Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"jagunema" - 232 õppematerjali

jagunema nim. Lõigustamiseks. Lõigustamine algab juba munajuas ning jõuab lõpule emakas.
thumbnail
4
doc

Taimerakk ja taimekoed

Tsütoplasmas paiknevad kõik rakuosad. Tsütoplasma seob ka raku organellid tervikuks. Rakutuum: Rakutuum sisaldab pärilikku informatsiooni ning ta juhib raku elutegevust. Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani. Rakkude paljunemine: Rakud paljunevad tegelikult jagunemise teel. See protsess toimub nii: 1. Rakutuumas kahekordistub pärilikkusaine. 2. Rakutuum hakkab kaheks jagunema . 3. Rakutuumas sisalduv pärilikkusaine jaguneb kaheks võrdväärseks osaks. 4. Moodustub kaks ühesugust rakutuuma. 5. Tsütoplasma jaguneb kaheks ja see ümbritseb rakutuumi. 6. Noorte rakkude tsütoplasmat ümbritseb juba rakukest ja rakumembraan Koed: Koed on sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakkude kogumid. Koed jagunevad algkudedeks ja püsikudedeks. Ka algkudedest saavad kunagi püsikoed....

Bioloogia
151 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Lapse areng - spikker

Eostumisperiood ­ kaks nädalat alates viljastamise hetkest. U 36 tunni pärast hakkab sügoot jagunema , nädalaga on juba 100 rakuline kogum, selle perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limaskesta külge. Embrüonaalperiood ­ kolmandast nädalast 8nda nädala lõpuni. Kujunevad kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad. Looteperiood ­ üheksandast nädalast sünnini, olemas on kõik organid ja kehaosad, meenutab inimest, loode kasvab kiiresti. Kerged beebid ­ kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest (50%). Rasked beebid ­ ärrituvad kergesti, ei kohane hästi ja on häiritud uutest...

Psühholoogia
226 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mehed/Naised - spikker

See kuidas te välja näete ja käitute on pärilike tegurite ja elukeskkonna vahelise pideva vastasmõju tulemus. 2. Eostumisperiood ­ 2 nädalat alates viljastumise hetkest, umbes 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot jagunema ; esimese nädalaga moodustub ühest rakust 100 rakuline kogum, perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limaskesta külg. 3. Embrüonaalperiood - 3-8 nädala lõpuni, sel perioodil hakkavad kujunema kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad, käed, jalad, silmad, kõrvad. 4. Genotüüp ­ vanematelt saadud pärilike tegurite kogum, Fenotüüp ­ keskkonna mõju ja genotüüp kokku. 5. kõndimisrefleks, ehmatusrefl, otsimisrefl, haaramisrefl, ujumisrefl, pupillirefl. 6. Väikelapseiga ­ esimesed 2 eluaastat - esimestel kuudel liikumine piiratud, 4ndal kuul ltõstab pead, rindkere ja keerutab ennast, 6. kuul areneb silma ja käe koostöö, 8. kuu lõpus haarab asju kätte, roomab ja istuda ilma toeta, aastaselt kõnnib, 1,5 aastaselt söövad ja kõnn...

Psühholoogia
86 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Inimese looteline areng

INIMESE LOOTELINE ARENG (1.-12. NÄDAL) Inimese looteline areng (1.-12. nädal) Tavaliselt saab ühe munaraku viljastada vaid üks sperm. Viljastumisjärgse sügoodi rakukest ei võimalda enam teiste seemnerakkude tungimist munarakku. Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusen moodustub loode ehk embrüo. Sellega algab organismi looteline areng ehk embrüogenees. Pärisimetajatel toimub see emasorganismis. Embrüogenees lõpeb sünnimomendiga ja organism alustab oma lootejärgset arengut. (Sarapuu et al, 2003) Sünieelses arengus eristatakse kolme perioodi: 1) Eostumisperiood (0-2 nädalat) - umbes 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot (viljastatud munarakk) jagunema. Juba esimese nädalaga moodustub algsest ühest...

Bioloogia
102 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Arengubioloogia

Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel. Interfaas valmistab raku ette mitoosiks ja meioosiks. St. mitoosis ta kahekordistab kõike ( nt. inimesel on 46 kromosoomi siis ta teeb sellest 92, pärast jaguneb ära ja jääb mõlemasse rakku ikka 46 kromosoomi, meioosi puhul on aga nii, et interfaasis kahekordistatakse kromosoomide arvu (nt.46-inimesel), saadakse 92....ja siis see rakk hakkab jagunema ning pärast esimest jagunemist jääb mõlemasse rakku 46kromosoomi ja sealt jaguneb see rakk veel edasi ja jääb mõlemasse 23 kromosoomi (inimese puhul)- sugurakud) 4. Mitoosi toimumiskoht, käik, tulemus ja tähtsus. Mitoos toimub raku sees. Käiku vt. eestpoolt, tulemuseks on kaks algsele rakule sarnast rakku (sama kromosoomide arv, sarnane DNA algsele rakule.) 5. Meioosi toimumiskoht, käik, tulemus ja tähtsus. Toimub sugurakkudes, Käiku vt...

Bioloogia
322 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Toitumise põhialused spordis

· Rinnuliujumine 740 · Jooks 8,5km 670 · Mäestikuratas 630 · Suusatamine 600 · Korvpall 600 · Jalgratas 20km 590 · Sõudmine 570 · Kiiruisutamine 520 · Squash 520 · Tennis 520 · Jalgpall 520 · Purjelauasõit 460 · Sulgpall 450 · Golf 410 Toitumine spordis päeva jooksul · Toituma peaks 5 -6 korda päevas ja viima sisse kerged treeningueelsed (-järgsed) ooted. · Toidu kalorsus peaks päeva jooksul jagunema Hommikusöök 20 % Oode 10 % Lõunasöök 30 % Oode 10 % Õhtusöök 30 % Toitumine vastupidavusaladel · Suur toiduenergia vajadus seoses suure treeningmahu ja kõrge intensiivsusega · Tähtsaim energiaallikas on süsivesikud · Piisav süsivesikukogus on 500-600g päevas · Arvestada tuleb nii manustamisaega kui glükeemilist indeksit · Valguvajadus 1,2 ­1,4g/kg, jõutreeningu perioodil ka 1,8 ­2,0....

Kehaline kasvatus
293 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Inimese suguelundkond ning areng

Kui viljastamist ei toimu, siis limaskest heidetakse kehast välja. Koos limaskestaga väljub ka viljastamata munarakk ja veri. VILJASTUMINE *Munajuha laienenud osas toimub viljastumine. *VILJASTUMINE on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgnev tuumade ühinemine. *Viljastumise tagajärjel on munaraku tuumas täiskomplekt kromosoome sugukromosoomid määravad tulevase inimese soo. *Viljastunud munarakk hakkab osadeks jagunema , rakkude mõõtmed koguaeg vähenevad, kuid nende arv suureneb. Moodustub rakukobar, mis liigub mööda munajuha emakasse. Kahe kujuneva rakukihi vahele moodustub vedelikuga täidetud õõs. Sisemisest rakukogumikust arenebki inimalge, väline rakukiht hoolitseb areneva organismi toitumise eest. *Nädal pärast viljastumist rakukobar pesastub emaka limaskesta. VILJATUS *Ligi 1020 % perekondi on viljatud....

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Kloonimine

2002 ­ Texases kloonitakse esimene kass. Üllatuslikult ei ole kloonkass sama värvi nagu tema originaal, andes tunnistust mittegeneetiliste mehhanismide rollist loote arengus. 2003 ­ Itaalias kloonitakse esimene hobune. 2003 ­ Prantsuse ja Hiina teadlastel õnnestub laboriroti kloonimine. Rotti kloonida on keeruline, sest tema munarakk kipub jagunema juba enne uue tuuma siirdamist. 2005 ­ Lõuna-Korea teadlane Woo Suk Hwang teatab esimese koera kloonimisest (2). 2.1. Kloonlammas Dolly (3) Dolly sündis 5.juulil 1996. aastal, kuid kloonlooma sünnist teatati avalikkusele alles ligi aasta hiljem. Maailma esimene kloonitud imetaja, lammas Dolly, suri 2003. aastal kopsuhaigusse. Ta põdes süvenevat kopsuhaigust, mis loomaarstide kinnitusel oli ravimatu....

Bioloogia
186 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Terve naine

Paramesonefrose juhad (Mülleri juhad) arenevad munajuhadeks, emakaks ja tupe ülaosaks. Mülleri juhad moodustavad 3.-5. lootekuu vahel uterovaginaalse kanali.Tupe keskosa kasvab uterovaginaalse kanali ja tupe alumise osa vahele, kuhu moodustub alates 3. raseduskuust kiiresti jagunev tsoon, tupeplaat, mis hakkab jagunema ja allapoole kasvama. Tupeplaat kanaliseerub 5. lootekuu ajaks, nii kujuneb ühendus tupe ülemise ja alumise osa vahel. Tuppe ja tupe sissepääsu (tupeesikut) eraldavast membraanist kujuneb neitsinahk. Kärbuvatest mesonefrose juhadest (Wolffi juhadest) jäävad naise organismi epoophoron ja paroophoron - moodustised munasarja kinnistisse ning Gartneri juhad tupe kõrvale. Naise vaagen Kaks puusaluud koos ristluuga moodustavad laia luurõnga - vaagna (pelvis), mis...

Inimese õpetus
202 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Bioloogia konspekt - 12.klass

Naha ehitus 1. Marrasnahk tema pindmist kihti nimetatakse sarvkihiks. Koosneb surnud rakkudest, mis on tihedalt üksteise kõrval. Sarvkihi all asuvad epiteelkoe rakud, mis on võimelised jagunema . Marrasknahast moodustuvad karvad, küüned, ja juuksed. 2. Pärisnahk on sidekoerakkudest ja asub marrasknaha all. selles on rohkesti vere, ja lünfisooni, retseptoreid, higi ja rasunäärmeid ning karvanääpse. Naha funktsioonid: katab ja kaitseb mehaaniliste vigastuste eest, tõvestavate pisikute eest, kehale võõraste ainete eest ning veekaotuse eest. meeleelund marrasknaha ja pärisnaha ülaosas asuvad retseptorid. Need saadavad külma, kuuma, rõhu ja...

Bioloogia
469 allalaadimist
thumbnail
5
doc

9-10 saj. Kiriku üldine langus, mõisted, kronoloogia, kokkuvõte

abil Ketserid- inimesed kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega Inkvisitsioon- katoliku kiriku vaimulike kohtupidamine ketserite üle, eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada Kirikukogu(-kontsiil)- tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutatakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusuõpetust puudutavaid küsimusi Benediktlased- nimi looja benedictuse järgo, rajas kloostri monte cassinosse. Põhimõte: munkade elu pidi jagunema töö ja palve vahel. Cluny klooster; Tsiterlased-nimi asukoha citeaux järgi, kombeid karmistati veelgi, loobuti luksusest, nõuti järjekindlat füüsilist tööd.clairvaux klooster; Kerjusmungaordud: frantsisklased-nimi looja franciscuse järgi, rõhutati äärmis alandlikkust, truudus katoliku kirikule ja paavstile; Dominiiklased, nimi rajaja dominicuse järgi, hariduse väärtustamine, Rekongista:ususõda, tagasivallutus--pürenee ps-i vallutamine araablaste poolt...

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Nimetu

2000 ­ Soti firma PPL Therapeu-tics kloonib viis geneetiliselt modifitseeritud siga. 2002 ­ Texases kloonitakse esimene kass. Üllatuslikult ei ole kloonkass sama värvi nagu tema originaal, andes tunnistust mittegeneetiliste mehhanismide rollist loote arengus. 2003 ­ Itaalias kloonitakse esimene hobune. 2003 ­ Prantsuse ja Hiina teadlastel õnnestub laboriroti kloonimine. Rotti kloonida on keeruline, sest tema munarakk kipub jagunema juba enne uue tuuma siirdamist. 2005 ­ Lõuna-Korea teadlane Woo Suk Hwang teatab esimese koera kloonimisest"(Lõhmus 2008) KOKKUVÕTE Kloonimine on aidanud lahendada suuri probleeme põllumajanduses, samas on tekitanud poleemikat loomorganismide kloonimisel. Kloonitud taimorganismid säilitavad oma sordiomadused ja vastupanuvõimed keskkonnatingimustele. Sellega hoitakse ära kvaliteedi langus. Loomkloonimise puhul on aga hulgim erinevaid takistusi ja raskusi, mida teadlased...

37 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Keskaeg

· See reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid · Roomlased järgisid põhimaõtet: niikaua kui tasutakse makse ja tunnistatakse Rooma ülemvõimu, on kohapealsete asjade otsustamisõigus kohapeal · Olid huvitatud, et ääremaad ei mõjutaks nende traditsioonilist elulaadi · Algas barbarite imbumine Rooma riiki (põhiliselt germaanlased ja keldid) · Rooma impeerium hakkas mõtteliselt jagunema kaheks: ida ja lääs, mis 395-dal aastal toimus ametlikult. Ida-bütsants, Lääs-Lääne-Rooma impeerium. Ida jäi püsima, lääs lagunes kolmest piirkonnast lähtuva surve tõttu. Reini Doonau piir, läänes Jüütist Gibraltarini ulatuv ookeani piir ja lõunas Vahemere liin. · Kui Lääne-Rooma lagunes siis Bütsants jäi püsima, sest: 1. Bütsants suutis säilitada oma ühtsust 2. Bütsantsi alal paiknesid Idamaade õitsvad linnad, kultuurikeskused 3...

Ajalugu
116 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Ontogenees ehk isendi areng

Suguküpsusjärk - fertiilne järk. 3. Seniilsus- ehk raukusjärk - tugev organismi vananemine 4. Surm Embrüonaalne areng Lõigustumine See on sügoodi eriline jagunemisviis - üks jagunemine järgneb sisuliselt teisele. 1. Suureneb rakkude arv 2. Rakkude mõõtmed lähevad aina väiksemaks Alguses toimub sünkroonne lõigustumine - jaotumised toimuvad samal ajal. Siis toimub üleminek asünkroonsele lõigustumisele - eri rakud hakkavad jagunema eri aegadel. Arvatakse, et uus organism lähtub juba siis oma geenidest. Lõigustumise tagajärjeks on rakukobar ehk moorula. Lõigustumise bioloogiline tähtsus 1. taastatakse hulkraksus 2. normaliseeritakse tuuma - tsütoplasma suhe Blastula Ehk põisloode. See on vale ja eksitav!! Lootest saame rääkida juhul, kui on saavutatud mingi sarnasus vanemaga. Blastula kujuneb 6-8 arengupäeval, pole veel toimunud pesastumist emaka limaskesta. Blastulaid on mitmeid eri tüüpe. Inimestel...

Üldbioloogia
66 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Paljunemine

Vegetatiivne paljunemine raku tasandil. Rakutsükkel, mitoos. Rakutsükkel = interfaas + mitoos. Interfaas - ajavahemik, mis jääb kahe raku jagunemise vahele. Mitoos - päristuumse raku jagunemisviis. G1 -vahetu jagunemisjärgne faas. Rakkude põhiülesanne on kasvamine - intensiivne valgusüntees. Peale mitoosi võib tulla ka G0- faas - rakud kaotavad jagunemisvõimetuse a) pöördumatult - südamelihasrakud, närvirakud b) rakud hakkavad jagunema erandolukorras (silmavigastuse korral) Kontrollpunkt nr 1. - lubab raku järgmisse faasi - enne S-faasi S- faas - DNA kahekordistumine. Selle lõpuks on ühekromatiidilised kromosoomid muutunud kahekromatiidilisteks. Suurenevad tuuma mõõtmed. Kontrollpunkt nr. 2 - kontrollitakse raku olukorda väga põhjalikult. Vigade esinemisel - 1. kontrollsüsteem käivitab rakus enesehävitus süsteemid (apoptoos); või 2...

Üldbioloogia
66 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Raku- ja embrüotehnoloogiad

Somaatilise rakkude hübriidimise meetod ­ eri liikide rakkude ühendamine (saadud rakud on jagunemisvõimelised); meetod, mille puhul liidetakse imetajate rakud üheks, ühendtuumas sisalduvad mõlema lähteraku kõik kromosoomid. Hübridoomtehnoloogia: antikehi tootvatest antigeeniga aktiveeritud Blümfotsüütidest tekivad plasmarakud, kuid need ei ole võimelised jagunema ega väljaspool organismi elama. Kasutatakse kasvajarakke, millel on piiramatu paljunemise võime. Näiteks: Mingi antigeeniga immuniseeritud hiire põrnast eraldatud lümfotsüüdid viiakse kokku hiire vereloomekasvaja müeloomi rakkudega lahuses, mis stimuleerib rakkude ühinemist. Tekib rakkude hübriide, mida nimetatakse hübridoomideks. Rakkude lahjendatud segu viiakse plastikplaadi väikestesse kannudesse...

Bioloogia
145 allalaadimist
thumbnail
30
ppt

DNA ja RNA

5 klassi: H1, H2A, H2B, H3, H4 (spermatosoidides protamiinid) Moodustavad kromatiinist struktuurseid alaüksusi - nukleosoome Fülogeneetiliselt konserveerunud 1. Mittehistoonsed kromosoomivalgud: Tugevalt happelised Neutraalse pH juures negatiivse laenguga Miks on DNA pakkimine vajalik? 1. DNA peab mahtuma rakutuuma (Genoomi kogupikkus u 2m!) 2. DNA peab tütarrakkude vahel jagunema võrdselt 3. Et genoom oleks lihtsamalt ja efektiivsemalt manipuleeritav Mitokondriaalne DNA Mitokondrid ­ tekkinud endosümbioosi teel Tuumaväline DNA, mis on emapoolse päritavusega Pärandub emaliinipidi, kuna viljastamisel jäävad spermatosoidi mitokondrid (ka nende DNA) munarakust väljapoole Mitokondriaalne DNA (Funktsioon) Sisaldab spetsiifilisi geene oksüdatiivseks metabolismiks (ATP süntees) Mitokondriaalne DNA...

Molekulaarbioloogia
218 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Geenitehnoloogia

Mitoos (M faas) e. raku jagunemine kestab ligikaudu tunni. 21. Milleks on gameetide küpsemisel vaja meioosi? Gameetide keharakkudes on diploidne kromosoomistik, et sugulisel paljunemisel kromosoomide arv viljastumise tulemusena ei kahekordistuks, peab kromosoomide arv vähenema 2x. 22. Mis on moorula, blastula, gastrula? Moorula(kobarloode): peale viljastumist jagunema hakanud sügoot. Totipotentsed rakud mis võivad regenereerida terviklikku organismi. Kõrgematel loomorganismidel on totipotentne rakk viljastatud munarakk ning väga varajase embrüo(moorula) rakud. Blastula: moorula rakud paigutuvad ümber ja moodustab blastotsüst, see vorm vastab blastulale. Blastotsüst on seest õõnes põisloode, mille sein koosneb ühest rakukuhist. Selle ühel poolusel on rakukobar(embrüoblast), millest areneb loode. Gastrula e...

Arstiteadus
326 allalaadimist
thumbnail
28
doc

0-1 aastase lapse aeglane areng ja selle kontrollimine+

1.5 Lapse sünnieelne areng ja seda mõjutavad tegurid Areng on inimese ja teiste elusolendite süstemaatiline muutumine munaraku viljastamise hetkest kuni indiviidi surmani (Laps ja lasteaed:10). Eostumisperiood: 2 nädalat alates viljastumise hetkest. Umbes 36 tundi pärast viljastumist hakkab viljastatud munarakk (sügoot) jagunema . Juba esimese nädalaga moodustub algsest ühest rakust umbes 100-rakuline kogum. Selle perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limaskesta külge (Vendelin 2007). Embrüonaalperiood: 3.ndast nädalast kuni 8.nädala lõpuni. See on periood, millal hakkavad kujunema kesknärvisüsteem (KNS), süda ja kehaosad (käed, jalad, silmad, kõrvad). Looteperiood: 9.ndast rasedusnädalast kuni sünnini. 9 nädalat pärast munaraku viljastumist...

Arenguõpetus
381 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Inimese viljastumine

*VILJASTUMINE on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgnev tuumade ühinemine. *Viljastumise tagajärjel on munaraku tuumas täiskomplekt kromosoome sugukromosoomid määravad tulevase inimese soo. *Viljastunud munarakk hakkab osadeks jagunema , rakkude mõõtmed koguaeg vähenevad, kuid nende arv suureneb. Moodustub rakukobar, mis liigub mööda munajuha emakasse. Kahe kujuneva rakukihi vahele moodustub vedelikuga täidetud õõs. Sisemisest rakukogumikust arenebki inimalge, väline rakukiht hoolitseb areneva organismi toitumise eest. *Nädal pärast viljastumist rakukobar pesastub emaka limaskesta. Inimese embrüonaalne areng 1. Viljastunud munarakk ehk sügoot jaguneb munajuhas kaheks võrdseks osaks (sümbioos) 2...

Bioloogia
120 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun