• Eosest areneb eelniit. • Eelniit kinnitub mulda risoididega ja toitub autotroofselt. • Varsti tekivad eelniidil pungad, millest arenevad uued taimed. • Isassugurakud arenevad anteriidis. • Emassugurakud arenevad arhegoonis. • Anteriidis palju viburitega isassugurakke. • Pudelitaolistes arhegoonides, mida taimel on mitu, asetseb vaid üks munarakk. Paljunemine ja areng [2] • Pärast viljastamist hakkab munarakk jagunema. • Emastaime latva kasvab harjas, mille tipus on eoskupar. • Selles valmivad eosed. • Eoskupar avaneb ja eosed levivad tuulega laiali. • Eostest areneb soodsates tingimustes uus taim. EOSED EOSED ARENEVAD EOSKUPRAS. EOSEID ON MITMESUGUSE KUJUGA. TURBASAMBLAD ja TURVAS • Turbasamblad kasvavad tipust ja kõdunevad alt. • Erinevat värvi. • Risoidid puuduvad. • Raba jahedas, liigniiskes ja
Rahvastikutihedus Eestis on aastani 2014 langenud või üldiselt stabiilseks jäänud, kuid mingit erilist kasvu näha pole. Loogiliselt võttes näeme seda, et kui rahvaarv väheneb aastaks 2050 rohkem kui 100 000 inimese võrra, siis ei saa kuidagimoodi rahvastikutihedus ka kasvada. Aastal 2011 oli Eesti rahvastikutihedus 30,9 inimest ruutkilomeetri kohta3. Vaevalt, et see ka tulevikus kasvab. Eesti rahvastik hakkab jagunema ebaühtlaselt, sest inimesed tulevad maalt ning kolivad linnadesse elama. Täpselt see toimub praegu Tallinna ja Tartuga, samas kui mõnikümmend kilomeetrit eemal võib näha praktiliselt tühju külasid, kus veel mõni üksik vanamemm elab. Kuid on ka neid inimesi, kes tahaksid minna maale elama erinevate põhjuste tõttu, aga neil pole see võimalik, sest väheste inimeste tõttu on selles piirkonnas kõik koolid suletud.
Soome-ugri keelkond Uurali keelkond Algas Uurali mäestikus. Uurali keeli teatakse kui ühtesid kõige keerukamaid. Uurali keelkond hakkas umbes 7000 aastat tagasi jagunema. Uurali keelkond jaguneb samojeedi ja soome-ugri keelteks. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Samojeedi keeled Kõnelejaid umbes 33 000 inimest. Eellased liikusid Uuralist põhja poole. Soomeugri keelkond Uurali keelkonna suurim haru. Soome-ugri keelkond jaguneb omakorda: Ugri keel Volga keel
Mis tähtsus on inimese embrüot ümbritsevatel lootekestadel? Kaitsevad loodet 32. Milline on pärilikkuse ja keskkonnategurite vahekord inimese eluea määramisel? Kui pole surmavat geneetilist haigust sündides ega ka eelsoodumusi, siis keskkonda mõjutab rohkem. Kokkuvõte Viljastamine on munaraku ja spermi ühinemine, mille käigus ühinevad nende rakkude tuumad ja taastub diploidne kromosoomistik. Igasse kromosoomi tekib juurde teine kromatiid ja sügoot võib hakata jagunema mitoosi teel. Kehaväline viljastamine- väljaspool organismi keha. Toimub vees (kalad, kahepaiksed) Kehasisene viljastamine-emasorganismi sees. (imetajad, roomajad) Munarakud küpsevad (keskmiselt 28 päeva vahega)->Tavaliselt valmib korraga 1 ovotsüüt->Valminud ovotsüüt väljub munasarjast munajuhasse (14 päeva pärast eelmist menstruatsiooni)->Munarakk on algul ümbritsetud folliikuliga(põieke) toidab teda,
munaraku kollakeha ning algab uus mensturatsioon. 8. Seletage mõisted ning tooge iga kohta üks näide: a. Ontogenees – organismi areng viljastumisest surmani b. Embrüogenees – organismi looteline areng, mis lõppeb sünnituse/koorumisega 9. Kirjeldage sügooti, blastulat (põisloode) ja gastrulat (karikloode). Millises naise suguelundkonna osas need paiknevad? Sügoot – hakkab paar päeva peale viljastumist mitoosi teel kiiresti jagunema (lõigustuma). Protsess algab munajuhas ja lõppeb emakas. Blastula – embrüo rakud paiknevad emakas ümber ja areneb blastitsüst, millest areneb loode ja lootekest. Gastrula – algselt koosnev kasest rakukihist, hiljem moodustub ürgjutt, millest arenevad pea- ja seljaaju. 10. Kuidas toimub taimede embrüonaalne areng? Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. 11
vesiniksidemed ja DNA kaksikahel avaneb. 2) mõlema ahela külge kinnituvad ensüümide kaasabil uued nukleotiidid. 3) nii tekib kaks uut DNA kaksikahelat, milles mõlemas on üks vana ning teine uus ahel. 8. Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. 9. Rakkude jagunemine on range kontrolli all. See on vajalik selleks, etrakud õigel hetkel tõepoolest jagunema hakkasid. Teiseks aitab rakujagunemise kontrollimine ära hoida kasvajate teket ja mutatsioonide levikut. Raku elutsüklis on nn kontrollpunktid, millest sõltub, kas rakk liigub järgmisesse faasi või mitte. 10. Meioosi eesmärk on valmistada sugurakke, kus oleksid haploidsed kromosoomid. Tulemuseks esimeses faasis tekib 2 diploidset rakku aga teises faasis 4 haploidset rakku. 11. Mitoosiga saadakse somaatilisi rakke aga meioosiga sugurakke.
· Psühhobioloogia seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. 5.MIS AASTAT LOETAKSE TEADUSLIKU PSUHHOLOOGIA ALGUSEKS? Teadusliku psühholoogia algust arvestatakse aastast 1879, mil Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. 6.NIMETA PRENTAALSE ARENGU 3 PERIOODI JA MILLE POOLEST ON TÄHTSAD 2 ESIMEST? 1) Eostumisperiood (kestab 2 nädalat alates viljastumisest). Viljastatud munarakk hakkab 36 tunni pärast jagunema, 7 päeva pärast on moodustunud u 100-rakuline kogum (kobarloode). Perioodi lõpuks kinnitub munarakk emaka limaskesta külge. 2) Embrüonaalperiood (kestab 3 - 8. rasedusnädal). Kõige kiirema arengu periood, seega ka suur oht arenguhälveteks. Tihti pole naine sel ajal rasedusest veel teadlik. Kujunevad kõikide kehaosade ja organite alged (näiteks 3. nädala lõpul alustab tööd süda, on moodustunud aju, neerude, maksa, seedetrakti algmed, 2. kuu lõpul hakkab funktsioneerima
Algab vanemorganismist eraldumisega. Partenogenees- uue organismi areng viljastumata munarakust(esineb alamatel loomadel nt. mesilastel, vesikirpudel ja taimedel nt. võilillel) Menstruaaltsükkel- Ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni Embrüogenees- organismi looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünniomadustega, koorumisega või idu moodustamisega Lõigustumine- Ligikaudu 36h pärast viljastumist hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema. Moodustub moorula(poolduvad kõik moorula rakud) Bioloogiline reegel- Selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses(embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Teratogeen- on aine, organism või füüsiline tegur, millega ekspositsioon (kokkupuude) põhjustab embrüol või feetusel püsivaid struktuuri ja/või funktsiooni muutusi, kutsub esile kasvu pidurdumist või põhjustab surma
Viljastumine lõpeb spermi ja munaraku tuumade ühinemisega (24h). 23 kromosooni+23 kromosooni=46 kromosooni. Tekib viljastatud munarakk, mis hakkab arenema. Munarakk on viljastumisvõimeline u 36h peale ovulatsiooni. Spremid on naissuguorganites viljastumis võimelised 23 ööpäeva. Viljastumine saab toimuda ainult munajuhas (alguses munasarja juures) 4. Selgita rakukobara ja idulase teket! RAKUTEKE viljastunud munarakk hakkab jagunema, aga ei hakka kasvama. Umbes 34 päevaks on moodustunud rakukobar. See toimib munajuhas. Rakukobara sisse tekib õõs. Rakud liiguvad rakukobaras ringi. Umbes 67 päeval jõuab rakukobar emakasse, siis kinnitub limaskestale ehk pesastub. IDULASE TEKE arengujärk, kus väline sarnasus inimesega puudub. Areneb emakas. Kestab 1 nädala lõpust kuni 8 nädala lõpuni. Rakud eristuvad st. Tekivad erinevate
ettevalmistus viljastatud munaraku vastuvõtuks. Kui viljastamist ei toimu, siis limaskest heidetakse kehast välja. Koos limaskestaga väljub ka viljastamata munarakk ja veri. VILJASTUMINE *Munajuha laienenud osas toimub viljastumine. *VILJASTUMINE on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgnev tuumade ühinemine. *Viljastumise tagajärjel on munaraku tuumas täiskomplekt kromosoome sugukromosoomid määravad tulevase inimese soo. *Viljastunud munarakk hakkab osadeks jagunema, rakkude mõõtmed koguaeg vähenevad, kuid nende arv suureneb. Moodustub rakukobar, mis liigub mööda munajuha emakasse. Kahe kujuneva rakukihi vahele moodustub vedelikuga täidetud õõs. Sisemisest rakukogumikust arenebki inimalge, väline rakukiht hoolitseb areneva organismi toitumise eest. *Nädal pärast viljastumist rakukobar pesastub emaka limaskesta. VILJATUS *Ligi 1020 % perekondi on viljatud.
Psüühika ja käitumismehhanismid Inimese kujunemine on toimunud pikaajalise arengu tulemusena eluslooduses ja loomariigis varem esinenud tunnuste ja protsesside alusel. Evolutsioonilise arengu idee kohaselt tekivad keerulisemad käitumisvormid lihtsamatest. Psüühika olemasolust võib rääkida alates sellest hetkest, kui olendi seisukohalt hakkab maailm jagunema kaheks osaks, millest üks on tunnetatav organism ehk subjekt ja teine väljapoole jääv ümbritsev maailm või selle osa ehk objekt. Meil on raske kujutleda, milline on teiste elusolendite, näiteks nahkhiirte psüühika ja ümbritseva maailma taju. Me võime vaid kirjeldada seda, milline on meie endi maailmatunnetus. Ka siin tuleb meeles pidada, et esinevad erinevused inimeste vahel. Käitumine on keeruline protsess, mis eeldab väga mitmesuguste organite ja
üksikud vaid üksikud munarakud(või üks), järglasi vähem. Partenogenees- uus organism areneb viljastamata munarakust, nt mesilased, vesikirbud, lehetäid, kortslehed, võililled. + : pole vaja otsida paarilist paaritumiseks. 4. Kirjelda loote arenemise etappe. Lõigustumine- 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema. Algab munajuhas ja jõuab lõpule emakas. Moodustub kobarloode.(loomariigis osaline lõigustumine, inimestel täielik lõigustumine) Blastotsüsti arenemine- blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist, selle ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast, millest arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta. Järgnevad arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta: kusekott ja vesikest. Platsenta moodustumine- 6.-7
suguküpsuse saabudes. Naise sugurakkude eellsteks on ovogoonid. Munaraku arengut nimetatakse ovogeneesiks. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajahusse nimetatakse ovulatsiooniks. Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust, sellist nähtust nimetatakse partenogeneesiks. Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustub loode ehk embrüo. Algab looteline areng ehk embrüogonees. Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Kõigil loomaliikidel moodustuvad samadest lootelehtedest saamad elundid ja elundkonnad. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud
limaskesta paksuses.(seotud folliikuli ja kollakeha arenguga) Rasestumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi, keemilisi, emakasiseseid,hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. Bioloogiline ehk füsioloogiline meetod eeldab menstruaaltüskli täpset tundmist. Tavaliselt saab ühe munaraku viljastada vaid üks sperm.Viljastumisjärgse sügoodi rakukest ei võimalda enam teiste seemnerakkude tungimist munarakku. Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustub loode e embrüo. Sellega algab organismi looteline areng e embrüogenees. Lõigustumine- vahetult viljastumisele järgnev protsess. Algab munajuhas ja jõuab lõpule emakas. Tulemusena moodustub kobarloode. Järgnevalt paigutavad embrüo rakud ümber ja areneb blastotsüst. Selgroogsete põisloote staadiumile vastab. Blastotsüst koosneb 1rakukihist ja ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast (areneb loode)
Vananemise põhjus- päevitamine tekitab naha fotovananemist; teomeerid kromosoomide otstes lühenevad; tekivad vabad radikaalid; toitainete vaegused; kehavõõraste ainete kujunemine Vananemise aeglustamine- piirata ainevahetuse kiirust; aintioksüdantide kasutamine; organismi energiavarustust tugevdada; funktsionaalne toit; mõõdukas kehaline koormus; vähem stressi Lootearengu etapid- 1) Kobarloode-pärast viljastumist hakkab sügoot(viljastunud munarakk) kiiresti jagunema, selline jagunemine nim lõigustumiseks, nii moodustub tihe kobar 2) Põisloode- kobarloote rakud paigutuvad umber, moodustades põiekese. Loode kinnitub emakaseinale 3) Karikloode- embrüo rakud jagunevad kihtidesse. Loote alges on eristunud lootelehed 4) Loode
ja inimesed mõtlesid neid aga juurde muidugi. Maksude kergemaks variandiks oli kindlaksmääramata naturaalmaks. Tekkisid ka teotööd, mida algul oli ainult paar päeva aastas, kuid järk järgult aga rohkem ja rohkem.Inimesed jagunesid ka kolme seisusesse need olid vaimulikud,aadlikud ja lihtrahvas. Eestlased kuulusid peamiselt lihtrahvasse naad tegid kõige halvemat tööd ja said vähe raha , aadlikud ja vaimulikud olid peamiselt taanlased ja sakslased. Talupojadhakkasid jagunema kategooriateks: adratalupoeg-kes tegi teotööd, üksjalg-talupoegade nooremad pojad nad aitasid kaasa, vabatalupoeg- maksid koormisi, kuid olid teotööst vabad, vabadik talupoeg- kes oli nagu ori. Talupoegadel oli raske elu nad pidid palju töötama, 1507 aastal hakkati ka talupoegadelt relvastust ära võtma ja sõja käigus nad ei osanud ennast relvadega kaitsta. Hakkasid tekkima üha rohkem linnu. Linnad ehitati maa kindlustamiseks, kuhu pandi elama rüütlid
stockbroker börsimaakler instance näide, kohtuaste, instants require midagi nõudma, midagi vajama essential esmatarbekaup judge kohtunik, kohut mõistma, asjatundja fee preemia, liikmemaks, lõiv, maks retirement väljaostmine, võla tasumine Lk 2 nor ega warrant garantii, käendus, tagatis carpenter puusepp estimate hinnang, arvamus divide jagama, jaotma, jagunema exclaim hüüatama, teadustama Lk 3 concern kontsern, koondis, ärihuvi, puudutama, muretsema precisely täpselt nurturing toitev custody järelevalve, vastutav hoiak, haldamine amout kogusumma, kogus, hulk capacity võime, võimsus, tootlikkus, kandevõime spouse abikaasa manage ettevõtet juhtima, juhatama, korraldama relieve abistama, toetama, kergendama guardian hooldaja, eestkostja
5 klassi: H1, H2A, H2B, H3, H4 (spermatosoidides protamiinid) Moodustavad kromatiinist struktuurseid alaüksusi - nukleosoome Fülogeneetiliselt konserveerunud 1. Mittehistoonsed kromosoomivalgud: Tugevalt happelised Neutraalse pH juures negatiivse laenguga Miks on DNA pakkimine vajalik? 1. DNA peab mahtuma rakutuuma (Genoomi kogupikkus u 2m!) 2. DNA peab tütarrakkude vahel jagunema võrdselt 3. Et genoom oleks lihtsamalt ja efektiivsemalt manipuleeritav Mitokondriaalne DNA Mitokondrid tekkinud endosümbioosi teel Tuumaväline DNA, mis on emapoolse päritavusega Pärandub emaliinipidi, kuna viljastamisel jäävad spermatosoidi mitokondrid (ka nende DNA) munarakust väljapoole Mitokondriaalne DNA (Funktsioon) Sisaldab spetsiifilisi geene oksüdatiivseks metabolismiks (ATP süntees) Mitokondriaalne DNA
paraneb Munajuha · 10 - 12cm pikk torujas organ · Ühendab kõhukelme õõnt emakaõõnega · 2/3 munajuha pikkusest võtab enda alla munajuha laienenud osa ehk ampull · Läbimõõt 6 - 10mm. · Munarakk ei ole ise võimeline liikuma · Tänu munajuha peristaltikale ja ripsepiteeli ripsme lääkidele, liigub munarakk munajuha ampulli · Umbes 2h pärast suguühet jõuab seemnerakk munajuha ampulli · Viljastatud munarakk hakkab jagunema, liigub edasi ja jõuab emakaõõnde Emakas · Kusepõie ja pärasoole vahel · Emakas on 7 - 8cm pikk, 4 - 5cm lai, kaalub 60 - 80g · Sünnitanud naise emakas umbes 2cm pikem Tupp · Elastsete seintega, 8 - 9cm pikkune torujas organ, mis asetseb kusepõie ning kusiti ja pärasoole vahel. Folliikuli valmimine Vastsündinu tüdruku munasarjas (ovaariumis) on mitu milj. folliikulit. Enamik neist
Ovulatsioon on küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Viljastumisel ühinevad muna- ja seemnerakud tuumad, taastub liigile omane diploidne kromosoomistik. Ontogenees on ühe isendi areng viljastumisest surmani. Viljastamata munarakust uue organismi areng on partogenees(mesilased, vesikirbud, lehetäid, võilill). Viljastumisjärgne sügoot ei võimalda uutel seemnerakkudel tungimist, see hakkab mitoosi teel iirelt jagunema, selle tulemusena moodustub loode ehk embrüo. Embrüogenees on organismi looteline areng, mis lõpeb sündimisajaga. Katteseemnetaimede emrüogenaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Kujunevad välja taime vegetatiivsete organite algmed: idujuur, -vars, -leht/-lehed. Inimese embrüogenees Munarakk viljastatakse seemneraku poolt, toimub lõigustamine ning areneb blastotsüst, mis kinnitub emaka limastekstle umbes 6-7 päeva pärast viljastumist
Vaimulikku seisusesse kuulusid peale paavsti, piiskoppide ja preestrite ka mungad ja nunnad, kes olid kogunenud kindlate reeglite järgi toimivatesse vaimulikesse ordudesse. 520.-530. aastatel koostas uue munkade ühiselu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Itaaliasse ja pani sellega aluse benediktlaste kloostrite levikule. Benedictuse reegel polnud nii karm kui Ida kiriku oma. Selle järgi pidi munkade elu jagunema töö ja palve vahel. Benediktlaseks pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Kuna benediktlaste eluviis muutus aja möödudes väga luksuslikus ja füüsiline töö jäi unarusse, nagu oli juhtunud Cluny kloostris, hakkasid tekkima uued ordud. 1098. aastal tekkis Prantsusmaal uus ordu, mis lähtus küll benediktlaste reeglitest, kui nõudis kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd. See ordu kandis tsisterlaste nime. 12.-13
Mehe suguelundid+ülesanded: sisemised: 2 munandit(nendes paljunevad ja valmivad spermid, sünteesitakse meessuguhormoone), munandimanused(talletumispaik valminud sugurakkudele), seemnejuhad(nende kaudu juhitakse spermid seemnepurske ajal kusitisse), seemnepõiekesed ja eesnääre(toodavad nõresid, mis lisanduvad spermile, et moodustuks sperma). Välised: munandikott(spermide paiknemis/valmimiskoht), suguti(juhib viljastumiseks spermid tuppe). Spermid: väga väikesed viburiga rakud. Tekivad peenikestes väänilistes seemnetorukestes, mis asuvad munandites. Hakkavad tekkima murdeeas ning valmivad pidevalt eluea lõpuni. Tekkimiseks vaja madalamat temperatuuri ja kokkupuudet verega olla ei tohi. Spermi arengutsükkel kestab 70-85 päeva. Eritub ühe korraga tavaliselt mitusada miljonit. Naise suguelundid: munasarjad(toodavad suguhormoone, nendes valmivad munarakud), munajuhad(nende kaudu suubub munarakk emakasse), emakas(loote arenemispaik), tupp(sell...
Teekond tõeni Inimesesse on sisse programmeeritud loomulik vajadus ainelise, meeleteadvusliku ja vaimse järele. Neid kolme ei tuleks vastandada ega isegi mitte lahutada - need inimolemuse tasandid või aspektid moodustavad inimese kui ühtse terviku. Seejuures on keha ja meel vahendid vaimse arengu teel, mis lõpuks aitavad jõuda elu õige eesmärgini. Teadlikkus tegutsemise otstarbest ja eesmärgist on ülimalt vajalik, et sünniks midagi mõtestatut. Erinevad religioonid on sajandite jooksul inimesi liitnud, nende nimel on sõditud ning otsitud lunastust. Kristlike dogmade alged ulatuvad mitme tuhande aasta tagusesse aega, mille kohta on säilinud üksikud sissekanded ja dokumendid. Kuid püsima on jäänud üks tugev seisukoht: kõigel on mõte ja kõik täidavad talle määratud ülesannet. Tegemist on kui igatsetud täiusega maailmast ja elust, kus tegutsetakse sihipäraselt ja püüeldakse oma eesmärgi poole....
mikroobide poolt nakatatud rakke. NK-rakud e. naturaalkillerid samuti organismis üks oluline rakuline immuunsuse kandja. Nakatatud rakud, mis jäävad märkamatuks T-rakkue poolt, äratavad NK-rakkude tähelepanu, ja vastupidi. Lümfokiinid on valgud, mida toodavad T-lümfotsütide üks ala- klass, nn. T-helper e. T-abistaja rakud. Need rakud on võimelised iseseisvalt ära tundma patogeene ja sekreteerima lümfokiine, mis stimuleerivad jagunema B-rakke, T-rakke, NK-rakke ja makrofaage. T-helperid T-helperid koguvad informatsiooni erinevatest antigeenidest ja neil on võimalus neid ära tunda isegi pikka aja pärast.nende poolt on stimuleeritud antikehade tootmine b-lümfotsüütides. T-killerid T-killerid tapavad võõraid rakke: seene, mikobaktereid, kasvajarakke, infektsioonhaiguse tekkitajaid. T-supressorid T-supressorid pidurdavad antikehade produktsiooni b-lümfotsütide poolt.ilma nendeta oleks immunne vastus kontrollimatu
Immuunsüsteem Immuunsüsteem on kaitsesüsteem võõrvalkude vastu. Asudes kogu organismis on selle ülesandeks teha kahjutuks kõik võõrvalgud nii päeval kui ööl. See koosneb immuunrakkudest, mida nimetatakse valgeteks verelibledeks ning kuna veri on kõikjal kehas siis on ka valged verelibled igal pool. Valgeid vereliblesid on eriti palju lümfisõlmedes ja põrnas ning sealt saab alguse ka immuunvastus, mis tähendab et immuunrakud ründavad haigustekitajat selle kehast eemaldamiseks.Palju vereliblesid on ka nahas, kus nad saavad kohapeal hävitada kehasse tunginud pisikud. Immuunsüsteemil on mitu erinevat liiki valgeid vereliblesid. Neutrofiilid hävitavad pisikuid, mis tungivad organismi, kui nahk on vigastatud. Need on veres alati olemas. Makrofaagid hävitavad haigustekitajaid alla neelates ning neid leidub kopsudes, maksas, nahas ja sooltes. Lümfotsüüdid on kõige väiksemad valged verelibled ning need jagunevad omaette kolmeks: B-lümfotsü...
Suur skisma- kirikulõhe 1378-1409 Urbanus 6 jäi rooma, tema vaenlased valisid Clemens7 ja läksid temaga Avignonisesse. Eri kultuuriga riigid tunnistasid eri paavsti. Kirikukogud koosolek, kus arutatakse kristlikku korraldust. 1417. tunnistati paavstiks Martinus 5 ja peeti kirikulõhe lõppenuks. 1449. kirikukogu ise saatis end laiali. Vaimulikud ordud mungad ja nunnad. Munkadel on väga karm elu. Bendediktlased- Benedictus Nursiast tegi 520. a uue munkade ühiselu reegli. Elu pidi jagunema töö ja palve vael, Eelnes prooviaeg ja tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Kloostrist ei tohtinud vajaduseta lahkuda. Kindel toit ja riietus. Kerjusmungaordud- nad ainult kerjasid, omandeid ei olnud. Frantsistlaste ordu Dominiiklaste ordu- neil oli hea haridussüsteem Elukorraldus kloostrites- Tunnipalvused, päevas 7 korda palvetati ja lauldi. Raamatute ümberkirjutamine. Kindel riietus. Magamiseks üksikkong või dormitoorium. Söödi refektooriumis.Lihasöömiskeeld.
Euroopa 17.-18. Sajandi Sõdades Koalitsioon Mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu. 30 aastane sõda(1618 1648) Sõda sai alguse Saksa-Rooma keisririigist ning põhjuseks oli konflikt protestantliku Uniooni(Taani, Rootsi,Böömimaa,Prantsusmaa) ja Katoliku kiriku(Saksa-Rooma keisririik) vahel. Sõda lõppes 1648. Aastal Vestfaali rahuga. Sõja tulemusel Saksa keisri võim nõrgenes, ent vürstide oma suurenes, ning Saksamaa jäi jagunema u 300 iseseisvaks väikeriigiks. Põhjasõda(1700-1721) 17. Sajandi lõpuks oli Rootsist saanud Läänemere võimsaim riik. Seetõttu moodustasid Taani, Venemaa(Peeter I) ja Poola(August II Tugev) Rootsi Vastu Koalitsiooni. Sõja algus oli Rootsile edukas, kuid sõjaõnn pöördus Poltaava lahingus(1709) ning 1710 vallutas Venemaa Riia ning Tallinna. Sõda lõppes Venemaa ja Rootsi vahel Uusikaupunki rahuga 1721. Aastal ning Rootsi kaotas oma valdused Eestis ja Põhja-Lätis. Valgusajastu 17
Kus ja kuidas ning millal toimub viljastumine inimesel? Viljastumine on munaraku ühinemine seemnerakuga. Munaraku viljastab alati vaid üks seemnerakk, mis on enamasti kõige aktiivsem ja tervem. Munarakk on viljastumisvõimeline peale ovulatsiooni 36 tundi ja seemnerakud naise suguteedes kuni 48 tundi. Viljastamise tulemusena tekib viljastatud munarakk. 5.Kirjelda viljastatud munaraku arenemist ja loote tekkimist. Viljastatud munarakk ehk süngoot hakkab kohe peale viljastumist jagunema ja tekib esmalt kobarloode ja siis põisloode. Kõik see toimub munajuhas. 3-4 päeva jooksul jõuab loode emakasse ja pesastub emaka limaskesta. Loote välimine kest ehk kõldkest kasvab kokku emaka limaskestaga ja sellest tekib platsenta. 6.Kirjelda loote arengut ja toitumist kuni sündimiseni. Platsenta kaudu varustatakse arenevat loodet toitainete ja hapnikuga ning selle kaudu juhitakse ära ka jääkaineid ema verre. Areneva loote ja platsenta vahel on nabanöör
Tsütoplasma: Tsütoplasma koosneb membraaniga ümbritsetud ja omavahel ühendatud kanalitest ja torukestest. Tsütoplasmas paiknevad kõik rakuosad. Tsütoplasma seob ka raku organellid tervikuks. Rakutuum: Rakutuum sisaldab pärilikku informatsiooni ning ta juhib raku elutegevust. Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani. Rakkude paljunemine: Rakud paljunevad tegelikult jagunemise teel. See protsess toimub nii: 1. Rakutuumas kahekordistub pärilikkusaine. 2. Rakutuum hakkab kaheks jagunema. 3. Rakutuumas sisalduv pärilikkusaine jaguneb kaheks võrdväärseks osaks. 4. Moodustub kaks ühesugust rakutuuma. 5. Tsütoplasma jaguneb kaheks ja see ümbritseb rakutuumi. 6. Noorte rakkude tsütoplasmat ümbritseb juba rakukest ja rakumembraan Koed: Koed on sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakkude kogumid. Koed jagunevad algkudedeks ja püsikudedeks. Ka algkudedest saavad kunagi püsikoed.
· 17. oktoobril 1905. aastal võttis tsaar Nikolai II vastu dokumendi nimega ,,17. oktoobri Manifest". See manifest andis Venemaa elanikele poliitilised õigused. Neil oli õigus moodustada nüüd parteisid. · Seoses selle seadusega moodustati Eestis esimene erakond Jaan Tõnissoni poolt. See kandis nime ,,Eesti Edumeelne Erakond ehk Eesti Rahvusmeelne Erakond". Pärast seda kutsuti kokku Eesti rahva esindajate kogu. · Hakati jagunema niinimetatud kahte leeri: radikaalid ja mõõdukad. · RADIKAALID neid juhtis Jaan Teemant ja koosolekud toimusid Tallinna Ülikooli aulas (aulakoosolekud) ja häälekandjaks oli ,,Teataja". - Valitsus tuleb kukutada ja kehtestada tuleb demokraatia - Maksude mitte maksmine - Sõjaväeteenistusest keeldumine - Kirikute ja rüütelkondade maad tuleb tasuta jagada talupoegadele - Rahvast tuleb hakata relvastama
Moodustub käävisüsteem II Metafaas: Kromosomid koonduvad raku keskossa. II Anafaas: Eri pooluste kromatiidid lahknevad. II Telofaas: Tekivad tuumakatted ja järgneb tsütokinees. Meioosi lõpuks on tekkinud 4 haploidset tütarrakku. Meioos on tähtis, sest selle käigus suureneb rakkude arv: spermatogeneesil tekib 4 spermi ja ovogeneesil tekib 1 munarakk ja 3 polütsüüti. Kokkuvõte Et organism saaks kasvada, peavad ta rakud jagunema. Keha- ja sugurakud jagunevad erinevatel viisidel. Keharakkude jagunemisviisi nimetatakse mitoosiks. Selle käigus tekib kaks geneetiliselt identset tütarrakku. Sugurakud jagunevad aga meioosi teel. Selle käigus tekib 4 haploidset tütarrakku. Mõlemal jagunemisviisil on neli põhifaasi ja mõlemad tagavad rakkude arvu kasvu organismis. Kasutatud materjal: - www.ebu.ee/esitlus/mitoos.ppt - http://et.wikipedia.org/wiki/Meioos - www.ebu.ee/esitlus/meioos.ppt
Louis XIV valitsusajal, kui absolutism rakendus Euroopa ajaloos ilmselt kõige hiilgavamalt ja ulatuslikumalt, tekkis sellele ka mitmeid toetavaid teooriaid, millest ühe autoriks oli ka kuningas ise. Ta uskus, et tema kohustus, aga ka samas nauding on oma alamatele pakkuda turvalisust ning tsentraliseeritud võimsa riigi poolt antavaid kõikvõimalikke hüvesid. Võim pidid tema arvates olema täielikult tsentraliseeritud, sest kui see pidanuks jagunema mitme inimese vahel, võisid nood seda kurjasti, oma kasuks ära kasutada. Sellise vaate järgi sai vaid kuningas esindada üldiseid hüvesid. Sellisele ratsionaalsele põhjendusele lisandusid ka müstilisemad, nagu saanuks valitseja absoluutse võimu Jumalalt ning nagu oleks absolutism loomulikem, perekonnast välja kasvanud valitsusvorm. Louis XIV ajal võib märgata mõistuspärasuse ja konfessiooni tasakaalu (kuningas
kõrgetasemelist kunsti ning kirjandust. Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres. Regulaarsete üleujutuste tõttu oli seal viljakas muld. Siis kui inimesed läksid üle viljelusmajandusele ja enamasti kasutati ka metalli. 2) Tsivilisatsiooni tunnused? Igas tsivilisatsioonis olid inimesed üle läinud viljelusmajandusele ja kasutasid metalli. Sellega hakkas kujunema ühiskondlik tööjaotus (mehed tegid põllutöid ja naised lihtsamaid töid). Ühiskond hakkas jagunema erinevateks varanduslikeks klassideks. Tekkisid rikkad ja vaesed. Rikastest edasi kujunesid juba riigipead ja vaesed pidid nende käske täitma. Kasutusele tuli ka kiri, selle abil hakati kirja panema seadusi, uskumusi, pärimusi, ajaloosündmusi... 3)Egiptuse ja mesopotaamia jumalad ning usund? Egiptus: Austatud jumalate hulk oli tohutu. Tihti kujutati neid looma peaga ja inimese kehaga. Päikesejumal RA oli maailma looja ja selle esimene valitseja
Tingimatud refleksid: kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid nt imemine, neelamine, põie ja pärasoole tühjendamine, kaitserefleks, pupillirefleks, aevastamine jne. Tingitud refleksid: kujunevad kogemuste ja õppimise teel elu jooksul: teadmised, oskused, harjumused, kombed ja on seotud kõrgema närvitalitlusega. 4. Sünnieelne areng 1. EOSTUMISPERIOOD 2n alates viljastumise hetkest, ~36h pärast viljastumist hakkab sügoot jagunema 2. EMBRÜONAALPERIOOD 3n-8n lõpuni kujunevad KNS, süda ja kehaosad, käed, jalad, silmad, kõrvad 3. LOOTEPERIOOD 9n kuni sünnini, meenutab juba inimest 5. Teadvuse väljendusvormid (6tk) Ärkvelolekuteadvus, unistamine, uni, unenäod, hüpnoos, meditatsioon. 6. Närviraku ehitus Dendriidide kaudu saabub impulss närvirakku ja aksoni kaudu antakse see edasi teisele närvirakule. 7. Unefaasid ja seisundid; jaguneb: AEGLANE uni 4 faasi: 1
prior (nunnakloostris abtiss või prioris). Paljude ordude kloostrid olid jagatud provintsidesse, mida juhtisid ordu kõrgmeistrile alluvad provintsiaalpriorid. Benediktlsed 520-530. aastatel koostas uue munkade ühiselu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Itaaliasse Monte Cassionesse ja pani sellega aluse benetiktlaste kloostrite levikule. Ajajooksul sai neist Euroopas peaaegu ainuvalitsevaks. Benetictuse reegel ei ole nii karm kui Ida omad. Selle järgi pidi munkade ja nunnade elu jagunema töö ja palve vahel. Mungaks saamisele eelnes noviitsiaeg (prooviaeg) ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Benetiktlaste musta kuue tõttu nimetati neid ka mustadeks munkadeks. Arvati, et kloostrielu tagab lunastuse tunduvalt kindlamini kui ilmalik elu. Üks kõige kuulsamaid kloostreid oli luksuslik Cluny klooster Prantsusmaal. Tsistertslased 1098. aastal tekkis Loode-Prantsusmaal uus ordu Tsistertslased, mis nõudis vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist
abil Ketserid- inimesed kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega Inkvisitsioon- katoliku kiriku vaimulike kohtupidamine ketserite üle, eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada Kirikukogu(-kontsiil)- tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutatakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusuõpetust puudutavaid küsimusi Benediktlased- nimi looja benedictuse järgo, rajas kloostri monte cassinosse. Põhimõte: munkade elu pidi jagunema töö ja palve vahel. Cluny klooster; Tsiterlased-nimi asukoha citeaux järgi, kombeid karmistati veelgi, loobuti luksusest, nõuti järjekindlat füüsilist tööd.clairvaux klooster; Kerjusmungaordud: frantsisklased-nimi looja franciscuse järgi, rõhutati äärmis alandlikkust, truudus katoliku kirikule ja paavstile; Dominiiklased, nimi rajaja dominicuse järgi, hariduse väärtustamine, Rekongista:ususõda, tagasivallutus--pürenee ps-i vallutamine araablaste poolt
muutlikkus on aeglane. Vegetatiivne paljunemine raku tasandil. Rakutsükkel, mitoos. Rakutsükkel = interfaas + mitoos. Interfaas - ajavahemik, mis jääb kahe raku jagunemise vahele. Mitoos - päristuumse raku jagunemisviis. G1 -vahetu jagunemisjärgne faas. Rakkude põhiülesanne on kasvamine - intensiivne valgusüntees. Peale mitoosi võib tulla ka G0- faas - rakud kaotavad jagunemisvõimetuse a) pöördumatult - südamelihasrakud, närvirakud b) rakud hakkavad jagunema erandolukorras (silmavigastuse korral) Kontrollpunkt nr 1. - lubab raku järgmisse faasi - enne S-faasi S- faas - DNA kahekordistumine. Selle lõpuks on ühekromatiidilised kromosoomid muutunud kahekromatiidilisteks. Suurenevad tuuma mõõtmed. Kontrollpunkt nr. 2 - kontrollitakse raku olukorda väga põhjalikult. Vigade esinemisel - 1. kontrollsüsteem käivitab rakus enesehävitus süsteemid (apoptoos); või 2
· kui munarakk jääb viljastamata, hävib ka kollakeha · algab emakaseina taandareng · emaga limaskest eemaldub menstruatsioonil kaasnevad naissuguhormoonide muutused veres, emakaseina paksenemine ja emakasisese temp. Kõikumine ORGANISMIDE LOOTELINE ARENG Munaraku viljastamine · munarakku tungib üks sperm · sperm toob kaasa endaga ensüümid, mis lukustavad munaraku kesta teistele spermidele · sügoot hakkab jagunema EMBRÜO loode EMBRÜOGENEES organismi looteline areng Katteseemnetaimede embrüonaalne areng · algab munaraku viljastumisega 4 · lõpeb idu moodustumisega seemnes · embrüogeneesis kujunevad välja vegetatiivsete organite algmed · seemne kujul võib taim üle elada ka halvad keskkonnatingimused INIMESE EMBRÜOGENEES
hakatakse pidama ohustatud liikide päästerõngaks. 2000 Soti firma PPL Therapeu-tics kloonib viis geneetiliselt modifitseeritud siga. 2002 Texases kloonitakse esimene kass. Üllatuslikult ei ole kloonkass sama värvi nagu tema originaal, andes tunnistust mittegeneetiliste mehhanismide rollist loote arengus. 2003 Itaalias kloonitakse esimene hobune. 2003 Prantsuse ja Hiina teadlastel õnnestub laboriroti kloonimine. Rotti kloonida on keeruline, sest tema munarakk kipub jagunema juba enne uue tuuma siirdamist. 2005 Lõuna-Korea teadlane Woo Suk Hwang teatab esimese koera kloonimisest"(Lõhmus 2008) KOKKUVÕTE Kloonimine on aidanud lahendada suuri probleeme põllumajanduses, samas on tekitanud poleemikat loomorganismide kloonimisel. Kloonitud taimorganismid säilitavad oma sordiomadused ja vastupanuvõimed keskkonnatingimustele. Sellega hoitakse ära kvaliteedi langus. Loomkloonimise puhul on aga hulgim erinevaid takistusi ja raskusi, mida teadlased
KASVAMINE FÜÜSILINE ARENG. ARENEMINE VAIMNE/EMOTSIONAALNE/FÜÜSILINE ARENG. GENOTÜÜP VANEMATELT SAADUD PÄRILIKE TEGURITE KOGUM. FENOTÜÜP VANEMATELT SAADUD PÄRILIKE TUNNUSTE AVALDUMINE. FLUIIDNE INTELLIGENTSUS KAASASÜNDINUD; SEOSTUB NÄRVISÜSTEEMI ERIPÄRAGA (LIIGUTUSTE KIIRUS, MÄLU, ÜLDISTUSVÕIME). KRISTALLISEERUNUD INTELLIGENTSUS OMANDATAKSE HARIDUSE JA IGAPÄEVAELU KAUDU (VÕIME LEIDA SEOSEID, ANALÜÜSIDA JA LAHENDADA PROBLEEME). ISELOOMUSTA INIMESE SÜNNIEELSET ARENGUT (ARENGU 3 PERIOODI) 1) EOSTUMISPERIOOD (VILJASTUMISEST KAKS NÄDALAT): 36H PÄRAST HAKKAB VILJASTATUD MUNARAKK E. SÜGOOT JAGUNEMA; ESIMESE NÄDALAGA MOODUSTUB ALGSEST RAKUST 100-RAKULINE KOGUM; PERIOODI LÕPUKS KINNITUB SÜGOOT EMAKA LIMASKESTA KÜLGE, 2) EMBÜRONAALPERIOOD (3.-8. NÄDAL): HAKKAVAD KUJUNEMA KNS, SÜDA JA KEHAOSAD (KÄED, JALAD, SILMAD, KÕRVAD ), 3) LOOTEPERIOOD (9. NÄDAL SÜND): ÜHEKSANDAKS NÄDALAKS ON EMBRÜOL OLEMAS KÕIK ORGANID JA KEHAOSAD NING TA MEEN...
munaraku kromosoomustik kahekordistub ,pole emaga identsed,esineb ajutiselt nt ümarussidel ,selgrooksetel nt kaladel 3. Rakujagunemine - milleks vaja, millised rakud jagunevad organismide paljunemiel ning mittesugulisel paljunemisel jagunevad nii tekivad tütarrakud mis on eelasraku koopiad see on mitoos sugulisel paljunemisel luuakse geneetilise materjali kombineerimisel tekib kaks rakku munarakk ja seemnerakk viljastatud munarakk hakakb jagunema seda nimetatakse meioosiks vaja kahjustunud kude võib parandeda . Mitoosi ja meioosi faasid, mis neis toimub, mis on sarnast, mis erinevat. Oska arvutada kromosoomide hulka rakus erinevates faasides. Nt Interfaasi lõpuks on hallhundi sugurakkude eellastes (neis, millest seemne- ja munarakud tekivad) 156 kromosoomi, milline on hallhundi haploidne kromosoomide arv? FAASID:MITOOS-profaas:tuum suureneb ,rakud liiguvad
Pärinevad embrüoblastist. MULTIPOTENTSED TÜVIRAKUD (nabaväädivere tüvirakud ja täiskasvanu tüvirakud) võimelised arenema teatud kudede rakkudeks. Saab võtta nabaväädiverest. UNIPOTENTSED TÜVIRAKUD suudavad diferentseeruda ainult üheks raku tüübiks, kuid omavad seejuures võimet eneseuuenduseks. Asuvad nahas epidermaalsed tüvirakud Mille poolest erinevad lõigustusrakud täiskasvanu tüvirakkudest? Jagunemisvõimelisuse poolest lõigustusrakud on võimelised jagunema (totipotentsed), täiskasvanu tüvirakudel seda võimet aga pole. Milline uus seisukoht on täiskasvanute tüvirakkude osas? Nii täiskasvanu ajus kui ka lihastes on tüvirakke, mis võivad anda uusei küpseid rakke. Neuraalsed tüvirakud on aga täiskasvanu ajus enamasti soikeseisundis ja tavaliselt ei jagune.
seemnepurske ajal jääb sperma sinna sisse) Plussid kergesti kättesaadav, lihtne kasutada, kaitseb raseduse ja haiguste eest Miinused häirib seksuaalvahekorda, vähendab selle spontaansust, võib maha libiseda 9.Kus ja kuidas areneb inimloode? Millal ja miks on ta kõige enam kahjustatav? Loode areneb emakas. Sügoot hakkab mitoosi teel jagunema, umbes 67 päeva pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Paari esimese kuu jooksul on loode kõige enam kahjustatav, sest siis kujunevad välja kõigi elundkondade algmed. 10.Millised elundid tekivad ekto, ento ja mesodermist? EKSODERM katteelundkond, närvisüsteem, meeleelundid MESODERM tugi ja liikumiselundkond, vereringeelundkond, eritus ja sigimiselundkond ENTODERM seede ja hingamiselundkond 11.Millest tekivad lootekahjustused?
seina, ühinevad mõlema raku tuumad ja rakkude jagunemisel hakkab arenema uus organism. 4. Mis on partenogenees? Kellel ja miks? Partenogenees on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev paljunemisviis, mille puhul uus isend areneb viljastumata munarakust. Kasutatakse juhul, kui on paljunemiseks ebasoodsad keskkonnatingimused, mis ei soodusta paljunemist või kui isane puudub. 5.Kuidas toimub inimloote areng. Kirjeldus. Viljastunud munarakk ehk sügoot hakkab kiiresti jagunema, moodustades ühesuguste rakkude kobara, mida nimetatakse kobarlooteks kobarloote rakud paigutuvad ümber, moodustades põiekese, mida ümbritseb ühe rakukihi paksune sein rakukobarast areneb loode, ülejäänud rakukihist moodustub väline lootekest embrüo rakud jagunevad kihtidesse, mida nimetatakse lootelehtedeks kolmest lootelehest arenevad elundid ja elundkonnad kolmanda rasedusnädala lõpul on elundkonnad arenema hakanud loote
Esilekutsutud abort- Rasedus katkestatakse ravimite või kirurgilise protseduuri abiga. Kunstlik viljastamine- Munarakk viljastatakse kehaväliselt ning viiakse embrüo tagasi emakasse, kus areneb laps. 11. Inimese varane embrüogenees. Lootelehed, mis neist kujuneb? Varane embrüogenees. Viljastumisega algab uus inimorganismi areng, kestab 38 nädalat, kuid loetakse 40 nädalat. Viljastunud munarakk e. Sügoot, hakkab kiiresti mitoosiliselt jagunema moodustades kobarloote. Kobarloote rakud hakkavad ümber paigutuma ja tekib põisloode, seejärel jaguneb embrüo kihtidesse. Kariklooteks ning tekib loode. Lootelehed: karikloote staadiumis tekib kolm kihti. Välimine- nahk ja närvisüsteem Keskmine- kehaõõned, vereringeelundid, erituselundkond, suguelundkond, tugi- ja lihaskude. Sisemine- hingamis ja seedeelundid. 12. Lootekestad. Platsenta. Loodet ümbritsevad kestad mis kaitsevad loodet ja toetavad tema arengut.
viljastatakse, hakkab sellest emakas arenema loode 3.Järjesta viljastumise või loote arengu etapid. Viljastumine: 1) spermid liiguvad naise organismi; 2) spermid koonduvad munarakku ümber; 3) spermid eritavad ühendeid, mis võimaldavad sissepääsu munarakku; 4) üks sperm tungib munarakku; 5) toimub viljastumine; 6) viljastunud munarakk jaguneb kaheks. Loote areng: 1) viljastatud munarakk hakkab munajuhas jagunema ja moodustub rakukobar; 2) rakukobar pesastub emaka limaskestas; 3) rakukobar areneb emakas idulane; 4) idulasel areneb esmane närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut ja hakkab tuksuma südamealge; 5) kujuneb loode, kes sarnaneb väliselt inimesega; 6) emaka lihaseliste kokkutõmmetega algab sünnitus. 4.Idulase ja loote staadium; erinevused. 5.Inimese sünnijärgse arengu etapid, kliiniline ja bioloogiline surm.
vahestaadiumite. 5. Millies muutused inimorganismis kaasnevad raukumisega? Raugastumisega kaasnevad mitmed patoloogilised muutused organismis. Erinevate elundkondade talitlused häiruvad, kaasnevad haigused, elutegevusprotsess aeglustub. 1. Rakkude tasandil: Ø toimub dehüdratsioon rakud kaotavad vett Ø väheneb rakkude jagunemise intensiivsus Ø nende rakkude hulk, mis ei jagune, väheneb Ø osa rakke võib hakata kontrollimatult jagunema à vähk Ø muutub membraanide läbitavus ja stabiilsus ning laeng 2. Molekulaarsel tasandil: Ø väheneb ensüümide hulk ja aktiivsus Ø väheneb ATP sünteesi võime Ø DNA-s toimuvad mutatsioonid 3. Organsüsteem: 1) Kortsud: Ø naha veesisaldus väheneb Ø nahaalune rasvkude taandareneb Ø muutub kollageeni struktuur 2) Nahal tekivad pigmendilaigud ja teised nähtused (käsnad) 3) rasunäärmete arv ja talitlus kahaneb 4) väheneb melaniini sünteesi võime 4
membraaniga ümbritsetud põieke,kus lagundatakse makromolekule ja rakustruktuure, tsentrosoom on raku tuuma läheduses paiknev üksik organell, mis koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist, ribosoomides toimub valkude süntees 38.Looteline areng ehk embrüogenees algab munaraku viljasamisega,viljastunud munarakk ei võimalda enam teistel seemnerskkudel tungida munarakku , Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustab loode ehk embrüo 39.Sügoot on viljastatud munarakk, mis on tekkinud emas- ja isassugurakkude ühinemisel 40.Viljastumine-munaraku ja seemneraku ühinemine ning nende tuumade ühinemine. Viljastumine toimub munajuha laienenud osas,kus ta liigub emaka poole,vaid üks sperm viljastab munaraku. 41Eksoterm ja endoterm 42.Geneetika ülesanded 43.Elundkond - ühiste ülesannetega elundid moodustavad elundkonna. 44.Välisskelet on lülijalgsete, limuste jt
Kromosoomide ristsiire on meioosi 1.jagunemise profaasis esinev homoloogoliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi.Tähtsus:tulemuseks on geenivahetus. Suguline paljunemine (generatiivne) võtab osa kaks organismi emas- ja isasorganism ja uus organism saab vanemate sugurakkude (gameetide) ühinemisel alguse. Munandites mitoosi teel hakkavad spermatogoonid jagunema, kui saavad suguküpseks. Siis nad kasvavad ja läbivad meioosi ja siis kujunevad nendest viburitega spermid. Ovogenees toimub korraga 1 harva 2 rakus. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas ja jääb pidama meioosi I profaasi ja jätkub kui organism on saanud suguküpseks.Spermatogeneesis valmivad alati uued gameedid aga ovogeneesis jätkub juba valmis olevate ovogoonide areng. Samuti spermatogeneesis tekib 4 gameeti, siis
Kumbki paavst ei olnud nõus kiriku taasühendamise nimel tagasi astuma. Rooma ja Avignoni kardinalid otsustasid 1409 kutsuda Pisasse kokku üldise kirikukogu, mis pidi lõpetama lahkhelid ning valima uue, üheainsa paavsti. VAIMULIKUD ORDUD kindlate reeglite järgi toimivad ühendused(mungad, nunnad, preestrid piiskopid jne). Saanud nime rajaja järgi, või koha järgi, kuhu rajati ordu esimene klooster. Kloostrit juhtis abt või prior. Benediktlased- munkade elu pidi jagunema töö ja palve vahel. Mungkaks saamisele eelnes noviitsiaeg ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne (kehtis ka teiste ordude puhul). Et ilmaliku elu ahvatlustele mitte alla anda, ei tohtinud mungad eriti kloostrist lahkuda hädavajalik oli seal olemas. Tsistertslased lähtus Benedictuse reeglist, kuid nõudis vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsislist tööd. Kloostid kõrvalistes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
