kaetud okste, nahkade, puukoorte ja mätastega. Suhteliselt väiksed tööriistad valmistati tulekivist.Uuritsate abil töödeldi ja tükeldati sarvi ning luid. Kivikirved olid ebakorrapärase kuju ja konarliste pindadega, lihvitud üksnes teraosalt. Kunda kultuuri elanikud kasutasid sageli luid ja sarvi, millest valmistati mitmesuguseid töö- ja tarbeesemeid. Kalapüügiks kasutati ahinguid, luust õngekonkse. Veeloomi kütiti harpuunidega. Tähtsal kohal oli jaht. Kütiti esmajoones põtru, aga ka kopraid. Kammkeraamika kultuur 1) Mille järgi on see kultuur oma nime saanud? Noorem kiviaeg e. neoliitikum algas keraamika kasutuselevõtuga 2) Millised hõimud olid selle kultuuri kandjateks? Elanikke seostatakse varaste soome-ugri hõimudega. 3) Miilisest piirkonnast nad Eestisse tulid? põhja ja idarannik 4) Mis keelt nad rääkisid? soome-ugri keelt 5) Millisesse rassi kuulusid?
Antonio Lucio Vivaldi SuPeRjUuStUsAi Sisukord sissejuhatus elulugu looming kokkuvõte kasutatud kirjandus sissejuhatus Antonio Lucio Vivaldi, sündinud 4. märtsil 1678 Veneetsias, suri 28. juulil 1741 Viinis, oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Õppides viiulit isa käe all asendas ta teda ka Püha Markuse Katedraali orkestris. 15-aastaselt pandi ta õppima preestriks, kelleks Vivaldi 10 aastat hiljem ka sai kuid töötas preestrina tervislikel põhjustel vähem kui aasta. Ta töötas viiuliõpetajana ning hiljem ka orkestri- ja koorijuhina Veneetsia orbude- ja vallaslastekodus Ospedale della Pietà. 18.saj tesest kümnendist hakkas sonaatide ja kontserdite kirjutaja Vivaldi looma ka vokaalmuusikat, ning esinemiseks palju reisima. Vivaldi loomingut iseloomustab dramaatiline, kuid lihtne ja ökonoomiline kirjaviis. Paistes silma erakordse produktiivsuse ja töötempoga. 40 aastaga jõudis ta kirjutada 770 teost, olles barok...
Kool Referaat Pruun karu Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus.............3lk Välimus....................4lk Toitumine.................5lk Järglased...................6lk Elu tingimused..........7lk Kokkuvõte................8lk Kasutatud allikad......9lk 2 Sissejuhatus Ma valisin selle teema referaadi kirjutamiseks, kuna tahaksin rohkem teada saada pruunist karust. Minu arust oleks hea teda rohkem Eesti suurimast kiskjast, ning tema elutingimustest.Selle referaadi käigus sooviksingi ma rohkem teada saada pruunist karust. 3 Välimus Karu on kõigile väga hästi tuntud loom. Pruunkaru ehk Ursus arctos on Eesti suurim kiskja. Tema keha pikkus on 160-250 cm. Nagu kõigil karulastel on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus. Reegli...
Hispaania ehk kastiilia keel on üks laialdaseimalt räägitud Romaani keel. See on Hispaania ametlik riigikeel ning seda räägib emakeelena enamik elanikkonnast. Järgnev hispaania keele häälikusüsteemi ülevaade on tehtud artikli Martķnez-Celdrįn, Eugenio; Fernįndez-Planas, Ana Ma.; Carrera-Sabaté Josefina 2003. Castilian Spanish – Journal of the International Phonetic Association: Volume 33, 255–299 põhjal. Artiklis on vaatluse alla võetud formaalne hispaania keel, mida räägitakse haritud keskealiste inimeste poolt Kesk-Hispaanias. 1. Konsonandid Selle keele sulghäälikud on /p/, /b/, /t/, /d/, /k/ ja /g/. Foneemid /p/ ja /b/ on hääldatud bilabiaalselt ehk kahe huulega, /t/ ning /d/ on dentaalid ehk hammashäälikud ja /k/ ja /g/ velaarid, pehme suulae häälikud (/k/ häälduse alla läheb ka häälik /c/ näiteks sõnas ´kasa casa ‘maja’). Selles keeles on kolm nasaali ehk ninahäälikut: /m/, /n/ ja /ɲ/. Foneemid /m/ ja /n/ on hääldatud vastavalt...
Vihmaperioodi alguses tehti põllupinda kepiga augud ning pandi neisse maisiseemned. Taimede kasvamise ja maisi valmimise ajal peletati põldudelt linde ja loomi, kes sageli tegid põldudel palju kahju. Maisi valmimisel tõlvikud koristati, kuivanud varred aga põletati. Alepõldu sai kasutada 2-3 aastat, seejärel pidi ette valmistama uue põllu. Peale maisi kasvatati veel tubakat, puuvilla, uba ja kakaod. Kakaoube kasutati rahana. Toidulisa andsid ka jaht ja kalapüük, kuid 90% maaja toidusedelist täitsid ikkagi mitmesugused maisist valmistatud toidud. Saagist 1/3 kuulus maaharijale, 2/3 tuli anda valitsejale ja preestreile. Käsitööliste ülesandeks oli savinõude valmistamine, kangakudumine, sulgedest riideesemete ja peaehete valmistamine, roost mattide punumine (maaja elamu peamine "mööbliese"), kivist tööriistade valmistamine jne. Käsitöölised olid ka linnade ehitusmeistrid ja kiviraiujad,
nagu näiteks klaasi maalimine, siidisallide valmistamine, põllu harimine, õunamahla pressimine, käsitöö, hobustega ratsutamine, kalalkäik, loomade toitmine, linnukastide valmistamine ning jahil käik. Jahile minnakse professionaalse jahiniku saatel ja seda juba varahommikul. Külastajad äratatakse enne päikesetõusu ning üheskoos minnakse majutusettevõtte ümbruses olevasse metsa, kus elavad jänesed, metssead, pruunkarud, rebased, hundid ja isegi põdrad. Jaht algab rivistuse ja sarve puhumisega. Korratakse üle ohutustehnika, täpsustatakse milliste loomade laskmiseks on luba saadud. Seejärel minnakse loomade jälgi otsima, tegemaks selgeks, kas tegemist on värske või vana loomajäljega. Mõnikord võetakse jahile kaasa ka jahikoerad, kes täidavad "ajajate" rolli. Jahi õnnestumise korral tehakse hiljem majutusettevõtte aias ühiselt lõke, küpsetatakse loomamaks ja järgneb
väikerüütlitel olid talumajad ehitati tornlinnused, rikastel olid käepärastest kindluskompleksid materjalidest Põhitegevused Sõdimine, oma valduste Maa harimine, karja kaitsmine kasvatamine Jaht, turniirid, reisimine, Külapeod, usupeod, Ajaviide usupühad, aadli naistel oli mehed käisid kõrtsis lugemine/käsitöö/muusika Riietus vastavalt seisusele, Kangas kooti ise, osteti käsitöölistelt kangas riided õmmeldi ise, Riietus või valmis riideese, võis tavaliselt tehti linast
Too 4 näidet. Tasane maapind, voored, sügavad orud Mesoliitikum Pulli küla on leitud vanim Eesti arheoloogiline asuala Teine varem leitud, kuid hilisem asulakoht on Kunda Lammasmägi Samalaadse arheoloogiliste leidude alasid nimetati Kunda kultuuriks Kunda kultuuri tunnused: asulad rajati veekogude lähedusse; küttide ja kalastajate kultuur; eluviis on rändav Tööriistad valmistati kivist, luust, sarvest ja puust Elatusalad: kalastamine, jaht, korilus Neolootikum Vanimad nõud Eestis valmistati savist, millesse segati nt kivipuru Umbes 4000 eKr võeti kasutusele paremini valmistatud savinõud, mille pinda hakati kaunistama omamendiga Kammipiide sarnase templiga tõmmatud joonte järgi savinõudel, mis on sellele ajale väga iseloomulikud, hakati kutsuma ka kammkeraamika kultuuriks Asulad paiknesid endiselt jõgede, järvede ääres; ka mere ääres ja saartel Surnuid maeti asula territooriumile
S-tahtest vabanedes saab nirvaanasse, N- tahtest vab kaotab in väärikuse, tahe tuleb tööle rakendada. 2) C.Darwini evolutsiooniteooriast- mõl rõhut tugevate õigust ja nõrkade kadu. ''Vaimseimad in-ed on ka tigevaimad''. N jälestas D olelusvõitluse madalaid eesmärke: söömine ja sigimine inimelu ülim eesmärk? N nim oma versiooni tahtest v'imutahteks, sest ses sis ülenemine, mitte haletsusväärne jaht elatusvahenditele v metafüüsika. N ''Mida ma ei ole, see om mulle jumalaks ja vooruseks''. NAER JA IGAVENE TAASTULEK- iga hetk su elus jääb lõpmatult korduma- ela nii, et sa tahaksid jälle elada! Suuda igale eluhetkele südamest JAH öelda. N armastas naeru. ''Väär olgu meile iga tõde, mille kõrval pole klanud naer.'' ''Filosoofe peaks järjestama vastavalt nende võimele naerda, sest see, kes tõuseb kõige ..., kurbtõiduste üle
· Kirves seoti puuvarre külge nahkrihmaga · Luudest ja sarvedest valmistati ahinguid, harpuune, nooleotsi, pistodasid, talbu, naaskleid jms. · Luu- ja sarvesemete rohkusega iseloomustatakse Kunda kultuuri Kund kultuuri elani valmistatud luust ja sarvest esemed Elatusalad · Veekogude äärsed kalastuskohad · Ahingutega saadi suuremaid kalu · Luust õngekonksud · Suurem saaks saadi kalatõkete, algeliste võrkude ja mõrdadega · Tähtsam elatusala oli jaht · Esmajoones kütiti põtru ja ka kopraid · Ürgveiste, karude, metssigade ja kitsede jahisaak oli tagasihoidlikum · Kütiti ka linde(veelinde) · Jahil kasutati viskeodasid, vibu, ja nooli · Tähtsamad esemed olid püünised ja lõksud · Suurematele loomadele tehti varitsus- kui ka ajujahti · Kaevamistel leitud koeraluud viitavad jahimehe abilisele · Mesoliitikumi teisel poolel tegeleti hülge küttimisega · Jahiretked ulatusid isegi Hiiu- ja Saaremaale ning Ruhnu
Romantism 1. F.Schubert- Romantilise kammerlaulu tänapäevani enim esitatav suurkuju; kirjutas kõrvuti sümfoonilise ja kammerloominguga üle 600 laulu. Seal hulgas on lühikesi lugusid, mis oma vormi ja väljenduse lihtsuselt meenutavad 18.sajandi koduses musitseerimises levinud repertuaari ja dramaatilisi stseene (Johann Wolfgang Goethe sõnadele loodud ,,Metshaldjas'') Schuberti elusaatus oli heitlik, vireles pidevalt puuduses, tal oli õnnetu armastus ja haigused. Inimese emotsionaalseid läbielamisi ja kannatusi suutis ta kordumatu eredusega väljendada. Oli esimene, kes koondas oma laule tsüklitesse, millel oli läbiv peategelane ja tegevustik. ,,Ilus möldrineiu'' ja ,,Talvine teekond''. Tsükkel ,,Ilus möldrineiu'' meeshääle7 ja klaverile koosneb 20 laulust. ,,Talvine teekond'' koosneb 24 laulust. Schubertiaadid- Schuberti muusika õhtud ; need toimuvad tänapäeval mitmes Euroopa riigis ; muusikafestivalid, kus...
korjeperioodidele vastavalt), elati püstkodades 8) Kammkeraamika- Elatusalad: kalapüük, küttimine, püügimajandus; eluolu: asulad paiknesid veekogude ääres, isegi saartel, kodade kõrvale püstitati ka neljakandilisi postidele toetuvaid hooneid, jahi-ja tööriistade valmistamise oskus suurenes, esimene kultuur, kes mattis surnuid (maeti asulate maakondadesse selili siruli asendisse mõningate panustega) 9) Nöörkeraamika- Elatusalad: kalapüük, jaht, maaviljelus, loomakasvatus, põlluharimine; eluolu: elati vähem koos (enamasti üksikperedena), liiguti paremate maade järgi, kalmistud olid asulatest kaugemal küngastel (maeti külili kägarasse, käsi või käed pea all, surnuid kardeti) 10) Pronksiaeg- Elatusalad: maaviljelus, karjakasvatus, hülgeküttimine (saarlastel), küttimine, kalapüük; matmiskombed: kivikirstkalmed (ringikujuline, perekondlik), laevkalmed (põletusmatus, Gotlandi mõjud, laevakujuline müür), maahauad
14. 16. sajand renessanss Virge Joamets 13. sajand keskaja tipp Kristlik kirik on veel väga ühtne Gootika Rüütlilaulu õitseng NotreDame'i koolkonna organum (Perotinus), uued zanrid kirikumuusikas, eriti motett = kirikumuusika kõige moodsam muusika. Modaalrütmika. Uued, uusajale omased jooned hakkavad Euroopa arenenumate maade elus ja kunstiloomingus tekkima 14. sajandist. Esmalt Itaalias ja Prantsusmaal. 14. 16. sajand renessanss renaissance, rinascita taassünd. Antiiksete väärtuste taassünd. Eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust keskajast vaheajast, mis eraldab antiiki kaasajast. Feodaalkorra ja naturaalmajanduse lagunemine, kapitalistliku korra, tööstuse (manufaktuurid), kaubanduse ja panganduse arenemine. Uued majandusvormid tekkisid linnades, nende kandjateks olid linlased. Itaalias, kus ka keskajal p...
punakas, valge ja isegi täiesti must. Esineb ka nende värvuste kombinatsioone. Geneetiliste uuringute põhjal on tehtud kindlaks, et must karvkatte värvus tuleneb mutatsioonist, mis kandus üle kodukoertelt. Täiesti valge karvkate on sagedaseim põhjapoolsetes piirkondades. Eestis elavate huntide karvastik on enamasti kollakas-hall, selg ja saba on muust karvastikust aga tumedam, kuna seal on ogakarva tipud mustad. 3 Toitumine ja jaht Hunt on kõige tüüpilisem kiskja, kes sööb taimset toitu ainult oma vitamiinivajaduse rahuldamiseks või parema toidu puudumisel. Samuti on täheldatud lõunapoolsetel aladel huntide leidlikkust tarvitada näiteks arbuuse ja meloneid janu kustutamiseks. Peamisteks saakloomadeks on tavaliselt siiski metskits, metssiga ja jänesed. Suvel võivad toidumenüüsse lisanduda ka temast väiksemad kiskjad, hiired, linnumunad, putukad ja konnad, aga otsivad oma toitu ka prügi hulgast.
VARDO RUMESSEN SERGEI RAHMANINOVI (1. IV/20. III 1873 -- 28. III 1943) MUUSIKA PILTLIKKUSEST Etüüdpiltidest op 33 ja op 39 Kuidas sünnib helitöö? Kas kujuneb see helilooja peas pikema aja jooksul või on selle tekkimise põhjuseks hetkemeeleolu? Kuidas on see seotud helilooja mõtte ja tundemaailmaga ja mil määral väljendab see helilooja enda iseloomu? Või on selle aluseks välised tegurid, mis avaldavad oma mõju heliloojale täiesti sõltumatult tema tahtest ja väljendusviisist. Loomingupsühholoogiliselt on tihtipeale väga raske anda neile küsimustele ühest vastust. Paljuräägitud inspiratsioon võib vahest küll anda algtõuke, kuid ei seleta tihti seda, kuidas ja milliste loomepiinadega mõni helitöö tegelikult sünnib. Tõenäoliselt erineb helitöö lõplik variant tihtipeale tunduvalt esialgu kavandatust. Rahmaninovi muusikale on tihtipeale omane muusikaliste kujundit...
Pigem on oluline teada, et haigete rebaste elukombed ei ole kooskõlas rebaste tavaliste käitumisnormidega. On teada mitmeid juhtumeid, kus tõbised rebased on tulnud majade juurde, õuedesse ja tikkunud isegi tuppa, kus siis lapsed ja täiskasvanud on teadmatuses nendega mänginud ja püüdnud uimaste loomade vastu kenad olla. Inimlik kaastunne on ju kena asi, aga õigel kohal. Rebane kuulub jahiulukite nimekirja. Urujaht ja ajujaht ning jaht koeraga on lubatud 1. oktoobrist kuni 28. veebruarini. Aastaringselt on lubatud peibutusjaht, varitsusjaht ja hiilimisjaht. LÕPETUSEKS Rebane on ettevaatlik, uudishimulik ja osav kiskja. Temast ei ole sugugi lihtne lahti saada. Rebasele pannakse välja raudu, teda kiusatakse taga suitsu, tule ja tinaga, aga ometi ilmub ta jälle kuskilt välja ja kui ära kaob, siis viib kaasa kuke või kõige parema kana. Rebane on kaval ja leidlik loom. Rebase leidlikkus hoiab tal hinge sees
Raamatuillustratsioonid: A. Pulveri «Toimetulek iseendaga»; I. Randrüüt «Kata võimlemiskool» Maalinäitus «Juulile» Tartus E-Kunstisalongis Telesaated: «Kahvel», «Kes tahab saada miljonäriks», «Tõehetk», «Kreisiraadio» Teater: Pärnu Endlas külalisena komöödias «Pidzaama kuuele» Kino: «Jan Uuspõld läheb Tartusse» (2007), «Tappev Tartu» (1998), «Minu Leninid» (1997), «Tulivesi» (1994) Ettevõtlus: HV Haus omanik 100% Hobid: toit ja vein, jaht, fotograafia, golf, maalimine, kirjutamine Pildid Kokkuvõte Mina isiklikult ei saanud eriti midagi uut teada. Ma olin juba enne peaaegu kursis tema elulooga. Ma sain teada rohkem milline oli tema lapsepõlv ning sellest kuidas temast saatejuht kujunes. Tema elu sügavam uurimine jättis mulle temast veel parema mulje. Minuarust on Hannes Võrno kõige sümpaatsem Eesti saatejuht. Kasutatud kirjandus http://www.google.com http://kanal2.ee/saated/Hannes-Vorno-Q?view=info http://www
1. Roolimees hüüab valju häälega teate ,,Mees üle parda" 2. Teine vahimees viskab päästerõnga üle parda 3. Kapten võtab juhtimise üle ja määrab vahimeeste hulgast jälgija, vajadusel ka kaks, kelle ainus kohustus on üle parda kukkunut silmas pidada 4. Sooritatakse võimalikult kiiresti manööver, mille tulemusena peab jaht jõudma meheni nii, et merehädaline jääks jahist allatuult ja laev peaaegu seisaks. 5. Mees tõmmatakse välja 6. Päästetule antakse esmaabi. Reisi ajal olid mõned mehed laevast ka merehaiged, kuid nemad arvasid, et parem olla merehaige kui igavesti haige mere järele 9 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9909/lennuk.html 10 Pruuli, Tiit 2001 Eesti lipp ümber palli. Tallinn: Varrak 11
8. Kammkeraamika kultuur Neoliitiline kultuur. Keraamikal kammornamendid. Kausid koonuse kujulised. Elukoht püsivam , kuid ikka rändavad. Elukoht jõgede ja järvede ääres. Küttimine, korilus. Neljakandilised püsivamad ehitused. 9. Venekirveskultuur e. Nöörkeraamika kultuur. Neoliitiline kultuur. Savinõusi kaunistati nöörjäljenditega.Paati meenutavad kirved e venekirves. Elukoht seal, kus sai kastavada loomi ja harida põldu. Jätkus ka kalapüük ja jaht. 10. Nöörkeraamika kultuur sama mis eelmine. 11. Tulekivi Kiviajal kõike parem kivim, mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi. 12. Aestid nii kutsuti eestlaseid. Tänapäeval arvatakse, et aestid polnud rahvus vaid nii kutsuti balti kui ka läänemeresoome hõime. 13. Kindlustatud asulad Asulad, mis ehitati looduslikult kindlustatud kohtadesse, nagu jõekäärud, poolsaared ja künkad.Elas koos mitu peret. 14
Rootsis - Tanum (ala); Soomes - Äänisjärv (Oneega) petroglüüf - kaljugraveering Viljakuse fetiØid (üleloomulikult kummardatav ese Willendorfi Venus 30 000-10 000 a. e. Kr. Leitud Austriast, asub Viinis (Naturhistorisches Museum), liivakivist, 11 cm. Dolni Vestonice Venus - savist, 11 cm. 25 000 a.t. 8 cm, mammutiluust pea, 26 000 a.t. Ühiskondliku tööjaotuse vormid: * põllunduse tekkimine 8000 a.t. NAINE pani seemne mulda MATRIARHAAT emajärgne sugukond * jaht, MEES tõi tapetud looma pojad koju, karjakasvatus; PATRIARHAAT isajärgne sugukond * käsitööliste eraldumine eksogaamia sugulaste vaheline seksuaalühte keeld pilastus suguühe sugulaste vahel, nõrgad järeltulijad initsiatsioon suguküpseks tunnistamise kombetalitused Perekonnatüübid: 1. piiramatu seksuaalne läbikäimine; 2. veresugulusperekond (põlvkondade kaupa); 3. Punalua perekond (õdede ja vendade seksuaalelu keeld); 4. paarperekond (meeldivuse printsiibil); 5
· hallutsinatsioonid: silmapete (visuaalne hallutsinatsioon) ja kompamismeelepete (taktiilne hallutsinatsioon), mille puhul inimene tunneb, et tal on näiteks sipelgad naha all · äge agressiivsus, tihti räige vägivald · enesetapumõtted ja enesetapukatsed. Kokaiinisõltuvus võib inimese kiiresti sotsiaalselt laostada, sest nõrga tervise tõttu ei suuda narkomaan ennast ülal pidada. Uimasti tarvitamine võib hävitada ka perekonnaelu. Jaht uimasti järele ning agressiivsus ja meeltesegadus on põhjused, miks inimene tõugatakse välja oma senisest suhtluskonnast. Sõltuvus Kokaiinist satutakse sõltuvusse äärmiselt kiiresti, see on teada olevatest kõige kiiremini sõltuvust tekitavaid aineid. Üksainus katse võib kaasa tuua pikaajalise ja laastava 5 kuritarvitamise. Kokaiin mõjub tugevasti seepärast, et ta tekitab ajus lõbu- ja mõnutunnet
servi. Kuna seda Eestis polnud, siis kasutati kvartsi. Nendega tehti väikesi tööriistu lõikamiseks, kraapimiseks, puurimiseks. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, mida sai lihvides töödelda. Selle algsed kivikirved olid ebakorrapärase kujuga. Kasutati luid ja sarvi, millest valmistati ahingui, harpuune, nooleotsi, pistodasid, talbu, naaskleid. Elatusalad olid veekodude ääres. Tähtis oli jaht kütiti põtru, kopraid, ürgveiseis, karusid, metside, kitsi, linde (ka hülgeid) . Kasutati viskeodasid, vibu, nooli, püünised, lõksud. Peale selle söödi loodusande taimed, juureikad, marjad, pähklid, seened. Noorem kiviaeg e neoliitikum (5000-1800eKr). Neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu. Venimad savinõud valmistati savist, millesse oli sedatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru. Kasutati toidu tegemiseks, hoidmiseks.
Renessanss Renessanss- tulevneb prantsuskeelsest sõnast taassünd. 14-17 sajand. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Põhja-Itaaliat. Renessanss olemus väljendus selles, et pöörduti tagasi antiikaja kunsti, filosoofia ja kirjanduse juurde, ehk õpiti neid uuesti põhjalikult tundma. Tähtsale kohale sai isiksus ise, enam ei olnud oluline päritolu. Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Renessansi ajal oli sarkastiline suhtumine vaimulikku ellu, seega ei olnud enam ilmalike sanrite ilmumine enam teisejärguline. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks.Religioon ei kontrollinud enam teadust. Teaduse areng ning haridus oli väga oluline, nt nootide mitte tundmine oli häbiasi. Renessanssi ajastu üheks väga oluliseks saavutuseks on nooditrüki leiutamine ( 15-16 sjand ) ja selle leiutas Pretucci( itaallane). Veel üks väga oluline asi on see, et otsu...
*loomade kujud- "kapitooliumi emahunt" 500 eKr 1) looduslähedased 2. Maalikunst *seinamaalid hauakambritest *maaliti, et säilitada lahkunud hingedele meeldiv elikeskkond *temaatika- 1)illusoorsed aknad ja uksed 2) pidusöögid, tantsud ja musitseerimine 3) jaht, kalastamine 3. saj eKr- Roomlased vallutasid etruskid. Etruskid sulandusid roomlaste hulka ning nende kunst sai edaspidi eeskujuks ROOMA Arhitektuuri süsteem: · mitmed uuendused · ehitusmaterjalid: 1)kindla mõõdu ja kujuga savitellised 2) (tsement) betoon- vulkaaniline tuhk, kruus, vesi 3)marmor- viimistlusmaterjal
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 1 Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 Üldiseloomustus...................................................................................................................... 3 Keskkonnaprobleemid............................................................................................................. 4 Miks on Läänemeri väga reostunud?................................................................................... 4 Kliima soojenemine.............................................................................................................. 4 HELCOM................................................................................................................................
"Orléansi neitsi" (1881) "Mazepa" (1883) Sümfooniad 1. sümfoonia g-moll "Talveunelmad" 4. sümfoonia f-moll 5. sümfoonia e-moll 6. sümfoonia h-moll "Pateetiline" Klaveripalade tsükkel "Aastaajad" Klaveripalade tsükkel "Aastaajad" on kirjutatud aastal 1876. Osad: Jaanuar. Kamina ääres (ka Kolde ääres, Kamina ees) Veebruar. Karneval (ka Vastlad) Märts. Lõokese laul (ka Lõoke) Aprill. Lumikelluke Mai. Valged ööd Juuni. Barkarool Juuli.Niitja laul August. Viljalõikus September. Jaht Oktoober. Sügislaul November. Troika Detsember. Jõulud Isiklik arvamus Olen käinud vaatamas ballette ,,Luikede järv" ja ,,Pähklipureja". Mulle need väga meeldisid ja läheks neid iga kell uuesti vaatama. Ma ei ole küll väga suur klassikalise muusika austaja, kuid P.Tsaikovski tööd tunduvad mulle isegi huvitavad. Tema teoseid kuulates tekib kohe silme ette pilt mis ühtib vägagi palju teoste pealkirjadega. Näiteks Klaveripalade tsüklit ,,Aastaajad" 5
KESKAEG X klass Keskaja dateering ja 3 perioodi-lääne-rooma riigi algus476a.pKr kuni ameerika avastamine1492,reformatsiooni algus1517,madalmaade revolutsioon või inglismaa kodusõda1640; vara-,kõrg-,hiliskeskaeg.Varakeskaeg: Frangi riik-tekkis 5.saj peale lääne-rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid gallia;Chlodovech-kuningas(suguvõsa nimi Merovech),vallutas gallia/rajas riigi,võttis vastu ristiusu,surma järel laguneb ühtne riik,võim majordoomustele;Karl Martell-714 Pippini järeltulijaks,loobub majordoomuse nimetusest->frangi hertsog,purustas POITIERS lahingus araablased,sadulajalused;Pippin lühike-751,pani aluse paavstiriigile756;Karl Suur(768-814)-rooma geisriks800,kultuuri tõus e. karolingide renessanss,soosis haridust;Verduni leping(843)-K.Suure pojad jagasid riigi lääne-frangi(prantsusmaa),ida-frangi(saksamaa),lõuna-frangi(itaalia).Feodaalkord e. läänikord-kuningale kuulus võim kogu kuningriigis,ta jagas aadlikele/feoda...
nisu, kaera. Alepõllud. Asulad väiksemad, ilmselt elati koos ühe perena – taluline asustus. Kalmistud kõrgematel kohtadel, elu-paikadest eemal. Madalad hauad, surnu hauas kägaras. Panusteks ehted tööriistad ja relvad. Kiviaja lõpul tekstiilkeraamika – muster vajutatud riidega. d) Pronksiaeg alates 1800 kuni 500 a eKr: pronksiaja algus sarnane kiviajaga. Metalli väga vähe, esimesed pronksist esemed on kirved. Maaharimine, karjakasvatus, jaht, kalapüük. U aastal 1100 eKr murrang. Põhja ja Lääne – Eestis kindlustatud asulad (Asva, Kaali), esimesed teadaolevad põlispõllud (Saha-Loo), maapealsed kalmistud. Sisemaa pronksiajast andmeid vähe. Kivikirstkalmed: surnu asetati maa peale ehitatud ringmüüriga ümbritsetud kivist kirstu. Kivikirstkalmed tavaliselt rühmiti. Panuseid väga vähe. Nt: jõelähtme, Muuksi. Eliit töötles metalli, elas kindlustatud asulates, tegeles kaubandusega.
3) mängud (pallimängud) Gümnastika alaliigid: 1) palestrika - jooksud, hüpped, kettaheide, odavise, maadlus, ujumine, sõudmine 2)viievõistlus 3)orkestrika - pallimängud, tantsud 8. 7 rüütlioskust 1) ratsutamine 2) ujumine 3) küttimine 4) vibulaskmine 5) võitluskunstide omandamine (vehklemine) 6) seltskondlikud mängud (kabe, male) 7) tantsu- ja poeesiaoskus 7 rüütlioskust - ratsutamine, ujumine, vibulaskmine, male, vehklemine, jaht, oda/kilbi/mõõga käsitlemine 9. milles seisnes Locke "tabula rasa" Laps sünnib ilma valge (puhta) lehena, oluline kasvatus 10. antiik OM - kelle auks, kuna toimusid esimesed, viimased mängud Alates 776 e.m.a Olümpias, 4-aastase intervalliga, Kreeka peajumal Zeusi auks, ametlikult lõpetati OM Rooma deklaratsiooniga 400 e.m.a (viimased 393 m.a.j.) 11. viievõistluse esimene ala, esimene ala OM-l 5võistluse alad üldse 1.staadionijooks, hooga kaugushüpe, ketas, oda, maadlus 12
Jäneste epideemiad ja arvukuse muu kõikumine toovad ilveseperre nälja. Nii võib ilveste arvukus samuti väheneda, koguni 10 korda. Ilvese põhitoiduks on siiski väikesed sõralised, eriti metskits, mägikits ja muskushirv. Väiksemaid saakloomi kütib ta ainult siis, kui suuremaid napib. Ilves murrab Eestis keskmiselt 5,4 metskitse kuus ja 65 kitse aastas. Ilves ärkab tavaliselt üks tund enne pimedaks minemist ja läheb jahile. Kui jaht õnnestub kohe, puhkab ilves hommikuni ja läheb taas jahile või jalutuskäigule mööda oma valdusi, mõned aga heidavad magama alles tund enne päikesetõusu. Ilvesed eelistavad käia alati samu radu pidi ja jahtida kindlal alal. Kuigi ilves on hea ronija, varitseb ta saaki maapinnal. Öeldakse, et ilves on parim hirvearst. Kui hunti nimetatakse metsasanitariks, siis ilves on tema kõrval halastajaõde. Ilvesed võivad rahulikult nälgida kaks päeva nädalas, kuid mitte üle selle
Hemingway, F.S. Fitzgerald ja E.M. Remarque. Nende looming oli sõjavastane ja kujutas elutüdimust ja lootusetust, mille eest saab põgeneda ainult armastuse ja sõprade abil. Nad ei kujuta õnne püsivana. Looming oli humanistlik ja kujutas inimlikke väärtusi. Elu eest üritasid nende tegelased põgeneda alkoholi, pidude ja looduse rüppe. Ernest Hemingway Pärit Ameerikast Illinoisist. Talle meeldis juba varakult kalapüük ja jaht, töötas ajalehe reporterina. 1918 läks I maailmasõtta vabatahtlikult, oli Itaalias Punase Risti autojuht. Sai seal jalgadest raskelt haavata. Edasi tegeles kirjutamisega, elas Euroopas ja Kuubal. Osales ka Hispaania kodusõjas 1936-1939 sõjakorrespondendina. 1961 sooritas enesetapu. Ta on oma loomingus kasutanud põhimõtet, mida ta ise nimetas jäämäeprintsiibiks sõnades ei väljendata kõike, sügavam sisu jääb sõnadest väljapoole, kuid seda antakse mõista.
aja uued uudised Eesti looduses. Tunne Eesti loodust! Eesti tavalised ja kaitsealused liigid Keskkonnainfo mõiste, võimalikud andmekogud, avalikud ja piiratud juurdepääsuga. Andmebaaside tutvustused. Nn Pruunid seadused maa, õhk, vesi. Valdkondade korraldus (asutused, load, nõuded), kaasaegsed probleemid ja seisund Eestis. VVO ettekanne koduste keskkonnakaitseliste organisatsioonide tutvustamine. Nn Rohelised seadused mets, jaht, kalapüük. Valdkondade korraldus (asutused, load, nõuded), kaasaegsed probleemid ja seisund Eestis. Kaitstav loodusobjekt ja kaitsekorralduslikud probleemid keskkonnainfo andmebaaside kasutus, praktiline looduskaitse korraldus, eesmärk-põhjus-tagajärg- tegevused, kaitsekorralduskava. 3
AADEL JA RELVASTUS KESKAJAL Turniir Aadli ühiskondlik funktsioon oli sõdimine. Sõjakäik tähendas aadlikule kõrghetke võimalust demonstreerida oma vaprust ning koguda kuulsust ja au. Sõdimine polnud aga pidev tegevus ning enamik aega tuli sisustada teistmoodi. Rahuajal pidasid aadlikud turniire ja käisid jahil. Tihti on nendes harrastustes nähtud harimatute ülikute toorest meelelahutust. Tuleb aga arvestada, et nii turniir kui ka jaht täitsid mõlemad põhiliselt üht ülesannet see oli treening ja ettevalmistus sõjaks. Meelt lahutati sageli ka pidutsemisega. Turniiril sai aadlik oma sõjamehevõimeid näidata ohutumal vsiisil, kui seda oli sõjakäik. Tavaliselt võideldi turniiril nüride relvadega, näiteks odaotstel oli kolm lühikest tömpi haru. Sellest hoolimata polnud võitlus päris ohutu ja õnnetuid surmajuhtumeid esines turniiridel üsna tihti.
siirup, suhkur, sült, vorst, õli, tärklis, kaneel, pipar, sinep, äädikas, kruus, pann, pott, pütt, toober, toop, lähker, vaat, ämber Alamsaksa laenud (2) • riietus: vokk, samet, siid, samet, mantel, kuub, müts, püksid, vammus, nööp • ehitus: hoov, häärber, kamber, kelder, korsten, kuur, köök, küün, müür, plank, saal, tall, trepp, haamer, höövel, latt, link, luuk, palk, raam, saag, tangid, kapp, pink, tool • sõda, jaht: jaht, jääger, kants, kütt, laager, lahing, püss, tääk • ristiusk: altar, ingel, jünger, kabel, kantsel, klooster, krist-, köster, leer, ohver, orel, paavst, piibel, piiskop, preester, prohvet, sant (< ‘kerjusmunk’), troost • ühiskond: härra, proua, preili, pruut, röövel, rüütel, naaber, narr, kelm, laat, selts, krahv, vürst, arst, plaaster, väävel Alamsaksa laenud (3) • kaubandus: hangeldama, kross, pood, rent,
Hoope anti kordamööda ja pärast teatas kohtunik, kumma löögid olid paremad (ka gruppides ja ehtsate lahingu relvadega, aeg määratletud). Turniir ei olnud ainult spordisündmus, vaid pidustus laiemas mõttes. Seal koguneti oma senjööri ümber ja tutvuti teiste aadlikega. Oluline roll oli daamidel, kellele noored rüütlid said oma osavust demonstreerida. Sageli olid seal ka muusikud ja poeedid. 10.Jahipidamine Jahiretkelt saadi söömalauale värsket liha, ent jaht oli ka kõrgelt hinnatud harrastus. See andis rüütlile võimaluse treenida oma hobuseid ja arendada oma ratsutamisoskusi. Mõned rüütlid pidasid jahi tarbeks erilisi jahihobuseid ning paljudel oli jahipidamine kujunenud lausa maaniaks. Enamasti oli see rüütite ainus võialus kasutada vibu. Eriliselt treenitud jahikoerad saadeti juba varahommikul välja jahiloomi välja nuuskima ja nende jälgi üles võtma. Rüütlid
põdra- ja hirvepulli lähedale meelitada. Otsijaht Lihtsalt kõnnitakse (nt koos koeraga) ja kui leitakse loom, siis jahitakse. Peamiselt jänestele, kuid ainult koos koertega, sest muidu saab hukka palju emajäneseid. Urujaht kasutatakse urukoera. Püütakse uluk urust välja ajada või urus tabada. Taks või foksterjer. Kährik, rebane, mäger. Jaht lippudega peamiselt hundijaht. Ala, kus hundikari pesitseb, ümbritsetakse lipuringiga. Uluki püüdmine Püünistega jaht rebastele, kährikutele, mingile, mets- ja kivinugisele ning tuhkrule. Ka kobras ja ondatra kohe surmavate raudadega. ULUKITE LOENDUSMEETODID: Esimene printsiip: loenduse käigus üritatakse selgeks teha, milline on kogu asunduse suurus ja piirtutakse teadmisega, kas teatud loomaliigi arvukuse tihedus kasvab v kahaneb. Teine printsiip: kas loendatakse ulukid mingil proovitükil või kogu alal, tehakse üldistus.
kultuuri alla, näiteks Kunda kultuuri alla kuuluvad kõik Eesti mesoliitikumi asulad ja ka Pulli. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, kuid Eestis kasutati ka kvartsi. Tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, millest tehti ka niinimetatud kivikirveid. Kasutati ka luid ja sarvi erinevate tööriistade valmistamiseks, need olid Kunda kultuurile iseloomulikud. Veekogude ääes pakkusid luudest ja sarvedest tehtud tööriistad kalastamise võimalusi. Kuid tähtsal kohal oli ka jaht. Samuti toituti loodusannidest, milleks olid juurikad, marjad ja palju muud. Neoliitikumi ehk noorema kiviaja alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu umbes 5000. aasta paiku eKr. Valmistatud savinõusid, mida oli erinevalt ilustatud liigitasid arheoloogid kammkeraamika kultuuri. Selleks ajaks olid ka jahi- ja tööriistade valmistamisoskused paranenud. Ka matmiskombed on paremini teada. Tähtsamad surnud maeti kas elamu alla või asula alale. Kadunukesele pandi kaasa ka meeneid. Sellised
üksikpered ELATUSALAD Kalastamine, jahtimine, Küttimine, korilus, loomakasvatus(kitsed, korilus kalastamine, suur lambad, veised, sead), kunstitase maaviljelus, kalastamine, jaht TÖÖRIISTAD Tulekivist ja kvartsist Jahi- ja tööristade Kivi-ja puukõplad tehti; üks põhiliseimaid valmistamise oskus oli tööriistu oli kivikirves; paranenud, laialt oli kasutati luid ja sarvi, levinud kitut tüüpi millest tehti ahinguid, lihvitud kirved ja naaskleid jne talvad
matmisviis) balti hõimud. Vanim teadaolev inimeste peatuspaik Eestis on Pulli asula, kust leiti 9. aastatuhande algusest pärit inimeste tegevuse jälgi. Pulli asub Pärnu lähedal. Teine tuntud vana asupaik on Kunda Lammasmägi, kus elasid inimesed hiljem kui Pullis. Arheoloogiline Kultuur ühelaadsete leidudega mustiste rühm Kunda kultuur - Mesoliitikum ehk 9000a-5000a ekr. Tegevusalad: jaht, kalastus, koerte pidamine. Tööriistad: Luust, kivist, puust,luust, tulekivist. Tööriista liikideks olid uuritsad(tükeldati sarvi ja luid), kõõvitsad(roogiti looma rahkasid), kivikirved, talbad(pisikesed kirved),jne. Kammkeraamika kultuur Algas 4. aastatuhandel. Elanikud oli kütid ja kalastajad soome-ugri päritolu. Tegeleti keraamikaga,mis oli uus tegevusala. Veel tegeldi kalastamise, küttimise ning ka kunstiga. Surnuid austati matustega, nad maeti asula
Ilvesed võivad rahulikult nälgida kaks päeva nädalas, kuid mitte üle selle. Nälga suremine ei ole talvel kuigi harv nähtus. Talve jooksul vajab üks ilves ellujäämiseks 80 jänest. Perele kulub üks jänes või pool hirve päevas. Täiskasvanud ilves sööb 12 korda päevas . 6 Jahipidamine Ilves ärkab tavaliselt üks tund enne pimedaks minemist ja läheb jahile. Kui jaht õnnestub kohe, puhkab ilves hommikuni ja läheb taas jahile või jalutuskäigule mööda oma valdusi, mõned aga heidavad magama alles tund enne päikesetõusu. Saaki leida aitab tal hea nägemine ja eelkõige suurepärane kuulmine: oksa närivat jänest kuuleb ilves rohkem kui poolesaja meetri kauguselt. Küllap aitab söödava leidmisele kaasa ka ilvese komme käia mööda teiste loomade radasid. Kuigi ilves ronib hästi mööda puid, ei varitse ta okste vahel kunagi saaki. Kütib ta ainult
E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Kertu Roosla 10. klass RÜÜTLID Referaat Juhendaja: Ene Holsting Juuru 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. RÜÜTLISEISUS................................................................................................................4 2. RÜÜTLITE KASVATUS...........................................................................5 3. RÜÜTLITURVISED..........................................................................................................6 3.1. Jalaturvised.................................................................................................................6 3.2. Kürass..........................................................................................................
RIITUSED ehk RITUAALID kollektiivsed, enamasti regulaarsed trditsioonilist skeemi järgivad religioossed talitused. Riitused on mõtestatud tegevused, mille tähendus on väljaspool tegevust ennast. Riituste liigid: 1. Kalendririitused riitused korduvad perioodiliselt. Siia alla kuuluvad mitmesugused aastaaegade või elatusperioodide järgi läbiviidavad talitused (nt. külv, lõikus, jaht, kalastus jne.) 2. Kriisiriitused neid riitusi sooritatatkse kogukonda või üksikisikut ähvardava kriisi, nt. haiguse, põua, näljahäda jms kõrvaldamiseks. 3. Siirderiitused ehk üleminekuriitused traditsioonilised kogukonna poolt organiseeritud riitused, millega üksikisik siiratakse ühest sotsiaalsest staatusest teise. - Nimeandmisriitus on seotud inimese sünniga. Nime andmisega saab laps inimese seisuse
2 .Iseloomusta kiviaja kultuure Eestis Kunda kultuur-tähtsamad asulad olid Kunda Lammasmägi,Pulli asula.Elanikud olid lõuna poolt sisserännanud euroopa päritolu.Elatus allikateks oli küttimine,kalastamine ja korilus,rändav eluviis .Tööriistad olid valmistatud kivist,luust,puust,sarvest-silmaauguta kivikirved naharibadega seotud varre külge,uuritsad,luust nooleotsad.Elati mitme perega koos püstkodades,elupaigad asusid veekogude ääres Kammkeraamika kultuur-Elatus allikaks jaht,kalapüük,korilus.Tehti algust maaharimisega,valmistati keraamikat pooliku muna kujulised potid mis kaunistati lohkude ja kammijäljendiga,liuad.Savist põletatud.Elati külakogukonnana,inimese kasv oli lühike,päritolult soome-ugrilased arvatavasti. Vene-kirveste kultuur-Elatus allikaks olid viljakasvatus(nisu,odre,kaer)karjakasvatus,nöörkeraamika (alt sile sai asetada lauale),käsitöö,vene ehk paadikujulised kirved millega hariti maad.Inimesed olid pikka
2.Iseloomusta kiviaja kultuure Eestis Kunda kultuur-tähtsamad asulad olid Kunda Lammasmägi,Pulli asula.Elanikud olid lõuna poolt sisserännanud euroopa päritolu.Elatus allikateks oli küttimine,kalastamine ja korilus,rändav eluviis .Tööriistad olid valmistatud kivist,luust,puust,sarvest-silmaauguta kivikirved naharibadega seotud varre külge,uuritsad,luust nooleotsad.Elati mitme perega koos püstkodades,elupaigad asusid veekogude ääres Kammkeraamika kultuur-Elatus allikaks jaht,kalapüük,korilus.Tehti algust maaharimisega,valmistati keraamikat pooliku muna kujulised potid mis kaunistati lohkude ja kammijäljendiga,liuad.Savist põletatud.Elati külakogukonnana,inimese kasv oli lühike,päritolult soome-ugrilased arvatavasti. Vene-kirveste kultuur-Elatus allikaks olid viljakasvatus(nisu,odre,kaer)karjakasvatus,nöörkeraamika (alt sile sai asetada lauale),käsitöö,vene ehk paadikujulised kirved millega hariti maad.Inimesed olid pikka
säilimiseks. Staatussümboliteks kujunenud materiaalsetele väärtustele suunistatud ja armutus konkurentsiõhkkonnas isiklikule edukusele ning läbilöögivõimele tuginevas ühiskonnas kultiveeritakse noorte hulgas pahatihti aina rohkem tarbijalikku ja hedonistlikku suhtumist maailma. Äärmuseni arendatud individualism, empaatilise tunnetuse kasvav nüristumine ning elamuste jaht iga hinna eest ühest küljest ja turvalisuse puudumine, varakult väljakujunenud (väljakujundatud) toimetulematuse stress, isikliku väärtusetuse tunne teisest küljest need on vaieldamatuteks põhjusteks mitmesuguste sõltuvusprobleemide tekkele. Sõltuvusprobleemid on aga peaaegu sajaprotsendiliselt seotud kõikide sotsiaalse tõrjutuse ilmingutega seda nii põhjusena kui tagajärjena, nii otseselt isiku personaalse elukvaliteedi mõjutajana kui tema
RENESSANSS http://www.tdl.ee/~anumai/ (seal on Powerpointidena konspektid) Taust: · Paavsti residents Avignoni · Kirik ei olnud enam inimeste elus nii tähtis · 100-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel · Humanistlik mõtlemine Itaaliast, inimese ja inimlikkuse väärtustamine · Maadeavastused · Väärtustatakse meelelist ilu mis näib kuulates/vaadates ilus Madalmaade vokaalpolüfoonia (imitatsiooniline) · Algas ilmalike zanrite ilmumisega muusikasse · Kujunes uus väljenduslaad: - uus kõlaideaal kasutusele terts ja sekst. Alus harmooniale, ideaaliks häälte sisemine ühtsus, hääled jäljendavad üksteist imitatsiooniline - tekst seotus muusikaga kasvab, sõnad imiteerivad loodushääli, määrab muusikalist vormi - meloodia lihtne, tundeline, laulev 14. sajandi muusika ars nova · Ar...
Mida rohkem kokaiini tarvitatakse, seda rohkem organism ainega kohaneb. Seetõttu muutuvad päevadoosid väga suureks. Kokaiinisõltuvus võib inimese kiiresti sotsiaalselt laostada, sest nõrga tervise tõttu ei suuda narkomaan ennast ülal pidada. Kokaiin on kallis narkootikum, kuigi tooraine on odav (1 tonn lehti maksab 2000 dollarit). Ühest tonnist saab aga ainult 2 kg puhast kokaiini ja hulgimüügi hind on 40 000 dollarit . Uimasti tarvitamine võib hävitada ka perekonnaelu. Jaht uimasti järele ning agressiivsus ja meeltesegadus on põhjused, miks inimene tõugatakse välja oma senisest suhtluskonnast. 7 Kasutatud kirjandus http://raulpage.org/koolitus/narko/2.html http://www.narko.ee/et/Mis-on-mis/Kokaiin http://www.hot.ee/narkomaania/Kokaiin.htm http://www.uae.ee/?id=20 http://cmsimple.e-ope.ee/narkootikumide_tuvastamine/?Kokaiin%2C_free_base_cocaine %2C_crack:Milline_kokaiin_on http://et.wikipedia
helisalvestuseks.) · Kaasaegsess helifilmis on nii pilt, kui ka heli ühel filmilindil. · Muusikalise kujunduse kaudu saab tegelasi muuta sümpaatseteks või siis eemaletõukavateks jne. · Oluline roll filmi üldise atmosfääri kujundamisel on kõlapildil e. sound'il. Mõned standardkujutlused: orel kirik; metsasarv jaht või mets; harf sillerdav taevas jne. ORKESTER Küsimused lk.31 Mida tähistas sõna "orkester" Antiik-Kreekas? Sõna "orkester" tähistas poolkaarjat koori tantsuplatsi teatrilava ees. Seda sõna kasutati selle tähenduse all veel ka XVII ja XVIII sajandil. Millal kujunes välja nn. klassikaline orkester? Nn. klassikaline orkester kujunes välja XVIII sajandi teisel poolel. Millal asus orkestri ette dirigent?
Kunda kultuuri asukad rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud loomi. Järved ja jõed pakkusid ka paremaid liikumisvõimalusi. Elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kunda kultuuri asukate tööriistad olid tehtud kivist, luust ja sarvest ning ka puust. Kasutati kivikirveid, mis olid ebakorrapärase kuju ja konarliku pinnaga. Kunda kultuuri elanike elatusaladeks olid kalastamine, jaht (kütiti veiseid, põtru, kopraid, karusid jne.) ja tegeleti ka hülgeküttimisega. Tegeleti ka korilusega. Kammkeraamika kultuur Umber 4000. a. paiku eKr levis Eestis uus arheoloogiline kultuur. Tulid kasutusele paremad savinõud, mida oli kaunistatud lohukeste ja kammi meenutava hambulise templiga tehti väikesed täkked. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid samuti jõgede ja järvede ääres. Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid
AEG, KESTUS KESKAEG 5-14 saj RENESSANSS 14 16 saj BAROKK 17 saj 18 saj I p KLASSITSISM 18. saj IIp 19. saj I veerand AJASTU ÜLD- Kiriku võim; ideaaliks päevad läbi palvetav Valgustus, Napoleoni sõjad, seisusliku korra muutumine; ISELOOMUS- pühak; ristisõjad; oluline inimese päritolu; Antiigi taassünd; humanism; eneseteadvuse kasv, teadmishimu; Kujundipeenus, ornamentaalsus, sümbolistlik väljendusviis; vormiselgus, korrapärasus; au sisse tõsteti mõistus ja TUS askeetlikud elulaadid; rüütlimoraal (aus lapsi kasvatati nagu väikseid täiskasvanuid; vastuoluline vastandite ühtsus; kirjanduses skeptilisu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
