Matemaatika ülesanne 9 lk 5 vastused 4*15+20=80 240:4*5=300 15*(8:2)=60 50-123:3=9 125*2:10=25 160:(12-8)=40 40-12+20=48 520-(34+16)=470 (17+15)-19=13 5*8+4*7=68 (39-18)*30=630 38+(42-9)=71
TR(total revenue, kogutulu) on tulu, mida firma saab oma toodangu müügist. Võrdub müügikoguse ja ühiku hinna korrutisega. TR=p*TP AP (average product, keskmine produkt) - on koguprodukti hulk muutuvressursi ühiku kohta. Keskmine produkt on koguprodukti ja selle toomiseks kasutatud ressursihulka jagatis. APL=TP/L või APK=TP/K ATC (average total cost, keskmine kogukulu või ühikukulu) on kogukulude ja toodetud koguse jagatis. ATC=TC/TP AVC (average variable cost, keskmine muutuvkulu) on muutuvkulude ja toodetud koguse jagatis. AVC=VC/TP AFC (average fixed cost, keskmine püsikulu) on püsikulude ja toodetud koguse jagatis. AFC=FC/TP AR(average revenue, keskmine tulu või ühikutulu) on kogutulu ja toodetud koguse jagatis. AR=TR/TP MP (marginal product, piirprodukt) on koguprodukti muutus muutuvressursi ühiku muutuse kohta. MPL=TP/L või MPK=TP/K
liik, mille korral nõutava(pakutava) koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Elastsus – on tarbijate reageerimistundlikkuse mõõt. Ettevõte – on tootmisüksus, mis ostab tootmistegureid ja toodab hüviseid teistele ettevõtetele, kodumajapidamistele või avalikule sektorile. Kasumi maksimeerimis kuldreegli – kohaselt toodab firma koguse, mille piirkulu võrdub piirtuluga. Keskmine kogukulu – on kogukulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine muutuvkulu – on muutuvkulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine püsikulu – on püsikulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine tulu – on kogutulu ja toodetud koguse jagatis. Kogukulud – on kõikide antud hüviste valmistamiseks vajalike tootmistegurite ostmiseks tehtud kulutuste summa. Kogutulu – müüdud kaubakoguse ja kaubaühiku hinna korrutis. Mastaabiefekt – on toodangu kasv kõigi sisendite üheaegsel suurendamisel.
Matemaatika Trigonomeetria: täisnurkse kolmnurga lahendamine. a,b= kaatetid c= hüpotenuus +=90° =90°- või =90°- c2=a2+b2 c=a2+b2 a=c2-b2 b=c2-a2 Kolmnurga pindala: S=a*b/2 Teravnurga siinus on vastaskaateti ja Trigonomeetrilised funktsioonid: hüpotenuusi suhe(jagatis) sin=a/c sin=b/c Teravnurga kosinus on lähiskaateti ja cos=b/c cos=a/c hüpotenuusi suhe(jagatis) tan=a/c tan=b/a Teravnurga tangens on vastaskaateti ja lähiskaateti suhe(jagatis) Nurki mõõdame kraadides: 1° 1°= 60'( minutit) 1'(min)= 60"(sekund) Mittetäisnurkse kolmnurg...
3. Aritmeetilise jada üldliige avaldub kujul an = a1 + d (n 1), kus a 1 on aritmeetilise jada esimene liige, d on jada vahe ning n on liikmete arv jadas. 4. Aritmeetilise jada n esimese liikme summa avaldub kujul Sn = (a1 + an) / 2 · n, kus a1 on aritmeetilise jada esimene liige, an on jada üldliige ning n on liikmete arv jadas. 5. Geomeetriline jada jada, milles teisest liikmest alates on iga liikme ja sellele eelneva liikme jagatis konstantne. *Geomeetriline jada on hääbuv, kui 0 < q < 1. 6. Geomeetrilise jada üldliige avaldub kujul an = a1q(n - 1), kus a1 on geomeetrilise jada esimene liige, q on alates teisest liikmest liikme ja sellele eelneva liikme jagatis ning n on liikmete arv jadas. 7. Geomeetrilise jada n esimese liikme summa avaldub kujul Sn = (a1 [q(n - 1) - 1]) / (q 1), kus a1 on geomeetrilise jada esimene liige, q on alates teisest liikmest liikme ja
z¯ = a − bi. Kaaskompleksarv z¯ asub arvuga z nullpunktist v˜ ordsel kaugusel ning z ja z¯ on s¨ ummeetrilised reaaltelje suhtes. Teist ja kolmandat j¨ arku determinandid. Crameri valemid. Kompl Tehted kompleksarvudega Olgu meil antud kaks kompleksarvu z1 = a + bi ja z2 = c + di. Siis nende v˜ordus, summa, vahe, korrutis ja jagatis defineeritakse j¨argmiselt: Teist ja kolmandat j¨ arku determinandid. Crameri valemid. Kompl Tehted kompleksarvudega Olgu meil antud kaks kompleksarvu z1 = a + bi ja z2 = c + di. Siis nende v˜ordus, summa, vahe, korrutis ja jagatis defineeritakse j¨argmiselt: 1 z1 = z2 ⇔ a = c ja b = d; Teist ja kolmandat j¨
ressursside juurdetoomist sellesse tootmisharru. Normaalkasum – on tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutataks just selles firmas (harus). Koguprodukt – on kõik kulud või kulutused kokku. Keskmine produkt – on koguprodukti ja selle tootmiseks kasutatud ressursihulga jagatis. Piirprodukt – on täiendav toodang, mis saadakse muutuvressursi ühe täiendava ühiku kasutamise korral. Ta võrdub kogutoodangu muudu ja kasutatava ressursikoguse muudu jagatisega. Püsikulud – on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Muutuvkulud – toodangumahust sõltuv kogutulu osa. Kogukulud – on firma püsi-ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel. Keskmine kogukulu – ehk omahind, mis = kogukulu/ toodangu maht
Võrdeline seos Kui kaks positiivset suurust sõltuvad teineteisest nii, et ühe suuruse suurenemisel (või vähenemisel) mingi arv korda suureneb (või väheneb) ka teine suurus sama arv korda, siis need suurused on võrdelised. Võrdeliste suuruste vahelist sõltuvust nimetatakse võrdeliseks seoseks. Kaks muutujat on võrdelises seoses, kui nende vastavate väärtuste jagatis on jääv. Näited. 1. Lähed kahe sõbraga poodi, kus igaüks ostab erineva koguse komme, mille ühe kilo hind on 56 krooni. Kui igaüks jagab makstud raha - summa (kr) ostetud kommide kaaluga (kg), saate kõik tulemuseks ühe kilogrammi kommide hinna 56 kr. Kommide kaal ja makstud raha hulk on võrdelises seoses. 2. Teepikkus s (km) ja sõidu aeg t (h) on ühtlase liikumise puhul võrdelises seoses, sest nende jagatis kiirus on jääv. 3
valimisringkonna mandaatide arvuga. Kõik kandidaadid, kes on isiklikult kogunud hääli vähemalt kvoodi võrra, osutuvad valituks. Niimoodi täidetakse 15-17 RK kohta. II häältelugemisvoor ringkonnamandaat II voorus osalevad vaid need erakonnad, kes on saanud üle riigi vähemalt 5% häältest (s.o valimiskünnis Eestis): 1. Ringkonna kõigi nimekirjade kandidaatidele antud hääled liidetakse eraldi kokku 2. Summad jagatakse läbi ringkonna lihtkvoodiga 3. Jagatis näitab, mitu mandaati omandab üks või teine nimekiri selles ringkonnas Selle tulemusena täidetakse umbes kolmandik RK kohtades III häältelugemisvoor kompensatsioonimandaat III voorus võetakse vaatluse alla erakondade üleriigilised nimekirjad, kus kandidaatide kogutus häälte põhjal ümber ei reastata. Mandaatide jaotuse kindlakstegemiseks jagatakse hääletustulemused läbi modifitseeritud d'Hondt'i jadaga
7. Algkoordinaat antud sirge ja ordinaattelje lõikepunkti ordinaat. 8. Algtegur naturaalarvu algarvuline tegur. 9. Algteguriteks lahutamine naturaalarvu esitamine algarvuliste tegurite korrutisena. 10. Alusnurk võrdhaarse kolmnurga või trapetsi aluse ja haara vaheline nurk. 11. Apoteem 1. korrapärase hulknurga keskpunktist küljele tõmmatud ristlõik. 12. 2. korrapärase püramiidi tipust külgtahule tõmmatud kõrgus. 13. Aritmeetiline keskmine suuruste summa jagatis nende suuruste arvuga. 14. Aritmeetiline ruutjuur mittenegatiivne arv, mille ruut võrdub antud arvuga. 15. Arvtelg, arvsirge reaalarvude kujutamiseks kasutatav sirge, millel on fikseeritud arvude 0 ja 1 kujutised ning sellega määratud ka teiste reaalarvude kujutised. Alguspunkti ehk nullpunkti, pikkusühiku ning positiivse suunaga varustatud sirge. 16. Astendamine 1. võrdsete tegurite korrutise leidmine, kus an on aste, a astme alus ehk
Ligikaudne arvutamine Arvu standardkuju Arvu saab esitada järguühikute kaudu 1999= 1*1000+9*100+9+10+9*1 Kõik järguühikud on avaldatavad ka astmetena 1000= 103 100= 102 10=101 1=100 0,1=10-1 0,01=10-2 0,001=10-3 Standardkuju Standardkuju on arv mis on 2 teguri korrutis millest üks on 1-10 ja teine on 10. aste 1999=1,999*103 20000=2*104 345=3,45*102 Ligikaudsed arud. Arvude ümardamine Ligikaudsed tulemused saame mõõtmisel või arvutamisel. Täpsed arvud saame loendamisel või mõnikord ka arvutamisel. Loendamisel saame ligikaudse arvu kui objekte on palju või need muudavad loendamisel asukohta. Ligikaudsete arvudega arvutamisel need ümardatakse. Ülespoole ümardame kui esimene ärajääv number on 5,6,7,8,9. Allapoole ümardame kui see number on 0,1,2,3,4. Kümnelisteni 2345~2350 239~240 34802 ~34800 Sajalisteni 2345~2300 ...
Teoreem: Kui ühe kolmnurga kaks nurka on vastavalt võrdsed teise kolmnurga kahe nurgaga, siis need kolmnurgad on sarnased. Eeldus: A =D , C =F Väide: ABC = DEF Näide: Kas kolmnurgad ABC ja KLM on sarnased? Kui on, siis millise tunnuse põhjal? 1. A = 72°, B= 39°, L = 72°, M = 69° - on küll sarnased, NN tunnuse järgi. 5. Sarnaste hulknurkade ümbermõõt: Teoreem: Kui kaks hulknurka on sarnased, siis nende ümbermõõdu jagatis võrdub hulknurkade vastavate külgedega jagatisega ehk sarnasusteguriga. Eeldus: H ~ H ' sarnasuteguriga k, st. Väide: Näide: Sarnasustegur: 3, Suurema ümbermõõt: 18 cm . Palju on väiksema hulknurga ümbermõõt? - 18 : 3 = 6 ( cm ) 6. Sarnaste hulknurkade pindalad: Teoreem: Kui kaks kolmnurka / hulknurka on sarnased, siis nende pindalade jagatis
palju lahendeid? 2ax + 3 y = 15 4. Millise parameetri a väärtuse korral võrrandisüsteemil lahend puudub? 4x - 5y = 5 5. Lahenda võrrandisüsteem xy + y 2 = 5 x 2 - y 2 = 24 1) ; 2) . 2 x + 3 y = 7 x+ y=6 6. Kui arv x jagada arvuga y, siis jagatis on 4 ja jääk 30. Kui nüüd liita jagatav, jagaja, jagatis ja jääk, siis see summa on 574. Leia jagatav x ja jagaja y. 7. Kolme paaki mahub kokku 1440 l vett. Kaks nendest paakidest on veega täidetud, kolmas on tühi. Et täita kolmandat paaki, tuleb sellesse kallata kogu esimeses paagis olev vesi ja 1 1 veel teises paagis olevast veest või kogu teises paagis olev vesi ja esimeses paagis
Nende normaalvektorid on vastavalt n 1 = ( A1 ; B1 ; C1 ) ja n 2 = ( A2 ; B2 ; C 2 ) . 1. Tasandid on risti, kui nende normaalvektorite skalaarkorrutis on 0: n 1 n 2 = A1 A2 + B1 B2 + C1 C 2 = 0 . 2. Tasandid on paralleelsed, kui nende normaalvektorite vastavate koordinaatide jagatised on võrdsed ning tasandite võrrandite vabaliikmete jagatis ei ole eelmistega A1 B1 C1 D1 = = võrdne: 2 A B 2 C 2 D2 . 3. Tasandid ühtivad, kui nende normaalvektorite vastavate koordinaatide jagatised on võrdsed ning tasandite võrrandite vabaliikmete jagatis on ka eelmistega võrdne: A1 B1 C1 D1 = = = A2 B2 C 2 D2 . 4. Tasandid lõikuvad, kui ükski eelmistest tingimustest pole täidetud. Kahe tasandi
g(a) pole 0 ka jagatis f/g. Ning Arvtelg:nullpunkt, pikkus ühik, liitfunk.puhul.ühep.pidev.funk pos.suund.Reaalarvud vastavuses üks : eelnevad 3 punkti!omadused ühele.+abs.väärtuse om(4), arvu ümbrus+tõk.hulk=0-i ümbrus, seoses suur.ja nt.vahemik, lõik, poollõik. Jääv ja väh.väärtusega: väärtus saav. muutuv suurus: piirkond, x ja y Sellel lõigul+iga väärtus suur.ja seotus, ,määramisp.(x-i muutumisp.) vä.vahel+ kui otspunktides
Deformatsiooni liigid – elastne(keha endine kuju taastub), plastne(keha deformeeritud kuju säilib) või habras(keha puruneb deformatsiooni korral). Pöördenurk – nurk, mille võrra pöördub ringliikumisel keha asukohta ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius(Tähis φ (fii)) Sagedus – ajaühikus tehtavate täisringide arv(f=N/t, f=1/T) Joonkiirus – läbitud joone pikkus ja aja jagatis v = l/t Nurkkiirus – on ajaühikus sooritatav pöördenurk(Põhivalem: ω = φ / t, kus φ (fii) on pöördenurk ja t on aeg, ω = 2πf) Mehaanika – füüsika haru, mis uurib liikumist ja selle muutumise põhjusi Kinemaatika – uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis Dünaamika – uurib, kuidas liikumine tekib ning erinevate mõjude tagajärjel muutub Koordinaadistik – kokkulepitud mõõtmissuunad, mõõtühikud ja asukoha mõõtmise eeskirjad
Arvu b logaritmiks nim. alusel a arvu c millega alust a astendades saadake arv b. _______________________________ =b log a b | b > 0, sest neg. arvudel ja arvul 0 ei ole logaritmi. a>0 a 0 =b _______________________________ Korrutis: log a(b1 * b2 ) = loga b1 + loga b2 Jagatis: log a(b1/b2) = loga b1 loga b2 Aste: = k * loga b _______________________________ Üleminek logaritmi ühelt aluselt teisele = b Graafiku asümptoot sirge, millele funktsioon graafik tõkestamatult läheneb.
y = arcsin x : X = [-1; 1]; Y = [-/2; /2] ; y = arccos x : X = [-1; 1]; Y = [0; ] ; y = arctan x : X = R; Y = (- /2; /2) ; y = arccot x : X = R; Y = (0; ) 5. Algebralised tehted funktsioonidega. Olgu antud kaks funktsiooni y =f(x) ja y = g(x) ühise määramispiirkonnaga X. Funktsioonide f ja g summa: y = (f + g)(x) = f(x) + g(x) Funktsioonide f ja g vahe: y = (f - g)(x) =f(x) - g(x) Funktioonide f ja g korrutis: y = (fg)(x) = f(x)g(x) Funktioonide f ja g jagatis: y = (f/g)(x) =f(x)/g(x) Summa, vahe ja korrutise määramispiirkonnaks on X. Jagatise määramispiirkond koosneb kõigist sellistest Liitfunktsiooni mõiste (liitfunktsiooni määramispiirkonda ei küsi). Olgu antud kaks funktsiooni: y = f(x) määramispiirkonnaga Xf ja z = g(y) määramispiirkonnaga Yg. Asendades suuruse y funktsiooni g avaldises f(x)-ga saame uue funktsiooni mille argumendiks on x ja sõltuvaks muutujaks z, kusjuures x ja z vaheline seos on antud kujul z = g[f(x)]
Õppematerjalide loomist toetab AS Topauto/autod, markide Seat, Suzuki, Hyundai ning kasutatud autode müüja üle Eesti Harilikud murrud Harilik murd kui jagatis Harilik murd näitab, mitmeks võrdseks osaks on mingi tervik jaotatud ja kui mitu sellist osa on kokku võetud. 4 Näiteks: tähendab, et tervik on jaotatud viieks võrdseks osaks, millest on võetud 4 osa. 5 Harilikku murdu võib aga vaadata ka kui kahe naturaalarvu jagatist. Jagatavaks on murru lugeja ja jagajaks nimetaja. Seega on murrujoonel jagamismärgi tähendus. 4
Pöörlemine Kõveruskeskpunkt on keha sees näiteks. Maakera pöörleb. Pöördenurk nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuv keha ja trajektoori keskpunkti ühendav raadius. 1 radiaan on kesknurk, mis vastab ringjoone kaarele, mille pikkus on võrdne selle ringjoone raadiusega. Nurkkiirus keha liikumist saab iseloomustada erinevate kiirustega. 1)joonkiirus (tavaline kiirus v=l/t) 2) nurkkiirus- pöördenurga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatis. Nurkkiirus näitab millise nurga võrra pöördub keha ja liikumise kõveruskeskpunkti ühendav raadius ajavahemikus. ME vaatame sellist liikumist, kus keha kiiruse moodul ühtlasel ringjoonelisel liikumisel ei muutu.(ühtlane ringjooneline liikumine). Periood näitab ajavahemikku, mille jooksul läbitakse üks täisring. Sageduseks nim. Tehtavate täisringide arvu. Kiirendus ringliikumisel alati suunatud piki ringjoone muutujat. Alati raadiusega risti. Ringjooneline liikumine on ALATI
Geomeetriline jada Geomeetriliseks jadaks nimetatakse arvujada, milles iga järgnev ja temale eelneva liikme jagatis on jääv, alates 2. liikmest. Jäävat jagatist nimetatakse jadateguriks ja tähistatakse q-ga |q|<1 Hääbuv jada Geomeetrilise jada üldliikme tuletamine a2=a1q a3=a2q a4=a3q a2*a3*a4*...*an=a1q*a2q*a3q*...*an-1q an=a1*qn-1 Geomeetrilise jada n esimese liikme summa valem Sn=a1+a2+a3+...+an q*Sn=a1q+a1q2+a1q3+...+a1qn - Sn=a1+a1q+a1q2+...+a1qn-1 qSn-Sn=a1qn-a1 (q-1)Sn=a1(qn-1) Hääbuva geomeetrilise jada summa valemi tuletamine Pedak
Matemaatika 7 klass 1 veerand Across 3. Mitme nullist erineva arvu korrutis on negatiivne,kui negatiivsete arv on 4. korrutis nulliga 8. on alati mittenegatiivne arv 10. Kahe samamärgilise arvu korrutis ja jadatis on 11. Kahe erimärgilise arvu korrutis ja jagatis on 12. Korrutamise vahetuvus sedaus Down 1. Korrutamise ühenduvuse seadus 2. Kahe vastandarvu summa on võrdne 5. Mitme nullist erineva arvu korrutis on positiivne, kui see arv on 6. Kui kahe arvu summa on võrdne nulliga ,siis need on teineteise 7. Nulliga jagada 9. Teineteise vastandarvu absoluutväärtus on
Negatiivse aluse kirjutan 4 Protsent Paremale 4. Osa jagatud tervikuga on 5. Osamäär korrutatud tervikuga on 7. 75% tervest on 8. Tervik jagatud osamääraga on Alla 1. Tuhandik osa tervikust on 2. 25% tervest on 3. Protsentides antud osamäär on 6. 50% tervest on 5 Tehted ratsionaalarvudega Paremale 2. Kaks erimärgilist arvu 5. Kui jagatis on positiivne ja jagatav negatiivne, siis jagaja on Alla 1. Kui jagatis on negatiivne ja jagatav positiivne, siis jagaja on 3. Vastandarvude summa on võrdne 4. Kaks ühemärgilist arvu 5. Kui mitme arvu korrutis on negatiivne, siis negatiivseid tegureid on 6 Lineaarvõrrand Leia 13 sõna. Sõnad, mis ei sobi loetelusse, lisa lünkadesse
Raudvara VÕRDELINE JA PÖÖRDVÕRDELINE SEOS. LINEAARFUNKTSIOON 4.1 MIS ON FUNKTSIOON? Teise väärtuse üks kindel väärtus on finktsioon. Funktsioon (y) Muutujat, mille väärtuse järgi leitakse teise muutuja vastavaid väärtusi, nimetatakse argumendiks. Argument (x) Argumendi väärtuste järgi leitud teise muutuja vastavat väärtust nimetatakse finktsiooni väärtuseks. 4.2 VÕRDELINE SEOS. Kui vastavate väärtuste (muutujate) jagatis on jääv suurus, siis kaks muutujat on seoses ehk y = ax, a on väiksem kui null (a = 0), see tähendab et muutuja y on võrdeline muutujaga x (võrdeline seos). A on antud arv ehk võrdeline tegur. A on suurem kui null (a > 0). Ühe muutuja väärtuse suurenemisel (vähenemisel) mingi arv korda suureneb (väheneb) ka teise muutuja väärtus sama arv korda. 4.3 VÕRDELISE SEOSE GRAAFIK. Võrdelise seose graafik läbib alguspunkti 0 punkti.
süsteemi järguühikutest kordsete summana ja asendame selles olevad arvud kümnendsüsteemi vastavate arvudega. 3. KÜMNENDSÜSTEEMI ARVUDE TEISENDAMINE ERINEVATESSE ARVUSÜSTEEMIDESSE Et teisendada kümnendsüsteemi arv arvusüsteemi, mille aluseks on n, jagame antud arvu alusega n. Kirjutame välja saadud jagatise ja jäägi. Jagame seejärel saadud jagatise taas alusega n ja kirjutame välja jagatise ning jäägi. Jätkame kirjeldatud jagamist, kuni jagatis on 0. Otsitud arvu saame, kui kirjutame saadud jäägid üksteise järel alustades viimasest. Kirjeldatud algorütm on otstarbekas koondada allolevasse skeemi: 2217 :8 Jagatis Jääk 277 1 34 5 4 2 0 4 KASUTATUD KIRJANDUS Matemaatika õpik 10. klassile Kirjastus Koolibri, Tallinn 2011 https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Arvus%C3%BCsteemid http://torva.edu.ee/~valdeko/arv/arvusys.htm
Ande Andekas Matemaatika Geomeetriline jada Jada, milles iga liikme ja sellele eelneva liikme jagatis on konstantne nimetatakse geomeetriliseks jadaks. Kui leiduvad arvud a ja b nii, et jada liikmed an asuvad iga n korral lõigus [a;b] siis nimetatakse jada (a n) tõkestatud jadaks. Jada nimetatakse hääbuvaks ehk nullile lähenevaks, kui jadast järjest kaugemale minnes selle jada liikmed erinevad nullist kuitahes vähe. Selliselt juhul on |q| < 1 või |q| > -1. an = aa * qn-1 Sn = a1 (qn 1)/q 1 S = a1/1 q a jada liige n liime arv q jada tegur
Hulkliikme jagamine üksliikmega 1. Leia jagatis. a) (9a2 6a) : 3a Lahendus: (9a2 6a) : 3a = 3a 2 b) (x3 x4) : x3 Lahendus: (x3 x4) : x3 = 1 x c) (1,2s3t 0,9s2t2) : 3s2t Lahendus: (1,2s3t 0,9s2t2) : 3s2t = 4s 0,3st2 d) (1,6ab2 3,2ab) : 4ab Lahendus: (1,6ab2 3,2ab) : 4ab = 0,4b 0,8 e) (3,8m2n2 + 1,2m3n2) : 0,2m2n2 Lahendus: (3,8m2n2 + 1,2m3n2) : 0,2m2n2 = 19 + 6m f) (12ab2 8a2b + 4ab) : 4ab Lahendus: (12ab2 8a2b + 4ab) : 4ab = 3b 2a + 1 2. Lihtsusta avaldis. a) (3x2 18x) : 3x + 2(x + 3) Lahendus: (3x2 18x) : 3x + 2(x + 3) = x 6 + 2x + 6 = 3x b) 3n + (4m4n 6m3n2) : 2m3n Lahendus: 3n + (4m4n 6m3n2) : 2m3n = 3n + 2m 3n = 2m
JADAD: a1 = jada esimene liige an = jada n-is liige n = näitab mitmes liige arv jadas on < n Z > d = aritmeetilise jada vahe ; d = an an 1 ehk d = a2 a1 q = geomeetlise jada jagatis ; q = an / an 1 ehk a2 / a1 Sn = jada n liikme summa Aritmeetilise jada üldliikme valem: an = a1 + ( n 1)d 2a1 + ( n 1)d a 1 + an Aritmeetilise jada summa : Sn = n või Sn = n 2 2 Aritmeetlilise jada üks liige on oma naabrite arit. keskmine an =(an 1 + an + 1) 2
Mida pikem on diameeter, seda suurem on ringi ümbermõõt. d d d Võrdetegur on arv . C=d· C = 2r · Pindala r C 2 C S= ·r=r· ·r 2 S = r² · Arv on kõikide ringide jaoks üks ja sama: ringi ümbermõõdu ja tema diameetri Die Kreiszahl jagatis. 2 .... 5 0 9 2 7 383 =3 , 1 4 15 3 C = 4 92 2 6 d
ressurssidelt, pikal perioodil firmade arv muutub ja tootmisvõimsused muutuvad samuti.) 12. Loomulikult, sest kui tarbijad on väga hinnatundlikud, siis nad võivad minna üle alternatiivsetele hüvistele, kui hind on liig kõrge. 13. Lühiperioodi kulud: MC-piirkulu on täiendava tooteühiku valmistamise täiendav kulu. ATC- keskmine kogukulu on kogukulu ja koguprodukti jagatis(TC/TP) AVC- keskmine muutuvkulu on muutuvkulu ja koguprodukti jagatis (VC/TP) AFC- keskmine püsikulu on püsikulu ja kogutoodangu jagatis (FC/TP) TC kogukulu 14. Pikal perioodil ei ole mingeid püsikulusid, kuna siin saab varieerida nii kapitali kui ka töösisendite suurust. Keskmise kulu kõver koosneb lühiperioodi keskmiste kulude miinimumidest ning selle järgi tehakse firma tegevuse plaane. 15. Majanduskasum-arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkab ta tegutsemist
Ülesanded: 1. Lahendage võrrandid. x 2 - 4 x - 5 = 0 x 2 + 6 x + 18 = 0 x 3 + 2x 2 + 5x = 0 2. Kirjutage kaks kompleksarvu, mille summa on reaalarv, korrutis on reaalarv. 3. Lihtsustage (1+i)-(5+2i)+(4-3i) (3+2i)(4+6.5i) (1+2 3 i)(2-3 3 i) (6-7i)(5+i)(5-i) 2i(4+8i)(1+2i) (5+4i)(-2-i)(5-4i)(-2+i) 1 3+i 3 - 5i 1 + 2i 4. Leidke jagatis 1+ i 3-i 2 + 3i 1 + 2i 5. Lahendame võrrandi x3-27=0. Teame, et tegurdub (x-3)(x2+3x+9)=0. 6. Leia kompleksarvu 6i-4 kaaskompleksarv ja vastandkompleksarv. 7. Kujuta arvud -6+8i ja 5-2i graafiliselt ning teisenda trigonomeetrilisele kujule. Edasi liida need trigonomeetrilisel kujul olevad arvud ja saadud vastus teisenda eksponentkujule ning tõsta ruutu. 8. Tee tehted: a) 6cos 45o isin 45 o÷2cos 20oisin 20o
PROTSENT 1.Mitu protsenti moodustub osa tervikust? Selleks, et leida mitu protsenti moodustab osa tervikust, tuleb osa jagada tervikuga ja väljendada saadud jagatis (osamäär) protsentides. Näiteks: 3m 10m-st 3:10x100=30% 2.Osa leidmine tervikust protsentides antud osamäära järgi. Kui on antud mingi tervik ja osamäär protsentides, siis osa leidmisel tervikust avaldatakse protsendid kümnendmurru kujul ning seejärel korrutatakse tervik selle kümnendmurruga. Näide:10% 30cm-st 0,1x 30=3cm 3.Terviku leidmine osa ja protsentides antud osamäära järgi. Kui on antud osa tervikust ja vastav osamäär protsentides, siis esitatakse
Joonestamise põhireeglid ja tingmärgid Joonis on tehnika keel. Et inimesed joonisest ühte moodi aru saaksid, tuleb selle valmistamisel arvestada joonestustööle esitatavate nõuetega. Nõuetele peavad vastama: jooned (rahvusvaheline standard ISO 128) - on joonisel kindla kuju, laiuse ja tähendusega; normkiri - kõik tähed, märgid ja numbrid kirjutatakse jooniste jaoks loodud kirjas ning vastavalt mõõtmetele (kõrgus, laius, tähemärkide vahe); formaat - jooniselehe suurus; raamjoon ja kirjanurk - jooniseleht raamitakse ja raami alumisse paremasse nurka joonestatakse kirjanurk joonise andmetega (joonise nimi, tegija(d), mõõtkava, jms); mõõtkava - kujutatava eseme suurus joonisel. Mõõtkava (ehk mastaap) on joonisel oleva lõigu pikkuse ja lõigu tegeliku pikkuse jagatis. Ta näitab, mitu korda väiksemana (või suuremana) on joonisel tegelikkust kujutatud. Mõõtkava võib olla esitatud kas arv- või joonmõõtkavana (mõõtskaala, skaala). Kirjanurk a...
Taustsüsteem-koosneb koordinaatteljestikust,taustkehast,ajamöötmise süsteem Nihe-saab arvutada kiirenduse ning alg-ja lõppkiiruse kaudu(saab avaldada keha alg-ja lõppasukoha koordinaatide kaudu) Trajektoor-on joon, mida mööda punktmass liigub Teepikkus Kiirus-näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ajaühiku jooksul Hetkkiirus-kiirus kindlal ajahetkel(on lühikesel ajavahemikul läbitud tee keskmine kiirus) Keskmine kiirus-on kogu teepikkuse ja kogu liikumisaja jagatis Liikumisvõrrand-näitab keha koordinaatide sõltuvust ajast liikumisgraafik-näitab koordinaadi sõltuvust ajast(tõus nitab liikumise kiirust, saab leida algkoordinaadi) kiiruse võrrand kiiruse graafik Kiirendus-on võrdne kiiruse muudu ja selle muutmise aja jagatisega(iseloomustab kiiruse muutumise kiirust) Vaba langemine-ühtlaselt muutuv liikumine 3. Valemid
Matemaatika 9.klass 1.Ühenimeliste murdude summa on murd,mille nimetajaks on murdude ühine nimetaja ja lugejaks murdude lugejate summa. (Näide1) 2.Harilike murdude korrutis on murd,mille lugejaks on nende murdude lugejate korrutis ja nimetajaks murdude nimetajate korrutis.(Näide2) Harilike murdude jagatis on murd,mis saadakse esimese murru korrutamisel teise murru pöördarvuga.(Näide3) 3,4-kümnendmurrud.(Näide4) 5.negatiivsed ja erimärgilised arvud.(Näide5) 6.sulud,astendamine,korrutamine,jagamine,liitmine,lahutamine 7. 35=3*3*3*3*3=243.(Näide6) 8.(Näide8) Ruutude vahe valem: a² - b² = (a+b)(a-b) Vaheruudu valem: (a - b)² = a² - 2ab + b² Summaruudu valem: (a + b)² = a² + 2ab + b² Kuupide summa valem: a³ + b³ = (a + b)(a² - ab + b²)
Variatsioonrida- väärtuse kasvamise või kahanemise järgi järjestatud valim Sagedustabel- võtab andmebaasist kokku mitmel objektil esineb antud väärtus ehk esitab vastava sageduse Diagramm- andmete esitamise graafiline viis 2) Asendit kirjeldavad Mood- tunnuse kõige enam esinev väärtus Mediaan- tunnuse väärtus, mille väiksemaid ja suuremaid väärtusi on võrdne arv Aritmeetiline keskmine- arvusuuruste summa jagatis nende suuruste koguarvuga 3) Hajuvust iseloomustavad Variatsiooni ulatus- tunnuse suurim ja vähim väärtus Kvartiilid- tunnuse väärtused variatsioonireas, mis jagavad variatsioonirea neljaks ligikaudseks võrdseks osaks Dispersioon- hälvete ruutude keskväärtus Standardhälve-iseloomustab tunnuse hajuvust. Mida suurem see on, seda suurem on hajuvus. Keskmine hälve- hälvete aritmeetiline keskmine Variatsioonireakordaja- standardhälbe ja keskväärtuse suhe
Elektrivool - vabade laengute suunatud liikumine. Selleks, et see tekiks peavad olema vabad laengud. Elektrivoolu toimed - soojuslik, keemiline, magnetiline. Voolutugevus - juhiristlõiget läbinud laengu ja vaadeldava aja vahemiku jagatis. [I = q/t] Ohmi seadus - voolutugevus vooluringis on võrdeline pinge juhi otstega ja pöördvõrdeline juhi tähistusega. [I = U/R] Takistus - näitab keha takistavat mõju el.voolule. Sõltub: juhi pikkusest - mida pikem on juht, seda suurem on takistus(seetõttu ei saa el.voolu transportida pikkade vahemaade taha); juhi ristlõike pindalast - mida suurem on ristlõike pindala seda väiksem on takistus; ainest -
Võimsus füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb (ehk töö tegemise kiirust) Energia keha või kehade süsteemi võime teha tööd kineetiline energia liikuva keha energia potensiaalne energia keha võib, aga ei pruugi tööd teha (varjatud energia) pöördenurk nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius nurkkiirus pöörlemise ja sellele kuluva ajavahemiku jagatis lainefront piir, kuhu veepinna häiritus esimese laine näol jõudnud on tasalaine tasapinnalise frondiga laine lainepikkus piki levimissihti mõõdetud vähimat vahekaugust kahe samas taktis võnkuva punkti vahel. difratsioon nähtus, kus lained painduvad tõkete taha inferferents mitme laine liitumist üheks resultantlaineks
25 Tarbija käitumise teooria. Kogu- ja piirkasulikkuse definitsioonid Kogukasulikkus tähendab tarbija poolt saadud rahulolu mingi kauba kogutarbimisest. Piirkasulikkus tähendab järjekordse kaubaühiku tarbimisest tingitud rahulolu muutust. 26 Koguprodukti, keskmise produkti ja piirprodukti mõisted (arvutusvalemid) Koguprodukt (TP) on teatud perioodi jooksul valmistatud kogutoodang. Keskmine produkt (AP) on koguprodukti ja tema valmistamiseks kasutatava muutuvressursi hulga jagatis. Piirprodukt (MP) on täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava ressursi kasutamise tulemusena; ta võrdub koguprodukti muutuse ja kasutatava ressursi hulga muutuse jagatisega. 27 Püsikulud ja muutuvkulud. Moodustamise iseärasused Püsikulu (FC) on kulu, mille suurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu. Muutuvkulu (VC) on kulu, mile suurus firma tootmisvahu muutudes muutub. 28 Keskmiste kulude liigid ja arvutusvalemid
Ühe muutuja funtsiooni diferentsiaal- ja integraalarvutuse põhivalemid Funktsioon Diferentseerimisvalem Põhiintegraal Konstant a '=0 adx =axC n-1 n1 Astmefunktsioon x ' ' ' =nx x x ' ' dx = n1 C 1 2 x '= 2 x xdx = 3 x 3C x x x Eksponentfunktsioon a ' =a ln a a x dx= lna a C e x dx=e...
hulgal arvandmeid. Niisugused andmekogumid vivad sisaldada tuhandeid arve, mida korrastatakse ja tdeldakse arvutiga. Nide: Korvpallurite treeninglaagris on 9 meesmngijat, kes pikkuse jrgi (cm) reastuvad jrgmiselt: 182, 183, 187, 189, 195, 195, 199, 201, 210. Sellist kasvavalt (vi kahanevalt) jrjestatud tunnuse vrtuste rida nimetatakse variatsioonireaks. Variatsioonirida iseloomustatakse mitme nitajaga, millest seni on pitud kaks: aritmeetiline keskmine (antud arvude summa jagatis nende koguarvuga) ja mood (tunnuse suurima sagedusega vrtus). Arvutame antud nites aritmeetilise keskmise: (182+183+187+189+195+195+199+201+210) : 9 = 1741 : 9 = 193,4 Saime, et korvpallurite pikkuse aritmeetiline keskmine on 193,4. Moodiks antud pikkuste reas on 195. MEDIAAN Variatsioonirida iseloomustatakse aritmeetilise keskmise ja moodi krval veel mediaaniga (this Me). Mediaan on variatsioonireas tunnuse selline vrtus, millest viksemaid (vi
Üks protsent on üks sajandik osa tervikust. Protsendi märk on %. TERVIK ON 100% Selleks, et leida 1% arvust, tuleb see arv jagada 100-ga. I võimalus: Terviku leidmiseks antud protsendi järgi leiame 1% sellest tervikust ja tulemuse korrutame 100-ga. II võimalus: Terviku leidmiseks antud protsendi järgi tuleb protsendid teisenda murruks ja seejärel jagada antud osa suurus selle murruga. Et leida, mitu protsenti moodustab üks arv teisest, tuleb esimene arv jagada teisega ning saadud jagatis korrutada 100 protsendiga. Näide. Mitu protsenti on arv 6 arvust 24? (6:24)*100% = 25% Osa leidmine tervikust (1. põhiülesanne) Selleks et leida pprotsenti suurusest A, tuleb see suurus jagada sajaga ja korrutada arvuga p:.%100 % pAa= NB! Kui leiame osa tervikust protsendimäära järgi, siis suurust mõõtev ühik ei muutu: 5% kilogrammides antud suurusest on ikkagi mõõdetav kilogrammides, 30% kroonides antud summast annab ikka tulemuseks kroonid jne. Your
vaadeldava tunnuse väärtuste rida 8.Variatsioonrida- väärtuse kasvamise või kahanemise järgi järjestatud valim 9.Sagedustabel- võtab andmebaasist kokku mitmel objektil esineb antud väärtus ehk esitab vastava sageduse 10.Diagramm- andmete esitamise graafiline viis 11.Mood- tunnuse kõige enam esinev väärtus 12.Mediaan- tunnuse väärtus, mille väiksemaid ja suuremaid väärtusi on võrdne arv 13.Aritmeetiline keskmine- arvusuuruste summa jagatis nende suuruste koguarvuga 14.Variatsiooni ulatus- tunnuse suurim ja vähim väärtus 15.Dispersioon- hälvete ruutude keskväärtus 16.Standardhälve-iseloomustab tunnuse hajuvust. Mida suurem see on, seda suurem on hajuvus.
N: 20000 = 2 *10 4 5000000000 = 5 * 10 9 9.Ligikaudse arvu tüvenumbrid Ligikaudse täisarvu tüvenumbriteks loetakse selle arvu kõik numbrid, välja arvatud lõpus olevad nullid. N: 1234 = 1,234*10 3 12,34 = 1,234*10 1 10.Ligikaudsete arvude summa ja vahe. Ligikaudsete arvude summa ja vahes säilitatakse kõige madalam järk, mis on kõigis lähteandmetes teada. N: 23,4 + 123 = 146,4 146 1999 + 2,989 = 2001,989 2002 11.Ligikaudsete arvude korrutis ja jagatis Ligikaudsete arvude korrutises ja jagatises tuleb säilitada nii mitu tüvenumbrit, kui neid on vähima tüvenumbritega arvuga lähteandmetes. N: 234*23.45 = 5478,3 5480 2300 / 0,13 = 17692,30769 18000 12.Kaksliikmete korrutamine Kaksliikme korrutamisel kaksliikmega korrutame ühe kaksliikme kummagi liikme teise kaksliikme kummagi liikmega ja saadud korrutised liidame. N: (a + b) * (c + d) = ac + ad + bc + bd 13.Kahe üksliikme summa ja vahe korrutis
Kõverjoonelise liikumise puhul pole keha trajektoor sirge. Ühtlase liikumisega on tegu, kui keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Ringliikumise puhul on keha punktide trajektooriks ringjoon või selle osa. Ringjooneliseks liikumiseks nimetatakse punktmassi liikumist mööda ringjoonekujulist trajektoori. Mida väiksem on raadius, seda kõveram on trajektoor. Kui trajektoori kõveruskeskpunkt asub keha sees on tegu pöördliikumise e. pöörlemisega. Pöörlemise korral ei liigu keha punktid kõik mööda ühesuguse kõverusraadiusega trajektoore. Teepikkus on võrdne kaare pikkusega. Pöördenurgaks nimetatakse nurka, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius. Pöördenurka mõõdetakse radiaanides ( rad = 180°). Pöördenurk on kõigil punktidel ühesugune. Joonkiirus (v) on ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe. Ringliikumise nurkkiiruseks (; rad/s) nimetatakse pöö...
Matemaatika 1. Arvjada lõpmatu järjestatud arvuhulk. 2. Aritmeetiline jada jada, milles alates II-st liikmest iga liikme ja talle eelneva liikme vahe on jääv suurus. 3. Geomeetriline jada jada, milles alates II-st liikmest on iga liikme ja sellele eelneva liikme jagatis jääv suurus. 4. Hääbuv jada ehk nullile lähenev jada. Kui jadas järjest kaugemale minnes selle jada liikmed erinevad arvust 0 kui tahes vähe. 1. Võrdeline seos y=ax. Graafikuks on sirge, mis läbib punkti (0;0). 2. Pöördvõrdeline seos y=a/x graafikuks on hüperbool, mis koosneb kahest harust, harud lähenevad telgedele, kusjuures kunagi ei puutu telge. 3. Funktsiooni: 4. Määramispiirkond x-i väärtuste hulk ehk argumentide hulk, mille korral on
Elektrienergia, keemiline, valgus, soojus, tuumareaktor. Ringjooneline ja pöördliikumine. Pöördenurk on nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius. Pöördenurka mõõdetakse kraadides. Pöördenurk on kõikidel punktidel ühesugune. Joonkiirus on ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe. Nurkkiirus on pöördenurga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatis. Nurkkiiruse ühik on radiaan/sekundis. Impulss on jääv. Impulss on vektor. Impulsi jäävuse seadus suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Impulsi jäävuse seadus on universaalne. Õõrdejõud mõjub liikuvatele ja paigalseisvatele kehadele. Seisuhõõrdumine on siis, kui mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. Hõõrdetegut on müü ( )
1.5. Järkarvuga jagamine. omadused nuputamisülesanded. õpik lk 2027 Tekstülesannete jagatav, tv lk 89 teab jagamise omadusi ja lahendamine. jagaja, reegleid ning oskab neid jagatis, Interaktiivsed rakendada ülesannete jagamise töölehed lahendamisel omadused, jääk, Didaktilised jäägiga mängud jagamine
aine tihedus (kg / m 3 ) enamus kivimeid 2 500 - 3 000 raud 7 800 elavhõbe 13 600 kuld 19 500 Kui tegu on mittehomogeense keskkonnaga, s.t. keskkonna tihedus pole igas punktis ühesugune, siis tiheduse arvutamiseks mingis keskkonna punktis toimitakse järgmiselt. Kujundatakse selle punkti ümber ruumielement V ja määratakse selles sisalduva aine mass m . Seejärel arvutatakse nende kahe suuruse jagatis m / V ja lastakse ruumielemendil V tõmbuda vaadeldava punkti ümber lõpmata väikeseks kokku. Jagatis m / V läheneb siis mingile kindlale piirväärtusele, mida nimetataksegi aine tiheduseks vaadeldavas ruumipunktis: lim m dm = = . (3.2) V 0 V dV 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus
B Kivimite tekkeprotsessis lõksu jäänud vesi C Kondensatsioon D Infiltratsioon 12 Mille poolest erineb arteesiavesi pinnaseveest? A Toiteala ühtib levialaga B Toiteala on suurem levialast C On kaetud veepidemega 13 Mis on poorsus? A Pooride mahu ja kivimi mahu jagatis B Pooride mahu ja kivimi osakeste mahu suhe C Tühemike olemasolu kivimis 14 Mis on liivsavi? A Liiva rohkem kui savi B Savi rohkem kui liiva C Savi ja liiva võrdselt 15 Mis on saviliiv? A Savi rohkem kui liiva B Liiva rohkem kui savi C Savi ja liiva võrdselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
