polümorfseteks. Mineraali värvus on põhjustatud mineraali läbinud või sellelt peedeldunud valgusvoo spektrist, mis sõltub mineraali koostisest ja ehitusest. Mohsi kõvadus- ühe mineraali teist deformeeriva toime kaudu väljendatud suhteline kõvadus. (teemant C - 10; korrund Al2O3 - 9; talk Mg3Si4O10(OH)2 - 1) magma sulamine jahtumine ja kristalliseerumin e moondekivimid rõhk ja temp tardkivimid rõhk ja temp murenemine, edasikanne ja
enesetunne). Riski tase : I Tervisekahjustuse vältimise meetmed: Anda igale müüjale oma töö tegemiseks talle sobivad kõrvaklapid. VALGUSTUS- Valgustus ruumis on paigutatud väga hästi, lambid asetsevad nii, et valgus ei suundu otse monitorile, olemas ka loomulik valgus (akna olemasolu), seda saab vajadusel kata rulooga. Riski tase: I SISEKLIIMA- Pole piisavalt soe ega vasta, on olemas küll keskkütte radiaatorid. Mõju tervisele- haigestumine, keha jahtumine Riski tase: I I Tervisekahjustuse vältimise meetmed: Tuleks paigutada ruumi lisa soojusallikas. VENTILATSIOON- Ebapiisav õhuvahetus/värske õhk. Ventilatsiooni mittehooldamisel tolmuosakeste lendumine tööruumidesse. Suuresti mõjutab ka rohke elektroonika olemasolu tööruumis. Mõju tervisele- Väsimus, keskendumisraskused, peavalu. Riski tase: I Tervisekahjustuse vältimise meetmed: Võimalusel tuulutada tööruumi, filtrite tihedam vahetamine.
Paremsuunalise keevitamise puhul keevitatakse vasakult paremale, keevitusleek suunatakse õmbluse keevitatavale osale, keevitustraat aga liigub põleti järel. Põleti suudmikuga võngutatakse ristsihis. Kuna leek on suunatud juba keevitatud õmblusele, on keevitusvann hästi kaitstud õhuhapniku ja õhulämmastiku eest ning õmblusemetall jahtub kristalliseerumisel aeglasemalt. Leek kuumutab pealesulatatud metalli, mille tõttu toimub õmblusemetalli ja remomõjutsooni aeglasem jahtumine. Lisametalli vardaga tehakse väiksema aplituudiga spiraalikujulisi liigutusi, võrreldes vasaksuunalise keevitamisega. Leegi soojus hajub vähem. Seetõttu tehakse paremsuunalisel keevitamisel servade 90° lahknemisnurga asemel 60...70° nurk, millega vähendadakse pealesulatatava metalli kogust ja toote kaardumist. Eelised: Piisav soojusjuhtivus Hea läbikeevitatavus Madal jahtumise kiirus Parem keevisõmbluse kaitse Puudused:
külmutamata! Aga kui ta tegi purgi lahti hakkas vesi kiiresti külmuma: tekkis suures hulgas teravaid, kiirelt kasvavaid jääkristalle. Sama efekt oli ka purgi raputamisel. Fahrenheit kordas katseid veega ja teiste lahustega ja tegi kindlaks, et see nähtus ei ole haruldus. See nähtus sai nimetuse: ülijahtumine. Miks on see fenomen võimalik? Põhjus on selles, et jääkristallide moodustamiseks on vaja kristalliseerumise keskuseid. Kui need vedelas vees ei ole, siis jahtumine kestab nii kaua, kuni kristallid hakkavad moodustuma spontaanselt, aga see võtab aega. Siis nad kasvavad ülijahutatud vees tekitades jää pudru, mis külmudes moodustub jää. Millega erineb ülijahutatud vesi kraaniveest? Ülijahutatud vesi ei ole stabiilne (metastabiilne). Sellega ta erineb kraaniveest. Ülijahutatud vesi pürgib stabiilsesse seisundisse ja, sellepärast, vähimalgi raputamisel või jää tüki langetamisel sinna, algab vedela oleku ülemineku
PEDOSFÄÄR MULD- Elus osa : bakterid, seened, vihmaussid, eluta osa: vedel osamullavesi, tahke osa 1) mineraalne osa , kruus,liiv, savi, kivid 2) orgnaaniline aine, huumus, kõdu, varis , turvas, gaasiline osa: mullaõhk Muld koosneb: mullaõhk, mullavesi, mineraalne osa, orgaaniline aine, elusorganismid Erinevate muldade vahel seotud mulle vee-ja õhusisaldus: Kergetes suuremateralistes liivmuldades on mullaosakeste vahel rohkem ruumi, seega ka rohkem õhku. Vett hoiavad need mullad halvemini ja soojenevad kiiremini. Rasked tihedad savimullad hoiavad paremini vett ja õhku on seal vähem. Need mullad on niiskemad ja soojenevad aeglasemalt. Murenemine- kivimite aegalne lagunemine looduses, mis toimub õhu,vee ja organismide koosmõjul. RABENEMINE Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine Kivimid purunevad mehaaniliselt, keemiline koostis ei Kivimi keemiline koostis muutub muutu To suur kõiku...
õhem või pilved puuduvad. Pilvede liigitus- Ülemised pilved h=alla 6 km, sademeid ei esine (kiudpilved, kiudrünkpilved, kiudkihtpilved) ; Keskmised pilved h=2-6 km (Kõrgrünkpilved, Kõrgkihtpilved); Alumised pilved h= alla 2km (Kihtrünkpilved, kihtpilved, kihtvihmapilved); Vertikaalse arenguga pilved (rünkpilved, rünkvihmapilved) 24. Sademete tekkeprotsessid. V: Sademete tekkel etendavad juhtivat osa õhu tõusuliikumised, millega kaasneb adiabaatiline jahtumine (õhu tõusmisel ruumala suurenemine, mille käigus õhk jahtub) ja seega veeauru kondenseerumine. Kondenseerumisest üksi ei piisa, vaid need osakesed peavad ka omavahel liituma, muutudes raskemaks. Kõige olulisem faktor vihmapiiskade tekkel on vedela vee sisaldus pilvedes. Pilves, kus on piisavalt vett, on teised olulised faktorid: 1) pilvetilkade suurusjaotus, 2) pilve paksus, 3) ülesliikuvate õhuvoolude olemasolu pilves, 4) pilvepiiskade elektrilaeng ja elektriväli pilves.
GLOBAALNE ÕHURINGLUS · Globaalne õhuringlus on suuremõõtmeline õhuvoolude liikumissüsteem ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise. Õhuringluse muudavad keerukaks Coriolisi jõud ja hõõrdejõud, mis muudavad õhu liikumise suunda. Teiseks ulatuslik mere- ja maismaa- alade erinev soojenemine ja jahtumine, mis mõjutab kõrg- ja madalrõhualade paiknemist ning õhu liikumist. Kolmandaks on ka takistuseks kõrged mäestikud. · Tänu päikesekiirguse tsonaalsele jaotusele ning mere ja maismaa ebaühtlasele soojenemisele on õhurõhk vöönditi erinev- määrab valitsevate tuulte jaotuse maakeral. Mõlemal poolkeral on 4 õhurõhuvööndit. · Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesepaistet - õhk soojeneb ja hakkab tõusma kujuneb püsiv madalrõhuala
03, 21.06 jne) valguse hajumisest äärmiselt väikestel Hippokrates- u 400 e.m.a, „Õhud, veed ja Latentne soojus. Meteoroloogilised ehk kalendrilised (näit, osakestel kohad” Latentne e varjatud soojus. Aurumisega suvi: VI-VIII jne) Selektiivse hajumise tõttu näib päike kanseb kiirem jahtumine. Klimaatilised (suvi: ööpäeva keskmine horisondil oranž või punane, keskpäeval Meteoroloogia harud. Kondenseerumisega kaasneb soojenemine. temp suurem kui +13`, kevad/sügis +5-+13 aga valge Füüsikaline meteoroloogia – atmosfääri Sublimatsioon – tahkest otse gaasilisse ja talvel vähem kui +5
aasta aega. Nende abil koostatakse detailsed tuulekaardid, mõnikord võivad tühised 30 m tähendada kahekordseid tuulekiiruseid ja seega paremat toodangut. Väiksemate projektide puhul otsitakse looduslikke märke tugevast tuulest (nt. viltused puud) või uuritakse selle piirkonna meteoroloogilisi andmeid. Samuti paigutatakse tuuleturbiine ka ranniku äärde. Mere ja maismaa soojenemine ja jahtumine päeva ja öö jooksul tekitavad tuult ning sobivad väga hästi tuulepargi rajamiseks. Kuna mere kohal on tuul tihedam, siis on ka merelt tulevad tuuled tugevamad. Tuuleparke võib ka otse merre ehitada. Meri on tuulepargi rajamiseks tuule kiiruse ja stabiilsuse mõttes ideaalne paik. Merre ehitatatud turbiinid ei pea olema nii kõrged kui maismaale ehitatavad, sest merel ei ole tuule kiirust vähendavaid takistusi ning seal on
4. Maksas tehakse kahjutuks mitmed kehavõõrad ained (mitte tarbida alkoholi) 5. Rakkude keemilise koostise ning nende struktuuride pidev uuendamine (tuleb tarbida mitmekülgset toitu) 6. Kahjustatud kudede ja organite asendamine (N: südamelihaskoerakkude asendamine) 7. Metaboolse aktiivsuse vähendamine (N: vähem süüa ja liikuda) 8. Immuunsussüsteemi rakkude juurde viimine organismi Biokeemilised muutused surma korral keha jahtumine limaskestad aurustuvad lihastes olev glükogeen laguneb glükoosiks (koolnukangestus) raskusjõu mõjul paigutub veri kehas ringi (veri koguneb abaluude ja tuharate piirkonda à koolnulaigud) veri hüübib Järelhoolitsuse puudumisel: koolnu lagunemine algab seedeelundkonnast kopsudes toimub käärimine à kehasse koguneb gaas toimub lihaste autolüüs
KEILA KOOL 6 F Klass MARKKUS SILDAM Eesti Ilmastik Referaat Juhendaja H.ISRAEL Keila 2013 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 1. Kuidas kirjeldadakse Eesti ilma 4 2. Eesti ilma mõjutajad 6 3. Neli aastaaega 6 3.1 Kevad 3.2 Suvi 3.3 Sügis 3.4 Talv 4. Ida-ja Lääne-Eesti ilma erinevused 6 5. Kokkuvõte 7 6. Kasutatud materjalid 7 Sissejuhatus See referaat on kirjutatud teemal Eesti Ilmastik. Kindlasti olete märganud ,et Eestis on väga muutlikud ilmaolud. Öeldakse ju rahvasuuski 9 kuud on kehva suusailma ja 3 kuud on lihtsalt pikka kevadet. Töös peatume pikemalt teemadel 1. ...
võib esialgu veel treeninguid jätkata, vähendades nende mahtu ja intensiivsust. Kui aga haigustunnused esinevad allpool kaela (köha) või olete palavikus, ei tohiks treenida. Külmema ilma puhul võiks kasutada väljaulatuvate kehaosade (põlved, kõrvalestad, varbad, sõrmed) täiendavat soojustamist kõrvaklapid, saapakaitsed jm. Külmetamist soodustavad tuul, märjad riided, organismi üldine jahtumine. Sageli ei märgata, et kõrvalestad on juba külma saanud. Kasutage kindlasti mütsi, mis katab kõrvad, või soojustatud kõrvaklappe. Pärast suusasõitu peaks kohe vahetama riided kuivade ja soojemate vastu. Kehalise tegevuse lõpetamisel toodavad lihased vähem sooja, kuid soojuse kadu püsib sama suur kui töö ajal ja on suur oht külmetuda. Riietus on suusatamisel väga oluline Riietus on optimaalne, kui kogu harjutuskorra vältel tunnete end mugavalt
tootmisel. 8. Tsentrifugaalvalu 9. Liivvormvalu 10. Kokillvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu jt. 11. Koorikvalu, täppisvalu, liivvormvalu 12. 1) Kokilli ettekuumutamine ja tööpindade katmine (värviga) väldib valandi kiiret jahtumist ja suureneb kokilli püsivust. Tööpindade pinded hoiavad ära valandi kleepumise vormi külge ja neelavad osa vormis olevatest gaasidest. 2) Valandi intensiivse jahtumine tagab peeneteralise struktuuri, kuid ei võimalda saada õhukeseseinalisi valandeid. 3) Puudub praktiliselt kokilli järeleandvus, mis ei võiamlda saada keerulise kujuga valandeid (sisepingete tekkimise oht). 13. Täppsivalu sulavmudeliga: mudeli valmistamine- kooriku valmistamine- vormi koostamine ja sulametalli vormi valamine. 14. Survevalu. KEEVITAMINE, TERMOLÕIKAMINE, JOOTMINE 1
Õhku kantud aerosool seob veepiisakesi, need liituvad, kasvavad suuremaks ja sajavad maha. Lämmastiku- ja väävlioksiidid lahustavad veepiiskades ja muudavad vee happeliseks. Inversioon- Õhu vähene segunemine on iseloomulik kõrgrõhkkonna ilmale. Siis valitsevad laskuvad õhuvoolud, mis takistavad õhu segunemist .Õhku saastav aerosool jääb püsima maapinna lähedale . Kõige ohtlikum olukord kujuneb kõrgrõhkkonnas talvisel ajal. Maapinna lähedal toimub siis õhu märkimisväärne jahtumine, kuid ülalpool on temperatuur mõnevõrra kõrgem.Sellist nähtust nimet. inversiooniks. Inversiooni tõttu ei saa õhk kõrgemale tõusta ja selline olukord soodustab saasteainete kontsentreerumist.(nt.Siber) 2.Iseloomusta a) Atmosfääri ehitus, temperatuuri muutused ja miks? Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine.
vartes. PÕHIKUDE Vähe diferentseerunud, rakud õhukese seinaga, ümarad, rakuvaheruume palju, moodustavad rohttaimedest põhilise osa. Kuuluvad ka: veesäilituskude, aerenhüüm. 1. Klorenhüüm e. assimilatsioonipõhikude selles toimub fotosüntees 2. Säilituspõhikude selles toimub varuainete säilitamine Veesäilituskude kuivade kohtade taimedel Aerenhüüm veetaimedel, taimede lehed on vee peal KATTEKUDE Kaitseb: Ülekuumenemine Liigne jahtumine Vee aurumine Mehhaanilised vigastused Mikroorganismid Epiderm katab kõiki elusaid noori taimeosi. Epiderm tavaliselt üherakukihiline, rakuvaheruumi pole, klorofülli väga vähe, esinevad õhulõhed ja karvad Kutiikula struktuuritu värvitu vett mitteläbilaskev kile Vahakiht osal taimedel, annab hallika välimuse Kattekarvad kaitsefunktsioon Näärmekarvad kaitse- ja eritusfunktsioon, putukate juurdemeelitamine
a. kokillvalu b. survevalu c. tsentrifugaalvalu d. liivvormvalu Küsimus 3 Valmis Hindepunkte 1/1 Oht kahanemistühikute tekkeks terasvalandeis võrreldes malmvalanditega on Valige üks: a. suurem b. sama c. väiksem d. praktiliselt puudub Küsimus 4 Valmis Hindepunkte 1/1 Millised on survevalu eelised? Valige üks: a. lihtsus ja odavus b. valandi väike gaasipoorsus ja kiire jahtumine c. kõrge valandi täpsus ja kõvadus d. suur tootlikus ja valandi peeneteraline struktuur Küsimus 5 Valmis Hindepunkte 1/1 Kõige levinumaks hallmalmi sulatamise agregaadiks on Valige üks: a. induktsioonahi b. vagranka c. elektriahi d. konverter Küsimus 6 Valmis Hindepunkte 1/1 Pressvormide ja kokillide purunemise põhjuseks on Valige üks: a. väsimuspragude tekkimine b. tõmbepinged
Kiirgusbilanss- juurdetulnud ja lahkunud soojusjuhtivus- soojus antakse edasi molekulide sisalduvat veeauru tihedust g/m3. *Relatiivne niiskus kiirgusvoogude vahe. Selle kaudu isel saabunuid ja kaootilise liikumise kaudu. Õhu soojusjuhtivus on väga (r)- õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temp õhku lahkunud nergiavooge. KB sõltub koha geograafilisest väike, siis soojeneb sel teel ainult aluspinna kohal väga küllastuva veeauru rõhusse, väljendatuna %des. Näitab, laiusest, aastaajast, aluspinnast (mnner, ooken), ilmast. õhuke õhukiht. *Konvektsioonivoolud- tekivad aluspinna kuivõrd lähedal on õhk küllastumisolukorrale. Kui õhk Geograafiilise jaotuse isel kasut KB isojooni, need on ebaühtlase soojenemise tagajärjel. Alumine, rohkem oleks täiesti kuiv (kõrbes), siis relat niiskus oleks 0%, kui jooned, mis ühendavad ühesugusekiirgusbilansiga ko...
Keskmise või tugeva tuule korral areneb udu vaid siis, kui aluspinnalähedane õhukiht jahtub küllalt kiiresti. Kiirgusliku udu korral (nõrk tuul ja selge öö) jahtub õhk umbes 1 ºC paarimeetrises kihis, mistõttu tuule tugevnedes kaob kiirguslik udu kergesti. Kuid advektiivne udu võib ilmneda ka tugeva tuule korral, kuna jahtumine on sel juhul tavalisest palju võimsam. Kui udu kujuneb talvel külma lumepinna kohal või liigub sinna, siis kaotab ta osa oma niiskusest; kui jahtumine pole seejuures küllalt kiire, siis udu nõrgeneb ja kaob sootuks. Põhjus seisneb vee ja lume veeauru rõhkude erinevuses, mis on suurim temperatuuril 12 ºC (udu tekke tõenäosus on kõige väiksem temperatuuril 10 ºC kuni 15 ºC). Eestis üsna harv nn. lumeudu tekib, kui temperatuur jääb vahemikku 0 ºC kuni 10 ºC või küünib alla 15 ºC. Kui temperatuur langeb aga väga madalale (29 kraadini) ja õhuniiskus on 100%, siis arenevad veepiiskade asemel
tardkivimid Maakoore kerkimine ja Süvakivimid moone denudatsioon lubjakivi, graniit, moone liivakivi, gabro sulamine põlevkivi, moondekivimi kivisüsi MAGMA JAHTUMINE d gneiss, JA TARDUMINE sulamine marmor · Wegneri mandrite triivi teooria Lisaks rannajoonte kokkusobimisele sobivad tunduvalt paremini kokku mandrilavade ehk selfialade piirjooned Konstrueeris maakaardi, millel kõik kontinendid olid ühendatud üheks ehk superkontinendiks Pangaeaks
Mõlemaga kaasnevad sedemed. Mingil ajal jõuab tagant tulev külmfront ees liikuvale soojale frondile järele. Toimub tsükloni sulgumine(oklusioon), mille järel keeris hakkab hääbuma. Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm. Antitsükloni puhul on vastupidi- talvel on ilm pakaseline ja suvel päikseliselt soe. See seadus pärasus tuleneb pilvedest. Antitsükloni pilvitu ilmaga soojendab päike suvel tugevasti, talvel aga toimub selge ilmaga intensiivne jahtumine. 8.Saaste aineid satub atmosfääri nii inimtegevuse tagajärjel kui ka looduslikul teel. Suurtes linnades on peamised õhusaaste allikad kütmisel tekkiv suits ja autode heitgaasid. Maakeral tervikuna on suurimateks saastajateks soojuselektrijaamad, metallurgiatööstus, nafta tööstus ja autotransport. Enamik kahjulikke aineid satub õhku põlemise jääkproduktina. Palju tolmu tekitavad mitmesugused pinnasetööd, näiteks maavarade karjääris kaevandamine, põlluharimine võiteedeehitus
staatiline lihaspinge, kiires haigused e. üle-koormustrauma, neetijad, sepad, valtsijad, tempos sooritavad püsivad, retsidiveeruvad stantsijad, lihvijad, monotoonsed liigutused. neuralgiad, neuriidid käe-õla konveieril töötajad, käsitsi Surve närvitüvedele ja nende pleksiidid, polüneuriidid ja puurijad, elektrimasinate mikrotraumad. Jäsemete polüneuralgiad (vegetatiivsed ja mähkijad, teemandite ja süstemaatiline jahtumine. segavormid), müosiidid vääriskivide lihvijad. Kere või jäsemete (müofastsikuliidid). Neuro- sundasend. muskulaarse aparaadi haiguste segavormid (neuromüosiit, vegetomüosiit, müalgia) Suur füüsiline pinge, mis on nimme-ristluu piirkonna radikuliit Puurijad, sepad, valtsijad seotud keha sundasendiga või sagedaste painutustega, jahtumise, temperatuuri
Nii ei jää ette painutades nimmepiirkond, käsi üles tõstes aga talje piirkond, ega randmed paljaks. Suviste n.ö. vööni ulatuvate riietega võrreldes peaksid tõsisemates talveoludes ulatuma need puusadeni või isegi alla selle. Külmema ilma puhul võiks kasutada väljaulatuvate kehaosade (põlved, kõrvalestad, varbad, sõrmed) täiendavat soojustamist kõrvaklapid, saapakaitsed jm. Külmetamist soodustavad tuul, märjad riided, organismi üldine jahtumine. Sageli ei märgata, et kõrvalestad on juba külma saanud. Kasutage kindlasti mütsi, mis katab kõrvad, või soojustatud kõrvaklappe. 8 Tallinna Ülikool 4 Eestis populaarsed kohad suusatamiseks Tallinnas: Pirital ja Nõmmel on head valgustatud ja professionaalsetele nõudmistele vastavad rajad ning varustust laenutatakse ka kohapeal.
b. madal tootlikkus c. tugev müra töötamisel d. raskused mudeli eemaldamisel vormist Küsimus 12 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Parim vedalvoolavus on Vali üks: a. titaani sulamil b. tempermalmil c. hallmalmil d. valuterasel Küsimus 13 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised on survevalu eelised? Vali üks: a. valandi väike gaasipoorsus ja kiire jahtumine b. kõrge valandi täpsus ja kõvadus c. lihtsus ja odavus d. suur tootlikus ja valandi peeneteraline struktuur Küsimus 14 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Räbupüüdja efektiivsus suureneb Vali üks: a. räbupüüdja pikkuse ja põiklõike vähenemisel b. räbupüüdja pikkuse vähenemisel c. voolamiskiiruse suurenemisel räbupüüdjas d. voolamiskiiruse vähenemisel räbupüüdjas Küsimus 15 Õige Hinne 1 / 1
niiskuse hulki ühest piikonnast teise. Tuuled puhuvad kõrgelt rõhult madalama poole. GRADIENTJÕUD – õhu liikumapanev jõud, mis on tingitud õhurõhkude erinevusest (kõrgelt madalale) CORIOLISI JÕUD – tuule suunda mõjutav jõud, mis on tingitud Maakera pöörlemisest (põhjapookeral paremale, lõunapoolkeral vasakule) Mussoon e. sessoonsed tuuled. Tekivad suurte mandrite äärealadel. Mussoone põhjustab maailmamere ja maismaa erinev soojenemine ja jahtumine talvel ja suvel. Mussoone esineb India Ookeanis ja Ida-Aasia rannikul. Eristatkse troopilisi ja parasvöötme mussoone. Tuntuim mussoonist haaratud piirkond on Lõuna-Aasia. Maamussoon e. talvine mussoon- talvel, kui maa on külmem kui meri, tekib merele madalrõhkkond ja maale kõrgrõhkkond ja tuuled liiguvad madrilt merele – põuaperiood.Meremussoon e. suvine mussoon - suvel on kõik vastupidi. Maa on soojem kui meri ja maal tekib madalrõhkkond
Tehnovõrgud VESI Oluliseks oli Härjapea oja 14 saj. Annab ülemiste järv Tallinnale vett. 1867 alustati rekonst. Puittorud vahetati malmtorudeks. 1881-1883 laiendati ja ehitati Marina tänava pumpla ja Tõnismäele veetorn 1922 rajatakse 10,5 km pikkune kanal pirita jõe vee juhtimiseks Ülemistesse 1927 ehitatakse järve kaldale veepuhastusjaam 24000m3/d 1941 sügisel õhitakse venelaste poolt 1951 Taasatatakse ja jõudlus 36000m3/d, ja puhastati klooriga 1986 rekonst. Ja jõudlus 180000m3/d KANAL Vanim kanal 1422 Tallinn-Nunnakloostri vahel 19 saj. Alguses lubati tasu eest ka reovesi kanalisse.Ennem valati tänavale. Võis saada travi 1843 malm torud 1878 tehakse kanalit ka keraamisistest torudest 1882 alustati Toompea kanali ehitamist 1950 oli sada väljalaset ja 1960 keskpaiku hakkas ümbrus haisema 1968 alustati ja 1981 läks käiku puhastusseadmete 1etapp 1998 avati 2 etapp bioloogilised puhastusseadmed Muhv-toru,trossi või muu kahe detaili ühen...
Variant 1 1.lihtsa kuupvõre... koordinatsiooni arv. Võreelemendi kohta tulevate aatomite arv K6 K=6 ; n=1 2.asendustardlahuse kristallvõre (lahustaja komponendi A kristallivõre K12) milline on kristallivõre baas? A=1/8*8=1;B=6*1/2=3; n=A+B=4 3.FD kuju komponentide osalise lahutsuvuse korral, faasid selle kõikides alades, nende tähistus ja sisu 4.Loetlege tardfaasid Fe-C sulameis. Tooge nende tähistus, sisu ja C-sisaldus F (K8) sisentustardlahus alfa-rauas C=0,01%-0,1% (Fe(C)); A (K12) sisendustardlahus gamma-rauas C=0,8...2,14% (Fe(C)) M (K8) C ülekõllastunud tardlahus alfarauas (Fe(Cülek) 5.milles seisneb beiniit muutus Fe-C sulameis, muutuse skeem, T A => (F+T) B (C=0,8% t=400-500C 6.alaeutektoidterase struktuuriosad, nende tekkimistemperatuur C<0,8% struktuur koosneb F ja P, C-sisaldus 0,2% korral ferriidi ja perriidii koguste suhe 3:1 7.tavalisandid terastes, nende sisaldus Räni<0,4% ; mangan <0,8% ; väävel 0,035...0,06%; fosfor 0,0...
Lihtsustamaks näidet Linnutee suurusest, võib kahandada meie Päikesesüsteemi diameetrit 2,5 cm suuruseks siis Linnutee oleks umbes India suurune ( 3,287 miljonit ruutkilomeetrit) või Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Saksamaa, Itaalia, Poola, Rootsi, Soome ja Norra kokku. Vanus Üksikute tähtede vanus Linnutees on ligikaudselt mõõdetud pikaealiste radioaktiivsete elementide abil. Näiteks, kui valge kääbus on tekkinud, siis hakkab toimuma tähe pinnal radioaktiivne jahtumine ja temperatuur langeb sujuvalt. Mõõtes sellist kõige madalama temperatuuriga tähte ning võrrelda seda eeldava algse temperatuuriga, saab arvutada välja tähe vanuse. Sellise tehnikaga arvutati välja meie galaktikas kerasparv M4 vanuse, milleks hinnati 12,7± 0.7 miljardit aastat. Kerasparved on Galaktikas ühed vanimaid objektid. 2007. aastal, täht koodnimetusega HE 1523-0901 hinnati 13.2 miljardi vanuseks, mis on peaaegu sama vana kui Universum
· Ümberkohanemine- oskus kohaneda situatsiooni muutusega Oskuslikud võimed sõltuvad organismi valmisolekust ja inimese eeldustest. Oskuslikud võimed on seotud vastupidavuse, jõu, kiiruse ja painduvusega. 8 Venitused Jõu arendamise juures on väga tähtsal kohal ka soojendus, venitus ja jahtumine. Soojenduse käigus valmistub keha peatseks tööks. Lihased, kõõlused, liigesed ja siseorganid saavad treeningukorda, kehatemperatuuri tõus reguleerib närvikanalite tööd, hapnikutransporti ja energiavahetust. Korralik soojendus aitab vältida vigastusi ja suurendab saavutusvõimet. Venitades laieneb ulatus liigesres, liigutused muutuvad vabamaks ja hoogsamaks ning areneb koordinatsioon. Lihaste kokkutõmbumine on sujuvam ja neis väheneb liigne pinge. Paraneb
Keskkonnafüüsika kordamisküsimused II 71. Avalda 1mm Hg rõhu põhiühikus 1mm Hg = 133 Pa p=gh Hg=13600kg/m3 g=9,8 N/kg 1Pa=1N/m2 p=F/S 72. Avalda 1mm H2O rõhu põhiühikus =1000 73. Kui suur on Maa atmosfääri mass? Maa raadius on 6400 km S=4 r2 p=760mm Hg p=1at p=F/S =m/V m=? R=6400km=6,4 x 108 cm 74. Mida nimetatakse rõhumisjõuks? Jõudu, millega üks keha toetub või rõhub teise pinnale. 75. Mida nimetatakse rõhuks? Füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega 76. Nimetage rõhu põhiühik. 1Pa 77. Kui paks veekiht avaldab raskusjõu tõttu pinnale rõhku 1 Pa? h=p/g 78. Koopiamasina paberi pakendile on kirjutatud 80 g/m2. Kui suurt rõhku avaldab paberileht formaadis A4 raskusjõu tõttu lauale, kui toetub igas punktis vastu lauda? Kui kõrge peaks olema pakk, et rõhk oleks ligikaudu võrdne atmosfäärirõhuga? 80g/m2=0,08kg/m2 0,8N/m2 Vastus: 0,8 Pa 79. Mida nim...
lubjakivi, MOONE graniit, liivakivi, MOONE gabro SULAMINE põlevkivi, moondekivimid kivisüsi MAGMA JAHTUMINE gneiss, JA TARDUMINE SULAMINE marmor MAGMA 9) Wegeneri mandrite triivi teooria. Lisaks rannajoonte kokkusobimisele sobivad tunduvalt paremini mandrilavade e. selfialade kontuurid. Konstrueeris maakaardi, millel kõik kontinendid olid ühendatud ühtseks superkontinendiks e. Pangeaks.
Süsinikteraste keevitamine Süsinikterased on keskmise (0,3...0,5%) ja suure (0,5...1,0%) süsinikusisaldusega terased. Keskmise süsinikusisaldusega teraste keevitamisel võivad tekkida praod nii põhi- kui ka õmblusmetallis. Kvaliteetse liite saamiseks tuleb toode enne keevitamist kuumutada temperatuurini 200...350 C°. Pärast keevitamist kuumutatakse toode ahjus temperatuurini 675...700 C° ning jahutatakse aeglaselt koos ahjuga temperatuurini 100...150 C°. Lõplik jahtumine toimub õhus. Legeerteraste keevitamine Legeerteraste keevitamisel tuleb detailide servad hoolikalt puhastada tagist, mustusest, tolmust ja räbust ning eemaldada niiskus metalli pinnalt, kuumutades servi gaasipõletiga temperatuurini 110...120 C°. Et vähendada põhimetalli karastumise ohtu, keevitatakse õmblus mitme läbimiga ühtlaste kihtidena või keevitatakse õmblusele lõõmutav vall, mis ei tohi puudutada põhimetalli.
Lisaks tuleb autonoomsete agregaatide korral lahendada energia salvestamise probleemid. Suhteliselt väikeste võimsuste korral saab elektrienergiat salvestada nt. elektrokeemilistes akumulaatorites. Autonoomsed tuuleagregaadid sobivad aga hästi soojusenergia tootmiseks, kuna seda on lihtne salvestada. Pealegi langeb soojusenergia tarbimise maksimum enamuses kokku maksimaalse tuuleenergia tootmisega, s. t. tuulega toimub majade jahtumine kõige kiiremini. Võrku ühendatud tuuleelektrijaamades kasutatakse enamasti asünkroongeneraatoreid. Pöörlemiskiiruse reguleerimine. Tuuleagregaadi võimsus, nagu juba öeldud, on võrdeline tuule kiiruse kolmanda astmega. Seepärast tekib oht, et tugeva tuule korral võib tuuleagregaat osutuda üle koormatuks. Võimsuse piiramiseks ja kiiruse reguleerimiseks kasutatakse vääratus- (stall), kallutus- (pitch) ja kombineeritud vääratus- kallutusreguleerimist
Definitsioon: Lineaarseks esimest järku DV-ks nimetatakse DV-t, mis on lineaarne tundmatu funktioonis y ning selle esimese tuletise y’ suhtes 38. Konstantsete kordajatega lineaarsed homogeensed DV (definitsioon). Definitsioon: DV-t kujul a0y(n) + a1y(n -1)+...+ an-1y’ + any = 0 nimetatakse konstatntsete kordajatega homogeenseks n- järku DV-ks 39. Näiteid DV-i rakendustest. 1) eksponetsiaalne kasvamine ja kahanemine 2)kehade jahtumine 3)elektriahelad 4)keemiliste ainete reaktsioonid 5)harmooniline võnkumine 6)vabavõnkumine 7)sundvõnkumne
Valguse peegeldumine on Kui valguskiir läheb tihedamast Igal materjalil on α˳ mingi kindel nurk, nähtus, kui valgus langeb kahe keskkonnast hõredamasse ja mille korral algab täielik keskkonna valguspinnale ning langemisnurka suurendada, siis sisepeegeldus. pöördub sealt tagasi esimesse suureneb ka murdumisnurk ja mingil α˳(vesi) = 49° keskkonda. hetkel saab ta võrdseks. Murdumist ei toimu ja kogu valgus peegeldub α˳- täieliku sisepeegelduse piirnurk esimesse kekskonda tagasi. γ=90° Valguse murdumine on Kui valgus murdub hõredamast Kui valgus murdub tihedamast füüsikaline nähtus kui valguskiir keskkonnast tihedamasse, siis keskkonnast hõredamasse, siis tema langeb kahe keskkonna ...
1. Mida mõistetakse meteoroloogiliste protsesside ja nähtuste all? Maa atmosfääris toimuvad mitmesugused füüsikalised protsessid ja nähtused, nagu kiirguse neeldumine ja hajumine, õhu soojenemine ja jahtumine, vee aurumine ja kondensatsioon, udu ja pilvede tekkimine, sademed, õhu liikumine, elektrilised, optilised, akustilised nähtused. 2. Mis on ilm? Ilm on atmosfääri olek mis pidevalt muutub. Antud momendil iseloomustab ilma meteoroloogiliste elementide kompleks. Ilma mingis ajavahemikus võib iseloomustada meteoroloogiliste elementide järkjärgulise muutumise kirjeldamisega v nende keskmiste väärtustega antud ajavahemikus. 3
Toiduhügeen Toidumürgistuse põhjustajad a. Nakatunud inimese kontakt toiduga b. Valmistoidu või tooraine ristsaastumine c. Seadmete ja tööpindade halb puhastamine d. Temperatuuri reziimide rikkumine a) toidu mitte küllaldane jahtumine b) mitte küllaldane kuumutamine e. Ristsaastumine on valmistoidu kokkupuutumine toorainega või puhastamata pindadega või mustade käte/ haige inimesega. Toidu ohutuse tagamine sisaldab järgmisi tegevusi: f. tooraine kontrolli ja nõuete kohast käitlemist g. Tehnoloogiliste seadmete korrasolekut ja vastavust nõuetele h. Tehnoloogilise protsessi etteantud näitajate järgimist i. seadmete tööpindade ja tootmisruumide efektiivset pesemist ja defenitseerimist
- Soojad hoovused - muudavad kliima soojemaks ja niiskemaks - Mandriliustikud - niinimetatud maailma “külmkapp” - Üldine õhuringlus - Kogu maakera hõlmab õhu püsiv samasuunaline liikumine - Õhuringluse muudavad keerukamaks: - Coriolise jõud - Maapinna hõõrdejõud - Mere ja maismaa erinev soojenemine ja jahtumine - Mäestikud Coriolise jõud on maakera pöörlemisel tekkiv intersjõud, mille mõjul kandub tuul (õhu horisontaalsuunaline liikumine) Gradientjõu suunast põhjapoolkeralt paremale ja lõunapoolkeral vasakule Gradientjõud on tekkinud õhurohkude erinevusest ja paneb õhu liikuma kõrgema rõhuga alalt väiksema rõhuga alale (difusioon) Maapinna hõõrdejõud mõjutab tuule tugevust, hõõrdumise vähenemise tõttu kasvab tuule
laotatud ja tihendatud kihi pealispinna uhtlast valimust poik-ja pikivuukide valimust 44. Nõuded asfaltbetoonsegu käsitsi paigaldamisele Kasitsi v6ib kuuma asfaltsegu paigaldada erandjuhtudel ja illdiselt ainuIt: · viiikestel pindadel (remont, kaevekohtade taastamine, eriti kitsastes tingimustes ) · siiludel ja iihendustel Siiludele segu paigaldamine tuleb teha samaaegselt segu laotamisega laoturiga kasutades v6imalikult kuuma segu. Kiire ja oskusliku 166ga tuleb ara hoida segu jahtumine. Kasitsi paigaldamisel tuleb laotatava kihi paksuse maaramisel arvestada, et kasitsi paigaldatud segu tiheneb v6rreldes laoturiga laotatud kihiga suhteliselt rohkem. Segu tuleb fraktsioneerumise ja jahtumise viiltimiseks kuhvliga paika panna ja siis siluda. Segu loopimine on keelatud Enne rullimist tuleb laotatud kihi tasasust kontrollida rihtlatiga. RuIlida tuleb voimalikult koheselt. 45. Asfaltkatete ehitamine killmal aastaajal.
Eesti väikejärved Sissejuhatus Eestis on umbes 1200 järve. 1975. aastal 1119 järve- 964 looduslikku ja 155 tehisjärve (I. Kase andmeil). Hilisemate täpsustuste kohaselt on looduslike järvede arv peaaegu tuhat, tehisjärvi umbes kakssada. Lisaks on Eestis veel ligikaudu 20 000 rabalaugast. Kuna järved on aja jooksul kadunud nii maaparanduse, kinnikasvamise kui ka tammide purunemise tõttu, siis nende arv pole püsiv. Uued järved saavad tekkida mere taandumisel, liiva-, savi-, pae-, turba- ja põlevkivikarjääride, samuti veehoidlate rajamisel. Järved on enamasti mandrijäätekkelised, nende hulka kuuluvad künkliku moreentasandiku liigestunud kaldjoontega saarterohked järved, piklikud voorejärved, vallseljakute ja otsamoreenidega glastiokarstilised järved ning paljud orujärved. Jäänuk- ehk reliktjärved on kloriididerikka veega, mida leidub samuti ...
27 % peegeldub õhust ja pilvedelt Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 °C. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaralade toimub tugev jahtumine Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses köhas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub köha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. 21
esimesena arvet pidama tema tugevuse kohta. Tuginedes tardunud laava uurimistele üle maailma on pakutud, et Maa magnetväli vahetab oma pooluseid intervalliga, mis ulatub kümnetest tuhandetest kuni mitmete miljonite aastateni (keskmiselt 250 tuhat aastat). Viimane selline sündmus, antud nimega Brunhes-Matuyama reversal, leidis teoorias aset 780 tuhat aastat tagasi. Kui osa vedelast rauast tardub sisetuuma külge vabanevad kergemad metallid ning seda soojusenergia arvelt - toimub jahtumine, mis põhjustab lisa elektrivoo. Sammuti mõjutab ka Maakera pöörlemine sulanud raua voolusid tehes neisse kurve, mis omakorda siis väänavad magnetvälja tekkekuju. Tavaliselt joonduvad uued magnetväljad olemasolevaga, kuid aeg-ajalt võivad tekkinud väljad võtta ka vastupidise suuna. Selline sündmuste kulg võib viia vana magnetvälja nõrgenemiseni ning uue välja kasvades võivad nad üksteist nullida.
(külmal f-l taga) Tähistatakse nii, et joon ja punane ja kaarekujulised junnid küljes. Külm front raske ja liigub maapinna lähedalt. Surub sooja õhu üles. Sajab frondil v frondi taga. Tähis on teravate junnidega sinine. Õhuringlus ja tuuled Millised tegurid mõjutavad õhuringlust? Gradientjõud (õhk liigub alati kõrgema rõhuga alalt madalamale) Goriolisi jõud (maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud) Hõõrdejõud Maismaa ja mere erinev soojenemine ja jahtumine (veel on suurem soojusmahtuvus) Mäestikud (natukene) TUULED Passaadid tuuled, mis puhuvad 30ndatelt laiuskraadidelt ekvaatori suunas. (esinevad põhiliselt palavvöös) Põhjapoolkeral puhuvad kirdest, S poolkeral kagust. (TUUL SELLE ILMAKAARE JÄRGI, KUST HAKKAB PUHUMA JEE) Passaadid tekivad selle pärast, et ekvaatoril on püsiv madalrõhuala ja 30ndatel laiuskraadidel kõrgrõhuala. Tuul puhub alati kõrgema õhurõhuga alalt madalama suunas. Coriolisi jõu tõttu
ära aurustub, siis jääb sinna maha sool ja seda nähtust kutsutakse sooldumiseks. Niiet need on vastandlikud protsessid. 3)Millistel aladel on levinud mussoonid ja kuidas need tekivad ? Mussoonid tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest ( Lõuna-Aasia, Euraasia idaosas, lõunarannikul ). Tekkepõhjuseks on ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. 4) Lõuna-Ameerika kaart PILET 9 1) Kuidas mõjutab magma koostis vulkaanide kuju ja purske iseloomu ? Vulkaane toidavad magmakolded, mis tekivad eri kivimite ülessulamisel ja on erineva ränisisaldusega. Vulkaani kuju, ehitus ja purskeprotsessi iseloom on tihedalt seotud teda toitva magma omadustega. 2)Selgitage leetumisprotsessi olemust ja millises loodusvööndis see on levinud. Orgaanse aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine
See tähendab, kas aine reageerib mingi teise ainega või mitte ja milliseks uueks aineks ta muutub. Keemilistes reaktsioonides tekivad ühtedest ainetest (reaktsiooni lähteainetest) teised ained (reaktsiooni saadused). Keemilistel reaktsioonidel tekkinud uus aine on ka uute omadustega. Reaktsiooni tunnused: 1)sademe, st tahke aine teke või kadumine 2)gaasi eraldumine 3)värvuse teke, kadumine või muutus 4)lõhna teke või kadumine 5)valguse süttimine 6)soojuse teke või jahtumine Keemilisel omadusel tekib uus aine, füüsikalisel omadusel muutub olek ja kuju. Näited: a) küünla põlemine - keemiline b)roostetamine - keemiline c)rasv kõrbeb pannil keemiline d)soolalahuse kokku aurustamisel sadenevad soola kristallid -keemiline e)mineraalvee pudeli avamisel eralduvad mullid füüsikaline f) puude põlemine keemiline 4.1)Vees lahustumatute ainete eraldamine: a)setitamine seistes suured ja raskemad osakesed settivad anuma põhja
mis on seoses nahkhiirtolmlemise ja suurte viljade levitamisega imetajate: lendoravate, ahvide, poolahvide, jt., poolt. Suurte viljade suured seemned võimaldavad idandite kiiret kasvu ja tagavad seega paremini pääsu valguse kätte. Õitsemine ja viljumine toimub aasta ringi, ühe ja sellesama liigi eri puudel ja isegi eri okstel eri ajal, mistõttu pole aspektide erinevusi. Ainult mõnel liigil esineb üheaegset õitsemist, mille kutsub esile erakordne vihmajärgne jahtumine või lühike kuivaperiood. Kokkuvõte Referaati tehes troopilise kliima kohta sain ma väga palju teada uusi ja huvitavaid asju. Tutvusin rohkem näiteks kõrbeliikidega, seal kasvavate taimedega jms. Sain rohkem teada troopilistest metsadest ja seal elavatest loomadest. Nüüd rohkem uurides ja teada saades kõigest uuest, meeldib troopika mulle veelgi rohkem.
alal(laiuskraadide poolest) Põhja-Ameerika idarannik- 10. Selgita, miks on vdhe sademeid Austraalia lddnerannikul, Aafrika edelarannikul, Antarktika p6hjarannikul,L6una- Ameerika lddnerannikul 20.- 30. laiuskraadide vahel. 11.Nimeta tegureid, millest sõltub üldine õhuringlus ? Coriolisi jõud (tekib Maa pöörlemisel) õhk kaldub põhjapoolkeral paremale lõunapoolkerale vasakule.Mere ja maapinna erinev soojenemine ja jahtumine,Reljeef 12.Miks on mulla ja vee hapestumine kahjulikud? Arutle, miks kannatavad happesademete tõttu eriti okaspuud. Mulla hapestumine tähendab seda etpH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkaskliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu.
põhjarahvad, kes elavad piirkonnas kus ei ole võimalik põldu haruda. · Põhjarahvastest on õppida mõtte-ja toitumisviise, kuidas ellu jääda ilma elektri, majapidamismasinate, telkide, toidukonservide ja ravimiteta. · Inimesel puudub külma vastu looduslik kaitse · Töövõime ja aruka mõtlemise säilitamiseks tuleb end külma eest kaitsta, vastasel korral tekib vaegsoojumus. Vaegsoojumus ehk hüpotermia : · Hüpotermia on kogu organismi jahtumine. · Hüpotermia teke sõltub väliskeskkonna temperatuurist, tuulekiirusest, õhuniiskusest ja isiku füüsilisest seisundist. · Jahtumisel väheneb organismi hapnikuvajadus ning suureneb kudede vastupidavus hapnikuvaegusele. · Jahtumisel käituvad organismi termoregulatoorsed mehhanismid. · Kerge hüpotermia 35 -32C · t kuni 35,5C tekivad külmavärinad, südametegevus kiireneb, vererõht tõuseb.
sisemusse. See väldib soojuse kadu. Ülekuumenemise vältimiseks veresooned tulevad nähtavamale ning laienevad. Hingamine kiireneb. Veresooned soodustavad soojuskiirgust, soojusjuhtivust ja higistamist. Termoregulatsiooni iseärasused lastel Väikelastel ei ole termoregulatsiooni keskus veel väga hästi välja arenenud. Esimestel kuudel esimese eluaastani meenutab laps rohkem kõigusoojast. Teda ähvardab nii ülekuumenemine kui ka jahtumine. Palavikku langetavad ravimid toimivad tänu termoregulatsiooni keskusele ja lastele need ravimid seetõttu väga hästi ei toimi/ei aita. Neile aitab pigem näiteks keha hõõrumine jaheda (22º) veega. Kilpnäärme hormoonid soodustavad soojusteket. Nende hormoonide toime ei ole aga eriti kiire. Suhteliselt kiire toimega on aga neerupealiste säsihormoon adrenaliin. Adrenaliini sekretsioon suureneb ja soojusteke intensiivistub siis kui inimene satub järsku olukorda, kus teda
Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Malmil on ka omadus summutada lööke. Samas on malmil halb keevitatavus 17. Süsinikteras - legeerimata teras, mis sisaldab 0,04-2% süsinikku, kuni 1%mangaani, kuni 0,4% räni, kuni 0,07% väävlit ja kuni 0,09% fosforit 18. Lõõmutamine on terase kuumutamine üle kriitilise punkti, hoidmine nimetatud temperatuuril ja aeglane jahutamine. Jahtumine toimub tavaliselt koos ahjuga ning kestab tavaliselt mitmeid päevi. Lõõmutamine vähendab terase kõvadust, kuid parandab struktuuri ning vähendab tunduvalt sisepingeid. 19. Karastamine on terase kuumutamine üle kriitilise punkti 30...50 °C võrra, hoidmine nimetatud temperatuuril ning sellele järgnev kiire jahutamine. Jahutatakse tavaliselt vees, õlis või spetsiaalsetes soolalahustes. Karastamine tõstab
Kui Maa pind oleks täiesti ühtlane ja Maa ei pöörleks, siis oleks üldine õhutsirkulatsioon lihtne. Ekvaatorilähedastelt aladelt tõuseks soe õhk ülespoole ja valguks sealt. Pooluste suunas, jahe õhk liiguks aga pooluste poolt otse ekvaatori suunas. Tegelikkuses muudavad kogu maakera hõlmava õhuringluse keerukaks mitu asjaolu: juba nimetatud Coriolisi ja hõõrdejõud, mis muudavad õhu liikumise suunda. Ulatuslike mere- ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine, mis mõjutab kõrg- ja madalrõhualade paiknemist ning õhu liikumist. Märgatavaks takistuseks maapinnalähedaste õhumasside liikumisele on ka kõrged mäestikud. Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise - tuule. Õhu paneb liikuma gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. Mida suurem on õhurõhu muutus pikkusühiku kohta ehk õhurõhu gradient, seda tugevam tuul puhub.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
