REFERAAT Mink. Tuhkur. Nugis Tartu 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 MINK............................................................................................................................................ 3 TUHKUR...................................................................................................................................... 5 NUGIS......................................................................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................... 9 MINK Kehapikkus: 30-50cm Sabapikkus: 16-20cm Kaal: 0,8-1,8kg Kaitse Eestis Mink Eestis looduskaitse alla ei kuulu. Elupaik Mingid elavad igasuguste veekogude...
Kuidas elasid inimesed kiviajal? Kiviaeg Eestis algas umbes 900010000 aastat tagasi, kui siia saabusid esimesed inimesed. Inimesed töötasid iga päev. Mehed käisid jahil ja kalal, nende tööriistadeks olid põhiliselt odad, nuiad ja kivikirved, hiljem tulid kasutusele ka vibud, mis tegid jahipidamise kergemaks. Tähtsaim jahiloom oli kiviajal mammut. Arvatakse, et jahil olid abiks ka koerad esimesed koduloomad. Kala püüti esialgu ahinguga, hiljem hakati luust ka õngekonkse tegema ning taimekiududest võrke. Naiste tööks oli teha süüa, nad korjasid koos lastega metsast marju, seeni ja muid juuri, mida süüa kõlbaks, sest kui mehed pidid tühjade kätega koju tulema, siis oli mida süüa. Tehti ka savist nõusid, kuhu toitu panna ja seal ka toitu keeta. Kiviaja lõpu poole hakati ka põllutööd tegema ja loomi pidama. Kiviajal oli raske, sest nälga pidi palju tundma ja haiguseid oli palj...
Ivo Rohula Õpilane Kullamaa KK Mai 2011 Metsandussektor on Eesti majanduse oluline tugisammas Metsa majandamine tähendab metsa kasvatamist, kasutamist, korraldamist ja kaitset Riigimetsa heaperemehelik majandamine teenib tulu riigikassasse Riigimetsa heaperemehelik majandamine annab tööd tuhandetele inimestele RMK on riigimetsa hea peremees, kes majandab talle usaldatud vara säästvalt ja heaperemehelikult 13 puhkeala 5 rahvusparki, millest suurim on Lahemaa rahvuspark 40 erinevat muud kaitseala Mitmed erinevad looduskeskused Leidub palju metsaande nagu näiteks erinevad seened ning marjad Telkimis- ning lõkkeplatsid Loodusrajad Matkarajad Vaatetornid Kütitavad ulukid jagatakse suurulukiteks ja väikeulukiteks Suurulukid on põder, punahirv, metssiga, metskits, hunt, ilves, pruunkaru Väikeulukid on kobras ja erinevad linnud Metsad hõlmavad ligi 35% meie riigi pindalast ehk ligi 2,2 mln. ha Põhilised metsapuud on mänd, kuusk ja kas...
ILVES Referaat 1 Sissejuhatus Mina räägin oma referaadis ilveste välimusest , elupaigast ja ka pereelust . Valisin kiskjatest ilvese , sest ilves elab Eestis ning ta on meile metsade ilusamaid loomi . Samuti tuleb juttu ka ilveste söömisharjumistest ning toidueelistustest . Referaat räägib ka ilveste jahipidamisest ning ilveste küttimisest . Lõpus on ka mõned huvitavad faktid ilveste kohta . 2 Sisukord Tiitelleht .................................................................................................................. ..... lk 1 Sisukord ................................................................................................................. ...... lk 2 Sissejuhatus ........................................................................................................... ..... lk 3 Välimus ..............................
ROOTSI Koostas : nimi Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase nimi 1 RIIGIKORD Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeer Teine tase Rootsis kehtib Kolmas tase Neljas tase konstitutsioonilie Viies tase monarhia Rootsi on 1995 aastast Euroopa Liidu liige nimi 2 GEAOGRAAFILINE ASEND Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige Peal...
7) uluki püüdmine. Seltskond Kolkakülas võtab ühel kevadpäeval napsu. Neil tekib isu liha järele ning otsustatakse minna jahile. Ott leiab kapinurgast vanaisa vana jahipüssi, Jassil on käepärast automaat, mille on saanud kaitseliidust, Tõnn toob välja taldrikrauad. Hämarduvas metsas seltskond hajub. Ott näeb põõsastes mingit liikumist ja tulistab. Kostab Tõnni kisa ja .... Ott on pihta saanud oma kaaslasele. 1.Milliseid jahiseaduse punkte seltskond Kolkakülast rikub? * Jahipidamine keelatud vahenditega – jahipidamiseks on keelatud kasutada täisautomaatrelvi ja taldrikrauda. Vajalik on relvaluba. * Jahiloata jahipidamine * Jahitunnistuseta jahipidamine * Jahipidamine keelatud viisil või keelatud kohas * Keelatud on jahipidamine inimesele ohtlikul viisil: purjus peaga jahipidamine ?? 2. Milline karistus neid selle eest ootab? Keelatud vahendiga, keelatud viisil, keelatud ajal või keelatud kohas jahipidamise eest
Seaduse kohaldamine Kaitstavate loodusobjektide piires rakendatakse jahipidamisel käesoleva seaduse nõudeid, kui seadus või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti. Jahiõigus § 3. Jahimaa (1) Jahimaa on jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. (2) Jahimaa hulka ei kuulu: 1) planeeringuga määratud linna, alevi ja aleviku ning küla selgelt piiritletav kompaktse asustusega ala (edaspidi tiheasustusala), samuti puhke- ja virgestusala, kus ohutu jahipidamine ei ole võimalik; 2) kaitseala vöönd, kus jahipidamine on seadusega või seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega keelatud. § 7. Jahipidamisõigus ja tasu jahipidamisõiguse eest (1) Jahipidamisõigus on füüsilise isiku õigus jahti pidada, kui tal on jahipidamisõigust tõendavad dokumendid ning ta on tasunud jahipidamisõiguse tasu. (2) Jahipidamisõiguse eest makstakse tasu kord aastas keskkonnatasude seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi. § 8. Jahiaasta
ülesande tutvustus ja lahendused. Otsida välja mõni tõsielu juhtum. ALUVERE SIGALA OÜ 2011 ALLIKAS: http://seavabrikud.ee/farms.php Videos on näha lagunenud ja loomadele potentsiaalselt ohtlikku küna ja ümbrust, mustust, verise sõra ja kärsaga siga, jõuetu olekuga siga, vigastusi ja mitmeid surnud sigasi, kellest osa on elusate sigade seas. RÜHMA KÜSIMUSED: · Kas saab jahtida kaitseala vööndis? Jahipidamine on seaduse või kaitse-eeskirjaga keelatud. · Mitmeks aastaks antakse jahitunnistust? 5ks aastaks · Mille seaduste rikkumise eest inimene võib aresti saada? Keelatud kohas jahipidamine, keelatud vahendiga või viisil jahipidamine; jahitunnistuseta jahipidamine; Endla Reintam, 2012
KUS TOHIB? · Jahimaa on jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. · Jahimaa jaotatakse jahipiirkondadeks. P.S. Jahimaana oli 2010. aastal kasutuses 38 881 ehk ligikaudu 86% Eesti maismaa territooriumist. KUS EI TOHI ! · Jahimaa hulka ei kuulu: · 1) planeeringuga määratud linna, alevi ja aleviku ning küla selgelt piiritletav kompaktse asustusega ala (edaspidi tiheasustusala), samuti puhke- ja virgestusala, kus ohutu jahipidamine ei ole võimalik; · 2) kaitseala vöönd, kus jahipidamine on seadusega või seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega keelatud. KES TOHIB? · Jahipidamisõigus on füüsilise isiku õigus jahti pidada, kui tal on jahipidamisõigust tõendavad dokumendid ning ta on tasunud jahipidamisõiguse tasu. · (2) Jahipidamisõiguse eest makstakse tasu kord aastas keskkonnatasude seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi. KUIDAS SAADA JAHIPIDAMISÕIGUST?
Jahitunnistust omav maaomanik tohib oma kinnistul jahti pidada, välja arvatud suurulukitele, kui tema kinnisasja pindala ühes ringpiiris on enam kui 20 hektarit. Õigus jahti pidada laieneb maaomaniku vanematele, abikaasale ja lastele, kui nad omavad jahitunnistust. Jahimaa mõiste Jahimaa on jahiulukite vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. Jahimaa hulka ei kuulu: 1. maakonnaplaneeringuga määratud tiheasustus- või puhkeala, kus ohutu jahipidamine ei ole võimalik 2. kaitseala vöönd, kus jahipidamine on seaduse või kaitse-eeskirjaga keelatud. Jahiulukid Jahiulukite hulgas eristatakse suurulukeid ja teisi jahiulukeid. Jahiulukite loetelu kehtestab keskkonnaminister määrusega. Suur ulukite näited: hunt, karu, ilves, metssiga. Teise jahiulukite näited: rebane, tuhkur, kobras, valgejänes. Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid on: 1. jahitunnistus 2. jahiluba 3
Skorpion Referaat Õpetaja: 2006/2007 õ-a Sisukord Eluviis.........................................................3 Jahipidamine..................................................3 Toitumine......................................................4 Sigimine.......................................................5 Areng...........................................................6 Kasutatud kirjandus..........................................7 2 Eluviis Skorpionid veedavad päeva varjualuses, niiskes kohas, harilikult kivi all või ümberpööratud puutüve all. Toitu hankima suunduvad nad hämaras ja öösiti. Sageli ronivad nad siis majadesse, kus ronivad riiete ja mööbli sisse, voodisse ning vaiba alla. Skorpionitel on algelised silmad, peamiseks meeleelundiks on aga sõrad. Neil paiknevad tundlikud, peened karvakesed, millega skorpionid registreerivad õhu l...
Mulle isiklikult tiigrid meeldivad, nad näevad armsad välja, kuid tegelikult võivad olla nad päris ohtlikud, sa ei tea millal ta sulle kallale võib tulla. 8 KASUTATUD KIRJANDUS Reido Muga, Marge Vaige. Tiigrid. Kättesaadav: http://my.tele2.ee/tiigrid/ Genevieve Warnau. Minu esimene entsüklopeedia. Tallinn: Zooloogia, 2003 Reido Muga, Marge Vaige. Jahipidamine. Kättesaadav: http://my.tele2.ee/tiigrid/jahipidamine.html Reido Muga, Marge Vaige. Sigimine. Kättesaadav: http://my.tele2.ee/tiigrid/sigimine.html Reido Muga, Marge Vaige. Omavaheline suhtlemine. Kättesaadav: http://my.tele2.ee/tiigrid/communication.html 9
Referaat Jääkaru d Tallinna Kuristiku Gümnaasium Ekaterina Sulima 8.a Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................... 3 Jääkaru toitumine ja jahipidamine .................................................. 4 Harjumused...................................................................................... 5 Paljunemine...................................................................................... 6 Kas sa teadsid , et..............................................................................7 Miks on jääkaru valge ?.....................................................................7 Kasutatud kirjandus ............................
JÄÄKARU Ursus maritimus Põhiandmed Kõrgus: 2,4-2,3m Eluiga: 15- Jalatalla suurus: 18aastat 30cm pikk ja 25 Kaal: cm lai isane-350-650kg Eluviis: elavad ja emane 175- eraldi 300kg Toitumine ja jahipidamine Hüljestest: põhitoit, Taimestikust: tapavad ainsa marjad, seened, käpahoobiga rohi, samblikud, oblikad jms loomakarjustest Paljunemine Paaritusperiood: Poegade arv: märts- mai tavaliselt 2, Tiinus kestab:195- hoolitseb 2a, 265 päeva sündides 450- 900g Okt/nov uuristavad koopad Kas tead, et...
Eesti Jahimeeste Selts Marger Krumm EH1 EJS ajalugu Loodi 18.jaanuar 1967 Pikk ja keeruline eellugu- kuulus spordiorganisatsiooni Ulukite arvu kontroll Jahimeeste õiguste kaitsmine Aus töötasu EJS tegevusest Eesti Jahimeeste Selts on Eesti Vabariigis jahindusega tegelevate ja jahindusest huvitatud vabatahtlikult liitunud isikute ühendus Loodustsäästev jahipidamine Koolituste korraldamine Jahikultuuri korraldamine Sihtgrupid Metsloomade tasakaalus hoidmine Legaalne jahindus Jahimeeste ühte gruppi kogumine Informatsiooni kättesaamine Veebileht www.ejs.ee Ajakiri „Eesti Jahimees“ Ajakiri „Sinu Mets“ Sündmustekalender www.ejs.ee Sündmused MTÜ Jäljekorte Klubi- korraldatakse EJS partneriga jäljekoerte päev 2014, 28.sept Eesti jahimeeste 34. kokkutulek 11.-13.
Millest toitus? Oskused? Kui vähegi võimalik siis ka pilt tõenäolisest välimusest. Australopiteek Aju ruumala (380 – 450 cm^3), tal on pikad käed, lühikesed jalad, lai vaagnaluu ja suur kõht toitusid marjadest, pähklitest, seemnetest Homo habilis 2,1 – 1,5 miljonit Suurem Aju 460-800 cm 3 Kolju kuju, mis sarnaneb tänapäeva inimesega Lamedam nägu Väiksemad hambad Oskus valmistada ja kasutada kivist ja luust tööriistu Homo erectus 1.9 million to 143,000 Jahipidamine Tööriistade ja tule kasutamine Suurem aju 850 –1100 cm 3 Lühemad käed Keha on lihaseline ja robustne võrreldes tänapäeva inimesega Lühem nägu ja suurem lõualuu, teravam nina Homo neanderthalensis 200 000 – 40 000 aastat tagasi. Aju 1200-1700cm 3 Kasutasid tuld ja tööriistu Tugeva kehaehitusega, musklis ja lühikesekasvuline Käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes õlavarreluu ja reieluuga Matsid oma surnuid Homo sapiens 200 000 – tänapäev
Aborigeenid pidasid talle aeg-ajalt jahti. Küttimiste, sagedaste tulekahjude, põudade ja epizootiate tagajärjel kadus koaala täielikult Lääne- ja Lõuna-Austraaliast veel enne eurooplaste ilmumist. Esimeste valgete inimeste saabumise ajaks piirdus koaala levila idapoolsete osariikidega (Victoria, Uus-Lõuna-Wales, Queensland), kuid nad ei pannud seda looma tähele ja ei tekitanud peaaegu mitte mingisugust kahju. Joonis 6. Koaalad põevad tihti haiguseid. Jahipidamine ja kaitse Eukalüptimetsade hävitamine vähendas koaalade arvu 20. sajandi esimesel poolel. Kuid peapõhjus miks see loomaliik on peaaegu hävinud, on jahipidamine karusnahkade saamiseks. Eriti palju peeti jahti käesoleva sajandi esimesel veerandil. Ainult Sydneys 1908. aastal müüdi 57933 koaalanahka, 1924. aastal eksporditi idapoolsetest osariikidest umbes kaks miljonit nahka. Koaalade jahi suure leviku põhjuseks oli see, et nende aeglase liikumise tõttu oli neid kerge tappa.
loomännik Hanikatsil ka laialehelist salumetsa Taimestik harukordselt liigirikas Laidudelt leitud ühtekokku üle 600 liigi kõrgemaid taimi Hanikatsi 444 taimeliiki Hulgaliselt kaitstavaid taimeliike -punane tolmpea (pildil), mets-õunapuu, läikiv kurereha, harilik muguljuur, kärbesõis, jumalakäpp jne. Harjakas härghein, aaskannike ja roosa pajulill Looduskaitse ja inimtegevus Piiratud on jahipidamine, samuti inimeste liikumine lindude pesitsemise ja läbirände ajal. Saarnaki - 1564. a Hanikatsi - 1623. a. Hariti põldu, niideti heina, kasvatati kariloomi ja püüti kala Jätkatakse niitmist ja võsaraiet ning karjatatakse lambaid
3. Kuidas on Eestis korraldatud/seadusega reguleeritud järgmiste liikide kaitse (6p)? a. Lilla põdramokk Sätestatud on seene püsielupaikade kaitse Liiva-Putla Saare maakonnas Pihtla vallas ja Kandla Saare maakonnas Kärla vallas. (Kaitsealuste seeneliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri, § 2, lõige 4) Püsielupaiga valitsejaks on kohalik keskkonnateenistus, seal on lubatud inimeste viibimine, marjade korjamine, kalapüük ja jahipidamine. Sõidukiga võib seal teedel sõita, puitu võib transportida külmunud pinnaselt ja valitseja nõusolekul võib ka hooldada olemasolevaid maaparandussüsteeme. (Sama seaduse § 4, lõige 3) Õnneks see seen süüa ei sünni ja on ka veidi eemaletõukava välimusega. b. Tammepässik Selle seene ohutegurid on metsahooldustööd, metsade vanuse muutumine: vanade metsade ja suurte puude kadumine ja lageraied. Elutseb vanades lehtmetsades, parkides, aedades ja õuedel. (Eesti Punane Raamat)
Koala Koala pikkus on umbes 70-80 sentimeetrit. Ta kaalub kuni 16 kilogrammi. Tema välimus on väga kummaline: kohev karv, tillukesed silmad, alati kikkis kõrvad, naljakas lapik ja kongus nina. Koala karv on hallikaspruun või tuhkhall, seljal mõnikord punakas või hõbedane, kõhupoolel heledam.Koala kinnitub puu külge tugevate küünistega, mida ta vajutab puukoore sisse. Küünised on eriti tugevasti arenenud kahel teineteisele vastandataval varbal. Need on piisavalt tugevad, et kanda looma raskust. Tsüsiit, konjuktiviit ja sinusiit on koaalade tavalised haigused. Sinusiit tüsistub sageli, eriti talvel, kopsupõletikuga. Koala toitub ainult mõnede eukalüptiliikide lehtedest. Uus- Lõuna-Walesis on nendeks tavaliselt Eucalyptus maculata ja Eucalyptus tereticornise lehed, mis sisaldavad eriti rikkalikult eukalüptiõli. Victorias on selliseks liigiks mannaeukalüpt (Eucalyptus viminalis). Päevas vajab täiskasvanud loo...
Elizabeth I Elizabeth I (7.09.1533-24.03.1603) Inglismaa ja Iirimaa kuninganna (17.11.1558 kuni surmani) Neitsikuninganna Isa-kuningas Henry VII, ema-Anne Boleyn Kuulutati vallaslapseks Omadused, iseloom Intelligentne Temperamentne Äkiline, sarkastiline Töökas Hea inimestetundja Armastas tähelepanu ja komplimente Tantsimine, muusika, ratsutamine, jahipidamine Valitsemine Asus valitsema heade nõuannete toel ja sõltus suuresti oma nõunikest Inglismaa muutus võimsaks mere- ning koloniaalriigiks kujunes lõplikult välja anglikaani kirik Üks tema motosid oli "video et taceo" ("ma näen ega ütle midagi") Valitsejad Edward I Jane Grey-saadeti Towerisse Mary Elizabeth I-saadeti Towerisse James VI Elizabethi ajastu Tuntakse inglise draama poolest Kuulsamad esindajad: William
Katariinat austati kui lammaste hooldajat ja kaitsjat. Kadripäeva peeti naiste pühaks. Kombestikus on esikohal karjaga seostuv, oli ju kari naiste hoole all. Kadripäeval olid keelu all kõik n-ö villased tööd, nagu kudumine, ketramine, kraasimine, õmblemine. Lubatud ja soovitatav oli karja eest hoolitseda: loomi tuli tavalisest paremini sööta, sel päeval ei tohtinud ühtki neist tappa, sead aeti aedikusse nuumale, et nende kasvamisel oleks hoogu. Keelatud oli ka jahipidamine. Kui aga ikkagi jahil käidi, ei pidanud oüss hiljem märki laskma. Kadripäeva paiku oli paras ette võtta lammaste pügamine. Algselt olid kadrideks naisterahvad, kes kadriõhtul käisid lauldes ja tantsides perest peresse. Kadrisid peeti maja õnnistuseks, nende tulekut oodati igas tares. Kadrid olid valgetesse naisterõivastesse riietatud tüdrukud. Valge hame pandi selga ja valged sukad jalga. Hiljem võeti lisaks ka aknakardinaid, laiaäärelisi kübaraid,volange jms. Näod oli
Haapsalu Wiedemanni Gumnaasium Amuuri Tiiger Referaat Rasmus-Richard Marjapuu, Haapsalu 2010 Sisukord: 1.Levila ja arvukus lk3 2.Suurus ja kirjeldus lk4 3.Jahipidamine ja söök lk5 4.Sigimine ja järglased lk6 5.Hävimisohu põhjused lk7-8 6.Kasutatud kirjandus lk9 Levila ja arvukus Elab põhiliselt kääbustamme-, kase- ja okaspuumetsades Venemaal Kaug-Idas. Mõned selle alamliigi esindajad asustavad ka Hiina kirde- ja Põhja-Korea põhjaosa. Nende arvukus Sihhote-Alinis on suurenenud 250-lt (1992) 350-ni (2004), hoolimata kutsikate suurest suremusest ainsal nende elupaika läbival maanteel autoõnnetuste tagajärjel. Amuuri tiiger on ohustatud liik ja Siberis Amuuri jõe piirkonnas elab neid ainult umbes 450 isendit.Kogu maailmas arvatakse amuuri tiigreid olevat tuhatkond. Loomaaedades elab kokku rohkem tiigreid kui vabas looduses.Kõikja...
JÄÄKARU Suurus Kõrgus kummargilasendis: 1,5 m. Kõrgus püstiasendis: 2,4-3,3 m. Jalatalla suurus: 30 cm pikk ja 25 cm lai. Kaal: Isastel 350-650 kg, emastel 175-300 kg. Paljunemine Suguküpsus: 3-5-aastaselt. Paaritumisperiood: Märtsi lõpust mai alguseni. Tiinuse kestus: 195-265 päeva. Poegade arv: Tavaliselt 2. Eluviis Harjumuspärane eluviis: Elavad eraldi. Toitumine: Hülged, loomakorjused, taimestik. Eluea pikkus: 15-18 aastat. Toitumine ja jahipidamine Jääkarud toituvad põhiliselt hüljestest. Nad peavad jahti jääaukude juures,kus hülged käivad õhku hingamas või hiilivad jääl lebavate isendite juurde. Jääkarud tapavad hülge ainsa käpalöögiga. Hilissuvel ja varasügisel patrullivad jääkarud kaldal, otsides surnud vaalalisi ja morski. Ühe loomakorjuse juurde võib koguneda 10 kuni 20 karu. Suvel, kui ligipääsvateks osutuvad suuremad piirkonnad, muutub jääkarude toidulaud palju mitmekesisemaks
miljon putukaliiki. Pidevalt avastatakse uusi liike. Paljud liigid on ohustatud. Amazonase madalik KeskAafrika KaguAasia Loomastik Paljud pisiimetajad, putukad ja kahepaiksed tegutsevad vaid ööpimeduses, kui on mõnevõrra jahedam. Valged nahkhiired puhkavad lehest valmistatud "telgis" ja ootavad uut jahiaega. Inimtegevus Alepõllundus Vähesel määral maavarade kaevandamine Väärispuidu raiumine Turism Korilus ja jahipidamine Troopilised metsad on elupaigaks paljudele kohalikele hõimudele, kes vajavad metsa elupaigana, toidu ja ravimite hankimise, küttepuu saamise ja rituaalsete toimingute paigana. Turism Kohalikud teenivad elatist turistidele majutust ja meelelahutust pakkudes Linnad Rahvaarv kasvab kiiresti Palju töötuid Agulid ja slummid Keskkonna probleemid Arvatakse, et aastas hävitatakse peaaegu 29 miljonit
1) Taimestiku eripära VAHEMERELINE PÕÕSASTIK ja Taimestik on hästi tihe, liigirikas, METS kiirekasvuline, esineb epifüüte 2) Loomastiku eripära 1) Taimestiku eripära Loomad on valjuhäälsed ja erksa- Igihaljad põõsad, taluvad põuda, värvilised sisaldavad rohkesti eeterlikke õlisid 3) Traditsioonilised tegevusalad 2) Loomastiku eripära Taimekasvatus, jahipidamine Leidub vähe sellele vööndile 4) Kultuurtaimed kuuluvaid loomaliike Sidrun, mandariin, apelsin, ananass 3) Traditsioonilised tegevusalad Turism, toorainete tootmine, viinamarja istandused 4) Kultuurtaimed SAVANN Oliivid, viinamarjad, maapähklid
kalurid ja inimeste toodetud kemikaalid on kalade populatsiooni suuremalt jaolt hävitanud. Sigimine Hallhüljes on pikaealine imetaja, kes sünnitab aastas ühe, väga harva kaks 10-12 kg kaaluvat poega. Imetamisperiood kestab 17-19 päeva, selle aja jooksul võtavad pojad kaalus juurde 30-40 kg. Pärast võõrutamisperioodi vahetavad pojad titekarva päris karva vastu. Iseseisvalt hakkavad liikuma pojad 1-2 kuuselt. Pojad tavaliselt sünnivad veebruarist märtsini. Looduskaitse, jahipidamine Hallhüljes on kantud Eesti Punase raamatu kaitsealuste liikide hulka ja tema jahtimine on keelatud. Sellest hoolimata toimub salaküttimine ja vihased kalurid tapavad rüüstajaid. Vanasti kütiti hüljest lihaks ja suur tähtsus oli hülgerasval.
· Tavaliselt on koaaladel ainult üks poeg. · Kaksikud on väga haruldased. · Vastsündinu on 14-18 millimeetrit pikk. · Kuuekuuselt lõpetavad pojad täielikult emapiimast toitumise. · Koaalad elavad keskmiselt 12-13 aastaseks. Vaenlased · Koaaladel pole looduslikke vaenlasi. · Kiskjad tema liha ei söö. · Teadlased arvavad, et sellepärast kuna ta on läbi imbunud eukalüptiõlist. Jahipidamine · Jahti peeti selle sajandi alguses koaalade naha saamiseks. · Koaala oli peaaegu täielikult kadunud Uus-Lõuna Walesi osariigist. · Loom määrati täielikule väljasuremisele. Kaitse · Kaks kuulsat kaitseala asutati Sydneys ja Lown_Painis. · Kui loomadel tekkis raskusi toiduga, viidi nad üle teise piirkonda. · Alles 1953 ja 1954 aastal hakkas olukord paranema. Kokkuvõte Ma valisin selle teema , sest mulle meeldivad koaalad. Kunagi tahaksin
AADEL Aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Nad olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kaheks suureks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse eesotsas kuningaga kuulusid suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid, alamaatlisse peamiselt rüütlid. Aaadliku ülesanne oli kohtmumõistmine. RÜÜTLITE KASVATUS Rüütliteks kasvatati aadliku soost poisse. Nende peamine eesmärk oli nende ettevalmistamine sõidmiseks. 7.a läks poiss feodaali juurde, kus temast sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist. Hiljem lisandus sellele relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. 15.a noormees oli tavaliselt juba kannupoiss, kes võis relva kanda ja õppis erinevaid võitlusvõtteid. Sõjakäikudel olid nad oma isandale küll toeks, aga lahingus hoidsid eemale. 18-21. a noormees tavaliselt löödi pidulikult rüütliks. Sageli olid kirjaoskamatud, kuid heade kommetega. Rüütlid pidid olema lo...
Seisuslik süsteem Inimesed jaotusid seisustesse. Eri seisustel olid oma kohustused: Vaimulikud-kõigi eest jumala teenimine Aadel-kõikide kaitsmine Talupoeg-kõiki oma tööga toitma Rüütlite kasvatus 7-aastaseni viibis poiss kodus. Seejärel saadeti ta kõrgema feodaali teenistusse, kus temast sai paaz, kus: Õpetati häid kombeid,seltskonnas käitumist Daamidega vestlemist Tantsu Hiljem lisandusid ratsutamine ja jahipidamine. 15-aastasena saadi kannupoisiks(kandis isiklikku relva, harjutas võitlusvõtteid,saatis isandat) 18-20a. Löödi hoolikalt treeninud kannupoisid rüütliteks Õige rüütel Õige rüütel... pidi olema heade kommetega, vapper, ustav, sangarlik. Ohverdama oma elu kuninga, senjööri või südamedaami nimel. Kõige kõrgem väärtus oli rüütlile tema au. Relvastus Relvastus Sõditi peamiselt hobustel. Relvadeks
jõgede, järvede ääres, mõned peaaegu alpideni. Piirkondades, mererannal ja mõned isegi kus leidus rohumaid väikesaartel. Elamud asetsesid koduloomadele ja sobivad uksega veekogu poole. mullakihti maaviljeluseks. ELATUSALAD Korilus, kalandus, jahipidamine Jaht, kalapüük. Tegid peekreid, põllumajandus, OSKUSED Valmistasid esemeid Arenenud oli tööriistade Üleni lihvitud kirves, kirvel kivist,luust,puust,sarvest,tulekivi valmistamine, merevaiku osati silm(vene kirves), savinõusid st ja kvartsist töödelda ilustati nöörijäljenditega,
napsitamine täiesti lubatud ja normaalne Alkoholi on võimalik osta ka otse autoaknast, kuid on olemas ka poed, mis on riigi Kuritöö ja karistus Ameerika seadused on arvatavasti kõige absurdsemad maailmas, mõned näited: Ameerika ühendriigi kodanikul on õigus publitseerida aatompommi valmistamise detailseid instruktsioone, õigus Relvad Ligi 50% Ameerika peredes leidub vähemalt üks tulirelv Jahipidamine on ülipopulaarne Rahvuslikus Relvaliidus on kolm miljonit liiget Poliitiline korrektsus Lubamatu on mistahes olukorras rassiline religioosne või vastassugupoole diskrimineerimine Halvim sõna, mida ei tohiks iialgi kasutada algab tähega n Mitte kellelegi ei või öelda, Muusika ja tants Põhiliselt kuulatakse Ameerikas jazzi, räppi, rokki ja poppmuusikat Tantsudest on populaarsemad rütmikad
Põhja pool tegeleti koriluse ja küttimisega, lõuna pool kasvatati maisi, ube, kõrvitsat ja melonit. Räägiti algonkiri keelt. Põhja pool elati tipiides ja vigvamides. Lõuna pool puitsõrestikuga pikkmajades. Mängiti lacrosse. Kagupiirkond: Niiske, viljakas, taime ja loomarikas. Tegeleti põlluharimisega(kasvatati maisi, kabatsokki, kõrvitsat, pudelkõrvitsat, päevalilli ja lõuna pool ka banaane ja suhkrurooga), veel kalapüük ja jahipidamine. Elati mudakrohviga nelinurksetes majades, talvemajad olid suured ja koonuselised. Ravitseti taimedega. Kagupiirkonna elanikud kannatasid kõige rohkem eurooplaste sisserände käes. Suurtasandik: Tasandikud ja preeriad. Küllalt viljakad alad. Hiigelsuured piisonikarjad. Kiskjad puudusid. Piisoneid tapeti tulirelvade ja hobuste abil. Põuaperioodid, nende eest pageti ja see soodustas kultuuride segunemist. Suur Nõgu: Vähe vett, elati rohust ja seemnetest.
Indiaanalased Koostaja: Sander Siimann Tserokiid Tserokiid elasid Ameerikas kagupiirkonnas. Nad rääkisid irokeesi keelt. Tserokiidel oli esimese põliselanike keelena oma tähestik, mille loojaks oli Sequoyah(1770-1843) Tserokiid olid põlluharijad, kes erinevalt põhjanaabritest said aastas kaks maisisaaki ning kasvatasid lisaks kabatsokki, kõrvitsat, pudelkõrvitsat ja päevalilli. Tserokiide jahipidamine nõudis erilisi oskusi, kuna kagupiirkonnas ei ole lund, mis takistaks hirvede kiiret põgenemist. Tüüpilised elupaigad, nagu näiteks kriikidel, koosnesid nelinurksetest viiluga ja mudakrohviga suvemajadest ning suurtest koonulisest talvemajadest, mis ehitati soojuse hoidmiseks pooleldi maa sisse. Raske on saada üksikasjalikumast ettekujutust kultuurilisest mitmekesisusest, kuna need hõimud kannatasid kõige rängemini esimeste eurooplaste sissetungi
Madagaskar Autor: Alan Sakson Juhendaja: Helen Leoste Tallinn 2016 Asukoht Asub LL 20° ja IP 48° Lõuna-Aafrika Asub lõuna-Lähisekvatoriaalse ja troopilise kliimavöötme vahel Savanni loodusvööndis Kliima Keskmine temperatuur on juulis 9-20°C ja detsembris 16-27°C. Aasta jooksul sajab 1000-1500mm. Kõige rohkem sajab mai ja septembri kuus, mille sademetehulk ulatub 2030- 3250mm. Maksimum temperatuur võib ulatuda kuni 33°C Minimum temperatuur võib ulatuda kuni 10°C Ferralliitmullad Niiskel aastaajal katab muldi sageli vesi; kuival aastaajal kuivavad mullad läbi; moodustub punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht vihmaperioodil orgaaniline aine laguneb ja uhutakse sügavamale kuival aastajal kõdunevad taimejäänused osaliselt ja tekib huumus. Taimestik Valitsevad kõrrelised. Kõrrelistel on tihe ja tugevasti läbi põ...
5. Eestlaste arvamus jahindusest ..........................................................................................28 Kokkuvõte.............................................................................................................................31 Viidatud allikad.....................................................................................................................33 5 Sissejuhatus Ürgajal oli jahipidamine inimestele peamiseks elatusvahendiks. Küttimisest saadi enamus eluspüsimiseks vajalik - toit ja materjal kehakatete valmistamiseks. Jaht õpetas koostegutsemist, kokkuhoidmist ning arendas füüsilisi võimeid. Traditsioonidel on sügav tähendus ja tohutu jõud. Tõenäoliselt pärineb tänapäeva inimese jahipidamise kirg kaugest minevikust. Nüüdisajal ei sunni jahimeest metsa minema ainult saagi himustamine, sest toidulauda saab rikastada ka teisiti, vaid pigem huvi looduse vastu.
apber, kompass, püssirohi, Pärsia- postiteenus Riikide saatus vanaajal: 6 saj eKr- Pärsia vallutab ülejäänud alad. 4. saj eKr- Aleksander (Makedoonia) vallutab Vana-Ida ära. 1saj Ekr- Rooma Impeerium vallutab kõik alad ära. V.a. Hiina ja India EGIPTUS Riikide teke: Alam- Egiptus + Ülem- Egiptus = Ühtne riik 3000 a. eKr Pealinn Memphis Sõltuvus looduslikest oludest: üleujutused, geograafiline eraldatus, maavarad Inimeste tegevsualad: põlluharimine, kästiöö, kalapüük, jahipidamine, karjakasvatus Riiklus: ühtne riik, diktatuur Valitsemine: absoluutlik- valitseja võim oli piiramatu (vaarao- isik ja võim on jumalikud) Seisuslik hierarhia: 1. vaarao- absoluutse võimuga (riigi, ühiskonna, looduse seaduspärase toimumine tagatis) 2. kõrgem ametnikkond 2.1. riigiametnikud- viia ellu vaarao korraldusi, koguda makse, korraldada ehitustöid, vajadusel koguda sõjaväge; asevalitsejad- nomarhid 2.2. preestrid- valitseja nõuandja, viis läbi religiooseid kombetalitlusi 2.3
Metsandus tegeleb metsade majandamise ja kasutamisega. Metsade majandamine tegeleb metsa väetamisega, kuivendamisega, metsaistutusega jne. Kasutamise eesmärgi järgi jaotatakse metsad 3 rühma: tulundusmetsad, hoiumetsad, kaitsemetsad. Eestis on u. 50% riigipindalast mets. Eesti metsade puiduvorm on 295. milj. tihumeetrit. Metsa kasutamine: puidu varumine: lageraie, hooldusraie, muude materiaalsete väärtuste varumine: kõrvalkasutus(marjad, seened), jahipidamine, metsa kasutamine keskkonna kaitseks. Metsatööstus=> puidu varumine, saetööstus, puitesemete valmistamine, mööblitööstus, tselluloosi- ja paberitööstus. Meie töötlemata puit läheb Rootsi, Soome, Norra.
(hertsogid, parunid ja krahvid) ja alamaadliks. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks Rüütliks saamine Aadlike kasvatuse peaeesmärk oli nende ettevalmistamine sõdimiseks ja see kulges mitmes etapis. Feodaalide pojad saadeti tihtipeale juba 7- aastaselt kodunt välja aadliperekonda, kus õpetati häid kombeid ja rüütlioskusi. Vanemaks saades lisandusid relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. Seal sai temast paaz. Tavaliselt 15-aastane noormees sai kannupoisiks, kes võis kanda isiklikku relva ja pidi võitlusvõtteid harjutama. Ta saatis oma isandat sõjakäikudel, kuid lahingus hoidsid nooremad kannupoisid tahapoole. umbes 20-aastane noormees löödi pidulikult rüütliks, kui ta oli hoolikalt treenitud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlusoskust. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned.
Karjatamise tähtsus Tänu karjatamisele moodustub vähem kulu,tallamine hävitab aittab kaasa kulu hävinemisele Tänu karajatamisele tekivad mättad,mis on putukate faunale uueks elupaigaks Kariloomad takistavad roo levikut Loomad takistavad põõsaste ja puude levimist Looduskaitse Rannaniidud on looduskaitse all Eesmärk on kaitsta taime ja looma liike. Kõige tähtsamad on II ja III kategoorialiigid nt käokeel, balti sõrmkäpp,künnapuu jne Keelatud on jahipidamine,rajada uut veekogu. Rangelt keelatud on ehitamine ja detailplaneeringu kehtestamine! Rannaniit Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud allikad http://www.roheline.ee/books/kkj296.html http://et.wikipedia.org/wiki/Rannaniit http://rannarohumaad.weebly
Neil on 3 last. Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Ilm on muutlik. Rootsi suuremad saared on Gotland, mille pindala on 2994 km² ja Öland 1347 km². Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas aga segametsad. Neis elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on kaitse all. Rootsis on üldine kohustuslik 9-klassiline põhikooliharidus. Sellele järgneb vabatahtlik 3- klassiline gümnaasium. Kõrgharidus on Rootsis kõigile tasuta. Rootsist on pärit palju maailmamainega kirjanikke, näiteks Astrid Lindgren. Ta oli rootsi lastekirjanik, kelle raamatuid on tõlgitud ligi 70 keelde ja avaldatud vähemalt sajas riigis.
ümber · esinesid muusikud, poeedid · noored rüülid demonstreerisid daamidele oma mehisust Rüütlite kasvatamine · peaeesmärk ettevalmistamine sõdimiseks · rüütlid kirjaoskamatud · raamatutarkust ei peetud kohaseks · rüütlid ei osalenud mõisade valitsemis Rüütli kasvatamise etapid · 0-7a. kodus, vanemate hoole all · saadeti kõrgemalseisva feodaali juurde ning lõpuks sai paaz · õpetati häid kombeid, seltskonnas käitumist (ratsutamine, jahipidamine, relvade tundmaõppimine, tantsu, muusikariista mängimist, daamidega vestlemist) · 15a. kannupoiss (lahingus hoidis taha poole, isikliku relva luba, võitlusvõtete harjutamine, saatis isandat sõjakäikudel) · 18-21a. noormees (hästi treenitud, hea relvaoskus -> löödi pidulikult rüütliks) Täname kuulamast!
aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks. 3.Rüütliks saamine Rüütliks saamine polnud kuigi lihtne. Feodaalide pojad saadeti tihtipeale juba 7-aastaselt kodunt välja kas senjööri või mõne sugulase lossi, et neid kodus liiga ära ei hellitataks. Seal õpiti siis häid kombeid ja rüütlioskusi. Feodaal õpetas talle käitumist (daamidega vestlema, tantsima ja mingit pilli mängima) ja kombeid. Hiljem kaasnesid relvatundmine, ratsutamine ja jahipidamine. Neid noorukeid kutsuti paazideks ja 14-18 a vanuselt said neist kannupoisdi, kes rüütlit sõjaretkel saatsid. Sõjaliste oskuste omandamine algas loomulikult relvadega , millel kaitsed küljes, päris varustust tarvitati esialgu vaid jahiretkedel. Ta saatis oma isandat, kuid lahingus hoidsid nooremad kannuposid tahapoole. Paa või skvaier pidi raudrüüga nii ära harjuma, et see tundus olevat tema loomulik osa. Ta pidi harjutama piigivõitlust, nii et piik ei libiseks rüütlit
Jääaeg 11-13000a tagasi. Muinasaega uurib arheoloogia. irmuisted-savipotid,kirved. kinnismuisted linnused, hiied. Kiviaeg 8at keskpaik eKR 2 at keskpaik eKr. Vanem kiviaeg paleoliitikum, keskmine ka mesoliitikum 9000-5000, noorem ka neoliitikum 5000-1800, pronksiaeg 1800-500, vanem pa 1800-1100, noorem pa 1100-500, rauaaeg 500ekr-1227pKr, eelrooma 500ekr-50 pKr, rooma rauaaeg. 50- 350, viikingiaeg 800-1050, hilisrauaeg 1050-1200. Keskaeg 13saj algus 16saj keskpaik, uusaeg 16saj keskpaik-20saj algus- varauusaeg(pärisorjuse kaotamisest kuni iseseisvumiseni) Uusim aeg 20saj algus-.... eesti ajalugu periodiseeritakse aegade järgi, mille aluseks on eesti ala riiklik kuuluvus. Kiviaeg eestis: 9at algult EKR pulli asula vanim leitud asulakoht eestis(meseoliitikum), kiviajal valitsenud arheoloogilist kultuuri nim kunda kultuuriks: asulad veekogude ääres, küttimine- kalapüük-korilus, püstkojad, kivi-luu-puuesemed. Asukate päritol...
Ande Andekas-Lammutaja Ühiskonnaõpetus Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna etapid on ürgkari (jahipidamine, korilus), sugukond (kindel struktuur ja liikmete arv), hõim (koosneb sugukondadest, on valitsejad ja oma sümboolika), hõimuliit (tekib paikse eluviisiga rahvas, põlluharimine, karjakasvatus, metalli kasutamine) ning riik (tekivad seadused, jaguneb orjanduslikuks ühiskonnaks, feodaalseks ühiskonnaks, agraarühiskonnaks, kapitalistlikuks ühiskonnaks, tarbimis- e. heaoluühiskonnaks, modernismiks, postmodernismiks ning infoühiskonnaks). Ühiskonna kolm sektorit on avalik e. riiklik sektor (riiklikud ettevõtted ning asutused, mille põhieesmärgiks on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine; haiglad, kooli...
kohaselt perekonda asutada. Talupoegadel tuli teha ka mõisategu ja lisaks sellele pidid talupojad tasuma loonusrenti - andma feodaalile osa oma põllult kogutud saagist, tegema mõista jaoks heina ja hankima küttepuid. Rüütlid sõdisid ja kaitsesid inimesi. Vabal ajal otsisid nad endale lihtsaid ja sageli tooreid meelelahutusi. Valdav osa feodaalidest oli kirjaoskamatu ja sellepärast armastati rohkesti süüa, süüa ja pidutseda. Väga levinud oli jahipidamine ja turniirid - rüütlite sõjalised võistlusmängud. Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes. Linnused rajati enamasti juba looduslikult hästi kaitstud kohta - kõrgele kaljusele künkale, jõekääru, vahel isegi järve- või jõesaarele. Nendest kohtadest oli hea ka lähenevat vaenlast silmitseda, sest võimsad ja sõltumatud feodaalid püüdsid igati oma rikkusi ja võimu veelgi suurendada. Mõnedki
ja keskosas. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid. Loomastik Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on täieliku kaitse all.
kokku veel tänapäevalgi kasutatav sõna ,,rüütellikkus". Need omadused on säilinud ka tänapäevani. Aadlike kasvatus, mille peaeesmärk oli nende ettevalmistamine sõdimiseks, kulges mitmes etapis. Kuni seitsmenda eluaastani viibis poiss kodus vanemate hoole all, seejärel saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde, kus temast sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist. Kui ta oli juba veidi vanem lisandusid relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. Tavaliselt sai 15-aastane noormees juba kannupoisiks. Nüüd võis ta kanda relva ja pidi hoolikalt harjutama mitmesuguseid võitlusvõtteid. 18-21 aastane noormees, kes oli hoolikalt treeninud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitsusoskust, löödi pidulikult rüütliks. Hariduse kohapealt oli aadlite suhtumine täiesti erinev. Koolis käimist ja haridust ei peetud aadlikule kohaseks. Nad lähtusid karolingide vanasõnast, et
Ökoloogilise tasakaalu muutused ja tagajärjed 2014 Ökoloogiline tasakaal Enam-vähem püsiv Loomulikus arengus saavutatav Liikidevaheline konkurents madal Tegurid Inimtegevus: Rahvaarvu kasv Transport Tööstused Ehitamine Jahipidamine Loodusvarade kasutamine Looduskatastroofid Transport Mõju: õhu saastamine, müra, elupaikade killustamine Tagajärg: kliimasoojenemine, elustiku mitmekesisuse ohustamine Vajalikud muutused: loodussõbralikum transport Tööstused Mõju: keskkonna saastumine, jäätmed, loodusliku maa-ala hävitamine Tagajärg: elusolendite surm, eluruumi vähemine Vajalikud muutused: regulatsioonid, ohutu ladustamine Click to edit Master text styles Second level
Valge tiiger Jahipidamine Varitsedes läheneb tiiger saagile allatuult ning vahemaa, mille läbimiseks kuluks normaaloludes minut, läbitakse paarikümne minutiga. Tihti peatusi tehes, hindab tiiger vahemaad saagini, enne kui teeb otsustava sööstu. Tiigrid on liiga suured ja rasked, et jälitada avalikult saaki pikal distantsil. Nad peavad jahti hiilides ja varitsedes ning sööstavad saagile kallale siis, kui nad on jõudnud nii lähedale kui võimalik. Tihti armastab tiiger varitseda loomade joogikohtade juures. Erinevate saakloomade suhtes on sageli väljakujunenud omad võtted, mis tagaksid tiigrile edu. Kuid hoolimata tiigri suurest võimekusest arvatakse, et kahekümnest katsest kroonib edu ainult üks. Välimus Tiigrite kere on sihvakas ja paindlik, pea ümar, jalad lüheldased, saba pikk ja kogu ulatuses ühtlaselt karvadega kaetud. Nad näevad pimedas kuus korda paremini kui inimesed. Tiigritel on ümmargused pupillid...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
