, kui Merkuuri tuum jahtus ning tõmbus kokku, tekitades koorele kurrud. Need pinnavormid on tekkinud kokkusurumise tulemusena. Seda näitab asjaolu, et nad lõikavad läbi kraatreid ja teisi pinnavorme. Pinna vähenemise ulatust hinnatakse 0,1 protsendile (mis vastab 1 kilomeetrile planeedi raadiusest). Oleta tavasti on niisuguseid astanguid kogu planeedil. 4...

Füüsika
32 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Universum

Mida kaugemal on parv, seda kiiremini see kaugeneb. Universum paisub kogu aeg ja on tekkimisest saadik alati nii teinud. Arvatakse, et Universum sündis umbes 13 miljardit aastat tagasi plahvatuses, mida nimetatakse Suureks Pauguks ja on sestsaadik koguaeg muutumas. Universum tekkis kaduvväikese ajahetke jooksul, mis on aja mõõtmiseks liiga lühike. Universum tekkis, kui energiat oli piisavalt ning see muutus aatomi osakesteks, kui Universum jahtus . Kujutlematult väike Universum hakkas kohe laienema igas suunas ning oli täis energiat ja kõrgeid temperatuure. Energia lagunes enamjaolt vesiniku, kuid ka keerukamateks heeliumi aatomiteks, mis täitsid Universumi tiheda, tumeda uduna. Universumi saamislugu uurivaid astronoome kutsutakse kosmoloogideks. Nad on huvitatud ka Universumi tulevikust. Mõned usuvad, et Universum jätkab paisumist, muutudes suuremaks ja külmemaks. Viimaks saavad kõik tähed otsa...

Füüsika
67 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Maa- ja Maasarnased planeedid

Merkuur on tihti nähtav binokliga või isegi paljaste silmadega, aga ta on alati väga lähedal Päikesele ja raskesti nähtav hämarikutaevas./4/ Merkuuri päev on 59 Maa päeva ja Merkuuri aasta on 88 Maa päeva. Mariner 10 avastas Merkuuril õhukese atmosfääri. Merkuuri kaatrid on tekkinud ligi 4 miljardit aastat tagasi. Siis kui planet oli alles noor. Pinnases on ka laiad praod ja vallid, mis tekkisid siis kui noor planeet maha jahtus . /5/ Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem (läbimõõt on 40% võrra suurem). Merkuuri läbimõõt ekvaatori juurest on 4879,4 km. Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuur on kollast või tumehalli värvi....

Füüsika
22 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Merkuuri pöörlemine ja vaadeldavus

Teised on meteoriitide poolt kulutatud äärtega. Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuu omad, sest Päikesele lähemal liiguvad taevakehad kiiremini. Kõige silmatorkavam teadaolev pinnavorm on suurim kraater Palavuse nõgu põhjapoolkeral, hiiglaslik kraater, mille läbimõõt on umbes 1550 km. Merkuuril on tohutuid käänulisi, kaarekujulisi 20­500 km pikkusi ja kuni 3 km kõrgusi astanguid, mis nähtavasti moodustusid miljardite aastate eest, kui Merkuuri tuum jahtus ning tõmbus kokku, tekitades koorele kurrud. Need pinnavormid on tekkinud kokkusurumise tulemusena. Suuremat osa Merkuuri pinnast katavad eri aegadest pärit tasandikud. Noorematel tasandikel on vähem kraatreid. 10. Päritolu Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust...

Füüsika
24 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Soojusülekanne

C = 4200J/kgC Leia Q 1kg raua temperatuur tõsteti 20 C - 100 C. Kui palju kulus soojust? Antud: Q = m * c (t2 ­ t1) t1 = 20C 1 * 460 (100 ­ 20) = 36800J = 36,8kJ t2 = 100C m = 1kg Vastus: soojust kulub 36,8kJ C = 460J/kgC 500g vasetükk jahtus 200 C - 20 C. Kui palju soojust eraldus? Antud: Q = m * c (t2 ­ t1) t1 = 20C 0,5 * 380 * (200 ­ 20) = 34200J = 34,2kJ t2 = 200C m = 0,5kg C = 380J/kgC...

Füüsika
117 allalaadimist
thumbnail
10
sxw

Vulkaan

Tegutsevaid tulemägesid praegusajal ei ole. Nende vanust hinnatakse meteoriidikraatrite arvukuse järgi. Selle põhjal on selgelt näha, et laavaväljadel on tunduvalt vähem kraatreid võrreldes enamikuga Lõuna kõrgmaast, mis tähendab, et vulkaanilised alad on suhteliselt noored. Kui palju on nad nooremad 3,5-4 miljardi aasta vanustest rikkalikult kraatritega kaetud aladest, on raske öelda. Veel viis aastat tagasi arvati, et Marsi sisemus jahtus juba kauges minevikus ja viimased tulemäed tegutsesid miljard või enam aastat tagasi. Need hinnangud olid saadud 1970. aastatel töötanud Mariner 9 ning Viking 1 ja Viking 2 tehtud fotode põhjal, kus olid nähtavad ainult mõnesajameetrise ja suurema läbimõõduga meteoriidikraatrid. 1997. aastal tööd alustanud Mars Global Surveyor saadab Marsi juurest Maale hoopis detailsemaid pilte, kus on eristatavad kümmekonna-meetrised kraatrid...

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Soojusnähtused

Jääkuubikud sulasid, sest jääkuubikute siseenergia suurenes. Põhjus oli ka selles, et jää sulamistemperatuur on 0 C, aga toas oli õhutemperatuur palju kõrgem. Telekat vaadates läks mul kõht tühjaks. Ma tõin endale köögist väikese kausiga suppi. Ma ei saanud hakata seda kohe sööma, sest see oli nii kuum, et ma olen ennast kohe ära põletanud. Niisiis ma jätsin selle natukeseks lauale jahtuma. Veidi aja pärast sain ma seda juba sööma hakata. Supp jahtus , sest supi siseenergia vähenes, tuba aga soojenes veidi, sest siseenergia suurenes....

Füüsika
104 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Surnumere ökoloogia

Alumise kihi temperatuuriks oli 22 kraadi, seal valitses täielik naatriumkloriidi (NaCl) küllastus. Alates 1960 aastatest on sissevool Surnumerre vähenenud, kuna Jordani jõe veelanguse ja vihma vähesuse tõttu. 1975 aastaks oli pealmine kiht isegi soolasem kui alumine veekiht. Ülemine veekiht ei vajunud allapoole, sest see oli siiski soojem temperatuurilt ja väiksema tihedusega. Kui see kiht lõpuks jahtus nii, et tihedus suurenes, segunesid kaks veekihti. Esimest korda oli järv ühtlane veekogu. Sellest ajast alates on Surnumere vesi taas hakanud kihistuma. Surnumerel on erinevalt ookeani veest kõrgem mineraalisisaldus: 53% magneesiumkloriidi MgCl), 37% kaaliumkloriidi (KCl) ja 8% naatriumkloriidi (NaCl). Sulfaatiioonide kontsentratsioon (SO ) on vees väga madal ja bromiidiooni kontsentratsioon on kõrgeim kogu maailmas. Kloriidid neutraliseerivad enamus kaltsiumioone Surnumeres ja...

Ökoloogia
23 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Merkuur

Laamtektoonika puudub. Kraatrid on erineva vanusega. Mõnel nooremal on teravad ääred, millest lähtuvad kiired nagu Kuul. Teised on meteoriitide poolt kulutatud äärtega. Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuu omad, sest Päikesele lähemal liiguvad taevakehad kiiremini. Merkuuril on tohutuid käänulisi, kaarekujulisi 20­500 km pikkusi ja kuni 3 km kõrgusi astanguid, mis nähtavasti moodustusid miljardite aastate eest, kui Merkuuri tuum jahtus ning tõmbus kokku, tekitades koorele kurrud. Need pinnavormid on tekkinud kokkusurumise tulemusena. Seda näitab asjaolu, et nad lõikavad läbi kraatreid ja teisi pinnavorme. Pinna vähenemise ulatust hinnatakse 0,1 protsendile (mis vastab 1 kilomeetrile planeedi raadiusest). Oletatavasti on niisuguseid astanguid kogu planeedil. Suuremat osa Merkuuri pinnast katavad eri aegadest pärit tasandikud. Noorematel tasandikel on vähem kraatreid...

Füüsika
9 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Merkuur

Väljapaiskunud aines jõudis 600 kuni 800 kilomeetri kaugusele. Kraater kattus osaliselt laavaga. Kokkupõrkest tingitud seismilised lained koondusid planeedi vastasküljel antipoodpunktis, moodustades lõhutud, kaootilise maastikuga nn veidra piirkonna, kus Merkuuri koor paiskus segi ning murdus tükkideks. Ainulaadseteks pinnavormideks on kuni 2 km kõrged ja sadu kilomeetreid pikad astangud, mis nähtavasti moodustusid miljardite aastate eest, kui Merkuuri tuum jahtus ning tõmbus kokku, tekkitades koorele kurrud. Suuremat osa Merkuuri pinnast katavad eri aegadest pärit tasandikud. Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava...

Füüsika
9 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Aine ehituse põhialused

11 Termomeeter Termomeetri leiutas Galileo Galilei 16. saj. lõpuaastatel. Tema valmistatud riist koosnes õhuga täidetud kerast, mille külge oli joodetud peenike toru. Galilei täitis toru osaliselt veega ja asetas otsapidi veeanumasse. Kera soojendamisel või jahutamisel soojenes või jahtus keras olev õhk. Selle tulemusena muutus õhu ruumala. Ruumala muutus kutsus esile torus oleva vee taseme muutuse. Galilei termomeetril oli oluline puudus selle näit sõltus peale temperatuuri veel õhurõhust. Esimese vedeliktermomeetri valmistas G. Galilei õpilane Evangelista Torricelli. Vedeliktermomeetrid koosnevad vedeliku mahutist ja selle külge joodetud ühtlase siseläbimõõduga peenikesest paisumistorust...

Füüsika
22 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Planeet Merkuur

Nõgu on nime saanud sellest, et ta on Merkuuri afeeli ajal Päikesele kõige lähema Merkuuri punkti läheduses. See punkt on alati samas kohas. Oletatakse, et kraater sarnaneb Kuu suurtele "meredele". Merkuuril on tohutuid käänulisi, kaarekujulisi 20­500 km pikkusi ja kuni 3 km kõrgusi astanguid, mis nähtavasti moodustusid miljardite aastate eest, kui Merkuuri tuum jahtus ning tõmbus kokku, tekitades koorele kurrud. Need pinnavormid on tekkinud kokkusurumise tulemusena. Atmosfäär Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Jälgi on ka krüptoonist ja ksenoonist. Gaasimolekulid põrkuvad Merkuuri pinnaga sagedamini kui üksteisega...

Füüsika
7 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Merkuur

Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Sel ajal tekkisid kraatritevahelised tasandikud. Hiljem Merkuur jahtus . Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega. Atmosfäär:...

Füüsika
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun