Nt regionaalsed (idavirumaa, pärnumaa) tegevusalased(jahimeeste, muinsuskaitse) toetusrüumad( vähemusrahvuste, soome-ugri kaitseks,eesti tuumajaama toetusrühm) kodanikeühiskond ja demokraatia ( kohaliku algatuse ja eesti kodanikuühiskonna toetusrühm) muud( õigeusline, väikelaevade ja sadamate ühendus) jne Riigikogu ühendused Regionaalsed: Ida-Virumaa, Pärnumaa, Saarte, Järva- ja Viljandimaa, Kagu-Eesti jne Tegevusalased: Jahimeeste, Muinsuskaitse, Skautlik ühendus jne Toetusrühmad: Vähemusrahvuste, Soome-ugri, Petserimaa, Tiibeti, Valgevene demokraatliku arengu kaitseks, "Inimõiguste kaitseks Tsetseenias ja mujal Põhja- Kaukaasias", Taiwani sõprusrühm, Birma toetusrühm, Eesti Tuumajaama toetusrühm, Polaar- ja kliimauuringute toetusrühm, Kuuba demokraatia toetusrühm, Lähis-Ida rahuprotsessi toetusrühm, Üliõpilaskonna toetusrühm jne
(1010km), Ebro (928km), Guadiana (820km) ja Guadalquivir (680km). Laevatatav on ainult Guadalquiviri alamjooks (Sevillani).Paljude jõgede vett kasutatakse niisutuseks. Taimestik Aafrika lääneranniku vastas asuvad Kanaari saared, milledel on ainulaadne taimestik, mis oma harukordsete ja eriliste liikidega on saartel asuvates neljas looduspargi (Hispaanias on kokku 12 loodusparki) täielikult esindatud. Suuri metsasid leidub ainult Hispaania põhjaosas. Kunagi oli see maa jahimeeste roheline paradiis, kuid alepõllundus ning Hispaania sõja- ja kaubalaevastiku ehitamine keskaja lõpupoole hävitasid suurema osa metsadest. Mullastikus on ülekaalus kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets (tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn, mänd) katab 10% kogu Hispaania pindalast. Loomastik Loomastik (eriti linnustik) on liigirohke. Imetajatest leidub metskitse, põtra, kabehirve,
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Liigikaitse ja sellega seonduvad probleemid Suur-konnakotka näitel Iseseisev töö aines Sissejuhatus keskkonnaõigusesse Keskkonnakaitse õppekava Juhendaja: … Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Suur-konnakotkast kahjustavad tegurid......................................................................................4 Liiki kaitsevad seadused..............................................................................................................5 Regulatsioonide piirangud erametsa omanikele...............................
Põdralehmal sarvi ei ole. Põdravasikad on sündides kaetud pruunika titekarvaga. Põder on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk, ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga. Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra. Vanasti ütlesid jahimehed, et kui lähed karujahile, pane säng valmis, aga kui põdrajahile, siis puusärk. Tõsi, üks jalahoop võib olla juba surmav. Kuid enne rünnakut lingutab põder kõrvu ning põtkib jalaga pinnast üles. See on kindel signaal, et tuleb jooksu panna. Võib olla kindel, et põder ei viitsi vaenlast jälitama hakata. Ohtlikud võivad põdrad olla pulmade ajal augusti lõpul, septembri alguses
Sissejuhatus Käesolev referaat annab ülevaate loomade populatsiooni muutustest, probleemidest ja teistest sellega kaasnevatest muredest. Referaadis käsitletakse põtrade, huntide, metskitsede ja hirvede elutegevuse mõju inimestele ning jahi mõjutusi loomadele. Metskitsede ja põtrade arvukust on uuritud juba aastakümneid, kuid ei ole saadud usaldusväärset statistikat. Nimelt on alati olnud viga kas jahimeeste ebaaususes või ja ebatäpsete andmete esitamises. Materjali kogusin peamiselt Viljandi Linnaraamatukogu lugemissaalis olevatest ajakirjadest Eesti Jahimees. Samuti on osa materjalist leitud internetist. Sellise teema valisin eelkõige enda huvist loomade vastu. Samuti on soov teada saada, kuidas metsloomade elutegevus toimub. Referaadi peamine ülesanne on selgitada, kuidas loomade käitumine on seotud teiste liikide ja inimestega.
langenud, põhjuseks intensiivne küttimine ning võimalik, et ka üleasustusest tingitud toidubaasi puudus ja loodusliku suremuse suurenemine. Alates 2002. aastast kehtestatud küttimispiirangud (2002. a kütiti 81 ja 2003. a 82 ilvest) on pööranud arvukuse languse vastupidises suunas ning ilveste arvukus on viimasel paaril aastal taas selgelt tõusnud ning asurkonna seisundit võiks hinnata väga heaks. Seire järgi oli meil möödunud kevadel vähemalt 730 ilvest, jahimeeste arvates oli neid 950. Valga maakonnas on vastavad arvud 45 ja 66. Tõenäoliselt jäi tegelik arvukus nii Eestis kui ka Valgamaal nende näitajate vahele. Ilves asustab kõiki maakondi, viimasel paaril aastal pole ilvese järelkasvu täheldatud vaid Saaremaal, kus mõned isendid siiski elavad. Ilvese looduslik toidubaas on samuti heas seisus. Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava järgi on ilvese soovitav arvukus Eestis vähemalt 500 isendit
(1p) Et soodustada kodanikuks olemist. 1.5 Jaani inimõigusi on EV-s tema arvates rikutud ja ta ei ole rahul riigisisese kohtusüsteemi lahendiga. Mis kohtusse võiks ta pöörduda oma õiguste kaitseks? (1p) Euroopa inimõiguste kohtusse. 2. Eldar on 18-aastane tatarlane. Omades Venemaa kodakondsust on Eldar Otepää vallas püsivalt elanud 5 aastat. Eldaril on tööluba. Tähistage ristikesega, kas tal on/ei ole õigus: (3p) 1) olla ametiühingu ja Otepää Jahimeeste Seltsi liige EI SAA 2) osaleda rahvahääletusel EI SAA 3) pöörduda avaliku teabe saamiseks vallavalitsuse poole SAAB 4) kandideerida Otepää vallavolikogu valimisel EI SAA 5) kandideerida Riigikokku EI SAAB 6) saada haigushüvitist SAAB 7) välja anda tatarikeelset ajakirja SAAB
Meremehed hakkasid kahetsema, kavatsesid ta vabastada ja lasksid paadi vette, et see ta kaldale viiks. Otsekohe rauges tuul ja vaibusid lained, taevas selgines ja sellal kui norralaste laev kaugusesse kadus, kandsid rahulikult hällivad lained Tristani paadi rannaliivale. Ta ronis kaljule ning nägi mägist ja metsast tühja maad. Ta meel läks kurvaks, kui ta meenutas Gorvenali, oma isa Rohalti ja Loonnois’ maid, ent äkki rõõmustas ta südant jahimeeste kisa ja kära. Nähtavale ilmus kena hirv. Seejärel ka jahimehed, kes asusid teda kinni nabima ning siis ka tükeldama. Tristan segas vahele ja õpetas, kuidas oleks õige selle loomaga käituda. Jahimeeste kuningaks oli Marci. Kui Tristanilt küsiti, kust on ta päris ja kes on ta isa. Siis ta ütles ainult poolttõtt. Ta rääkis, et oli põgenenud oma kaupmehest isa juurest, et vaatata ka mujal maailmas ringi. Ning seejärel tegi ettepaneku jääda nende sekka ja
kasutatakse niisutuseks, paise ja veehoidlaid on rajatud juba Rooma ajast. Vee energia varu on 16,5 mln kW. [4] 5.2 Taimestik 11 Aafrika lääneranniku vastas asuvad Kanaari saared, milledel on ainulaadne taimestik, mis oma harukordsete ja eriliste liikidega on saartel asuvates neljas looduspargi (Hispaanias on kokku 12 loodusparki) täielikult esindatud. Suuri metsasid leidub ainult Hispaania põhjaosas. Kunagi oli see maa jahimeeste roheline paradiis, kuid alepõllundus ning Hispaania sõja- ja kaubalaevastiku ehitamine keskaja lõpupoole hävitasid suurema osa metsadest. Mullastikus on ülekaalus kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets (tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn, mänd) katab 10% kogu Hispaania pindalast. Kagu osas kasvab kääbuspalmi (Euroopa ainus palmiliik). [9] 5.3 Maavarad
Sürgavere Lasteaed-Põhikool Nimetu Tiigrid Uurimistöö Nimetu Sürgavere 2013 Sissejuhatus Meie räägime tiigritest. Kõik tiigrid on kiskjad ja söövad liha. Tiigreid on palju ja väga erinevaid liike ja me räägime täna mõndadest neist liikidest. Amuuri tiiger Nagu kõik teised kaslased, on ka amuuri tiiger kiskja. Peamiselt toitub ta suurtest sõralistest. Lisaks sööb ta enam-vähem kõiki loomi, kellest jõud üle käib: jäneselisi, närilisi, kalu (eriti lõhesid) jne. Ta jahib ka kaeluskaru, mis kaalub 100200 kg. Nagu kõik suured kassid, sööb ka amuuri tiiger meeleldi koeri. Amuuri tiigrit on nähtud püüdmas leoparde, krokodille, hiidpandasid ja pruunkarusid. Korduvalt on juhtunud, et üks suur loom murrab maha terve hundikarja. On täheldatud juhtum, kus isane amuuri tiiger tappis pruunkaru kahe käpalöögi ja ühe hammust...
Need puud on peale põdra toidupooliseks ka hirvele. Loomade koondumist ja peatumist kraavidega külgnevates noorendikes ja keskealistes kuusikutes, kus võidakse kahju teha, saaks metsaomanik vähendada sellega, et tagab ulukitele metsasihtidel ja kraavidel piisava liikumisvõimaluse, rajades näiteks kraavidele väljapääse. Erinevaid võimalusi omavahel kombineerides ja targalt rakendades on võimalik metsakultuure ulukite eest piisavalt kaitsta. Oluline on ka ulukite arvukusekontroll jahimeeste poolt. Lisaks metsanduslikele võtetele kasutatakse ulukite eemalhoidmiseks metsakultuuridest peleteid. Eestis on enam levinud verelõhnal tuginev vedelik Plantskydd ja mitme toimeefektiga pastataoline Cervacol. Mõnede arvamuste kohaselt mõjuvad peletid hästi metskitse puhul, aga mitte põdra ja metssea puhul - põder jõuab taime mullast enne välja tõmmata, kui avastab peleti mõju, ja metssiga tuhnib taimed üles sellest hoolimata. Osa
jahindustegevusse senisest rohkem maaomanikke. Oluline on vältida ka ulukite põhjustatavaid ulatuslikke metsa- ja põllukahjustusi, et mitte minna vastuollu metsanduse ja põllumajanduse eesmärkidega. Meetmed (tegevussuunad): · Jahinduse arengu pikaajaline kavandamine lähtudes erinevate huvigruppide kokkuleppest jahinduse ökoloogiliste, sotsiaalsete ja majanduslike aspektide osas. · Teadusuuringute ja seiresüsteemi arendamine ulukiasurkondade teaduspõhiseks kasutamiseks. · Jahimeeste koolitamine ja jahinduse maine kujundamine. Muld ja maakasutus Eesmärk 1: Keskkonnasõbralik mulla kasutamine Keskkonnasõbralik mulla kasutamine saavutatakse siis, kui toitainete ja orgaanilise aine bilanss on tasakaalus, põllud on optimaalse suurusega, rakendatakse viljavaheldust, välditakse liigseid ülesõite, põllutöö- ja ka metsatöömasinad ei ole väga rasked (maksimaalselt 10 t) ning taimekaitsevahendeid kasutatakse optimaalselt. Meetmed (tegevussuunad):
parki. Kaitseala kasutamisest oleks huvitatud turba kaevandamisega tegelevad ettevõtted, samuti metsatööstus. Rabamaastik ja seda ümbritsev piirkond on ka ATV-de kasutajatele meelepärane. Kuid kuna tegu on kaitsealaga, on see kõigi kolme huvipoole jaoks utoopiline. Jahimeestele pakub huvi piirkonnas pesitsev metsis, kes on ka nende vapiloom (Kuresoo jt, 2005). Kuna metsise arvukus on viimastel aastatel kasvanud, võib jahimeeste unistus täituda ning nad võivad ehk peagi metsiste arvukust piirama hakata (Metsis). Varasemalt kraavitatud, kuivatatud ning karjatatud maastik pakub mitmeid huvitavaid koosluseid ning kui lisada Piiumetsa maastikukaitsealal elav metsis, võib eeldada, et nende uurimine pakuks huvi kogenud loodusuurijale kui ka asjaharrastajale. 9 Kaitseala analüüs Kaitseala väärtusteks sealne raba, metsad, metsades elav metsis ning leiduvad kooslused ja
ROMANTISM 19. SAJ Romantism on tunnetekultuse aeg. Oli võideldud vabaduse-võrdsuse-vendluse eest, inimene oli teadvustanud esimest korda oma õigused unelmad ei täitunud Elu ebameeldivuste eest põgeneti reaalsusest minevikku, müstikasse, muinasjuttudesse, loodusesse Eelmise ajastu kunstnik-muusik oli ühiskonna liige, nüüd üksi loob oma kujutluste maailma (unenäolisus, unelmad), kus ta sageli on ise oma teose peategelane Muusikas olulisim väljendusvahend - meloodia K: Schubert Ave Maria - kaunis pikk lõpetatud meloodia, tundepuhangud. Soololaulud saavad väga populaarseks, hea väljendada subjektiivseid hingelisi elamusi Kaunis laululine meloodia kandub ka instrumentaalmuusikasse K: Liszt Armuunelmad Muusikaline vorm muutub vabamaks vaba jutustuse ilme, fantaasia ei mahu täpsetesse raamidesse Harmoonia edastab erilisi tundeid hingevalu, salapära, põnevust Kõlavärvidel on eriline tähtsus sümfooniaorkestrisse tuuakse juurde uusi pi...
Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................2 Võõrliigid.......................................................................................................3 Võõrliikide keskkonda sattumine..................................................................3 Hinnangud võõrliikidele, teadusuuringud ja andmekogumine......................4 Võõrliikide kahjulikus....................................................................................5 Mõned Eestis elavad võõrliigid.....................................................................5 Võõrliikide ohjamine......................................................................................8 Kokkuvõte.....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus:................................................................................
pärimustes. Sellest lähtuvad ka rituaalid tapetud looma ümber ja Mendashi juttudest pärit seik, kus põhjapõdranahad asetati jõkke, voolavasse vette, millel pidi olema maagiline puhastav toime aitamais põhjapõdra hingel pääseda uude kehassse. Seidale (jahipidamise kaitsjat sümboliseerivale kivile) ohverdades, asetati ohvriks toodud põhjapõdra sarved ja luud selle lähedusse. Põdra luud kaeti nahaga. See kindlustas jahimeeste uskumuste kohaselt põhjapõdra tagasipöördumise ellu. Mendashi tapmismotiiv on muundvorm ohverdusrituaalist. Liha jagamine sugulaste vahel meenutab ühe hõimu jahimeeste rituaalset söömaaega, kus ohvrilooma liha 13 jagati omavahel. See tõestab, et mütoloogilised pärimused Mendashist omavad uskumusliku iseloomu, neid esitati kombetalituste ajal metsa vaimu lepitamiseks. On
väikese laktoosisisaldusega, L laktoositu, T taimne jne). Hinnatase on neis restoranides mõõdukas. Spetsialiseeritud toidurestoranid võivad olla: · rahvusköögile spetsialiseerunud restoranid (Prantsuse, Hiina, Tai, Vene, Kreeka, Itaalia jne) · etnilised restoranid (näiteks Eesti restoranid Eestis) · teemarestoranid (õllerestoranid, veinikeldrid, veinipööningud, rokirestoranid, talveaiarestoranid, vihmametsarestoranid, jahimeeste restoranid jne) · kindlatele toiduainetele spetsialiseerunud (kala-, mereandide, liha-, paprika-, küüslaugurestoranid jne) · kindlatele toitudele spetsialiseerunud (pitsad, hamburgerid, kebabid jne) Sellistes restoranides on nii välis- kui sisekujundus, interjöör, teenindajate riietus kujundatud vastavalt ettevõtte äriideele. Teenindus võib olla nii iseteenindus kui lauas teenindus (nii osaline kui täielik). Hinnatase võib sõltuvalt äriideest olla väga erinev.
/Vulcanos Aphrodite abikaasa jumal, käsitöö ja töökas, inetu, kunsti kaitsja, lombakas Jumalate töömees ja relvade valmistaja Apollon/Apollo Zeusi ja Leto poeg, Jahimeeste, tõe, Malbe, Lüüra ja Artemise kaksikvend valguse ja kunstilembeline hõbevib ennustuste jumal. u Luule ja muusika kaitsja Artemis/Diana Zeusi ja Leto tütar, Jahi, kuu ja nõiduse Kättemaksuhimulin Vibu
Kärplased on suurim sugukond kiskjaliste seltsis, siis kuulub üle kuuekümne liigi lihatoidulisi loomi. Nad on väga laialt levinud. Neid leidub mistahes maastikes, ka jõgedes, järvedes, ookeanis ning kõigil mandritel peale Austraalia, kuid viimasel ajal on inimesed sinna mõned liigid siiski sisse viinud. Vanimad kärplased on teada juba varasest oligotseenist. Selle rühma esindajad elavad maa peal puudel ja kaevavad urge, samuti leidub pooleldi ja täielikult veelise eluviisiga liike. Kõigi nende erinevate eluviiside juures on eri liikide ühendavaks jooneks lühikesed jalad ja pikk vilajas keha, mis on väga paindlik. Kärplaste karvastik on paljude põhajpoolse levikuga liikidel talvel väga tihe ja kohev. Eriti tihe ja õrn aluskarv on veeasukatel. Lõuna pool on aga mõnel keha kaetud karmi karvastikuga, kuigi aluskarv on päris pehme. Värvus on kärplastel väga mitmekesine: ühetooniline, vöödiline, laiguline, mõnikord alapoolel tunduvalt ...
võimalustest on juttu peatükis 7. Tamm tuleks lõhkuda ja lasta veel taas joosta mööda tema algset teed. Arvan siiski, et inimene sekkub, sest sellel alal on oma tähtsus kõigil läheduses asuvate inimeste elus ja tulevikus. Kui inimene sekkub loodan, et seda tehakse õiget moodi, sest ma hoolin nendest loomadest ja nende tulevikust. Sekkumise korral tahaksin, et nad saaksid omale uue elukoha, mitte ei leiaks end jahimeeste kätelt, sest kobraste küttimisel on olulisi asju, mida peab järgima, et seda loomaliiki mitte hukule määrata. 3. KOPRAD KUI HÜDROTEHNIKUD JA VESIEHITAJAD. Madalavoolulistele jõekestele ehitavad koprad tamme, et tõsta veetaset ja muuta sel moel kättesaadavamaks kaldaid katvat toitu, ehitusmaterjalina kasutavad nad suuri propse, oksi, kive, mulda, muda ja sammalt veekogu põhjast ning murumättaid ja kõikvõimalikku rämpsu,
üldistus. Kolmas printsiip: kas loendatakse kokku isendeid või nende tegevusjälgi. Tavaliselt fikseeritakse pabulahunnikute tihedus, jälgede tihedus jms. Totaalne küttimine tapetakse kõik loomad mingil alal ning loetakse üle. Saadakse absoluutselt täpne arvukus. Jahisaagi põhjal loetakse üle jahisaak, loendamise eesmärgil ei tapeta Küsitlused ja ankeedid info nähtud loomade või nende tegutsemisjälgede kohta. Enamasti koguvad infot jahimehed. Jahimeeste teated ja aruanded jahi edukuse kohta, vaatluskaartide täitmine, kuhu pannakse kirja kõik jahi ajal nöhtud loomad. Ajuloendus üks täpsemaid, kuid ka töömahukamaid loendamisviise. Meetod seisneb selles, et mingilt alalt aetakse loomad suure käraga minema ja loetakse ära. Üles märgitakse ajust väljunud ja ajajate vahelt tagasi pöördunud ulukite arv. Vastavalt olukorrale loendatakse isendeid, nende jälgi või mõlemaid.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö osakond Britt Treuberg ja Maarja Jürgens EP1 ,,MANDARIINID" JA ,,1+1" Filmide analüüs Juhendaja: Liina Käär, MA (sotsioloogia) Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................4 1. Mandariinid...............................................................................................................5 1.1. Sotsiaalsed faktid ja sotsiaalsed institutsioonid.................................................5 1.2. Ühiskond............................................................................................................5 1.3. Kultuur...............................................................................................................6 1.4. Sotsialiseerumine.......
Indiat on peetud tugevate traditsioonide ja kõrge arstikunsti maaks. Tugevus anatoomia tundmine. Kirjandus: meieni erinevate ürikute kaudu, pühad tekstid e. Veedad, hümnid, loitsude- ja palvekogu. Tuntud neli veedat Rigveda, Sanaveda, Ajuveda, Atharvaveda. *Rigveda kolm rasket haigust: leepra, tuberkuloos, verejooksud. Teadmised seotud religiooni ja maagiliste uskumustega. Kaks jumalat Asvinid (kaksikud) ravi ja kaitse jumal ning Rudra - ravimtaimede ja jahimeeste kaitsja. J.Agni taasärkava elu jumal. *Atharvaveda praktilisi teadmisi ravimtaimedest. Arsite oskused: amputatsioon, songa lõikus, näo plastilised operatsioonid, aadri laskmine. Viis klassikalist põletiku tunnust: punetus, turse, temperatuuri tõus, valu ja funktsiooni häired. *Haiguse põhjused: eelkõige kolme mahla õpetus (lima, sapp, pneuma) tasakaalus, siis organism terve. Viie elemendi õpetus (maa, vesi, tuli, õhk, eeter). *Tervis organismi mahlade tasakaal
kujunesid välja labajalavalss ja teised paaristantsud. Neis tantsudes esinevad kindlas järjekorras liikumisjoonised. Kadrill oli 17.19. sajandil Prantsusmaal üks populaarsemaid tantse. Kadrillile on iseloomulik nelinurkne asetus ja kindel tantsijate arv. Tants koosneb mitmest osast, millest igaühel on oma nimetus ja muusika, iga figuuri esitab ise paar. Tants lõpeb üldise liikumisega. Pillid Rahvapillidel olid (ja on osalt veel tänapäevalgi) erinevad kasutusalad (karjasepillid, jahimeeste peibutuspillid) ning ülesanded (signaalpillid, tantsupillid, laste mänguasjad jms). Muusikas segunesid pragmaatiline (st otseselt kasulik), maagiline (nõiduv) ja esteetiline (ilu pärast) otstarve, kuid sõltuvalt olukorrast võis mõni neist olla esiplaanil. Pillide ja tarbeesemete piirimaile jäävad mitmed pragmaatilise otstarbega instrumendid: käristid, lokulauad, jahisarved, millega anti edasi teateid ning hirmutati metsloomi ja kurje vaime. Selliste
Allolev foto (joonis 9) on tehtud sild-purdest vahemikul 1970-1980 (Eesti Muuseumide Veebivärav). Joonis 9. Purre Roosisaarel (Eesti Muuseumide Veebivärav). Ivask (1976) on kirjutanud, et Roosisaarele võis saada romantilise vaiadele rajatud laudraja kaudu. Roosisaarel võtab Teid vastu tähis, mis märgib kunagist kiviaja asulakohta. Peamiselt mindi üle laudtee, et imetleda kaunist vaadet linnale. Roosisaarel aga käidi ka puhkamas ning osaleti jahimeeste võistlustel. Arvatakse, et kunagine laudtee olnud justkui värav, mida kasutasid jalutajad-loodusnautijad, marjulised-seenelised ning isegi kalamehed, kes käisid sillalt või selle ümbrusest kala püüdmas (Kivioja 1966). Laudteed on korduvalt korrastatud Roosisaare ja Vagula elanike poolt. 90ndate lõpuks oli purre jällegi niivõrd lagunenud ja ohtlik, et enam polnud seda võimalik kasutada. Alternatiivina sai Roosisaarele pääsemiseks kasutada maanteed
LIIKIDE KADUMISE PÕHJUSED Referaat Õppejõud: Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus ……………………………………………………………….. 2 lk 1. Väljasuremise mõistest ……………………………………………………. 2 lk 2. Tänapäevane, inimese põhjustatud massväljasuremine …………………… 2 lk 3. Väljasuremise põhjused …………………………………………………… 3 lk 3.1. Elupaikade hävimine …………………………………………………. 4 lk 3.1.1. Ohustatud vihmametsad ………………………………………. 4 lk 3.1.2. Troopilised lehtmetsad ………………………………………… 5 lk 3.1.3. Rohumaad ……………………………………………………… 5 lk 3.1.4. Märgalad ja vee-elupaigad …………………………………….. 5 lk 3.1.5. Mangroov ……………………………………………………… 5 lk 3.1.6. Korallrifid ……………………………………………………… 5 lk 3.1.7. Kõrbestumine ………………………………………………….. 6 lk 3.2. Elupaikade killustumine …………………...
Eestis on ligikaudu 15 000 jahimeest, mis on umbes 1% kogu Eesti rahvastikust. Jahimaa kasutajad viivad ellu riikliku jahinduspoliitikat ning korraldavad ja viivad läbi jahindusliku tegevust oma kasutataval jahimaal. Jahipidamise nõuded ja tingimused on määratud jahindust puudutavas seadusandluses ja jahimaa kasutusõiguse lubades. Enamikku jahimaa kasutajaid ühendab katuseorganisatsioonina Eesti Jahimeeste Selts (EJS), mis korraldab jahimeeste koolitust ja annab välja jahipidamisõigust tõendavaid dokumente. Ulukiasurkondade seire Keskkonnateabe Keskus (KTK) jälgib ulukiasurkondade seisundit ja selles toimuvaid muutusi. Peamised meetodid selleks on: 1. Küttimisstatistika. Jahimaa kasutajad on kohustatud igal aastal koostama aruandluse jahipiirkonniti kõikide kütitud ulukite kohta liikide lõikes. Suurulukitel märgitakse aruandes ka kütitud isendite sugu ja vanusegrupp. 2
Muusika ülesehituses tuleb rõhutada järgmisi momente: 1. tähtsal kohal on korduvad teemad. 2. Romantikuna pani Weber suurt rõhku romantilisele kohalikule koloriidile (tervet ooperit, alates avamängust läbib nn. "metsatoon"). 3. Suur osatähtsus on massistseenidel, millede muusikaline materjal on lähedane rahvamuusikale (talupoegade marss ja valss Iv. , naiskoor "Me mõrsjapärga punume" IIIv. ja tuntud Jahimeeste koor IIIv.). 4. Tegelaste muusikaline iseloomustus antakse huvitavates aariates. 5. Fantastilistes stseenides on meisterlik orkestrikoloriit. See kõik kindlustas "Nõidkütile" kestva menu kõikjal Euroopas. 2. Richard Wagner 1813-1883 Väga hea lugemiseks : http://www.trell.org/wagner/ Kuulata: http://www.amazon.com/exec/obidos/tg/detail/-/B000009ON7/104-8000269-8907919? v=glance&s=music&vi=samples#disc_1
tarbevarusid ning prognoosvarusid (nt Kolga lahe ümbruses, Kunda ümbruses, Kõrkkülas; Maa-ameti X-GIS kaardirakendus 2016b). Tänu suurele metsamaa osakaalule on eeldused jahinduse ja metsandusega tegelemiseks rannikumadalikul head. Suur osa rannikumadalikule jäävast metsast kuulub riigile ning seda haldab RMK (Metsaregister 2016). Suur osa metsast jääb ka kaitsealade piiridesse. Rannikumadalikul tegutsevad mitmed jahindusklubid, -ühingud ja -seltsid, mis kuuluvad ka Eesti Jahimeeste Seltsi. Seltsi liikmed ei tegutse ainult omakeskis, vaid pakuvad jahikogemuse võimalust ka turistidele (näiteks korraldatakse ühiseid jahte, millele järgneb tavaliselt ühine jahisaaduste valmistamine ning maitsmine). Eraldi võib välja tuua põdrajahi Lahemaa rahvuspargis, kus on kaks eraldi jahipiirkonda. Kuigi rahvuspargi kaitsekord seab küttimisele piiranguid (tsoneering piirab küttimist sihtkaitsevööndites, samuti hoidutakse
Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem. Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra. Vanasti ütlesid jahimehed, et kui lähed karujahile, pane säng valmis, aga kui põdrajahile, siis puusärk. Tõsi, üks jalahoop võib olla juba surmav. Kuid enne rünnakut lingutab põder kõrvu ning põtkib jalaga pinnast üles. See on kindel signaal, et tuleb jooksu panna. Võib olla kindel, et põder ei viitsi vaenlast jälitama hakata. Ohtlikud võivad põdrad olla pulmade ajal augusti lõpul, septembri alguses. Sel ajal kostub metsast
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Suur- konnakotkas Keskkonnakaitse poliitika probleemülesanne Keskkonnakaitse poliitika ja korraldus 17.04.2015 Juhendaja: … Sisukord Table of Contents Sissejuhatus....................................................................................................... 3 1. Suur- konnakotkas.......................................................................................... 4 1.1 Kirjeldus.................................................................................................... 4 1.2 Toitumine................................................................................................... 4 1.3 Levik ja arvukus........................................................................................ 5 1.4 Elupaik.............................................................
SISUKORD 1. Laskespordi ajalugu üldine sissejuhatus..........................................................................3 1.1 Faktid Eesti laskespordi ajaloost..................................................................................4 1.2 Ülemaailma 7 laskespordi organisatsiooni...................................................................5 2. Spordiala arengusuunad eestis ja esimesed sportlased....................................................7 2.1 2012 London - ülemaailmne laskesport........................................................................12 3. Põhilised võistlusreeglid näited,mõisted.......................................................................14 3.1 Tänapäeva Narva laskespordiklubi klassinormid..........................................................16 3.2 Püssialad ja laskeasendid................................................................................................18...
liimmaali suurima nõrkuse. Nimelt võib liimmaal, juhul kui sideaineks on kasutatud loomseid liime, lihtsalt roiskuma minna. Et seda ennetada, lisatakse värvi sisse antiseptikuid (tenool, formaliin jne.) Kindlasti on tähtsam siiski materjal, millega maalitakse. Loomse päritoluga liimide valik on olnud aja jooksul väga lai: nahaliim, pärgamentliim, mis oli Lääne-Euroopas XIV - XVIII sajandil eelistatuim, kindaliim, jahimeeste liim, luuliim, kalaliimid, tehniline- ja toiduzelatiin. Eraldi grupi moodustasid taimsed liimid - nisu-odraliim ja linaliim, mis mõlemad ka liimmaalis ühtviisi hinnatud on olnud. Liimmaali aluseks sobivad linalõuend, lauapind, vineer, papp, papile või vineerile kleebitud lõuend. Kruntidena kasutatakse kas kalaliimi või nahaliimi veelahust. Veelahust segatakse omakorda kas kipsi, kriidi või kaseiiniga. Et anda liimile suuremat elastsust, lisatakse pehmendajaid. Parim neist on mesi
Kui ta aga kutsub kiirabi kohale või hakkab teda elustama, siis võib tulla kõne alla vabatahtlik loobumine tapmisest. Igal üksikjuhtumil tuleb vaadata, et millele see isiku tahtlus oli suunatud. Kui isik peab võimalikuks, et tema tegu täidab süüteokooseisu, kuid ta tähelepanematuse tõttu loodab seda vältida, siis saaks ettevaatusest rääkida. Kui aga isik laseb laske mitu korda ja rindu laseb ka, siis pole seal mingit võimalust ettevaatamatusest rääkida. Tüüpilised jahimeeste kaasused on need olukorrad, kus lastakse jalga vm ning rohkem laske ei tule. KarS § 26. Kõlbmatu süüteokatse (1) Kõlbmatu on süüteokatse, mida ei saa süüteo eseme või subjekti, samuti süüteo toimepanemise vahendi või viisi kõlbmatuse tõttu lõpule viia. (2) Kohus võib isiku karistusest vabastada või kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut, kui isik ei saa süüteokatse kõlbmatusest aru oma vaimse küündimatuse tõttu. Näiteks
komponendid. Agressiooniga kaasneb viha- või raevuemotsioon. Agressiivsuse väljendumine sõltub agressiivsete impulsside endi tegevusest, nende impullside avalumist piiravate ja pidurdavate kontrollimehhanismide efektiivsusest. Piirangumehhanismideks on sotsiaalne teadvus koos moraalinormidega, empaatiavõime ja –tunne, hirm karistuse eest, süütunne. Instinktiteooriates eristame etoloogilisi ja psühhoanalüütilisi teooriaid. Lorenzi teoorias esinevad siiski küsitavused: ürgkarjas oli jahimeeste ja korilaste kõrval ka sõdalaste tööjaotus, samuti on teada loomade „vennatappusid“ ja lastesöömist. Tekib hävitamis- ja agressiivsustung. Frustratsiooni-agressiooni teooria pärineb J.Dollardi ja N. Milleri „sulest“. Kõige olulisemaks agressiivsete impulsside vallapäästjaks on takistused eesmärgipärasel käitumisel. Tüüpilisek agressiooni vallandavaks sündmusteagelaks on järgmine: eesmärgipärase tegevuse teele ilmub ootamatu takistus, takistust tajutakse kellegi
Jutu-uurimisel jutustamise uurimisele: Richard Viidalepp (1904-1986), Eesti rahvajuttude laadist, funktsioonist ja jutustajatest, käsikiri: 1965, avaldatud 2004 - Rahvajuttude esitamisolukorrad (kontekst: kes ja kellele, mis soodustab jutustamissituatsioone) - Jutustamise seos ametiga (nt jutustamine jahimeeste seas: 20. sajandi I poolel Mordvas jutustamisega mõjutati jahisaaki; Eestis siiski ajaviide) või keskkonnaga - Rahvajutustaja ja kuulajad (rollijaotus) lähtub jutustamise ja jutustajate kirjeldustest Näide: Jyrki Pöysä ettekanne ISFNR-i kongressil Ateenas juulis 2009 - Modernse ühiskonna lood on nn linnalood või tänapäeva muistendid - Postmodernse ühiskonna lood võiksid olla elulood Vastavalt on jaotunud ka uurijate huvi.
otstarbest. Varast vokaalmuusikat esitati üksi, see oli ühehäälne (v.a mõrsjaitkud). Laulutekstis (kui seda oli) öeldi rõhuline silp tavaliselt kõrgema hääletooniga, rõhutu(d) madalamaga. Laulu lõpus oli sageli "üllatus" senisest erinev osa, näiteks hüüe tsärr! pääsukeselaulu lõpul. 4.1. Hüüded Hüüete abil peeti eelkõige sidet: perenaiste hüüded karjastele, häälitsused loomade kutsumiseks ja tõrjumiseks, karjaste ja marjuliste vastastikused huiked, jahimeeste signaalhõiked jm. Rütmi koordineerivate hüüete saatel lasti laeva vette, parvetati palke, tõsteti raskusi jne. Omaette alaliigi moodustavad rituaalsed hüüded, näiteks pulmahõisked, millel võis kunagi olla maagiline, kurje jõude peletav eesmärk. 4.2. Helletused (ka õlletused, aetused, õetused) on pikemalt välja arendatud karjasehõiked, mida huilati kas täiesti ilma sõnadeta, näiteks
Cultural Organization) maailmapärandi nimistusse. Jeruusalemm on judaismi, kristluse ja islami tähtis kultusekeskus. Palju inimesi üle maailma peab Jeruusalemma kõige pühamaks linnaks maailmas. Gasell (lk 412) - Euraasia ja Aafrika sihvakas, kitse või hirvetaoline kiire jooksuga antiloop. Abu Dhabi linna asustamise kohta räägitakse gaselli legend, kus gasell põgenes araablastest jahimeeste eest kaua aega kõrbes, suundudes lõpuks Pärsia lahe rannikule, kus ta ujus läheduses asuvale saarele. Jahimehed jälitasid teda ikka veel ning gasell juhtis väsinud jälitajad imeilusa puhta veega allika juurde. Tänutäheks kinkisid jahimehed talle elu. Allika lähedusse loodud asula nimetasid nad aga Abu Dhabiks, mis eesti keelde tõlgituna tähendab 'gaselli isa'. Palavik (lk 407) - Palavikuks nimetati peamiselt kehatemperatuuri tõusu, millega kaasnes
äärde otsima, aga sealt leitakse hoopis noortekamp, kus J jaoks juba tuttav Riina, temaga koos on poisid Kalev ja Renee. +4,2 Sasa ilmub välja alles järgmise päeva varahommikul poole nelja aega ja kutsub J kaasa. Selgub,et ta on naaberkülast ,,laenanud" ziguli. J-le ei meeldi varastamine ja ta ise ei teeks seda kunaga, kuid Sasa lubaba auto kindlasti tagasI viia. Sõidetakse ühe isemoodi männi juurde, mis on oma juured ajanud kaljusse. Männi otsas on jahimeeste onn. Sasa teeb teatavaks, et kuna ta ema on kreeklane ja onu Kreekas, keda ta on vaevalt paar korda näinud on surnud. Onu on kogu oma varanduse, kuna tal endal naist ega lapsi ei ole, pärandanud Sasale ja tema emale. Sasal on Kreekas Hotell ja maja. Emal maja. Ta on miljonär. Kuna Sasa tinistab enamus ajast kitarri, siis korraga teeb J selle miljonärik saamise ja auto juhtmetest käivitamise peale laulusõnad. Sasa on väga üllatunud sellise ande avastamise peale.
Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem. Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra. Vanasti ütlesid jahimehed, et kui lähed karujahile, pane säng valmis, aga kui põdrajahile, siis puusärk. Tõsi, üks jalahoop võib olla juba surmav. Kuid enne rünnakut lingutab põder kõrvu ning põtkib jalaga pinnast üles. See on kindel signaal, et tuleb jooksu panna. Võib olla kindel, et põder ei viitsi vaenlast jälitama hakata. Ohtlikud võivad põdrad olla pulmade ajal augusti lõpul, septembri alguses
Korporatiivseks organisatsiooniks nimetatakse kindla süsteemse sisekorraldusega ning ideoloogiaga organisatsiooni kindla eesmärgi teostamiseks. Poliitiliste organisatsioonide poliitilised erakonnad (parteid) ning ühendused (nt valimisliit) ideoloogia baseerub poliitilisel alusel; muude organisatsioonide ideoloogia võib baseeruda ka mingil muul alusel (nt maailmavaatelisel usuorganisatsioonid) või ühendab nende liikmeid ühine elukutse (nt kutseühingud) või huviala (nt jahimeeste seltsid). Korporatiivse organisatsiooni põhitunnused on: · kindel liikmeskond; · oma statuudiakt (põhikiri); · oma autonoomsed juhtimisstruktuurid; · oma kassa (fiscus). 26. Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis moodustab sellised põhimõtted ning normid, millega määratakse kindlaks: 1. riigi- ja õiguskorra põhialused; 2. kõrgemate riigiorganite moodustamise kord, ülesehitus ja pädevus; 3. isikute põhiõigused.
‘ Tartu Ulikool ‘ Etnoloogia Uldkursus Konspekt tundmatu tudengi laualt Tartu 1999 Sissejuhatus Lugu Konspekti koostamisel on arvestatud põhistruktuuri osas Ajaloo esimesel kursusel loe- tava sissejuhatava teema ”Etnoloogia üldkursus” kavaga. Antud on etnoloogia üldine sissejuhatus ja teaduse erinevad nimetused Euroopas ning Ameerikas. Räägitakse pea- mistest teoreetilistest ja metodoloogilistest suundumustest. Konspekti põhiosa keskendub erinevatele ainevaldadele, millega etnoloogid tegele- vad. Lõpuks antakse lühiülevaade maailma kultuuridest, käsitledes näidetena tänapäeva eelindustriaalsetest kultuuridest põhjalikumalt Vanuatu (Melaneesia) ja Mehhiko ”in- diaanlaste” kultuure. Õigused ja kohustused Te võite seda teksti vabalt trükkida ja muuta. Te võite seda levitada, kui sõber vajab — või levitamata jätta. See on iga inemise vaba voli ja südametunnistus. Keegi ei vast...
Nad võetakse omaks kui sotsiaalne väärtus ja selle väärtuse pinnalt tekib sotsiaalne kohustus. Moraalinormid omandatakse õppimise teel . Protsessina algab see tegevus kasvatusega lapseeas ja kestab terve elu. Korporatiivsed normid- erilises korras kehtestatud käitumisreeglid, mille käitumine on garanteeritud korporatiivsete organisatsioonide poolt. Tekkimine võib olla vabatahtlikult kujunenud. (Poliitilised erakonnad, Jahimeeste Selts) Riigi poolt asutatud nt Kaitseliit. Korporatiivsetes normides sisalduv sotsiaalne kohustus (õigused ja kohustused) kehtib üksnes selle organisatsiooni liikmete suhtes. Formaalne määratlus on käitumise peamised tunnused. Õigusnormis formuleeritud käitumise peamised tunnused. Tänu õigusnormi formaalsele määratlusele saab reguleerida tüüpilisi ühiskondlikke suhteid korduvates situatsioonides. Õigusnorm on riigi poolt kehtestatud üldise
Korporatiivseks organisatsiooniks nimetatakse kindla süsteemse sisekorraldusega ning ideoloogiaga organisatsiooni kindla eesmärgi teostamiseks. Poliitiliste organisatsioonide poliitilised erakonnad (parteid) ning ühendused (nt valimisliit) ideoloogia baseerub poliitilisel alusel; muude organisatsioonide ideoloogia võib baseeruda ka mingil muul alusel (nt maailmavaatelisel usuorganisatsioonid) või ühendab nende liikmeid ühine elukutse (nt kutseühingud) või huviala (nt jahimeeste seltsid). 25. Riigi materiaalne ja formaalne määratlus. avalik haldus formaalses mõttes on haldusorganite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule. Siia kuuluvad peale materiaalselt mõistetud halduse ka teised riikliku tegevuse liigid; avalik haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, s.o. riikliku tegevuse liik, mida teostavad peamiselt haldusorganid ja teised haldusinstitutsioonid. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on
Hendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te...
Suuremat rolli hakkasid mängima muud tingimused. Ühiskond vajas teatud arenguhetkel uut organisatsioonivormi ja selleks sai riik. Tööjaotus oli juba selline, et osa inimesi hakkas tegema juba riigitööd ja hakkas mõtlema eranditult avalike asjade peale avalikest huvidest lähtudest. Tekkisid riigiametnikud. · Metslus, barbaasus, tsivilisatsioon. Metslus ja barbaarsus kuuluvad riigieelsesse perioodi. · Jahimeeste ja kogujate ühiskond anarhistlik demokraatia. Põllupidajate baasil tekkinud territoriaalne ühiskond. Moodne territoriaalriigi tekkimine. TERRITORIAALROLL · Uute oluliste tingimuste tekkimine tõi vajaduse riigi tekkimiseks. Territooriumiroll. Territoorium ongi see tingimus, mis hakkas inimkoosluste jaoks mängima olulist rolli. Riigid tekkisid alguses kui territoriaalriigid. Ka eksisteerivas riigis on territoriaalküsimus päevakorras pidevalt. Nt Eesti Vene piir.
Suur-Zimbabwe 11.-15. saj püsis Suub-Zimbabwe riik, mille nimetus tuleb sõnadest dzimba dza mabwe, mis tähendab „kividest majad“. Riik tekkis Sabi jõe kallastele ja oli eriline oma suurte kiviehitiste poolest. Erakordselt tuntud on Suur-Zimbabwe ringmüür, mis on võimsa välimusega ja umbes 300 m pikk ning 3-5 m lai. Tegemist ei ole kaitsemüüriga, see on pigem kultusobjekt. Seal elas valitseja oma õukonna ja lähikondlastega. 1868. a avastati see Euroopa jahimeeste poolt ning ei teatud, kes oli selle rajanud, kuid arvati et mitte aafriklased. Pole teada, kust on pärit nende ehitusalased teadmised. Ka müürist seespool asusid omapärased ehitised. Müürid olid laotud ilma igasugust sideainet kasutamata ning ringmüüri sees olid lainelised trepid, millele pole võrdluseks maailmast kuskilt mujalt näidet tuua. Valitseja lahkus sealt kas 14. või 15. saj keskel, võimalik, et metsa ja teiste ressursside otsasaamise tõttu
peeneks tampida ja segada aspari, köömnete, muskatpähkli ja meega. Rauf põlgas oma äia, kuna too ei osanud oma eluga toime tulla, oma tiitlitest viimast pigistada. Äia juurde oli tulnud ka äia vennapoeg Kämil oma naisega. Raufile ei meeldinud ka Kämil, kuna oli oma äia protezee, kes ei saanud kuidagi oma kraadi ära kaitstud. Peagi asus Rauf oma plaani teostama. Ta astus relva saamiseks Jahimeeste Seltsi liikmeks. Kõigepealt sõitis ta koos Agasafiga surnuaiale, kus ta otsis üles ühe naistuttava haua, et haualt köömneid ära tuua. Seejärel läks ta loomaaeda. Seal ootas ta tööpäeva lõppu. Siis uinutas ta ninasarviku ning saagis tollelt sarve ära. Ninasarviku puuri ronimiseks kasutas ta kasti, milles oleva linnu oli enne vabaks päästnud. Kui ta surnuaialt lahkus, lendas lind talle järele ja üritas tema auto pagasiruumi hüpata
VÕS § 27 lg 1 “Kui lepingupooled ei ole kokku leppinud nende õiguste ja kohustuste määramiseks olulises tingimuses või üksnes arvavad, et nad on selles tingimuses kokku leppinud, on leping kehtiv, kui võib eeldada, et leping oleks sõlmitud ka selles tingimuses kokku leppimata.” Leping on kehtiv ka tasu kokkuleppeta RKTKo 2-17-101031, p 14 lahtised tingimused Asjaolud: MTÜ Ühinenud Metsaomanikud (hageja) hagi MTÜ Risti Jahimeeste Selts (kostja) vastu maa jahindusliku kasutuse lepingust tuleneva võla ja viivise nõudes Hageja ja kostja sõlmisid maa jahindusliku kasutuse lepingu. Kostjale esitati maa kasutamise eest arve, mille ta tasus osaliselt. Hageja nõuav viivist RK lahend: “Hagi aluseks oli leping, mille p 1 nägi ette, et kasutusse andjal on õigus igal ajal täiendada lepingut uute maaüksustega, mille esindusõigus talle kuulub.”
Kokku on peremehe lambakari saanud tunda kolme rünnakut viimase kolme-nelja nädala jooksul. Kui hundikutsikad veel käima õppisid, nosis Salu küla karjas rohtu sadakond lammast, nüüd on seal neid järel heal juhul 50. Möödunud talvel peeti seal hundijahti, aga paraku osales seal vaid mõni jahimees, samas kui põdrajahile tuleb neid mitukümmend. (Rahvusringhäälingu uudis, 24. sept 2012) 1. Sõnastage koos rühmakaaslastega probleem. 2. Kes peale lambakasvatajate, jahimeeste ja looduskaitsjate on veel probleemiga seotud? Pange kirja võimalikult palju huvigruppe. Millised võiksid olla nende seisukohad? 3. Leidke võimalikult palju fakte eri seisukohtade argumenteerimiseks. Otsige infot erinevatest allikatest. 4. Püüdke leida kompromiss, mis rahuldaks kõiki huvigruppe. Pange kirja, kuidas oleks võimalik probleem lahendada. 5. Tutvustage teistele rühmadele oma lahenduskäiku ja kuulake teiste omi. 6. Valige klassis välja sobivaim lahenduskäik. Pilt: Hundid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
