muusikud ja poeedid. Turniir oli tähtis kultuurisündmus. Rüütlite kasvatus Aadlike kasvatus põhines nende ettevalmistamises sõjaks. Seitsmenda eluaastani õppis poiss kodus vanemate hoole all ning seejärel saadeti kõrgemalseisva feodaali juurde, kus poisist sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist: daamidega vestlemist, tantsu ja mingil muusikariistal mängimist. Hiljem lisandus veel relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. 15- aastane noormees sai kannupoisiks. Ta võis kanda relva ja õppis võitlusvõtteid. Samuti saatis ta oma isandat sõjakäikudel ning abistas teda. Lahingutes hoidsid kannupoisid siiski tahapoole. 18-21- aastanee noormees, kes oli hoolikalt treeninud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlusoskust, löödi pidulikult rüütliks. Rüütlina anti talle üle suguvõsa vapp ja relvad, millel olid sümboolsed tähendused.
Ometi on aadlike sõja uhkus mingil määral kandunud edasi tänapäeva meestesse kes vabatahtlikult valivad sõjamehe elukutse. Aadlike haridus seisnes selles , et kuni seitsmenda eluaastani harisid poega vanemad , edasi saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde , kus temast sai paaz. Talle õpetait häid kombeid ja seltskonnas käitumist: daamidega vestlemist , tantsu ja mingil muusikariistal mängimist.Hiljem lisandus relvade tundma õppimine , ratsutamine ja jahipidamine. Tänapäeva koolide haridud süsteemidega võrreldes puudub selles teaduslikud ained ja keeled.Selle aja õpetunnid kuulavad pigem tänapäeva hobide mitte hariduse alla. Tänapäeval on naiste roll ühiskonnas meestega peaaegu võrdne . Nad saavad kõrgharidst , töötavad kõrgetel ametikohtadel ja teenivad samapalju raha kui mehed. Aadli aegadel oli naise ainus roll olla koduoerenaine ja kõik sinna juurde kuuluv. Ta pidi kodu korras hoidma, lapsi sünnitama ja oma mehe eest hoolitsema
01.03.2018 Vladislav Virtonen Arutlus ajaloos Mille poolest erines keskaja aadli väärtuskoodeks tänapäeva väärtustest Keskaja aadli väärtuskoodeks oli minu arust keerukas ja suurepärane viis hea isiku kasvatamiseks, isegi tänapäevasel määral. Võrreldes seda tänapäevaste väärtustega on näha palju nii sarnasusi, kui ka erinevusi ning just sellest tuleb jutt selles arutluses. Aadel kui seisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Feodaalne läänipüramiid kossneski peamiselt aadlikest - alates kuningast ja lõpetades väikevassalidega. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks: kõrgaad...
Inimese kujunemine: Australopiteekus- lõunaahv 4-2 milj.a tagasi Aafrika käis kahel jalal; tööriistu ei valmistanud, kasutas, mida kätte sai. Homo habilis- osav inimene 2,4-1,5 milj.a tagasi Aafrika oskas valmistada tööriistu. Homo erectus- (püstine)sirginimene 2-1,5 milj.a tagasi Aafrika, Euroopa, Aasia jahipidamine, tööriistade ja tule kasutamine, häälitsused. Homo sapiens neanderthalensis- neandertallane 200000-30000 a.tagasi kasutasid tuld ja tööriistu, kohanesid külmaga, kõnelesid, matsid surnuid. Homo sapiens sapiens- pärisinimene e tark inimene elasid kõikjal kõnevõime, sümbolitega kirjutamine, kunst, tule süütamine, peenemad tööriistad, efektiivsem toiduvarumine. Kiviaja perioodid: Paleoliitikum-vanem kiviaeg rändlev eluviis tööriistadena kasutati seda,
Ökoloogilised globaalprobleemid MAAILMA TOIDUPUUDUS 1.Mis on selle probleemi põhjused? Maailma toidupuuduse põhjuseks on eelkõige ülerahvastumine. Aafrika suured maa-alad on põllumajanduseks kõlbmatud. Halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem. 2.Mis on tagajärg? Inimesed koonduvad viljakamatesse aladele ja see põhjustab metsade hävingu, ülerahvastamise ning erosiooni ja kõrbete leviku. 3.Võimalikud lahendused. Tuleks muuta inimeste toitumisharjumusi. Täiustada tuleks maaharimisviise- ja tehnoloogiat. Vältida mulla vaesumist, erosiooni. EROSIOON 1.Inimtegevus- toidupuuduses inimesed koonduvad viljakamatele aladele, põhjustades sellega erosiooni. Paduvihmad, vooluveed, tuul põhjustavad erosiooni. 2.Viljakate muldade hävimine. Harimiskõlbmatute maa-alade suurenemine. Veekogude kuivamine. Sooldumine, mis ohustab inimtervist. 3.Õiged maaharimisviisid (väiksemad põllud, terass- ja ribapõllundus). Tõkete rajamine põ...
5. Mida/ keda uurivad Antropoloogid- Inim säilmed Arheoloogid- Muistised 6. Kirjelda esimeste asukate ellu Eestis- kus ja kuidas elati, millega ennast elatati? Elati veekogude lähedal, oli küttide ja kalastajate kultuur, eluviis oli rändlev: vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele. Tööriistad valmistati kivist, luust sarver ja puust parem oli tulekivi. Luudest ja sarvedest valmistati nooleotsi. Kalastamine ja jahipidamine. 7. Millal võeti kasutusele keraamika Eestis? Kumb on varajasem kas kammkeraamika või nöörkeraamika? Kammkeraamika-4000ekr, Nöörkeraamika-3000ekr 8. Millal alustati viljelusmajandusega ning kuidas mõjutas see inimeste elu? Kui tekkis nöörkeraamika. Külade teke, kaubandus, elukvaliteet tõuseb. 9. Miks hakati nöörkeraamika kultuuri ajal surnuid arvatavasti kartma? Surnud asetati hauda külili kägarasse, käsi või käed pea all kuna kardeti, et surnud ärkavad üles. 10
poegade röövini (Väli & Lõhmus 2000). Suur-konnakotkale põhjustavad kahjustavaid mürgistusi lindudesse jäänud haavlid, mis on jahimeeste poolt põhjustatud, ja põllumajanduses kasutavaid pestitsiide. Lindudest toituvate röövlindude üheks surmafaktoriks on pliimürgitus. Kuigi pliimürgituse ulatust Eestis pole uuritud on see üks kaalutavast ohuteguriks. Suur- konnakotka toidust moodustub peamiselt linnud, seejuures suur osa jahilinnud. Jahipidamine suur- konnakotka territooriumil oleks üheks ohuteguriks. (Keskkonnaministeerium. s.a.). Käesoleval ajal on Eestis väga vähe andmeid lindude hukkumispõhjuste kohta. Eestis paigaldati viiele konnakotkale ( kaks neid suur-konnakotkast ja kolm hübriidi) satelliit- saatja, neist kaks hukkusid juba üks kuu peale lennuvõimeliseks saamist elektriliinides. Euroopas on haukaliste hukkumine elektriliinides peamisi surma põhjuseid (Keskkonnaministeerium. s.a.).
KOAALA Mina räägiksin teile ühest Austraalia Idaosas elavast eukalüpti lehti söövast loomast Koaalast .Ta kuulub kukruliste seltsi , koaalaliste sugukonda ja tema teaduslik nimi on phascolartos cinerus .Tema jäsemed on kohanenud puude otsas ronimiseks, maapinnal liigub ta oma kõveratel jalgadel kohmakalt .Vette sattudes on ta suurepärane ujuja ,kes võib ületada jõgesid Täiskasvanud koaala on umbes 70-80 cm pikkune ja kaalub kuni 16 kilogrammi. Tema välimus on väga kummaline ;kohev karv, tillukesed silmad ,alati kikkis kõrvad, naljakas lapik ja kongus nina .Loomakese karv on hallikas-pruun või tuhkhall, seljal mõnikord punakas või hõbedane, kõhupoolel heledam. Tema pea on suur ja lai , lame nägu ja teineteisest kaugelasetsevad pisikesed silmad. Isend kinnitub puu külge tugevate küünistega ,mida ta vajutab puukoore sisse. Küünised on eriti tuge...
siin saavutanud odalehine tihashein, laialehine mailane, metsülane jt. On ka mitmeid ainult meresaartele iseloomulikke liike nagu harjakas härghein, aaskannike ja roosa pajulill. Looduskaitse ja inimtegevus Looduslikus sihtkaitsevööndis kaitstakse linde, imetajaid, kalu ja taimi häirimise ning maastike mittelooduslike muutuste suhtes. Hooldatav sihtkaitsevöönd sätestab alad, kus tuleb säilitada poollooduslikud alad, ranna- ja puisniidud, nende mitmekesisuses. Piiratud on jahipidamine, samuti inimeste liikumine lindude pesitsemise ja läbirände ajal. Piiranguvööndisse kuulub mereala, kus on lubatud majandustegevus, mis on looduskaitse nõuetega kooskõlas, näiteks kalapüük, turism, roo ja adru varumine. Inimesed on laidudel elanud sajandeid. Hiljemalt 1564. a. oli asustatud Saarnaki ja 1623. a. Hanikatsi. Hariti põldu, niideti heina, kasvatati kariloomi ja püüti kala. Üle laidude kulges vanasti talitee mandrile
Põhiliseks joogiks oli vein ,mida lahjendati veega. Mingeid sooje jooke ei tuntud ,kui just veini soojaks ei aetud .Talupojad aga sõid palju leiba ,mida valmistati rukkist või nisust ,kaeraputru ,samuti ka kodust juustu.Piim ei olnud talupoegadel põhijoogiks ,sest see kippus kiiresti hapnema.Selle asemel joodi õlut või kalja .Liha sõid talupojad vähe ,nii palju kui koduloomi enda tarbeks kasutada jäi . Feodaalide lemmikajaviide oli vaieldamatult jahipidamine,kust ülikud ka liha oma lauale said .Levinud olid ka turniirid .Enamasti peeti seal ratasakahevõitlusi ,kus täies relvastuses rüütlid püütsid teineteist piikides hobuse seljast maha lüüa . Keskaja inimesed hindasid üksteist oma võimsuse ja rikkuse järgi . Kellel polnud jõukust ega võimsust ei kuulunud justkui ühiskonda.Tänapäeval ei eristata minu arvates inimesi jõukuse ja võimsuse järgi ,kõik inimesed on võrdsed ja kõigil on võrdsed õigused .Kuid
Vastsündinuid katab vaid õhuke rasvakiht, külmades vetes ei jääks nad ellu. Vastsündinud sinivaal on ligikaudu seitsme meetri pikkune ning kaalub kuni kolm tunni. Vaalapoeg toitub emapiimast. Ta joob ära üle 600 liitri piima päevas, teda toidetakse aga seitsmekuuseks saamiseni, mil ta kasvab 15m pikkuseks. Sel ajal arenevad tal välja kiusplaadid ning ta on suuteline juba iseseisvalt toitu hankima. TOITUMINE JA JAHIPIDAMINE Antarktika lähistel viibides toituvad vaalad eranditult planktonist. Vaal suudab ära süüa 425 kilogrammi planktonit. Arktilistes vetes olles toituvad vaalad ka kolme liiki vähkidest. Jäises vees on rohkem hapnikku ning süsihappegaasi kui soojades vetes. Seetõttu on elu külmades vetes rikkalikum ning mitmekesisem. Planktoni esinemistihedus on siin troopikameredega võrreldes 20 korda suurem. Suurest kõhutäiest hoolimata on sinivaal võimeline arendama kiirust kuni 20-
ning esinesid muusikud ja poeedid. Turniir oli tähtis kultuurisündmus. Aadlike kasvatus põhines nende ettevalmistamises sõjaks. Seitsmenda eluaastani õppis poiss kodus vanemate hoole all ning seejärel saadeti kõrgemalseisva feodaali juurde, kus poisist sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist: daamidega vestlemist, tantsu ja mingil muusikariistal mängimist. Hiljem lisandus veel relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine.15- aastane noormees sai kannupoisiks. Ta võis kanda relva ja õppis võitlusvõtteid. Samuti saatis ta oma isandat sõjakäikudel ning abistas teda. Lahingutes hoidsid kannupoisid siiski tahapoole.18-21- aastanee noormees, kes oli hoolikalt treeninud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlusoskust, löödi pidulikult rüütliks. Rüütlina anti talle üle suguvõsa vapp ja relvad, millel olid sümboolsed tähendused.Raamatutarkust ei peetud rüüdlile kohaseks ning selle tõttu olid
Niilus - peamine ühendustee Egiptuses. Seda mööda peeti sidet ka Nuubiaga. Milline siis on muistse Egiptuse panus maailma ajalukku? Talupoegadel oli raske elu. Nad elasid tagasihoidlikes palmilehtedest katusega savionnides ning nende päevi täitis töö. Minu arvates oli neil raske elu võrreldes ülikutega, kes elasid luksuslikes kahe- või koguni kolmekorruselistes rõdude ja veerandadega maamajades ja veetsid aega külluslikel pidusöökidel. Nende ajaviidete hulka kuulus ka jahipidamine. Huvitav oli see, et talupoegadele pakkusid vaheldust iga - aastased usupidustused. Ehitistest on kindlasti tähtsamad püramiidid. Neid kasutati hauakambritena vaaraode jaoks. Hauakambri ülesanne oli tagada lahkunu häirimatu elu surnute riigis. Minu arust on uskumatu, et inimesed ise rajasid nii suuri ehitisi, sest need võtsid kaua aega ja olid ühiskonnale raskeks koormaks. Kõige monumentaalsemad pyramided ehitati 26. saj. eKr Giza väljakule
Osavat inimest iseloomustab: Suurem aju 460-800 cm3 Kolju kuju, mis sarnaneb tänapäeva inimesega Lamedam nägu Väiksemad hambad Oskus valmistada ja kasutada kivist ja luust tööriistu Püstine inimene Homo erectus 1891. a. leiti osaline skelett Indoneesiast (Dubois). Leide on Aafrikast, Aasiast ja Euroopast (nt. Inglismaalt). Mehed olid umbes 1,8 m Kasutasid elamiseks koopaid. pikad ja naised 1,55 m. Püstist inimest iseloomustab: Jahipidamine Tööriistade ja tule kasutamine Suurem aju 850 1100 cm3 Lühemad käed Pikem keha Keha on lihaseline ja robustne võrreldes tänapäeva inimesega Lühem nägu ja suurem lõualuu, teravam nina Homo neandertalensis Polnud otsene inimese eellane, vaid kõrvalharu. Elasid 200 000 30 000 aastat tagasi. Neandertaallast iseloomustab: Aju suurenemine 1200-1700cm3 Kasutasid tuld ja tööriistu Kohanesid külmaga Tugeva kehaehitusega, musklis ja
Värvus on pruunikashall, suurte tumedate laikudega, emasloomad on heledamad. Hallhülge elupaigaks on ulgumeri saarte ja laidude ümbruses, ta on suhteliselt paikse eluviisiga. Lesilateks on madalad laiud ja karid, kuhu hülged kogunevad suurte rühmadena puhkama. Lesilatesse kogunevad loomad kogu jäävaba perioodi vältel, suurimad on karjad kevadise karvavahetuse ajal. Läänemeres elunevad viigerhüljes ja randalhüljes on kasvult ja kehamassilt väiksemad, jahipidamine nendele on keelatud. Viigerhüljes on värvuselt tumedam, ta kasuka seljapoolel on enam-vähem selged silmalaigud. Koon on lühem ja ümaram kui hallhülgel veest välja vaatav viigerhüljes meenutab kõrvadeta kassi ja hallhüljes koera. Hallhülge eluiga jääb tavaliselt 1525 aasta vahele. Vanim loodusest leitud isend oli 46- aastane emane. Suure tihedusega poegimisaladel on tavaline poegade suremus 20%, erandjuhtudel võib see küündida 80%-ni
Oskasid valmistada ja kasutada kivist ja luust tööriistu (pihukirveid). Üleminek lihatoidule andis ajule rohkem energiat, tööriista valmistamine vajas energiat. 3. Püstine inimene Homo erectus väljasurnud inimliik, mis eksisteeris u 1,9 mln- 300 000 a tagasi. Tekkinud Aafrikas, asustas ka mitmeid paiku Aasias ja Euroopas; valmistas kivist puukirveid. Varem nimetati ahvinimesteks. Mehed olid u 1,8m ja naised 1,55m. Elasid koobastes. Jahipidamine, tööriistade ja tule kasutamine, suurem aju, lühemad käed, pikem keha, keha on robustne ja lihaseline võrreldes tänapäeva inimesega. Lühem nägu ja suurem lõualuu, teravam nina. Ruumiline nägemine, lihatoidulised, karvkate vähenenud, hea termoregulatsioon, suur kopsumaht. Sihvakas, kiire jooksja, suutis kaua joosta kuna ei kuumenenud üle. Algeline sõnavara. Neandertallane nüüdisinimese evolutsiooni kõrvalharu; u 250-30 000 a tagasi Euroopat ja
Areng- keerukustumine Evolutsioon- keerukustumine suuremal skaalal Progress- täiustumine (regress-allakäik) Evolutsionism Evolutsionism- teooria mille järgi kõik ühiskonnad..... A) Läbivad ajloo jooksul samad arenguetapid B) Muutuvad aja jooksul keerulistemateks ja täiuslikemateks Erinevad ühiskonnad viibivad erinevates arengu faasides Lewis H Morgan: kultuuri areng 1. Metslus- inimese teke, jahipidamine, tule kasutamine, keele teke 2. Barbaarsus-aiaviljelus, loomade kodustamine, eraomand 3. Tsivilisatsioon-põlluharimine, võimsad riigid Edward B Tylor Religiooni arenguastmed Animism - kõige primitiivsem Polüteism Monoteism - kõige keerulisem/täiuslikum Ray Kurzweil- singulaarsuse tulek. Singulaarsus- Pidevalt toimub midagi uut, uued muutused, uued leiutised Tsükliteooriad
leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid. Umeå ülikooli teadlaste väitel kasvab Rootsis Dalarna maakonnas maailma vanima (ligikaudu 9550 aastat) juurestikuga puu – harilik kuusk. Loomastik Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on täieliku kaitse all. Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub lõunast palju erinevaid rändlinde. Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud. Sügavamas soolases meres esineb muuhulgas turska ja makrelli, rannikumeres ja mageveekogudes lõhet ja haugi. Ka varem igapäevatoiduks olnud heeringas ja räim on muutumas delikatessiks. Jõgedes ja järvedes elab 52 liiki mageveekala, osa neist on haruldased.
Rüütlikasvatus oli keskajal väljakujunenud poisslaste kasvatusmeetod nende kasvatamiseks sõjameesteks ja rüütliteks. Rüütliks võis saada vaid aadlik nii isa kui ka ema poolt, kui ta oli saanud 21 aastat vanaks. Ent see polnud veel küllaldane alus. Noormees pidi saama täieliku rüütlikasvatuse. Säärane kasvatus oli pikaajaline ja mitmeetapiline. Rüütlikasvatuse sisu moodustasid rüütlivoorused: ratsutamine, oda ja mõõga käistlemine, jahipidamine, ujumine, vidulaskmine, malemäng, südamedaami auks värsside sepitsemine ja muusikariistal mängimine, hiljem ka prantsuse keel. Rüütli kasvatamine algas varasest noorusest. Kuni 7 aastan kasvas noor aadlivõsu isakodus ja ema hoole all. Kuid juba siis olid tema mänguasjade seas väikesed puust relvad. Teda õpetati tundma nende käsitsemist, karastati lapse keha, lasti tal palju liikuda, joosta,ratsutada ja vehelda, õpetati hobuseid tundma ja armastama. Lapsele jutustati
kasvatamine - söögi jaoks. Larry Larry oli lastest kõige vanem. Ta oli huvitunud kirjandusest ja kirjutas ka ise raamatut. Tal oli palju kunsti meelega sõpru. erinevate raamatute kirjutamine, kirjanik olemine ja igasugu kunstnike ja boheemlaste külla kutsumine. Kirjutusmasinal millegi kirjutamine ja üldse igasuguse kirjandusega tegelemine. Leslie - kutsutakse Les - ainuke asi, mis teda huvitab, on püstolid ja jahipidamine, ka aupaugu laskmine matustel. Margo päevitamine ja igasugu külapoiste ligitõmbamine. Enda igasugu vedelike ja kreemidega sissemäärimine. 3. Gerry ja loomad Aleco(kajakas)- sunnitööline andis enda kajaka talle Dodo(koer) -ema tõi koju Quasimodo(tuvi)- sai Geronimo(geko)- tuli tema tuppa elama Punks ja Kööts (koerad) -Gerry sai nad sünnipäevaks Kärnkonnad- leidis aiast puutüki alt Kilpkonnad: Vana Vulks- püüdis koos sunnitöölisega kinni Achilleus sai kuldpõrnika mehelt
valamist ja rahva hävimist, kelle suhtes tunnen kaastunnet oma südames“, nagu kirjutas väljakutses herstog Philippe. 2. RÜÜTLIKASVATUS 2.1 ALGUS Rüütliks võis saada vaid aadlik nii isa kui ka ema poolt, kui ta oli saanud 21 aastat vanaks. Ent ka see polnud veel küllaldane alus. Noormees pidi olema saanud täeliku rüütlikasvatuse. Säärane kasvatus oli pikaajaline ja mitmeetapiline. Rüütlikasvatuse sisu moodustasid nn rüütvoorused: ratsutamine, oda ja mõõga käsitsemine, jahipidamine, ujumine, vibulaskmine, malemäng, südamedaami auks värsside sepitsemine ja mõnel muusikariistal mängimine, hiljem ka prantsuse keel. 2 Rüütlikasvatamine algas varasest noorusest. Kuni 7 aastani kasvas noor aadlivõsu isakudusa ja ema hoole all. Kuid juba siis olid tema mänguasjade seas väikesed puust relvad. Teda õpetati
Rüütliseisus Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kõrgaadliks, kuhu kuulusid suurfeodaalid (hertsogid, parunid ja krahvid) ja alamaadliks. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks. Linnused Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes. Algul ehitati linnused puust, kuid alates 11.sajandist hakati üha enam rajama kivilinnuseid. Need rajati looduslikult hästi kindlustat...
Ajalugu Inimese arengu etapid: 10 mln eKr1) inimahvid-u20 kg, kasutasid 4 jäset 3 mln eKr2) australopiteekus e. lõunaahvlane-1,5m 65kg, kõndis kahel jalal, küürus, tegeles korilusega 2mln eKr3)homo habilis e. osavinimene-pihukirves, algeline jahipidamine, ajumaht 600 cm3 1,6mln eKr4)homo erectus e. sirginimene-1,7-1,9m karvkate kaob, puudus artiklieeritud kõne, püsisuhted 40 tuhat eKr5)homo sapiens e. tarkinimene-kultuse ja viljeluse teke, sotsiaalne kihistus, tsivilisatsioon Esimesed silmapaistvad kunstisaavutused: pärinevad 35 000-13 000a tagasi, Prantsusmaal Chauvet, kujukesed ja koopamaalingud, kujutati jahiloomi
Muinasaja perioodid I. Keskmine kiviaeg e mesoliitikum pärast jää taandumist (põlde ei osatud harida) 9 000 5 000 eKr Esimene leiukoht Pulli, Kunda. Tööriistad kivist, savist, esimesed puust, tulekivi, kvarts, luud. Tegevusalad kalastamine, jahipidamine, hülge küttimine (kahel poolel), korilus. Elanikud 15-30 kogukondades, mis koosnesid 2-4 perest, käisid jahiretkedel, ka ajujahtidel. II. Noorem kiviaeg e neoliitikum hakkab kujunema praegune rahvas 5 000 1 800 eKr a) Kammkeraamikakultuur levik Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni. Tegeldi jahi, kunstiga. Tööriistade kasutusoskus arenenud. Matmiskombed sängitati asula territooriumile, kaasa pandi
Feodaalilinnuseid rajati looduslikult hästi kaitstud paika:sügavast jõeorust ümbritsetud kaljukünkale,järve keskele asuvale saarele või raskesti ligipääsetavale poolsaarele. Feodaalide eluruumid erinesid muidugi talupoegade omast: kõige pealt olid nad suuremad,seinad olid kivist ja ruume oli lossis rohkem. Feodaalide elamute põrandaid kattsid õled nagu ka seda katsid talupoegadel. Aknaklaase asendas aga kas pärgament või seapõis. Feodaalide lemmikajaviide oli vaieldamatult jahipidamine,kust ülikud ka liha oma lauale said. Levinud olid ka turniirid. Enamasti peeti seal ratsakahevõitlusi, kus täies relvastuses rüütlid püütsid teineteist piikidega hobuse seljast maha lüüa. Toidulaud oli tunduvalt tavainimesest rikkalikum:söödi liha,saia,joodi veini. Liha pakuti pealmiselt keedetult,mistõttu ta riknes ka üsna kiiresti. Pealmiseks joogiks oli vein,mida sageli lahjendati veega. Mingeid sooje jooke ei tuntud,kui just veini soojaks ei aetud.
Vastsündinuid katab vaid õhuke (vanemaid paks) rasvakiht, külmades vetes ei jääks nad ellu. Vastsündinud sinivaal on ligikaudu seitsme meetri pikkune ning kaalub kuni kolm tonni. Vaalapoeg toitub emapiimast. Ta joob päevas ära üle 600 liitri piima, teda toidetakse aga seitsmekuuseks saamiseni, mil ta kasvab 15 meetri pikkuseks. Sel ajal arenevad tal välja kiusplaadid ning ta on suuteline juba iseseisvalt toitu hankima. Toitumine ja jahipidamine Antarktika lähistel viibides toituvad vaalad eranditult planktonist. Vaal suudab ära süüa isegi 425 kg planktonit. Arktilises vetes ringi ujuvad vaalad kolme liiki vähkidest. Jäises vees on rohkem hapnikku ning süsihappegaasi kui soojades vetes. Seetõttu on elu külmades vetes rikkalikum ning mitmekesisem. Planktoni esinemistihedus on siin troopikameredega võrreldes 20 korda suurem. Suurest kõhutäiest hoolimata on sinivaal võimeline arendama kiirust kuni 20-30 kilomeetrit tunnis
Nad elavad kuivadel kõrbealadel, mägistel aasadel, Aafrika savannides ning niisketes vihmametsades. Röövritsikalised elavad enamasti üksikult, osade liikide isenditel esinevad individuaalterritooriumid, mida sissetungijate eest kaitstakse. Elupaigaks on enamasti puud, põõsad ja teised taimed, kus nad püsivad enamasti liikumatult paigal ning varitsevad saaki. On siiski ka liike, kes elutsevad maapinnal ning jälitavad saaki. Toitumine ja jahipidamine Röövritsikal on ainult talle omased röövjalad, mis on varustatud teravate ogadega. Reis ja jalasäär käivad kokku, moodustades kääridena toimiva võimsa haardeaparaadi. Saaki varitsev ritsikas istub rohu sees või põõsaste lehtede varjus ülestõstetud eesselja ja eesjalgadega. Sellise poosi tõttu kutsutakse röövritsikaid tihti ka palvetajateks. Ohvri lähenedes ründab palvetaja teda ootamatult. Põgenemiskatsed on mõttetud, kuna ogade abil hoiab ritsikas oma
põdrad ja rebased. Madalamal kohtab valgejänest, ümisejat, ühis-rohtlahaukurit ning koiotti. Must- ja valgesaba-pampahirvi esineb lääneosas. Nad asustavad erinevaid alasid, ent eelistavad padrikuid, kuhu saab end hästi ära peita. Kaljumäestik oli aastaid tagasi jahimeeste paradiis. Siin leidus suurel hulgal grislikarusid, põtru ja piisoneid ning oli võimalik korraldada safarit nagu praegu Aafrikas või Indias. Õnneks segasid vahele ametivõimud ning jahipidamine on tänapäeval Kaljumäestikus väga karmilt reeglistatud. LINNUD Suurem osa Kaljumäestikus elutsevatest lindudest on rändlinnud. Mõned liigid, näiteks vindid, kes elutsevad põhjapool, tulevad siia talvituma. Teised liigid rästad, sinitihane ja koolibri, kes elavad idapoolsete nõlvade vihmametsades, veedavad siin suvekuud. Samas elavad paljud linnud, näiteks punapeatõrurähn, rabapüü, mõningad vintlased ja kakulised, Kaljumäestikus kogu aasta vältel. KALJUMÄESTIKU RAHVUSPARK
Kunsti ajalugu Kunsti algus Inimsoo kunstilise loomingu vanemad mälestised ulatavad tagasi kiviaega. Kümneid aastatuhanded lahutavad meid sellest ajast mil kultuur seisis veel väga algelisel arenguastmel. Nii tolle aja inimesed ei tundnud metalle oma tarberiistad valmistasid nad puust, luust, kivist, sellepärast nimetame me seda aega kiviajaks. Eristatakse kolme ajastut: 1)Vanemat kiviaega 2)Keskmist kiviaega 3)Noorem kiviaeg 1) Kuulub ajavahemikku mis sai alguse 30000 ekr. Ulatub umbes aastani 8000ekr. Inimeste asukohtadest on päevavalgusele tulnud kivist, luust, savist skulptuure. Nende hulgas on äärmiselt tugevasti toonitatud keha vormidega naise kujundid. Kõige huvitavamad on vanema aja kivi/maali teosed. Oli värvitud õlivärvidega. Kõige rohkem leide on leitud Hispaanias ja Lõuna-Prantsusmaal. Koobaste seintele on kujutatud piisoneid, mammuteid, põtru, hobuseid, inimesi. Imetlusväärn...
Teema: Rootsi Riigi üldiseloomustus Pindala: 449 964 km2 Rahvaarv: 9 174 100 (2007) Pealinn: Stockholm Pealinna elanike arv: Keel: Rootsi Rahaühik: Rootsi kroon (SEK) Looduslikud tingimused Loomastik Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on täieliku kaitse all. Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub lõunast palju erinevaid rändlinde. Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud Looduslikud tingimused Taimestik Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Kaske, haaba, tamme, pärna, pööki, saart,
Esimesed Eesti asulad olid Pulli ja Lammasmäe. Maa jagunes kihelkondadeks (Revala, Virumaa, Harjumaa, Saaremaa, Hiiumaa, Järvamaa, Läänemaa, Sakala, Ugandi, Alempois, Mõhu, Vaiga, Soopooliste, Jogentagana) ja need jagunesid omakorda maakondadeks. Maakondi valitsesid vanemad, see amet pärines arvatavasti isalt pojale. Kui vaenlane tungis sisse siis kaitsis iga maakond ennast ise. Vaenlaste eest varjuti koos varaga linnustesse. Eestlaste peamiseks elastusalaks oli maaharimine. Lisaks pidasid mehed jahti põtradele, kobrastele ja hüljestele. Naised ja lapsed tegelesid korilusega. Tuli oli muinaseestlaste elus tähtis kuna ta peletas eemale loomi, andis sooja ja valgust ning tegi toidu maitsvaks. Inimesed elasit püstkodades, mis olid tehtud loomanahkadest. Igal perel oli püstkoda ja selles oli kolle. Nöörkeraamika - Nõude pinnad on kas silutud või riibitud. Kaunistatud on olnud valdavalt nõude ülaosa ja mõnikord ka väljaulatuv serv. Mõik...
Ajalugu Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhetel. Vasall andis end senjööri kaitse alla ning senjöör läänistas vasallile maatüki koos talupoegadega. Vastutasuks pidi vasall senjööri ustavalt teenima ja vajadusel ilmuma sõjaväeteenistusse. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusevandega. 40 päeva aastas oli vasall kohustatud senjööri sõjaväes teenima. Vasallidel oli õigus ja kohustus senjöörile nõu anda. Lisaks nendele õigustele ja kohustustele oodati vasallilt lunaraha maksmist kui senjöör on vangistusse langenud ning kingitusi senjööri vanema tütre abiellumisel. Läänikord ehk feodalism oli ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ning seda harisid neist sõltuvad talupojad. Senjöör oli suurfeodaal, kellest sõltusid feodaalses hierarhias madalamal olevad feodaalid ehk vasallid. Senjöörid olid maaomanikud, ning nende valduses oli nii poliitilinevõim, kohtuvõim ku...
saagi püüdmist ja pesapaikadesse jõudmist. Jääkarusid ohustavad ka püsivad orgaanilised saasteained, mille kumuleerumine võib organismis häirida närvitalitlust, sigimist ja immuunsüsteemi. Tänapäeval reguleeritakse jääkarude küttimist, ehkki mõnel pool lastakse neid ülemäära palju. (3) Mitu riiki on allkirjastanud jääkarude kaitsmise rahvusvahelise lepingu, mille järgi põliselanikest kütid tohivad neid loomi mõistlikul hulgal lasta. Jahipidamine lennukitelt ja suurtelt laevadelt on keelatud. Kõige rohkem häirib kliimamuutus. Selle mitmetahulise probleemi tõttu tuleb jääkarude kaitsmiseks arendada rahvusvahelist koostööd. (3) 7. Muu huvitav • Jääkarudel on väga tundlik haistmismeel ning nad on võimelised tundma loomakorjuse lõhna isegi 30 kilomeetri kauguselt. Nad suudavad leida üles ka peaaegu kahemeetrise lume- ja jääkihi varjus lebavaid hülgeid. (1)
kõige parem võimalik lõõgastusviis. Peale iseloomuomaduste ja füüsiliste võimete, on vaja kindlasti arvestada ka kultuuriliste ja etniliste külgedega. Kui tegevused lähevad vastuollu inimese uksumuste või traditsioonidega siis satub hing segadusse ja jällegi 2 ei pruugi olla oodatavaid tulemusi. Näiteks ei saa kuidagi loomakaitsjatele olla heaks vaba aja tegevuseks jahipidamine. Kuigi ta võib olla füüsiliselt kosutav (värske õhk ja jalutuskäik metsas), ei mõju selline üritus loomakaitsja vaimule sugugi hästi. On tegevusi, mida rumalam ühiskonna osa justkui peab rekreatsiooni nime vääriliseks, nagu näiteks peod rohke alkoholi või narkootikumidega. Noored armastavad ka lihtsalt tänavaid mööda ringi jõlkuda ja lollusi korda saata. Nad ise võivad ju väita, et alkohol aitab neil lõõgastuda ja eks see ole ka tõsi, kuid kindlasti
Tagasilöögi sai kooliõpetus. RÜÜTLIKASVATUS Lääne-Eesti eeskujul kujunesid feodaalide seas rüütlikombed,- kasvatus,- kultuur. Rüütlilit ei nõutud haridust- kirjutamine ja lugemine ei olnud peamised. Juba noorest peast õpetati tulevastele isandatele rüütlikombeid. Rüütlid pidasid end kõrgemaks ka linlastest. Arendati kehalisi võimeid, relvakäsitsemist, aadli-seltskonna käitumisreegleid. Kasvatuse sisuks oli ratsutamine, piigikäsitlemine, vehklemine, jahipidamine. Kuni 7 e-a kasvas poiss kodus ema juures. Siis saadeti ta kõrgema feodaali õukonda käitumist õppima. 14-21 aastaseni pidi nooruk olema vanema rüütli kannupoisiks. 21a-lt feodaal norruk rüütliks ja ta sai kõik vajalikud eesõigused. Liivimaa aadli "rüütelik käitumine" ja sellega seonduv kasvatus jätkus ka pärast reformatsiooni- lisandus ka kirjaoskuse omandamine Kirjaoskuse areng linnades
aerosoolide kasutamist; vanad külmikud ja kliimaseadmed viia jäätmejaamadesse;prügi sorteerimine ja nõuetekohaste prügilate rajamine. Liikide hävimine Looduslik mitmekesisus tähendab,et looduses on palju erinevaid liike loomi ja taimi, samuti erinevaid niite, karjamaid, metsi jne. Mis on probleemi põhjusteks? * Keskonna muutmine, hävimine ja saastamine * Soode kuivendamine * Ohtlike liikide hävitamine * Jahipidamine * Röövpüük ja kaubitsemine * Võõrliikide sissetoomine * haruldaste liikide kollektsioneerimine * GMO-de jrjest ulatuslikum kasvatamine Probleemi tagajärjed * Üksikliigid on lülideks toiduvõrkudes * Tulevase kasutamise võimalus- leida uusi ravimtaimi * Kultuurtaimede eellased ja lähedased liigid on oluline materjal sordiaretuses * Vahendeid kahjurite või umbrohtude tõrjeks * Elusolenditest saab loomset,taimset toitu. Taimed,loomad
takistussõidus või võiduajamises, naudivad seda televiisori kaudu. Kallihinnalised tõuhobused, eriti võidusõiduhobused ja takistussõiduhobused veedavad iga päev väsitavaid tunde intensiivsel treeningul. Võidusõidul alluvad hobused oma karjainstinktile ja järgnevad esimesele hobusele; kaasa aitavad ka piitsalöögid, mis mõjuvad nii, nagu ajaksid hobust kiskjad taga. Peale võidu- sõidu või takistussõidu on iidsemaid spordialasid hobustel jahipidamine. Peale jahi osalevad ho- bused paljudel erinevatel spordialadel, nad tagavad inimestele tervisliku ja kosutava meelelahu- tuse nii ponirännakutel kui pikamaavõistlustel, nii rahvusvahelistel rakendispordivõistlustel kui klassikalises ratsutamiskunstis ehk koolisõidus. Kasutatud kirjandus: 1. J.Clutton-Brock ,,Hobused" Suurbritannia 1992 63 lk. 2. J.Hermsen ,,Hobuste entsüklopeedia" Rebo 1997 312 lk.
demonstreerida. Aadlike kasvatus, mille pea eesmärgiks oli ettevalmistamine sõjaks, mitmes etapis. Kuni seitsmenda eluaastani viibis poiss kodus, elades koos vanematega, seejärel saadeti poisike kõrgemalseisva feodaali juurde, kus sai temast paaz. Seal õpetati häid kombeid ning seltskonnas käitumist : daamidega vestlemist, tantsu ja mingil pillil mängimist. Kui poisike oli juba veidi vanem, lisandusid relva tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. Tavaliselt sai 15-aastasest noorukist kannupoiss. Nüüd võis ta kanda juba isiklikku relva ja pidi hoolikalt harjutama mitmesuguseid võitlusvõtteid. Kannupoiss saatis oma isandat sõjakäikudel, aitas kaitserüü selga ning kontrollis relvade laskevalmis olekut. 18-21-aastane noormees, kes oli hoolikalt treeninud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlusoskust löödi pidulikult rüütliks ning rüütliks löömise mõõgahoop, oli viimane millele rüütel ei tohtinud vastu astuda.
noorukid hakkasid kujutletava hiidpõdra või piisoni pihta puuoksast tehtud odaga märki viskama. Võib muidugi vaielda selle üle, kas see oli ( kergejõustiku sünd ) või esimene treening ( jahispordis )? Kas inimsoo kokkupuutumine kergejõustikualaste harjutustega algas just oda viskamisega? Võib-olla kuulus eesõigus kivitõukamisele või -viskamisele? Nõukogude teadlased asuvad seisukohal, et tol aial kandis jahipidamine veel juhuslikku iseloomu. Metsluse keskastmel arenesid inimese kehalised omadused, vilumused ja oskused põhiliselt konkreetses tegevuses või töös. Kuna jahil olid edukamad just need, kes suutsid saaki kiiremini jälitada ning täpsemalt tabada, siis panigi see noormehed märkiviskamist harjutama. Teadliku harjutamise algust peavadki teoreetikud mängu ja spordi piiripeenraks. Vanas Egiptuses olid vaaraopojad ja nende mänguseltsilised kohustatud igapäev tegelema
· Naised olid umbes 1,2 m pikad ja kaalusidd 32 kg Osavat inimest iseloomustab: · Suurem aju 460-800 cm³ · Kolju kuju, mis sarnaneb tänapäeva inimesega · Lamedam nägu · Väiksemad hambad · Oskus valmistada ja kasutada kivist ja luust tööriistu (pihukirved) Püstine inimene Homo erectus Leide on Aafrikast, Aasiast ja Euroopast (nt. Inglismaalt) Kasutasid elamiseks koopaid. · Mehed olid umbes 1,8 m pikad ja naised 1,55 m Püstist inimest iseloomustab: · Jahipidamine · Tööriistade ja tule kasutamine · Suurem aju 850-1100 cm³ · Lühemad käed · Pikem keha · Keha on liaseline ja robustne võrreldes tänapäeva inimesega · Lühem nägu ja suurem lõualuu, teravam nina Homo neandertalensis - Polnud otsene inimese eellane, vaid kõrvalharu Elasid 200 0000 - 300 000 aastat tagasi. Neadertaallast iseloomustab: · Aju suurenemine 1200 - 1700 cm³ · Kasutasid tuld ja tööriistu · Kohanesid külmaga
Rohked ja sügavad teadmised polnud olulised, jumalakartlikuks kasvatamine oli põhiline. Parimad vahendid distsipliin ja erakordne rangus - Seisuslikkus Talurahvas/linnarahvas peamiselt kodune kasvatus, esimesed koolid keskaja lõpul; lihtrahva õpetus gildides Rüütlikasvatus 7-14 paazid, 14-21 relvakandjad, 21 rüütlid. Ratsutamine, ujumine; oda, mõõga, kilbi käsitsemine, vehklemine, jahipidamine Vaimulike kasvatus kloostri- ja toomkoolides alates VI saj Õpilased: orbunud, vaesunud rüütlilapsed; talupoegade ja linnakodanike lapsed õpetajad: mungad, preestrid Õpetus: ladinakeelne; trivium+ muusika ja aritmeetika Peamine meetod: mehaaniline pähetuupimine vitsa ja kartseri sunnil 4. Reformatsiooni panus pedagoogika ajalukku. - Usupuhastusliikumine 16. sajandil Euroopas. Sai alguse 1517
vastaseid, seda suurem oli tema au. Seega peamisteks omadusteks olid ustavus, julgus, ausus, sõnapidamine ja galantsus. Kõige halvemaks omaduseks peeti reeturlikkust. Aadlike kasvatuse peaeesmärk oli nende ettevalmistamine sõdimiseks ja see toimus mitmes etapis. Feodaalide pojad saadeti tihtipeale juba 7-aastaselt kodunt välja kas senjööri või mõne sugulase lossi, kus õpetati häid kombeid ja rüütlioskusi. Vanemaks saades lisandusid relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. Seal sai temast paaz. Tavaliselt 15-aastane noormees sai kannupoisiks, kes võis kanda isiklikku relva ja pidi võitlusvõtteid harjutama. Ta saatis oma isandat sõjakäikudel, kuid lahingus hoidsid nooremad kannupoisid tahapoole. 18- 21-aastane noormees löödi pidulikult rüütliks, kui ta oli hoolikalt treenitud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlusoskust.
Kalastamine............................................................................................................ 5 Prügi meres............................................................................................................ 6 Naftareostus........................................................................................................... 7 Reovesi ja toksiinid................................................................................................. 8 Kaubanduslik jahipidamine..................................................................................... 9 Kokkuvõte............................................................................................................. 10 Kasutatud materjalid............................................................................................ 11 2 SISSEJUHATUS
I Seleta mõisted estofiilid- Muust rahvast saksastunud eesti haritlaskond, koosnesid peamiselt baltisakslastest, huvitusid eesti keele edendamisest ja kultuurist. nekrutiandmisekohustus- Vene keisririigi kehtestatud kohustus, mille järgi talupoegadel tuli enda seast anda Vene väeteenistusse teatud arv mehi ehk nekruteid. vallakogukond- Kõik vabaks lastud talupojad kuulusid oma elukohajärgse talurahvakogukonna juurde, mille üle teostas kontrolli mõis. venestamine-Vaja oli Vene riiki modenseerida( euroopalikumaks muuta), tunti ohtu Saksa keisririigi ees ehk siis taheti ka julgeolek tagada, baltisaksa ametnikud vahetati venelaste vastu, koolides õppekeel vene keel, püüti inimesi usku vahetama (vene õigeusk). rahvuslik ärkamine- Kultuuriline ärkamine, eestlaste eneseteadvuse tärkamine, Loodi eestikeelne õppekirjandus, kirjakeele arrendamine, rahvaluule kogumine, tekkis eestikeelne kirjasõna, rajati laulu- ja mänguseltse, pandi alus ...
Looduskaitse Sõnasta säästva arengu mõiste selgitus. Kasuta materjali slaididel. Millised on säästva arengu 4 kõige üldisemat ja olulisemat põhimõtet? Säästev areng tähendab mõistlikku käitumist keskkonnaga praegusel hetkel, et meie tulevastel põlvedel oleks samaväärne või isegi parem elukeskkond. Ehk see rahuldab meie praegused vajadused mõjutamata tuleviku omi. Põhimotted: 1. Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslikud otsused peavad olema seostatud nende (otsese ja kaudse) mõjuga keskkonnale 2. Põlvkondadevaheline kohustus: praegused majandus- ja keskkonnapoliitilised otsused ning sellealane praktiline tegevus peavad arvestama nende mõju tulevastele põlvkondadele (peavad arvestama pikaajalisi ökoloogilisi efekte) 3. Sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on võrdne õigus puhtale keskkonnale 4. Keskkonna kaitsmine: loodusressursside säilitamine ja keskkonna kaitsmine Millised on looduskaitse ee...
Sõjaliste oskuste omandamine algas loomulikult relvadega, millel kaitsed küljes, päris varustust tarvitati esialgu vaid jahiretkedel. Aadlike kasvatuse peaeesmärk oli nende ettevalmistamine sõdimiseks ja see kulges mitmes etapis. Feodaalide pojad saadeti tihtipeale juba 7-aastaselt kodunt välja kas senjööri või mõne sugulase lossi, kus õpetati häid kombeid ja rüütlioskusi. Vanemaks saades lisandusid relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. Seal sai temast paaz. Tavaliselt 15-aastane noormees sai kannupoisiks, kes võis kanda isiklikku relva ja pidi võitlusvõtteid harjutama. Ta saatis oma isandat sõjakäikudel, kuid lahingus hoidsid nooremad kannupoisid tahapoole. 18-21-aastane noormees löödi pidulikult rüütliks, kui ta oli hoolikalt treenitud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlusoskust. Rüütliturniirid olid kõrgema seltskonna armastatud ajaviide, kus rüütlid oma võimeid näitasid
(http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane). (http://vulpeslibris.files.wordpress.com/2009/02/fennecfox.jpg) Pesakonnas on tavaliselt 24, harva üle 5 kutsika. Urg on vooderdatud rohu, sulgede ja villaga. Sündides on poegadel kõrvad lontis nagu koerakutsikatel ning kinni nagu silmadki. Pisikesed kõrvad lähevad püsti umbes kahe nädala pärast. Sellest ajast peale on kõrvad kõige kiiremini kasvav kehaosa. Esimeseks suveks on kutsikatel iseseisev jahipidamine selge. Pojad jäävad perekonna juurde arvatavasti aastaseks saamiseni (http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane). 3 (www.flickr.com/photos/floridapfe/2433657984/)(ohmonkeytrumpets.blogspot.com/2007_04_01_arch/) ELUVIIS Fennek on öise eluviisiga loom, kes ei talu pikka päikese käes viibimist (http://www.miksike.ee/docs/referaadid/fennek_siim.htm). Suurema osa päevast on nad
olevikus ning tegelema nende lahendamise või vähendamisega. Eks neid lahendusi ole palju aga siis tekib küsimus selle reaalses lahendusviisis, mis toob palju takistusi ette. Siin toon mõned globaalprobleemid välja ning pakun neile lahendusi. Arutluse lõpuks katsun jõuda järelduseni, et kas on piisavalt lahendusi, et parandada maailma. Esimeseks probleemiks valiks biodiversiteedi ja liikide hävimise. Eks sel ole mitmeid põhjusi. Nagu näiteks metsaraie, soode kuivendamine, jahipidamine, saastamine, aeglane sigimine jne. Lahendusi leiab ka mitmesuguseid. Mõned on ka juba kasutusel. Nagu näiteks kaitsealade rajamine, võitlus röövkaubandusega ja hävimisohus liikide kaitse alla võtmine. Ma soovitaks veel teha näiteks haruldaste liikide elupaikade säilitamist, loodusvarade säästlikku tarbimist ja mingil määral loomaaedu (kergelt liikide vabaduse piiramine ja vabaelu elamine). Teiseks valiksin kliima soojenemise
Tuntumad taimed siis : Kaameliastel, hundihammas, astel-jooksjarohi, mimoos, estragonpuju Taimestik Mägedes kuni 2500m kõrgusel stepirohustepp ja pujustepp, mägipruunmullal kasvab hõredalt ka pistaatsia ja artsa. Kõrgemal mägedes on tamme- ja oskasmetsad, veel kõrgemal alpiniidud. Tuntumad puuliigid: pähklipuu, tamm, haab, sarapuu ja harikik virsikupuu. Loomastik Kohatatud on üle saja imetajaliigi, viimastel andmetel on neid 57 - kahjustanud on sõda ja jahipidamine. Ohustatud on : leopardid, punahirved ja mägilambad. Seal elavad veel hunidid, rebased, hüäänid, saakalid, mangustid, kaljukitsed, metskitsed, lambad, pruunkarud, metssead, hüpiklased, karihiirlased, manulid, jänesed ning mitmesugused närilised Teada on üle 380 linnuliigi. Roomajatest on tuntumad maod, sisalikud, salamandrid ja konnad. Kaladest üks tüüpilisemaid on forell. Maavarad Rikas maavarade poolest.
kohaselt perekonda asutada. Talupoegadel tuli teha ka mõisategu ja lisaks sellele pidid talupojad tasuma loonusrenti - andma feodaalile osa oma põllult kogutud saagist, tegema mõista jaoks heina ja hankima küttepuid. Rüütlid sõdisid ja kaitsesid inimesi. Vabal ajal otsisid nad endale lihtsaid ja sageli tooreid meelelahutusi. Valdav osa feodaalidest oli kirjaoskamatu ja sellepärast armastati rohkesti süüa, süüa ja pidutseda. Väga levinud oli jahipidamine ja turniirid - rüütlite sõjalised võistlusmängud. Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes. Linnused rajati enamasti juba looduslikult hästi kaitstud kohta - kõrgele kaljusele künkale, jõekääru, vahel isegi järve- või jõesaarele. Nendest kohtadest oli hea ka lähenevat vaenlast silmitseda, sest võimsad ja sõltumatud feodaalid püüdsid igati oma rikkusi ja võimu veelgi suurendada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
