marutõveviirus jne). IV ohurühm 1. ohutegurid põhjustavad inimeste rasket haigestumist (sh ka surma) 2. ohustavad tõsiselt töötajate tervist 3. nakkusoht elanikkonnale on väga suur, on olemas ka epideemiate tekke võimalus 4. tavaliselt puuduvad tõhusad ennetus- ja ravivahendid (ebola viirus, rõugeviirus, inimest ohustav linnugripi viirus). Ohustatud töövaldkonnad Jäätmekäitlus Meditsiin Tervishoid Kalandus, metsandus, jahindus, põllumajandus Toiduainetööstus Arheoloogia Laborid Teenindus Riskianalüüs Kõikide tööde korral, kus võib esineda bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht, peab tööandja kindlaks määrama nakatumisohu · laadi · suuruse · kestuse Riskianalüüsi eesmärk · selgitada välja bioloogilise ohuteguri ohud ja nende allikad · hinnata võimalikku mõju töötajate tervisele ·
Kordamisküsimused 1. Ajastu Agraar-ajastu Industriaalajastu Infoajastu Peamised Põllumajandus Töötlev tööstus Teenindus, majandusharud Metsanud, Tekstiilitööstus, Info töötlemine, jahindus,kalanuds energeetika, edastamine, metallurgia, transport,side. masinatööstus Töö iseloom Käsitöö Masinatöö Vaimne töö Peamine Mõis, talu Ettevõtte, tehas Uurimis-või tootmisüksus teenindusüksus Kasutatavad Maa, mest, vesi Maavarad Informatsioon ressursid
f) triglüüf g) veesüliti Joonia a) krepdidoma korintos b) baas d) kapiteel e) arhitraav f) (relieef) friis i) veesüliti NB: vaata vihikust ka se osa endal üle Jumalad · Apollon o päikesetõusu, -loojangu jumal o sümboliks kannel · Ares o sõjajumal o oda, kull, koer · Artemis o jahindus jumalanna o neitsilikuse kaitseja o sümboliks vibu · Zeus o peajumal o välgunool, kotkas · Poseidon o merejumal o kolmhark · Hades o allilma valitseja o kolme peaga koer · Hestia o kodukolde jumalanna o ei lahkunud kunagi olümposelt o koldetuli · Hera o kõrgein jumalanna o lehm, paabulind · Athena o Zeusi tütar
Taimeliigid : suhkruvaher, pöök, sarapuu, nulg Parasvöötme okasmets Asend : Euraasia ja Ameerika mandril, parasvöötme põhjaosas. Kliima : Jahe ja niiske suvi ning külm talv. Taimestik : Üldiselt kooniline võra, et lume raskuse all mitte murduda. Okkad, et vähendada aurumist. Mullastik : Leedemullad. Mulla ülaossa tekib tuhkjashall toitainetevaene leedehorisont ehk väljauhtehorisont. Loomastik : Liigivaene. Inimene : metsandus, jahindus, kalandus, loomakasvatus. Loomaliigid : pruunkaru, hunt, põder, saarmas. Taimeliigid : kuusk, mänd, mustikas, pohl Tundra Asend : hõlmab põhjapoolkeral 200-1000 km laiuse maismaariba taiga ja jäävööndi vahel. Kliima : jahe, niiske suvi, talved pimedad ja külmad. Taimestik : tundra on kaetud sammalde-samblike ja puhmastaimedega. Mullastik : Huumust vähe. Loomastik : Paiksed loomad on suure ja kompaktse kehaga ning paksu karvkattega.
-3,8% 2000. aastal algas nii SKT-s kui ka tööstustoodangus taas tõus. Kasvas kaubanduse, teeninduse ja transpordi osatähtsus. Kaubanduse osakaal suurenes SKT-s 7,0%-lt (1989) 15,3%ni (1996) Transpordi osakaal suurenes 6,9%-lt 13,2%-ni SKT-st Eesti SKT struktuur muutus sarnaseks arenenud riikide SKT-ga TEGEVUSAL 1989 1994 1996 1999 A Põllumajandu 22,01 7,2 5,2 3,3 s ja jahindus Metsamajand 1,3 1,2 1,6 us Kalandus 0,5 0,4 0,3 Mäetööstus 1,7 1,6 1,4 1,1 Töötlev 35,1 16,6 14,8 13,7 tööstus Energia 2,0 2,9 3,6 3,2 Ehitus 9,0 5,6 5,2 4,9 Hulgi- ja 7,02 13,5 15,3 14,5 jaemüük Hotellid 1,0 1,1 1,2 Transport 6,9 10,1 9,7 13,2 Kinnisvara 7,3 8,6 11,0 Pangandus 2,8 4,2 3,8
Koostas: Mihkel Aulik Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Demokraatia Demokraatia Igapäevaelus tunnetan mina demograatiat sellega, et mul on võimalus õppida ja haridust omandada seal koolis kus mulle meeldib,või õppima minna hoopis kuskile välisriiki ja töötada või valida omale töö , mida ma tahaksin teha ja kus. Võtta puhkust omale sovil ajal või kokkulepitud ajal. Minna valmia alates 18-nendast eluaastatst ja valida endale sobiv partei ja seda pooldada. Hetkel ma veel valimas ei ole käinud aga järgmised valimised on üsna peagi. Selles ma veel väga kindel ei olegi et kas võtan valimistelt osa, sest et siiamaani pole ükski erkond oma lubadustest kinni pidanud aga eks see veelpaistab lähi nadalatel, et kelle poolt hääletan. Mul on vabadus valida oma elukoht kus mulle elada meeldiks. Mulle meeldiks elada tohutult maal kus on rahu ja vaikus kodu on nagu ikka selline koht kus tahad puhata ja vaikust ...
*niitude kulu põletamine; metsade istutamine *taimede naturaliseerimine ja introdutseerimine (võõrliigid, kultuurliigid) *maavarade kaevandamine ja keskkonna saastamine (~20 sajandil) 6) Eesti fauna kujunemine *sõltub kliimast ja taimestikust *avatus ja sisseränne lõunast ja idast 13 000 aasta jooksul *mereelustiku kujunemine ja muutumine *seotud inimtegevusega: maastike kasutamine ja ümberkujunadmine *karjakasvatus, kalapüük ja jahindus *introdutseeritud ja metsistunud loomaliigid Eestis on paljud taime- ja loomaliigid oma levikuala piiril. 13 Bioloogia TÜNK MV Liigirikkuse võrdlus mõningates looduslikes vööndites ja riikides: 14
Kirjalik. Laura Põdra koostatud. Gmail. 21.02.2015 12 LISAD 13 Lisa 1 Eesti kergejõustiklase sportlik CV Nimi: Tanel Laanmäe Sünniaeg: 29.09.1989 Aadress: Ehitaja 12-14 Tõrva Telefon: 51 76 171 E-post: [email protected] SPORDIALA: ODAVISE Klubi: Sk Viraaz Treener: Heino Puuste Manager/esindaja: Aivar Karotamm Personaalsed logosponsorid: A. Le Coq, Iteraction Hobid: Jahindus 14 Lisa 2 Areng spordialal: Aasta Tulemus 800g heitevahendiga 2005 63.70m 2006 69.37m A klassi Eesti REKORD 2007 76.35m Juuniorite Eesti REKORD 2008 75.93m 2009 81.96m Noorsoo Eesti REKORD Kõigi aegade Eesti 6-s tulemus odaviskes. 2010 77.93m 2011 78.18m 2012 80.75m 2013 81.05m 2014 81.16m SAAVUTUSED: EESTI MV
Ajastu Agraarajastu Industriaalajastu Infoajastu Peamised Põllumajandus, metsandus, Töötlev tööstus, Teenindus, info töötlemineja mahandusharud Kalandus, jahindus Tekstiili,masinatööstus edastamine, transport Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis või teenindusüksus Töö iseloom Käsiitsitöö Masinatöö Vaimne töö Peamised kasutatavad Maa, mets, vesi Maavarad Informatsioon ressursid
eeldustest ja inimresurssidest. · Import on kasulikum, kui tootims- ja veokulud kokku jäävad väiksemaks, kui kohapeal tootes. · Geograafiline tööjaotus otstarbekas kaupade tootmine ja vahetamise ruumiline korraldus (riikide vahel, riigisiseselt jne) · Geograafilise tööjaotuse aluseks on loodusvarad, loodusolud, kapital, tööjõud. Majandusharud 1. Hankiv majandus looduslikud tegurid; põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus. 2. Töötlev majandus tööstus, ehitus. 3. Teenindav majandus veondus, kaubandus, tervishoid, haridus, riigihaldus, isikuteenindus (juuksur jne) Majanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid · Looduslikud tegurid: loodusvarad, maavarad, mets, vesi, viljakad mullad. · Loodusolud kliima, pinnamood, vetevõrk. · Loodusvarad- ja olud mõjutavad eelkõige hankivat majandust.
ja jahedad suved. Siberis, okasmetsade levikualal, on maapind haaratud igikeltsast, seetõttu on tingimused inimtegevuseks ja -asustuseks rasked. Läänest itta hõreneb inimasustus, asulad on väiksemad ning paiknevad harvemini kui lõuna poole jäävatel aladel. Põllukultuuride kasvatamisekssobivaid maid leidub vähe. Napib päikesepaistet ning soojust. Taigarahva peamiseks tegevusalaks on ajast aega olnud metsandus, jahindus ja kalandus ning ka loomakasvatus. Maavararikastes piirkondades lisandub maavarade kaevandamine ja maakide rikastamine. Kuna taigavööndis leidub palju kiirevoolulisi energiarikkaid jõgesid, siis on nii Põhja-Ameerikas kui ka Euraasias ehitatud arvukalt hüdroelektrijaamu. Odavat veeenergiat kasutavad värvilise metallurgia ning paberi- ja tselluloositootmise ettevõtted. Rannikurahvad on läbi aegade tegelenud vaala-, hülge- ja kalapüügiga ning mereandide kogumisega. KOKKUVÕTE
käbide seemnetest (v.a. röövlinnud), enamik rändlinde on putuktoidulised. Loomad Ondantra Põder Soobel Ahm Reban e Saarma s Linnud Käbilind Laanepüü Kassikak k Vint Punajalg- Tilder Tihane Inimtegevus • Ehitus- ja pabetpuidu tootmine ; • Jahindus, kalapüük ; • Tselluloosi tootmine ; • Maavarade kaevandamine: nafta ja maagaasi, maakide kaevandamine ja vedu ; • Puidu varumine ja niiskes paraskliimas juurviljakasvatus ; • Hüdroelektrijaamade ehitamine, sest okasmetsavööndis on palju veerikkaid jõgesi. Keskonnaprobleemid • Aegade jooksul on metsade pindala inimtegevuse tulemusena pidevalt vähenenud. • Metsaaladele on rajatud põlde ja asulaid. • Suured metsatulekahjud, mis võivad haarata sadade
puhul tõuseb põhjaveetase ning intensiivse aurumise tõttu tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Vesi aurustub ja soolad jäävad maapinnale. Mulla degradatsioon ehk mulla degradeerumine on mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise, mõningate ainete eemaldumise ning tallamisetagajärjel[1].Sooldumise vältimiseks tuleb mulda korrapäraselt niisutada ja see suure koguse veega läbi pesta. TOIDUAINETÖÖSTUS tööstusharu, mis tegeleb põllumajandus-, jahindus ja kalandussaaduste töötlemisega inimtoiduks Põllumajandus jaguneb: Taimekasvatus Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, rukis jt Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvillraps, õlipalm, maapähkel jtSuhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeetMõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt Söödakultuurid: juurviljad, põldhein Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt Puuviljad:
Maurice) Samuti on lossis 17.sajandist pärit mitmeid uhkeid seinavaipe. lossi ümbrus Lossi ümbritseb rangelt nelinurkne pargiala pindalaga üle 55km2. Sealsetes metsaavarustes jalutavad ringi hirved ja metssead. 1. Château de Chambord 2. ametlikud aiad 3. Cosson´i jõgi 4. Chambord´ i küla 5. Chambord´i mets 6. parkla Paegune seis Lossi ümbruse pindalast (55km2) on külastajatele avatud 15km2. 440 ruumist on aga 90 külastamiseks avatud. Muuseum : Jahindus ja Loodus (Hunting and Nature) Chambord i loss on Eiffeli torni ja Mont Saint- Micheli järel kõige külastatavam turismiobjekt Prantsusmaal. Igal aastal külastab lossi ligi 800 000 turisti. eripära, iseloomulikud detailid Kõige silmapaistvamad osad on keerdtrepp ja katusejoon- üllatavalt harmooniline segu kuplitest, tornikiivritest, tornikestest ja korstnatest Keerdtrepi nikerdatud ornament on tunnistatud prantsuse renessansi meistriteoseks.
Majandussektorid Primaarne ehk esimene ehk hankiv sektor- tegelevad tooraine hankimisega loodusest, nt põllumajandussaaduste kasvatamine, kalapüük, jahindus, metsandus, maavarade kaevandamine. Sekundaarne ehk teine ehk töötlev sektor- tegeleb tooraine või saagi töötlemisega, toodete valmistamise ja tarbijatele edastamisega, nt ehitus, energiamajandus, masinatööstus, keemiatööstus, arvutite tootmine jne. Eestis on hästi arenenud keemiatööstus, eriti selle kaks sektorit: põlevkivikeemia ja haruldaste muldmetallide tootmine. Tertsiaarne ehk kolmas- osutavad teenuseid, nt veondus, kaubandus, tervishoid, haridus, riigivalitsemine, turvalisus, õiguskaitse, teadus, meedia, turism, osad kultuurvaldkonnad. Eesti majandusgeograafiline asend Eestis saab enam-vähem kõike teha, on olemas tööjõud, maavarad ning teedevõrk. Tegu on arenenud ühiskonnaga, kõige rohkem on kolmandat sektorit ja kõige vähem on esimest sektorit. Püütakse saavutada kõig...
Okasmets e. taiga, Suvi jahe ja Higihaljadmännid, karvkattega kiskjad, Leedehorison e. põllumaaks, asenduvad maaki, Soomes vaske, niiske, Talv külm, Temperatuur ja kuus, nulg, lehis, Paiksed linnud väljauhte horisont, Metsandus, okasmetsad Siberis naftat., Kõige sademete hulk erinevates osades (kask, haab). toituvad seemnetest, Madalsoo turvas, Jahindus, Kalandus, lehtmetsadega, suurem loodusvöönd. tugev,Igikeltsa sulamine. Kooniline võra, rändlinnud rabaturvas. Natuke Happevihmad, Nafta peenikesed oksad, putukatest, Saarmas, loomakasvatust, puuraugud, Metsa Tumedaokkalised pruunkaru
Kordamine geograafia tööks 1. Võrdle agraarajastut, tööstusajastut, infoajastut! Agaarajastu Tööstusajastu Infoajastu Enamus inimesi töötab Enamus inimesi töötab Enamus inimesi töötab põllumajanduses tööstuses teenindussektoris Peamised majandusharud: Peamised majandusharud: Peamised põllumajandus, jahindus, maetalliurgia, masinatööstus, majandusharud: info kalandus tekstiilitööstus töötlemine, edastamine, transport Linnasi vähe, inimesed Tekib palju linnasid, sest oli Palju linnasid, linnade elasid peamiselt maal vaja saada palju inimesi, kes hulk suureneb, vastu töötaks tööstuses linnastumine
Taigas elutsevad hunt, karu, jänes, rebane, ilves, põder, nugis ja orav (põhja pool leidub ka kaljukass ahmi). Lindudest on: tihased, vindid, laanepüü ja käbilind. Jõgedeäärne elustik on kohati väga erinev tavalisest okasmetsast. Seal on ondatraid, kopraid ja saarmaid. Põhja-Ameerikas elab ka suuri karusid grislisid. Okasmetsad on üldiselt hõredalt asustatud. Karmi kliima tõttu on taigas vähe inimesi. Inimeste peamised tegevusalad taigas on jahindus, kalandus ja puidutööstus. Kohati, kus leidub maavarasid on taimestik hävinud. Taiga loomi Ahm (kaljukass) on kärplaste sugukonda kuuluv kiskjaline. Ahm on kärplaste sugukonna suurim maismaalise eluviisiga loom. Ahmi levila hõlmab osaliselt Skandinaavia, Soome, Karjala ja Venemaa põhjapoolsemad piirkonnad , ka Põhja- Ameerika, enamikus neis piirkondades on tema arvukus väike. Ahme on kohatud väga harva talvel ka Eestis.
Esmasektor · Esmasektor ehk hankivsektor tegeleb majandusharudega ,mis toetuvad oma toorainele. · Siina kuulub: 1. Põllumajandus 2. Metsandus 3. Kalandus ja jahindus 4. Muud loodusvarad · Põllumajandus on esmasektor seetõttu, et ta rahudlab ühiskonna ja inimeste esmased vajadused . · (toit, elamu ehk siis mets, soojus ehk siis küttepuud) · Tänapäeval (20. Sajandi lõpp ja 21. Sajandi algus) töötab põllumajanduses ligikaudu 44-45% rahvastikust. · Arenenud riikides osakaal põllumajanduses on ligikaudu 2-3% rahvastikust, maksimaalselt 6%. · Agrokliima tuleneb päikesekiirguse hulgast (soojus) ,millest oleneb vegetatsiooni
Vanem pronksiaeg- 1800-500 e.Kr. leiuvaene (sirp, odad, kivikirved). Metallist tööriistad esialgu defitsiitsed . Noorem pronksiaeg- kivikalmed, lohukivid, enamus rahvast elas avaasulates, kivikirstkalmed, laevakalmed, maahauad. Asustus- rannikul(kerge harida maad, maaviljelus, karjakasvatus, küttimine, kalastamine, üksiktahuline asustus, kihistumine, valitsemine, pronksi saadi skandinaaviast). -sisemaal - arengust maas, tihedad metsad(raske harida), karjandus, alepõllundus, jahindus. Rauaaeg(500e.Kr.-50p.Kr.) Eelrooma rauaaeg- alguses vähe rauda, sest see oli kallis. Kindlustatud asulad jäeti maha. Uued põlluharimis süsteemid. Uued kalmetüübid. Ajutised linnused. Rauasulatuskeskused. Üksiktalud. Ühiskondlik võimuvõitlus. Rooma rauaaeg.- mõned mündid ja ehted. Kõige rohkem kalmeid(korrapärane ristkülik 2x3-10). Surnud maeti põletatult, pandi kaasa ehteid, igasse tarandisse 10-20. Igal sugupõlvel oma eluolu- asustus tihenes,
Esmasesse majandus sekotrisse kuuluvad: põllumajandus,metsandus,kalandus,jahindus ja ka maavarade kaevandamine.Maailma suurim kohvi,kakao,tee ja suhkrutoota on Brasiilia.Rantso on suur loomaskavatusmajand,kus peetakse tuhandepealisi lihaveise või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel.Ekstensiivsed teraviljatalud on levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades PõhjAm. Ja Asutraalias,Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtaladel.Seal kasvat. peamiselt nisu.USAst tuleb peremees tallu ainult külvi ja lõikuse ajaksning palkab selleks sulased. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga,vili müüakse kohe elevaatorisse.Spetsialiseerunud piimakarjatalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhj.Am., nende arv kasvab ja Jaapanis.Lisaks piimatootmisele kasvatatakse silokultuure ja teravilja loomasöödaks.Istandused on suured taimekasvatusmajandid,mis toodavad saadusi(kohvi,suhkruroog,puuviljad jne.)müügiks ja telge...
Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioone ja lisaks nendele füüsikalise ja keemilise keskkonna. Ökosüsteemi elusa osa komponendid täidavad kolme põhiülesannet: 1) Produtsendid ehk tootjad autotroofsed organismid ehk fotosünteesivõimalised taimed 2) Konsumendid ehk tarbijad heterotroofsed organismid, kes toituvad elusast orgaanilisest ainest 3) Destruendid ehk redutsendid ehk lagundajad surnud orgaanilisest ainest toitujad Kultuurökosüsteemid Suurte maa-alade kultuuristamise ehk põllustamisega on loodud kultuurökosüsteemid, mille põhilisteks komponentideks on: 1) ühe- või mitmeaastased kultuurtaimed 2) looduslikes produktsiooni-, energiavoo- ja aineringe tingimustes kujunenud muld. Mulla elurütm ei pruugi olla lähedane inime...
TURUL TOIMIVAD SEADUSPÄRASUSED -konkurents -turg määrab hinna -toote kvaliteedi muutumine -tehnoloogia uuenemine -ökonoomne tootmine PLAAANIMAJANDUS -ettevõtted ei pinguta-konkurents puudubpankrot -riik otsustabkuidas, mida, kus, kui palju toota (hinna määrab riik) -tekivad monopolid( -kauba kvaliteet ei parane -plaanid teevad plaanikomitee -kaupade puudus (defitsiit) TURUTÕRGETE KÕRVALDAMINE 1.riik võib reguleerida teatud kaupade hinda, kvaliteeti, hulka 2.riik võib ise tegeleda tootmisega 3.riik võib teha rahaülekandeid, väljamakseid, vastavalt sotsiaalsetele vajadustele 4.riik võib mõjutada majanduslikku käitumist (maksudega) ÜHISHÜVED. Kes, kuidas kasutab? -selle tarbimise eest ei saa küsida tasu ning iga edasise tarbija lisandumine ei muuda midagi. (valgusfoorid) RIIGIEELARVE KOOSTAMINE(valitsus koostab) ..on riigi kulude ja tulude plaan 1 aastaga (valitsus koostab-3 lugemist parlamendis-parlament võtab vastu-president kuulutab) T...
ÜHISKONNA ARENG REET TUISK HG 2009 ININKONNA AJALOO PERIOODID ESIAEG VANA- KESK- UUS- UUSIM- AEG AEG AEG AEG 3000eK 476 1517 1918 (1492) - 3 milj. aaastat 3500a 1000a 500a 100a Mis sündmused tähistavad ajalooperioodide vahetumist? AGRAARÜHISKOND · TEGEVUSALAD KORILUS, PÕLLUNDUS, KALANDUS, JAHINDUS · RESSURSID MAA, VESI, METS. VAJALIK SUUR ALA · TEHNOLOOGIA ALGELINE, SUUR KÄSITSITÖÖ OSAKAAL · TÖÖKORRALDUS TÖÖD TEEB ÜKSIKISIK, SUUR MÕJU TRADITSIOONIDEL · TÖÖVILJAKUS VÄIKE, ÜLEJÄÄKE EI TEKI · TOOTMISE EESMÄRK ISEENDALE TARBIMISEKS, ELATUSMAJANDUS · OSALEMINE MAAILMAMAJANDUSES VALDAVALT EI EI OSALE (miks?) ÜKSIKUD KAUBAD EUROOPA JA AASIA VAHEL (nimeta) AGRAARÜHISKONNA < ... OLI VÄGA AEGLANE, SEST
kaevandamine, kalandus, tööstus tootmine. PARASVÖÖTME OKASMETS: Kliimavööde: parasvööde Kliima: jahe ja niiske suvi, külm talv, temperatuur kõigub palju. Riigid: Soome, Venemaa, Norra, Kanada. Mullad: leedemuld. Tüüpilised taimed: mänd, siberi lehis, kanada tsuuga, arukask, kuusk, mustikas, pohl, põdrasamblik. Tüüpilised loomad: põder, karvasjalgkakk, siidisaba, soobel, pruunkaru, saarmas. Inimeste tegevusalad: metsandus, jahindus, kalandus, loomakasvatus. TUNDRA: Kliimavööde: lähisarktiline Kliima: lühike, jahe ja niiske suvi(10C), pime, külm, tuisune, kuiv ja tuuline talv(- 34C), aurumine on väike, keskmine sademete hulk 250mm Riigid: Norra, USA, Isalnd, Kanada, Venemaa. Elanike nimetused: 1) Skandinaavia: laplased, saamid. 2)Kanada, Gröönimaa: eskimod, inuitid. 3)Kirde-Siber: Tsuksid Mullad: väga vähe huumust Taimed: samblad, samblikud, puhmastaimed.
kelle majandus põhines puuviljakasvatusel ja kes sõltusid majanduslikult USA ettevõtetest. Tänapäeval kasutusel halvustava mõistena vaese ja korruptiivse riigi kohta. ° Inforiigid hästi arenenud põhja riigid. ( nt Lääne Euroopa, Põhja Ameerika, Jaapan ) II Agraar-, industriaal- ja infoühiskonna rahvastiku, asustuse, majanduse ning selle ruumilise korralduse iseloomustamine. 1. Agraarühiskond ° tegevusalad põllumajandus, kalandus, jahindus. ° ressursid maa, vesi, mets, vajalik suur maa-ala. ° tehnoloogia algeline, suur käsitöö osakaal. ° töökorraldus tööd teeb üksikisik, suur mõju traditsioonidel. ° tööviljakus väike, ülejääke ei teki. ° tootmise eesmärk iseendale tarbimiseks, elatusmajutus. ° Osalemine maailma majanduses valdavalt puudub. 2. Industriaalühiskond ehk tööstusühiskond
Greete Kereme 12B Alaska kultuuriülevaade Kultuuriruum Ekslikult arvatakse, et Alaska on aastaringi lume ja jää alla mattunud ning kõikjal liiguvad ringi eskimod oma koerakelkudega. Tegelikult asub suur osa Alaskast Eestiga samal laiuskraadil, seepärast on ka kahe riigi kliima suhteliselt sarnane. Seda muidugi mitte kõikjal. Väidetavalt tähendab Alaska tõlgitult suurepärane maa. Vaid 15% Alaska elanikest moodustavad põlisrahvas. Järelikult kultuuri ja eluolu kujundajateks on peamiselt sisserändajad, kes tulid Alaskasse 1896. aasta kullapalaviku laine ajal. Kodanikeks nimetatakse ameeriklasi. Alaska on alates 1867. aastast üks Ameerika Ühendriikide osariikidest, seetõttu on Ameerika ja Alaska valitsemisviisi samasugune. ...
liigivaene. Puhmad, samblad. Euroopas: kuusk, mänd Aasias: siberi lehis , siberiseedermänd Põhja-Ameerikas: tsuuga, nulg, ebatsuuga Hiidsekvoia ja rannikusekvoia californias (hiid on lai, raaniku on pikem ja peenikesem) Loomastik: hunt, karu põder, orav, hirv, jänes, tihane, metsvint jne Inimtegevus: • Asustus pole tihe, looduslikke metsi säilinud palju. • Euraasias hõreneb asustus läänest itta. • Peamised tegevusalad: metsandus, jahindus, kalandus, hülge-, vaalapüük (loomakasvatus). • Siberis leidub: sütt, rauamaaki, naftat, maagaasi, värvilisi metalle, teemante. • Rootsis rauamaaki, Soomes vaske. • Kanadas maavarade kaevandamine, töötlemine. • Transpordiks kasutatakse Siberis jõgesid nii suvel, kui talvel. • Puidutööstus. • Tselluloosi tootmine – vee saastumine. • Hüdroenergial suur osatähtsus.
tööstusrevolutsioon e tööstuspööre- üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule, seda isel. vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine primaarsektor e. hankiv tööstus (põllumaj, jahindus, kalandus, metsatööstus ja mäetööstus) sekundaarsektor e. töötlev tööstus ( energeetika, ehitus, gaasi-ja veevarustus) tertsiaarne sektor e. teenindus infoühiskond- ühiskond, kus kaustatakse igapäevaselt infotehnoloogiat teadmusühiskond- ühiskond, kus kasutatakse nii majanduses kui ka valitsemises teadusuuringute tulemusi, palju ülikoole ja haritlaste kõrge osakaal. sotsioloogia- teadus, mis uurib ühiskonna ja selle allsüsteemide toimimist ning inimeste
ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 38. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; AJASTU AGRAARAJAS INDUSTRIAALAJA INFOAJASTU TU STU Peamised põllumajand töötlev tööstus teenindus majandusharud us tekstiilitööstus, metsandus, metallurgia, äriteenused: info kalandus, masinatööstus jm töötlemine, jahindus edastamine, turu- uuringud jne, biotehnoloogia, Peamine Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või tootmisüksus teenindusüksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö Peamised Maa, mets, maavarad informatsioon kasutatavad vesi ressursid
Resavska, Risovaca, Stopica, Zlotske, jne. * Terviskeskused: Bogutovacka, Bukovicka, Bujanovacka, Gamzigradska, Gornja, Junakovic, Kanjiza, Koviljaca, Kursumlijska, Mataruska, Niska, Palic, Pribojska, prolom, Ribarska, Rusandamelenci, SeltersMladenovac, Sijarinska, Sokobanja, Vranjska, Vrdnik, Vrnjacka,Vrujci, Zvonacka, Divcibare, Ivanjica, Zlatar, Zlatibor jne. * Linnad: Belgrade, Kragujevac, Nis, Novi Sad, Pristina jne. * Jahindus ja kalandusturismi piirkonnad: Apatin, Crni Lug, Deliblatska Pescara, Deli Jovan, Juzni Kucaj, Karadjordjevo, Kozara, Morovic jne. 8.Kasutatud kirjandus · http://www.serbiatourism.org/ · http://encarta.msn.com/encyclopedia_761579562_4/Serb ia_and_Montenegro.html · http://www.faganfinder.com/translate/?from=en&to=et · http://www.translate.ru · http://www.montenegrotourism.org/ · http://et.wikipedia.org/wiki/Serbia_ja_Montenegro · http://www.twip
Selsamal paigal langes kuningas Ingvar, ta sõjamehed põgenesid. Ta on maetud sinna kalmukünka alla, päris mere lähedale. Seda kohta nimetatakse Adalsyslaks. Noorem rauaaeg (900 1200 pKr) Eestis elas umbes 150 000 inimest, kelle peamiseks tegevusalaks oli maaharimine. Talirukki kasvatamine tõi kasutusele kolmeväljasüsteemi Maade suurust mõõdeti adramaades (1 adramaa = u 8-12 ha) Teised tegevusalad loomapidamine käsitöö (sepad ja pottsepad) jahindus kalandus (eriti rannikul) metsmesindus vahetuskaubandus naabritega: sisse tulid hõbe, pronks, sool; välja viidi karusnahku ja vaha. Esines ka inimkaubandust Väheseid Eestist leitud kuldesemeid Mõned hinnad muinasajast: hea ratsahobune 100 g hõbedat tööori 200 g hõbedat tööhobune 60 g lehm või härg 40-50 g 1 dirhem (Araabia hõbemünt) = 2,5-2,6 g hõbedat = 1 nugisenahk, 1 siga või 1 lammas Eluviisist Kujunes uus
Peamine tootmisüksus - väljavaheldussüsteem, hakati aretama ja bioenergia. mõis, talu. Metsandus loomatõuge ja taimesorte.. 20. saj. algul Metallurgia tähtis tooraine lähedus või oli üks põhilisi põllumajandussaadused põhiliselt töötlemine mahalaadimiskohtades. majandus-harusid.Ka kolooniatest. Kaubavahetus Transport üks põhilistest kalandus ja jahindus. Peamised energialiigid nafta, maagaas majandusharudest. Lennunduse Tähtsad ressursid maa, Energia -vesiveskid ja tuulikud. võidukäik. Veokulud väikesed. mets, vesi. Rohkem hakati kasutama puusütt. 17. saj.-st Infrastruktuuriprojektid (kiirteed, Energia lihasjõudu. kivisüsi.(ainuvalitsus19.saj.lõpuni) sadamad) kapitalimahukad. Soojusen. puit,õled 19.-20.saj vahetusel elektri kasutuselevõtt
Mõisnikud avaldasid vastupanu. ÜMBERKORRALDUSED LIIVIMAAL 12. Kes oli Johann Reinhold Patkeel? Ta juhtis aadlike vastuseidu redukstiooni vastu. MÕISNIKUD 13. Kuidas iseloomustad mõisnikke Rootsi ajal? Enamuses on saksa mõisnikud. Seisusekohane elu, uhked, kõrgid, ei õppinud eesti keelt. PÕLLUMAJANDUS 14. Milliseid põllumajandusharusid arendati Eestimaal rootsi võimu perioodil? Teraviljakasvatus (rukis), piimakarjakasvatus (vähe), jahindus, kalandus. TALURAHVA OLUKORD 15. Milline oli talupoegade elu enne redukstiooni ja pärast reduktsiooni? Rootsis olid talupojad vabad ja esindatud riigipäevas, kuid eestis olid sunnismaised ja pärisorjuslikus sõltuvuses. Enne PÄRISORJUSLIK SÕLTUVUS: koormised: 1) Teotöö a) rakmetegu (omad abivahendid) b) jalategu ( ei pea abivahendeid võtma) c) abitegu d) mõisavooris. 2) Loonusandam (mesi, vill ...) Pärast : · Mõisnike võim talupoegade üle vähenes;
hinnad 7. Integreerimine – keskkonna lõimimine ja poliitika sidusus 8. Linnade säästvus 9. Koostöö tulemuslikkus – regionaalsed ja globaalsed keskkonnaprobleemi Keskkonnaõiguse teemavaldkonnad: Kliimamuutused Välisõhu kaitse Looduskaitse Vesi Merekeskkonna kaitse Mullakaitse Maapõu Metsandus Jäätmed Ohtlikud ained GMO Kiirgus Kalandus Jahindus Keskkonna õigused : Puhas keskkond Looduses peab valitsema tasakaal, seega ei tohi olla liiga plju ulukeid ja ka liiga vähe (nt) V valdkonnaüldsed teemad Keskkonnaseire Keskkonna planeerimine Tasud Keskkonnajärelvalve Igaühel on õigus puhtale keskkonnale ehk siis n.ö kõigil on õigu s puhtale, tervislikule ja looduskaunile keskkonnale. EESMÄRK on tagada jätkusuutlik areng. Hoida puhast loodust ja ajada asjadega läbi
Edukad on vaid suured autotootjad, sest tootearendus on kallis. Paigutamisnihked on, et algselt oli enamik tootjaid Euroopas, nüüd Jaapanis ja Hiinas MÕISTED: Majanduse struktuur- majanduse koosseis; majandus koosneb 3 (4) põhisektorist, mis omakorda koosnevad erinevatest üht tüüpi majandusharudest. Primaarne- siia kuuluvad loodusvarade hankimisel põhinevad tegevusalad: maavarade kaevandamine, põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus. Sekundaarne- primaarse majandussektoritoodangut töötlevad majandusharud: energeetika, metallurgia, masina-, keemia-, toiduainete- ja kergetööstus. Tertsiaarne- mitteaineliste hüvede tootmine, ühiskonda teenindavad ja tootjat tarbijaga siduvad tegevusalad: veondus, side, äri- ja finantsteenused, teadus, haridus, tervishoid, kultuur, olmeteenused, puhkemajandus. Tööjõu rakendatus tertsiaarses sektoris on maa arengutaseme näitajaks.
l erinev kogemus suuremate kogemustega in saab rohkem palka l erinev haridus ja väljaõpe kõrgelt haritud ja hea väljaõppe läbinud töötaja teenib rohkem. 10. Millist inimest loetakse tööjõu koosseisu kuuluvaks? (1p) l 16 63 aasta vanune inimene. 11. Millised muudatused on toimunud tööjõu koosseisus? (9p) l Üks suurematest muudatustest on olnud töötajate liikumine ühest sektorist teise: l 1. põllumajandussektoris (põllumajandus, metsandus, jahindus, kalandus) on toimunud töötajate vähenemine. Eesti 1992. a. 20,6% 2003. a. alla 10% Põhjus tootlikkus l Tööstussektoris (töötlev tööstus, ehitus ja teiste materiaalsete kaupade tootmine) on toimunud töötajate vähenemine. Eesti 1992. a. 34% 2003. a. 30% Põhjus tootlikkus l teenindussektoris on toimunud töötajate arvu suurenemine Eesti 1992. a. 45% 2003. a. 60% Põhjus põllumajandus ja tööstussektorist vabanenud töölised (tootlikkus). 12
Eestlastel on väga mitmekülgne kultuur ja tänu riigi teostusele on see siiani elujõuline. Lisaks kunstile, kirjandusele, teatrile, muusikale ja muuseumidele on meil märkmisväärsed saavutused spordis, mida samuti on riik vastavalt võimalustele alati rahastanud. Suur osa rahast suunatakse ka keskkonna säilimisele ja kaitsmisele. Eestit tuntakse kui väga mitmekesise looduse ja puhta elukeskkonna poolest. Tänu keskkonnaministeeriumile on meil kestlik jahindus, kalandus kui ka metsandus. Ministeerium püüab inimesi teavitada ja harida, kuidas peaks käituma, et selline keskkond säiliks ka meie tulevastele põlvkondadele. Suurt rõhku pannakse jäätmete sorteerimisele, et loodus vähem reostuks ja saatsuks. Riik toetab kaudselt ka maavarade kaevandmist, kuna põlevkivist pärineb elekter. Enamik inimesi elab pealinna ümbruses, seetõttu on väga oluline edendada maaelu, põllu-ja kalamajandust
rakendavadete abinõude kirjeldus. Enesekontrolli süsteem- enesekontroll koos enesekontrolliplaaniga moodustabki enesekontrolli süsteemi. Esmatootmine - on esmatoodete tootmine, pidamine või kasvatamine, kaasa arvatud saagikoristus, lüpsmine ja põllumajandus loomade kasvatamine enne tapmist. Esmatootmine on ka jahipidamine, kalapüük ja loodussaaduste kogumine. Esmatooted- on esmatootmise tooted, sh põllundus, loomakasvatus, jahindus ja kalandustooted. Töötlemine- mis tahes algset toodet oluliselt muutev tegevus, sh kuumutamine, suitsutamine, laagerdamine, kuivatamine, marineerimine, ekstraheerimine, pressimine või nende protsesside kombinatsioon. Töötlemata tooted- töötlemata toidud, sh tükeldatud, irrutatud, raiutud, viilutatud, konditustatud, hakitud, nülitud, peenestatud, lõigatud, puhastatud, trimmitud, kooritud, jahvatatud, jahutatud, külmutatud, sügavkülmatutud või sulatud.
1) Globaalprobleemid, nende kirjeldus, põhjused, lahendused 1) Toidupuudus ei ohusta arenenud riike, ohtlik piirkond on Aafrika ja Aasia riigid. Näljahäda on kõige tõsisem Etioopias ja Somaalias. Toidupuudus on tingitud: 1) Aafrika suured maa-alad on põllumajanduseks kõlbmatud, 2) inimeste koondumine viljakamatesse piirkondadesse on põhjustanud sealsete metsade hävimise, ülekarjatamise, mullastiku vaesumise, erosiooni ja kõrbete leviku, 3) Aafrika territooriumitel ulatuslikud põuaperioodid. Lahendused: 1) inimeste toitumisharjumuste muutmine. Tuleks kasutada mitmekesisemat toiduvalikut ( kala, spetsiaalselt kasvatatud vetikad, pärmseened, bakterid ) 2) Arengumaades on vaja täiustada maaharimisviise ja tehnoloogiat ning vältida monokultuuride kasvatamisest tulenevat mullastiku vaesumist. 2) Mullastiku hävimise põhjustavad nii looduslikud tegurid kui ka inimtegevus. Erosiooni tingivad mitmesugused abiootilised tegurid: paduvihm ja vooluv...
KT nr. 4 Organismide kooseksisteerimine (ÖKOLOOGIA) 1. Ökoloogilised tegurid. Organismide elutegevust mõjutavaid tegureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Vastavalt sellele, kas organisme mõjutavad tegurid on pärit eluta või elusast loodusest, eristatakse abiootilisi ja biootilisi ökoloogilisi tegureid. Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna (õhk, muld, vesi) ja kliimaga (temperatuur, niiskus, tuul, päikesekiirgus jt) seotud tegurid. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Abiootilised ja biootilised tegurid kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. Seejuures mõjutavad nad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. 2...
raharinglus. Peremajandus Ettevõttemajandus Rahvamajandus Maailmamajandus Majandusgeograafia uurib ja seletab majandusnähtuste ruumilist levikut. Majanduse paigutusteguriteks on piirkonna ooduslikud tingimused, seal asuvad inimesed, riigikorraldus, ajalugu, naaberriigid jne. Geograafiline tööjaotus on otstarbekas kaupade tootmise ja vahetamise ruumilist korraldust. Hankiv majandus tegeleb eluks vajalike ainete hankimisega loodusest, sinna kuuluvad põllumajandus, kalandus, jahindus ja metsandus. Töötlev majandus- töötleb umber hankiva majanduse toodangut. See on Tööstus ja ehitus. Tööstust omakodra võib jaotada paljudeks tööstusharudeks. Teenindav majandus- sinna alla kuulvad veondus, kaubandus, tervishoid, haridus, riigivalitsemine, riigikaitse, õiguskaitse, teadus, kunst, kirjandus jm kultuurialad. Majanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid Majanduse areng Looduslikud olud Põllumajandus tööstus teenindus
USA osariik ,,OHIO" Referaat Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................. 3 ÜLDINFO............................................................................................................................................4 AJALUGU.......................................................................................................................................... 5 GEOGRAAFIA....................................................................................................................................6 DEMOGRAAFIA................................................................................................................................6 MAJANDUS........................................................................................................................................6 RELIGIOON.........................
Peamised põllumajandus töötlev tööstus teenindus majandusharud metsandus, tekstiilitööstus metallurgia info töötlemine, kalandus, masinatööstus jm edastamine, transport 2 jahindus jm Peamine mõis, talu ettevõte, tehas uurimis- või tootmisüksus teenindusüksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö vaimne töö Kasutatavad maa, mets, vesi maavarad informatsioon ressursid
üleujutusalad). Soo tekib maismaa soostumisel põhjavee taseme tõustes või veekogude kinnikasvamisel. Kõige rohkem on Euroopas soid Põhja-Euroopas, kus sademete hulk on suurem, kui aurumine. Kesk- ja Lõuna-Euroopas on soid väga vähe alles (neid on kuivendatud). Eesti ja Euroopa majandus Majandussektorid: I PRIMAARNE SEKTOR ehk hankiv majandus (tegeleb hüvede loodusest saamisega) Nt põllumajandus, jahindus, metsandus, kalandus II SEKUNDAARNE SEKTOR ehk tööstus (tegeleb tooraine töötlemise, valmistoodete tootmise ja tarbijatele edastamisega) Nt masinatööstus, puidutööstus, tekstiilitööstus, keemiatööstus, metallitööstus, rõivatööstus, ehitusmaterjalitööstus, elektroonika, toiduainetööstus III TERTSIAARNE SEKTOR ehk teenindus (tegeleb teenuste osutamisega) Nt kaubandus, side, olmeteenindus, tervishoid, riigihaldus, haridus, veondus, tarkvarateenus ***
Bioloogia kontrolltöö 27.01.2014 Ökoloogia Ökoloogilised tegurid: Ökoloogia on õpetus elusorganismide omavahelistes seostes Ökoloogilised tegurid organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid * abiootilised ehk elutu keskkonna tegurid -gaasid(CO2) -sademed -temperatuur *biootilised ehk elusa keskkonnategurid -parasiidid (lehetäid) -bakterid -kiskjad -saakloomad *antropogeene tegur ehk inimtegur -metsaraie -naftareostus -ehitustegevus -rahvuspargid Igat tegurit iseloomustab ökoloogiline amplituud, mis on vahemik, miles tunnus varieerub. Selle ökoloogilise amplituudi graafiline kujutis variatsioonikõver. Temp. mõju Enamik Maal elavatest organismide kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist ehk kõigusoojased. Imetajad ja linnu on püsisoojased, kes suudavad pikemat aega säilitada sisekeskkonna püsivat temperatuuri. Ökoloo...
rahvusvahelistumine. Osa maksumaksja panusest kasutakse ka kunsti, kirjanduse, teatrite, muusika ja muuseumide valdkonna rahastamiseks. Märkimisväärsed saavutused on ka spordis, mida riik samuti vastavalt võimalustele rahastada püüab. Üks osa eelarvest on eraldatud ka keskkonna säilimisele ja kaitsmisele. Eestit tuntakse kui väga mitmekesise looduse ja puhta elukeskkonna poolest. Tänu keskkonnaministeeriumile on meil kestlik jahindus, kalandus kui ka metsandus. Ministeerium püüab inimesi teavitada ja harida, kuidas peaks käituma, et selline keskkond säiliks ka meie tulevastele põlvkondadele. Suurt rõhku pannakse jäätmete sorteerimisele, et loodus vähem reostuks ja saastuks. Riik toetab kaudselt ka maavarade kaevandmist, kuna põlevkivist pärineb elekter. Kui riik tõstaks makse, oleks küll riigieelarve korras, kuid teatud tarbimine väheneks (inimeste rahapuuduse tõttu)
Transport, laondus ja 6% 7% Transport, laondus ja kommunikatsioon kommunikatsioon 11% 9% 32%27% Põllumajandus, Põllumajandus, jahindus jahindus ja ja metsandus metsandus Finantsvahendus, kinnisvara, Jae- jajahulgimüük rentimine sh
ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Põllumajandus Looduslikud tegurid kliima: mullad: reljeef: * temperatuur * viljakus * tasane, mägine * niiskusolud * põuakindlus * nõlva kalle * kasvuperiood * paksus, lõimis Majanduslikud tegurid kapital: tööjõud: valitsuse poliitika: * hooned * tööjõu kvaliteet * toetused * masinad, seadmed * traditsioonid * tollipoliitika * väetised * seemned, tõuloomad Taani on üks maailma põllustatumaid riike (60% haritavat maad). Arutlege, mis on selle põhjus. * Looduslikud tingimused Reljeef- tasane, madal 0-100m Kliima- parasvööde 0 -8 (talvel), +16 (suvel), sade...
mööda Reini ja Doonau jõge. Germaanlaste eraldumine indoeurooplastest oli toimunud juba tuhandeid aastaid tagasi. Germaani hõimud jagunesid: - idagermaanlased (goodid /läänegoodid ja idagoodid/, langobardid, vandaalid, burgundid) - läänegermaanlased (frangid, alemannid) - põhjagermaanlased (anglid, saksid, jüüdid, friisid sueebid). Germaanlaste ühiskonnakorraldus: nad olid suhteliselt liikuva eluviisiga, sest nende tegevusaladeks olid peamiselt jahindus, kalandus, loomakasvatus, ka algeline maaviljelus. Ühiskonnas valitses võrdsus tähtsamad otsused langetati rahvakoosolekutel, kus osalesid kõik vabad mehed. Siiski võis rahvasterändamise alguse ajal täheldada hõimu juhtkonna eraldumist ülejäänud rahvast. See tähendab, et tekkimas oli väike sotsiaalne killustatus. Antiikallikates nimetati germaanlasi barbariteks. Seepärast nimetatakse germaanlaste Rooma impeeriumi sissetungi sageli ka barbarite sissetungiks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
